Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (nn nõusolekuseaduse VTK)

Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus (nn nõusolekuseaduse VTK)

Justiitsministeerium 2024

2

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3

Istanbuli konventsiooni vastuvõtmise ja Eestiga seotud etappide ajajoon ............................................. 5

Euroopa riikides toimunud Istanbuli konventsiooniga seotud arengud .............................................. 6

Istanbuli konventsiooni kooskõla Eestis kehtiva karistusõiguse regulatsiooniga .................................... 7

Rahvusvahelised suunised Eestile........................................................................................................ 7

Erinevad nõusolekuseaduse mudelid ...................................................................................................... 7

Näited riikide õigusaktidest nõusolekumudeli valikul ....................................................................... 10

Registreeritud seksuaalkuritegude arv Eestis ........................................................................................ 12

Seksuaalvägivald ühiskonnas ............................................................................................................. 13

Nõusolekuseaduse mõju ....................................................................................................................... 14

Mõju põhiõigustele ja õiguste tagamisele (sh õigusemõistmine ja kohtute tegevus) ...................... 16

Kultuuriline ja keskkonna mõju (sh mõju välissuhetele, koostööle riikide ja organisatsioonidega,

Eesti kodanike kaitse välisriikides) ..................................................................................................... 19

Sotsiaalne mõju ................................................................................................................................. 21

Mõju rahvatervisele, tervishoiukorraldusele ................................................................................. 21

Mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja ühiskonnagruppide võrdsetele võimalustele ...................... 22

Mõju heaolule ja sotsiaalsele kaitsele ........................................................................................... 23

Majanduslik mõju (sh tööturule) ................................................................................................... 25

Mõju haridusele ja teadusele ........................................................................................................ 25

Mõju siseturvalisusele (sh regionaalne areng, elanike turvalisus, süütegude ennetamine ja

lahendamine) .................................................................................................................................... 26

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, sh töö- ja halduskoormusele ................. 26

Mõju keskvalitsuse korraldusele (sh infotehnoloogia ja infoühiskonnale) .................................... 28

Mõju kohalike omavalitsuste korraldusele (sh finantseerimine ja teenuste pakkumine) ............. 28

Mõju riigieelarvele............................................................................................................................. 28

Mõju kolmandale sektorile ................................................................................................................ 28

Nõusolekuseadusega seotud sõlmküsimused. Praktikute vaade. ......................................................... 29

Süütuse presumptsioon ja tõendamislävend .................................................................................... 29

Valekaebused ..................................................................................................................................... 32

Kokkuvõte. Edasine väljatöötamine ja tagasiside .................................................................................. 33

LISA 1 Kaasamiskohtumistel osalenud organisatsioonid ja asutused .................................................... 35

LISA 2. Politsei poolt registreeritud vägistamiskuriteod Euroopa riikides 100 000 elaniku kohta

Eurostati andmetel aastatel 2013-2022. ............................................................................................... 35

3

Sissejuhatus Nõusolekuseaduse all mõistetakse üldiselt riikide karistusseadustikus või kriminaalkoodeksis

seksuaalvägivalla reguleerimist nõnda, et tahtevastased/nõusolekuta seksuaaltegevused on kuriteona

karistatavad. Seega pole nn nõusolekuseadus eraldi õigusakt, vaid tegu on karistusõiguses reguleeritud

nõusolekupõhise lähenemisega vägistamisele ning teistele seksuaalkuritegudele. Käesolevas

väljatöötamiskavatsuses kasutame lihtsuse ja selguse huvides läbivalt nõusolekuseadus või

nõusolekuseaduse VTK, mitte karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis1 on seatud eesmärk viia karistusseadustikus (KarS)2 sätestatud

seksuaalse enesemääramise vastased süüteod Istanbuli konventsiooniga3 vastavusse, võttes arvesse

nõusoleku põhimõtet, et tagada seksuaalvägivalla ohvritele parem kaitse.

Istanbuli ehk naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu

konventsiooni artikkel 36 käsitleb seksuaalvägivalda, sealhulgas vägistamist ja kohustab

konventsiooniosalisi võtma vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et mistahes

sugulise iseloomuga teod, milleks puudub nõusolek, oleks kriminaliseeritud. Artikli 36 lõige 2 sätestab,

et nõusolek tuleb anda vabatahtlikult inimese vaba tahte tulemusena, mida hinnatakse kaasnevate

asjaolude kontekstis.

Selleks, et viia Eesti karistusõigus Istanbuli konventsiooni artiklile 36 vastavaks, peab KarS § 141, 1411

ja 143 lähtuma nõusolekust/tahtevastasusest ehk karistatav peaks olema nõusolekuta/tahtevastane

suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu ilma, et nõusoleku puudumisele/tahtevastasuse

väljendamisele lisaks peaks samaaegselt esinema veel mingeid täiendavaid tingimusi (näiteks vägivald

või abitusseisund).

Eesti otsustas kevadel 2024, et läheb nn jõu- ja sunnipõhiselt lähenemiselt üle nõusolekupõhisele

lähenemisele. Nõusolekupõhine käsitlus on mõtteliselt jagatav JAH-mudeliks ning EI-mudeliks.

Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on küsida valdkondlike asutuste ja huvigruppide mudelieelistust.

Nõusolekuseaduse väljatöötamiskavatsuses antakse ülevaade Euroopa riikides toimunud arengutest

Istanbuli konventsiooni vastuvõtmise järgselt ning kirjeldatakse võimalikke nõusoleku regulatsioone

erinevate riikide näitel. Samuti kajastatakse Eesti inimeste hoiakuid ja kogemusi seksuaalvägivallaga

seoses ning esitatakse võimalikud nõusolekuseaduse vastuvõtmisega kaasnevad mõjud Eesti

ühiskonnale. Väljatöötamiskavatsuse kokkuvõttes sõnastatakse ootused huvigruppide tagasisidele.

Huvigruppide tagasisidele tuginedes otsustatakse, milline mudel Eestile valida. Karistusseadustiku

muudatuse eelnõu valmib 2025. aastal.

Väljatöötamiskavatsus aitab ellu viia Vägivalla ennetuse kokkuleppes4, Justiitsministeeriumi

programmis aastateks 2024-20275, pikaajalises riiklikus strateegias „Eesti 2035“, Siseturvalisuse

arengukavas6, Rahvastiku Tervise Arengukavas 2020–20307, valdkondlikus „Heaolu arengukavas

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi täitmine | Eesti Vabariigi Valitsus, vaadatud 09.12.2024. 2 Karistusseadustik, RT I, 04.07.2024, 25. https://www.riigiteataja.ee/akt/184411?leiaKehtiv, vaadatud 09.12.2024. 3 Istanbuli konventsioon eesti keeles: https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002, vaadatud 06.12.2024. 4 Vägivalla ennetuse kokkulepe: https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/vagivallaennetuse-kokkulepe, vaadatud 12.12.2024. 5 Justiitsministeeriumi programm aastateks 2024-2027: https://www.just.ee/strateegilised-alusdokumendid, vaadatud 12.12.2024. 6 Siseturvalisuse arengukava: https://www.siseministeerium.ee/stak2030, vaadatud 12.12.2024. 7 Rahvastiku Tervise Arengukava 2020–2030: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf, vaadatud 12.12.2024.

4

2023-2040“8, Õigusloomepoliitika põhialustes aastani 20309 ja Kriminaalpoliitika põhialustes aastani

203010 seatud eesmärke.

8 Heaolu arengukava 2023-2040: https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030, vaadatud 12.12.2024. 9 Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030: https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002, vaadatud 12.12.2024. 10 Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030: https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-

ennetus/kriminaalpoliitika-pohialused, vaadatud 12.12.2024.

5

Istanbuli konventsiooni vastuvõtmise ja Eestiga seotud etappide ajajoon

11.05.2014 võeti vastu Naistevastase vägivalla ja

perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa

Nõukogu konventsioon e Istanbuli konventsioon

01.08.2014 jõudus Istanbuli Konventsioon

26.10.2017 Eesti ratifitseeris Istanbuli konventsiooni

reservatsioonideta

01.02.2018 jõustus Istanbuli konventsiooni ratifitseerimine

Eestis

Oktoober 2020 GREVIO hindamisküsimustik

konventsiooni rakendamisest Eestile - lähteolukorra

hindamine

Aprill 2021 Eesti vastused GREVIO

hindamisküsimustikule

Veebruar 2022 GREVIO hindamisvisiit Eestisse

Detsember 2022 GREVIO aruanne ja soovitused Eestile (sh kohustusega anda 2025. aastal CREVIO-le ülevaade

soovituste täitmisest ja arengutest konventsiooni

rakendamisel)

Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastani

2027: "Viime karistusseadustiku seksuaalse

enesemääramise vastased süüteod Istanbuli

konventsiooniga vastavusse"

Veebruar 2024 Justiitsministeeriumi analüüs seksuaalse enesemääramise

vastaste süütegude koosseisude vastavusest EN

Istanbuli konventsioonile

Märts-oktoober 2024 huvirühmade kaasamine VTK

ettevalmistusse

Detsember 2024 seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsus (VTK)

2025 KarSi eelnõu 2025 II pool Eesti aruanne GREVIO-le

6

Euroopa riikides toimunud Istanbuli konventsiooniga seotud arengud Peale 2017. aastat on paljud Euroopa riigid otsustanud nõusolekuseaduse kasuks (Uhnoo, Erixon,

Bladini 2024)11. Seda on mõjutanud mitmed tegurid: naistevastase vägivalla ja perevägivalla

ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooni vastuvõtmine,

konventsiooni raames tegutseva sõltumatu ekspertgrupi GREVIO loomine ja selle antud soovitused

riikidele, samuti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla direktiivi12

arutelud ja jõustumine. Õigusruumis toimunud muutuste taustal on ühiskonnas leidnud suurt

kõlapinda riikides toimunud rasked vägistamisjuhtumid, aga ka erinevad sotsiaalkampaaniad, eriti

#MeToo liikumine, mis omakorda on andnud hoogu õigussüsteemide reformipüüetele (Uhnoo, Erixon,

Bladini 2024; Keiler 202313).

Uhnoo, Erixoni ja Bladini (2024) hinnangul saab Brå14 andmetele tuginevalt öelda, et riikidel, kus kehtib

nõusolekuseadus, on ka kõrgem soolise võrdõiguslikkuse indeksi skoor ning õigussüsteemil on inimeste

silmis kõrge usaldusväärsus – eeskätt peetakse siin silmas näiteks Põhjamaid. Samas näitab statistika,

et neis riikides on ka enam politsei poolt registreeritud seksuaalvägivalda, sh vägistamisi, elanikkonna

kohta (vt Eurostati andmed seksuaalvägivalla, sh vägistamisjuhtumite kohta15 ja LISA 2). Üldiselt võib

nentida, et koos aruteludega nõusolekuseaduse põhimõtete, seksuaalvägivallaga seotud probleemide

ja valukohtade üle erinevate riikide ühiskondades, on nii seaduse vastuvõtmise eel kui selle järel

kasvanud registreeritud vägistamiste arv elanike kohta (LISA 2). Samas teatud aja möödudes võib

registreeritud vägistamiste arv stabiliseeruda. Näiteks Rootsi kuriteoennetuse nõukogu (Brå) 2023.

aasta elanikkonna enesehinnangulise uuringu andmed16 näitavad seksuaalkuritegudega

kokkupuutumise kahanemist 16-84-aastase elanikkonna hulgas, kuigi aastatel 2012-2017 oli see

tõusutrendis (Brå 202417). Viimane langeb kokku ka registreeritud vägistamiste arvu langusega.

Samas tunnistavad Uhnoo, Erixoni ja Bladini (2024), et nõusolekuseaduse vastuvõtmine riigiti pole

olnud lihtne. Nõusolekuseaduse vastuvõtmise vastuargumentideks on olnud hinnangud, et sunnil

põhinev õigus juba kriminaliseerib nõusolekuta seksuaaltegevuse. Autorite hinnangul on

õiguseksperdid pidanud keerukaks ka nõusoleku mõiste defineerimist ning arutlenud kriminaalõiguse

võimaluste üle ühiskonda laialt puudutavaid teemasid, nagu seda on ka seksuaalvägivald, lahendada

(Uhnoo, Erixoni ja Bladini (2024).

11 Uhnoo, S., Erixon, S., Bladini, M. (2024). The wave of consent-based rape laws in Europe. International Journal of Law, Crime and Justice, vol 77. https://doi.org/10.1016/j.ijlcj.2024.100668, vaadatud 27.11.2024. 12 Direktiiv - EL - 2024/1385 - EN - EUR-Lex, vaadatud 09.12.2024. 13 Keiler, J. (2023). From coercion to consent: Dutch rape law reform and the complexities of consent. Maastricht Journal of European and Comparative Law. 30 (6), lk 760-782. https://doi.org/10.1177/1023263X241232, vaadatud 27.11.2024. 14 Brå (Swedish National Council for Crime Prevention) (2020). Reported and cleared rapes in Europe: Difficulties of international comparisons https://bra.se/english/bra-in-english/publications/archive/2020-09-30-reported- and-cleared-rapes-in-europe, vaadatud 27.11.2024. 15 Eurostat: vastavalt rahvusvahelisele kuritegevuse klassifikatsioonile (International classification of crime for statistical purposes (ICCS)) https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/crim_off_cat/default/table?lang=en&category=crim.crim_off, vaadatud 04.12.2024. 16 Brå (Swedish National Council for Crime Prevention) (2024). Swedish crime survey 2024. Swedish Crime Survey 2024 | Brå - Brottsförebyggande rådet, vaadatud 04.12.2024. 17 Ibid.

7

Istanbuli konventsiooni kooskõla Eestis kehtiva karistusõiguse

regulatsiooniga

Rahvusvahelised suunised Eestile Eesti ratifitseeris konventsiooni 26. oktoobril 2017. aastal ilma reservatsioonideta ning ratifitseerimine

jõustus18 1. veebruaril 2018. aastal. Istanbuli konventsiooni artikli 36 lõige 2 sätestab, et nõusolek tuleb

anda vabatahtlikult inimese vaba tahte tulemusena, mida hinnatakse kaasnevate asjaolude kontekstis.

Sõltumatu ekspertgrupi GREVIO hinnangute19 ja Eestile tehtud soovituste20 kohaselt nõuab GREVIO

tungivalt, et Eesti ametiasutused reformiksid KarS-s sisalduvaid seksuaalkuritegusid, et võtta täielikult

üle Istanbuli konventsiooni artiklis 36 nõutud vabatahtlikult antud nõusoleku mõiste ning tagada

asjakohased sanktsioonid kõigi ohvri nõusolekuta toimuvate seksuaalaktide eest, sealhulgas juhul, kui

juhtumi asjaolud välistavad kehtiva nõusoleku. Justiitsministeerium koostas 2024. aastal analüüsi21

seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude koosseisude vastavusest Istanbuli konventsioonile22.

Analüüsi käigus jõuti järeldusele, et seksuaalse enesemääramise vastased süüteokoosseisud, täpsemalt

KarS § 141, 1411 ja 143 ei vasta praegu täiel määral Istanbuli konventsiooni artiklile 36. Täielikuks

vastavuseks peaksid nimetatud sätted lähtuma nõusolekust/tahtevastasusest. See tähendab, et

karistatav peaks olema nõusolekuta suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu, ilma et lisaks

nõusoleku puudumisele peaks samaaegselt esinema veel täiendavaid tingimusi, näiteks vägivalda või

abitusseisundit ehk võimetust vastupanu osutada või toimunust aru saada.

Erinevad nõusolekuseaduse mudelid Seksuaalkuriteod ning vägistamist käsitlev seadusandlus puudutavad inimeste vahelisi seksuaalsuhteid,

kõige intiimsemat inimeste vahelist suhtlust, mistõttu peegeldab vägistamise regulatsioon

ühiskondlikke soonorme ja seksuaalmoraali (Keiler 202323). Tänaseks on üldtunnustatud põhimõte, et

seksuaalautonoomia on väärtus, mida vägistamiskuritegude puhul kaitsta (Keiler 2023). Keileri (2023)

hinnangul toimuvad õigussüsteemi muutused käsikäes ühiskondlike hoiakute muutumisega

seksuaalsesse väärkäitumisse. Teisalt nähakse õiguslikke reforme kui alust ühiskondlikke normide

muutmiseks (Keiler 2023).

Uurijad toovad nõusolekuseaduse diskursuses välja nõusoleku (consent) defineerimise ja

tõendamisega seotud mured, aga ka väited, mille kohaselt olemasolev sunnil põhinev (coercion-based)

18 Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumisest. RT II, 28.02.2018, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/228022018003 19 GREVIO’s (Baseline) Evaluation Report on legislative and other measures giving effect to the provisions of the Council of Europe Convention on Preventing and Combating Violence against Women and Domestic Violence (Istanbul Convention) ESTONIA, https://rm.coe.int/grevio-inf-2022-32-eng-final-report-on- estoniapublication/1680a8fcc2 20 Recommendation of the Committee of the Parties, https://rm.coe.int/ic-cp-inf-2022-9-cop- recommendationestonia-eng/1680a952f9 21 Justiitsministeerium (2024). Seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude koosseisude vastavusest Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsioonile. Analüüs. https://www.just.ee/media/4774/download, vaadatud 28.11.2024. 22 Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon. RT II, 26.09.2017, 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002, vaadatud 09.12.2024. 23 Keiler, J. (2024). From coercion to consent: Dutch rape law reform and the complexities of consent. Maastricht Journal of European and Comparative Law, 30 (6), https://doi.org/10.1177/1023263X241232627, vaadatud 09.12.2024.

8

vägistamise definitsioon õiguses kriminaliseerib nõusolekuta seksuaalakti (Uhnoo, Erixon, Bladini

202424).

Erinevate riikide nägemused erinevad küsimuses, milline käitumine kriminaliseerida – kas sunnitud

seks või nõusolekuta seks (Keiler 2023). Õiguses on vägistamist käsitletud koos sunni ja jõuga, mille

puhul saab eristada kitsamat ja laiemat lähenemist (Keiler 2023). Kitsamas käsitluses hõlmab see

füüsilise jõu või vägivalla kasutamist seksuaalakti toimepanekul ning selle puhul eeldavad kohtud sageli

tõendeid vastupanu osutamisest. Laiem sunni või jõu käsitlus hõlmab ka käitumise ja olude arvestamist,

mis takistavad ohvri võimalust intiimkäitumist kontrollida (Keiler 2023). Erinevaid nõusolekumudelitega

seotud teemasid on kujutatud joonisel 1.

Joonis 1. Nõusolekumudelid erinevates kriminaalõiguslikes raamistikes (Uhnoo, Erixon, Bladini,

202425).

Sunnil põhinevale käsitlusele vastandub nõusolekul põhinev käsitlus, mille keskmes on nõusoleku

puudumine seksuaalseks tegevuseks (Keiler 2023). Sellest rääkides viidatakse Keileri (2023) hinnangul

sageli autonoomiale pühendunud kriminaalõigusele, sest ühiskonnas toimunud muutuste tõttu on

autonoomia, õigused oma keha üle otsustada ja sooline võrdõiguslikkus muutunud keskseteks

väärtusteks tänapäeva kriminaalõiguslikes raamistikes. Seetõttu kaitseb nõusolekupõhine käsitlus

seksuaalset autonoomiat paremini, kuivõrd kriminaalvastutus kaasneb ka käitumisega, mis ei olnud

seotud jõu või sunniga, kuid mille puhul puudus konsensus (Keiler 2023).

Keiler (2023)26 toob välja, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt käsitletakse vägistamist

üldiselt piinamise või inimväärikust alandava kohtlemisena, Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK)

artikli 327 ja/või artikli 828 rikkumisena (õigus era- ja seksuaalelu austamisele). Riikidel on positiivne

24 Uhnoo, S., Erixon, S., Bladini, M. (2024). The wave of consent-based rape laws in Europe. International Journal of Law, Crime and Justice, vol 77. https://doi.org/10.1016/j.ijlcj.2024.100668, vaadatud 27.11.2024. 25 Ibid. 26 Keiler, J. (2024). From coercion to consent: Dutch rape law reform and the complexities of consent. Maastricht Journal of European and Comparative Law, 30 (6), https://doi.org/10.1177/1023263X241232627, vaadatud 09.12.2024. 27 Aydin v. Turkey, kohtuasi nr 57/1996/676/866; Maslova v. Russia, kohtuasi nr 839/02. Vt ka: Londono, P., (2010). Defining Rape under the European Convention on Human Rights: Torture, Consent and Equality. Raamatus McGlynn, C., Munro, V.E. (toim.). Rethinking Rape Law: International and Comparative Perspectives. Routledge. 28 X ja Y v. the Netherlands, kohtuasi nr 8978/80 ja M.C. v. Bulgaria, kohtuasi nr 39272/98.

9

kohustus kasutada kriminaalõigust, et pakkuda tõhusat õiguskaitset vägistamise vastu29, mis nõuab

„[…] karistamist ja tõhusat vastutusele võtmist mistahes mittekonsensusliku teo eest, sealhulgas ohvri

füüsilise vastupanu puudumisel”30.

Nõusolekupõhine käsitlus seksuaalse tegevuse kontekstis on mõtteliselt jagatav kaheks – nn

EI-mudeliks ning JAH-mudeliks.

JAH-mudeli puhul tuleb seksuaalse tegevuse osalistel väljendada oma nõusolekut seksiks31 ehk n-ö

aktiivne nõusolek32. Nõusolekut saab väljendada sõnaliselt, kehakeeles või muul viisil. Kuni nõusoleku

väljendamiseni see puudub ja seni ei saa seda eeldada. Seega, kuni üks osapool ei ole nõusolekut

väljendanud, on teise osapoole asi välja selgitada, kas nõusolek on või mitte. Samas peab nõusolek

olema vabatahtlik ehk antud vaba tahte tulemusena.

EI-mudeli33 puhul eeldatakse seksuaalse tegevuse osaliste nõusolekut seni, kuni üks osalistest

väljendab, et ta ei ole toimuvaga nõus. Selle mudeli järgi on vaikimine nõusolek. Nõusoleku puudumist

saab samuti väljendada nii sõnaliselt, kehakeeles kui muul viisil, samas on EI-mudelit kritiseeritud

seoses kannatanu tardumisreaktsiooniga, millele juhtis tähelepanu ka GREVIO.

Tardumisreaktsioon ehk tooniline liikumatus on tahtmatu ajutine motoorne pärssumine, mis tekib

inimestel ekstreemsena tajutavas ohuolukorras (nt füüsilise või seksuaalse rünnaku korral). Varasemalt

nimetati seda fenomeni „vägistamisparalüüsiks“ (Burgess 197634). Tegemist on evolutsiooni jooksul

välja kujunenud adaptatiivse kaitsemehhanismiga olukorras, kus vastupanu tajutakse võimatuna ja abi

pole saadaval (Marx 200835).

Toonilise liikumatusena kirjeldatakse olukorda, kus tekib lihashalvatusena tajutav seisund (tardumine),

suutmatus ennast liigutada, keha värisemine, suutmatus rääkida või appi hüüda, välistele stiimulitele

reageerida, tuimus või valutundetus, külmatunne, hirm või paanika, kartus oma elu pärast, olukorrast

või enda kehast eraldumise tunne. Toonilise liikumatuse ajal on inimene teadvusel, kuid „tardunud“

ning sageli hiljem mäletatakse elavalt ja taaskogetakse häirivana sellel ajal kogetud mõtteid, tajusid ja

tundeid, sh suutmatust ennast liigutada (Rubin ja Bell 202336). Häirituse põhjuseks on asjaolu, et

kannatanud ka ise ei mõista toonilise liikumatuse olemust – miks nad ei hakanud ründajale vastu –

millest omakorda tekib häbi ja süütunne (Rubin ja Bell 2023). Toonilise liikumatuse hindamiseks on välja

töötatud 12 küsimusest koosnev küsimustik nimetusega TIS-A (Forsyth jt 200037).

Toonilist liikumatust esineb vägistamisohvritel sageli. Näiteks Rootsi prospektiivses ehk ettevaatavas

uuringus38 leiti, et toonilist liikumatust esines 70% ohvritest. Samas uuringus leiti, et haavatavamad on

29 X ja Y v. the Netherlands, kohtuasi nr 8978/80, p. 23–24 ja 27; ja M.C. v. Bulgaria, kohtuasi nr 39272/98. 30 M.C. v. Bulgaaria, kohtuasi nr 39272/98, p 166. Ka I.C. v. Romania, kohtuasi nr 36934/08. 31 Suguühteks või muuks sugulise iseloomuga teoks. 32 Kasutatakse ka entusiastlik nõusolek, jaatav nõusolek, kinnitav nõusolek jne. 33 Kasutatakse ka EI tähendab EI, tahtevastasus, vetomudel jne. 34 Burgess, A.,W., Holmstrom, L.,L. (1976). Coping behavior of the rape victim. American Journal of Psychiatry, 133 (4), lk 413–418. 35 Marx, B.,P., Forsyth, J.,P., Gallup, G.,G., Fuse, T., Lexington, J.,M. (2008). Tonic immobility as an evolved predator defense: implications for sexual assault survivors. Clinical Psychology Science and Practice. 15 (1), lk 74–90. DOI:10.1111/j.1468-2850.2008.00112.x 36 Rubin, D., C., Bell, C., F. (2023). Tonic immobility (freezing) during sexual and physical assaults produces stronger

memory effects than other characteristics of the assaults. Memory, 31 (5), lk 678–688. 37 Forsyth, J., P., Marx, B., Fuse, T., M., K., Heidt, J., Gallup, G.,G. Jr. (2000). The Tonic Immobility Scale. Albany, NY. 38 Möller, A., Söndergaard, H., P., Helström, L. (2017). Tonic immobility during sexual assault – a common reaction

predicting post-traumatic stress disorder and severe depressioon. Acta Obstetrica et Gynecologica Scandinavica,

96, lk 932–938.

10

varasema psühholoogilise traumaga ja vaimse tervise probleemidega inimesed, kellel tekkis tooniline

liikumatus tõenäolisemalt. Selle tekkimist seksuaalse rünnaku ajal seostati hilisema suurema

tervisekahjuga. Nimelt vägistamisohvritel, kellel esines rünnaku ajal tooniline liikumatus, esines 6 kuud

hiljem 2,75 korda tõenäolisemalt post-traumaatilist stressihäiret ja 3,42 korda tõenäolisemalt rasket

depressiooni võrreldes ohvritega, kellel rünnaku ajal toonilist liikumatust ei tekkinud (Möller jt 201739).

Seetõttu on oluline, et seksuaalvägivalla üleelanuga tegelevad asjatundjad mõistaksid ja oskaksid ka

kannatanule seletada toonilise liikumatuse olemust – tegemist on tahtmatu reflektoorse

kaitsemehhanismiga. Samuti on vaja arvesse võtta, et nii vägistamise kui toonilise liikumatuse üle

elanud inimese hilisem tervisekahju on eeldatavasti suurem.

Teades ja võttes arvesse toonilise liikumatuse tekkimist ja võimalikku mõju kannatanule, ei peaks

eeldama seksuaalvägivalla olukorras kannatanu poolt aktiivset vastupanu. Tardumine on normaalne

bioloogiline reaktsioon ohuolukorras ja seda on väär tõlgendada kui passiivset nõusolekut. Ei-mudel ei

arvesta toonilise liikumatuse fenomeni, mille kohaselt 70% seksuaalvägivalla ohvritest ei ole võimelised

aktiivset vastupanu osutama. Seejuures ei ole toonilise liikumatuse tekkimise seisukohast oluline

olukorra objektiivselt hinnatav ohuaste või eluohtlikkus, vaid see, kuidas inimene seda subjektiivselt

tajub. (Rubin, Bell 2023; Möller jt 2017)

Näited riikide õigusaktidest nõusolekumudeli valikul Enamik Euroopa Liidu liikmesriikidest on seksuaalkuritegude kontekstis läinud üle nõusolekupõhisele

lähenemisele. Neist on EI-mudel Austrias, Saksamaal ja Tšehhis. JAH-mudel on Belgias, Hispaanias,

Hollandis, Horvaatias, Iirimaal, Kreekas, Küprosel, Luksemburgis, Maltal, Portugalis, Rootsis, Sloveenias,

Soomes ja Taanis.

Eestiga sarnaselt ei ole nn jõu-/sunnipõhiselt lähenemiselt nõusolekupõhisele lähenemisele üle läinud

Bulgaaria, Itaalia, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia ja Ungari.

Soome reformis oma kriminaalkoodeksi 20. peatükki40 – alates 1. jaanuarist 2023. aastal põhineb

vägistamise41 ja muude seksuaalkuritegude määratlus vabatahtlikul nõusolekul ehk Soomes on JAH-

mudel. Soome justiitsministeeriumi kodulehel on reformi käsitlev alaleht42, kust leiab materjali, mis

39 Ibid. 40 Uus Soome kriminaalkoodeksi 20. peatükk (Criminal Code (39/1889), Chapter 20 (723/2022),ing. K.): https://oikeusministerio.fi/documents/1410853/0/Criminal+Code+Chapter+20.pdf/da3205c1-922b-fa9b-0117- 6277c3526aa1/Criminal+Code+Chapter+20.pdf?t=1673869496624, vaadatud 12.12.2024. 41 Section 1 (723/2022) Rape A person who has sexual intercourse with a person who does not participate in it voluntarily shall be sentenced for rape to imprisonment for at least one year and at most six years. The participation of a person in sexual intercourse shall not be considered voluntary if: 1) the person has not verbally, through his or her behaviour or in any other way expressed that he or she is participating in it voluntarily, 2) the person has been coerced into sexual intercourse by using violence against a person or by making a threat, or 3) the person has not been able to formulate or express his or her will due to unconsciousness, illness, disability, state of fear, state of intense intoxication, reduced consciousness, sudden nature of the situation, serious abuse of a special position of power or another comparable reason. An attempt is punishable. 42 New legislation on sexual offences: https://oikeusministerio.fi/en/sexualoffenceslaw, vaadatud 12.12.2024.

11

selgitab olulisemaid muudatusi ning selgitab lahti vabatahtliku nõusoleku Soome sätetes. Selgitav

materjal on tõlgitud paljudesse erinevatesse keeltesse, sh ka eesti keelde43.

Seevastu Saksamaal on kasutusel EI-mudel. Istanbuli konventsiooni ratifitseerimine Saksamaa poolt

jõustus 01.02.2018. aastal44. Veel enne ratifitseerimist reformis Saksamaa oma karistusseadustikus

seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude sätteid, kriminaliseerides seksuaalse iseloomuga teod,

mis on toime pandud ohvri selgelt tuvastatava tahte vastaselt (Saksamaa karistusseadustik § 177)45.

43 Selgitav materjal https://oikeusministerio.fi/documents/1410853/0/Sexualoffences+law+in+Estonian+(2).pdf/56467279-97b9- f61d-1953-366c014f13cc/Sexualoffences+law+in+Estonian+(2).pdf?t=1715668849643, vaadatud 12.12.2024 44 Euroopa Nõukogu: https://www.coe.int/en/web/istanbul-convention/germany, vaadatud 12.12.2024 45 German Criminal Code, https://www.gesetze-im-internet.de/englisch_stgb/, vaadatud 12.12.2024. Section 177 Sexual assault; sexual coercion; rape (1) Whoever, against a person’s discernible will, performs sexual acts on that person or has that person perform sexual acts on them, or causes that person to perform or acquiesce to sexual acts being performed on or by a third person incurs a penalty of imprisonment for a term of between six months and five years. (2) Whoever performs sexual acts on another person or has that person perform sexual acts, or causes that person to perform or acquiesce to sexual acts being performed on or by a third person incurs the same penalty if 1. the offender exploits the fact that the person is not able to form or express a contrary will, 2. the offender exploits the fact that the person is significantly impaired in respect of the ability to form or express a will due to said person’s physical or mental condition, unless the offender has obtained the consent of that person, 3. the offender exploits an element of surprise, 4. the offender exploits a situation in which the victim is threatened with serious harm in case of offering resistance or 5. the offender has coerced the person to perform or acquiesce to the sexual acts by threatening serious harm. (3) The attempt is punishable. (4) The penalty is imprisonment for a term of at least one year if the inability to form or express a will is due to the victim’s illness or disability. (5) The penalty is imprisonment for a term of at least one year if the offender 1. uses force against the victim, 2. threatens the victim with a present danger to life or limb or 3. exploits a situation in which the victim is unprotected and at the mercy of the offender’s influence. (6) In especially serious cases, the penalty is imprisonment for a term of at least two years. An especially serious case typically occurs where 1. the offender has sexual intercourse with the victim or has the victim have sexual intercourse or commits such similar sexual acts on the victim or has the victim commit them on them which are particularly degrading for the victim, especially if they involve penetration of the body (rape), or 2. the offence is committed jointly by more than one person. (7) The penalty is imprisonment for a term of at least three years if the offender 1. carries a weapon or other dangerous implement, 2. otherwise carries an instrument or other means for the purpose of preventing or overcoming the resistance of another person by force or threat of force or 3. places the victim at risk of serious damage to health. (8) The penalty is imprisonment for a term of at least five years if 1. the offender uses a weapon or other dangerous implement during the commission of the offence or 2. the offender a) seriously physically abuses the victim during the offence or b) by committing the offence places the victim in danger of death. (9) In less serious cases under subsections (1) and (2), the penalty is imprisonment for a term of between three months and three years, in less serious cases under subsections (4) and (5) imprisonment for a term of between six months and 10 years, and in less serious cases under subsections (7) and (8) imprisonment for a term of between one year and 10 years.

12

Saksamaa kohta koostatud GREVIO esmane (lähteolukorra) aruanne avaldati 7. oktoobril 2022. aastal.

Aruandes tervitab GREVIO vägistamise ja seksuaalvägivalla nõusolekul põhineva määratluse

kasutuselevõttu ning märgib rahuloluga, et reformiprotsessiga kaasnesid olulised teadlikkuse tõstmise

kampaaniad, mis tõid kaasa laiaulatusliku avaliku arutelu. Samuti tõdeb GREVIO, et reformi tulemused

on positiivsed ning toob välja, et õiguspraktikutelt saadud info kohaselt on juhtumeid, mis oleks varem

lõpetatud või mida ei oleks kvalifitseeritud seksuaalseks rünnakuks või vägistamiseks, mis on nüüd

jõudnud kohtusse ja isegi süüdimõistva otsuseni. GREVIO tervitab seda arengut kui paradigma muutuse

algust, mida konventsiooni artikliga 36 soovitakse saavutada, et tagada parem juurdepääs

õiguskaitsele naistele ja tüdrukutele, kes kogevad seksuaalset vägivalda ja vägistamist, kus pole

kasutatud jõudu ega ähvardusi46.

Eeltoodud positiivsele hinnangule vaatamata juhib GREVIO tähelepanu asjaolule, et vägistamise ja

seksuaalse ründe käsitlemine "seksuaalaktidena, mis on toime pandud ohvri äratuntava tahte

vastaselt" ei vasta täielikult konventsiooni artiklis 36 nõutud mittekonsensuslike seksuaalsete tegevuste

kriminaliseerimise standardile, eriti selle lõike 2 nõudele, et nõusolek tuleb anda vabatahtlikult,

lähtudes isiku vabast tahtest, mida hinnatakse ümbritsevate asjaolude kontekstis. GREVIO hinnangul

tähendab see näiteks, et Saksamaa kriminaalkoodeksi § 177 sõnastus ei pruugi lubada süüdistuse

esitamist juhtudel, kui ohver jääb passiivseks, kuid ei nõustu. Selleks, et tegu oleks Saksamaa seaduste

järgi karistatav, peab ohver oma tahtevastasust sõnaliselt või muul viisil väljendama. See omakorda

tähendab, et kriminaalmenetluses keskendutakse pigem ohvri kui süüdistatava tegudele, luues ruumi

soostereotüüpidele ja vägistamismüütidele. GREVIO toob siinkohal välja, et nagu nad on ka teistes

aruannetes märkinud, näitavad vägistamisohvrite seas läbiviidud seksuaaltrauma neurobioloogia

uuringud, et "tardumine" (nn "tooniline liikumatus") on kannatanute tavaline traumareaktsioon47.

GREVIO võtab artikli 36 rakendamisele antud hinnangu kokku sellega, et julgustab Saksamaa

ametivõime jälgima ja täiendavalt hindama uute seksuaalsete enesemääramise vastaste sätete,

eelkõige Saksa karistusseadustiku § 177 rakendamist, eesmärgiga viia oma siseriiklik nõusoleku

määratlus veelgi enam vastavusse Istanbuli konventsiooni artikli 36 lõikes 2 esitatud määratlusega48.

Istanbuli konventsiooni artikli 36 sõnastuse, konventsiooni seletuskirja teksti, erinevate konventsiooni

osalisriikide kohta koostatud GREVIO hindamisaruannete, konventsiooniosaliste komitee poolt tehtud

soovituste ning ka muude temaatiliste Euroopa Nõukogu väljaannete pinnalt saab järeldada, et

JAH-mudel vastab kõige paremini Istanbuli konventsiooni regulatsioonile. Saksamaa näitel saab väita,

et ei-mudel ei pruugi olla Istanbuli konventsiooniga täiel määral kooskõlas.

Registreeritud seksuaalkuritegude arv Eestis Justiitsministeeriumi andmetel (Kuritegevus Eestis 202349) on registreeritud seksuaalkuritegude50 arv

aastate jooksul kasvanud. 2023. aastal registreeriti Eestis 731 seksuaalkuritegu, millest vägistamisi oli

191. Tuleb märkida, et suure osa registreeritud seksuaalkuritegudest moodustavad laste vastu toime

pandud registreeritud seksuaalkuriteod (2023. aastal 87% kõigist registreeritud seksuaalkuritegudest).

