Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kutsesaladusega seotud ametiprivileegide kaitse tõhustamine kriminaalmenetluses) väljatöötamiskavatsus

Väljatöötamiskavatsus 23.01.2024

Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kutsesaladusega seotud

ametiprivileegide kaitse tõhustamine kriminaalmenetluses)

1. Lahendatav probleem

Tänapäevase kriminaalmenetluses üheks keskseks küsimuseks on, kuidas viia menetlus

eesmärgipäraselt läbi ilma menetlusega kokku puutuvate inimeste privaatsusõigusesse liigselt

sekkumata. Õigus eraelu puutumatusele ja informatsioonilisele enesemääramisele on oluline

põhiõigus sõltumata sellest, kes on menetlusosalised või missugust tegu isikule ette heidetakse.

Teatud ametite pidajatele näeb seadusandlus ette kohustuse pidada ametisaladust, kuna nende

ametite pidajad oma töö tõttu saavad teadlikuks oma klientide või koostööpartnerite

eraelulistest seikadest. Selline teave on ametiülesannete täitmiseks neile hädavajalik, kuid

inimesed sellist teavet neile ei avaldaks, kui ei oleks kindel, et informatsioon ka saladuseks

jääb. Sellisteks ametiteks on näiteks advokaat, arst, notar, kohtutäitur, lepitaja, patendivolinik,

kirikuõpetaja või krediidiasutuse töötaja, kelle kõikide jaoks on seadustes kehtestatud kohustus

ametisaladust hoida.

Eraldi tuleks sellise elukutse näitena esile tõsta advokaate, kelle töö eeldab usaldusliku suhte

loomist kliendiga, sh õigusliku vaidluse asjaolude ausat arutamist, et advokaat saaks anda

parimat võimalikku õigusnõu. Selle hulgas peab klient saama avaldada ka andmeid, mis

avalikuks tulles võiksid olla tema jaoks kahjulikud, kartmata, et riik võiks advokaadilt kliendiga

arutatu välja nõuda ning selle pinnalt süüdimõistva otsuse teha. See info peab olema salajane

ning seadusega kaitstud, kuna vastasel korral klient advokaati usaldada ei saaks ja advokaat

järelikult ei saaks ka kvaliteetset õigusteenust osutada.

Seaduseelnõuga on plaanis lahendada kolm probleemi.

A. Advokaadi kutsesaladuse ebapiisav kaitstus kriminaalmenetluses

Kehtiv seadus näeb küll ette advokaadile õiguse kutsetegevusega seoses teatavaks saanud

teavet mitte avaldada ülekuulamisel ning nõuab, et advokaadibüroo läbiotsimiseks oleks

kohtu luba, ent seadus ei sätesta, kuidas vältida büroo läbiotsimisel või advokaadi

andmekandjate uurimisel, asjasse mitte puutuvate isikute delikaatsete (ja potentsiaalselt ka

inkrimineerivate)andmete sattumist menetleja kätte. Samuti ei ole sätestatud mingit

eriregulatsiooni advokaadi asjade vaatluse, läbivaatuse ja advokaadi suhtes

jälitustoimingute tegemise kohta, mis arvestaks advokaadi erilise staatusega

kriminaalmenetluses.

B. Ametiprivileegide vaid fragmentaarne kaitse kriminaalmenetluses

Probleem seisneb selles, et kõikide ametisaladuste kaitse kriminaalmenetluses on seni olnud

vaid fragmentaarne. Ametisaladuse hoidmiseks kohustatud isik küll ei pea KrMS § 72

kohaselt ametisaladust avaldama tunnistajana ülekuulamisel (nn ametiprivileeg), kuid see

ei takista uurimisasutusel teiste KrMS sätete alusel nõuda välja või läbiotsimisel ära võtta

ametisaladust sisaldavaid teabekandjaid. Teisisõnu on puuduliku regulatsiooni tõttu

õiguslik olukord, kus menetluses kaitstakse küll ametipidaja personaalset head nime ja

isiklikku emotsionaalset heaolu seeläbi, et ta saab ütluste andmisest keelduda, ent

ametisaladust avalikuks saamise eest tegelikult ei kaitsta, kuna selle saab kätte

andmekandjate kujul. See olukord paneb ametisaladuse hoidmise kohustusega isikud

olukorda, kus neil ei ole võimalik oma seadusest tulenevat kohustust täita või nad peavad

hoiduma olulise teabe dokumenteerimisest, et klientide usaldust kaitsta.

