Tähelepanu juhtimine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Pablo Weiz

juhatuse liige

AreX Capital OÜ

[email protected]

18.12.2024 nr 2.2-10/24/2950-3

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon sai Kiili Vallavalitsuselt märgukirja, mille kohaselt on AreX Capital

OÜ paigaldanud videovalve kaamerad Kiili valla maale tänavavalgustuspostide külge Kastani

tee kinnistule (katastritunnus 30401:001:2490) ja Nulu tee T2 kinnistule (katastritunnus

30401:001:2507). Kaamerad on paigaldatud ilma Kiili Vallavalitsuse loata ning need on

suunatud avalikku ruumi ehk Kastani ja Nulu teele. Samuti ei ole kaamerad tähistatud

nõuetekohaste teavitussiltidega ja see häirib kohalikke elanikke. Vallavalitsus toob välja, et

ebaseaduslikult paigaldatud kaamerad tuleb Kastani teelt ja Nulu teel viivitamatult eemaldada.

Ehitusobjekti valveks ette nähtud kaameratega ei tohi jälgida avalikku ruumi. Lisaks on AreX

Capital OÜ paigaldanud videovalve kaamera ka Vikerkaare tänav T1 kinnistule (katastritunnus

30501:001:0382) ja Tormi tn 11 kinnistule (katastritunnus 30501:001:0360), mis on suunatud

Tormi tänavale, kuid need on veel eraomandis oleva transpordi maa kinnistud.

Eelnevast tulenevalt juhib inspektsioon kaamerate kasutamisega seoses AreX Capital OÜ

juhatuse tähelepanu isikuandmete kaitse nõuetele, et saaksite oma tegevuse ise üle vaadata ja

vajadusel muuta.

 Naaberkinnistute filmimiseks puudub õiguslik alus ja selline tegevus tuleb lõpetada. Kaamera(d) tuleb kas eemaldada või ümber suunata nii, et filmitav vaateväli piirneks

vaid Teie enda kinnistuga.

 Avalikku ala võib filmida üksnes juhul, kui olete eelnevalt koostanud õigustatud

huvi analüüsi ja paigaldanud vastavad teavitussildid.

 Kui andmetöötleja ei suuda tõendada, et isikuandmete töötlemise jätkamiseks

(filmimiseks) on olemas õiguspärased ja kaalukad põhjused, siis tuleb selline

tegevus lõpetada.

Andmekaitse Inspektsiooni selgitused

Isikuandmete kaitse peamised nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)

2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM), isikuandmete kaitse seadusest ning

vastavatest eriseadustest.

1. Isikuandmete töötlemise alused

Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Tuvastatav

füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada. Kaamerate abil on isik igal juhul

tuvastatav, seega on videovalve puhul tegemist isikuandmete töötlemisega, mille osas tuleb

järgida IKÜM-is sätestatud nõudeid.

Isikuandmete vastutav töötleja – asutus/ettevõte, kes on paigaldanud kaamera ja seadnud selle

2 (4)

kasutamise eesmärgi(d) ning valinud selleks vajalikud vahendid – on kohustatud tagama IKÜM

art-s 6 nimetatud töötlemise seaduslikkuse ja järgima IKÜM art-s 5 kehtestatud isikuandmete

töötlemise põhimõtteid. Lisaks põhimõtete täitmisele peab vastutav töötleja olema võimeline ka

nende põhimõtete täitmist tõendama.1

Kaamerate kasutamisel tuleb lähtuda muuhulgas järgnevatest isikuandmete töötlemise

põhimõtetest.

a. Seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus (IKÜM art 5 lg 1 punkt a)

Igasugune isikuandmete töötlemine peab olema õiglane ja seaduslik ehk täielikult kooskõlas

isikuandmete kaitse nõuetega. Lisaks peab isikuandmete töötlemine olema läbipaistev. Selleks

peab kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave olema andmesubjektile, antud juhul nii

töötajatele kui ka klientidele, lihtsalt kättesaadav, arusaadav ning selgelt sõnastatud.