46 Euroopa Nõukogu (2022). GREVIO’s (Baseline) Evaluation Report on legislative and other measures giving effect to the provisions of the Council of Europe Convention on Preventing and Combating Violence against Women and Domestic Violence (Istanbul Convention) GERMANY, lk 71, punkt 251, https://rm.coe.int/report-on-germany-for- publication/1680a86937, vaadatud 12.12.2024 47 Ibid, punkt 252. 48 Ibid, punkt 253. 49 Kuritegevus Eestis 2023. Justiitsministeerium. https://www.just.ee/kuritegevus2023/seksuaalkuriteod/. Vaadatud 22.11.2024. 50 Karistusseadustiku §-d 141-145¹ , 175¹ , 178-179.

13

Kõigist registreeritud seksuaalkuritegudest kontaktseid seksuaalkuritegusid registreeriti kokku 426.

(Kuritegevus Eestis 2023)

Täiskasvanute suhtes toimepandud registreeritud kontaktsete seksuaalkuritegude arv on aastate

jooksul kasvanud (tabel 1). 2023. aastal registreeriti 94 täisealise kannatanuga kontaktset

seksuaalkuritegu.

Tabel 1. Täiskasvanute suhtes toime pandud registreeritud kontaktsed seksuaalkuriteod, sh

vägistamised, aastatel 2014 -2023. Allikas: Justiitsministeerium

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Täisealise kannatanuga registreeritud kontaktsed seksuaalkuriteod kokku

57 80 48 42 75 94 88 90 83 94

neist vägistamised 55 76 48 42 75 91 81 84 70 84

Vägistamised moodustavad kõigist täiskasvanute vastu toimepandud kontaktsetest registreeritud

kuritegudes suure osa: 2023. aastal 84 vägistamisjuhtumit (tabel 1, joonis 2).

Joonis 2. Täiskasvanute suhtes toime pandud registreeritud kontaktsed seksuaalkuriteod, sh

vägistamised, aastatel 2014 -2023. Allikas: Justiitsministeerium

Justiitsministeeriumi andmetel51 moodustavad täisealise kannatanuga kontaktsete seksuaalkuritegude

puhul kannatanutest lõviosa naised: 2023. aastal oli üheksa kannatanut kümnest naised.

Seksuaalkuritegude, sh vägistamiste hulka, mis tegelikkuses täiskasvanute vastu toime pannakse,

aitavad hinnata elanikkonna hulgas läbiviidud uuringud.

Seksuaalvägivald ühiskonnas Seksuaalvägivald on väga varjatud vägivallatüüp. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul pöördutakse abi järele liiga vähe, kuigi seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördunute arv on aja jooksul kasvanud (alates 2016. aastast, mil pöördus 43 ohvrit 223 pöördujani 2024. aasta novembri lõpuks). Üha enam pöördutakse abi järele ilma politseita ja iseseisvalt. Selles võib peegelduda ohvrite usaldus abistajate ja ka abisüsteemide suhtes.

51 Ibid.

2 4 0 0 0 3 7 6 13 10

55

76

48 42

75

91 81 84 70 84

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Muud kontaktsed seksuaalkuriteod Vägistamised

14

Statistikaameti poolt 2023. aastal läbiviidud suhteuuringu52andmed näitavad, et täiskasvanud naiste

hulgas on täiskasvanuna kogenud seksuaalset vägivalda iga viies naine (18%) ja 3% meestest.

Intiimpartneri seksuaalset vägivalda on kogenud 9% naistest ning 1% meestest. Seksuaalvägivald on

üks osa laiemast vägivalla mõistest53. Vägivalda on keskmisest rohkem kogenud noored naised vanuses

18–29 aastat ja kõige vähem naised, kes on juba vanemas eas (65–74 eluaastat)54. Sama

vanusproportsioon kehtib ka meeste puhul. Uuringu autori Jana Brunsi hinnangul peituvad

põlvkondlikud erinevused vägivaldse käitumise erinevas tajumises – see, mida 50-60 aastat tagasi peeti

justkui normaalseks, liigitub tänapäeval inimeste teadvuses vägivallaks.

Sotsiaalkindlustusameti poolt 2021. aastal läbiviidud uuringu55 andmed 15-74aastase elanikkonna

hulgas näitavad, et vähemalt üht tüüpi uuringus nimetatud seksuaalvägivalda oli viimase 12 kuu jooksul

kogenud ligi 4% inimestest, sh umbes 2% on kogenud seksuaalvägivalda korduvalt. Kõige sagedamini

kogeti sundi seksuaalsele tegevusele või nõustuti seksuaalse tegevusega hirmust võimalike tagajärgede

ees. Seksuaalvägivalda olid kogenud nii naised kui ka mehed, kuid naiste seas oli kogenuid veidi rohkem.

Nii mehed kui ka naised olid kõige sagedamini viimase seksuaalvägivalla teo kogenud praeguse partneri

poolt toime pandud seksuaalvägivalda – neljandik vastanutest märkis toimepanijaks praeguse partneri.

Seksuaalvägivalda kogenud naistest 23% märkis toimepanijaks endise elukaaslase ja 19% võõra

inimese. Mehed märkisid sagedamini toimepanijaks tuttava (21% seksuaalvägivalda kogenud

meestest). Seksuaalvägivalda olid sagedamini kogenud nooremad vastajad. Viimase aasta jooksul olid

seksuaalvägivalda kogenud sagedamini inimesed, kes olid seksuaalset väärkohtlemist kogenud ka

lapsena. (Sotsiaalkindlustusamet, 202156). Seoseid lapseeas ja täiskasvanueas kogetud seksuaalse

väärkohtlemise vahel on välja toonud mitmed teised rahvusvahelised uuringud (Tapin 201457; Wood jt

202358; Krahé jt 202359 jmt).

Nõusolekuseaduse mõju Istanbuli konventsiooni vägivalda vähendavate ja kuriteoohvreid toetavate eesmärkide kõrval seati

eesmärgiks vägivalla erinevate vormide kriminaliseerimine. Nõusolekuseaduse vastuvõtmine mõjutab

kogu elanikkonda, seksuaalvägivalla uurimise ja menetlemisega seotud osapooli ning kannatanutele

abi pakkuvaid institutsioone. Nõusolekuseaduse muudatus, mudelist sõltumata, mõjutab ohvreid,

nendega kokkupuutuvaid spetsialiste, ohvriabitöötajaid, vaimse tervise spetsialiste, psühholooge,

meditsiinitöötajaid jt ohvritega kokkupuutuvaid isikuid. Samuti vägivaldse käitumisega isikuid ning

võimalikke seksuaalkuritegude toimepanijaid, aga ka nendega töötavaid spetsialiste, vanglasüsteemi

ametnikke, sotsiaalse rehabilitatsiooniga tegelevaid asutusi ning muid spetsialiste ja vabatahtlikuid.

52 Statistikaameti statistika andmebaasi rubriigi Sotsiaalelu alarubriik Õigus ja turvalisus: https://andmed.stat.ee/et/stat, vaadatud 12.12.2024. 53 Vt Suhteuuringus kasutatud mõistete määratlust Statistikaameti kodulehelt: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40616#3-Statistika-esitus-2 , vaadatud 12.12.2024. 54 Statistikaamet (2023). Seni suurim ja terviklikum suhteuuring paljastab: Eesti inimene kogeb enim vägivalda just paarisuhtes. Uudis 11.10.2023 https://www.stat.ee/et/uudised/seni-suurim-ja-terviklikum-suhteuuring- paljastab-eesti-inimene-kogeb-enim-vagivalda-just-paarisuhtes, vaadatud 21.11.2024. 55 Sotsiaalkindlustusamet (2021). Vagivalla_kogemise_uuring (raport) ;Vägivalla kogemise uuring (esitlus). 56 Ibid. 57 Tapin, N. (2014). Survivors of Child Sexual Abuse and Predictors of Adult Re-Victimization in the United States. International. Journal of Clinical Justice Sciences, 9 (1). 58 Wood, S., Bellis, M., Hughes, K., Quigg, Z., Butler, N. (2023). Tackling Adverse Childhood Experiences (ACEs). State of the Art and Options for Action 59 Krahé, B., Schuster, I., Tomaszewska, P. (2023). Pathways from childhood sexual abuse to sexual aggression victimization and perpetration in adolescence and young adulthood: a three-wave longitudinal study.

15

Nõusolekuseaduse vastuvõtmine, mudelist sõltumata, avaldab otsest mõju õiguskaitseasutuste

töötajatele – politseiuurijatele, menetlejatele, prokuröridele, kohtunikele. Samuti on

seadusemuudatustega seotud massikommunikatsiooniettevõtted, mittetulundusühingud jt juriidilised

isikud, kelle tegevus seondub seksuaalvägivalla ennetamise ja vähendamisega. Ministeeriumid jt

asutused ning organisatsioonid, kes tegelevad seksuaalvägivalla ennetamise ja selle vastase võitluse

ning koordineerimisega, on seadusemuudatusega otseselt seotud.

Kuivõrd seadusemuudatus on suunatud eeskätt seksuaalvägivalla ohvrite paremale kaitsele ning

avaldab mõju paljudele eluvaldkondadele, ei saa kavandatavale seadusemuudatusele üksi panna

lootust, et see iseenesest inimestele paremaid suhtlemisoskusi õpetab või inimesi üksteise inimõigusi

paremini austama paneb. On selge, et ainult karistusõiguse muutmisega eelöeldut ei saavuta. Kuid

sarnaselt laste kehalise karistamise keelustamisega seadusandluses (vt vastavad lastekaitseseaduse

muutmisega seotud arutelud Eestis60, kus muuhulgas peegeldati Põhjamaade kogemust, mille kohaselt

suurenes laste kehalise karistamise hukkamõist ühiskonna väärtushinnangutes pärast selle

selgesõnalist keelamist seaduses), kannab ka karistusseadustiku muutmine ühiskondlike hoiakute

kujundamise pikaajalist eesmärki. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid nentisid, et kui

karistusõigus vastandub ühiskondlikele hoiakutele, tekib sellest vastuolu. Samuti on leitud, et kuigi KarS

ja kohtusüsteem tegelevad eeskätt seksuaalvägivalla järelmõju ja tagajärgedega, ei ole selle eesmärk

võimalikult paljusid inimesi vanglasse saata, vaid vägistamiskuritegusid tulemuslikumalt ennetada,

mistõttu on nõusolekuseaduse vastuvõtmise ja rakendamisega seotud ühiskondlikud arutelud

ennetuse vaatest olulisemadki (Hald, 202461). Haldi hinnangul võib Taani ühiskonna näitel öelda, et

pärast nõusolekuseaduse ümber toimunud ühiskondlikke debatte ja arutelusid taipavad ohvrid

kiiremini, et neid on rünnatud, ka siis, kui rünnak ei olnud füüsiliselt vägivaldne (Roosaar 2024)62.

Eestis läbiviidud uuringud (Sotsiaalkindlustusamet 202163, 202464) näitavad, et Eesti inimeste hoiakud

seksuaalvägivalla ja vägistamisega seotud küsimustes kannavad endas valdavalt üksteise tahte

austamist ja jõu kasutamise mittetolereerimist. Siiski peegeldavad andmed põlvkondadevahelisi

erinevusi, mistõttu saab öelda, et erinevatel ajastutel kehtinud arusaamad, tavad ja kombed mõjutavad

ühiskonnaliikmete hoiakuid seksuaalse enesemääramise õigusega seotud küsimustesse.

Sotsiaalkindlustusameti poolt 15-74aastase elanikkonna hulgas läbiviidud vägivalla kogemise uuringus

(2021)65 osalejatest nõustus suur osa (64%) sellega, et meedias seksuaalse väärkohtlemise juhtumite

arutamine aitab kaasa väärkohtlemise ennetamisele. Nõusolekuseaduse ettevalmistavatel

kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid rõhutasid paralleele lähisuhtevägivallaga seotud hoiakute

muutumisega, mille puhul süstemaatiline teadlikkuse tõstmine on hõlbustanud selle uurimist ja

60 Vt nt Õiguskantsleri avalik pöördumine sotsiaalministri poole 2013. aastal laste kehalise karistamise keelustamiseks. https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsleri-avalik-p%C3%B6%C3%B6rdumine- sotsiaalministri-poole-laste-kehalise-karistamise-keelustamiseks, vaadatud 09.12.2024. 61 Hald, H. (2024). President Kaljulaidi Fondi korraldatud nõusolekuseaduse foorumi ettekanne. https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/eksperdid-eesti-on-valmis-uhiskondlikuks-kokkuleppeks-seksuaalkuritegude- kasitlemiseks-nousolekupohiselt/, vaadatud 07.12.2024. 62 Roosaar, G. (2024). Helle Hald: Taanis peab vägistamisohvritel esimesest hetkest olema advokaadi tugi. - https://feministeerium.ee/helle-hald-taanis-peab-vagistamisohvritel-esimesest-hetkest-olema-advokaadi-tugi/, vaadatud 10.12.2024. 63 Sotsiaalkindlustusamet (2021). Vagivalla_kogemise_uuring (raport) ;Vägivalla kogemise uuring (esitlus), vaadatud 22.11.2024. 64 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimkau banduse%20valdkonnas.pdf,. vaadatud 22.11.2024. 65 Sotsiaalkindlustusamet (2021). Vagivalla_kogemise_uuring (raport) ;Vägivalla kogemise uuring (esitlus).

16

menetlemist. Sooviti, et ka vägistamise teemal toimuks lähisuhtevägivalla või ka muude inimeste

turvalisusega seotud teemadega (näiteks turvavöö kasutamine) samasugune pidev avaliku arvamuse

mõjutamine. Ühiskondliku diskussiooni tekkimisel suureneb teadlikkus seksuaalvägivallast ja seega ka

abi otsijate arv, ohvrid ei jää enam oma murega üksi ja julgevad pöörduda abi küsima. Inimeste

valmisolek sekkuda ning vägivalla teemal kõneleda aitab murda väärkohtlemist ümbritsevat vaikust

ning pikas plaanis vähendada vägivalda. Valdkonna ekspertidega peetud nõusolekuseaduse

väljatöötamisega seotud kaasamiskohtumistel rõhutasid kõik osalejad, et oluline on tõsta inimeste

teadlikkust seksuaalse enesemääramise õigustest ja põhimõtetest ning üksteisega suhtlemise

tähtsusest. Seda saab kujundada eeskätt laiema ühiskondliku teavitustöö, täiendkoolituste ja

haridussüsteemis pakutava süsteemse õppe kaudu.

Mõju põhiõigustele ja õiguste tagamisele (sh õigusemõistmine ja kohtute tegevus) Inimese üks põhiõigusi on seksuaalne enesemääramisõigus66, s.o õigus vabalt valida, kas, kellega, millal

ja mil viisil seksuaalvahekorda astuda (Tamm, Ploom 201167).

Oja (202268) toob välja, et seksuaalõigused konstrueeritakse tunnustatud inimõiguste kaudu – neid

kaitsevad õigus elule, diskrimineerimise keeld, piinamise ja alaväärse kohtlemise keeld. Oja märgib, et

inimõiguste jõud peitub „võimes mõjutada olemasolevaid ühiskondlikke suhteid ja võimustruktuure“

ning selles, kuidas inimõiguste abil on võimalik saavutada „tunduvalt teistsugune mõtteviis ühiskonnas

esinevaid võimusuhteid ja ebavõrdsust puudutavas“ (Oja 2022, viidates Yaminile 201669).

Justiitsministeeriumi tellitud ohvriuuringu (2024)70 andmed näitavad, et üheksa inimest kümnest

toetavad Eestis väidet, et seksuaaltegevustes peaksid mõlemad osapooled veenduma, et partner on

selle tegevusega nõus: 65% vastanute arvates peab nõusolekus veenduma ja selleks peaks partneri

käest nõusolekut küsima; 26% vastajatest leiab, et nõusolekus peab veenduma, kuid selle tajub

üldjuhul ära, nõusolekut küsida pole vaja. Vaid 3% vastajate arvates ei pea veenduma ning seni kuni

partner pole öelnud, et ta ei ole nõus, saab nõusolekut eeldada. 6% vastanutest ei osanud oma

arvamust öelda.

Seksuaal- ja reproduktiivõiguste kaitsel on üks suuremaid katsumusi võitlus stereotüüpsete hoiakute

vastu (Oja, L. 202271). Viidates Rebecca J. Cooki ja Simone Cusacki selgitusele (Cook, R. J., Cusack, S.,

66 Kui suguühte mõiste määratlemine ei ole keeruline, võib see olla keeruline muu sugulise iseloomuga teo osas, mille puhul seksuaalne enesemääramise õigus samuti avaldub (Truu, 2016). 67 Tamm, K., Ploom, T. (2011), Seksuaalse enesemääramise eapiiri muutmise analüüs. Kriminaalpoliitika analüüsi talitus. Justiitsministeerium. https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/seksuaalse_enesemaaramise_ eapiiri_muutmise_analuus.pdf. Vaadatud 21.11.2024. 68 Oja, L. (2022). Seksuaal- ja reproduktiivõigused. Peatükk 21. Inimõiguste raamat. Õiguskantsleri Kantselei. https://www.inimoigusteraamat.ee/raamat/inimoiguste-raamat/21-seksuaal-ja-reproduktiivoigused. Vaadatud 21.11.2024 69 Oja, L., Yamin, A. E. „Woman“ in the European Human Rights System: How Is the Reproductive Rights Jurisprudence of the European Court of Human Rights Constructing Narratives of Women’s Citizenship? – Columbia Journal of Gender and Law 2016/32 (1). 70 Justiitsministeerium (2024). Ohvriuuring. Avaldamisel. 71 Oja, L. (2022). Seksuaal- ja reproduktiivõigused. Peatükk 21. Inimõiguste raamat. Õiguskantsleri Kantselei. https://www.inimoigusteraamat.ee/raamat/inimoiguste-raamat/21-seksuaal-ja-reproduktiivoigused Vaadatud 21.11.2024

17

2010 72), selgitab Oja (202273), et stereotüüpi tuleb mõista kui „üldistatud hoiakut või eelarvamust

konkreetsesse rühma kuuluvatel isikutel olevate omaduste või tunnuste või rollide kohta, mida

kõnealused isikud täidavad või peaksid täitma. Kaire Tamm74 märgib, et vägivallaga seotud hoiakute

tundmine on oluline, et mõista, millised tegurid võivad ühiskonnas vägivalla levikut mõjutada ning

aitavad leida konkreetseid sihtrühmi, kes võivad olla vägivalla suhtes vastuvõtlikumad ning kellele

tuleks enim ennetustegevusi suunata.

Oja (202275) nendib, et kui naiste seksuaalõigusi rikutakse, on sageli põhjuseks naise keha, seksuaalsuse

ja rollidega seotud hinnangud. Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta uuringuandmed76 näitavad, et

2014.77 ja 2016.78 aasta andmetega võrreldes on vähenenud nende Eesti inimeste osakaal, kelle arvates

naised põhjustavad ise oma riietusega vägistamise ohvriks langemist (2014. aastal 47%, 2016. aastal

42%, 2024. aastal 38%). Valdav osa elanikkonnast ei nõustu väitega, et „Tihtipeale on seksuaalvägivalla

ohvrid juhtunus ise osaliselt süüdi“: 47% Eesti inimestest ei nõustu üldse ja 25% pigem ei nõustu selle

väitega. Siiski on ka neid, kes nõustuvad väitega, et seksuaalvägivalla ohvrid on juhtunus ise osaliselt

süüdi: 22% Eesti inimestest on sellega pigem ja 5% täiesti nõus. Andmetest peegeldub erinevate

põlvkondade hoiakute erinevusi selles küsimuses: 65aastaste ja vanemate Eesti inimeste hulgas on

rohkem neid vastajaid, kes nõustuvad, et naised põhjustavad ise oma riietusega vägistamise ohvriks

langemist. Samuti neid, kes leiavad, et tihtipeale on seksuaalvägivalla ohvrid juhtunus ise osaliselt

süüdi. Ja ka neid, kes nõustuvad väitega, et kui füüsilist vastupanu ei osutata, ei saa tegemist olla

vägistamisega.

Eelnev peegeldab selgelt, et seksuaalse vägivallaga seotud hoiakuid ja teadlikkus erinevad põlvkonniti.

Nõusolekuseaduse puhul on oluline ohvritega kokkupuutuvate institutsioonide teadlik ja ohvrit toetav

suhtumine, sh taasohvristamisest hoidumine. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on 27. mail 2021. aastal

kohtuasjas J. L. v. Italy tehtud otsuses (EIK kohtuasi nr 5671/1679) manitsenud, et kohtud peaksid vältima

seksistlike stereotüüpide taasesitamist kohtuotsustes, vähendamaks soopõhist vägivalda ja naiste

sekundaarset ohvristamist, hoidudes süütunnet tekitavatest ja hinnanguid andvatest

kommentaaridest, mis takistavad ohvritel usalduse tekkimist kohtusüsteemi vastu.

72 Cook, R. J., Cusack, S. (2010). Gender Stereotyping: Transnational Legal Perspectives. University of Pennsylvania Press, lk 9. 73 Oja, L. (2022). Seksuaal- ja reproduktiivõigused. Peatükk 21. Inimõiguste raamat. Õiguskantsleri Kantselei. https://www.inimoigusteraamat.ee/raamat/inimoiguste-raamat/21-seksuaal-ja-reproduktiivoigused Vaadatud 21.11.2024 74 Tamm, K. (2024). Uuring: Eesti elanike teadlikkus perevägivallast ja inimkaubandusest on kasvanud. – Sotsiaalkindlustusamet 27.04.2024. https://www.palunabi.ee/et/artiklid/uuring-eesti-elanike-teadlikkus- perevagivallast-ja-inimkaubandusest-kasvanud, vaadatud 05.12.2024. 75 Ibid. 76 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimkau banduse%20valdkonnas.pdf. Vaadatud 22.11.2024. 77 TNS EMOR (2014). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. Uuringu aruanne. Tellija Sotsiaalministeerium. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/3416ec3c- 3a5b-409d-a82c-a7dbfbbe36e3/content, vaadatud 05.12.2024. 78 TNS EMOR (2016). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas 2016. https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/eesti_elanikkonna_teadlikkus e_uuring_soopohise_vagivalla_ja_inimkaubanduse_valdkonnas_2016.pdf, vaadatud 05.12.2024. 79 EIKo 27.05.2021, 5671/16, J. L. vs Itaalia. https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/kohtulahendi_analyys/18789. Vaadatud 21.11.2024

18

Kanada justiitssüsteemi avaldatud raporti (2019)80 autorite hinnangul on seksuaalse väärkohtlemisega

seotud mitmeid müüte ja väärarvamusi, nt et seksuaalvägivalla kannatanu peaks käituma teatud

ootuspärasel viisil, sh nt otsima kohe abi ja väljendama oma traumeeritust emotsionaalselt. Raporti

autorite hinnangul on oluline justiitssüsteemi teadlikkus ohvritega traumateadlikult töötada, sh ei ole

põhjendatud jaotada vägistamisi kergemateks ja raskemateks lähtuvalt vaid kannatanu

traumajärgsetest reaktsioonidest või nende puudumisest (Haskell, Randall 201981).

Seksuaalvägivald on isikuvastane traumasündmus, mida ohvril on keeruline taluda, sest see puudutab

inimese identiteeti, ohustab tema mina-pilti ja eneseväärikust. Inimestevahelise vägivalla keskmes on

inimõiguste põhiväärtused, mis seksuaalvägivalla kaudu uskumusi usaldusväärsusest ja inimlikkusest

lõhuvad. Seetõttu on oluline, et karistusõigus sellele asjakohaselt reageeriks.

Lõhmus (2015)82 on öelnud, et kui õigusnormi adressaadiks on kodanikud, siis õigusselguse põhimõtte

sihtrühmaks on seaduse või muu õigusakti sõnastajad, eelkõige õigusakti projekti koostajad. Lõhmuse

sõnul tuleb õigusaktid sõnastada selgelt ja arusaadavalt, et isikul oleks võimalik – vajadusel koos

asjakohase nõustamisega – oma käitumist kujundada ja asjaolusid arvestades mõistikul määral ette

näha tagajärgi, mida tema tegevus võib kaasa tuua (Lõhmus 2015)83. Seejuures peab õigusakt olema

selge, ühetähenduslik ja täpne, mis aga keele ebatäpsuse tõttu pole alati võimalik ja jätab seetõttu

normi mõtestamise normi kohaldajale ja tõlgendajale, eelkõige kohtule, sh Riigikohtule (Lõhmus

2015)84. Ka mudelivaliku pinnalt KarS-i muudatusi sõnastades tuleb mh otsustada, kas sõnastada

nõusolekupõhisus pigem lakooniliselt ja üldiselt või pikemalt ja detailsemalt lahti kirjutatuna.

Nõusolekuseaduse mudelite üle arutledes leidsid kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid, et

sõltumata mudelivalikust, jääb kuritegude uurijate ja menetlejate töö samaks – nende ülesandeks on

jätkuvalt välja selgitada, mis toimus. Muuhulgas tähendab see ka seda, et mudelist sõltumata peab

ohver ütlusi andma. Siiski toodi ekspertide poolt mudelite ohvri vaatest lähtuval võrdlemisel välja, et

JAH-mudel on kannatanule emotsionaalselt lihtsam (vt ka Praxise uuring 202485). Ekspertide arvates

võiks see julgustada ohvreid rohkem pöörduma ja toimunust teada andma, aga ka suurendada ohvrite

valmisolekut kohtusse minna. Arvati, et JAH-mudeli puhul võiksid politsei poole rohkem hakata

pöörduma need ohvrid, kelle suhtes füüsilist vägivalda pole tarvitatud, kes ei ole saanud ise mingil

põhjusel vastu hakata, keda on ära kasutatud.

Seksuaalkuritegude menetlejad tõid kaasamiskohtumistel välja, et mudelivalikust sõltumata on neil

vaja defineerida nii „jah“ kui ka „ei“ tähendus. Aruteludes rõhutati, et ühtmoodi raske on tõlkida nii

seda, millal „jah“ tähendab „jah“-i kui ka seda, millal „ei“ tähendab „ei“-d. See tähendab ühtlasi, et

tõendamine on keeruline mõlema mudeli korral. Arutlejad viitasid stereotüübile, mille kohaselt võib

„jah“-ütleja näida kergemeelsete elukommetega inimesena, mistõttu öeldakse „ei“, kuid samas ootab

ütleja selle tõlgendamist hoopis „jah“-na. Tõlgendamisega seoses toodi seksuaalkuritegude

menetlejate poolt keerulisena välja olukorrad, kus algselt üheselt mõistetav „jah“ võib ühel hetkel

muutuda „ei“-ks. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid rõhutasid, et igal juhul on oluline, et

inimesed oleksid omavahel toimuva osas üksmeelel, kuid arvestaksid, et keeldumine võib toimuda ka

80 Haskell, L., Randall, M. (2019). The Impact of Trauma on Adult Sexual Assault Victims, vaadatud 12.12.2024 81 Ibid. 82 Lõhmus, U. (2015). Põhiseaduslik õigusselguse põhimõte. – Õiguskeel 4/2015, 1-4. https://www.just.ee/media/257/download, vaadatud 05.12.2024. 83 Ibid. 84 Ibid. 85 Tinn, M., Järviste, L., Teidla-Kunitsõn, G. ja Sepper, M-L (2024). Seksuaalvägivalla kohtueelne uurimine. Mõttekoda Praxis. https://www.praxis.ee/uploads/2024/03/Seksuaalvagivalla-kohtueelne-uurimine.pdf, vaadatud 08.12.2024

19

siis, kui nõusolek on algselt olemas. Nenditi, et kehakeelt võib olla keeruline tõlgendada nii asjaosalistel

endil kui hiljem menetluse käigus menetlejatel.

Kultuuriline ja keskkonna mõju (sh mõju välissuhetele, koostööle riikide ja

organisatsioonidega, Eesti kodanike kaitse välisriikides) Rahvusvaheliste ja välissuhete kontekstis on nõusolekuseaduse vastuvõtmisel mudelist olenemata

positiivne mõju, sest selle otsusega astub Eesti riikide hulka, kes on otsustanud kriminaalõiguse

Istanbuli konventsiooniga kooskõlla viia ning astuda välja riikide hulgast, kus kehtivad sunni- või

vägivallapõhised seadused vägistamisega seoses (nt Venemaa, Serbia, Ungari, Rumeenia, Poola,

Bulgaaria jmt). Nõusolekuseaduse vastuvõtmine mudelist sõltumata avaldab üldist mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele eelkõige kuritegevuse, sh seksuaalvägivallaga võitlemise ning

sisejulgeoleku kujundamise kaudu. Riigi julgeolekule avalduva mõju hindamisel tuleb arvesse võtta

isikute õigusi kriminaalmenetluses (PS § 24). Mõju välissuhetele tuleneb rahvusvaheliste kohustuste

täitmisest. Nõusolekuseaduse vastuvõtmine aitab luua rahvusvahelist kuvandit Eestist kui inimõigusi

austavast kaasaegsest riigist.

Nõusolekuseaduse ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid rõhutasid, et kuivõrd

Eesti inimesed liiguvad palju riikides, kus kehtib JAH-mudel, sh nt Põhjamaades, sobiks Eestile

kultuuriliselt JAH-mudeli valik, et inimeste väärtusruumi lähiriikidega ühtsena hoida. Arutleti selle üle,

et olukorras, kus eeldatakse nõusolekut seni, kuni pole „ei-d“ väljendatud, kannab endas teise inimese

subjektiivsete õiguste eiramist. Nõusolekuseaduse eelnõu kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid

rõhutasid, et kuni nõusoleku väljendamiseni tegelikult nõusolek puudub – vaikimist ei tohi ega saa

lugeda nõusolekuks. Nõusolekut ei saa eeldada, vaid see tuleb seksuaalsest tegevusest huvitatud

osapool(t)el enne tegutsema asumist välja selgitada. Leiti, et aeg on kujundada inimeste vahel

üksteisega suhtlemist eeldav kultuuriruum, kus üksteise soovid ja arvamused välja selgitatakse nii

enese kui kaaslase õigustega arvestamiseks.

Kaasamiskohtumistel osalejad leidsid, et kuigi olukordi, kus inimene oma vastumeelsust ei väljenda,

võidakse tõlgendada nõustumisena, ei peaks see nii olema. Leiti, et sellist kultuuriruumi tuleb igal juhul

muuta ja iga inimene peaks saama oma arvamust väljendada, olgu siis keeldumise või nõustumise

kaudu.

EI-mudeli üle arutledes leiti kaasamiskohtumistel, et „ei“ on lühem öelda ja võiks teisele poolele olla

selgemini mõistetav. JAH-mudeli puhul leiti, et tahte olemasolul on „jah“-i lihtne öelda. Samas toodi

välja, et ka JAH-mudeli raames on alati võimalik öelda „ei“, sest JAH-mudel on laiem ja sisaldab endas

EI-mudelit. Leiti, et mitteverbaalset „ei“-d võib olla raske tõlgendada. Sama toodi välja ka „jah“-i puhul.

Eksperdid rõhutasid võimalust, et nii „ei“ kui „jah“ võivad kanda Eesti kultuuriruumis valesti

tõlgendamise võimalusi. Näiteks toodi näiteid, et viisakusest öeldud „ei“-d võidakse tõlgendada või ka

mõelda „jah“-na (nt toodi välja stereotüüp, mille kohaselt naisel ei sobi öelda „jah“, mistõttu naise „ei“-

d võib tõlgendada „jah“-na). Leiti, et sõltumata mudelivalikust peab sellega kaasnema selge

kommunikatsioon, et nii „ei“ kui ka „jah“ tähendavad täpselt neid sõnu ja kannavad neid mõtteid, mitte

midagi muud. Rõhutati, et igal juhul tuleb inimesi omavahel suhtlema suunata. Samuti rõhutati piiride

seadmise ning seatud piiride austamise olulisust.

Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid märkisid, et EI-mudeli valinud riikides mudelivaliku järgselt

olulisi muutusi seksuaalvägivalla, sh vägistamisega seotud kuritegevuses ei täheldatud, mis võib olla

peegelduseks mudelieelse olukorra jätkumisest, kus ohvrid ei pöördu abisaamiseks ametivõimude

20

poole (nt Saksamaa; vt ka Weißer, B. ettekanne 202486). Samas kui JAH-mudeli valinud riikides on

vägistamisega seotud pöördumiste arv kasvanud (nt Taani, Rootsi; vt ka Andresen, L., E. ja Wingender,

A. M. ettekanne 202487). Loomulikult ei ole kaebuste arvu suurenemine omaette eesmärgiks, ent

samamoodi ei ole soovitav olukord, kus seaduse sõnastus heidutab ohvreid õiguskaitseasutuste poole

pöördumast seetõttu, et nad kahtlevad, kas nad ikka piisavalt selgelt oma vastumeelsust väljendasid.

Kaasamiskohtumistel osalenud ekspertide hinnangul toodi EI-mudeli puhul välja mitmeid võimalikke

negatiivseid mõjusid ohvritele. Kuivõrd EI-mudeli puhul eeldatakse inimese vaikivat nõusolekut seni,

kuni pole selgelt vastupidist väljendatud, tunnevad seksuaalkuritegude ohvrid endal süüd, et nad ei

saanud või ei suutnud öelda või väljendada oma „ei“-d. Teaduskirjandus88 toob selle põhjusena välja

mitmeid olukordi, milles inimese teadvus ellujäämisrežiimile lülitub ja seetõttu rakendatud vaimsele

või füüsilisele jõule või survele allutakse. Näiteks, kui tegemist on ohvri jaoks võimu-, sõltuvuse-, ohu-

või mõne muu, nt ootamatu olukorraga, on haavatavamal osapoolel keeruline oma „ei“-d väljendada:

hirmust oma elu või tervise pärast loobutakse vastupanu osutamisest. Ka väljapressimise korral on

ohvril keeruline öelda „ei“. Eksperdid tõid ka näiteid, kus „ei“ ütlemine võib suurendada vägivalla

kasutamist ohvri suhtes, sh tingida seksuaalrünnakuid. Eksperdid tõid kaasamiskohtumistel ka mitmeid

näiteid sellest, kuidas joobes olekus inimesed ei suuda oma vastumeelsust väljendada ega „ei“ öelda.

Ka tardumise puhul ei ole inimesel võimalik öelda „ei“. Samuti on ühiskonnas mitmeid haavatavaid

gruppe, kes pole võimelised toimuvat adekvaatselt hindama ja enda kaitseks ise välja astuma (nt

psüühikahäiretega inimesed). Nii võib juhtuda, et seksuaalründe objektiks langeb keegi, kelle võime

„ei“ öelda või muul moel oma vastupanu väljendada, on nõrk ning seeläbi jääb nende seksuaalse

enesemääramise õigus kaitseta. EI-mudeli puhul rõhutati ekspertide poolt ohvrite süütunde seost ka

Eesti ühiskonnas levinud ohvrit süüdistavate hoiakutega, mille kohaselt ohver on ise oma käitumisega

tekkinud olukorra põhjustanud ja selles süüdi (vt ka nt Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 202189;

Sotsiaalkindlustusameti uuring 202490).

JAH-mudeli ühe tugevusena nägid kaasamiskohtumisel osalenud eksperdid võimalust stereotüüpide

muutmiseks. Nii toodi välja, et kui EI-mudel kannab stereotüüpi, mille puhul mees domineerib, siis

JAH-mudel toetab mõlema osapoole võrdsust ja loob seeläbi ka soolist võrdõiguslikkust. JAH-mudeli

toetusena toodi välja, et see toetab kehalist autonoomiat ja väärtustab inimõigusi. Ekspertide arvates

ennetab JAH-mudel seksuaalrünnakuid ning muudab hoiakuid, nagu oleks kellelgi õigus nõuda või

eeldada seksi. Eksperdid rõhutasid, et mõistagi on selliste muutuste saavutamine võimalik ainult koos

ühiskonna teadlikkuse kasvuga. Rõhutati vajadust parandada inimeste teadmisi inimõiguste

86 Weißer, B. (2024). Sexual Assault in German Criminal Law. Ettekanne Kersti Kaljulaidi Fondi korraldatud nõusolekuseaduse foorumil . https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/eksperdid-eesti-on-valmis-uhiskondlikuks- kokkuleppeks-seksuaalkuritegude-kasitlemiseks-nousolekupohiselt/, vaadatud 07.12.2024. 87 Andresen, L., E. , Wingender, A. M. (2024). Rape in Eastern Denmark before and after the consent-based rape law. Ettekanne Kersti Kaljulaidi Fondi korraldatud nõusolekuseaduse foorumil, https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/eksperdid-eesti-on-valmis-uhiskondlikuks-kokkuleppeks-seksuaalkuritegude- kasitlemiseks-nousolekupohiselt/, vaadatud 07.12.2024. 88 Rubin, D., C., Bell, C., F. (2023). Tonic immobility (freezing) during sexual and physical assaults produces stronger memory effects than other characteristics of the assaults. Memory, 31 (5), lk 678–688. 89 Hämmal, J., Meiorg, M., Varblane, A. (2022). Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021. Lõpparuanne. Kantar Emor. https://sm.ee/sites/default/files/documents/2022- 12/Soolise%20v%C3%B5rd%C3%B5iguslikkuse%20monitooring.%20L%C3%B5pparuanne.pdf, vaadatud 26.11.2024. 90 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimkau banduse%20valdkonnas.pdf, vaadatud 05.12.2024.

21

põhimõtetest, mida tegelikult juba varakult lastele õpetatakse – õigus kehalisele puutumatusele, õigus

oma arvamuse väljendamisele, õigus turvalisusele ja kaitsele. Samuti toodi välja, et sõltumata

mudelivalikust on oluline õpetada inimestele omavahelist lugupidavat suhtlemist ja vastastikust

arvamuste austamist.