C. Regulatsiooni puudumine, mis võimaldaks tasakaalustada kriminaalmenetluse huve ja

privaatsusõiguse riivet ametiprivileegiga kaitstud teavet sisaldavate tõendite kogumisel

kriminaalmenetluses

Riigikohus on terviseandmete osas teinud otsuse kriminaalasjas nr 1-20-5071, mille kohaselt

on terviseandmeid kriminaalmenetluses lubatud välja nõuda üksnes patsiendi nõusolekul. See

lahendus küll tugevdab oluliselt privaatsuse kaitset, kuid võtab patsiendi nõusoleku puudumisel

võimaluse tõe tuvastamiseks vajalikku teavet saada ka juhtudel, mil see oleks hädavajalik, et

vältida kriminaalmenetluses väärlahendi tegemist (nt olukorras, kus isik on selgelt piiratud

teovõimega, kuid eestkostja või muu kehtiva volitusega esindajata, mistõttu ei ole kedagi, kes

saaks tema andmete edastamiseks kehtiva nõusoleku anda, kuid kohtupsühhiaatriaekspertiis on

vajalik süüvõime kindlaks tegemiseks; või inimene ise on kuriteo tõttu surnud, kuid kuna

pärimismenetlus pole veel lõpuni viidud ja võib potentsiaalselt kesta aastaid, ei ole teada isik,

kes saaks kannatanu terviseandmete avaldamiseks nõusoleku anda ja seetõttu ei saa

kriminaalmenetlust lõpule viia). Samuti puudub praegusel ajal kriminaalmenetluse seadustikus

menetluskord otsustamaks mõnede muude ametiprivileegiga kaitstud isikute käest andmete

nõudmise lubatavust, ehkki kohtu loa nõue on eriseadustesse kirjutatud (nt NotS § 3 lg 2).

Asjaolu, et sisuliselt kriminaalmenetluslikku tõendite kogumise küsimust reguleeritakse

väljaspool kriminaalmenetluse seadustikku, tekitab olukorra, mis ei pruugi olla kooskõlas

põhiseadusega, mille kohaselt kohtumenetluse seadustikud tuleb kehtestada Riigikogu

koosseisu häälteenamusega.

Probleemidele on erineva nurga alt tähelepanu juhitud nii Eesti õiguskirjanduses, kui ka

Riigikohtu ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas, mh on kohtud tuvastanud

menetlusosaliste õiguste rikkumised ja puudujäägid valdkonna riigisiseses regulatsioonis.

2. Eesmärgid

Väljatöötatava eelnõu eesmärgiks on täpsustada kriminaalmenetluses ametiprivileegide ulatust

ning luua menetluses mehhanismid, mis tagaksid, et privileegiga kaetud teave oleks igakülgselt

kaitstud. Eelnõu teiseks eesmärgiks on tasakaalustada omavahel kriminaalmenetluse huvid ja

inimeste õigus eraelu puutumatusele. Sellel eesmärgil täpsustatakse seaduses võimalused

ametisaladusega kaetud teabe saamiseks ning piiratakse võimalusi ametiprivileegist

möödahiilimiseks. Nii vähendatakse võimalust, et Eesti rikub Euroopa inimõiguste

konventsioonis ja muudes rahvusvahelistes lepingutes võetud kohustusi inimeste põhiõiguste

kaitsel.

Teisalt sätestatakse konkreetsed võimalused ametiprivileegiga kaetud andmetele menetlusliku

tõendamisvajaduse korral piiratud juhtumitel siiski ligi pääseda, et võimaldada

kriminaalmenetluses tõe tuvastamine.

