Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR

Liivi tn 4 / 51010 TARTU / 750 0775 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 29.10.2024, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Kairi Kaldoja

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23260100106

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 281 lg 2

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx

(registrikood xxxxxxxx)

Xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx-le on esitatud kahtlustus KarS § 281 lg 2 järgi

kvalifitseeritavas kuriteos, s.o äriregistri pidajale ebaõigete andmete esitamises.

Perioodil 01.10.2022 kuni 06.08.2023 esitas xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, mille

juhatuse liige sellel ajaperioodil oli xxxx xxxxxxxxx, äriregistrile andmeid erakonda

sissearvamiste kohta. Nimelt tegi xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx erakonna liikmete

erakonda sissearvamise kanded Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ettevõtjaportaalis

xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx nimekirja 11 inimese kohta, omamata selliste kannete

tegemiseks seaduslikku alust. Need inimesed ei olnud esitanud avaldust sel perioodil

erakonda xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx astumiseks. Kuivõrd tegu oli toime pandud mh

ka juriidilise isiku huvides KarS § 14 mõistes, siis pani xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx

toime KarS § 281 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o äriregistri pidajale ebaõigete andmete

esitamise.

Arvestades toimepandud tegu, kahtlustatava isikut, teo toimepanemise asjaolusid ja ka

õiguskorra kaitsmise huvisid, leiab prokurör, et kriminaalmenetlus xxxxxxxx xxxxxxxxx

xxxxxxxxxxx suhtes on võimalik lõpetada KrMS § 202 sätete kohaldamisega.

Kriminaalmenetluse alustamine KrMS § 6 kohaselt ei sea obligatoorseks süüdimõistva

kohtuotsuse taotlemist. Võimalus on ka kriminaalmenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel

KrMS § 202 kohaldamisega. Ka sellisel viisil kriminaalmenetluse lõpetamise eelduseks on teo

karistatavuse üldiste eelduste (süüteokoosseisu, õigusvastasuse, süü) tuvastamine

kahtlustatava käitumises. Antud juhul on prokuröri hinnangul need eeldused tuvastatud,

tõendid kinnitavad kahtlustatava süüd KarS § 281 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises.

KrMS § 202 kohaldamise kaalumisel tuleb hinnata toimepanija süü suurust talle

etteheidetavas teos. Süü suuruse hindamisel on oluline isiku teopanus kuriteo toimepanemisel,

tekitatud kahju liik ja suurus, aga ka seadusandja sätestatud sanktsioonimäär. KarS § 281

puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille sanktsioon füüsilisele isikule (juriidilise isiku

puhul erinevad karistusliigid puuduvad) on rahaline karistus või kuni kaheaastane vangistus.

Järelikult on tegemist kuriteoga, mille toimepannud isiku süüd saab pidada väikeseks, kuna

seadusandja poolt ettenähtud madalamad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle.

2 (3)

Süü suuruse hindamisel võtab prokurör arvesse ka kahtlustatava käitumist menetluse vältel.

Xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx on oma praeguse juhatuse asendusliikme

xxxx xxxxxxxxxx-i läbi teinud menetluses igakülgset koostööd ja avaldanud valmidust teha

seda ka edaspidi. Juriidilise isikusüü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et xxxx

xxxxxxxxx-i ei valinud erakonna juhiks mitte liikmed ise, vaid juhatuse liikmeks määras teda

kohus. Erakonna jaoks oli periood keeruline ja kahtlustuses etteheidetavad teod pani xxxx

xxxxxxxxx toime küll juriidilise isiku huvides, kuid ainuisikuliselt, saamata selleks kellegi

heakskiitu. See vähendab prokuröri hinnangul ka süü suurust ning juriidilise isiku süüd saab

pidada pigem väikeseks.

KrMS § 202 seab menetluse lõpetamise tingimuseks ka avaliku menetlushuvi puudumise.

Prokurör on seisukohal, et süü suurus ning avalik menetlushuvi on teineteisega väga lähedalt

seotud. Iga konkreetse juhtumi puhul on oluline eraldi kaaluda, kas kriminaalmenetluse

jätkamisest on võimalik loobuda, arvestades teo toimepanija süü suurust ning ka üld- ja

eripreventiivseid kaalutlusi.

Hetkel ei ole põhjust arvata, et xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx võiks toime panna uusi

kuritegusid. Erakonda juhib juhatuse asendusliige, kes tegeleb raamatupidamise korraldamise ja

tegevuste planeerimise, aga ka uute liikmete vastuvõtmisega. Erakonda uute liikmete

vastuvõtmine käib nende nõuetekohase sooviavalduse alusel. Samuti juhendatakse erakonna

liikmeid, kes selleks soovi avaldavad, kuidas erakonnast lahkuda. Järelikult ei ole xxxxxxxx

xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx kriminaalkorras karistamine vajalik, et võimalikke uusi õigusrikkumisi

ära hoida.