Sotsiaalne mõju Nõusolekuseaduse rakendumisel võib eeldada sotsiaalset mõju eelkõige inimeste turvalisusele ja

tervise kaitsele. JAH-mudeli puhul võib teiste riikide eeskujul oodata ohvrite pöördumiste suurenemist,

samas kui EI-mudelit valides samaväärset muutust ette näha pole. Suurem pöördumiste arv mõjutab

ohvreid abistavate süsteemide koormust ja suutlikkust pöördujatele vajalik abi ja tugi tagada.

Kokkuvõttes võib eeldada, et kui „JAH“-mudeliga pöördujate hulk kasvab, on ühiskonnas

proportsionaalselt ka rohkem neid vägistamise ohvreid, kes vajalikku abi ja tuge pöördumise kaudu

saavad.

Mõju rahvatervisele, tervishoiukorraldusele Seksuaalvägivalla ulatuslik negatiivne mõju tervisele on põhjalikult uuritud ja samuti on teada, et see

ilmneb aastate jooksul pärast seksuaalvägivalla toimumist. Andmed91 näitavad, et seksuaalvägivalda

kogenud inimestel esineb seksuaalvägivalda mittekogenud inimestega võrreldes enam depressiooni,

ängi, kroonilist väsimust, posttraumaatilist stressihäiret ja enesetapukatseid. Seksuaalvägivalla mõjud

võivad avalduda nii käitumuslikes sümptomites92, emotsionaalsetes reaktsioonides93, kehalistes ja

füsioloogilistes reaktsioonides94, seksuaal- ja reproduktiivsüsteemi probleemides, traumaatilises

psüühilises kriisis95, dissotsiatiivsetes sümptomites96, sotsiaalsetes tagajärgedes97 jpm (Eesti

Seksuaaltervise Liit, 201898). See mõjutab inimeste heaolu ja toimetulekut tervikuna.

91 Carlsson, A. C., Owen, U, Rajan, G. (2022). Sexual violence, mental health, and suicidality—Results from a survey in cooperation with idea-driven organizations and their social media platform followers Health Science Reports. doi:10.1002/hsr2.973 92 Ohvritel ilmneb sageli ebatavalisi käitumuslikke sümptomeid, näiteks vältimiskäitumist, ülivalvsust (otsitakse obsessiivselt ohumärke), kergesti ehmumist, sõltuvuskäitumist, une- ja söömishäireid, muutusi hügieeniharjumustes (suurenenud hõivatus puhtusest või vastupidi, enese eest hoolitsemise vähenemine), ebatavalisi hoiakuid ja kummalist käitumist. Riskikäitumine hõlmab peamiselt vähenenud haiguste ennetamist, suurenenud alkoholitarbimist, narkootiliste ainete tarvitamist, suitsetamist, regulaarse tervisekontrolli puudumist. 93 Nt hirm, ärevus, ängistus, depressioon, häbi, süütunne, viha, eufooria, apaatia. 94 Psühholoogilised kannatused võivad viia füsioloogiliste sümptomite tekkimiseni või vallandada somaatilisi haiguseid. Somatoformseid häireid iseloomustavad füüsilised kaebused, mis tunduvad olevat somaatilist päritolu, kuid ei leia diagnostilist kinnitust. Teisisõnu, patsient kannatab füüsiliste vaevuste all ilma, et oleks tegemist mingi füüsilise häirega 95 Psüühiline tasakaaluseisund lööb kõikuma, kui tekib mingi ootamatu olukord, mille valitsemiseks tavapärastest kohanemismehhanismidest ei piisa. Kriisiolukorrale on omane ebakindlus tuleviku suhtes; turvatunde seisukohalt oluline tuleviku ennustatavus kaob. 96 Dissotsiatsiooni ehk reaalsusest irdumist võib näha kui inimese tahtmatut katset kaitsta end stiimuli eest, mis on liiga valus või hirmutav. Isik võib kogeda subjektiivselt ka emotsionaalset tuimenemist või emotsionaalsete reaktsioonide puudumist olukorras, kus emotsionaalsed reageeringud on tavapärased. 97 Traumast tingitud psühholoogiliste sümptomite tagajärjel on halvenenud inimese sotsiaalne toimetulek (tegutsemine, suhtlemine, koostöö). Emotsionaalne kaugenemine või liigne sõltuvus pereliikmetest ja sõpradest, ärrituvus, ründav käitumine, huvide langus ja entusiasmi vähenemine. Psühholoogilised tagajärjed võivad häirida või takistada inimesel täita oma igapäevakohustusi ja tööülesandeid, mille tulemusel väheneb tavapärane rahaline sissetulek. 98 Eesti Seksuaaltervise Liit (2018). Seksuaalvägivald. Teadlikkuseks, toimetulekuks ja ennetuseks. https://seksuaaltervis.ee/wp-content/uploads/2021/01/2018_09_13_ESTL_Seksuaalv_givald.pdf, vaadatud 10.12.2024.

22

Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid rõhutasid vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamise

olulisust.

Mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja ühiskonnagruppide võrdsetele võimalustele Sotsiaalkindlustusameti korraldatud „Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja

inimkaubanduse valdkonnas“99 peegeldab 15-aastaste ja vanemate Eesti elanike hoiakuid ja teadmisi

muuhulgas ka seksuaalvägivalla osas. Ligikaudu kolmandik (35%) elanikkonnast tunnetab

enesehinnanguliselt, et teadlikkus seksuaalvägivallast on viimase 7 aasta jooksul kasvanud.

Kui registreeritud kuritegevuse statistika100 andmetel on peamised kontaktsete seksuaalkuritegude

ohvrid naised, on Eesti inimesed teadlikud sellest, et seksuaalvägivald puudutab ka poisse ja mehi:

valdav osa elanikest on nõus, et ka poisid ja mehed võivad langeda seksuaalvägivalla ohvriks (ca 93%)101.

Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta uuringu102 andmete järgi hindab 99% Eesti inimestest vägistamist

raskeks vägivallaks. Seksuaalvägivalla tajumisel on olulisi erinevusi vanusegruppide järgi - vanuse

kasvades väheneb nende osakaal, kes uuringus käsitletud olukordi (vägistamine, vägistamisega

ähvardamine, teise inimese puudutamine vastu tema tahtmist jmt) peavad vägivallaks. Kõigi

vanusegruppide keskmisest erinevad oluliselt eelkõige noorim, 15-24-aastaste, ja kõige vanem, üle 74-

aastaste vanusegrupp: kui suur osa noortest peab nimetatud olukordi vägivallaks, on samas vanemate

vanuserühmade hulgas selle arvamuse esindajaid oluliselt vähem.

Uuringu andmetel (Sotsiaalkindlustusamet 2024) 103 nõustub valdav osa Eesti inimestest väitega, et

„Suguühe ilma mõlema osapoole selgelt väljendatud nõusolekuta on vägistamine“: 57% nõustub

täielikult ning 24% pigem nõustub selle väitega. Siiski on Eesti inimeste hulgas ka neid, kes ei nõustu

väitega, et suguühe ilma mõlema osapoole nõusolekuta on vägistamine: 11% pigem ei nõustu ning 6%

ei nõustu üldse selle väitega. Kõnealuse väitega nõustumises või mittenõustumises tuleb esile

põlvkondlik erinevus: nii nõustuvad selle väitega keskmisest rohkem 15-24-aastased ning keskmisest

vähem üle 74-aastased.

Praegu on Eesti karistusõiguses (KarS § 141, 1411) karistatav inimese tahte vastane suguühe või muu

sugulise iseloomuga tegu vägivallaga või ära kasutades inimese seisundit, milles ta ei olnud võimeline

vastupanu osutama või toimunust aru saama. See tähendab, et vägistamisena lähevad arvesse need

tahtevastased teod, mille puhul on kasutatud vägivalda või on ära kaustatud ohvri abitut seisundi.

Seksuaalkuritegude uurijad toovad välja104, et menetlejate jaoks on vägistamise tõendamine olukorras,

kus miski ei viita füüsilise vägivalla kasutamisele, karistusseadustiku praeguse sõnastuse järgi keeruline

(Tinn jt 2024).

99 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimkau banduse%20valdkonnas.pdf, vaadatud 05.12.2024. 100 Justiitsministeerium (2023). Kuritegevus Eestis 2023. Seksuaalkuriteod. https://www.just.ee/kuritegevus2023/seksuaalkuriteod/, vaadatud 05.12.2024. 101 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimkau banduse%20valdkonnas.pdf, vaadatud 05.12.2024. 102 Ibid. 103 Ibid. 104 Tinn, M., Järviste, L., Teidla-Kunitsõn, G. ja Sepper, M.-L. (2024). Seksuaalvägivalla kohtueelne uurimine. Mõttekoda Praxis. https://www.praxis.ee/uploads/2024/03/Seksuaalvagivalla-kohtueelne-uurimine.pdf, vaadatud 06.12.2024.

23

Samas näitavad ühiskonnas valitsevad hoiakud, et vägistamisega saab tegemist olla ka siis, kui ohver

füüsilist vastupanu ei osuta. Seda peegeldavad Sotsiaalkindlustusameti uuringu (2024)105 tulemused,

kus seitse inimest kümnest Eesti elanikust ei nõustu üldse (46%) või pigem ei nõustu (26%) väitega, et

„Kui füüsilist vastupanu ei osutata, ei saa tegemist olla vägistamisega“. Samas on neid, kes nõustuvad

täielikult (11%) pigem nõustuvad (14%) väitega „Kui füüsilist vastupanu ei osutata, ei saa tegemist olla

vägistamisega“ pea veerand Eesti elanikest.

Olgugi et uuringud näitavad, et Eesti inimesed peavad vägistamist raskeks kuriteoks, leidsid

nõusolekuseaduse ettevalmistamisega seotud kaasamiskohtumisel osalenud eksperdid, et praegune

seadus ei anna siiski ohvritele piisavalt kindlust, et tahtevastast seksuaalset tegevust alati karistatava

teona käsitletakse. Seetõttu võib ekspertide hinnangul juhtuda, et mitmed ohvrid ei soovi võimalikust

vägistamisest teada anda või isegi esmase terviseabi saamiseks ohvriabi või meditsiinisüsteemi poole

pöörduda. Kuna seksuaalvägivald puudutab rohkem naisi, on sellel tugev seos ka soopõhise vägivallaga.

Leiti, et kui muutuvad hoiakud seksuaalvägivalda ning naise objektistamisesse laiemalt, muutuvad

paremaks ka naiste võimalused ühiskonnaelus osalemiseks.

Mõju heaolule ja sotsiaalsele kaitsele Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) (2024) andmetel106 on Eestis oma elu jooksul kogenud

seksuaalvägivalda 18% naistest, mis on mõnevõrra kõrgem kui Euroopa (EU-27) keskmine näitaja

(17,2%).

Nõusolekuseaduse mudelivalik mõjutab kahtlemata ühiskonna teadlikkust seksuaalvägivallast ja

suunab inimeste käitumist. Kui „JAH“-mudeli puhul võib eeldada vägistamisega seotud pöördumiste

arvu kasvu, siis võib eeldada, et seeläbi on rohkem ka neid ohvreid, kes vajalikku abi ja tuge saavad.

„EI“-mudeli puhul võib eeldada, et muudatused on tagasihoidlikumad ning abi saamiseks on pöördujaid

vähem. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid rõhutasid, et igal juhul peab olema vajalik abi

pöördujatele tagatud, seda nii ohvriabi süsteemi, naiste varjupaikade kui muude

sotsiaalpsühholoogiliste ja meditsiiniliste teenuste näol.

Vägivalla puhul on oluline, et seda kogenud inimene ei jääks üksi. Seetõttu on oluline käsitleda inimeste

teadlikkust abisaamise võimalusest.

Kuigi uuringuandmed107 näitavad, et inimesed tunnevad erinevaid vägivalla liike varasemast paremini,

on seksuaalvägivalla osas paraku jätkuvalt levinud ohvrit süüdistavad hoiakud (vt ptk Mõju

põhiõigustele ja õiguste tagamisele (sh õigusemõistmine ja kohtute tegevus)). Toetavad hoiakud

ohvrite suhtes on aga oluline tugi neile, kes on vägivalda kogenud: kui ühiskonnas on levinud ohvrit

105 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimkau banduse%20valdkonnas.pdf, vaadatud 05.12.2024. 106 FRA, EIGE, Eurostat (2024). EU gender-based violence survey – Key results. Experiences of women in the EU-27, Publications Office of the European Union, Luxembourg. https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/eu-gender_based_violence_survey_key_results.pdf, vaadatud 10.12.2024. 107 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimkau banduse%20valdkonnas.pdf, vaadatud 05.12.2024.

24

toetavad ja mittesüüdistavad hoiakud, toetab see ka abi otsimist ja oma murest teada andmist (Tamm,

2024)108.

Sotsiaalkindlustusameti uuringu (2024)109 andmetel on seksuaalvägivalla ohvreid toetavad hoiakud

elanikkonnas laialt levinud. Pea kõik vastajad on pigem või täielikult nõus, et vägistamise ohvrid vajavad

abi ja tugiteenuseid (ca 99%) ning ka muu seksuaalvägivalla ohvrid vajavad abi ja tugiteenuseid (ca

98%).

Uuringuandmed näitavad, et üldiselt on inimesed pakutavatest tugiteenustest teadlikud.

Statistikaameti suhteuuringu (2023) andmetel110 on tugiteenustest teadlikud 89% paarisuhtevägivalla

või suhtevälise vägivalla, jälitamise või tööl seksuaalse ahistamise kogemusega 18-74aastastest naistest

ning 80% meestest, samuti 87% naistest 75% meestest, kes pole eelnimetatud vägivalda kogenud.

Oluliselt madalam on naiste ja meeste teadlikkus tasuta õigusabi teenustest: vaid 44% nii vägivalla

kogemuse kui ka selle kogemuseta naistest nendib, et nad on tasuta õigusabi teenustest teadlikud.

Meeste puhul on vastav näitaja vägivalla kogemusega meeste hulgas 42% ja vägivalla kogemuseta

meeste hulgas 36%.

Statistikaameti suhteuuringu111 andmetel erineb vägivalla kogemusest rääkimine või sellest

teavitamine meeste ja naiste puhul oluliselt. Nende naiste osatähtsus, kes andsid märku intiimpartneri

poolt toime pandud füüsilisest (sh ähvardamine) või seksuaalsest vägivallast kas sõbrale või sugulasele,

tervishoiu- või sotsiaaltöötajale, tugitelefonile või ohvriabile või politseile, ulatus suhteuuringu112

(Statistikaamet, 2023) andmetel 75%-ni. Suhtevälise isiku poolt toime pandud füüsilisest (sh

ähvardamine) või seksuaalsest vägivallast rääkisid kas sõbrale või sugulasele, tervishoiu- või

sotsiaaltöötajale, tugitelefonile või ohvriabile või politseile 67% naistest. Vastavad näitajad meeste

puhul olid madalamad: intiimpartneri poolt toimepandud füüsilisest (sh ähvardamine) või seksuaalsest

vägivallast rääkis kellelegi või teavitas kedagi vaid 52% meestest ning suhtevälise isiku poolt toime

pandud füüsilisest (sh ähvardamine) või seksuaalsest vägivallast 72% meestest. Tuleb tähele panna, et

politseid vägivallast teavitanute hulk on nii naiste kui meeste puhul suhteliselt madal: intiimpartneri

poolt toime pandud füüsilisest või seksuaalsest vägivallast teatasid politseile vaid 23% ning suhtevälise

isiku poolt toime pandud füüsilisest või seksuaalsest vägivallast vaid 11% naistest. Meestest teavitas

politseid kogetud vägivallast vastavalt intiimpartneri puhul 6,2% ja suhtevälise isiku puhul 13%.

(Statistikaamet, 2023)113

Sotsiaalkindlustusameti poolt 15-74-aastase elanikkonna hulgas läbiviidud vägivalla kogemise

uuringust (2021) selgus, et enamik (68%) viimase aasta jooksul seksuaalvägivalda kogenutest ei

rääkinud toimunust kellelegi. Kõige sagedamini räägiti juhtunust sõbrale (ligi viiendik oli sõbrale

rääkinud). Vastanutest 10% oli pöördunud mõne spetsialisti poole – kõige sagedamini politseisse, aga

ka arsti või ohvriabitöötaja poole. Toimunust mitterääkimise peamise põhjusena toodi kõige

sagedamini välja, et juhtunu polnud piisavalt tõsine (33%) või saadi sellega iseseisvalt hakkama (29%).

108 Tamm, K. (2024). Uuring: Eesti elanike teadlikkus perevägivallast ja inimkaubandusest on kasvanud. – Sotsiaalkindlustusamet 27.04.2024. https://www.palunabi.ee/et/artiklid/uuring-eesti-elanike-teadlikkus- perevagivallast-ja-inimkaubandusest-kasvanud, vaadatud 05.12.2024. 109 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimkau banduse%20valdkonnas.pdf, vaadatud 05.12.2024. 110 Statistikaameti statistika andmebaasi rubriigi Sotsiaalelu alarubriik Õigus ja turvalisus: https://andmed.stat.ee/et/stat, vaadatud 12.12.2024. 111 Ibid. 112 Ibid. 113 Ibid.

25

Samas olid takistuseks ka hirm, et keegi saab teada, või häbi juhtunu pärast. (Vägivalla kogemuse uuring

2021114)

Nõusolekuseaduse väljatöötamise ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid nentisid,

et seksuaalvägivalla ohvrite toetamiseks ja abi osutamiseks on vaja erinevate ressursside kaardistamist

Eesti-üleselt, st ka kolmanda sektori kaasamist. Toodi näiteks, et Soomes ja Islandil on hästitoimivad

kolmanda sektori organisatsioonid, kes pakuvad nõustamisteenuseid seksuaalvägivalla ohvritele (nii

minevikus toimunud vägivalla juhtumite kui ka peale esmase abi andmist hilisemas faasis). Leiti, et

kasulik oleks seksuaalvägivalla ohvritega kokkupuutuvate organisatsioonide ja võtmeisikute kokku-

toomine nõuandva üksuse või töörühmana.

Majanduslik mõju (sh tööturule) Seksuaalvägivald on ühiskonnale väga kulukas. Lisaks otsestele kuludele nagu kriminaalmenetlus,

vangistus, ohvriabiteenused ja -meetmed jne, kaasnevad seksuaalvägivallaga ka kaudsed kulud, nt

kannatanute tööturult eemalejäämine/töövõimetus, laekumata maksutulu, laste saamisest loobumine

või selle võimatus, riigist lahkumine, sõltuvus alkoholist või narkootikumidest, suitsiid jne. Eelnimetatud

põhjustel on seksuaalvägivalla ennetus ning selle tõkestamine ülimalt olulised (Euroopa Komisjon 2022,

lk 49-52)115. Nõusolekuseadust ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et

mida rohkem tegeleda seksuaalvägivalla ennetamisega ja mida kiiremini seksuaalvägivalla ohver

vägivalla kogemise järel vajalikku abi saab, seda väiksemad on kulud nii riigi tervishoiu-, sotsiaal-, kui

ka õigussüsteemile. Sel moel on võimalik vähendada kulusid, mis tekivad raskest traumast mõjutatud

inimestel, kes ei pruugi hakkama saada tööturul, suhete loomisega ja kelle füüsilisele tervisele (sh

lapsesaamine) võivad olla tekkinud pöördumatud kahjud.

Kuivõrd nõusolekuseaduse vastuvõtmisega võib kaasneda suurem pöördujate hulk nii uurimisasutuste

kui abistavate organisatsioonide poole, tuleb arvestada vajadusega vastavaid spetsialiste nendes

valdkondades juurde värvata. See tähendab nii kasvavaid personalikulusid kui suuremat tööhõivet

kõnealustes valdkondades. Vajalik ja õigeaegne abi ohvritele aga kindlustab kiirema taastumise ja

parema tervise ning avaldab seeläbi mõju kvaliteetselt elatud eluaastatele ja suurendab inimeste

heaolu.

Mõju haridusele ja teadusele Haridussüsteemil on oluline roll inimeste teadlikkuse ja suhteoskuste parandamisel seksuaalse

enesemääramise õigustest. Seksuaalharidusel on inimeste teadlikkuse ja hoiakute kujundamisel

kahtlemata oluline roll. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse(PGS)116 § 3 ning põhikooli riiklik õppekava117

(§ 2) ja gümnaasiumi riiklik õppekava118 (§ 2) näevad ette põhihariduse alusväärusena mh vastastikuse

114 Sotsiaalkindlustusamet (2021). Vagivalla_kogemise_uuring (raport) ;Vägivalla kogemise uuring (esitlus) vaadatud 12.12.2024. 115 Euroopa Komisjon (2022). Commission Staff Working Document Impact Assessment Report Accompaning the Document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on combating violence against women and domestic violence. 2022/0066(COD). https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A52022SC0062, vaadatud 10.12.2024. 116 Põhikooli ja gümnaasiumi seadus. RT I, 26.04.2024, 12. https://www.riigiteataja.ee/akt/131122015015?leiaKehtiv, vaadatud 07.12.2024. 117 Põhikooli riiklik õppekava. RT I, 10.08.2024, 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020?leiaKehtiv, vaadatud 07.12.2024. 118 Gümnaasiumi riiklik õppekava. RT I, 08.03.2023, 6. https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021?leiaKehtiv, vaadatud 07.12.2024.

26

austuse, inimväärikuse, sallivuse, lugupidamise enda ja teiste vastu, soolise võrdõiguslikkuse jne. Samu

põhimõtteid sisaldab ka koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava119.

Sotsiaalkindlustusameti uuringu (2024)120 andmetel leiab valdav osa Eesti inimestest, et varajane

eakohane seksuaalharidus aitab ennetada seksuaalvägivalda (ca 86%). Kaasamiskohtumistel osalenud

eksperdid leidsid, et haridussüsteemil on äärmiselt oluline roll inimeste teadlikkuse ja väärtusruumi

kujundamisel, mistõttu tuleb sellele kindlasti eraldi tähelepanu pöörata. Leiti, et seksuaalharidus peaks

muutuma senisest prioriteetsemaks.

Mõju siseturvalisusele (sh regionaalne areng, elanike turvalisus, süütegude ennetamine

ja lahendamine) Rahvusvaheline kogemus on näidanud, et JAH-mudeli valinud riikides kasvas vägistamisest teatamiste

arv juba mudelivalikule eelnenud ühiskondlike arutelude ajal ning jätkas kasvamist pärast JAH-mudeli

vastuvõtmist (vt ka LISA 2). Samas võib kasv olla ajutine, pöördudes mõne aja möödudes taas langusele

või stabiliseeruda121.

Eeldusel, et sõltumata mudelivalikust on oluline teavitada ühiskonda nõusolekuseaduse

vastuvõtmisest, selle põhimõtetest ja karistusmääradest, võib eeldada, et aktiivne ühiskondlik arutelu

ja kasvanud teadlikkus suurendab pöördumiste hulka, aga ka vähendab seksuaalvägivalda, sh

vägistamisi. Seeläbi võiks oodata siseturvalisuse paranemist ja varjatud vägivalla vähenemist.

Kahtlemata ei toimu muutused kiiresti, vaid seksuaalvägivalla vähenemine ühiskonnas on pikaajaline

protsess.

Nõusolekuseaduse ettevalmistavatel kaasamiskohtumisel osalenud spetsialistid tõdesid, et rohkem

teadlikkust vajab seksuaalvägivalla äratundmine olukordades, kus juhtum ei ole väga selge ja/või ohver

ei julge sellest rääkida. Samuti vajab spetsialistide hinnangul senisest rohkem ressurssi järeltugi, et

ohvrid saaksid peale esmast abi seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes toimivamat ja ohvri vajadusi

arvestavat jätkutuge. Viimane tähendaks näiteks tuge juriidilistes küsimustes ja kohtusse pöördumisel,

aga ka vaimse ja füüsilise tervise jälgimist pärast esmast abi, sest seksuaalvägivalla ohvrid on kõrge

suitsiidiriskiga. Samuti peaks jätkutugi hõlmama psühholoogilist nõustamist (vajadusel teraapiat), mille

vajadus võib selguda alles peale kriisisündmusest mitme kuu möödudes. Ekspertide sõnul peab

arvestama ka nende inimestega, kelle puhul on seksuaalvägivald toimunud minevikus ja ohvril on vaja

traumast taastumiseks abi, mis võib hõlmata muuhulgas nii juriidilist kui ka psühholoogilist nõustamist.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, sh töö- ja halduskoormusele Praxise uuringust (2024)122 tuli selgelt esile seksuaalvägivallale spetsialiseerunud menetlejate

vajalikkus – sellest räägiti nii politseinike, prokuröride, arstide kui ka kohtunike puhul. Uuringus

osalejate poolt toodi võimalikena välja nii juhised, väljaõpe kui ka vastav töökogemus. Eriväljaõppe ja

119 Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. RT I, 22.03.2023, 5. https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv, vaadatud 07.12.2024. 120 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimkau banduse%20valdkonnas.pdf, vaadatud 05.12.2024. 121 Eurostat: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/crim_off_cat/default/table?lang=en&category=crim.crim_off, vaadatud 04.12.2024; Brå (Swedish National Council for Crime Prevention) (2024). Swedish crime survey 2024. Swedish Crime Survey 2024 | Brå - Brottsförebyggande rådet, vaadatud 04.12.2024. 122 Tinn, M., Järviste, L., Teidla-Kunitsõn, G. ja Sepper, M.-L. (2024). Seksuaalvägivalla kohtueelne uurimine. Mõttekoda Praxis. https://www.praxis.ee/uploads/2024/03/Seksuaalvagivalla-kohtueelne-uurimine.pdf, vaadatud 06.12.2024.

27

täienduskoolituse puudumisest tingitud probleeme toodi korduvalt esile, mistõttu sõltub

vägistamisjuhtumite kohtueelne menetlus puhul ebaproportsionaalselt palju konkreetse politseiniku

isikust ning tema iseloomuomadustest, hoiakutest, empaatilisusest ja traumateadlikkusest. Väljaõppe

puudumine seksuaalvägivalla valdkonnas on probleem, kuna menetleja peab sel juhul tegutsema oma

tavateadmiste pinnalt. Uuringus tõdeti, et lisaks tavapärastele, juba pakutavatele õigusalastele

koolitusetele, on vaja koolitusi, mis tegeleksid laiemalt ohvri kohtlemise ja psühholoogiliste aspektidega

(nt traumateadlikkus) ning oleksid suunatud kõigile, kes vägistamisjuhtumitega kokku võiksid puutuda.

Nii arstid, politseinikud kui ka prokurörid rõhutasid vajadust koolitada vägistamisjuhtumeid

menetlevaid spetsialiste traumateadliku kohtlemise, sh taasohvristamise vältimise teemadel. Üksnes

õigusalast koolitust vägistamise teemal, nagu pakutakse prokuröridele Riigikohtu lahendite kohta, ei

peetud piisavaks. Lisaks toodi välja ka vajadust edendada advokaatide ning kohtunike teadmisi

ohvrisõbralikumast lähenemisest. Koolitusvajadusega seostub ka ohvriabitöötajate tõstatatud vajadus

panustada rohkem ennetustööle ja seeläbi tõsta üldisemalt avalikkuse ning koolinoorte teadlikkust

seksuaalvägivallast. (Tinn jt 2024)

Erinevalt ülejäänud Eestist on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuris seksuaalvägivallale

spetsialiseerunud üksus, mis toetab ohvri jaoks inimlikuma ja tulemuslikuma menetluse läbiviimist.

Ekspertide sõnul on see väga oluline abi ka patrullile, kes reeglina puutub politsei poolelt ohvriga

esimesena kokku, ent kel samas üldjuhul puudub vastav eriväljaõpe. Olulise takistusena toodi keskse

uurimisrühma loomisel välja näiteks Eesti suurus, sest vägistamisjuhtumite menetlemine on väga

aegkriitiline. Menetlejate spetsialiseerumise teema oli oluline pea kõikide uuringu käigus

intervjueeritute jaoks ning vägistamise teema spetsiifikale keskendumist ning piisavat töökogemust

loeti üheks võtmetingimuseks professionaalse menetluse jaoks. (Tinn jt 2024)

Meditsiinilise abi spetsialiseerumise osas selgitas Praxise analüüs (2024)123, et kõigi haiglate ja

erakorralise meditsiini osakondade juures ei ole seksuaalvägivallale spetsialiseerunud arste. Tallinnas,

Tartus, Pärnus ja Kohta-Järvel on EMOde juures seksuaalvägivalla kriisiabikeskused, kus töötavad

eriväljaõppega naistearstid ja ämmaemandad, kes ohvri pöördudes kutsutakse vägistamisohvriga

tegelema. Mujal Eestis EMOsse või tavavastuvõtule pöördudes satub ohver arsti juurde, kellel ei pruugi

olla eriteadmisi, kuidas vägistamisohvrit kohelda või ka kuidas nt vigastusi jmt dokumenteerida. See

teadmine ja vajalikud vahendid asitõendite kogumiseks on olemas seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes

(SAK). Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste olemasolu hindasid menetlejad kõrgelt. (Tinn jt 2024)

Seksuaalkuritegude, sh vägistamise uurimisel on kaaluka tähtsustega ohvri ja uurimisega seotud

asutuste omavaheline koostöö. Näiteks võib politsei ja prokuröri parem teineteisemõistmine ja

vastastikune teadlikkus teineteise valdkondadest aidata oluliselt kaasa juhtumi põhjalikumale

menetlemisele (Tinn jt 2024)124.

Seega võib öelda, et nõusolekuseaduse vastuvõtmisega on oodata suuremat halduskoormust ohvritega

vahetult kokkupuutuvatele organisatsioonidele ja inimestele. Võib eeldada, et Häirekeskuse

teavitamine võimalikest juhtumitest võib suureneda, mis eeldab vastavate juhendite ülevaatamist ja

juhtumitele reageerimise täiendamist. Samuti võib eeldada, et politsei (nii patrull, kui ka menetlejad)

töökoormus kasvab, kuna väljakutseid on rohkem, ning see tõstab patrullide ja menetlejate koormust.

Haiglad ja seksuaalvägivalla kriisiabikeskused peavad olema valmis suuremaks pöördujate hulgaks,

kuna avaliku arutelu ja teavituse tulemusena võib eeldada inimeste paremat teadlikkust SAKidest,

123 Tinn, M., Järviste, L., Teidla-Kunitsõn, G. ja Sepper, M.-L. (2024). Seksuaalvägivalla kohtueelne uurimine. Mõttekoda Praxis. https://www.praxis.ee/uploads/2024/03/Seksuaalvagivalla-kohtueelne-uurimine.pdf, vaadatud 06.12.2024. 124 Ibid.

28

mistõttu julgevad inimesed rohkem ka omal käel nende poole abi saamiseks pöörduda. Kahtlemata on

seadusemuudatusest tulenevalt vajalik korraldada ulatuslikke koolitusi ning töötada välja või täiendada

seksuaalvägivalda, selle menetlemist ja ohvrite toetamist puudutavaid infomaterjale ja juhendeid (nt

tõendite kogumise muutumine jms). Eeldata võib suurenenud pöördumist ohvriabi kriisitelefonile ja

nõustamisele ning ohvriabi piirkondlike peaspetsialistide poole. Arvestama peab erinevate asutuste

veebilehtede jm teavituskanalite täiendamise ja teavituskampaaniatega. Samuti on oluline kavandada

piisavalt ressurssi regulaarseteks koolitusteks ohvritega vahetult kokkupuutuvatele inimestele: SAKid,

ohvriabiteenuste osutajad, politsei, prokurörid, kohtunikud.

Mõju keskvalitsuse korraldusele (sh infotehnoloogia ja infoühiskonnale) Kuivõrd kuritegude uurimise, menetlemise ja ohvrite abistamise süsteemis sisulisi muutusi ei toimu, ei

ole suured struktuursed ümberkorraldused vajalikud. Seksuaalvägivalda uurivate ja ohvreid abistavate

organisatsioonide poole pöördujate arvu suurenemisel tuleb tagada sujuv infovahetus juhtumit

uurivate ja ohvreid toetavate osapoolte vahel. Muuhulgas võib see tähendada asjakohaste

andmebaaside arendust ja töökindluse tagamist, samuti asjakohaste andmete kogumist ja analüüsi.

Mõju kohalike omavalitsuste korraldusele (sh finantseerimine ja teenuste pakkumine) Kohalikel omavalitsustel on seksuaalvägivalla ohvrite abistamisel ja toetamisel oluline roll ka täna, seda

eeskätt ohvreid abistava vajaliku jätkutoe pakkumisel, olgu see siis psühholoogilise, juriidilise või

sotsiaalse toe näol. Kuivõrd nõusolekuseaduse vastuvõtmisega võib eeldada abivajajate pöördumiste

sagenemist, on kohalikel omavalitsustel oluline vastavaid ressursse planeerida. Kindlasti saavad

kohalikud omavalitsused aidata kaasa inimeste teadlikkusele paranemisele seksuaalvägivallast,

sealhulgas teavitada inimesi ohvriabiteenustest ja teistest abi saamise võimalustest.

Mõju riigieelarvele Nõusolekuseaduse väljatöötamise ettevalmistavatel kohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et

sõltumata mudelivalikust kasvab seadusemuudatuse korral nii politsei kui prokuratuuri töömaht, seda

eelkõige nõusolekupõhisusele ülemineku tõttu. Teiste riikide kogemusest lähtuvalt võib eeldada, et EI-

mudeli valiku korral on pöördumiste arvu kasv väiksem kui JAH-mudeli valiku korral. Seetõttu on

menetlemiseks vaja lisaressurssi. Ekspertide sõnul on eraldi kuludega vaja arvestada koolituste

korraldamisel, et tõsta nii menetlejate, prokuröride kui kohtunike teadlikkust seadusemuudatusest ja

sellega seotud mõjudest. Samuti on vaja tagada kõigile pöördujatele vajalik tugi ja abi. Kasvanud

pöördumiste arv mõjutab eeldatavalt SAKide töökorraldust ja ka eelarvet tunduvalt: see tähendab

vajadust SAKidesse senisest püsivama meeskonna loomiseks ning ressursse ohvritele suunatud

jätkutoe väljaarendamiseks (hõlmates nt juriidilist nõustamist ja ka traumast taastumist toetava vaimse

tervise (TTTVT) abi pakkumist). Eeldades, et pöördumiste arv nii ohvriabi põhiteenusele kui

kriisitelefonile kasvab, tähendab see vajadust lisatööjõu värbamiseks ning vastavate palgakuludega

arvestamiseks. Valdkondlike spetsialistide koolituseks ja laiemalt ühiskonna teavitamiseks on vajalik

planeerida eraldi ressursid, korraldada regulaarselt koolitusi ja teavituskampaaniaid. Kindlasti on

oluline pöörata eraldi tähelepanu spetsialistide väljaõppele ja täiendkoolitusele ning tagada selleks

vajalikud ressursid.

Mõju kolmandale sektorile Nõusolekuseaduse väljatöötamise ettevalmistavatel kohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et

mudelivalikust sõltumata on oluline tagada abiorganisatsioonide võimekus ohvritele abi ja tuge

pakkuda. Eeldusel, et pöördujate arv kasvab, suureneb ka abistamiseks vajaminevate ressursside maht.

Kindlasti on oluline, et pöörduja vajaliku toe saaks, sest abisaamine julgustab pöörduma järgmisi

ohvreid ja nii paraneb ohvrite heaolu laiemalt. Kindlasti on abiorganisatsioonidel oluline roll

29

nõusolekuseadusega seotud teavitustöös, et info võimalike ohvriteni viia. Seetõttu vajavad

abiorganisatsioonid täiendavat rahastust.

Nõusolekuseadusega seotud sõlmküsimused. Praktikute vaade.

Süütuse presumptsioon ja tõendamislävend Tõendamise keerukus on kriminaalmenetluse puhul süütuse presumptsioonist lähtuvalt oluline

küsimus, millele tähelepanu pöörata. Seda nii kehtiva kui ka kavandatava õigusnormi õiguskindluse kui

õigusselguse põhimõtte tõttu. Riigikohus on õigusselgust kui õiguskindluse üht aluspõhimõtet

sagedamini seostanud põhiseaduse § 13 lõikega 2, mis ütleb, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu

omavoli eest (Lõhmus, 2015125).

Põhiseaduse (PS)126 kohaselt tuleb kahtlused tõlgendada kahtlustatava kasuks (PS § 22). Seadusandja

on kahtluste süüdistatava kasuks tõlgendamise (in dubio pro reo) põhimõtte lugenud süütuse

presumptsiooni klassikalise määratlusega sedavõrd lahutamatult seotuks, et on selle paigutanud

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)127 § 7 lõikesse 3 („Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus

kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.”) (Sepp ja Kergandberg, 2020

)128. Iseenesest ei tähenda Sepa ja Kergandbergi (2020)129 arvates oma süütuse tõendamise kohustuse

puudumine (PS § 22 lg 2) otseselt ja vahetult, et isiku süü tõendamise kohustus lasub riigil. Kummatigi

pole süüteomenetluses alternatiive sellele, et isiku õigusega mitte tõendada süüteomenetluses enda

süü puudumist saab korreleeruda vaid riigi kohustus tõendada tema süü olemasolu (Sepp ja

Kergandberg, 2020)130.

Sepa ja Kergandbergi (2020) järgi kuulub süütuse presumptsioon toimeala poolest (kohtu)menetluslike

põhiõiguse hulka, mis on sätestatud PS §-des 14, 15, 20–24, 76, 85, 101, 107, 138, 145, 152–153. Need

on põhiõigused, mis toimivad (kehtivad) kohtumenetlustes ja millega tuleb riigil (kohtu)menetluste

kujundamisel arvestada.

Sepp ja Kergandberg (2020) selgitavad süütuse presumptsiooni materiaalset põhisisu käsitledes, et

mõistetavalt ei saa uurijale ette heita seaduslike meetmete võtmist leidmaks süüteokahtlusele

kinnitust ja suurendamaks kahtlust, ning pole mingit alust väita, et süütuse presumptsioon oma

kaitseala klassikalistes piirides kuidagi takistaks uurijal, prokuröril või ka kohtul tegutsemast

kuriteokahtluse põhjal.