Eelnõu ei ole otseselt seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu

õiguse rakendamisega, kuid viib riigisisese õiguse paremini kooskõlla Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni ning EIK praktikaga ning eemaldab takistused

kriminaalmenetluse efektiivsel läbiviimisel. Eelnõu koostamine ja jõustamine on

Justiitsministeeriumi tööplaaniline ülesanne.

3. Võimalikud lahendused

A. Advokaadi ametisaladuse ebapiisav kaitstus

Võimaliku lahendusena tuleb kõne alla üksnes seaduse muutmine, kuna kriminaalmenetluse

praktika ühetaoliseks suunamiseks ja õiguskindluse tagamiseks on oluline, et

kriminaalmenetluses lubatavad toimingud ning nende läbiviimise reeglid oleksid kirjas

(konstitutsioonilises) seaduses. Kehtiva seaduse lünki täitma asunud kohtupraktika ja

institutsioonidevahelised „džentelmenide kokkulepped“ õiguskindlust ei paku. Advokaatide

kutsesaladuse kaitse tagamiseks on praegu rakendatud mittelegislatiivset instrumenti

(kokkulepe prokuratuuri ja advokatuuri vahel, millega kaasatakse advokaadibüroo

läbiotsimisele sõltumatu advokatuuri esindaja), aga taoline lähenemine ei ole pikas

perspektiivis sobiv, kuna menetluskord peab olema õigusselgelt reguleeritud

menetlusseadustikus. Advokaatide ametiprivileegi kaitse on ausa kriminaalmenetluse ja

laiemalt õiglase õigusemõistmise üheks põhiliseks tagatiseks, kuivõrd selleta ei ole mõeldav

avameelne suhtlus kliendi ja advokaadi vahel, mis aga on asjatundliku ja adekvaatse õigusnõu

möödapääsmatu eeldus. Lisaks eeltoodule on seaduse muutmine vajalik ka seetõttu, et EIK

praktikas on otsesõnu juhitud tähelepanu riigisisese regulatsiooni puudustele puutuvalt

advokaadi kutsesaladuse kaitsega kriminaalmenetluses.

B. Ametiprivileegide fragmentaarne kaitse

Ametiprivileegide ulatus tuleneb kriminaalmenetluse seadustikust ning on osaliselt ka mõnede

haruseadustega reguleeritud (nt NotS, KAS, TTKS, VÕS). Kriminaalmenetluses võimaldab aga

ametisaladust kaitsta vaid kriminaalmenetluse normistik, mis seab ette piirid menetlusasutuste

tegevusele. Lahendus, et ametiprivileegiga kaitstakse vaid ameti pidajat ütluste andmise

kohustuse eest, aga mitte andmeid muude menetlustoimingute eest, ignoreerib ametiprivileegi

eesmärki, milleks on ameti pidaja ja tema kliendi usaldussuhte tagamine. Seetõttu on suures

plaanis kaks varianti, kuidas ametiprivileegi fragmentaarse kaitse probleemi ratsionaalselt

lahendada.

Esiteks on võimalik otsustada, et kriminaalmenetluse huvid trumpavad ametisaladuse ja

privaatsusõiguse üle ning ametiprivileeg kriminaalmenetluses ongi vaid advokaatidel. Muudel

ametipidajatel on küll ametisaladuse hoidmise kohustus, kuid kriminaalmenetluses tõendite

väljastamise kohustusest see neid ei päästa. Selline lahendus ei oleks pretsedenditu, kuivõrd

ametiprivileegide regulatsioonid maailmas on küllaltki mitmekesised. Kui advokaadi ja kliendi

vahelise suhtluse konfidentsiaalsust tunnustatakse küllalt universaalselt, siis muude ametite

pidajate õigus kriminaalmenetluses ütlusi mitte anda või õigus keelduda dokumentide

väljastamisest on eri riikides lahendatud erinevalt. Ametiprivileegidest loobumine nõrgestaks

praegusega võrreldes inimeste privaatsusõiguse kaitset ja õõnestaks usalduslikku suhet, mis on

reguleeritud ametite pidajate ja nende klientide vahelise toimiva koostöö eelduseks. Andmed,

mida inimesed avaldavad nt notaritele, arstidele või lepitajatele, on delikaatsed ning nende

kasutamine kriminaalmenetluses peaks jätkuvalt olema hoolikalt kaalutud ja lubatav vaid