Esmajoones peaks see teave isikuandmete töötlemisest olema andmesubjektidele nähtav ja

kättesaadav videovalve teavitussiltidena. Teavitussiltide puudumisel on andmesubjektidel

keeruline teostada oma õigust saada teavet isikuandmete töötlemisest, sest pole teada, kellele

kaamera kuulub ja kelle poole seetõttu pöörduda. Enne videoalasse jõudmist tuleb seega

inimesele avaldada

- kes on videovalve korraldaja ja milline on tema kontakt;

- millisel eesmärgil ja õiguslikul alusel videovalvet korraldatakse ning

- kust leiab täpsema info isikuandmete töötlemise kohta.

Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel on videovalve sildi loomisel abiks videovalve sildi

genereerija, mida saab kasutada andmekaitsenõuetele vastava videojälgimise teavitussildi

loomiseks.

Teavitussiltidelt peab ilmnema, kelle poole andmesubjekt saab pöörduda, kui ta tahab täiendavat

infot. Täiendavat infot sisaldavad ja läbipaistvuse põhimõtet aitavad sisustada

andmekaitsetingimused. Seda reguleerivad täpsemalt IKÜM art-d 12–14.

Andmekaitsetingimused tuleb koostada vastavalt tegelikule andmetöötlusele.

b. Eesmärgi ja säilitamise piirang. Võimalikult väheste andmete kogumine (IKÜM art 5 lg

1 punktid b, c ja e)

Selleks et hinnata, kas kaamerate kasutamine vastab eesmärgi piirangu ning võimalikult väheste

andmete kogumise põhimõttele, tuleb:

1) tuua välja kõik kaamerate kasutamise eesmärgid ja seda hästi konkreetselt;

2) hinnata, kas nimetatud eesmärkide täitmisel on kaamerate kasutamine vajalik või on selle

täitmiseks muid ja andmesubjekti vähem riivavamaid meetmeid.

Ühtlasi tuleb aga isikuandmete töötleja poolt seatud eesmärgi saavutamisel arvestada sellega, et

isikuandmeid tuleb koguda nii vähe kui võimalik (minimaalsuse põhimõte). Igaks juhuks

andmete kogumine on ebaseaduslik. Seega tuleb kaamera puhul kaardistada, milliseid

andmeid tegelikkuses seatud eesmärgi saavutamiseks vaja on. Hinnata tuleb sedagi, et kui

kaamera suunda ja vaatevälja on muudetud, kas see täidab enam üldse seatud eesmärki või tuleks

antud kaameraga isikuandmete töötlemine lõpetada. Isikuandmete töötlemine tuleb lõpetada ja

andmed kustutada või viia isikustamata kujule kohe, kui langeb ära töötlemise õiguslik alus

ja/või on täidetud eesmärgid, milleks neid koguti.

Isikuandmete töötlemise aeg peab piirduma rangelt minimaalsega. Selle tagamiseks, et

isikuandmeid ei töödelda vajalikust kauem, peab vastutav töötleja kindlaks määrama tähtajad

isikuandmete kustutamiseks ning perioodiliseks läbivaatamiseks.2 Euroopa Andmekaitsenõukogu

1 IKÜM art 5 lg 2. 2 IKÜM art 5 lg 1 punkt c ja põhjenduspunkt 39.

3 (4)

seisukoha järgi tuleb isikuandmed enamikul juhtudel kustutada – ideaaljuhul automaatselt –

mõne päeva pärast. Mida pikem on ettenähtud videosalvestise säilitamisaeg (eriti kui see on

pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise

vajalikkust. Seega olukorras, kus eriseadusest ei tulene 72 tunnist pikemat säilitamistähtaega,

tuleb vastutaval töötlejal salvestiste pikema säilitamise tähtaja vajadust selgelt ja arusaadavalt

põhjendada.3

c. Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sh

kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt f)

Selleks et oleks võimalik tagantjärgi kontrollida, kes, millal ja millist kaamerasalvestist on

vaadanud, peab olema loodud logimissüsteem. Inspektsiooni hinnangul on logimine ainuke

võimalik viis, mis võimaldab kontrollida seda, et kaamera otsepilti või salvestisi ei oleks

vaadatud ebaseaduslikult, sh ilma põhjuseta.