Õigus mitte olla käsitatud kuriteos süüdiolevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on

nullreservatsiooniga ehk ilma piiriklauslita põhiõigus. Siiski tuleb PS § 19 lg 2 kohaselt sellegi õiguse

kasutamisel silmas pidada kohustust austada ja arvestada teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Riigikohus

on PS tõlgendades väljendanud seisukohta, et ka reservatsioonita põhiõigust on äärmisel juhul võimalik

piirata, kui piirang toetub kolmanda isiku kollideeruvale põhiõigusele või mõnele muule

125 Lõhmus, U. (2015). Põhiseaduslik õigusselguse põhimõte. – Õiguskeel 4/2015, 1-4. https://www.just.ee/media/257/download, vaadatud 05.12.2024. 126 Põhiseadus. RT I, 15.05.2015, 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv, vaadatud 05.12.2024. 127 Kriminaalmenetluse seadustik. RT I, 21.06.2024, 35. https://www.riigiteataja.ee/akt/106012016019?leiaKehtiv, vaadatud 05.12.2024. 128 Sepp, H., Kergandberg, E. (2020). Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. II peatükk, paragrahv 22. https://pohiseadus.ee/sisu/3493, vaadatud 05.11.2024. 129 Ibid. 130 Ibid.

30

põhiseaduslikku järku õigusväärtusele (vt nt RKÜKm 28.04.2004, 3-3-1-69-03, p 28; vt ka RKÜKo

17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 28; RKÜKo 02.06.2008, 3-4-1-19-07, p 23).

Lisaks PS §-le 22, on süütuse presumptsioon sätestatud ka EIÕK art 6 lõikes 2 ning EL põhiõiguste

harta131 art 48 lõikes 1. Nii EIÕK kui ka PS kohaselt on kriminaalmenetluses süü tõendamise ülesanne

süüdistusel.

Mudelivalikust sõltumata jääb süütuse presumptsioon püsima, seda ei pöörata ringi, seega peab

prokuratuur koostöös uurijatega tõendama isiku süü, mitte isik ei pea ise tõendama oma süütust. Nii

KrMS § 7, PS § 22 kui ka EIÕK artiklis 6 sätestatu jäävad kehtima.

Bettina Weißer, Kölni Ülikooli välis- ja rahvusvahelise kriminaalõiguse instituudi direktor, on öelnud132,

et jah-mudeliga riikide kohtupraktikas langeb tõenduskoorem justkui süüdistatavale, aga tegelikult on

ikkagi prokuratuur see, kes peab tõendama, kas ohver astus süüdistatavaga suguühtesse vabatahtlikult.

Ei-mudeli puhul langeb tõenduskoorem näiliselt aga ohvrile, kelle puhul tuleb prokuratuuril tõendada,

et ohver keeldus seksist selgelt ja arusaadavalt, või selgitada, miks ta oma nõusolekut anda ei suutnud.

President Kaljulaidi Fondi korraldatud foorumil kõnelenud Anna Möller Stockholmi Karolinska

Instituudist, Bettina Weißer Kölni Ülikoolist kui ka Taani advokaat Helle Hald olid ühel meelel, et kumbki

mudel ei tee kohtumõistmist senisest kergemaks. Ühtlasi ei tähenda nõusolekuseadus seda, et sõna-

sõna-vastu-olukorras saaks kumbki pool kaalu juurde.

Sõna-sõna-vastu-olukorras on keeruline tõendada ja kohtul hinnata, kumma isiku ütlused on tõesed.

Samas ei ole kohtupraktikas välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemine vaid ühele tõendile ehk

kannatanu ütlustele, kuid sellisel juhul peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava

tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama. Pealegi pole reeglina siiski

kriminaalasjas tegu nö puhta sõna-sõna-vastu-olukorraga, kuivõrd peaaegu alati leidub lisaks osapoolte

ütlustele ka mingeid kaudseid tõendeid, mis toimunule valgust heidavad. Kohus ei vabane kannatanu

ütluste usaldusväärsuse ja elulise usutavuse hindamise kohustusest ka siis, kui süüdistatav kasutab oma

õigust ütlusi mitte anda – ja just sellest tulenevalt võibki väita, et isegi JAH-mudeli puhul ei saa

süüdistatava vaikimisest kannatanu süüstavate ütluste taustal automaatselt teha süüdimõistvat

kohtuotsust. Kannatanu ütlused koos muude tõenditega peavad süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks

jätkuvalt kinnitama süüdistatava süüd väljaspool mõistlikku kahtlust.

Nii JAH-mudeli kui ka EI-mudeli puhul tuleb menetluse käigus küsida palju küsimusi ning mitmed neist

küsimustest on ebamugavad ja ebameeldivad, aga siinjuures on oluline, kuidas neid küsimusi küsitakse

ning kas ja kuidas selgitatakse, miks selliseid küsimusi on vaja esitada. Menetleja selgitused aitavad

vähendada taasohvristamist ning vähendavad ohvri enesesüüdistusi.

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt ei pea süüdistatav politseiga koostööd tegema ega tunnistusi

andma, kui ta seda ei soovi. Juhul kui ta siiski on valmis omapoolse versiooni toimunust esitama, tuleb

politseil ka tema öeldut kontrollida.

131 Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Euroopa Liidu Teataja, 2010/ C 83/02. https://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:083:0389:0403:et:PDF, vaadatud 11.12.2024. 132 Weißer, B. (2024). Sexual Assault in German Criminal Law. Ettekanne Kersti Kaljulaidi Fondi korraldatud nõusolekuseaduse foorumil. https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/eksperdid-eesti-on-valmis-uhiskondlikuks- kokkuleppeks-seksuaalkuritegude-kasitlemiseks-nousolekupohiselt/, vaadatud 07.12.2024.

31

Kohtueelset menetlust juhib prokurör, kes peab tagama, et toimunud süütegu menetletakse piisava

põhjalikkusega. Praxise läbiviidud Seksuaalvägivalla kohtueelse uurimise analüüsis133 (2024) tõdesid

menetlejad, et süüdistust ei esitata kergekäeliselt, sest süütuse presumptsioonist tulenevalt tuleb kõik

kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks

(kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 134§ 7 lg 3). Sellega ka põhjendati, miks ei jõua paljud juhtumid

kohtueelsest menetlusest kohtusse. Puudulikud võivad olla tõendid eriti vanemate juhtumite kohta,

mille puhul need puuduvad või nende kogumine võib olla tavapärasest veelgi keerulisem.

Uuringus (Tinn, Järviste, Teidla-Kunitsõn, Sepper 2024) osalenud politseinike ja prokuröride silmis teeb

vägistamisjuhtumite tõendamise keeruliseks see, et reeglina on tegemist kuritegudega, mis ei toimu

avalikus pealtnägijatega ruumis, vaid nelja silma all. Politseinike vaatest on enamik juhtumeid, millega

nende poole pöördutakse, n-ö sõna-sõna-vastu-olukorrad ning seetõttu on menetluse fookuses

toimunu kohta antud ütluste usaldusväärsus. Lähisuhtes oleva ohvri ja toimepanija puhul tõid

prokurörid välja selle, et emotsionaalse seotuse tõttu võib ohver oma ütlusi hiljem muuta. Kirjeldati

juhtumeid, kus ohver jätab osa asju rääkimata, see muudab tema ütlused ebausaldusväärseks ning

juhtumi raskesti tõendatavaks. (Tinn, Järviste, Teidla-Kunitsõn, Sepper 2024)

Süüdistatava ja kannatanu ütluste usaldusväärsuse küsimuses tegi Riigikohus 31. oktoobril 2024. aastal

olulise lahendi.135 Selles lahendis olid nii maakohus kui ringkonnakohus süüdistatava vägistamise

süüdistuses õigeks mõistnud, osundades, et kannatanu ütlused on detailides vastukäivad ja ebatäpsed

ning seetõttu mitte piisavalt usaldusväärsed. Riigikohus tühistas alamastme kohtute lahendid, juhtides

tähelepanu, et kannatanu ütlustele ei tohi esitada ebarealistlikult kõrgeid nõudmisi, nagu ei tohi

süüdistatava ütlustes esinevaid vastuolusid tähelepanuta jätta.

Kaasamiskohtumistel osalenud ekspertide hinnangul on praegu kehtiv karistusõigus sisult

lisatingimustega EI-mudel, mille puhul peab ohver tõendama, et ta ütles „ei“. Sellega kaasneb suur

tähelepanu ohvri vastupanu tõendavatele tõenditele, kuid praegu on vajalik tõendada ka vägivalda või

vastupanuvõimetut seisundit. Eelnevaga seonduvad tardumusega (vt ptk Erinevad nõusoleku

seadusega seotud mudelid) seotud olukorrad, mille puhul ohver vastupanu ei osuta.

Aruteludes osalenud eksperdid märkisid, et EI-mudeli puhul rakendub põhiõiguste kaitse vastuseisu

väljendamisel. Märgiti, et olukord, kus vaid üks osapool, kes toimuvaga nõus ei ole ja peab seda

väljendama, kuid ei suuda õigel ajahetkel „ei“ öelda, jääb kaitseta. Mitmed eksperdid tõid välja EI-

mudeli loogika vastuolu üldkehtiva loogikaga, mis üldjuhul enne toimingutega jätkamist eeldab inimese

nõusoleku olemasolu ja selle väljendamist (nt isikuandmete kasutamine ja jagamine, ravivõtete

rakendamine, tulude deklareerimine jmt). Leiti, et seksuaalsuhete algusfaasis tundub „ei“ ütlemise

kohustus ebaproportsionaalne. Seetõttu leiti, et JAH-mudel toetab inimõiguste, inimese vaba tahte ja

seksuaalse enesemääramise õiguse austamist paremini. Kaasamiskohtumisel osalenud spetsialistide

arvates suunab JAH-mudel partnereid omavahel suhtlema ja kujundab mõttemustrit, mille järgi on ka

paarisuhtes vajalik partneri nõusolekut küsida ja sellega arvestada. Leiti, et seksuaalsuhete puhul

kohusetundest tingitud vastutulek elukaaslasele või abikaasale ei ole kaasaegse ühiskonna väärtuste ja

inimõiguste põhimõtetega kooskõlas.

133 Tinn, M., Järviste, L., Teidla-Kunitsõn, G. ja Sepper, M-L (2024). Seksuaalvägivalla kohtueelne uurimine. Mõttekoda Praxis. https://www.praxis.ee/uploads/2024/03/Seksuaalvagivalla-kohtueelne-uurimine.pdf, vaadatud 06.12.2024. 134 Kriminaalmenetluse seadustik. RT I, 21.06.2024, 35, https://www.riigiteataja.ee/akt/106012016019?leiaKehtiv, vaadatud 26.11.2024. 135 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-23-2872, 31. oktoober 2024, https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=1-23-2872/59, vaadatud 12.12.2024.

32

JAH-mudeli võimalikkuse üle arutledes leidsid kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid, et vaidlused

selle üle, kuidas vaidlusaluses olukorras nõusolekut väljendati ja kuidas sellest aru saadi, jäävad alles

ning nii on see ka täna. Menetlejad tõid välja, et tänasega sarnaselt on tõendeid vaja hinnata sündmuse

toimumise kontekstis, võttes arvesse erinevaid nüansse ja tegureid – näiteks kas ja millised teod

kõnealuses olukorras toimusid jne. Seejuures ei pea tahte väljendamine olema sõnaline. Uurimine

selles osas, kas väljendatud nõusolek oli antud vabatahtlikult või mitte, jääb samuti.

Aruteludes osalenud nentisid, et JAH-mudeli puhul aitab inimestel üksteisest möödarääkimisi

vähendada see, kui nõusolek on selgelt defineeritud. Vastasel juhul ei pruugita omavahelises suhtluses

üksteisega konsensusele jõuda. Leiti, et kuivõrd kehtiv seadus vastab EI-mudeli loogikale, jätkuks

olukorras, kus nõusolekuseaduse mudelina valida mittenõustumise väljendamine ehk EI-mudel,

olemasoleva olukorra järjepidevus. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid olid seisukohal, et

JAH-mudel ei too kaasa muutusi tõendamislävendis. Leiti, et JAH-mudelit valides ei pea süüdistatav

omalt poolt midagi täiendavalt tõendama ega menetluses ütlusi andma hakkama – nõusoleku

puudumise tõendamise ülesanne jääb sarnaselt tänasega menetlejate kohuseks ning kogutud tõendite

piisavuse hindamine kohtute otsustada.

Valekaebused Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu (2022) autorite136 hinnangul näitavad nii Euroopa kui

Angloameerika riikides läbi viidud uuringud, et valekaebused ahistamise ja seksuaalse vägivalla kohta

moodustavad vähem kui 10% kõikidest esitatud kuriteoteadetest (Kelly, 2010; Weiser, 2017). Selline

osakaal iseloomustab ka kõiki teisi kuriteoteateid, seega ahistamise ja seksuaalse vägivalla kaebused ei

erine teistest kuriteokaebustest. See osakaal on püsinud samal tasemel alates 1970. aastatest

(Ferguson & Malouff, 2016). (Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021)

Kuigi vägistamisega seoses räägitakse erialakirjanduses (Fansher jt 2023137; Dewald, Lorenz 2021138; de

Roos, M. ja Jones, D., N. 2022139) murest valekaebuste pärast, leidsid Eesti eksperdid, et valekaebusi on

ka täna, kuid üldjuhul need avastatakse juba kohe menetluse alguses, kõige hiljem aga kohtus.

Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid, sh politseiuurijad, prokurörid ja kohtunikud, olid veendunud,

et valekaebuste arvu mudeli valik ei mõjuta. Kui peaks kasvama üldine vägistamisega seotud

pöördumiste arv, võib ka rohkem valekaebusi tulla, kuid nende proportsioon kaebuste koguarvu suhtes

jääb samaks.

Menetlejad nentisid, et kui on rohkem kaebusi, siis on nende hulgas ka sellevõrra rohkem põhjendatud

kaebusi. Suurem pöördumiste arv ja kasvanud teadlikkus ühiskonnas julgustab järgmisi ohvreid

pöörduma. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid rõhutasid, et mudelivalikust sõltumata on oluline

avalikkusele suunatud kommunikatsioonis selgitada, et ainuüksi kellegi kuriteoteate alusel ühtegi

inimest süüdi mõistma ei hakata, vaid kõiki kaebusi käsitletakse ülima põhjalikkusega. Õigusriigis on

136 Hämmal, J., Meiorg, M., Varblane, A. (2022). Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021. Lõpparuanne. Kantar Emor. https://sm.ee/sites/default/files/documents/2022- 12/Soolise%20v%C3%B5rd%C3%B5iguslikkuse%20monitooring.%20L%C3%B5pparuanne.pdf, vaadatud 26.11.2024. 137 Fansher, A., K., Musamali, T., Self, M. (2023). Fear and Consent: An Exploratory Study of Fear of False

Accusations of Sexual Assault and Consent-Seeking Practices. Journal of School Violence, 22 (1) , lk 75-88. 138 Dewald, S., Lorenz, K. (2021). Lying about sexual assault: a qualitative study of detective perspectives on false reporting. International Journal of Research and Policy, 32 (2), https://doi.org/10.1080/10439463.2021.1893725, vaadatud 09.12.2024. 139 De Roos, M., Jones, D., N. (2022). Self-affirmation and False Allegations: The Effects on Responses to Disclosures of Sexual Victimization. Journal of Interpersonal Violence, 37 (11-12), DOI: 10.1177/0886260520980387, vaadatud 09.12.2024.

33

isiku süüdimõistmise aluseks tõendid. JAH-mudeli valikuga ei kaasne ekspertide sõnul lihtsamat

süüdimõistmist. Eksperdid leidsid, et sõltumata mudelist on süüdistuse ja süüdi mõistmise jaoks oluline

leida vastus küsimusele, kas poolte ütlused on tõepärased ning leida vastused küsimusele, mis juhtus.

Leiti, et sõna-sõna-vastu-olukordades, nagu vägistamiskaebused enamasti on, on kõige olulisem allikas

kannatanu ja tema ütlused, mille usaldusväärsust peab kohus igal juhul hindama. See põhimõte kehtib

sõltumata sellest, kumma mudeli kasuks otsustatakse.

Kokkuvõte. Edasine väljatöötamine ja tagasiside Kevadel 2024, peale Justiitsministeeriumi analüüsi140 valmimist, otsustati, et KarS-i muudetakse ning

karistatav hakkab olema tahtevastane/nõusolekuta suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu, ilma,

et lisaks tahtevastasusele/nõusoleku puudumisele peaks samaaegselt esinema veel täiendavaid

tingimusi nagu vägivald või abitusseisund või sõltuvussuhte kuritarvitamine. Kuna see otsus on tehtud

ning on selge, et KarS-i muudetakse, siis pole põhjust rääkida mitteregulatiivsete lahenduste

kaalumisest.

Eesti läheb nn jõu- ja sunnipõhiselt lähenemiselt üle nõusolekupõhisele lähenemisele ning nõusolekust

lähtumine seksuaalse tegevuse kontekstis on mõtteliselt jagatav nn JAH-mudeliks ja EI-mudeliks. Seega

VTK kontekstis palumegi tagasisidet mudelieelistusele koos põhjendustega.

Kommenteerida võib ka seda, kuidas mudelivalik KarS-s peaks kajastuma, aga see arutelu on plaanitud

pigem seaduse eelnõu ettevalmistamise faasi.

VTK-le laekunud tagasiside pinnalt selgub, millist mudelit soovitakse. Kui mudelivalik on tehtud,

valmistame ette seaduse eelnõu karistusseadustiku muutmiseks ja see valmib 2025. aastal.

VTK saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele (SoM, SiM, MKM, HTM jt), ning arvamuse

avaldamiseks kohtutele (Riigikohus, ringkonnakohtud ja maakohtud), prokuratuurile (Riigiprokuratuur

ja ringkonnaprokuratuurid), Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Politsei- ja

Piirivalveametile, Sotsiaalkindlustusametile, Tervise Arengu Instituudile, Soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, ülikoolidele (TÜ, TLÜ, TalTech, Sisekaitseakadeemia), Eesti

Juristide Liidule, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Lastearstide Seltsile, Eesti Arstiteadusüliõpilaste

Seltsile, MTÜ-le Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühingule,

MTÜ-le Lastekaitse Liit, MTÜ-le Eesti Noorteühenduste Liit, MTÜ-le Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ-le

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, MTÜ-le Eesti Naiste Varjupaikade Liit, Eesti Naisteühenduste

Ümarlaua SA-le, MTÜ-le Eluliin, MTÜ-le Pärnu Naiste Tugikeskus, Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ-le,

MTÜ-le Tallinna Naiste Kriisikodu, Eesti SV Tugigrupid MTÜ-le, MTÜ-le Vägivallavaba Elu Kaitseks, SA-le

Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ-le Inimõiguste Instituut, MTÜ-le Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, MTÜ-

le Eesti LGBT Ühing, President Kaljulaidi Fond MTÜ-le, MTÜ-le Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu

Koalitsioon VATEK, MTÜ-le Oma Tuba, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, SA-le Kodanikuühiskonna

Sihtkapital, SA-le Mõttekoda Praxis, SA-le Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ning teadmiseks Riigikogu

Kantseleile.

Väljatöötamiskavatsuse koostasid justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunikud Andra

Reinomägi ([email protected]) ja Tuuli Lepp ([email protected]).

140 Justiitsministeerium (2024). Seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude koosseisude vastavusest Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsioonile. Analüüs. https://www.just.ee/media/4774/download, vaadatud 28.11.2024.

34

Justiitsministeerium tänab väljatöötamiskavatsuse koostamisele eelnenud aruteludes ja

kaasamisüritustel osalenud organisatsioone ja asutusi, kes on välja toodud VTK lisas 1.

PS. Minister Liisa-Ly Pakosta rõhutab, et tema personaalselt toetab JAH-mudelit.

35

LISA 1 Kaasamiskohtumistel osalenud organisatsioonid ja asutused 17.06.2024 ja/või 17.10.2024 kaasamiskohtumistel osalesid lisaks Justiitsministeeriumi kolleegidele ka

Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja

teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, prokuratuuride, kohtute, Politsei- ja

Piirivalveameti, Sotsiaalkindlustusameti, Tervise Arengu Instituudi, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise voliniku kantselei, Eesti Inimõiguste Keskuse, Eesti Seksuaaltervise Liidu, SA Viljandi Haigla,

Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühingu, MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Naisuurimus- ja

Teabekeskuse, Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, Eesti Naisteühenduste

Ümarlaua, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus, Eesti SV Tugigrupid MTÜ,

Tallinna Naiste Tugikeskuse, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu, MTÜ Eesti LGBT Ühing, MTÜ Oma Tuba

ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad.

LISA 2. Politsei poolt registreeritud vägistamiskuriteod Euroopa riikides

100 000 elaniku kohta Eurostati andmetel aastatel 2013-2022. 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Tsehhi (2024) 5,60 6,36 5,67 6,15 5,65 6,14 6,41 5,98 14,21 16,29

Holland (2023) 7,42 7,25 7,48 9,04 10,30 11,29 11,89 11,86 13,73 16,40

Soome (2023) 17,97 18,51 19,06 21,14 22,62 25,27 27,38 27,47 35,65 32,86

Šveits (2023) 7,10 6,83 6,46 7,06 7,35 7,38 7,95 8,28 8,73 9,92

Hispaania (2022) 2,78 2,66 2,65 2,69 2,98 3,64 3,99 3,37 4,52 6,04

Belgia (2022) 29,97 28,51 28,75 30,44 32,83 33,93 36,85 34,10 38,44 37,03

Taani (2021) 14,98 14,87 18,57 29,42 31,36 38,35 35,33 37,35 45,51 48,20

Sloveenia (2021) 10,93 7,81 6,20 7,99 7,65 6,68 8,75 6,97 8,25 10,35

Horvaatia (2020) 6,43 7,89 6,11 7,59 5,92 7,23 11,58 7,44 11,17 9,24

Küpros (2020) 2,66 1,98 2,48 2,59 2,22 3,24 1,83 3,15 6,14 6,30

Portugal (2019) 3,29 3,59 3,61 3,24 3,96 4,09 4,19 3,06 3,86 5,01

Kreeka (2019) 1,35 1,23 1,12 1,44 1,45 1,46 1,70 1,60 2,43 3,18

Rootsi (2018) 58,96 65,26 56,88 64,06 69,72 74,85 80,85 86,02 89,74 86,38

Island (2018) 55,93 39,61 54,09 55,63 62,95 75,48 60,23 43,39 57,21 68,04

Malta (2018) 3,56 2,59 5,36 5,99 4,13 3,78 6,28 3,30 6,20 7,49

Montenegro (2017) 0,64 0,80 0,80 0,32 1,61 1,29 0,64 1,45 1,29 2,59

Austria (2016) 15,32 13,68 13,18 14,17 17,01 18,88 18,92 18,92 20,61 22,89

Saksamaa (2016) 9,20 9,09 8,65 9,64 10,07 10,91 11,53 12,17 12,52 15,09

Luksemburg (2011) 16,57 13,28 12,08 18,39 14,22 12,62 18,90 16,61 17,33 20,30

Šotimaa (2009) 31,77 33,67 31,59 32,64 39,45 42,17 : : : :

Põhja-Iirimaa (2008) 29,73 37,39 40,79 44,60 51,00 58,10 : : : :

Iirimaa (1981) 8,52 10,35 14,24 14,73 17,54 21,32 21,72 20,85 21,83 21,78

Inglismaa ja Wales (1979)

36,56 51,40 62,28 71,59 92,29 99,48 : : : :

Norra 31,56 31,91 36,85 42,89 43,89 48,42 41,23 41,62 45,83 41,55

Prantsusmaa 17,03 18,44 19,28 22,52 24,35 28,58 34,05 37,95 50,13 56,13

Läti 3,61 3,75 3,02 7,21 8,26 9,10 8,91 10,59 9,09 12,90

Rumeenia 4,89 4,39 5,11 4,76 7,05 7,49 8,04 8,25 10,16 11,78

Eesti 10,23 11,17 12,24 11,55 11,40 16,07 15,32 11,44 13,98 11,41

Liechtenstein 8,14 13,47 5,35 5,32 13,22 13,12 2,61 7,74 5,12 10,18

36

Ungari 2,50 3,22 3,86 6,08 6,00 5,53 3,90 5,16 4,86 6,06

Leedu 4,48 5,37 5,31 3,81 4,35 4,13 3,36 2,58 2,43 2,39

Albaania : 1,41 2,46 1,53 1,49 1,46 2,69 2,28 2,30 2,04

Slovakkia 1,68 1,59 1,60 1,51 1,77 1,82 1,78 1,69 1,69 1,97

Serbia 1,95 1,86 1,60 1,48 1,58 1,76 1,67 1,34 1,67 1,59

Poola 2,07 2,09 1,73 2,08 1,89 1,99 1,87 1,50 1,54 1,57

Bulgaaria 2,25 2,04 1,65 1,78 2,00 1,60 1,87 1,57 1,16 1,40

Põhja-Makedoonia 1,84 2,18 1,98 1,74 1,69 : 1,69 1,83 1,21 0,98

Itaalia : : : : : : : : : :

Bosnia ja Herzegovina

: : : : : : : : : :

Kosovo : : : 1,58 1,63 1,78 2,78 3,37 : :

: - Andmeid pole saadud

Riigi nimetuse taga on sulgudes toodud aastaarv, millal riigis võeti vastu või täiendati

nõusolekuseadust. Allikad: Eurostat141; Uhnoo, S., Erixon, S., Bladini, M. (2024) 142; Viik, K., Rohtmets,

E. (2022) 143

141 Eurostat. https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/crim_off_cat/default/table?lang=en&category=crim.crim_off, vaadatud 08.12.2024 142 Uhnoo, S., Erixon, S., Bladini, M. (2024). The wave of consent-based rape laws in Europe. International Journal of Law, Crime and Justice, vol 77. https://doi.org/10.1016/j.ijlcj.2024.100668, vaadatud 27.11.2024. 143 Viik, K., Rohtmets, E. (2022). Euroopa teekond seksuaalset nõusolekut arvestavate seadusteni. 24.11.2022, https://feministeerium.ee/euroopa-teekond-seksuaalset-nousolekut-arvestavate-seadusteni/, vaadatud 08.12.2024.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (nn nõusolekuseaduse VTK) Esitame väljatöötamiskavatsuse ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Riigiprokuratuurile ja ringkonnaprokuratuuridele, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Politsei- ja Piirivalveametile, Sotsiaalkindlustusametile, Tervise Arengu Instituudile, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, ülikoolidele (TÜ, TLÜ, TalTech, Sisekaitseakadeemia), Eesti Juristide Liidule, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Lastearstide Seltsile, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsile, MTÜ-le Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühingule, MTÜ-le Lastekaitse Liit, MTÜ-le Eesti Noorteühenduste Liit, MTÜ-le Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ-le Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, MTÜ-le Eesti Naiste Varjupaikade Liit, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud SA-le, MTÜ-le Eluliin, MTÜ-le Pärnu Naiste Tugikeskus, Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ- le, MTÜ-le Tallinna Naiste Kriisikodu, Eesti SV Tugigrupid MTÜ-le, MTÜ-le Vägivallavaba Elu Kaitseks, SA-le Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ-le Inimõiguste Instituut, MTÜ-le Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, MTÜ-le Eesti LGBT Ühing, President Kaljulaidi Fond MTÜ-le, MTÜ-le Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK, MTÜ-le Oma Tuba, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, SA-le Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning SA-le Mõttekoda Praxis ja SA-le Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks. Väljatöötamiskavatsus esitatakse teadmiseks Riigikogule. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 20. jaanuaril 2025. Nõusolekuseaduse all mõistetakse üldiselt riikide karistusseadustikus või kriminaalkoodeksis seksuaalvägivalla reguleerimist nõnda, et tahtevastased/nõusolekuta seksuaaltegevused on kuriteona karistatavad. Seega pole nn nõusolekuseadus eraldi õigusakt, vaid tegu on karistusõiguses reguleeritud nõusolekupõhise lähenemisega vägistamisele ning teistele seksuaalkuritegudele. Käesolevas väljatöötamiskavatsuses kasutame lihtsuse ja selguse huvides läbivalt nõusolekuseadus või nõusolekuseaduse VTK, mitte karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister

Meie 17.12.2024 nr 8-3/8861-1

Lisaadressaadid: Riigikogu Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Viru Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Riigiprokuratuur Põhja Ringkonnaprokuratuur Lõuna Ringkonnaprokuratuur Viru Ringkonnaprokuratuur Lääne Ringkonnaprokuratuur Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Politsei- ja Piirivalveamet Sotsiaalkindlustusamet Tervis Arengu Instituut Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei Tartu Ülikool Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Ülikool Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut Sisekaitseakadeemia Eesti Juristide Liit Eesti Lastearstide Selts Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts MTÜ Eesti Seksuaaltervise Liit Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühing MTÜ Lastekaitse Liit MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus MTÜ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus MTÜ Eesti Naiste Varjupaikade Liit Eesti Naisteühenduste Ümarlaud SA MTÜ Eluliin MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu Eesti SV Tugigrupid MTÜ MTÜ Vägivallavaba Elu Kaitseks SA Eesti Inimõiguste Keskus MTÜ Inimõiguste Instituut MTÜ Eesti Avatud Ühiskonna Instituut MTÜ Eesti LGBT Ühing President Kaljulaidi Fond MTÜ MTÜ Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK MTÜ Oma Tuba Eesti Linnade ja Valdade Liit SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks SA Mõttekoda Praxis Tuuli Lepp 5866 8042 [email protected]

JAH-mudeli puhul tuleb seksuaalse tegevuse osalistel väljendada oma nõusolekut seksiks ehk anda n-ö aktiivne nõusolek. Nõusolekut saab väljendada sõnaliselt, kehakeeles või muul viisil. Kuni nõusoleku väljendamiseni see puudub ja seni ei saa seda eeldada. Kuni üks osapool ei ole nõusolekut väljendanud, on teise osapoole asi välja selgitada, kas nõusolek on või mitte. Nõusolek peab olema vabatahtlik ehk antud vaba tahte tulemusena. EI-mudeli puhul eeldatakse seksuaalse tegevuse osaliste nõusolekut seni, kuni üks osalistest väljendab, et ta ei ole toimuvaga nõus. Selle mudeli järgi on vaikimine nõusolek. Nõusoleku puudumist saab samuti väljendada nii sõnaliselt, kehakeeles kui muul viisil, samas on teatud juhtudel väljendusvõime piiratud, nt kannatanu tardumisreaktsiooni korral. Enamik Euroopa Liidu liikmesriikidest on seksuaalkuritegude kontekstis läinud üle nõusolekupõhisele lähenemisele. EI-mudel on Austrias, Saksamaal ja Tšehhis. JAH- mudel on Belgias, Hispaanias, Hollandis, Horvaatias, Iirimaal, Kreekas, Küprosel, Luksemburgis, Maltal, Portugalis, Rootsis, Sloveenias, Soomes ja Taanis.

1. Miks on muudatust vaja?

2. Mis muutub?

3. Mida on vaja muudatustest veel teada?

Eesti karistusseadustikus ei vasta seksuaalse enesemääramise vastased süüteod täiel määral Istanbuli konventsioonile, aga soovime, et vastaksid. Tahame minna seksuaalkuritegude kontekstis nn jõu- ja sunnipõhiselt lähenemiselt üle nõusolekupõhisele lähenemisele. See tähendab seksuaalvägivalla reguleerimist nõnda, et nõusolekuta seksuaaltegevused on karistatavad. Nõusolekupõhine käsitlus on mõtteliselt jagatav JAH-mudeliks ning EI-mudeliks. Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on küsida asutuste ja huvigruppide mudelieelistust.

Nõusolekuseaduse väljatöötamiskavatsuse eesmärk on teada saada mudelieelistus

N õ

u so

le ku

se ad

u se

m õ

ju sõ

n u

m id

Kevadel 2024 otsustati, et karistusseadustikku muudetakse ning karistatav hakkab olema nõusolekuta suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu, ilma, et lisaks nõusoleku puudumisele peaks samaaegselt esinema veel täiendavaid tingimusi nagu vägivald või abitusseisund või sõltuvussuhte kuritarvitamine.

Eestis läbiviidud hiljutised uuringud näitavad, et Eesti inimeste hoiakud seksuaalvägivalla ja vägistamisega seotud küsimustes kannavad endas valdavalt üksteise tahte austamist ja jõu kasutamise mittetolereerimist. Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta uuringu andmete järgi hindab 99% Eesti inimestest vägistamist raskeks vägivallaks.

4. Miks just nüüd?

Nõusolekuseaduse vastuvõtmine mõjutab kogu elanikkonda: nii ohvreid kui ka toimepanijaid võib olla meie kõigi lähikonnas. Lisaks ohvrile, toimepanijale ja nende lähedastele, puudutab seksuaalvägivald ka selleuurimise ja menetlemisega seotud osapooli (politsei, prokuratuur, kohus) ning kannatanutele abi pakkuvaid institutsioone.

5. Kelle jaoks seda tehakse?

6. Keda see veel puudutab?

Justiitsministeeriumi tellitud ohvriuuringu (2024) andmed näitavad, et üheksa inimest kümnest toetavad Eestis väidet, et seksuaaltegevustes peaksid mõlemad osapooled veenduma, et partner on selle tegevusega nõus: 65% vastanute arvates peab nõusolekus veenduma ja selleks peaks partneri käest nõusolekut küsima; 26% vastajatest leiab, et nõusolekus peab veenduma, kuid selle tajub üldjuhul ära, nõusolekut küsida pole vaja. Vaid 3% vastajate arvates ei pea veenduma ning seni kuni partner pole öelnud, et ta ei ole nõus, saab nõusolekut eeldada. 6% vastanutest ei osanud oma arvamust öelda.

Meie kõigi ehk Eesti ühiskonna jaoks, et ennetada seksuaalvägivalda ja vähendada ohvrite arvu. Seksuaalvägivald on väga varjatud vägivallatüüp ja selle ohvrid pöörduvad abi järele liiga vähe. 2023. aastal registreeriti Eestis 731 seksuaalkuritegu, millest 94 olid täisealise kannatanuga kontaktsed seksuaalkuriteod ja nendest omakorda 84 vägistamised. Üheksa kannatanut kümnest olid naised.

Seksuaalvägivald on ühiskonnale väga kulukas. Lisaks otsestele kuludele nagu kriminaalmenetlus, vangistus, ohvriabiteenused ja -meetmed jne, kaasnevad seksuaalvägivallaga ka kaudsed kulud, nt kannatanute tööturult eemalejäämine/töövõimetus, laekumata maksutulu, laste saamisest loobumine või selle võimatus, riigist lahkumine, sõltuvus alkoholist või narkootikumidest, suitsiid jne. Eelnimetatud põhjustel on seksuaalvägivalla ennetus ning selle tõkestamine ülimalt olulised. Seksuaalvägivalla ennetamine ja kiire abi seksuaalvägivalla ohvritele vähendab kulusid nii riigi tervishoiu- ja sotsiaal-, kui ka õigussüsteemile. Sõltumata mudelivalikust kasvab nõusolekupõhisele lähenemisele ülemineku korral eeldatavalt nii politsei kui prokuratuuri töömaht oluliselt. Seetõttu on menetlemiseks vaja lisaressurssi. Ekspertide sõnul on eraldi kuludega vaja arvestada koolituste korraldamiseks, et tõsta nii ühiskonna kui ka menetlejate, kohtunike ja teiste spetsialistide teadlikkust seadusemuudatusest ja sellega seotud mõjudest. Samuti on vaja tagada kõigile ohvritele vajalik tugi ja abi. Kui seadusemuudatus aitab vähendada seksuaalvägivalda, võib tulevikus ressurssi hoopis vabaneda.

7. Kui palju muudatus maksab? Kust kulud kaetakse?

N õ

u so

le ku

se ad

u se

m õ

ju sõ

n u

m id

Väljatöötamiskavatsusele saabunud tagasiside pinnalt tehakse mudelivaliku otsus jaanuari lõpuks 2025. Karistusseadustiku muudatuse eelnõu valmib 2025. aastal.

8. Millised on muudatuse ohud/riskid?

9. Mis on ettepanekule eelnenud?

10. Millal muudatused tehakse?

Nõusolekupõhisuse mudelivalik mõjutab kahtlemata ühiskonna teadlikkust seksuaalvägivallast ja suunab inimeste käitumist. Kui JAH-mudeli puhul võib eeldada vägistamisega seotud pöördumiste arvu kasvu, siis võib eeldada, et seeläbi on rohkem ka neid ohvreid, kes vajalikku abi ja tuge saavad. EI-mudeli puhul võib eeldada, et muudatused on tagasihoidlikumad ning abi saamiseks pöördujaid on vähem. Vägivalla puhul on oluline, et seda kogenud inimene ei jääks üksi ja saab vajalikku tuge. Seadusemuudatus on suunatud eeskätt seksuaalvägivalla ohvrite paremale kaitsele ning avaldab mõju paljudele eluvaldkondadele. Ometi ei saa kavandatavale seadusemuudatusele panna lootust, et see iseenesest inimestele paremaid suhtlemisoskusi õpetab või inimesi üksteise inimõigusi paremini austama paneb. On selge, et karistusõiguse muutmisega üksi eelöeldut ei saavuta.

Väljatöötamiskavatsusele on eelnenud lai ja põhjalik kaasamine. Kaasamisüritustel on arutatud EI-mudeli ning JAH-mudeli plusse ja miinuseid, nõusolekupõhise lähenemise erinevat liiki mõju, sõlmküsimusi, müüte, kommunikatsiooni ning veel palju muud.