ülekaaluka vajaduse korral. Ehkki kohtueelse kriminaalmenetluse andmeid saab avaldada vaid

prokuratuuri loal, on kriminaaltoimik menetluse lõppedes kogu ulatuses kättesaadav nii

kannatanule kui kahtlustatavale ja tsiviilkostjale (ja peabki olema, et nood saaksid menetluses

sisukalt osaleda) ning andmed võivad saada teatavaks ka isikutele, kellel puudub

teadmisvajadus või saladuse hoidmise kohustus. Seetõttu on ametiprivileegide kaotamine

lahendusvariandina ebasobiv.

Teise variandina on võimalik ametiprivileege puudutavat regulatsiooni muuta nii, et

ametisaladuse kaitse ei sõltu sellest, millises vormis see saladus esineb. Eelnõu koostamisel

ongi plaanis ametiprivileegi laiendada lisaks ütlustele ka ametisaladusi sisaldavatele

andmekandjatele ning kehtestada ühtne regulatsioon igasuguste ametiprivileegi sisaldavate

tõendite kogumise lubatavuse kohta. Selliselt on ametisaladused kriminaalmenetluses paremini

hoitud ja ameti pidajatele ei panda põhjendamatult survet delikaatsed andmed

dokumenteerimata jätta. See annab üksiti ka reguleeritud ametite pidajatele kindluse, et neid ei

sunnita kriminaalmenetluses ebalojaalsusele oma klientide või koostööpartnerite suhtes, kui

seda ei õigusta ülekaalukas avalik menetlushuvi.

C. Ametiprivileegi kaitset ja avalikku menetlushuvi tasakaalustava regulatsiooni

puudumine

Siingi on probleemil potentsiaalselt 2 lahendust. Esmalt on võimalik sätestada ametiprivileegid

absoluutsetena selliselt, et ilma usaldusliku suhte teise poole nõusolekuta ametiprivileegi alla

langevaid andmeid ameti pidaja kriminaalmenetluses avaldama ei pea ja neid temalt mingitel

tingimustel nõuda ei tohi. Selline küllaltki drakooniline lahendus vaatab aga mööda asjaoludest,

mis võivad kriminaalmenetluse tõsta ilmselgelt tähtsamaks kui üksikisiku huvi mõnd

delikaatset seika avalikuks tulemast hoida. Heaks näiteks vajadusest mingitel tingimustel ka

ametiprivileegiga kaetud teavet kriminaalmenetluses kasutada on terviseandmed, mille saamine

kehtiva õiguse kohaselt on võimalik üksnes patsiendi nõusolekul. Samas on olukordi, kus

terviseandmeid võib olla hädavajalik kriminaalmenetluses kasutada ka siis, kui patsient sellega

nõus ei ole - sealhulgas võimalik, et selle patsiendi enda huvides. Ka mujal maailmas ei ole

ametiprivileegid reeglina absoluutsed, vaid kui seda õigustavad ülekaalukad avalikud huvid,

saab privileegist mingisugust protseduuri kasutades ka mööda. Tavapärane on nõuda sellisel

juhul kohtu eelnevat luba ametiprivileegiga kaetud tõendi kogumiseks. See võimaldab kohtul

kaaluda ühelt poolt eraelu puutumatuse riivet ja teiselt poolt avalikku huvi kriminaalmenetluse

vastu ning igal konkreetsel juhtumil otsustada, kumb kahest huvist on kaalukam. Samas on

sellisel juhul välistatud uurimisasutuse poolt põhjendamatu tungimine inimeste erasfääri ja

delikaatsete andmete põhjendamatu avalikuks tulek. Seetõttu on eelnõus plaanitud enamuse

ametiprivileegi sisaldavate tõendite kogumise eeltingimuseks sätestada eeluurimiskohtuniku

või kohtu luba. Kohtu loa nõue ametisaladuse väljaandmiseks on juba kehtestatud NotS § 3 lg-

s 2, kuid kehtiv menetlusseadustik ei sisalda selle kohtu loa saamiseks protseduurireegleid ja

tegelikult ei peaks ametiprivileegide kaitse menetluslik regulatsioon asuma

menetlusseadustikest väljaspool.