Samuti ei ole kriminaalkaristus vältimatult vajalik üldpreventiivsetel kaalutlustel. Tegemist ei ole

sellise kuriteo ega kriminaalasjaga, kus kahjustatud õigushüve kaitsmiseks oleks vajalik

menetluse jätkamine kõigi kahtlustatavate suhtes. Xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx on oma

praeguse juhatuse asendusliikme läbi oma eksimust mõistnud ning korraldab uute liikmete

erakonda arvamist edaspidi reeglipäraselt. Kriminaalmenetlus jätkub xxxx xxxxxxxxx-i suhtes ja

seega saab lõpliku hinnangu teole ning selle karistamisväärsusele ja süü suurusele anda edasise

kriminaalmenetluse käigus.

Samuti ei ole tegemist kriminaalasjaga, mille suhtes avalikkusel peaks olema kõrgendatud huvi

igal juhul kõigile kahtlustatavatele kriminaalkaristused mõista.

Avalikku menetlushuvi ei saa jaatada üksnes sellelt pinnalt, et xxxxxxxx xxxxxxxxx

xxxxxxxxxxx on erakond, mis tähendab automaatselt osalemist avalikus elus ja võimalusel

riigivalitsemises. Avalik huvi ja avalik menetlushuvi kriminaalasja menetluse jätkumise suhtes ei

ole sünonüümid. Prokurör on seisukohal, et avalik menetlushuvi võib asjas puududa ka juhul, kui

avalik huvi on olemas. Praegu on tegemist just sellise juhtumiga, kus avalik menetlushuvi

süüdlase karistamise suhtes puudub isegi juhul, kui avalik huvi erakonna toime pandud kuriteo

suhtes võib olemas olla. Eesti poliitilises elus on ka varem näiteid, kus erakond on juriidilise

isikuna pannud toime kuriteo, saanud ka kriminaalkorras karistada, ent see ei ole üld- ega

eripreventiivseid eesmärke täitnud. Praegu on prokurör seisukohal, et preventiivsed eesmärgid

saab täita ka kriminaalmenetluse lõpetamisega otstarbekuse põhimõttel.

Seega arvestades, et kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, kahtlustatava süü ei ole suur,

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning KarS § 56 lg 1 sätestatud üld-

ja eripreventsiooni eesmärgid on võimalik saavutada kahtlustatavat kriminaalvastutusele võtmata,

leiab prokurör, et käesolevas kriminaalasjas on võimalik kohaldada KrMS § 202 sätteid ning

kriminaalmenetlus osaliselt lõpetada.

KrMS § 202 lg 7 kohaselt võib KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse

lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või

näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 281 lg 2 näeb karistusena ette rahalise

karistuse. Seega võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada prokuratuur.

KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel määrab prokurör xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx-le kohustuse

maksta riigituludesse 600 eurot. Erakonna seadusliku esindaja edastatud andmetel on erakonna

majanduslik seis väga keeruline ja rahaliste kohustuste täitmine raskendatud. Erakonna igakuine

3 (3)

tulu on riigipoolne toetus 2500 eurot, mis kulub peaaegu täies ulatuses erakonna töötaja töötasu ja

jooksvate kulude peale. Erakond on püüdnud uuesti tegutsema hakata ning seda selliselt, et

edasised õigusrikkumised oleksid välistatud. Mitmeid rahalisi kohustusi tasub erakond

viivitusega. Xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx varalist võimekust arvestades on prokuröri

hinnangul põhjendatud määrata riigituludesse makstavaks summaks 600 eurot. See summa on

prokuröri hinnangul kahtlustatava mõjutamiseks piisav. Rahasumma tasumise tähtajaks on

erakonna majanduslikku seisu arvestades otstarbekas määrata 6 kuud.

Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2 ja 7 ning 206, ringkonnaprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23260100106 menetlus xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx

(registrikood xxxxxxxx) suhtes.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

- maksta riigituludesse 600 eurot, tasumise tähtajaks määrata 29.04.2025.

Tasumist puudutavad dokumendid (arve- ja viitnumbrid jms) on edastatud eraldi failina.

3. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: seiskoht võetakse

kriminaalasja edasise menetluse käigus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Kaldoja

Olen kohustusega nõus, mulle on selgitatud, et kui ma ei täida määruses määratud kohustust, siis

prokuratuur uuendab kriminaalmenetluse. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sain kätte

29.10.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Xxxxx xxxxxxxxxx

Xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx seaduslik esindaja