N õ

u so

le ku

se ad

u se

m õ

ju sõ

n u

m id

Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus (nn nõusolekuseaduse VTK)

Justiitsministeerium 2024

2

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3

Istanbuli konventsiooni vastuvõtmise ja Eestiga seotud etappide ajajoon ............................................. 5

Euroopa riikides toimunud Istanbuli konventsiooniga seotud arengud .............................................. 6

Istanbuli konventsiooni kooskõla Eestis kehtiva karistusõiguse regulatsiooniga .................................... 7

Rahvusvahelised suunised Eestile........................................................................................................ 7

Erinevad nõusolekuseaduse mudelid ...................................................................................................... 7

Näited riikide õigusaktidest nõusolekumudeli valikul ....................................................................... 10

Registreeritud seksuaalkuritegude arv Eestis ........................................................................................ 12

Seksuaalvägivald ühiskonnas ............................................................................................................. 13

Nõusolekuseaduse mõju ....................................................................................................................... 14

Mõju põhiõigustele ja õiguste tagamisele (sh õigusemõistmine ja kohtute tegevus) ...................... 16

Kultuuriline ja keskkonna mõju (sh mõju välissuhetele, koostööle riikide ja organisatsioonidega,

Eesti kodanike kaitse välisriikides) ..................................................................................................... 19

Sotsiaalne mõju ................................................................................................................................. 21

Mõju rahvatervisele, tervishoiukorraldusele ................................................................................. 21

Mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja ühiskonnagruppide võrdsetele võimalustele ...................... 22

Mõju heaolule ja sotsiaalsele kaitsele ........................................................................................... 23

Majanduslik mõju (sh tööturule) ................................................................................................... 25

Mõju haridusele ja teadusele ........................................................................................................ 25

Mõju siseturvalisusele (sh regionaalne areng, elanike turvalisus, süütegude ennetamine ja

lahendamine) .................................................................................................................................... 26

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, sh töö- ja halduskoormusele ................. 26

Mõju keskvalitsuse korraldusele (sh infotehnoloogia ja infoühiskonnale) .................................... 28

Mõju kohalike omavalitsuste korraldusele (sh finantseerimine ja teenuste pakkumine) ............. 28

Mõju riigieelarvele............................................................................................................................. 28

Mõju kolmandale sektorile ................................................................................................................ 28

Nõusolekuseadusega seotud sõlmküsimused. Praktikute vaade. ......................................................... 29

Süütuse presumptsioon ja tõendamislävend .................................................................................... 29

Valekaebused ..................................................................................................................................... 32

Kokkuvõte. Edasine väljatöötamine ja tagasiside .................................................................................. 33

LISA 1 Kaasamiskohtumistel osalenud organisatsioonid ja asutused .................................................... 35

LISA 2. Politsei poolt registreeritud vägistamiskuriteod Euroopa riikides 100 000 elaniku kohta

Eurostati andmetel aastatel 2013-2022. ............................................................................................... 35

3

Sissejuhatus Nõusolekuseaduse all mõistetakse üldiselt riikide karistusseadustikus või kriminaalkoodeksis

seksuaalvägivalla reguleerimist nõnda, et tahtevastased/nõusolekuta seksuaaltegevused on kuriteona

karistatavad. Seega pole nn nõusolekuseadus eraldi õigusakt, vaid tegu on karistusõiguses reguleeritud

nõusolekupõhise lähenemisega vägistamisele ning teistele seksuaalkuritegudele. Käesolevas

väljatöötamiskavatsuses kasutame lihtsuse ja selguse huvides läbivalt nõusolekuseadus või

nõusolekuseaduse VTK, mitte karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis1 on seatud eesmärk viia karistusseadustikus (KarS)2 sätestatud

seksuaalse enesemääramise vastased süüteod Istanbuli konventsiooniga3 vastavusse, võttes arvesse

nõusoleku põhimõtet, et tagada seksuaalvägivalla ohvritele parem kaitse.

Istanbuli ehk naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu

konventsiooni artikkel 36 käsitleb seksuaalvägivalda, sealhulgas vägistamist ja kohustab

konventsiooniosalisi võtma vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et mistahes

sugulise iseloomuga teod, milleks puudub nõusolek, oleks kriminaliseeritud. Artikli 36 lõige 2 sätestab,

et nõusolek tuleb anda vabatahtlikult inimese vaba tahte tulemusena, mida hinnatakse kaasnevate

asjaolude kontekstis.

Selleks, et viia Eesti karistusõigus Istanbuli konventsiooni artiklile 36 vastavaks, peab KarS § 141, 1411

ja 143 lähtuma nõusolekust/tahtevastasusest ehk karistatav peaks olema nõusolekuta/tahtevastane

suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu ilma, et nõusoleku puudumisele/tahtevastasuse

väljendamisele lisaks peaks samaaegselt esinema veel mingeid täiendavaid tingimusi (näiteks vägivald

või abitusseisund).

Eesti otsustas kevadel 2024, et läheb nn jõu- ja sunnipõhiselt lähenemiselt üle nõusolekupõhisele

lähenemisele. Nõusolekupõhine käsitlus on mõtteliselt jagatav JAH-mudeliks ning EI-mudeliks.

Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on küsida valdkondlike asutuste ja huvigruppide mudelieelistust.

Nõusolekuseaduse väljatöötamiskavatsuses antakse ülevaade Euroopa riikides toimunud arengutest

Istanbuli konventsiooni vastuvõtmise järgselt ning kirjeldatakse võimalikke nõusoleku regulatsioone

erinevate riikide näitel. Samuti kajastatakse Eesti inimeste hoiakuid ja kogemusi seksuaalvägivallaga

seoses ning esitatakse võimalikud nõusolekuseaduse vastuvõtmisega kaasnevad mõjud Eesti

ühiskonnale. Väljatöötamiskavatsuse kokkuvõttes sõnastatakse ootused huvigruppide tagasisidele.

Huvigruppide tagasisidele tuginedes otsustatakse, milline mudel Eestile valida. Karistusseadustiku

muudatuse eelnõu valmib 2025. aastal.

Väljatöötamiskavatsus aitab ellu viia Vägivalla ennetuse kokkuleppes4, Justiitsministeeriumi

programmis aastateks 2024-20275, pikaajalises riiklikus strateegias „Eesti 2035“, Siseturvalisuse

arengukavas6, Rahvastiku Tervise Arengukavas 2020–20307, valdkondlikus „Heaolu arengukavas

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi täitmine | Eesti Vabariigi Valitsus, vaadatud 09.12.2024. 2 Karistusseadustik, RT I, 04.07.2024, 25. https://www.riigiteataja.ee/akt/184411?leiaKehtiv, vaadatud 09.12.2024. 3 Istanbuli konventsioon eesti keeles: https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002, vaadatud 06.12.2024. 4 Vägivalla ennetuse kokkulepe: https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/vagivallaennetuse-kokkulepe, vaadatud 12.12.2024. 5 Justiitsministeeriumi programm aastateks 2024-2027: https://www.just.ee/strateegilised-alusdokumendid, vaadatud 12.12.2024. 6 Siseturvalisuse arengukava: https://www.siseministeerium.ee/stak2030, vaadatud 12.12.2024. 7 Rahvastiku Tervise Arengukava 2020–2030: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf, vaadatud 12.12.2024.

4

2023-2040“8, Õigusloomepoliitika põhialustes aastani 20309 ja Kriminaalpoliitika põhialustes aastani

203010 seatud eesmärke.

8 Heaolu arengukava 2023-2040: https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030, vaadatud 12.12.2024. 9 Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030: https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002, vaadatud 12.12.2024. 10 Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030: https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-

ennetus/kriminaalpoliitika-pohialused, vaadatud 12.12.2024.

5

Istanbuli konventsiooni vastuvõtmise ja Eestiga seotud etappide ajajoon

11.05.2014 võeti vastu Naistevastase vägivalla ja

perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa

Nõukogu konventsioon e Istanbuli konventsioon

01.08.2014 jõudus Istanbuli Konventsioon

26.10.2017 Eesti ratifitseeris Istanbuli konventsiooni

reservatsioonideta

01.02.2018 jõustus Istanbuli konventsiooni ratifitseerimine

Eestis

Oktoober 2020 GREVIO hindamisküsimustik

konventsiooni rakendamisest Eestile - lähteolukorra

hindamine

Aprill 2021 Eesti vastused GREVIO

hindamisküsimustikule

Veebruar 2022 GREVIO hindamisvisiit Eestisse

Detsember 2022 GREVIO aruanne ja soovitused Eestile (sh kohustusega anda 2025. aastal CREVIO-le ülevaade

soovituste täitmisest ja arengutest konventsiooni

rakendamisel)

Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastani

2027: "Viime karistusseadustiku seksuaalse

enesemääramise vastased süüteod Istanbuli

konventsiooniga vastavusse"

Veebruar 2024 Justiitsministeeriumi analüüs seksuaalse enesemääramise

vastaste süütegude koosseisude vastavusest EN

Istanbuli konventsioonile

Märts-oktoober 2024 huvirühmade kaasamine VTK

ettevalmistusse

Detsember 2024 seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsus (VTK)

2025 KarSi eelnõu 2025 II pool Eesti aruanne GREVIO-le

6

Euroopa riikides toimunud Istanbuli konventsiooniga seotud arengud Peale 2017. aastat on paljud Euroopa riigid otsustanud nõusolekuseaduse kasuks (Uhnoo, Erixon,

Bladini 2024)11. Seda on mõjutanud mitmed tegurid: naistevastase vägivalla ja perevägivalla

ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooni vastuvõtmine,

konventsiooni raames tegutseva sõltumatu ekspertgrupi GREVIO loomine ja selle antud soovitused

riikidele, samuti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla direktiivi12

arutelud ja jõustumine. Õigusruumis toimunud muutuste taustal on ühiskonnas leidnud suurt

kõlapinda riikides toimunud rasked vägistamisjuhtumid, aga ka erinevad sotsiaalkampaaniad, eriti

#MeToo liikumine, mis omakorda on andnud hoogu õigussüsteemide reformipüüetele (Uhnoo, Erixon,

Bladini 2024; Keiler 202313).

Uhnoo, Erixoni ja Bladini (2024) hinnangul saab Brå14 andmetele tuginevalt öelda, et riikidel, kus kehtib

nõusolekuseadus, on ka kõrgem soolise võrdõiguslikkuse indeksi skoor ning õigussüsteemil on inimeste

silmis kõrge usaldusväärsus – eeskätt peetakse siin silmas näiteks Põhjamaid. Samas näitab statistika,

et neis riikides on ka enam politsei poolt registreeritud seksuaalvägivalda, sh vägistamisi, elanikkonna

kohta (vt Eurostati andmed seksuaalvägivalla, sh vägistamisjuhtumite kohta15 ja LISA 2). Üldiselt võib

nentida, et koos aruteludega nõusolekuseaduse põhimõtete, seksuaalvägivallaga seotud probleemide

ja valukohtade üle erinevate riikide ühiskondades, on nii seaduse vastuvõtmise eel kui selle järel

kasvanud registreeritud vägistamiste arv elanike kohta (LISA 2). Samas teatud aja möödudes võib

registreeritud vägistamiste arv stabiliseeruda. Näiteks Rootsi kuriteoennetuse nõukogu (Brå) 2023.

aasta elanikkonna enesehinnangulise uuringu andmed16 näitavad seksuaalkuritegudega

kokkupuutumise kahanemist 16-84-aastase elanikkonna hulgas, kuigi aastatel 2012-2017 oli see

tõusutrendis (Brå 202417). Viimane langeb kokku ka registreeritud vägistamiste arvu langusega.

Samas tunnistavad Uhnoo, Erixoni ja Bladini (2024), et nõusolekuseaduse vastuvõtmine riigiti pole

olnud lihtne. Nõusolekuseaduse vastuvõtmise vastuargumentideks on olnud hinnangud, et sunnil

põhinev õigus juba kriminaliseerib nõusolekuta seksuaaltegevuse. Autorite hinnangul on

õiguseksperdid pidanud keerukaks ka nõusoleku mõiste defineerimist ning arutlenud kriminaalõiguse

võimaluste üle ühiskonda laialt puudutavaid teemasid, nagu seda on ka seksuaalvägivald, lahendada

(Uhnoo, Erixoni ja Bladini (2024).

11 Uhnoo, S., Erixon, S., Bladini, M. (2024). The wave of consent-based rape laws in Europe. International Journal of Law, Crime and Justice, vol 77. https://doi.org/10.1016/j.ijlcj.2024.100668, vaadatud 27.11.2024. 12 Direktiiv - EL - 2024/1385 - EN - EUR-Lex, vaadatud 09.12.2024. 13 Keiler, J. (2023). From coercion to consent: Dutch rape law reform and the complexities of consent. Maastricht Journal of European and Comparative Law. 30 (6), lk 760-782. https://doi.org/10.1177/1023263X241232, vaadatud 27.11.2024. 14 Brå (Swedish National Council for Crime Prevention) (2020). Reported and cleared rapes in Europe: Difficulties of international comparisons https://bra.se/english/bra-in-english/publications/archive/2020-09-30-reported- and-cleared-rapes-in-europe, vaadatud 27.11.2024. 15 Eurostat: vastavalt rahvusvahelisele kuritegevuse klassifikatsioonile (International classification of crime for statistical purposes (ICCS)) https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/crim_off_cat/default/table?lang=en&category=crim.crim_off, vaadatud 04.12.2024. 16 Brå (Swedish National Council for Crime Prevention) (2024). Swedish crime survey 2024. Swedish Crime Survey 2024 | Brå - Brottsförebyggande rådet, vaadatud 04.12.2024. 17 Ibid.

7

Istanbuli konventsiooni kooskõla Eestis kehtiva karistusõiguse

regulatsiooniga

Rahvusvahelised suunised Eestile Eesti ratifitseeris konventsiooni 26. oktoobril 2017. aastal ilma reservatsioonideta ning ratifitseerimine

jõustus18 1. veebruaril 2018. aastal. Istanbuli konventsiooni artikli 36 lõige 2 sätestab, et nõusolek tuleb

anda vabatahtlikult inimese vaba tahte tulemusena, mida hinnatakse kaasnevate asjaolude kontekstis.

Sõltumatu ekspertgrupi GREVIO hinnangute19 ja Eestile tehtud soovituste20 kohaselt nõuab GREVIO

tungivalt, et Eesti ametiasutused reformiksid KarS-s sisalduvaid seksuaalkuritegusid, et võtta täielikult

üle Istanbuli konventsiooni artiklis 36 nõutud vabatahtlikult antud nõusoleku mõiste ning tagada

asjakohased sanktsioonid kõigi ohvri nõusolekuta toimuvate seksuaalaktide eest, sealhulgas juhul, kui

juhtumi asjaolud välistavad kehtiva nõusoleku. Justiitsministeerium koostas 2024. aastal analüüsi21

seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude koosseisude vastavusest Istanbuli konventsioonile22.

Analüüsi käigus jõuti järeldusele, et seksuaalse enesemääramise vastased süüteokoosseisud, täpsemalt

KarS § 141, 1411 ja 143 ei vasta praegu täiel määral Istanbuli konventsiooni artiklile 36. Täielikuks

vastavuseks peaksid nimetatud sätted lähtuma nõusolekust/tahtevastasusest. See tähendab, et

karistatav peaks olema nõusolekuta suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu, ilma et lisaks

nõusoleku puudumisele peaks samaaegselt esinema veel täiendavaid tingimusi, näiteks vägivalda või

abitusseisundit ehk võimetust vastupanu osutada või toimunust aru saada.

Erinevad nõusolekuseaduse mudelid Seksuaalkuriteod ning vägistamist käsitlev seadusandlus puudutavad inimeste vahelisi seksuaalsuhteid,

kõige intiimsemat inimeste vahelist suhtlust, mistõttu peegeldab vägistamise regulatsioon

ühiskondlikke soonorme ja seksuaalmoraali (Keiler 202323). Tänaseks on üldtunnustatud põhimõte, et

seksuaalautonoomia on väärtus, mida vägistamiskuritegude puhul kaitsta (Keiler 2023). Keileri (2023)

hinnangul toimuvad õigussüsteemi muutused käsikäes ühiskondlike hoiakute muutumisega

seksuaalsesse väärkäitumisse. Teisalt nähakse õiguslikke reforme kui alust ühiskondlikke normide

muutmiseks (Keiler 2023).

Uurijad toovad nõusolekuseaduse diskursuses välja nõusoleku (consent) defineerimise ja

tõendamisega seotud mured, aga ka väited, mille kohaselt olemasolev sunnil põhinev (coercion-based)

18 Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumisest. RT II, 28.02.2018, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/228022018003 19 GREVIO’s (Baseline) Evaluation Report on legislative and other measures giving effect to the provisions of the Council of Europe Convention on Preventing and Combating Violence against Women and Domestic Violence (Istanbul Convention) ESTONIA, https://rm.coe.int/grevio-inf-2022-32-eng-final-report-on- estoniapublication/1680a8fcc2 20 Recommendation of the Committee of the Parties, https://rm.coe.int/ic-cp-inf-2022-9-cop- recommendationestonia-eng/1680a952f9 21 Justiitsministeerium (2024). Seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude koosseisude vastavusest Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsioonile. Analüüs. https://www.just.ee/media/4774/download, vaadatud 28.11.2024. 22 Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon. RT II, 26.09.2017, 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002, vaadatud 09.12.2024. 23 Keiler, J. (2024). From coercion to consent: Dutch rape law reform and the complexities of consent. Maastricht Journal of European and Comparative Law, 30 (6), https://doi.org/10.1177/1023263X241232627, vaadatud 09.12.2024.

8

vägistamise definitsioon õiguses kriminaliseerib nõusolekuta seksuaalakti (Uhnoo, Erixon, Bladini

202424).

Erinevate riikide nägemused erinevad küsimuses, milline käitumine kriminaliseerida – kas sunnitud

seks või nõusolekuta seks (Keiler 2023). Õiguses on vägistamist käsitletud koos sunni ja jõuga, mille

puhul saab eristada kitsamat ja laiemat lähenemist (Keiler 2023). Kitsamas käsitluses hõlmab see

füüsilise jõu või vägivalla kasutamist seksuaalakti toimepanekul ning selle puhul eeldavad kohtud sageli

tõendeid vastupanu osutamisest. Laiem sunni või jõu käsitlus hõlmab ka käitumise ja olude arvestamist,

mis takistavad ohvri võimalust intiimkäitumist kontrollida (Keiler 2023). Erinevaid nõusolekumudelitega

seotud teemasid on kujutatud joonisel 1.

Joonis 1. Nõusolekumudelid erinevates kriminaalõiguslikes raamistikes (Uhnoo, Erixon, Bladini,

202425).

Sunnil põhinevale käsitlusele vastandub nõusolekul põhinev käsitlus, mille keskmes on nõusoleku

puudumine seksuaalseks tegevuseks (Keiler 2023). Sellest rääkides viidatakse Keileri (2023) hinnangul

sageli autonoomiale pühendunud kriminaalõigusele, sest ühiskonnas toimunud muutuste tõttu on

autonoomia, õigused oma keha üle otsustada ja sooline võrdõiguslikkus muutunud keskseteks

väärtusteks tänapäeva kriminaalõiguslikes raamistikes. Seetõttu kaitseb nõusolekupõhine käsitlus

seksuaalset autonoomiat paremini, kuivõrd kriminaalvastutus kaasneb ka käitumisega, mis ei olnud

seotud jõu või sunniga, kuid mille puhul puudus konsensus (Keiler 2023).

Keiler (2023)26 toob välja, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt käsitletakse vägistamist

üldiselt piinamise või inimväärikust alandava kohtlemisena, Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK)

artikli 327 ja/või artikli 828 rikkumisena (õigus era- ja seksuaalelu austamisele). Riikidel on positiivne

24 Uhnoo, S., Erixon, S., Bladini, M. (2024). The wave of consent-based rape laws in Europe. International Journal of Law, Crime and Justice, vol 77. https://doi.org/10.1016/j.ijlcj.2024.100668, vaadatud 27.11.2024. 25 Ibid. 26 Keiler, J. (2024). From coercion to consent: Dutch rape law reform and the complexities of consent. Maastricht Journal of European and Comparative Law, 30 (6), https://doi.org/10.1177/1023263X241232627, vaadatud 09.12.2024. 27 Aydin v. Turkey, kohtuasi nr 57/1996/676/866; Maslova v. Russia, kohtuasi nr 839/02. Vt ka: Londono, P., (2010). Defining Rape under the European Convention on Human Rights: Torture, Consent and Equality. Raamatus McGlynn, C., Munro, V.E. (toim.). Rethinking Rape Law: International and Comparative Perspectives. Routledge. 28 X ja Y v. the Netherlands, kohtuasi nr 8978/80 ja M.C. v. Bulgaria, kohtuasi nr 39272/98.

9

kohustus kasutada kriminaalõigust, et pakkuda tõhusat õiguskaitset vägistamise vastu29, mis nõuab

„[…] karistamist ja tõhusat vastutusele võtmist mistahes mittekonsensusliku teo eest, sealhulgas ohvri

füüsilise vastupanu puudumisel”30.

Nõusolekupõhine käsitlus seksuaalse tegevuse kontekstis on mõtteliselt jagatav kaheks – nn

EI-mudeliks ning JAH-mudeliks.

JAH-mudeli puhul tuleb seksuaalse tegevuse osalistel väljendada oma nõusolekut seksiks31 ehk n-ö

aktiivne nõusolek32. Nõusolekut saab väljendada sõnaliselt, kehakeeles või muul viisil. Kuni nõusoleku

väljendamiseni see puudub ja seni ei saa seda eeldada. Seega, kuni üks osapool ei ole nõusolekut

väljendanud, on teise osapoole asi välja selgitada, kas nõusolek on või mitte. Samas peab nõusolek

olema vabatahtlik ehk antud vaba tahte tulemusena.

EI-mudeli33 puhul eeldatakse seksuaalse tegevuse osaliste nõusolekut seni, kuni üks osalistest

väljendab, et ta ei ole toimuvaga nõus. Selle mudeli järgi on vaikimine nõusolek. Nõusoleku puudumist

saab samuti väljendada nii sõnaliselt, kehakeeles kui muul viisil, samas on EI-mudelit kritiseeritud

seoses kannatanu tardumisreaktsiooniga, millele juhtis tähelepanu ka GREVIO.

Tardumisreaktsioon ehk tooniline liikumatus on tahtmatu ajutine motoorne pärssumine, mis tekib

inimestel ekstreemsena tajutavas ohuolukorras (nt füüsilise või seksuaalse rünnaku korral). Varasemalt

nimetati seda fenomeni „vägistamisparalüüsiks“ (Burgess 197634). Tegemist on evolutsiooni jooksul

välja kujunenud adaptatiivse kaitsemehhanismiga olukorras, kus vastupanu tajutakse võimatuna ja abi

pole saadaval (Marx 200835).

Toonilise liikumatusena kirjeldatakse olukorda, kus tekib lihashalvatusena tajutav seisund (tardumine),

suutmatus ennast liigutada, keha värisemine, suutmatus rääkida või appi hüüda, välistele stiimulitele

reageerida, tuimus või valutundetus, külmatunne, hirm või paanika, kartus oma elu pärast, olukorrast

või enda kehast eraldumise tunne. Toonilise liikumatuse ajal on inimene teadvusel, kuid „tardunud“

ning sageli hiljem mäletatakse elavalt ja taaskogetakse häirivana sellel ajal kogetud mõtteid, tajusid ja

tundeid, sh suutmatust ennast liigutada (Rubin ja Bell 202336). Häirituse põhjuseks on asjaolu, et

kannatanud ka ise ei mõista toonilise liikumatuse olemust – miks nad ei hakanud ründajale vastu –

millest omakorda tekib häbi ja süütunne (Rubin ja Bell 2023). Toonilise liikumatuse hindamiseks on välja

töötatud 12 küsimusest koosnev küsimustik nimetusega TIS-A (Forsyth jt 200037).

Toonilist liikumatust esineb vägistamisohvritel sageli. Näiteks Rootsi prospektiivses ehk ettevaatavas

uuringus38 leiti, et toonilist liikumatust esines 70% ohvritest. Samas uuringus leiti, et haavatavamad on

29 X ja Y v. the Netherlands, kohtuasi nr 8978/80, p. 23–24 ja 27; ja M.C. v. Bulgaria, kohtuasi nr 39272/98. 30 M.C. v. Bulgaaria, kohtuasi nr 39272/98, p 166. Ka I.C. v. Romania, kohtuasi nr 36934/08. 31 Suguühteks või muuks sugulise iseloomuga teoks. 32 Kasutatakse ka entusiastlik nõusolek, jaatav nõusolek, kinnitav nõusolek jne. 33 Kasutatakse ka EI tähendab EI, tahtevastasus, vetomudel jne. 34 Burgess, A.,W., Holmstrom, L.,L. (1976). Coping behavior of the rape victim. American Journal of Psychiatry, 133 (4), lk 413–418. 35 Marx, B.,P., Forsyth, J.,P., Gallup, G.,G., Fuse, T., Lexington, J.,M. (2008). Tonic immobility as an evolved predator defense: implications for sexual assault survivors. Clinical Psychology Science and Practice. 15 (1), lk 74–90. DOI:10.1111/j.1468-2850.2008.00112.x 36 Rubin, D., C., Bell, C., F. (2023). Tonic immobility (freezing) during sexual and physical assaults produces stronger

memory effects than other characteristics of the assaults. Memory, 31 (5), lk 678–688. 37 Forsyth, J., P., Marx, B., Fuse, T., M., K., Heidt, J., Gallup, G.,G. Jr. (2000). The Tonic Immobility Scale. Albany, NY. 38 Möller, A., Söndergaard, H., P., Helström, L. (2017). Tonic immobility during sexual assault – a common reaction

predicting post-traumatic stress disorder and severe depressioon. Acta Obstetrica et Gynecologica Scandinavica,

96, lk 932–938.

10

varasema psühholoogilise traumaga ja vaimse tervise probleemidega inimesed, kellel tekkis tooniline

liikumatus tõenäolisemalt. Selle tekkimist seksuaalse rünnaku ajal seostati hilisema suurema

tervisekahjuga. Nimelt vägistamisohvritel, kellel esines rünnaku ajal tooniline liikumatus, esines 6 kuud

hiljem 2,75 korda tõenäolisemalt post-traumaatilist stressihäiret ja 3,42 korda tõenäolisemalt rasket

depressiooni võrreldes ohvritega, kellel rünnaku ajal toonilist liikumatust ei tekkinud (Möller jt 201739).

Seetõttu on oluline, et seksuaalvägivalla üleelanuga tegelevad asjatundjad mõistaksid ja oskaksid ka

kannatanule seletada toonilise liikumatuse olemust – tegemist on tahtmatu reflektoorse

kaitsemehhanismiga. Samuti on vaja arvesse võtta, et nii vägistamise kui toonilise liikumatuse üle

elanud inimese hilisem tervisekahju on eeldatavasti suurem.

Teades ja võttes arvesse toonilise liikumatuse tekkimist ja võimalikku mõju kannatanule, ei peaks

eeldama seksuaalvägivalla olukorras kannatanu poolt aktiivset vastupanu. Tardumine on normaalne

bioloogiline reaktsioon ohuolukorras ja seda on väär tõlgendada kui passiivset nõusolekut. Ei-mudel ei

arvesta toonilise liikumatuse fenomeni, mille kohaselt 70% seksuaalvägivalla ohvritest ei ole võimelised

aktiivset vastupanu osutama. Seejuures ei ole toonilise liikumatuse tekkimise seisukohast oluline

olukorra objektiivselt hinnatav ohuaste või eluohtlikkus, vaid see, kuidas inimene seda subjektiivselt

tajub. (Rubin, Bell 2023; Möller jt 2017)

Näited riikide õigusaktidest nõusolekumudeli valikul Enamik Euroopa Liidu liikmesriikidest on seksuaalkuritegude kontekstis läinud üle nõusolekupõhisele

lähenemisele. Neist on EI-mudel Austrias, Saksamaal ja Tšehhis. JAH-mudel on Belgias, Hispaanias,

Hollandis, Horvaatias, Iirimaal, Kreekas, Küprosel, Luksemburgis, Maltal, Portugalis, Rootsis, Sloveenias,

Soomes ja Taanis.

Eestiga sarnaselt ei ole nn jõu-/sunnipõhiselt lähenemiselt nõusolekupõhisele lähenemisele üle läinud

Bulgaaria, Itaalia, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia ja Ungari.

Soome reformis oma kriminaalkoodeksi 20. peatükki40 – alates 1. jaanuarist 2023. aastal põhineb

vägistamise41 ja muude seksuaalkuritegude määratlus vabatahtlikul nõusolekul ehk Soomes on JAH-

mudel. Soome justiitsministeeriumi kodulehel on reformi käsitlev alaleht42, kust leiab materjali, mis

39 Ibid. 40 Uus Soome kriminaalkoodeksi 20. peatükk (Criminal Code (39/1889), Chapter 20 (723/2022),ing. K.): https://oikeusministerio.fi/documents/1410853/0/Criminal+Code+Chapter+20.pdf/da3205c1-922b-fa9b-0117- 6277c3526aa1/Criminal+Code+Chapter+20.pdf?t=1673869496624, vaadatud 12.12.2024. 41 Section 1 (723/2022) Rape A person who has sexual intercourse with a person who does not participate in it voluntarily shall be sentenced for rape to imprisonment for at least one year and at most six years. The participation of a person in sexual intercourse shall not be considered voluntary if: 1) the person has not verbally, through his or her behaviour or in any other way expressed that he or she is participating in it voluntarily, 2) the person has been coerced into sexual intercourse by using violence against a person or by making a threat, or 3) the person has not been able to formulate or express his or her will due to unconsciousness, illness, disability, state of fear, state of intense intoxication, reduced consciousness, sudden nature of the situation, serious abuse of a special position of power or another comparable reason. An attempt is punishable. 42 New legislation on sexual offences: https://oikeusministerio.fi/en/sexualoffenceslaw, vaadatud 12.12.2024.

11

selgitab olulisemaid muudatusi ning selgitab lahti vabatahtliku nõusoleku Soome sätetes. Selgitav

materjal on tõlgitud paljudesse erinevatesse keeltesse, sh ka eesti keelde43.

Seevastu Saksamaal on kasutusel EI-mudel. Istanbuli konventsiooni ratifitseerimine Saksamaa poolt

jõustus 01.02.2018. aastal44. Veel enne ratifitseerimist reformis Saksamaa oma karistusseadustikus

seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude sätteid, kriminaliseerides seksuaalse iseloomuga teod,

mis on toime pandud ohvri selgelt tuvastatava tahte vastaselt (Saksamaa karistusseadustik § 177)45.

43 Selgitav materjal https://oikeusministerio.fi/documents/1410853/0/Sexualoffences+law+in+Estonian+(2).pdf/56467279-97b9- f61d-1953-366c014f13cc/Sexualoffences+law+in+Estonian+(2).pdf?t=1715668849643, vaadatud 12.12.2024 44 Euroopa Nõukogu: https://www.coe.int/en/web/istanbul-convention/germany, vaadatud 12.12.2024 45 German Criminal Code, https://www.gesetze-im-internet.de/englisch_stgb/, vaadatud 12.12.2024. Section 177 Sexual assault; sexual coercion; rape (1) Whoever, against a person’s discernible will, performs sexual acts on that person or has that person perform sexual acts on them, or causes that person to perform or acquiesce to sexual acts being performed on or by a third person incurs a penalty of imprisonment for a term of between six months and five years. (2) Whoever performs sexual acts on another person or has that person perform sexual acts, or causes that person to perform or acquiesce to sexual acts being performed on or by a third person incurs the same penalty if 1. the offender exploits the fact that the person is not able to form or express a contrary will, 2. the offender exploits the fact that the person is significantly impaired in respect of the ability to form or express a will due to said person’s physical or mental condition, unless the offender has obtained the consent of that person, 3. the offender exploits an element of surprise, 4. the offender exploits a situation in which the victim is threatened with serious harm in case of offering resistance or 5. the offender has coerced the person to perform or acquiesce to the sexual acts by threatening serious harm. (3) The attempt is punishable. (4) The penalty is imprisonment for a term of at least one year if the inability to form or express a will is due to the victim’s illness or disability. (5) The penalty is imprisonment for a term of at least one year if the offender 1. uses force against the victim, 2. threatens the victim with a present danger to life or limb or 3. exploits a situation in which the victim is unprotected and at the mercy of the offender’s influence. (6) In especially serious cases, the penalty is imprisonment for a term of at least two years. An especially serious case typically occurs where 1. the offender has sexual intercourse with the victim or has the victim have sexual intercourse or commits such similar sexual acts on the victim or has the victim commit them on them which are particularly degrading for the victim, especially if they involve penetration of the body (rape), or 2. the offence is committed jointly by more than one person. (7) The penalty is imprisonment for a term of at least three years if the offender 1. carries a weapon or other dangerous implement, 2. otherwise carries an instrument or other means for the purpose of preventing or overcoming the resistance of another person by force or threat of force or 3. places the victim at risk of serious damage to health. (8) The penalty is imprisonment for a term of at least five years if 1. the offender uses a weapon or other dangerous implement during the commission of the offence or 2. the offender a) seriously physically abuses the victim during the offence or b) by committing the offence places the victim in danger of death. (9) In less serious cases under subsections (1) and (2), the penalty is imprisonment for a term of between three months and three years, in less serious cases under subsections (4) and (5) imprisonment for a term of between six months and 10 years, and in less serious cases under subsections (7) and (8) imprisonment for a term of between one year and 10 years.

12

Saksamaa kohta koostatud GREVIO esmane (lähteolukorra) aruanne avaldati 7. oktoobril 2022. aastal.

Aruandes tervitab GREVIO vägistamise ja seksuaalvägivalla nõusolekul põhineva määratluse

kasutuselevõttu ning märgib rahuloluga, et reformiprotsessiga kaasnesid olulised teadlikkuse tõstmise

kampaaniad, mis tõid kaasa laiaulatusliku avaliku arutelu. Samuti tõdeb GREVIO, et reformi tulemused

on positiivsed ning toob välja, et õiguspraktikutelt saadud info kohaselt on juhtumeid, mis oleks varem

lõpetatud või mida ei oleks kvalifitseeritud seksuaalseks rünnakuks või vägistamiseks, mis on nüüd

jõudnud kohtusse ja isegi süüdimõistva otsuseni. GREVIO tervitab seda arengut kui paradigma muutuse

algust, mida konventsiooni artikliga 36 soovitakse saavutada, et tagada parem juurdepääs

õiguskaitsele naistele ja tüdrukutele, kes kogevad seksuaalset vägivalda ja vägistamist, kus pole

kasutatud jõudu ega ähvardusi46.

Eeltoodud positiivsele hinnangule vaatamata juhib GREVIO tähelepanu asjaolule, et vägistamise ja

seksuaalse ründe käsitlemine "seksuaalaktidena, mis on toime pandud ohvri äratuntava tahte

vastaselt" ei vasta täielikult konventsiooni artiklis 36 nõutud mittekonsensuslike seksuaalsete tegevuste

kriminaliseerimise standardile, eriti selle lõike 2 nõudele, et nõusolek tuleb anda vabatahtlikult,

lähtudes isiku vabast tahtest, mida hinnatakse ümbritsevate asjaolude kontekstis. GREVIO hinnangul

tähendab see näiteks, et Saksamaa kriminaalkoodeksi § 177 sõnastus ei pruugi lubada süüdistuse

esitamist juhtudel, kui ohver jääb passiivseks, kuid ei nõustu. Selleks, et tegu oleks Saksamaa seaduste

järgi karistatav, peab ohver oma tahtevastasust sõnaliselt või muul viisil väljendama. See omakorda

tähendab, et kriminaalmenetluses keskendutakse pigem ohvri kui süüdistatava tegudele, luues ruumi

soostereotüüpidele ja vägistamismüütidele. GREVIO toob siinkohal välja, et nagu nad on ka teistes

aruannetes märkinud, näitavad vägistamisohvrite seas läbiviidud seksuaaltrauma neurobioloogia

uuringud, et "tardumine" (nn "tooniline liikumatus") on kannatanute tavaline traumareaktsioon47.

GREVIO võtab artikli 36 rakendamisele antud hinnangu kokku sellega, et julgustab Saksamaa

ametivõime jälgima ja täiendavalt hindama uute seksuaalsete enesemääramise vastaste sätete,

eelkõige Saksa karistusseadustiku § 177 rakendamist, eesmärgiga viia oma siseriiklik nõusoleku

määratlus veelgi enam vastavusse Istanbuli konventsiooni artikli 36 lõikes 2 esitatud määratlusega48.

Istanbuli konventsiooni artikli 36 sõnastuse, konventsiooni seletuskirja teksti, erinevate konventsiooni

osalisriikide kohta koostatud GREVIO hindamisaruannete, konventsiooniosaliste komitee poolt tehtud

soovituste ning ka muude temaatiliste Euroopa Nõukogu väljaannete pinnalt saab järeldada, et

JAH-mudel vastab kõige paremini Istanbuli konventsiooni regulatsioonile. Saksamaa näitel saab väita,

et ei-mudel ei pruugi olla Istanbuli konventsiooniga täiel määral kooskõlas.

Registreeritud seksuaalkuritegude arv Eestis Justiitsministeeriumi andmetel (Kuritegevus Eestis 202349) on registreeritud seksuaalkuritegude50 arv

aastate jooksul kasvanud. 2023. aastal registreeriti Eestis 731 seksuaalkuritegu, millest vägistamisi oli

191. Tuleb märkida, et suure osa registreeritud seksuaalkuritegudest moodustavad laste vastu toime

pandud registreeritud seksuaalkuriteod (2023. aastal 87% kõigist registreeritud seksuaalkuritegudest).