Eelnõuga ei ole plaanis muuta pangasaladuse kriminaalmenetluses kasutamise korda, kuna kiire

juurdepääs pangaandmetele on möödapääsmatult vajalikuks tööriistaks efektiivses võitluses

organiseeritud kuritegevuse, rahapesu ja kelmustega ning kuritulu jälitamisel ja tuvastamisel.

Pangakontode väljavõtete päringute allutamine kohtulikule eelkontrollile muudaks

kriminaaluurimised kohmakaks ja aeglaseks ning tähendaks märkimisväärset kohtute

töökoormuse kasvu, kuivõrd päringuid tehakse küllaltki arvukalt. Eestiga sarnane regulatsioon

on praegu ka meie naaberriikides Soomes ja Lätis.

Ekspertidele on plaanis luua selge võimalus kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiiside

tegemiseks terviseandmetele juurde pääseda ka ilma igakordse kohtu loata. Seda seetõttu, et

adekvaatsete kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiiside tegemine eeldab vältimatult

pikema perioodi vaimse ja füüsilise tervise andmete analüüsi ja igal üksikjuhtumil andmete

saamise põhjendatuse hindamine ei ole siin vajalik. Vältimaks isiku terviseandmete

põhjendamatult ulatuslikku kajastamist ekspertiisiaktides (see on praegu sageli probleemiks),

tuleb selle kohta eraldi säte, et andmeid kajastataks vaid ekspertiisiakti põhjenduste

mõistmiseks hädavajalikus ulatuses. Muudel juhtudel on kavas terviseandmetele juurdepääs

reguleerida sarnaselt muude ametiprivileegidega – andmete kogumine on lubatud

andmesubjekti nõusolekul või kohtu loaga.

Kuna probleemid on tekitanud konkreetselt kriminaalmenetlusõigusliku regulatsiooni

puudulikkus ja sellele reageeriv õiguspraktika, ei ole abi muudest tavapärastest

mittelegislatiivsetest lahendustest nagu täiendav koolitus ja selgitustöö või täiendavate

ressursside kaasamine. Samuti on praegune olukord otse tõukunud senisest seadusandlikust

paigalseisust, mistõttu seadusandlik sekkumine on edasise segaduse vältimiseks vajalik.

4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Advokaadi kutsesaladusega seotud kitsaskohti on korduvalt analüüsitud Eesti õiguskirjanduses1

ning Eesti õigusliku regulatsiooni mittevastavust on oma praktikas2 täheldanud ka EIK. 2022.

aastal leidis Riigikohus, et KrMS §-id 32 ja 215 koosmõjus VÕS §-ga 768 ei anna õiguslikku

alust ilma patsiendi nõusolekuta kriminaalmenetluses välja nõuda patsiendi terviseandmeid,

juhtides tähelepanu veel ühele sama valdkonna probleemsele tahule.3

Advokaatide kutsesaladuse teemal on Justiitsministeeriumi poole korduvalt pöördunud Eesti

Advokatuur, kes esitas 2021. aasta lõpus ka omapoolsed ettepanekud KrMS muutmiseks.