2. Õigustatud huvi analüüs

Kui ettevõttele ei tule eriseadusest kaamerate paigaldamise/kasutamise kohustust, on võimalik

kaamerate kasutamisel tugineda üksnes IKÜM artikkel 6 lg 1 punktis f sätestatud alusele –

õigustatud huvile. See sätestab, et „isikuandmete töötlemine on seaduslik üksnes juhul, kui see

on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui

sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb

kaitsta isikuandmeid“.

Õigustatud huvile tuginemiseks peavad viidatu kohaselt olema korraga täidetud kõik kolm

tingimust:

- vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on

andmetöötluseks õigustatud huvi;

- isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;

- vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles kaitstava

andmesubjekti huvid, põhiõigused ja -vabadused.

Esiteks tuleb esmalt täpselt välja selgitada, kas ja millised on andmetöötleja enda konkreetsed

õigustatud huvid. Ennekõike on oluline, et õigustatud huvi oleks kooskõlas kehtivate

õigusaktidega, sõnastatud piisavalt selgelt (st piisavalt konkreetselt) ning reaalne ja hetkel esinev

(st mitte spekulatiivne).

Teiseks tuleb analüüsida ja läbi mõelda, millised on võimalikud andmesubjekti huvid või

põhiõigused ja -vabadused, mida võidakse isikuandmete töötlemisega kahjustada.

Kolmandaks tuleb tasakaalustada andmetöötleja õigustatud huvid andmesubjekti huvide ja

põhiõigustega. Siinjuures võrreldakse isikuandmete töötlemisest (kogumisest, edastamisest,

avalikustamisest) andmesubjektile tekkida võivat mõju vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku

õigustatud huvidega ning hinnatakse, kas ja millises ulatuses vastutava töötleja ja/või kolmanda

isiku õigustatud huvi kaalub andmesubjekti huvid üles. Rõhutame, et vastutava töötleja või

kolmanda isiku õigustatud huvid ei kaalu automaatselt üles kaitstavate andmesubjektide

põhiõiguste ja -vabadustega seotud huve.

Õigustatud huvi analüüsiga peab olema võimalik tutvuda igal andmesubjektil. Kuidas õigustatud

huvi täpselt hinnata, oleme selgitanud eraldi juhendis. Juhul kui andmetöötleja jätab õigustatud

huvi analüüsi korrektselt tegemata (sh ei arvesta töötaja õigustega), on kaamerate kasutamine

keelatud ning tegemist on IKÜM nõuete rikkumisega.

3 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, lk 28 p 121,

leitavad https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf.

4 (4)

Kokkuvõttes palume Teil

- vaadata üle oma kaamerate asukohad4 ja vaateväljad ning mõelda hoolega läbi

kaamera kasutamise vajalikkus ja eesmärk;

- samuti tuleb kaamerate kasutamisel paigaldada teavitussilt (-sildid) ja

- võimaldada andmesubjektidel tutvuda andmekaitsetingimustega.

Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta leiate Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt ning

samuti soovitame tutvuda ka vastava juhendiga. Andmekaitsetingimuste jm kohta leiate selgitusi

veel isikuandmete töötleja üldjuhendist.

Käesolevale tähelepanu juhtimisele inspektsioon vastust ei oota, kuid selgitame, et inspektsioon

võib igal ajal ette teatamata kontrollida5 kaamerate kasutamise õiguspärasust ning õigustatud

huvi analüüsi ja andmekaitsetingimuste olemasolu, sh ka kaamerate salvestiste vaatamise logisid.

Rikkumise korral võib inspektsioon algatada järelevalvemenetluse.

Lugupidamisega

Mona-Reti Pavlov

jurist

peadirektori volitusel

4 Kaamera paigalduseks võõrale kinnistule on vajalik kinnistu omaniku nõusolek. 5 Isikuandmete kaitse seaduse § 57 koosmõjus korrakaitseseaduse §-de 50 ja 51 alusel.