46 Euroopa Nõukogu (2022). GREVIO’s (Baseline) Evaluation Report on legislative and other measures giving effect to the provisions of the Council of Europe Convention on Preventing and Combating Violence against Women and Domestic Violence (Istanbul Convention) GERMANY, lk 71, punkt 251, https://rm.coe.int/report-on-germany-for- publication/1680a86937, vaadatud 12.12.2024 47 Ibid, punkt 252. 48 Ibid, punkt 253. 49 Kuritegevus Eestis 2023. Justiitsministeerium. https://www.just.ee/kuritegevus2023/seksuaalkuriteod/. Vaadatud 22.11.2024. 50 Karistusseadustiku §-d 141-145¹ , 175¹ , 178-179.

13

Kõigist registreeritud seksuaalkuritegudest kontaktseid seksuaalkuritegusid registreeriti kokku 426.

(Kuritegevus Eestis 2023)

Täiskasvanute suhtes toimepandud registreeritud kontaktsete seksuaalkuritegude arv on aastate

jooksul kasvanud (tabel 1). 2023. aastal registreeriti 94 täisealise kannatanuga kontaktset

seksuaalkuritegu.

Tabel 1. Täiskasvanute suhtes toime pandud registreeritud kontaktsed seksuaalkuriteod, sh

vägistamised, aastatel 2014 -2023. Allikas: Justiitsministeerium

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Täisealise kannatanuga registreeritud kontaktsed seksuaalkuriteod kokku

57 80 48 42 75 94 88 90 83 94

neist vägistamised 55 76 48 42 75 91 81 84 70 84

Vägistamised moodustavad kõigist täiskasvanute vastu toimepandud kontaktsetest registreeritud

kuritegudes suure osa: 2023. aastal 84 vägistamisjuhtumit (tabel 1, joonis 2).

Joonis 2. Täiskasvanute suhtes toime pandud registreeritud kontaktsed seksuaalkuriteod, sh

vägistamised, aastatel 2014 -2023. Allikas: Justiitsministeerium

Justiitsministeeriumi andmetel51 moodustavad täisealise kannatanuga kontaktsete seksuaalkuritegude

puhul kannatanutest lõviosa naised: 2023. aastal oli üheksa kannatanut kümnest naised.

Seksuaalkuritegude, sh vägistamiste hulka, mis tegelikkuses täiskasvanute vastu toime pannakse,

aitavad hinnata elanikkonna hulgas läbiviidud uuringud.

Seksuaalvägivald ühiskonnas Seksuaalvägivald on väga varjatud vägivallatüüp. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul pöördutakse abi järele liiga vähe, kuigi seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördunute arv on aja jooksul kasvanud (alates 2016. aastast, mil pöördus 43 ohvrit 223 pöördujani 2024. aasta novembri lõpuks). Üha enam pöördutakse abi järele ilma politseita ja iseseisvalt. Selles võib peegelduda ohvrite usaldus abistajate ja ka abisüsteemide suhtes.

51 Ibid.

2 4 0 0 0 3 7 6 13 10

55

76

48 42

75

91 81 84 70 84

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Muud kontaktsed seksuaalkuriteod Vägistamised

14

Statistikaameti poolt 2023. aastal läbiviidud suhteuuringu52andmed näitavad, et täiskasvanud naiste

hulgas on täiskasvanuna kogenud seksuaalset vägivalda iga viies naine (18%) ja 3% meestest.

Intiimpartneri seksuaalset vägivalda on kogenud 9% naistest ning 1% meestest. Seksuaalvägivald on

üks osa laiemast vägivalla mõistest53. Vägivalda on keskmisest rohkem kogenud noored naised vanuses

18–29 aastat ja kõige vähem naised, kes on juba vanemas eas (65–74 eluaastat)54. Sama

vanusproportsioon kehtib ka meeste puhul. Uuringu autori Jana Brunsi hinnangul peituvad

põlvkondlikud erinevused vägivaldse käitumise erinevas tajumises – see, mida 50-60 aastat tagasi peeti

justkui normaalseks, liigitub tänapäeval inimeste teadvuses vägivallaks.

Sotsiaalkindlustusameti poolt 2021. aastal läbiviidud uuringu55 andmed 15-74aastase elanikkonna

hulgas näitavad, et vähemalt üht tüüpi uuringus nimetatud seksuaalvägivalda oli viimase 12 kuu jooksul

kogenud ligi 4% inimestest, sh umbes 2% on kogenud seksuaalvägivalda korduvalt. Kõige sagedamini

kogeti sundi seksuaalsele tegevusele või nõustuti seksuaalse tegevusega hirmust võimalike tagajärgede

ees. Seksuaalvägivalda olid kogenud nii naised kui ka mehed, kuid naiste seas oli kogenuid veidi rohkem.

Nii mehed kui ka naised olid kõige sagedamini viimase seksuaalvägivalla teo kogenud praeguse partneri

poolt toime pandud seksuaalvägivalda – neljandik vastanutest märkis toimepanijaks praeguse partneri.

Seksuaalvägivalda kogenud naistest 23% märkis toimepanijaks endise elukaaslase ja 19% võõra

inimese. Mehed märkisid sagedamini toimepanijaks tuttava (21% seksuaalvägivalda kogenud

meestest). Seksuaalvägivalda olid sagedamini kogenud nooremad vastajad. Viimase aasta jooksul olid

seksuaalvägivalda kogenud sagedamini inimesed, kes olid seksuaalset väärkohtlemist kogenud ka

lapsena. (Sotsiaalkindlustusamet, 202156). Seoseid lapseeas ja täiskasvanueas kogetud seksuaalse

väärkohtlemise vahel on välja toonud mitmed teised rahvusvahelised uuringud (Tapin 201457; Wood jt

202358; Krahé jt 202359 jmt).

Nõusolekuseaduse mõju Istanbuli konventsiooni vägivalda vähendavate ja kuriteoohvreid toetavate eesmärkide kõrval seati

eesmärgiks vägivalla erinevate vormide kriminaliseerimine. Nõusolekuseaduse vastuvõtmine mõjutab

kogu elanikkonda, seksuaalvägivalla uurimise ja menetlemisega seotud osapooli ning kannatanutele

abi pakkuvaid institutsioone. Nõusolekuseaduse muudatus, mudelist sõltumata, mõjutab ohvreid,

nendega kokkupuutuvaid spetsialiste, ohvriabitöötajaid, vaimse tervise spetsialiste, psühholooge,

meditsiinitöötajaid jt ohvritega kokkupuutuvaid isikuid. Samuti vägivaldse käitumisega isikuid ning

võimalikke seksuaalkuritegude toimepanijaid, aga ka nendega töötavaid spetsialiste, vanglasüsteemi

ametnikke, sotsiaalse rehabilitatsiooniga tegelevaid asutusi ning muid spetsialiste ja vabatahtlikuid.

52 Statistikaameti statistika andmebaasi rubriigi Sotsiaalelu alarubriik Õigus ja turvalisus: https://andmed.stat.ee/et/stat, vaadatud 12.12.2024. 53 Vt Suhteuuringus kasutatud mõistete määratlust Statistikaameti kodulehelt: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40616#3-Statistika-esitus-2 , vaadatud 12.12.2024. 54 Statistikaamet (2023). Seni suurim ja terviklikum suhteuuring paljastab: Eesti inimene kogeb enim vägivalda just paarisuhtes. Uudis 11.10.2023 https://www.stat.ee/et/uudised/seni-suurim-ja-terviklikum-suhteuuring- paljastab-eesti-inimene-kogeb-enim-vagivalda-just-paarisuhtes, vaadatud 21.11.2024. 55 Sotsiaalkindlustusamet (2021). Vagivalla_kogemise_uuring (raport) ;Vägivalla kogemise uuring (esitlus). 56 Ibid. 57 Tapin, N. (2014). Survivors of Child Sexual Abuse and Predictors of Adult Re-Victimization in the United States. International. Journal of Clinical Justice Sciences, 9 (1). 58 Wood, S., Bellis, M., Hughes, K., Quigg, Z., Butler, N. (2023). Tackling Adverse Childhood Experiences (ACEs). State of the Art and Options for Action 59 Krahé, B., Schuster, I., Tomaszewska, P. (2023). Pathways from childhood sexual abuse to sexual aggression victimization and perpetration in adolescence and young adulthood: a three-wave longitudinal study.

15

Nõusolekuseaduse vastuvõtmine, mudelist sõltumata, avaldab otsest mõju õiguskaitseasutuste

töötajatele – politseiuurijatele, menetlejatele, prokuröridele, kohtunikele. Samuti on

seadusemuudatustega seotud massikommunikatsiooniettevõtted, mittetulundusühingud jt juriidilised

isikud, kelle tegevus seondub seksuaalvägivalla ennetamise ja vähendamisega. Ministeeriumid jt

asutused ning organisatsioonid, kes tegelevad seksuaalvägivalla ennetamise ja selle vastase võitluse

ning koordineerimisega, on seadusemuudatusega otseselt seotud.

Kuivõrd seadusemuudatus on suunatud eeskätt seksuaalvägivalla ohvrite paremale kaitsele ning

avaldab mõju paljudele eluvaldkondadele, ei saa kavandatavale seadusemuudatusele üksi panna

lootust, et see iseenesest inimestele paremaid suhtlemisoskusi õpetab või inimesi üksteise inimõigusi

paremini austama paneb. On selge, et ainult karistusõiguse muutmisega eelöeldut ei saavuta. Kuid

sarnaselt laste kehalise karistamise keelustamisega seadusandluses (vt vastavad lastekaitseseaduse

muutmisega seotud arutelud Eestis60, kus muuhulgas peegeldati Põhjamaade kogemust, mille kohaselt

suurenes laste kehalise karistamise hukkamõist ühiskonna väärtushinnangutes pärast selle

selgesõnalist keelamist seaduses), kannab ka karistusseadustiku muutmine ühiskondlike hoiakute

kujundamise pikaajalist eesmärki. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid nentisid, et kui

karistusõigus vastandub ühiskondlikele hoiakutele, tekib sellest vastuolu. Samuti on leitud, et kuigi KarS

ja kohtusüsteem tegelevad eeskätt seksuaalvägivalla järelmõju ja tagajärgedega, ei ole selle eesmärk

võimalikult paljusid inimesi vanglasse saata, vaid vägistamiskuritegusid tulemuslikumalt ennetada,

mistõttu on nõusolekuseaduse vastuvõtmise ja rakendamisega seotud ühiskondlikud arutelud

ennetuse vaatest olulisemadki (Hald, 202461). Haldi hinnangul võib Taani ühiskonna näitel öelda, et

pärast nõusolekuseaduse ümber toimunud ühiskondlikke debatte ja arutelusid taipavad ohvrid

kiiremini, et neid on rünnatud, ka siis, kui rünnak ei olnud füüsiliselt vägivaldne (Roosaar 2024)62.

Eestis läbiviidud uuringud (Sotsiaalkindlustusamet 202163, 202464) näitavad, et Eesti inimeste hoiakud

seksuaalvägivalla ja vägistamisega seotud küsimustes kannavad endas valdavalt üksteise tahte

austamist ja jõu kasutamise mittetolereerimist. Siiski peegeldavad andmed põlvkondadevahelisi

erinevusi, mistõttu saab öelda, et erinevatel ajastutel kehtinud arusaamad, tavad ja kombed mõjutavad

ühiskonnaliikmete hoiakuid seksuaalse enesemääramise õigusega seotud küsimustesse.

Sotsiaalkindlustusameti poolt 15-74aastase elanikkonna hulgas läbiviidud vägivalla kogemise uuringus

(2021)65 osalejatest nõustus suur osa (64%) sellega, et meedias seksuaalse väärkohtlemise juhtumite

arutamine aitab kaasa väärkohtlemise ennetamisele. Nõusolekuseaduse ettevalmistavatel

kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid rõhutasid paralleele lähisuhtevägivallaga seotud hoiakute

muutumisega, mille puhul süstemaatiline teadlikkuse tõstmine on hõlbustanud selle uurimist ja

60 Vt nt Õiguskantsleri avalik pöördumine sotsiaalministri poole 2013. aastal laste kehalise karistamise keelustamiseks. https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsleri-avalik-p%C3%B6%C3%B6rdumine- sotsiaalministri-poole-laste-kehalise-karistamise-keelustamiseks, vaadatud 09.12.2024. 61 Hald, H. (2024). President Kaljulaidi Fondi korraldatud nõusolekuseaduse foorumi ettekanne. https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/eksperdid-eesti-on-valmis-uhiskondlikuks-kokkuleppeks-seksuaalkuritegude- kasitlemiseks-nousolekupohiselt/, vaadatud 07.12.2024. 62 Roosaar, G. (2024). Helle Hald: Taanis peab vägistamisohvritel esimesest hetkest olema advokaadi tugi. - https://feministeerium.ee/helle-hald-taanis-peab-vagistamisohvritel-esimesest-hetkest-olema-advokaadi-tugi/, vaadatud 10.12.2024. 63 Sotsiaalkindlustusamet (2021). Vagivalla_kogemise_uuring (raport) ;Vägivalla kogemise uuring (esitlus), vaadatud 22.11.2024. 64 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimkau banduse%20valdkonnas.pdf,. vaadatud 22.11.2024. 65 Sotsiaalkindlustusamet (2021). Vagivalla_kogemise_uuring (raport) ;Vägivalla kogemise uuring (esitlus).

16

menetlemist. Sooviti, et ka vägistamise teemal toimuks lähisuhtevägivalla või ka muude inimeste

turvalisusega seotud teemadega (näiteks turvavöö kasutamine) samasugune pidev avaliku arvamuse

mõjutamine. Ühiskondliku diskussiooni tekkimisel suureneb teadlikkus seksuaalvägivallast ja seega ka

abi otsijate arv, ohvrid ei jää enam oma murega üksi ja julgevad pöörduda abi küsima. Inimeste

valmisolek sekkuda ning vägivalla teemal kõneleda aitab murda väärkohtlemist ümbritsevat vaikust

ning pikas plaanis vähendada vägivalda. Valdkonna ekspertidega peetud nõusolekuseaduse

väljatöötamisega seotud kaasamiskohtumistel rõhutasid kõik osalejad, et oluline on tõsta inimeste

teadlikkust seksuaalse enesemääramise õigustest ja põhimõtetest ning üksteisega suhtlemise

tähtsusest. Seda saab kujundada eeskätt laiema ühiskondliku teavitustöö, täiendkoolituste ja

haridussüsteemis pakutava süsteemse õppe kaudu.

Mõju põhiõigustele ja õiguste tagamisele (sh õigusemõistmine ja kohtute tegevus) Inimese üks põhiõigusi on seksuaalne enesemääramisõigus66, s.o õigus vabalt valida, kas, kellega, millal

ja mil viisil seksuaalvahekorda astuda (Tamm, Ploom 201167).

Oja (202268) toob välja, et seksuaalõigused konstrueeritakse tunnustatud inimõiguste kaudu – neid

kaitsevad õigus elule, diskrimineerimise keeld, piinamise ja alaväärse kohtlemise keeld. Oja märgib, et

inimõiguste jõud peitub „võimes mõjutada olemasolevaid ühiskondlikke suhteid ja võimustruktuure“

ning selles, kuidas inimõiguste abil on võimalik saavutada „tunduvalt teistsugune mõtteviis ühiskonnas

esinevaid võimusuhteid ja ebavõrdsust puudutavas“ (Oja 2022, viidates Yaminile 201669).

Justiitsministeeriumi tellitud ohvriuuringu (2024)70 andmed näitavad, et üheksa inimest kümnest

toetavad Eestis väidet, et seksuaaltegevustes peaksid mõlemad osapooled veenduma, et partner on

selle tegevusega nõus: 65% vastanute arvates peab nõusolekus veenduma ja selleks peaks partneri

käest nõusolekut küsima; 26% vastajatest leiab, et nõusolekus peab veenduma, kuid selle tajub

üldjuhul ära, nõusolekut küsida pole vaja. Vaid 3% vastajate arvates ei pea veenduma ning seni kuni

partner pole öelnud, et ta ei ole nõus, saab nõusolekut eeldada. 6% vastanutest ei osanud oma

arvamust öelda.

Seksuaal- ja reproduktiivõiguste kaitsel on üks suuremaid katsumusi võitlus stereotüüpsete hoiakute

vastu (Oja, L. 202271). Viidates Rebecca J. Cooki ja Simone Cusacki selgitusele (Cook, R. J., Cusack, S.,

66 Kui suguühte mõiste määratlemine ei ole keeruline, võib see olla keeruline muu sugulise iseloomuga teo osas, mille puhul seksuaalne enesemääramise õigus samuti avaldub (Truu, 2016). 67 Tamm, K., Ploom, T. (2011), Seksuaalse enesemääramise eapiiri muutmise analüüs. Kriminaalpoliitika analüüsi talitus. Justiitsministeerium. https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/seksuaalse_enesemaaramise_ eapiiri_muutmise_analuus.pdf. Vaadatud 21.11.2024. 68 Oja, L. (2022). Seksuaal- ja reproduktiivõigused. Peatükk 21. Inimõiguste raamat. Õiguskantsleri Kantselei. https://www.inimoigusteraamat.ee/raamat/inimoiguste-raamat/21-seksuaal-ja-reproduktiivoigused. Vaadatud 21.11.2024 69 Oja, L., Yamin, A. E. „Woman“ in the European Human Rights System: How Is the Reproductive Rights Jurisprudence of the European Court of Human Rights Constructing Narratives of Women’s Citizenship? – Columbia Journal of Gender and Law 2016/32 (1). 70 Justiitsministeerium (2024). Ohvriuuring. Avaldamisel. 71 Oja, L. (2022). Seksuaal- ja reproduktiivõigused. Peatükk 21. Inimõiguste raamat. Õiguskantsleri Kantselei. https://www.inimoigusteraamat.ee/raamat/inimoiguste-raamat/21-seksuaal-ja-reproduktiivoigused Vaadatud 21.11.2024

17

2010 72), selgitab Oja (202273), et stereotüüpi tuleb mõista kui „üldistatud hoiakut või eelarvamust

konkreetsesse rühma kuuluvatel isikutel olevate omaduste või tunnuste või rollide kohta, mida

kõnealused isikud täidavad või peaksid täitma. Kaire Tamm74 märgib, et vägivallaga seotud hoiakute

tundmine on oluline, et mõista, millised tegurid võivad ühiskonnas vägivalla levikut mõjutada ning

aitavad leida konkreetseid sihtrühmi, kes võivad olla vägivalla suhtes vastuvõtlikumad ning kellele

tuleks enim ennetustegevusi suunata.

Oja (202275) nendib, et kui naiste seksuaalõigusi rikutakse, on sageli põhjuseks naise keha, seksuaalsuse

ja rollidega seotud hinnangud. Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta uuringuandmed76 näitavad, et

2014.77 ja 2016.78 aasta andmetega võrreldes on vähenenud nende Eesti inimeste osakaal, kelle arvates

naised põhjustavad ise oma riietusega vägistamise ohvriks langemist (2014. aastal 47%, 2016. aastal

42%, 2024. aastal 38%). Valdav osa elanikkonnast ei nõustu väitega, et „Tihtipeale on seksuaalvägivalla

ohvrid juhtunus ise osaliselt süüdi“: 47% Eesti inimestest ei nõustu üldse ja 25% pigem ei nõustu selle

väitega. Siiski on ka neid, kes nõustuvad väitega, et seksuaalvägivalla ohvrid on juhtunus ise osaliselt

süüdi: 22% Eesti inimestest on sellega pigem ja 5% täiesti nõus. Andmetest peegeldub erinevate

põlvkondade hoiakute erinevusi selles küsimuses: 65aastaste ja vanemate Eesti inimeste hulgas on

rohkem neid vastajaid, kes nõustuvad, et naised põhjustavad ise oma riietusega vägistamise ohvriks

langemist. Samuti neid, kes leiavad, et tihtipeale on seksuaalvägivalla ohvrid juhtunus ise osaliselt

süüdi. Ja ka neid, kes nõustuvad väitega, et kui füüsilist vastupanu ei osutata, ei saa tegemist olla

vägistamisega.

Eelnev peegeldab selgelt, et seksuaalse vägivallaga seotud hoiakuid ja teadlikkus erinevad põlvkonniti.

Nõusolekuseaduse puhul on oluline ohvritega kokkupuutuvate institutsioonide teadlik ja ohvrit toetav

suhtumine, sh taasohvristamisest hoidumine. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on 27. mail 2021. aastal

kohtuasjas J. L. v. Italy tehtud otsuses (EIK kohtuasi nr 5671/1679) manitsenud, et kohtud peaksid vältima

seksistlike stereotüüpide taasesitamist kohtuotsustes, vähendamaks soopõhist vägivalda ja naiste

sekundaarset ohvristamist, hoidudes süütunnet tekitavatest ja hinnanguid andvatest

kommentaaridest, mis takistavad ohvritel usalduse tekkimist kohtusüsteemi vastu.

72 Cook, R. J., Cusack, S. (2010). Gender Stereotyping: Transnational Legal Perspectives. University of Pennsylvania Press, lk 9. 73 Oja, L. (2022). Seksuaal- ja reproduktiivõigused. Peatükk 21. Inimõiguste raamat. Õiguskantsleri Kantselei. https://www.inimoigusteraamat.ee/raamat/inimoiguste-raamat/21-seksuaal-ja-reproduktiivoigused Vaadatud 21.11.2024 74 Tamm, K. (2024). Uuring: Eesti elanike teadlikkus perevägivallast ja inimkaubandusest on kasvanud. – Sotsiaalkindlustusamet 27.04.2024. https://www.palunabi.ee/et/artiklid/uuring-eesti-elanike-teadlikkus- perevagivallast-ja-inimkaubandusest-kasvanud, vaadatud 05.12.2024. 75 Ibid. 76 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimkau banduse%20valdkonnas.pdf. Vaadatud 22.11.2024. 77 TNS EMOR (2014). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. Uuringu aruanne. Tellija Sotsiaalministeerium. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/3416ec3c- 3a5b-409d-a82c-a7dbfbbe36e3/content, vaadatud 05.12.2024. 78 TNS EMOR (2016). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas 2016. https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/eesti_elanikkonna_teadlikkus e_uuring_soopohise_vagivalla_ja_inimkaubanduse_valdkonnas_2016.pdf, vaadatud 05.12.2024. 79 EIKo 27.05.2021, 5671/16, J. L. vs Itaalia. https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/kohtulahendi_analyys/18789. Vaadatud 21.11.2024

18

Kanada justiitssüsteemi avaldatud raporti (2019)80 autorite hinnangul on seksuaalse väärkohtlemisega

seotud mitmeid müüte ja väärarvamusi, nt et seksuaalvägivalla kannatanu peaks käituma teatud

ootuspärasel viisil, sh nt otsima kohe abi ja väljendama oma traumeeritust emotsionaalselt. Raporti

autorite hinnangul on oluline justiitssüsteemi teadlikkus ohvritega traumateadlikult töötada, sh ei ole

põhjendatud jaotada vägistamisi kergemateks ja raskemateks lähtuvalt vaid kannatanu

traumajärgsetest reaktsioonidest või nende puudumisest (Haskell, Randall 201981).

Seksuaalvägivald on isikuvastane traumasündmus, mida ohvril on keeruline taluda, sest see puudutab

inimese identiteeti, ohustab tema mina-pilti ja eneseväärikust. Inimestevahelise vägivalla keskmes on

inimõiguste põhiväärtused, mis seksuaalvägivalla kaudu uskumusi usaldusväärsusest ja inimlikkusest

lõhuvad. Seetõttu on oluline, et karistusõigus sellele asjakohaselt reageeriks.

Lõhmus (2015)82 on öelnud, et kui õigusnormi adressaadiks on kodanikud, siis õigusselguse põhimõtte

sihtrühmaks on seaduse või muu õigusakti sõnastajad, eelkõige õigusakti projekti koostajad. Lõhmuse

sõnul tuleb õigusaktid sõnastada selgelt ja arusaadavalt, et isikul oleks võimalik – vajadusel koos

asjakohase nõustamisega – oma käitumist kujundada ja asjaolusid arvestades mõistikul määral ette

näha tagajärgi, mida tema tegevus võib kaasa tuua (Lõhmus 2015)83. Seejuures peab õigusakt olema

selge, ühetähenduslik ja täpne, mis aga keele ebatäpsuse tõttu pole alati võimalik ja jätab seetõttu

normi mõtestamise normi kohaldajale ja tõlgendajale, eelkõige kohtule, sh Riigikohtule (Lõhmus

2015)84. Ka mudelivaliku pinnalt KarS-i muudatusi sõnastades tuleb mh otsustada, kas sõnastada

nõusolekupõhisus pigem lakooniliselt ja üldiselt või pikemalt ja detailsemalt lahti kirjutatuna.

Nõusolekuseaduse mudelite üle arutledes leidsid kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid, et

sõltumata mudelivalikust, jääb kuritegude uurijate ja menetlejate töö samaks – nende ülesandeks on

jätkuvalt välja selgitada, mis toimus. Muuhulgas tähendab see ka seda, et mudelist sõltumata peab

ohver ütlusi andma. Siiski toodi ekspertide poolt mudelite ohvri vaatest lähtuval võrdlemisel välja, et

JAH-mudel on kannatanule emotsionaalselt lihtsam (vt ka Praxise uuring 202485). Ekspertide arvates

võiks see julgustada ohvreid rohkem pöörduma ja toimunust teada andma, aga ka suurendada ohvrite

valmisolekut kohtusse minna. Arvati, et JAH-mudeli puhul võiksid politsei poole rohkem hakata

pöörduma need ohvrid, kelle suhtes füüsilist vägivalda pole tarvitatud, kes ei ole saanud ise mingil

põhjusel vastu hakata, keda on ära kasutatud.

Seksuaalkuritegude menetlejad tõid kaasamiskohtumistel välja, et mudelivalikust sõltumata on neil

vaja defineerida nii „jah“ kui ka „ei“ tähendus. Aruteludes rõhutati, et ühtmoodi raske on tõlkida nii

seda, millal „jah“ tähendab „jah“-i kui ka seda, millal „ei“ tähendab „ei“-d. See tähendab ühtlasi, et

tõendamine on keeruline mõlema mudeli korral. Arutlejad viitasid stereotüübile, mille kohaselt võib

„jah“-ütleja näida kergemeelsete elukommetega inimesena, mistõttu öeldakse „ei“, kuid samas ootab

ütleja selle tõlgendamist hoopis „jah“-na. Tõlgendamisega seoses toodi seksuaalkuritegude

menetlejate poolt keerulisena välja olukorrad, kus algselt üheselt mõistetav „jah“ võib ühel hetkel

muutuda „ei“-ks. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid rõhutasid, et igal juhul on oluline, et

inimesed oleksid omavahel toimuva osas üksmeelel, kuid arvestaksid, et keeldumine võib toimuda ka

80 Haskell, L., Randall, M. (2019). The Impact of Trauma on Adult Sexual Assault Victims, vaadatud 12.12.2024 81 Ibid. 82 Lõhmus, U. (2015). Põhiseaduslik õigusselguse põhimõte. – Õiguskeel 4/2015, 1-4. https://www.just.ee/media/257/download, vaadatud 05.12.2024. 83 Ibid. 84 Ibid. 85 Tinn, M., Järviste, L., Teidla-Kunitsõn, G. ja Sepper, M-L (2024). Seksuaalvägivalla kohtueelne uurimine. Mõttekoda Praxis. https://www.praxis.ee/uploads/2024/03/Seksuaalvagivalla-kohtueelne-uurimine.pdf, vaadatud 08.12.2024

19

siis, kui nõusolek on algselt olemas. Nenditi, et kehakeelt võib olla keeruline tõlgendada nii asjaosalistel

endil kui hiljem menetluse käigus menetlejatel.

Kultuuriline ja keskkonna mõju (sh mõju välissuhetele, koostööle riikide ja

organisatsioonidega, Eesti kodanike kaitse välisriikides) Rahvusvaheliste ja välissuhete kontekstis on nõusolekuseaduse vastuvõtmisel mudelist olenemata

positiivne mõju, sest selle otsusega astub Eesti riikide hulka, kes on otsustanud kriminaalõiguse

Istanbuli konventsiooniga kooskõlla viia ning astuda välja riikide hulgast, kus kehtivad sunni- või

vägivallapõhised seadused vägistamisega seoses (nt Venemaa, Serbia, Ungari, Rumeenia, Poola,

Bulgaaria jmt). Nõusolekuseaduse vastuvõtmine mudelist sõltumata avaldab üldist mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele eelkõige kuritegevuse, sh seksuaalvägivallaga võitlemise ning

sisejulgeoleku kujundamise kaudu. Riigi julgeolekule avalduva mõju hindamisel tuleb arvesse võtta

isikute õigusi kriminaalmenetluses (PS § 24). Mõju välissuhetele tuleneb rahvusvaheliste kohustuste

täitmisest. Nõusolekuseaduse vastuvõtmine aitab luua rahvusvahelist kuvandit Eestist kui inimõigusi

austavast kaasaegsest riigist.

Nõusolekuseaduse ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid rõhutasid, et kuivõrd

Eesti inimesed liiguvad palju riikides, kus kehtib JAH-mudel, sh nt Põhjamaades, sobiks Eestile

kultuuriliselt JAH-mudeli valik, et inimeste väärtusruumi lähiriikidega ühtsena hoida. Arutleti selle üle,

et olukorras, kus eeldatakse nõusolekut seni, kuni pole „ei-d“ väljendatud, kannab endas teise inimese

subjektiivsete õiguste eiramist. Nõusolekuseaduse eelnõu kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid

rõhutasid, et kuni nõusoleku väljendamiseni tegelikult nõusolek puudub – vaikimist ei tohi ega saa

lugeda nõusolekuks. Nõusolekut ei saa eeldada, vaid see tuleb seksuaalsest tegevusest huvitatud

osapool(t)el enne tegutsema asumist välja selgitada. Leiti, et aeg on kujundada inimeste vahel

üksteisega suhtlemist eeldav kultuuriruum, kus üksteise soovid ja arvamused välja selgitatakse nii

enese kui kaaslase õigustega arvestamiseks.

Kaasamiskohtumistel osalejad leidsid, et kuigi olukordi, kus inimene oma vastumeelsust ei väljenda,

võidakse tõlgendada nõustumisena, ei peaks see nii olema. Leiti, et sellist kultuuriruumi tuleb igal juhul

muuta ja iga inimene peaks saama oma arvamust väljendada, olgu siis keeldumise või nõustumise

kaudu.

EI-mudeli üle arutledes leiti kaasamiskohtumistel, et „ei“ on lühem öelda ja võiks teisele poolele olla

selgemini mõistetav. JAH-mudeli puhul leiti, et tahte olemasolul on „jah“-i lihtne öelda. Samas toodi

välja, et ka JAH-mudeli raames on alati võimalik öelda „ei“, sest JAH-mudel on laiem ja sisaldab endas

EI-mudelit. Leiti, et mitteverbaalset „ei“-d võib olla raske tõlgendada. Sama toodi välja ka „jah“-i puhul.

Eksperdid rõhutasid võimalust, et nii „ei“ kui „jah“ võivad kanda Eesti kultuuriruumis valesti

tõlgendamise võimalusi. Näiteks toodi näiteid, et viisakusest öeldud „ei“-d võidakse tõlgendada või ka

mõelda „jah“-na (nt toodi välja stereotüüp, mille kohaselt naisel ei sobi öelda „jah“, mistõttu naise „ei“-

d võib tõlgendada „jah“-na). Leiti, et sõltumata mudelivalikust peab sellega kaasnema selge

kommunikatsioon, et nii „ei“ kui ka „jah“ tähendavad täpselt neid sõnu ja kannavad neid mõtteid, mitte

midagi muud. Rõhutati, et igal juhul tuleb inimesi omavahel suhtlema suunata. Samuti rõhutati piiride

seadmise ning seatud piiride austamise olulisust.

Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid märkisid, et EI-mudeli valinud riikides mudelivaliku järgselt

olulisi muutusi seksuaalvägivalla, sh vägistamisega seotud kuritegevuses ei täheldatud, mis võib olla

peegelduseks mudelieelse olukorra jätkumisest, kus ohvrid ei pöördu abisaamiseks ametivõimude

20

poole (nt Saksamaa; vt ka Weißer, B. ettekanne 202486). Samas kui JAH-mudeli valinud riikides on

vägistamisega seotud pöördumiste arv kasvanud (nt Taani, Rootsi; vt ka Andresen, L., E. ja Wingender,

A. M. ettekanne 202487). Loomulikult ei ole kaebuste arvu suurenemine omaette eesmärgiks, ent

samamoodi ei ole soovitav olukord, kus seaduse sõnastus heidutab ohvreid õiguskaitseasutuste poole

pöördumast seetõttu, et nad kahtlevad, kas nad ikka piisavalt selgelt oma vastumeelsust väljendasid.

Kaasamiskohtumistel osalenud ekspertide hinnangul toodi EI-mudeli puhul välja mitmeid võimalikke

negatiivseid mõjusid ohvritele. Kuivõrd EI-mudeli puhul eeldatakse inimese vaikivat nõusolekut seni,

kuni pole selgelt vastupidist väljendatud, tunnevad seksuaalkuritegude ohvrid endal süüd, et nad ei

saanud või ei suutnud öelda või väljendada oma „ei“-d. Teaduskirjandus88 toob selle põhjusena välja

mitmeid olukordi, milles inimese teadvus ellujäämisrežiimile lülitub ja seetõttu rakendatud vaimsele

või füüsilisele jõule või survele allutakse. Näiteks, kui tegemist on ohvri jaoks võimu-, sõltuvuse-, ohu-

või mõne muu, nt ootamatu olukorraga, on haavatavamal osapoolel keeruline oma „ei“-d väljendada:

hirmust oma elu või tervise pärast loobutakse vastupanu osutamisest. Ka väljapressimise korral on

ohvril keeruline öelda „ei“. Eksperdid tõid ka näiteid, kus „ei“ ütlemine võib suurendada vägivalla

kasutamist ohvri suhtes, sh tingida seksuaalrünnakuid. Eksperdid tõid kaasamiskohtumistel ka mitmeid

näiteid sellest, kuidas joobes olekus inimesed ei suuda oma vastumeelsust väljendada ega „ei“ öelda.

Ka tardumise puhul ei ole inimesel võimalik öelda „ei“. Samuti on ühiskonnas mitmeid haavatavaid

gruppe, kes pole võimelised toimuvat adekvaatselt hindama ja enda kaitseks ise välja astuma (nt

psüühikahäiretega inimesed). Nii võib juhtuda, et seksuaalründe objektiks langeb keegi, kelle võime

„ei“ öelda või muul moel oma vastupanu väljendada, on nõrk ning seeläbi jääb nende seksuaalse

enesemääramise õigus kaitseta. EI-mudeli puhul rõhutati ekspertide poolt ohvrite süütunde seost ka

Eesti ühiskonnas levinud ohvrit süüdistavate hoiakutega, mille kohaselt ohver on ise oma käitumisega

tekkinud olukorra põhjustanud ja selles süüdi (vt ka nt Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 202189;

Sotsiaalkindlustusameti uuring 202490).

JAH-mudeli ühe tugevusena nägid kaasamiskohtumisel osalenud eksperdid võimalust stereotüüpide

muutmiseks. Nii toodi välja, et kui EI-mudel kannab stereotüüpi, mille puhul mees domineerib, siis

JAH-mudel toetab mõlema osapoole võrdsust ja loob seeläbi ka soolist võrdõiguslikkust. JAH-mudeli

toetusena toodi välja, et see toetab kehalist autonoomiat ja väärtustab inimõigusi. Ekspertide arvates

ennetab JAH-mudel seksuaalrünnakuid ning muudab hoiakuid, nagu oleks kellelgi õigus nõuda või

eeldada seksi. Eksperdid rõhutasid, et mõistagi on selliste muutuste saavutamine võimalik ainult koos

ühiskonna teadlikkuse kasvuga. Rõhutati vajadust parandada inimeste teadmisi inimõiguste

86 Weißer, B. (2024). Sexual Assault in German Criminal Law. Ettekanne Kersti Kaljulaidi Fondi korraldatud nõusolekuseaduse foorumil . https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/eksperdid-eesti-on-valmis-uhiskondlikuks- kokkuleppeks-seksuaalkuritegude-kasitlemiseks-nousolekupohiselt/, vaadatud 07.12.2024. 87 Andresen, L., E. , Wingender, A. M. (2024). Rape in Eastern Denmark before and after the consent-based rape law. Ettekanne Kersti Kaljulaidi Fondi korraldatud nõusolekuseaduse foorumil, https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/eksperdid-eesti-on-valmis-uhiskondlikuks-kokkuleppeks-seksuaalkuritegude- kasitlemiseks-nousolekupohiselt/, vaadatud 07.12.2024. 88 Rubin, D., C., Bell, C., F. (2023). Tonic immobility (freezing) during sexual and physical assaults produces stronger memory effects than other characteristics of the assaults. Memory, 31 (5), lk 678–688. 89 Hämmal, J., Meiorg, M., Varblane, A. (2022). Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021. Lõpparuanne. Kantar Emor. https://sm.ee/sites/default/files/documents/2022- 12/Soolise%20v%C3%B5rd%C3%B5iguslikkuse%20monitooring.%20L%C3%B5pparuanne.pdf, vaadatud 26.11.2024. 90 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimkau banduse%20valdkonnas.pdf, vaadatud 05.12.2024.

21

põhimõtetest, mida tegelikult juba varakult lastele õpetatakse – õigus kehalisele puutumatusele, õigus

oma arvamuse väljendamisele, õigus turvalisusele ja kaitsele. Samuti toodi välja, et sõltumata

mudelivalikust on oluline õpetada inimestele omavahelist lugupidavat suhtlemist ja vastastikust

arvamuste austamist.