Ettepanekuid arutati 2022. aasta alguses toimunud ümarlaual, kust võtsid osa

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika, justiitshalduspoliitika ning õiguspoliitika osakonna

esindajad, samuti kohtute, Eesti Advokatuuri ja prokuratuuri esindajad. Kuna kutsesaladuse

ning ametprivileegide küsimus hõlmab rohkem valdkondi kui üksnes advokatuuri kutsetegevust

(nagu näitas ka eelviidatud Riigikohtu otsus terviseandmete kasutamise kohta), on

Justiitsministeerium otsustanud läheneda probleemile laiemalt. Sellest tingituna on võimalikke

lahendusi arutatud ka süüteomenetluse arendamise juhtgrupis, kuhu on kaasatud nii

advokaadid, prokurörid, kohtunikud kui TÜ õppejõud. Kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia

ekspertiiside teemal on Justiitsministeeriumile omapoolseid seisukohti avaldanud mitmed

kohtupsühhiaatriaeksperdid ja ka tunnustatud kohtupsühholoogiaeksperdid Tiina Kompus ja

1 Riigikohtu kohtunik Heili Sepp on teemat käsitlenud õigusajakirja Juridica 2020. aasta 6. ja 7. numbris. 2 Särgava v. Estonia, 698/19. 3 RKKKo 1-20-5071.

Mari-Liis Mägi. 22.03.2023 toimus Riigikohtu koolituskeskuses EKEI ja Riigikohtu

ühisnõupidamine terviseandmete kasutamise teemal, kus mh juhiti tähelepanu ka probleemi

andmekaitseõiguslikele aspektidele. Terviseandmetega seonduvat on palunud reguleerida ka

prokuratuur, esitades ühtlasi loetelu erinevatest praktikas ette tulnud juhtumitest, mis

reguleerimise vajadust kinnitavad. Välisriikide asjakohase regulatsiooni kohta on mh tehtud

päringuid läbi Euroopa õigusasutuste koostöövõrgustiku LegiCoop. VTK koostamise seisuga

on eelnõu Justiitsministeeriumis ettevalmistamisel ning eelnõu koostamise käigus

konsulteeritakse erinevate puudutatud gruppidega veel täiendavalt.

5. Mõju

Välja töötataval eelnõul on positiivne mõju inimeste põhiõiguste kaitsele ja kriminaalmenetluse

efektiivsusele.

Eelnõuga tõhustatakse ametisaladuse kaitset nii KrMS-is otse nimetatud (advokaadid,

ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevad isikud, tervishoiutöötajad, vaimulikud,

notarid) kui ka otse nimetamata ametite puhul, kellele on seadusega pandud ametisaladuse

hoidmise kohustus (kohtutäiturid, pankrotihaldurid, lepitajad, vandetõlgid, audiitorid,

patendivolinikud, krediidiasutuste töötajad). Muudatuste kohaselt on kriminaalmenetluses

ametiprivileegiga kaitstud lisaks ametisaladuse hoidmiseks kohustatud isiku ütlustele ka muud

liiki tõendid, mis seni olid seaduse kaitseta. Sellega tugevdatakse usaldussuhet reguleeritud

ametite pidajate ja nende poole pöörduvate inimeste vahel ning välditakse eriliigiliste

isikuandmete põhjendamatut avaldamist kriminaalmenetluse käigus.

Ametiprivileegide sisulist ulatust kitsendada ei ole plaanis ja ükski ametisaladust hoidma

kohustatud ameti pidaja seetõttu temal seni olnud seaduse kaitsest ilma ei jää. Küll on plaanis

kehtestada konkreetne kord selleks, kuidas kriminaalmenetluses saab koguda ametiprivileegiga

kaetud teavet sisaldavaid tõendeid ning üldreeglina on selleks vaja kohtu eelnevat luba. See

võib mõningal määral suurendada kohtute töökoormust, kuid kuivõrd üldiselt on

ametiprivileegiga kaetud tõendite kogumine kriminaalmenetluses harv ja näiteks notarite puhul

on kohtu loa nõue juba notariaadiseaduses kirjas (samas KrMS ei sisalda menetluskorda selle

loa saamiseks), siis ei peaks töökoormuse kasv olema märkimisväärne. Suurem õigusselgus

väldib edaspidi vaidlusi ja ebaühtlast praktikat ametiprivileegidega seonduvates küsimustes.

Kuivõrd kohtu loa vormistamine saab olema võimalik ka pealdisena ning luba eraldi

määruskaebe korras edasi kaevata ei saa, on kohtute halduskoormuse kasv pigem vähene.