Sotsiaalne mõju Nõusolekuseaduse rakendumisel võib eeldada sotsiaalset mõju eelkõige inimeste turvalisusele ja

tervise kaitsele. JAH-mudeli puhul võib teiste riikide eeskujul oodata ohvrite pöördumiste suurenemist,

samas kui EI-mudelit valides samaväärset muutust ette näha pole. Suurem pöördumiste arv mõjutab

ohvreid abistavate süsteemide koormust ja suutlikkust pöördujatele vajalik abi ja tugi tagada.

Kokkuvõttes võib eeldada, et kui „JAH“-mudeliga pöördujate hulk kasvab, on ühiskonnas

proportsionaalselt ka rohkem neid vägistamise ohvreid, kes vajalikku abi ja tuge pöördumise kaudu

saavad.

Mõju rahvatervisele, tervishoiukorraldusele Seksuaalvägivalla ulatuslik negatiivne mõju tervisele on põhjalikult uuritud ja samuti on teada, et see

ilmneb aastate jooksul pärast seksuaalvägivalla toimumist. Andmed91 näitavad, et seksuaalvägivalda

kogenud inimestel esineb seksuaalvägivalda mittekogenud inimestega võrreldes enam depressiooni,

ängi, kroonilist väsimust, posttraumaatilist stressihäiret ja enesetapukatseid. Seksuaalvägivalla mõjud

võivad avalduda nii käitumuslikes sümptomites92, emotsionaalsetes reaktsioonides93, kehalistes ja

füsioloogilistes reaktsioonides94, seksuaal- ja reproduktiivsüsteemi probleemides, traumaatilises

psüühilises kriisis95, dissotsiatiivsetes sümptomites96, sotsiaalsetes tagajärgedes97 jpm (Eesti

Seksuaaltervise Liit, 201898). See mõjutab inimeste heaolu ja toimetulekut tervikuna.

91 Carlsson, A. C., Owen, U, Rajan, G. (2022). Sexual violence, mental health, and suicidality—Results from a survey in cooperation with idea-driven organizations and their social media platform followers Health Science Reports. doi:10.1002/hsr2.973 92 Ohvritel ilmneb sageli ebatavalisi käitumuslikke sümptomeid, näiteks vältimiskäitumist, ülivalvsust (otsitakse obsessiivselt ohumärke), kergesti ehmumist, sõltuvuskäitumist, une- ja söömishäireid, muutusi hügieeniharjumustes (suurenenud hõivatus puhtusest või vastupidi, enese eest hoolitsemise vähenemine), ebatavalisi hoiakuid ja kummalist käitumist. Riskikäitumine hõlmab peamiselt vähenenud haiguste ennetamist, suurenenud alkoholitarbimist, narkootiliste ainete tarvitamist, suitsetamist, regulaarse tervisekontrolli puudumist. 93 Nt hirm, ärevus, ängistus, depressioon, häbi, süütunne, viha, eufooria, apaatia. 94 Psühholoogilised kannatused võivad viia füsioloogiliste sümptomite tekkimiseni või vallandada somaatilisi haiguseid. Somatoformseid häireid iseloomustavad füüsilised kaebused, mis tunduvad olevat somaatilist päritolu, kuid ei leia diagnostilist kinnitust. Teisisõnu, patsient kannatab füüsiliste vaevuste all ilma, et oleks tegemist mingi füüsilise häirega 95 Psüühiline tasakaaluseisund lööb kõikuma, kui tekib mingi ootamatu olukord, mille valitsemiseks tavapärastest kohanemismehhanismidest ei piisa. Kriisiolukorrale on omane ebakindlus tuleviku suhtes; turvatunde seisukohalt oluline tuleviku ennustatavus kaob. 96 Dissotsiatsiooni ehk reaalsusest irdumist võib näha kui inimese tahtmatut katset kaitsta end stiimuli eest, mis on liiga valus või hirmutav. Isik võib kogeda subjektiivselt ka emotsionaalset tuimenemist või emotsionaalsete reaktsioonide puudumist olukorras, kus emotsionaalsed reageeringud on tavapärased. 97 Traumast tingitud psühholoogiliste sümptomite tagajärjel on halvenenud inimese sotsiaalne toimetulek (tegutsemine, suhtlemine, koostöö). Emotsionaalne kaugenemine või liigne sõltuvus pereliikmetest ja sõpradest, ärrituvus, ründav käitumine, huvide langus ja entusiasmi vähenemine. Psühholoogilised tagajärjed võivad häirida või takistada inimesel täita oma igapäevakohustusi ja tööülesandeid, mille tulemusel väheneb tavapärane rahaline sissetulek. 98 Eesti Seksuaaltervise Liit (2018). Seksuaalvägivald. Teadlikkuseks, toimetulekuks ja ennetuseks. https://seksuaaltervis.ee/wp-content/uploads/2021/01/2018_09_13_ESTL_Seksuaalv_givald.pdf, vaadatud 10.12.2024.

22

Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid rõhutasid vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamise

olulisust.

Mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja ühiskonnagruppide võrdsetele võimalustele Sotsiaalkindlustusameti korraldatud „Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja

inimkaubanduse valdkonnas“99 peegeldab 15-aastaste ja vanemate Eesti elanike hoiakuid ja teadmisi

muuhulgas ka seksuaalvägivalla osas. Ligikaudu kolmandik (35%) elanikkonnast tunnetab

enesehinnanguliselt, et teadlikkus seksuaalvägivallast on viimase 7 aasta jooksul kasvanud.

Kui registreeritud kuritegevuse statistika100 andmetel on peamised kontaktsete seksuaalkuritegude

ohvrid naised, on Eesti inimesed teadlikud sellest, et seksuaalvägivald puudutab ka poisse ja mehi:

valdav osa elanikest on nõus, et ka poisid ja mehed võivad langeda seksuaalvägivalla ohvriks (ca 93%)101.

Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta uuringu102 andmete järgi hindab 99% Eesti inimestest vägistamist

raskeks vägivallaks. Seksuaalvägivalla tajumisel on olulisi erinevusi vanusegruppide järgi - vanuse

kasvades väheneb nende osakaal, kes uuringus käsitletud olukordi (vägistamine, vägistamisega

ähvardamine, teise inimese puudutamine vastu tema tahtmist jmt) peavad vägivallaks. Kõigi

vanusegruppide keskmisest erinevad oluliselt eelkõige noorim, 15-24-aastaste, ja kõige vanem, üle 74-

aastaste vanusegrupp: kui suur osa noortest peab nimetatud olukordi vägivallaks, on samas vanemate

vanuserühmade hulgas selle arvamuse esindajaid oluliselt vähem.

Uuringu andmetel (Sotsiaalkindlustusamet 2024) 103 nõustub valdav osa Eesti inimestest väitega, et

„Suguühe ilma mõlema osapoole selgelt väljendatud nõusolekuta on vägistamine“: 57% nõustub

täielikult ning 24% pigem nõustub selle väitega. Siiski on Eesti inimeste hulgas ka neid, kes ei nõustu

väitega, et suguühe ilma mõlema osapoole nõusolekuta on vägistamine: 11% pigem ei nõustu ning 6%

ei nõustu üldse selle väitega. Kõnealuse väitega nõustumises või mittenõustumises tuleb esile

põlvkondlik erinevus: nii nõustuvad selle väitega keskmisest rohkem 15-24-aastased ning keskmisest

vähem üle 74-aastased.

Praegu on Eesti karistusõiguses (KarS § 141, 1411) karistatav inimese tahte vastane suguühe või muu

sugulise iseloomuga tegu vägivallaga või ära kasutades inimese seisundit, milles ta ei olnud võimeline

vastupanu osutama või toimunust aru saama. See tähendab, et vägistamisena lähevad arvesse need

tahtevastased teod, mille puhul on kasutatud vägivalda või on ära kaustatud ohvri abitut seisundi.

Seksuaalkuritegude uurijad toovad välja104, et menetlejate jaoks on vägistamise tõendamine olukorras,

kus miski ei viita füüsilise vägivalla kasutamisele, karistusseadustiku praeguse sõnastuse järgi keeruline

(Tinn jt 2024).

99 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimkau banduse%20valdkonnas.pdf, vaadatud 05.12.2024. 100 Justiitsministeerium (2023). Kuritegevus Eestis 2023. Seksuaalkuriteod. https://www.just.ee/kuritegevus2023/seksuaalkuriteod/, vaadatud 05.12.2024. 101 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimkau banduse%20valdkonnas.pdf, vaadatud 05.12.2024. 102 Ibid. 103 Ibid. 104 Tinn, M., Järviste, L., Teidla-Kunitsõn, G. ja Sepper, M.-L. (2024). Seksuaalvägivalla kohtueelne uurimine. Mõttekoda Praxis. https://www.praxis.ee/uploads/2024/03/Seksuaalvagivalla-kohtueelne-uurimine.pdf, vaadatud 06.12.2024.

23

Samas näitavad ühiskonnas valitsevad hoiakud, et vägistamisega saab tegemist olla ka siis, kui ohver

füüsilist vastupanu ei osuta. Seda peegeldavad Sotsiaalkindlustusameti uuringu (2024)105 tulemused,

kus seitse inimest kümnest Eesti elanikust ei nõustu üldse (46%) või pigem ei nõustu (26%) väitega, et

„Kui füüsilist vastupanu ei osutata, ei saa tegemist olla vägistamisega“. Samas on neid, kes nõustuvad

täielikult (11%) pigem nõustuvad (14%) väitega „Kui füüsilist vastupanu ei osutata, ei saa tegemist olla

vägistamisega“ pea veerand Eesti elanikest.

Olgugi et uuringud näitavad, et Eesti inimesed peavad vägistamist raskeks kuriteoks, leidsid

nõusolekuseaduse ettevalmistamisega seotud kaasamiskohtumisel osalenud eksperdid, et praegune

seadus ei anna siiski ohvritele piisavalt kindlust, et tahtevastast seksuaalset tegevust alati karistatava

teona käsitletakse. Seetõttu võib ekspertide hinnangul juhtuda, et mitmed ohvrid ei soovi võimalikust

vägistamisest teada anda või isegi esmase terviseabi saamiseks ohvriabi või meditsiinisüsteemi poole

pöörduda. Kuna seksuaalvägivald puudutab rohkem naisi, on sellel tugev seos ka soopõhise vägivallaga.

Leiti, et kui muutuvad hoiakud seksuaalvägivalda ning naise objektistamisesse laiemalt, muutuvad

paremaks ka naiste võimalused ühiskonnaelus osalemiseks.

Mõju heaolule ja sotsiaalsele kaitsele Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) (2024) andmetel106 on Eestis oma elu jooksul kogenud

seksuaalvägivalda 18% naistest, mis on mõnevõrra kõrgem kui Euroopa (EU-27) keskmine näitaja

(17,2%).

Nõusolekuseaduse mudelivalik mõjutab kahtlemata ühiskonna teadlikkust seksuaalvägivallast ja

suunab inimeste käitumist. Kui „JAH“-mudeli puhul võib eeldada vägistamisega seotud pöördumiste

arvu kasvu, siis võib eeldada, et seeläbi on rohkem ka neid ohvreid, kes vajalikku abi ja tuge saavad.

„EI“-mudeli puhul võib eeldada, et muudatused on tagasihoidlikumad ning abi saamiseks on pöördujaid

vähem. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid rõhutasid, et igal juhul peab olema vajalik abi

pöördujatele tagatud, seda nii ohvriabi süsteemi, naiste varjupaikade kui muude

sotsiaalpsühholoogiliste ja meditsiiniliste teenuste näol.

Vägivalla puhul on oluline, et seda kogenud inimene ei jääks üksi. Seetõttu on oluline käsitleda inimeste

teadlikkust abisaamise võimalusest.

Kuigi uuringuandmed107 näitavad, et inimesed tunnevad erinevaid vägivalla liike varasemast paremini,

on seksuaalvägivalla osas paraku jätkuvalt levinud ohvrit süüdistavad hoiakud (vt ptk Mõju

põhiõigustele ja õiguste tagamisele (sh õigusemõistmine ja kohtute tegevus)). Toetavad hoiakud

ohvrite suhtes on aga oluline tugi neile, kes on vägivalda kogenud: kui ühiskonnas on levinud ohvrit

105 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimkau banduse%20valdkonnas.pdf, vaadatud 05.12.2024. 106 FRA, EIGE, Eurostat (2024). EU gender-based violence survey – Key results. Experiences of women in the EU-27, Publications Office of the European Union, Luxembourg. https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/eu-gender_based_violence_survey_key_results.pdf, vaadatud 10.12.2024. 107 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimkau banduse%20valdkonnas.pdf, vaadatud 05.12.2024.

24

toetavad ja mittesüüdistavad hoiakud, toetab see ka abi otsimist ja oma murest teada andmist (Tamm,

2024)108.

Sotsiaalkindlustusameti uuringu (2024)109 andmetel on seksuaalvägivalla ohvreid toetavad hoiakud

elanikkonnas laialt levinud. Pea kõik vastajad on pigem või täielikult nõus, et vägistamise ohvrid vajavad

abi ja tugiteenuseid (ca 99%) ning ka muu seksuaalvägivalla ohvrid vajavad abi ja tugiteenuseid (ca

98%).

Uuringuandmed näitavad, et üldiselt on inimesed pakutavatest tugiteenustest teadlikud.

Statistikaameti suhteuuringu (2023) andmetel110 on tugiteenustest teadlikud 89% paarisuhtevägivalla

või suhtevälise vägivalla, jälitamise või tööl seksuaalse ahistamise kogemusega 18-74aastastest naistest

ning 80% meestest, samuti 87% naistest 75% meestest, kes pole eelnimetatud vägivalda kogenud.

Oluliselt madalam on naiste ja meeste teadlikkus tasuta õigusabi teenustest: vaid 44% nii vägivalla

kogemuse kui ka selle kogemuseta naistest nendib, et nad on tasuta õigusabi teenustest teadlikud.

Meeste puhul on vastav näitaja vägivalla kogemusega meeste hulgas 42% ja vägivalla kogemuseta

meeste hulgas 36%.

Statistikaameti suhteuuringu111 andmetel erineb vägivalla kogemusest rääkimine või sellest

teavitamine meeste ja naiste puhul oluliselt. Nende naiste osatähtsus, kes andsid märku intiimpartneri

poolt toime pandud füüsilisest (sh ähvardamine) või seksuaalsest vägivallast kas sõbrale või sugulasele,

tervishoiu- või sotsiaaltöötajale, tugitelefonile või ohvriabile või politseile, ulatus suhteuuringu112

(Statistikaamet, 2023) andmetel 75%-ni. Suhtevälise isiku poolt toime pandud füüsilisest (sh

ähvardamine) või seksuaalsest vägivallast rääkisid kas sõbrale või sugulasele, tervishoiu- või

sotsiaaltöötajale, tugitelefonile või ohvriabile või politseile 67% naistest. Vastavad näitajad meeste

puhul olid madalamad: intiimpartneri poolt toimepandud füüsilisest (sh ähvardamine) või seksuaalsest

vägivallast rääkis kellelegi või teavitas kedagi vaid 52% meestest ning suhtevälise isiku poolt toime

pandud füüsilisest (sh ähvardamine) või seksuaalsest vägivallast 72% meestest. Tuleb tähele panna, et

politseid vägivallast teavitanute hulk on nii naiste kui meeste puhul suhteliselt madal: intiimpartneri

poolt toime pandud füüsilisest või seksuaalsest vägivallast teatasid politseile vaid 23% ning suhtevälise

isiku poolt toime pandud füüsilisest või seksuaalsest vägivallast vaid 11% naistest. Meestest teavitas

politseid kogetud vägivallast vastavalt intiimpartneri puhul 6,2% ja suhtevälise isiku puhul 13%.

(Statistikaamet, 2023)113

Sotsiaalkindlustusameti poolt 15-74-aastase elanikkonna hulgas läbiviidud vägivalla kogemise

uuringust (2021) selgus, et enamik (68%) viimase aasta jooksul seksuaalvägivalda kogenutest ei

rääkinud toimunust kellelegi. Kõige sagedamini räägiti juhtunust sõbrale (ligi viiendik oli sõbrale

rääkinud). Vastanutest 10% oli pöördunud mõne spetsialisti poole – kõige sagedamini politseisse, aga

ka arsti või ohvriabitöötaja poole. Toimunust mitterääkimise peamise põhjusena toodi kõige

sagedamini välja, et juhtunu polnud piisavalt tõsine (33%) või saadi sellega iseseisvalt hakkama (29%).

108 Tamm, K. (2024). Uuring: Eesti elanike teadlikkus perevägivallast ja inimkaubandusest on kasvanud. – Sotsiaalkindlustusamet 27.04.2024. https://www.palunabi.ee/et/artiklid/uuring-eesti-elanike-teadlikkus- perevagivallast-ja-inimkaubandusest-kasvanud, vaadatud 05.12.2024. 109 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimkau banduse%20valdkonnas.pdf, vaadatud 05.12.2024. 110 Statistikaameti statistika andmebaasi rubriigi Sotsiaalelu alarubriik Õigus ja turvalisus: https://andmed.stat.ee/et/stat, vaadatud 12.12.2024. 111 Ibid. 112 Ibid. 113 Ibid.

25

Samas olid takistuseks ka hirm, et keegi saab teada, või häbi juhtunu pärast. (Vägivalla kogemuse uuring

2021114)

Nõusolekuseaduse väljatöötamise ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid nentisid,

et seksuaalvägivalla ohvrite toetamiseks ja abi osutamiseks on vaja erinevate ressursside kaardistamist

Eesti-üleselt, st ka kolmanda sektori kaasamist. Toodi näiteks, et Soomes ja Islandil on hästitoimivad

kolmanda sektori organisatsioonid, kes pakuvad nõustamisteenuseid seksuaalvägivalla ohvritele (nii

minevikus toimunud vägivalla juhtumite kui ka peale esmase abi andmist hilisemas faasis). Leiti, et

kasulik oleks seksuaalvägivalla ohvritega kokkupuutuvate organisatsioonide ja võtmeisikute kokku-

toomine nõuandva üksuse või töörühmana.

Majanduslik mõju (sh tööturule) Seksuaalvägivald on ühiskonnale väga kulukas. Lisaks otsestele kuludele nagu kriminaalmenetlus,

vangistus, ohvriabiteenused ja -meetmed jne, kaasnevad seksuaalvägivallaga ka kaudsed kulud, nt

kannatanute tööturult eemalejäämine/töövõimetus, laekumata maksutulu, laste saamisest loobumine

või selle võimatus, riigist lahkumine, sõltuvus alkoholist või narkootikumidest, suitsiid jne. Eelnimetatud

põhjustel on seksuaalvägivalla ennetus ning selle tõkestamine ülimalt olulised (Euroopa Komisjon 2022,

lk 49-52)115. Nõusolekuseadust ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et

mida rohkem tegeleda seksuaalvägivalla ennetamisega ja mida kiiremini seksuaalvägivalla ohver

vägivalla kogemise järel vajalikku abi saab, seda väiksemad on kulud nii riigi tervishoiu-, sotsiaal-, kui

ka õigussüsteemile. Sel moel on võimalik vähendada kulusid, mis tekivad raskest traumast mõjutatud

inimestel, kes ei pruugi hakkama saada tööturul, suhete loomisega ja kelle füüsilisele tervisele (sh

lapsesaamine) võivad olla tekkinud pöördumatud kahjud.

Kuivõrd nõusolekuseaduse vastuvõtmisega võib kaasneda suurem pöördujate hulk nii uurimisasutuste

kui abistavate organisatsioonide poole, tuleb arvestada vajadusega vastavaid spetsialiste nendes

valdkondades juurde värvata. See tähendab nii kasvavaid personalikulusid kui suuremat tööhõivet

kõnealustes valdkondades. Vajalik ja õigeaegne abi ohvritele aga kindlustab kiirema taastumise ja

parema tervise ning avaldab seeläbi mõju kvaliteetselt elatud eluaastatele ja suurendab inimeste

heaolu.

Mõju haridusele ja teadusele Haridussüsteemil on oluline roll inimeste teadlikkuse ja suhteoskuste parandamisel seksuaalse

enesemääramise õigustest. Seksuaalharidusel on inimeste teadlikkuse ja hoiakute kujundamisel

kahtlemata oluline roll. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse(PGS)116 § 3 ning põhikooli riiklik õppekava117

(§ 2) ja gümnaasiumi riiklik õppekava118 (§ 2) näevad ette põhihariduse alusväärusena mh vastastikuse

114 Sotsiaalkindlustusamet (2021). Vagivalla_kogemise_uuring (raport) ;Vägivalla kogemise uuring (esitlus) vaadatud 12.12.2024. 115 Euroopa Komisjon (2022). Commission Staff Working Document Impact Assessment Report Accompaning the Document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on combating violence against women and domestic violence. 2022/0066(COD). https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A52022SC0062, vaadatud 10.12.2024. 116 Põhikooli ja gümnaasiumi seadus. RT I, 26.04.2024, 12. https://www.riigiteataja.ee/akt/131122015015?leiaKehtiv, vaadatud 07.12.2024. 117 Põhikooli riiklik õppekava. RT I, 10.08.2024, 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020?leiaKehtiv, vaadatud 07.12.2024. 118 Gümnaasiumi riiklik õppekava. RT I, 08.03.2023, 6. https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021?leiaKehtiv, vaadatud 07.12.2024.

26

austuse, inimväärikuse, sallivuse, lugupidamise enda ja teiste vastu, soolise võrdõiguslikkuse jne. Samu

põhimõtteid sisaldab ka koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava119.

Sotsiaalkindlustusameti uuringu (2024)120 andmetel leiab valdav osa Eesti inimestest, et varajane

eakohane seksuaalharidus aitab ennetada seksuaalvägivalda (ca 86%). Kaasamiskohtumistel osalenud

eksperdid leidsid, et haridussüsteemil on äärmiselt oluline roll inimeste teadlikkuse ja väärtusruumi

kujundamisel, mistõttu tuleb sellele kindlasti eraldi tähelepanu pöörata. Leiti, et seksuaalharidus peaks

muutuma senisest prioriteetsemaks.

Mõju siseturvalisusele (sh regionaalne areng, elanike turvalisus, süütegude ennetamine

ja lahendamine) Rahvusvaheline kogemus on näidanud, et JAH-mudeli valinud riikides kasvas vägistamisest teatamiste

arv juba mudelivalikule eelnenud ühiskondlike arutelude ajal ning jätkas kasvamist pärast JAH-mudeli

vastuvõtmist (vt ka LISA 2). Samas võib kasv olla ajutine, pöördudes mõne aja möödudes taas langusele

või stabiliseeruda121.

Eeldusel, et sõltumata mudelivalikust on oluline teavitada ühiskonda nõusolekuseaduse

vastuvõtmisest, selle põhimõtetest ja karistusmääradest, võib eeldada, et aktiivne ühiskondlik arutelu

ja kasvanud teadlikkus suurendab pöördumiste hulka, aga ka vähendab seksuaalvägivalda, sh

vägistamisi. Seeläbi võiks oodata siseturvalisuse paranemist ja varjatud vägivalla vähenemist.

Kahtlemata ei toimu muutused kiiresti, vaid seksuaalvägivalla vähenemine ühiskonnas on pikaajaline

protsess.

Nõusolekuseaduse ettevalmistavatel kaasamiskohtumisel osalenud spetsialistid tõdesid, et rohkem

teadlikkust vajab seksuaalvägivalla äratundmine olukordades, kus juhtum ei ole väga selge ja/või ohver

ei julge sellest rääkida. Samuti vajab spetsialistide hinnangul senisest rohkem ressurssi järeltugi, et

ohvrid saaksid peale esmast abi seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes toimivamat ja ohvri vajadusi

arvestavat jätkutuge. Viimane tähendaks näiteks tuge juriidilistes küsimustes ja kohtusse pöördumisel,

aga ka vaimse ja füüsilise tervise jälgimist pärast esmast abi, sest seksuaalvägivalla ohvrid on kõrge

suitsiidiriskiga. Samuti peaks jätkutugi hõlmama psühholoogilist nõustamist (vajadusel teraapiat), mille

vajadus võib selguda alles peale kriisisündmusest mitme kuu möödudes. Ekspertide sõnul peab

arvestama ka nende inimestega, kelle puhul on seksuaalvägivald toimunud minevikus ja ohvril on vaja

traumast taastumiseks abi, mis võib hõlmata muuhulgas nii juriidilist kui ka psühholoogilist nõustamist.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, sh töö- ja halduskoormusele Praxise uuringust (2024)122 tuli selgelt esile seksuaalvägivallale spetsialiseerunud menetlejate

vajalikkus – sellest räägiti nii politseinike, prokuröride, arstide kui ka kohtunike puhul. Uuringus

osalejate poolt toodi võimalikena välja nii juhised, väljaõpe kui ka vastav töökogemus. Eriväljaõppe ja

119 Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. RT I, 22.03.2023, 5. https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv, vaadatud 07.12.2024. 120 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimkau banduse%20valdkonnas.pdf, vaadatud 05.12.2024. 121 Eurostat: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/crim_off_cat/default/table?lang=en&category=crim.crim_off, vaadatud 04.12.2024; Brå (Swedish National Council for Crime Prevention) (2024). Swedish crime survey 2024. Swedish Crime Survey 2024 | Brå - Brottsförebyggande rådet, vaadatud 04.12.2024. 122 Tinn, M., Järviste, L., Teidla-Kunitsõn, G. ja Sepper, M.-L. (2024). Seksuaalvägivalla kohtueelne uurimine. Mõttekoda Praxis. https://www.praxis.ee/uploads/2024/03/Seksuaalvagivalla-kohtueelne-uurimine.pdf, vaadatud 06.12.2024.

27

täienduskoolituse puudumisest tingitud probleeme toodi korduvalt esile, mistõttu sõltub

vägistamisjuhtumite kohtueelne menetlus puhul ebaproportsionaalselt palju konkreetse politseiniku

isikust ning tema iseloomuomadustest, hoiakutest, empaatilisusest ja traumateadlikkusest. Väljaõppe

puudumine seksuaalvägivalla valdkonnas on probleem, kuna menetleja peab sel juhul tegutsema oma

tavateadmiste pinnalt. Uuringus tõdeti, et lisaks tavapärastele, juba pakutavatele õigusalastele

koolitusetele, on vaja koolitusi, mis tegeleksid laiemalt ohvri kohtlemise ja psühholoogiliste aspektidega

(nt traumateadlikkus) ning oleksid suunatud kõigile, kes vägistamisjuhtumitega kokku võiksid puutuda.

Nii arstid, politseinikud kui ka prokurörid rõhutasid vajadust koolitada vägistamisjuhtumeid

menetlevaid spetsialiste traumateadliku kohtlemise, sh taasohvristamise vältimise teemadel. Üksnes

õigusalast koolitust vägistamise teemal, nagu pakutakse prokuröridele Riigikohtu lahendite kohta, ei

peetud piisavaks. Lisaks toodi välja ka vajadust edendada advokaatide ning kohtunike teadmisi

ohvrisõbralikumast lähenemisest. Koolitusvajadusega seostub ka ohvriabitöötajate tõstatatud vajadus

panustada rohkem ennetustööle ja seeläbi tõsta üldisemalt avalikkuse ning koolinoorte teadlikkust

seksuaalvägivallast. (Tinn jt 2024)

Erinevalt ülejäänud Eestist on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuris seksuaalvägivallale

spetsialiseerunud üksus, mis toetab ohvri jaoks inimlikuma ja tulemuslikuma menetluse läbiviimist.

Ekspertide sõnul on see väga oluline abi ka patrullile, kes reeglina puutub politsei poolelt ohvriga

esimesena kokku, ent kel samas üldjuhul puudub vastav eriväljaõpe. Olulise takistusena toodi keskse

uurimisrühma loomisel välja näiteks Eesti suurus, sest vägistamisjuhtumite menetlemine on väga

aegkriitiline. Menetlejate spetsialiseerumise teema oli oluline pea kõikide uuringu käigus

intervjueeritute jaoks ning vägistamise teema spetsiifikale keskendumist ning piisavat töökogemust

loeti üheks võtmetingimuseks professionaalse menetluse jaoks. (Tinn jt 2024)

Meditsiinilise abi spetsialiseerumise osas selgitas Praxise analüüs (2024)123, et kõigi haiglate ja

erakorralise meditsiini osakondade juures ei ole seksuaalvägivallale spetsialiseerunud arste. Tallinnas,

Tartus, Pärnus ja Kohta-Järvel on EMOde juures seksuaalvägivalla kriisiabikeskused, kus töötavad

eriväljaõppega naistearstid ja ämmaemandad, kes ohvri pöördudes kutsutakse vägistamisohvriga

tegelema. Mujal Eestis EMOsse või tavavastuvõtule pöördudes satub ohver arsti juurde, kellel ei pruugi

olla eriteadmisi, kuidas vägistamisohvrit kohelda või ka kuidas nt vigastusi jmt dokumenteerida. See

teadmine ja vajalikud vahendid asitõendite kogumiseks on olemas seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes

(SAK). Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste olemasolu hindasid menetlejad kõrgelt. (Tinn jt 2024)

Seksuaalkuritegude, sh vägistamise uurimisel on kaaluka tähtsustega ohvri ja uurimisega seotud

asutuste omavaheline koostöö. Näiteks võib politsei ja prokuröri parem teineteisemõistmine ja

vastastikune teadlikkus teineteise valdkondadest aidata oluliselt kaasa juhtumi põhjalikumale

menetlemisele (Tinn jt 2024)124.

Seega võib öelda, et nõusolekuseaduse vastuvõtmisega on oodata suuremat halduskoormust ohvritega

vahetult kokkupuutuvatele organisatsioonidele ja inimestele. Võib eeldada, et Häirekeskuse

teavitamine võimalikest juhtumitest võib suureneda, mis eeldab vastavate juhendite ülevaatamist ja

juhtumitele reageerimise täiendamist. Samuti võib eeldada, et politsei (nii patrull, kui ka menetlejad)

töökoormus kasvab, kuna väljakutseid on rohkem, ning see tõstab patrullide ja menetlejate koormust.

Haiglad ja seksuaalvägivalla kriisiabikeskused peavad olema valmis suuremaks pöördujate hulgaks,

kuna avaliku arutelu ja teavituse tulemusena võib eeldada inimeste paremat teadlikkust SAKidest,

123 Tinn, M., Järviste, L., Teidla-Kunitsõn, G. ja Sepper, M.-L. (2024). Seksuaalvägivalla kohtueelne uurimine. Mõttekoda Praxis. https://www.praxis.ee/uploads/2024/03/Seksuaalvagivalla-kohtueelne-uurimine.pdf, vaadatud 06.12.2024. 124 Ibid.

28

mistõttu julgevad inimesed rohkem ka omal käel nende poole abi saamiseks pöörduda. Kahtlemata on

seadusemuudatusest tulenevalt vajalik korraldada ulatuslikke koolitusi ning töötada välja või täiendada

seksuaalvägivalda, selle menetlemist ja ohvrite toetamist puudutavaid infomaterjale ja juhendeid (nt

tõendite kogumise muutumine jms). Eeldata võib suurenenud pöördumist ohvriabi kriisitelefonile ja

nõustamisele ning ohvriabi piirkondlike peaspetsialistide poole. Arvestama peab erinevate asutuste

veebilehtede jm teavituskanalite täiendamise ja teavituskampaaniatega. Samuti on oluline kavandada

piisavalt ressurssi regulaarseteks koolitusteks ohvritega vahetult kokkupuutuvatele inimestele: SAKid,

ohvriabiteenuste osutajad, politsei, prokurörid, kohtunikud.

Mõju keskvalitsuse korraldusele (sh infotehnoloogia ja infoühiskonnale) Kuivõrd kuritegude uurimise, menetlemise ja ohvrite abistamise süsteemis sisulisi muutusi ei toimu, ei

ole suured struktuursed ümberkorraldused vajalikud. Seksuaalvägivalda uurivate ja ohvreid abistavate

organisatsioonide poole pöördujate arvu suurenemisel tuleb tagada sujuv infovahetus juhtumit

uurivate ja ohvreid toetavate osapoolte vahel. Muuhulgas võib see tähendada asjakohaste

andmebaaside arendust ja töökindluse tagamist, samuti asjakohaste andmete kogumist ja analüüsi.

Mõju kohalike omavalitsuste korraldusele (sh finantseerimine ja teenuste pakkumine) Kohalikel omavalitsustel on seksuaalvägivalla ohvrite abistamisel ja toetamisel oluline roll ka täna, seda

eeskätt ohvreid abistava vajaliku jätkutoe pakkumisel, olgu see siis psühholoogilise, juriidilise või

sotsiaalse toe näol. Kuivõrd nõusolekuseaduse vastuvõtmisega võib eeldada abivajajate pöördumiste

sagenemist, on kohalikel omavalitsustel oluline vastavaid ressursse planeerida. Kindlasti saavad

kohalikud omavalitsused aidata kaasa inimeste teadlikkusele paranemisele seksuaalvägivallast,

sealhulgas teavitada inimesi ohvriabiteenustest ja teistest abi saamise võimalustest.

Mõju riigieelarvele Nõusolekuseaduse väljatöötamise ettevalmistavatel kohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et

sõltumata mudelivalikust kasvab seadusemuudatuse korral nii politsei kui prokuratuuri töömaht, seda

eelkõige nõusolekupõhisusele ülemineku tõttu. Teiste riikide kogemusest lähtuvalt võib eeldada, et EI-

mudeli valiku korral on pöördumiste arvu kasv väiksem kui JAH-mudeli valiku korral. Seetõttu on

menetlemiseks vaja lisaressurssi. Ekspertide sõnul on eraldi kuludega vaja arvestada koolituste

korraldamisel, et tõsta nii menetlejate, prokuröride kui kohtunike teadlikkust seadusemuudatusest ja

sellega seotud mõjudest. Samuti on vaja tagada kõigile pöördujatele vajalik tugi ja abi. Kasvanud

pöördumiste arv mõjutab eeldatavalt SAKide töökorraldust ja ka eelarvet tunduvalt: see tähendab

vajadust SAKidesse senisest püsivama meeskonna loomiseks ning ressursse ohvritele suunatud

jätkutoe väljaarendamiseks (hõlmates nt juriidilist nõustamist ja ka traumast taastumist toetava vaimse

tervise (TTTVT) abi pakkumist). Eeldades, et pöördumiste arv nii ohvriabi põhiteenusele kui

kriisitelefonile kasvab, tähendab see vajadust lisatööjõu värbamiseks ning vastavate palgakuludega

arvestamiseks. Valdkondlike spetsialistide koolituseks ja laiemalt ühiskonna teavitamiseks on vajalik

planeerida eraldi ressursid, korraldada regulaarselt koolitusi ja teavituskampaaniaid. Kindlasti on

oluline pöörata eraldi tähelepanu spetsialistide väljaõppele ja täiendkoolitusele ning tagada selleks

vajalikud ressursid.

Mõju kolmandale sektorile Nõusolekuseaduse väljatöötamise ettevalmistavatel kohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et

mudelivalikust sõltumata on oluline tagada abiorganisatsioonide võimekus ohvritele abi ja tuge

pakkuda. Eeldusel, et pöördujate arv kasvab, suureneb ka abistamiseks vajaminevate ressursside maht.

Kindlasti on oluline, et pöörduja vajaliku toe saaks, sest abisaamine julgustab pöörduma järgmisi

ohvreid ja nii paraneb ohvrite heaolu laiemalt. Kindlasti on abiorganisatsioonidel oluline roll

29

nõusolekuseadusega seotud teavitustöös, et info võimalike ohvriteni viia. Seetõttu vajavad

abiorganisatsioonid täiendavat rahastust.

Nõusolekuseadusega seotud sõlmküsimused. Praktikute vaade.

Süütuse presumptsioon ja tõendamislävend Tõendamise keerukus on kriminaalmenetluse puhul süütuse presumptsioonist lähtuvalt oluline

küsimus, millele tähelepanu pöörata. Seda nii kehtiva kui ka kavandatava õigusnormi õiguskindluse kui

õigusselguse põhimõtte tõttu. Riigikohus on õigusselgust kui õiguskindluse üht aluspõhimõtet

sagedamini seostanud põhiseaduse § 13 lõikega 2, mis ütleb, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu

omavoli eest (Lõhmus, 2015125).

Põhiseaduse (PS)126 kohaselt tuleb kahtlused tõlgendada kahtlustatava kasuks (PS § 22). Seadusandja

on kahtluste süüdistatava kasuks tõlgendamise (in dubio pro reo) põhimõtte lugenud süütuse

presumptsiooni klassikalise määratlusega sedavõrd lahutamatult seotuks, et on selle paigutanud

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)127 § 7 lõikesse 3 („Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus

kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.”) (Sepp ja Kergandberg, 2020

)128. Iseenesest ei tähenda Sepa ja Kergandbergi (2020)129 arvates oma süütuse tõendamise kohustuse

puudumine (PS § 22 lg 2) otseselt ja vahetult, et isiku süü tõendamise kohustus lasub riigil. Kummatigi

pole süüteomenetluses alternatiive sellele, et isiku õigusega mitte tõendada süüteomenetluses enda

süü puudumist saab korreleeruda vaid riigi kohustus tõendada tema süü olemasolu (Sepp ja

Kergandberg, 2020)130.

Sepa ja Kergandbergi (2020) järgi kuulub süütuse presumptsioon toimeala poolest (kohtu)menetluslike

põhiõiguse hulka, mis on sätestatud PS §-des 14, 15, 20–24, 76, 85, 101, 107, 138, 145, 152–153. Need

on põhiõigused, mis toimivad (kehtivad) kohtumenetlustes ja millega tuleb riigil (kohtu)menetluste

kujundamisel arvestada.

Sepp ja Kergandberg (2020) selgitavad süütuse presumptsiooni materiaalset põhisisu käsitledes, et

mõistetavalt ei saa uurijale ette heita seaduslike meetmete võtmist leidmaks süüteokahtlusele

kinnitust ja suurendamaks kahtlust, ning pole mingit alust väita, et süütuse presumptsioon oma

kaitseala klassikalistes piirides kuidagi takistaks uurijal, prokuröril või ka kohtul tegutsemast

kuriteokahtluse põhjal.

Õigus mitte olla käsitatud kuriteos süüdiolevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on

nullreservatsiooniga ehk ilma piiriklauslita põhiõigus. Siiski tuleb PS § 19 lg 2 kohaselt sellegi õiguse

kasutamisel silmas pidada kohustust austada ja arvestada teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Riigikohus

on PS tõlgendades väljendanud seisukohta, et ka reservatsioonita põhiõigust on äärmisel juhul võimalik

piirata, kui piirang toetub kolmanda isiku kollideeruvale põhiõigusele või mõnele muule

125 Lõhmus, U. (2015). Põhiseaduslik õigusselguse põhimõte. – Õiguskeel 4/2015, 1-4. https://www.just.ee/media/257/download, vaadatud 05.12.2024. 126 Põhiseadus. RT I, 15.05.2015, 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv, vaadatud 05.12.2024. 127 Kriminaalmenetluse seadustik. RT I, 21.06.2024, 35. https://www.riigiteataja.ee/akt/106012016019?leiaKehtiv, vaadatud 05.12.2024. 128 Sepp, H., Kergandberg, E. (2020). Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. II peatükk, paragrahv 22. https://pohiseadus.ee/sisu/3493, vaadatud 05.11.2024. 129 Ibid. 130 Ibid.

30

põhiseaduslikku järku õigusväärtusele (vt nt RKÜKm 28.04.2004, 3-3-1-69-03, p 28; vt ka RKÜKo

17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 28; RKÜKo 02.06.2008, 3-4-1-19-07, p 23).

Lisaks PS §-le 22, on süütuse presumptsioon sätestatud ka EIÕK art 6 lõikes 2 ning EL põhiõiguste

harta131 art 48 lõikes 1. Nii EIÕK kui ka PS kohaselt on kriminaalmenetluses süü tõendamise ülesanne

süüdistusel.

Mudelivalikust sõltumata jääb süütuse presumptsioon püsima, seda ei pöörata ringi, seega peab

prokuratuur koostöös uurijatega tõendama isiku süü, mitte isik ei pea ise tõendama oma süütust. Nii

KrMS § 7, PS § 22 kui ka EIÕK artiklis 6 sätestatu jäävad kehtima.

Bettina Weißer, Kölni Ülikooli välis- ja rahvusvahelise kriminaalõiguse instituudi direktor, on öelnud132,

et jah-mudeliga riikide kohtupraktikas langeb tõenduskoorem justkui süüdistatavale, aga tegelikult on

ikkagi prokuratuur see, kes peab tõendama, kas ohver astus süüdistatavaga suguühtesse vabatahtlikult.

Ei-mudeli puhul langeb tõenduskoorem näiliselt aga ohvrile, kelle puhul tuleb prokuratuuril tõendada,

et ohver keeldus seksist selgelt ja arusaadavalt, või selgitada, miks ta oma nõusolekut anda ei suutnud.

President Kaljulaidi Fondi korraldatud foorumil kõnelenud Anna Möller Stockholmi Karolinska

Instituudist, Bettina Weißer Kölni Ülikoolist kui ka Taani advokaat Helle Hald olid ühel meelel, et kumbki

mudel ei tee kohtumõistmist senisest kergemaks. Ühtlasi ei tähenda nõusolekuseadus seda, et sõna-

sõna-vastu-olukorras saaks kumbki pool kaalu juurde.

Sõna-sõna-vastu-olukorras on keeruline tõendada ja kohtul hinnata, kumma isiku ütlused on tõesed.

Samas ei ole kohtupraktikas välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemine vaid ühele tõendile ehk

kannatanu ütlustele, kuid sellisel juhul peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava

tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama. Pealegi pole reeglina siiski

kriminaalasjas tegu nö puhta sõna-sõna-vastu-olukorraga, kuivõrd peaaegu alati leidub lisaks osapoolte

ütlustele ka mingeid kaudseid tõendeid, mis toimunule valgust heidavad. Kohus ei vabane kannatanu

ütluste usaldusväärsuse ja elulise usutavuse hindamise kohustusest ka siis, kui süüdistatav kasutab oma

õigust ütlusi mitte anda – ja just sellest tulenevalt võibki väita, et isegi JAH-mudeli puhul ei saa

süüdistatava vaikimisest kannatanu süüstavate ütluste taustal automaatselt teha süüdimõistvat

kohtuotsust. Kannatanu ütlused koos muude tõenditega peavad süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks

jätkuvalt kinnitama süüdistatava süüd väljaspool mõistlikku kahtlust.

Nii JAH-mudeli kui ka EI-mudeli puhul tuleb menetluse käigus küsida palju küsimusi ning mitmed neist

küsimustest on ebamugavad ja ebameeldivad, aga siinjuures on oluline, kuidas neid küsimusi küsitakse

ning kas ja kuidas selgitatakse, miks selliseid küsimusi on vaja esitada. Menetleja selgitused aitavad

vähendada taasohvristamist ning vähendavad ohvri enesesüüdistusi.

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt ei pea süüdistatav politseiga koostööd tegema ega tunnistusi

andma, kui ta seda ei soovi. Juhul kui ta siiski on valmis omapoolse versiooni toimunust esitama, tuleb

politseil ka tema öeldut kontrollida.

131 Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Euroopa Liidu Teataja, 2010/ C 83/02. https://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:083:0389:0403:et:PDF, vaadatud 11.12.2024. 132 Weißer, B. (2024). Sexual Assault in German Criminal Law. Ettekanne Kersti Kaljulaidi Fondi korraldatud nõusolekuseaduse foorumil. https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/eksperdid-eesti-on-valmis-uhiskondlikuks- kokkuleppeks-seksuaalkuritegude-kasitlemiseks-nousolekupohiselt/, vaadatud 07.12.2024.

31

Kohtueelset menetlust juhib prokurör, kes peab tagama, et toimunud süütegu menetletakse piisava

põhjalikkusega. Praxise läbiviidud Seksuaalvägivalla kohtueelse uurimise analüüsis133 (2024) tõdesid

menetlejad, et süüdistust ei esitata kergekäeliselt, sest süütuse presumptsioonist tulenevalt tuleb kõik

kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks

(kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 134§ 7 lg 3). Sellega ka põhjendati, miks ei jõua paljud juhtumid

kohtueelsest menetlusest kohtusse. Puudulikud võivad olla tõendid eriti vanemate juhtumite kohta,

mille puhul need puuduvad või nende kogumine võib olla tavapärasest veelgi keerulisem.

Uuringus (Tinn, Järviste, Teidla-Kunitsõn, Sepper 2024) osalenud politseinike ja prokuröride silmis teeb

vägistamisjuhtumite tõendamise keeruliseks see, et reeglina on tegemist kuritegudega, mis ei toimu

avalikus pealtnägijatega ruumis, vaid nelja silma all. Politseinike vaatest on enamik juhtumeid, millega

nende poole pöördutakse, n-ö sõna-sõna-vastu-olukorrad ning seetõttu on menetluse fookuses

toimunu kohta antud ütluste usaldusväärsus. Lähisuhtes oleva ohvri ja toimepanija puhul tõid

prokurörid välja selle, et emotsionaalse seotuse tõttu võib ohver oma ütlusi hiljem muuta. Kirjeldati

juhtumeid, kus ohver jätab osa asju rääkimata, see muudab tema ütlused ebausaldusväärseks ning

juhtumi raskesti tõendatavaks. (Tinn, Järviste, Teidla-Kunitsõn, Sepper 2024)

Süüdistatava ja kannatanu ütluste usaldusväärsuse küsimuses tegi Riigikohus 31. oktoobril 2024. aastal

olulise lahendi.135 Selles lahendis olid nii maakohus kui ringkonnakohus süüdistatava vägistamise

süüdistuses õigeks mõistnud, osundades, et kannatanu ütlused on detailides vastukäivad ja ebatäpsed

ning seetõttu mitte piisavalt usaldusväärsed. Riigikohus tühistas alamastme kohtute lahendid, juhtides

tähelepanu, et kannatanu ütlustele ei tohi esitada ebarealistlikult kõrgeid nõudmisi, nagu ei tohi

süüdistatava ütlustes esinevaid vastuolusid tähelepanuta jätta.

Kaasamiskohtumistel osalenud ekspertide hinnangul on praegu kehtiv karistusõigus sisult

lisatingimustega EI-mudel, mille puhul peab ohver tõendama, et ta ütles „ei“. Sellega kaasneb suur

tähelepanu ohvri vastupanu tõendavatele tõenditele, kuid praegu on vajalik tõendada ka vägivalda või

vastupanuvõimetut seisundit. Eelnevaga seonduvad tardumusega (vt ptk Erinevad nõusoleku

seadusega seotud mudelid) seotud olukorrad, mille puhul ohver vastupanu ei osuta.

Aruteludes osalenud eksperdid märkisid, et EI-mudeli puhul rakendub põhiõiguste kaitse vastuseisu

väljendamisel. Märgiti, et olukord, kus vaid üks osapool, kes toimuvaga nõus ei ole ja peab seda

väljendama, kuid ei suuda õigel ajahetkel „ei“ öelda, jääb kaitseta. Mitmed eksperdid tõid välja EI-

mudeli loogika vastuolu üldkehtiva loogikaga, mis üldjuhul enne toimingutega jätkamist eeldab inimese

nõusoleku olemasolu ja selle väljendamist (nt isikuandmete kasutamine ja jagamine, ravivõtete

rakendamine, tulude deklareerimine jmt). Leiti, et seksuaalsuhete algusfaasis tundub „ei“ ütlemise

kohustus ebaproportsionaalne. Seetõttu leiti, et JAH-mudel toetab inimõiguste, inimese vaba tahte ja

seksuaalse enesemääramise õiguse austamist paremini. Kaasamiskohtumisel osalenud spetsialistide

arvates suunab JAH-mudel partnereid omavahel suhtlema ja kujundab mõttemustrit, mille järgi on ka

paarisuhtes vajalik partneri nõusolekut küsida ja sellega arvestada. Leiti, et seksuaalsuhete puhul

kohusetundest tingitud vastutulek elukaaslasele või abikaasale ei ole kaasaegse ühiskonna väärtuste ja

inimõiguste põhimõtetega kooskõlas.

133 Tinn, M., Järviste, L., Teidla-Kunitsõn, G. ja Sepper, M-L (2024). Seksuaalvägivalla kohtueelne uurimine. Mõttekoda Praxis. https://www.praxis.ee/uploads/2024/03/Seksuaalvagivalla-kohtueelne-uurimine.pdf, vaadatud 06.12.2024. 134 Kriminaalmenetluse seadustik. RT I, 21.06.2024, 35, https://www.riigiteataja.ee/akt/106012016019?leiaKehtiv, vaadatud 26.11.2024. 135 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-23-2872, 31. oktoober 2024, https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=1-23-2872/59, vaadatud 12.12.2024.

32

JAH-mudeli võimalikkuse üle arutledes leidsid kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid, et vaidlused

selle üle, kuidas vaidlusaluses olukorras nõusolekut väljendati ja kuidas sellest aru saadi, jäävad alles

ning nii on see ka täna. Menetlejad tõid välja, et tänasega sarnaselt on tõendeid vaja hinnata sündmuse

toimumise kontekstis, võttes arvesse erinevaid nüansse ja tegureid – näiteks kas ja millised teod

kõnealuses olukorras toimusid jne. Seejuures ei pea tahte väljendamine olema sõnaline. Uurimine

selles osas, kas väljendatud nõusolek oli antud vabatahtlikult või mitte, jääb samuti.

Aruteludes osalenud nentisid, et JAH-mudeli puhul aitab inimestel üksteisest möödarääkimisi

vähendada see, kui nõusolek on selgelt defineeritud. Vastasel juhul ei pruugita omavahelises suhtluses

üksteisega konsensusele jõuda. Leiti, et kuivõrd kehtiv seadus vastab EI-mudeli loogikale, jätkuks

olukorras, kus nõusolekuseaduse mudelina valida mittenõustumise väljendamine ehk EI-mudel,

olemasoleva olukorra järjepidevus. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid olid seisukohal, et

JAH-mudel ei too kaasa muutusi tõendamislävendis. Leiti, et JAH-mudelit valides ei pea süüdistatav

omalt poolt midagi täiendavalt tõendama ega menetluses ütlusi andma hakkama – nõusoleku

puudumise tõendamise ülesanne jääb sarnaselt tänasega menetlejate kohuseks ning kogutud tõendite

piisavuse hindamine kohtute otsustada.

Valekaebused Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu (2022) autorite136 hinnangul näitavad nii Euroopa kui

Angloameerika riikides läbi viidud uuringud, et valekaebused ahistamise ja seksuaalse vägivalla kohta

moodustavad vähem kui 10% kõikidest esitatud kuriteoteadetest (Kelly, 2010; Weiser, 2017). Selline

osakaal iseloomustab ka kõiki teisi kuriteoteateid, seega ahistamise ja seksuaalse vägivalla kaebused ei

erine teistest kuriteokaebustest. See osakaal on püsinud samal tasemel alates 1970. aastatest

(Ferguson & Malouff, 2016). (Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021)

Kuigi vägistamisega seoses räägitakse erialakirjanduses (Fansher jt 2023137; Dewald, Lorenz 2021138; de

Roos, M. ja Jones, D., N. 2022139) murest valekaebuste pärast, leidsid Eesti eksperdid, et valekaebusi on

ka täna, kuid üldjuhul need avastatakse juba kohe menetluse alguses, kõige hiljem aga kohtus.

Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid, sh politseiuurijad, prokurörid ja kohtunikud, olid veendunud,

et valekaebuste arvu mudeli valik ei mõjuta. Kui peaks kasvama üldine vägistamisega seotud

pöördumiste arv, võib ka rohkem valekaebusi tulla, kuid nende proportsioon kaebuste koguarvu suhtes

jääb samaks.

Menetlejad nentisid, et kui on rohkem kaebusi, siis on nende hulgas ka sellevõrra rohkem põhjendatud

kaebusi. Suurem pöördumiste arv ja kasvanud teadlikkus ühiskonnas julgustab järgmisi ohvreid

pöörduma. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid rõhutasid, et mudelivalikust sõltumata on oluline

avalikkusele suunatud kommunikatsioonis selgitada, et ainuüksi kellegi kuriteoteate alusel ühtegi

inimest süüdi mõistma ei hakata, vaid kõiki kaebusi käsitletakse ülima põhjalikkusega. Õigusriigis on

136 Hämmal, J., Meiorg, M., Varblane, A. (2022). Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021. Lõpparuanne. Kantar Emor. https://sm.ee/sites/default/files/documents/2022- 12/Soolise%20v%C3%B5rd%C3%B5iguslikkuse%20monitooring.%20L%C3%B5pparuanne.pdf, vaadatud 26.11.2024. 137 Fansher, A., K., Musamali, T., Self, M. (2023). Fear and Consent: An Exploratory Study of Fear of False

Accusations of Sexual Assault and Consent-Seeking Practices. Journal of School Violence, 22 (1) , lk 75-88. 138 Dewald, S., Lorenz, K. (2021). Lying about sexual assault: a qualitative study of detective perspectives on false reporting. International Journal of Research and Policy, 32 (2), https://doi.org/10.1080/10439463.2021.1893725, vaadatud 09.12.2024. 139 De Roos, M., Jones, D., N. (2022). Self-affirmation and False Allegations: The Effects on Responses to Disclosures of Sexual Victimization. Journal of Interpersonal Violence, 37 (11-12), DOI: 10.1177/0886260520980387, vaadatud 09.12.2024.

33

isiku süüdimõistmise aluseks tõendid. JAH-mudeli valikuga ei kaasne ekspertide sõnul lihtsamat

süüdimõistmist. Eksperdid leidsid, et sõltumata mudelist on süüdistuse ja süüdi mõistmise jaoks oluline

leida vastus küsimusele, kas poolte ütlused on tõepärased ning leida vastused küsimusele, mis juhtus.

Leiti, et sõna-sõna-vastu-olukordades, nagu vägistamiskaebused enamasti on, on kõige olulisem allikas

kannatanu ja tema ütlused, mille usaldusväärsust peab kohus igal juhul hindama. See põhimõte kehtib

sõltumata sellest, kumma mudeli kasuks otsustatakse.

Kokkuvõte. Edasine väljatöötamine ja tagasiside Kevadel 2024, peale Justiitsministeeriumi analüüsi140 valmimist, otsustati, et KarS-i muudetakse ning

karistatav hakkab olema tahtevastane/nõusolekuta suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu, ilma,

et lisaks tahtevastasusele/nõusoleku puudumisele peaks samaaegselt esinema veel täiendavaid

tingimusi nagu vägivald või abitusseisund või sõltuvussuhte kuritarvitamine. Kuna see otsus on tehtud

ning on selge, et KarS-i muudetakse, siis pole põhjust rääkida mitteregulatiivsete lahenduste

kaalumisest.

Eesti läheb nn jõu- ja sunnipõhiselt lähenemiselt üle nõusolekupõhisele lähenemisele ning nõusolekust

lähtumine seksuaalse tegevuse kontekstis on mõtteliselt jagatav nn JAH-mudeliks ja EI-mudeliks. Seega

VTK kontekstis palumegi tagasisidet mudelieelistusele koos põhjendustega.

Kommenteerida võib ka seda, kuidas mudelivalik KarS-s peaks kajastuma, aga see arutelu on plaanitud

pigem seaduse eelnõu ettevalmistamise faasi.

VTK-le laekunud tagasiside pinnalt selgub, millist mudelit soovitakse. Kui mudelivalik on tehtud,

valmistame ette seaduse eelnõu karistusseadustiku muutmiseks ja see valmib 2025. aastal.

VTK saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele (SoM, SiM, MKM, HTM jt), ning arvamuse

avaldamiseks kohtutele (Riigikohus, ringkonnakohtud ja maakohtud), prokuratuurile (Riigiprokuratuur

ja ringkonnaprokuratuurid), Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Politsei- ja

Piirivalveametile, Sotsiaalkindlustusametile, Tervise Arengu Instituudile, Soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, ülikoolidele (TÜ, TLÜ, TalTech, Sisekaitseakadeemia), Eesti

Juristide Liidule, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Lastearstide Seltsile, Eesti Arstiteadusüliõpilaste

Seltsile, MTÜ-le Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühingule,

MTÜ-le Lastekaitse Liit, MTÜ-le Eesti Noorteühenduste Liit, MTÜ-le Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ-le

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, MTÜ-le Eesti Naiste Varjupaikade Liit, Eesti Naisteühenduste

Ümarlaua SA-le, MTÜ-le Eluliin, MTÜ-le Pärnu Naiste Tugikeskus, Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ-le,

MTÜ-le Tallinna Naiste Kriisikodu, Eesti SV Tugigrupid MTÜ-le, MTÜ-le Vägivallavaba Elu Kaitseks, SA-le

Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ-le Inimõiguste Instituut, MTÜ-le Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, MTÜ-

le Eesti LGBT Ühing, President Kaljulaidi Fond MTÜ-le, MTÜ-le Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu

Koalitsioon VATEK, MTÜ-le Oma Tuba, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, SA-le Kodanikuühiskonna

Sihtkapital, SA-le Mõttekoda Praxis, SA-le Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ning teadmiseks Riigikogu

Kantseleile.

Väljatöötamiskavatsuse koostasid justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunikud Andra

Reinomägi ([email protected]) ja Tuuli Lepp ([email protected]).

140 Justiitsministeerium (2024). Seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude koosseisude vastavusest Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsioonile. Analüüs. https://www.just.ee/media/4774/download, vaadatud 28.11.2024.

34

Justiitsministeerium tänab väljatöötamiskavatsuse koostamisele eelnenud aruteludes ja

kaasamisüritustel osalenud organisatsioone ja asutusi, kes on välja toodud VTK lisas 1.

PS. Minister Liisa-Ly Pakosta rõhutab, et tema personaalselt toetab JAH-mudelit.

35

LISA 1 Kaasamiskohtumistel osalenud organisatsioonid ja asutused 17.06.2024 ja/või 17.10.2024 kaasamiskohtumistel osalesid lisaks Justiitsministeeriumi kolleegidele ka

Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja

teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, prokuratuuride, kohtute, Politsei- ja

Piirivalveameti, Sotsiaalkindlustusameti, Tervise Arengu Instituudi, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise voliniku kantselei, Eesti Inimõiguste Keskuse, Eesti Seksuaaltervise Liidu, SA Viljandi Haigla,

Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühingu, MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Naisuurimus- ja

Teabekeskuse, Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, Eesti Naisteühenduste

Ümarlaua, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus, Eesti SV Tugigrupid MTÜ,

Tallinna Naiste Tugikeskuse, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu, MTÜ Eesti LGBT Ühing, MTÜ Oma Tuba

ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad.

LISA 2. Politsei poolt registreeritud vägistamiskuriteod Euroopa riikides

100 000 elaniku kohta Eurostati andmetel aastatel 2013-2022. 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Tsehhi (2024) 5,60 6,36 5,67 6,15 5,65 6,14 6,41 5,98 14,21 16,29

Holland (2023) 7,42 7,25 7,48 9,04 10,30 11,29 11,89 11,86 13,73 16,40

Soome (2023) 17,97 18,51 19,06 21,14 22,62 25,27 27,38 27,47 35,65 32,86

Šveits (2023) 7,10 6,83 6,46 7,06 7,35 7,38 7,95 8,28 8,73 9,92

Hispaania (2022) 2,78 2,66 2,65 2,69 2,98 3,64 3,99 3,37 4,52 6,04

Belgia (2022) 29,97 28,51 28,75 30,44 32,83 33,93 36,85 34,10 38,44 37,03

Taani (2021) 14,98 14,87 18,57 29,42 31,36 38,35 35,33 37,35 45,51 48,20

Sloveenia (2021) 10,93 7,81 6,20 7,99 7,65 6,68 8,75 6,97 8,25 10,35

Horvaatia (2020) 6,43 7,89 6,11 7,59 5,92 7,23 11,58 7,44 11,17 9,24

Küpros (2020) 2,66 1,98 2,48 2,59 2,22 3,24 1,83 3,15 6,14 6,30

Portugal (2019) 3,29 3,59 3,61 3,24 3,96 4,09 4,19 3,06 3,86 5,01

Kreeka (2019) 1,35 1,23 1,12 1,44 1,45 1,46 1,70 1,60 2,43 3,18

Rootsi (2018) 58,96 65,26 56,88 64,06 69,72 74,85 80,85 86,02 89,74 86,38

Island (2018) 55,93 39,61 54,09 55,63 62,95 75,48 60,23 43,39 57,21 68,04

Malta (2018) 3,56 2,59 5,36 5,99 4,13 3,78 6,28 3,30 6,20 7,49

Montenegro (2017) 0,64 0,80 0,80 0,32 1,61 1,29 0,64 1,45 1,29 2,59

Austria (2016) 15,32 13,68 13,18 14,17 17,01 18,88 18,92 18,92 20,61 22,89

Saksamaa (2016) 9,20 9,09 8,65 9,64 10,07 10,91 11,53 12,17 12,52 15,09

Luksemburg (2011) 16,57 13,28 12,08 18,39 14,22 12,62 18,90 16,61 17,33 20,30

Šotimaa (2009) 31,77 33,67 31,59 32,64 39,45 42,17 : : : :

Põhja-Iirimaa (2008) 29,73 37,39 40,79 44,60 51,00 58,10 : : : :

Iirimaa (1981) 8,52 10,35 14,24 14,73 17,54 21,32 21,72 20,85 21,83 21,78

Inglismaa ja Wales (1979)

36,56 51,40 62,28 71,59 92,29 99,48 : : : :

Norra 31,56 31,91 36,85 42,89 43,89 48,42 41,23 41,62 45,83 41,55

Prantsusmaa 17,03 18,44 19,28 22,52 24,35 28,58 34,05 37,95 50,13 56,13

Läti 3,61 3,75 3,02 7,21 8,26 9,10 8,91 10,59 9,09 12,90

Rumeenia 4,89 4,39 5,11 4,76 7,05 7,49 8,04 8,25 10,16 11,78

Eesti 10,23 11,17 12,24 11,55 11,40 16,07 15,32 11,44 13,98 11,41

Liechtenstein 8,14 13,47 5,35 5,32 13,22 13,12 2,61 7,74 5,12 10,18

36

Ungari 2,50 3,22 3,86 6,08 6,00 5,53 3,90 5,16 4,86 6,06

Leedu 4,48 5,37 5,31 3,81 4,35 4,13 3,36 2,58 2,43 2,39

Albaania : 1,41 2,46 1,53 1,49 1,46 2,69 2,28 2,30 2,04

Slovakkia 1,68 1,59 1,60 1,51 1,77 1,82 1,78 1,69 1,69 1,97

Serbia 1,95 1,86 1,60 1,48 1,58 1,76 1,67 1,34 1,67 1,59

Poola 2,07 2,09 1,73 2,08 1,89 1,99 1,87 1,50 1,54 1,57

Bulgaaria 2,25 2,04 1,65 1,78 2,00 1,60 1,87 1,57 1,16 1,40

Põhja-Makedoonia 1,84 2,18 1,98 1,74 1,69 : 1,69 1,83 1,21 0,98

Itaalia : : : : : : : : : :

Bosnia ja Herzegovina

: : : : : : : : : :

Kosovo : : : 1,58 1,63 1,78 2,78 3,37 : :

: - Andmeid pole saadud

Riigi nimetuse taga on sulgudes toodud aastaarv, millal riigis võeti vastu või täiendati

nõusolekuseadust. Allikad: Eurostat141; Uhnoo, S., Erixon, S., Bladini, M. (2024) 142; Viik, K., Rohtmets,

E. (2022) 143

141 Eurostat. https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/crim_off_cat/default/table?lang=en&category=crim.crim_off, vaadatud 08.12.2024 142 Uhnoo, S., Erixon, S., Bladini, M. (2024). The wave of consent-based rape laws in Europe. International Journal of Law, Crime and Justice, vol 77. https://doi.org/10.1016/j.ijlcj.2024.100668, vaadatud 27.11.2024. 143 Viik, K., Rohtmets, E. (2022). Euroopa teekond seksuaalset nõusolekut arvestavate seadusteni. 24.11.2022, https://feministeerium.ee/euroopa-teekond-seksuaalset-nousolekut-arvestavate-seadusteni/, vaadatud 08.12.2024.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (nn nõusolekuseaduse VTK) Esitame väljatöötamiskavatsuse ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Riigiprokuratuurile ja ringkonnaprokuratuuridele, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Politsei- ja Piirivalveametile, Sotsiaalkindlustusametile, Tervise Arengu Instituudile, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, ülikoolidele (TÜ, TLÜ, TalTech, Sisekaitseakadeemia), Eesti Juristide Liidule, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Lastearstide Seltsile, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsile, MTÜ-le Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühingule, MTÜ-le Lastekaitse Liit, MTÜ-le Eesti Noorteühenduste Liit, MTÜ-le Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ-le Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, MTÜ-le Eesti Naiste Varjupaikade Liit, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud SA-le, MTÜ-le Eluliin, MTÜ-le Pärnu Naiste Tugikeskus, Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ- le, MTÜ-le Tallinna Naiste Kriisikodu, Eesti SV Tugigrupid MTÜ-le, MTÜ-le Vägivallavaba Elu Kaitseks, SA-le Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ-le Inimõiguste Instituut, MTÜ-le Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, MTÜ-le Eesti LGBT Ühing, President Kaljulaidi Fond MTÜ-le, MTÜ-le Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK, MTÜ-le Oma Tuba, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, SA-le Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning SA-le Mõttekoda Praxis ja SA-le Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks. Väljatöötamiskavatsus esitatakse teadmiseks Riigikogule. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 20. jaanuaril 2025. Nõusolekuseaduse all mõistetakse üldiselt riikide karistusseadustikus või kriminaalkoodeksis seksuaalvägivalla reguleerimist nõnda, et tahtevastased/nõusolekuta seksuaaltegevused on kuriteona karistatavad. Seega pole nn nõusolekuseadus eraldi õigusakt, vaid tegu on karistusõiguses reguleeritud nõusolekupõhise lähenemisega vägistamisele ning teistele seksuaalkuritegudele. Käesolevas väljatöötamiskavatsuses kasutame lihtsuse ja selguse huvides läbivalt nõusolekuseadus või nõusolekuseaduse VTK, mitte karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister

Meie 17.12.2024 nr 8-3/8861-1

Lisaadressaadid: Riigikogu Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Viru Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Riigiprokuratuur Põhja Ringkonnaprokuratuur Lõuna Ringkonnaprokuratuur Viru Ringkonnaprokuratuur Lääne Ringkonnaprokuratuur Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Politsei- ja Piirivalveamet Sotsiaalkindlustusamet Tervis Arengu Instituut Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei Tartu Ülikool Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Ülikool Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut Sisekaitseakadeemia Eesti Juristide Liit Eesti Lastearstide Selts Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts MTÜ Eesti Seksuaaltervise Liit Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühing MTÜ Lastekaitse Liit MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus MTÜ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus MTÜ Eesti Naiste Varjupaikade Liit Eesti Naisteühenduste Ümarlaud SA MTÜ Eluliin MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu Eesti SV Tugigrupid MTÜ MTÜ Vägivallavaba Elu Kaitseks SA Eesti Inimõiguste Keskus MTÜ Inimõiguste Instituut MTÜ Eesti Avatud Ühiskonna Instituut MTÜ Eesti LGBT Ühing President Kaljulaidi Fond MTÜ MTÜ Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK MTÜ Oma Tuba Eesti Linnade ja Valdade Liit SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks SA Mõttekoda Praxis Tuuli Lepp 5866 8042 [email protected]

JAH-mudeli puhul tuleb seksuaalse tegevuse osalistel väljendada oma nõusolekut seksiks ehk anda n-ö aktiivne nõusolek. Nõusolekut saab väljendada sõnaliselt, kehakeeles või muul viisil. Kuni nõusoleku väljendamiseni see puudub ja seni ei saa seda eeldada. Kuni üks osapool ei ole nõusolekut väljendanud, on teise osapoole asi välja selgitada, kas nõusolek on või mitte. Nõusolek peab olema vabatahtlik ehk antud vaba tahte tulemusena. EI-mudeli puhul eeldatakse seksuaalse tegevuse osaliste nõusolekut seni, kuni üks osalistest väljendab, et ta ei ole toimuvaga nõus. Selle mudeli järgi on vaikimine nõusolek. Nõusoleku puudumist saab samuti väljendada nii sõnaliselt, kehakeeles kui muul viisil, samas on teatud juhtudel väljendusvõime piiratud, nt kannatanu tardumisreaktsiooni korral. Enamik Euroopa Liidu liikmesriikidest on seksuaalkuritegude kontekstis läinud üle nõusolekupõhisele lähenemisele. EI-mudel on Austrias, Saksamaal ja Tšehhis. JAH- mudel on Belgias, Hispaanias, Hollandis, Horvaatias, Iirimaal, Kreekas, Küprosel, Luksemburgis, Maltal, Portugalis, Rootsis, Sloveenias, Soomes ja Taanis.

1. Miks on muudatust vaja?

2. Mis muutub?

3. Mida on vaja muudatustest veel teada?

Eesti karistusseadustikus ei vasta seksuaalse enesemääramise vastased süüteod täiel määral Istanbuli konventsioonile, aga soovime, et vastaksid. Tahame minna seksuaalkuritegude kontekstis nn jõu- ja sunnipõhiselt lähenemiselt üle nõusolekupõhisele lähenemisele. See tähendab seksuaalvägivalla reguleerimist nõnda, et nõusolekuta seksuaaltegevused on karistatavad. Nõusolekupõhine käsitlus on mõtteliselt jagatav JAH-mudeliks ning EI-mudeliks. Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on küsida asutuste ja huvigruppide mudelieelistust.

Nõusolekuseaduse väljatöötamiskavatsuse eesmärk on teada saada mudelieelistus

N õ

u so

le ku

se ad

u se

m õ

ju sõ

n u

m id

Kevadel 2024 otsustati, et karistusseadustikku muudetakse ning karistatav hakkab olema nõusolekuta suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu, ilma, et lisaks nõusoleku puudumisele peaks samaaegselt esinema veel täiendavaid tingimusi nagu vägivald või abitusseisund või sõltuvussuhte kuritarvitamine.

Eestis läbiviidud hiljutised uuringud näitavad, et Eesti inimeste hoiakud seksuaalvägivalla ja vägistamisega seotud küsimustes kannavad endas valdavalt üksteise tahte austamist ja jõu kasutamise mittetolereerimist. Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta uuringu andmete järgi hindab 99% Eesti inimestest vägistamist raskeks vägivallaks.

4. Miks just nüüd?

Nõusolekuseaduse vastuvõtmine mõjutab kogu elanikkonda: nii ohvreid kui ka toimepanijaid võib olla meie kõigi lähikonnas. Lisaks ohvrile, toimepanijale ja nende lähedastele, puudutab seksuaalvägivald ka selleuurimise ja menetlemisega seotud osapooli (politsei, prokuratuur, kohus) ning kannatanutele abi pakkuvaid institutsioone.

5. Kelle jaoks seda tehakse?

6. Keda see veel puudutab?

Justiitsministeeriumi tellitud ohvriuuringu (2024) andmed näitavad, et üheksa inimest kümnest toetavad Eestis väidet, et seksuaaltegevustes peaksid mõlemad osapooled veenduma, et partner on selle tegevusega nõus: 65% vastanute arvates peab nõusolekus veenduma ja selleks peaks partneri käest nõusolekut küsima; 26% vastajatest leiab, et nõusolekus peab veenduma, kuid selle tajub üldjuhul ära, nõusolekut küsida pole vaja. Vaid 3% vastajate arvates ei pea veenduma ning seni kuni partner pole öelnud, et ta ei ole nõus, saab nõusolekut eeldada. 6% vastanutest ei osanud oma arvamust öelda.

Meie kõigi ehk Eesti ühiskonna jaoks, et ennetada seksuaalvägivalda ja vähendada ohvrite arvu. Seksuaalvägivald on väga varjatud vägivallatüüp ja selle ohvrid pöörduvad abi järele liiga vähe. 2023. aastal registreeriti Eestis 731 seksuaalkuritegu, millest 94 olid täisealise kannatanuga kontaktsed seksuaalkuriteod ja nendest omakorda 84 vägistamised. Üheksa kannatanut kümnest olid naised.

Seksuaalvägivald on ühiskonnale väga kulukas. Lisaks otsestele kuludele nagu kriminaalmenetlus, vangistus, ohvriabiteenused ja -meetmed jne, kaasnevad seksuaalvägivallaga ka kaudsed kulud, nt kannatanute tööturult eemalejäämine/töövõimetus, laekumata maksutulu, laste saamisest loobumine või selle võimatus, riigist lahkumine, sõltuvus alkoholist või narkootikumidest, suitsiid jne. Eelnimetatud põhjustel on seksuaalvägivalla ennetus ning selle tõkestamine ülimalt olulised. Seksuaalvägivalla ennetamine ja kiire abi seksuaalvägivalla ohvritele vähendab kulusid nii riigi tervishoiu- ja sotsiaal-, kui ka õigussüsteemile. Sõltumata mudelivalikust kasvab nõusolekupõhisele lähenemisele ülemineku korral eeldatavalt nii politsei kui prokuratuuri töömaht oluliselt. Seetõttu on menetlemiseks vaja lisaressurssi. Ekspertide sõnul on eraldi kuludega vaja arvestada koolituste korraldamiseks, et tõsta nii ühiskonna kui ka menetlejate, kohtunike ja teiste spetsialistide teadlikkust seadusemuudatusest ja sellega seotud mõjudest. Samuti on vaja tagada kõigile ohvritele vajalik tugi ja abi. Kui seadusemuudatus aitab vähendada seksuaalvägivalda, võib tulevikus ressurssi hoopis vabaneda.

7. Kui palju muudatus maksab? Kust kulud kaetakse?

N õ

u so

le ku

se ad

u se

m õ

ju sõ

n u

m id

Väljatöötamiskavatsusele saabunud tagasiside pinnalt tehakse mudelivaliku otsus jaanuari lõpuks 2025. Karistusseadustiku muudatuse eelnõu valmib 2025. aastal.

8. Millised on muudatuse ohud/riskid?

9. Mis on ettepanekule eelnenud?

10. Millal muudatused tehakse?

Nõusolekupõhisuse mudelivalik mõjutab kahtlemata ühiskonna teadlikkust seksuaalvägivallast ja suunab inimeste käitumist. Kui JAH-mudeli puhul võib eeldada vägistamisega seotud pöördumiste arvu kasvu, siis võib eeldada, et seeläbi on rohkem ka neid ohvreid, kes vajalikku abi ja tuge saavad. EI-mudeli puhul võib eeldada, et muudatused on tagasihoidlikumad ning abi saamiseks pöördujaid on vähem. Vägivalla puhul on oluline, et seda kogenud inimene ei jääks üksi ja saab vajalikku tuge. Seadusemuudatus on suunatud eeskätt seksuaalvägivalla ohvrite paremale kaitsele ning avaldab mõju paljudele eluvaldkondadele. Ometi ei saa kavandatavale seadusemuudatusele panna lootust, et see iseenesest inimestele paremaid suhtlemisoskusi õpetab või inimesi üksteise inimõigusi paremini austama paneb. On selge, et karistusõiguse muutmisega üksi eelöeldut ei saavuta.

Väljatöötamiskavatsusele on eelnenud lai ja põhjalik kaasamine. Kaasamisüritustel on arutatud EI-mudeli ning JAH-mudeli plusse ja miinuseid, nõusolekupõhise lähenemise erinevat liiki mõju, sõlmküsimusi, müüte, kommunikatsiooni ning veel palju muud.

N õ

u so

le ku

se ad

u se

m õ

ju sõ

n u

m id