Advokaadi kui õiglase kohtumenetluse garandi ametisaladuste kaitseks kehtestatakse erikord,

mis tagab, et läbiotsimise, vaatluse, läbivaatuse ja andmepäringute tulemusel ei saaks

juhuslikult avalikuks see osa advokaadi kutsesaladusega kaitstud teabest, mille saamiseks kohtu

luba ei ole. See muudab advokaatide suhtes menetlustoimingute tegemise keerukamaks ja

aeganõudvamaks, ent maandab riske, et uurimisasutus võiks menetluspädevust kuritarvitada.

Advokaatide suhtes kriminaalmenetluse toimetamine on harv, mistõttu mõju on menetluskorra

kui terviku seisukohast vähene, kuid advokaatide kutsetagatiste vaates väga oluline.

Uurimisasutustele ja prokuratuurile toob eelnõu selge põhjendamiskohustuse ametiprivileegiga

kaetud teabe kogumiseks menetlustoimingute tegemisel, kuivõrd neid toiminguid tehes tuleb

taotleda kohtu luba. See suurendab mõningal määral uurimisasutuste ja prokuratuuri

halduskoormust, kuid arvestades sideandmete nõudmiseks kohtu loa nõude kehtestamise

kogemust, tõenäoliselt vähendab mõnevõrra kriminaaltoimikutesse kogutavat andmemahtu,

esitatavate päringute arvu ja mõningatel juhtudel tegelikult lihtsustab menetluse toimetamist,

kuivõrd võimaldab kohtu loal ligipääsu ka sellistele andmetele, millele praegu juurdepääs

puuduks (nt terviseandmed siis, kui patsient nende avaldamisega ei nõustu, aga andmete saamist

õigustab avalik huvi).

Riigieelarvele muudatustega prognoositavat mõju ei kaasne.

6. Edasine väljatöötamine

Eelnõu koostamisel on korduvalt konsulteeritud valdkonna ekspertidega (sh Eesti Advokatuuri,

prokuratuuri ning kohtute esindajad) ning võetud arvesse teemakohases erialakirjanduses

esitatud seisukohti. Eelnõu edasise menetluse käigus on plaanis kaasamistegevustega nii

suulises kui kirjalikus vormis jätkata. Lisaks igapäevaselt kriminaalmenetlusega

kokkupuutuvatele asutustele oodatakse tagasisidet ka teiste puudutatud elukutsete esindajatelt.

Justiitsministeerium ootab tagasisidet väljatöötamiskavatsusele 15 tööpäeva jooksul. Seejärel,

pärast tagasiside läbitöötamist saadame kooskõlastusringile seaduseelnõu, mille plaanime

esitada Vabariigi Valitsusele hiljemalt II kvartali lõpuks. Sõltuvalt eelnõu menetlemise tempost

Riigikogus on õigusakti plaanitav jõustumise aeg käesoleva aasta lõpp.

Justiitsministeerium

Andreas Kangur,

Karistusõiguse ja -menetluse talituse juhataja

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kutsesaladusega seotud ametiprivileegide kaitse tõhustamine kriminaalmenetluses) väljatöötamiskavatsus Saadame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Notarite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Patendivolinike Seltsile, Audiitorkogule, Eesti Pangaliidule, Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Vandetõlkide Kojale, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, Eesti Kirikute Nõukogule ja Riigikogu Kantseleile kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kutsesaladusega seotud ametiprivileegide kaitse tõhustamine kriminaalmenetluses) väljatöötamise kavatsuse. Palume tagasisidet väljatöötamiskavatsusele 15 tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister /*Lisaadressaadid: Riigikohus Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) Notarite Koda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Patendivolinike Selts Audiitorkogu Eesti Pangaliit Eesti Psühhiaatrite selts Vandetõlkide Koda Eesti Arstide Liit Eesti Patsientide Liit Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Eesti Kirikute Nõukogu Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Tartu Maakohus

Meie 01.02.2024 nr 8-3/1212-1

Viru Maakohus Pärnu Maakohus Riigikogu Kantselei Martin Ziehr 620 8118 [email protected]