Kaaskiri

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiitsministeerium

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

17.12.2024 nr 9-1/50-1

Kaaskiri

Edastan teadmiseks kuritegevuse varalise mõjutamise töörühma poolt koostatud raporti.

Avaldan siinkohal tänu kõikidele töörühmas osalenud ministeeriumitele, asutustele ja

töötajatele valdkonnaülese kaardistuse ning kuritegevuse mõjutamiseks lahenduste otsimisse

panustamise eest ning soovin edu raportis mainitud tegevuste elluviimisel.

2022. aasta detsembris kutsus Siseministeerium kokku nelja ministeeriumi ning kaheksa asutuse

esindajatest koosneva töörühma, et koostöös leida lahendused ja koondada ettepanekud

finantshuvist kantud kuritegevuse stiimulite vähendamiseks ning senisest oluliselt suuremal

määral kriminaaltulu leidmiseks, arestimiseks ja konfiskeerimiseks.

Tõhusa muutuse elluviimiseks tuleks raportile tuginedes: koostada ja võtta kasutusele

kuritegevuse varalise mõjutamise programm, asutada konfiskeeritud vara fond, luua jätkusuutlik

koolitussüsteem, täiendada varade arestimist, võõrandamist ja konfiskeerimist puudutavat

seadusandlust, ajakohastada menetlusinfosüsteeme kuritegevusest ja varadest automatiseeritud

ülevaate saamiseks, asutada arestitud varade haldamise kesküksus, luua varade

keskhaldussüsteem, võtta kasutusele tõhusad IT lahendused ning suurendada uurimisasutustes,

prokuratuuris ja kohtus valdkonnas efektiivsust tõstma asuvat personali.

Kantslerid planeerivad kohtumist 2025. aasta alguses, et raportis toodud ettepanekute

elluviimise võimalusi koos arutada ning ühiselt võtta ette sammud, mis aitaksid vähendada

kuritegevust ja selle tasuvust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

2 (2)

Lisa:

Kuritegevuse varalise mõjutamise töörühma raport

Lisaadressaadid:

Riigikantselei

Kaitsepolitseiamet

Keskkonnaamet

Maksu- ja Tolliamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Riigiprokuratuur

Rahapesu Andmebüroo (DELTA)

Sisekaitseakadeemia

Harju Maakohus

Mati Ombler 6125190

[email protected]

Kuritegevuse varalise mõjutamise töörühma raport Juunis 2024

2

Kuritegevuse varalise

mõjutamise töörühma raport

Väljaandja: Siseministeerium

Koostaja: Mati Ombler

Keeletoimetaja: Ene Sepp

Kujundus: Merit Villandberg

Kasutusviis: avalik

Töörühmas osalesid ja raporti sisustamisele aitasid

kaasa eksperdid Harju Maakohtust,

Justiitsministeeriumist, Kaitsepolitseiametist,

Keskkonnaametist, Kliimaministeeriumist, Maksu- ja

Tolliametist, Politsei- ja Piirivalveametist, Prokuratuurist,

Rahandusministeeriumist, Rahapesu Andmebüroost,

Sisekaitseakadeemiast ning Siseministeeriumist.

Raportile viitamine: Ombler, M., 2024. Kuritegevuse

varalise mõjutamise töörühma raport. Siseministeerium.

3

SISUKORD

TÄNUSÕNAD 6

KOKKUVÕTE 7

SUMMARY 11

KOONDATUD ETTEPANEKUD 14

SISSEJUHATUS 23

1. TÖÖRÜHMA KAASATUD ASUTUSED 27

2. TÖÖRÜHMA TEGEVUSE ÜLESEHITUS JA KOHTUMISED 28

3. FINANTS- JA ORGANISEERITUD KURITEGEVUSE OHU LÜHIÜLEVAADE 31

4. KURITEGEVUSE VARALISE MÕJUTAMISE SUUTLIKKUSE LÜHIÜLEVAADE 35

5. RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID JA DIREKTIIVID 42

6. SELGITATUD VAJADUSED JA ETTEPANEKUD 45

6.1 Statistika koondamine ja kasutatavate infosüsteemide arendamine 45 6.1.1. Arestitud ja konfiskeeritud varadest ülevaate saamine 45 6.1.2. MONEYVAL ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise statistika 46 6.1.3. Kohtuotsustes võetud seisukohad arestitud varade kohta 47

6.2. Statistika tõhusam kasutamine 48 6.2.1. Riiklikus kriminaalstatistika ülevaates kuvatavad andmed 48 6.2.2. Kuritegevuse varalise mõjutamise kajastus prokuratuuri aastaraamatus 49

6.3. Seaduste ja regulatsioonide täiendamine 49 6.3.1. Kriminaalmenetluse seadustik 49

6.3.1.1. Vara arestimise määruse koostamisele kuluv aeg ......................................... 49

6.3.1.2. Vara võõrandamine enne kohtuotsust ............................................................ 51

6.3.1.3. Vara aresti alt vabastamisel tähelepanu pööramine isikute võlgnevusele ..... 59

6.3.1.4. Uurimisasutuses hoiustatava vara realiseerimine.......................................... 60

6.3.1.5. Arestitud vara hoiustamis- ja hoolduskulu ..................................................... 63

6.3.1.6. Arvelduskontodel arestitud summade ülevaade, kontroll ja intressid ............ 63

6.3.1.7. Kriminaalmenetluses menetluskulude arvutamise keerukus ......................... 65

6.3.1.8. Juriidilise isiku jagunemist, ühinemist või registrist kõrvaldamist takistav

regulatsioon ................................................................................................................. 66

6.3.1.9. Konfiskeerimismenetluse lühike tähtaeg ....................................................... 67

6.3.1.10. Vara arestimise taotluseks kogutud materjali tõlkimine eesti keelde .......... 68

6.3.1.11. Kuritegevusest saadud vara tuvastamiseks kasutatavate jälitustoimingute

lubatavus ..................................................................................................................... 69

6.3.1.12. Tsiviilkostja vastu esitatav avalik-õiguslik nõudeavaldus ............................. 70

6.3.1.13. Avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamine ................................................... 71

6.3.1.14. Sanktsiooniga keelatud kauba hävitamine või töötlemine ........................... 72

6.3.1.15. Keskkonnakuritegude raskendatud avastamine ........................................... 73

4

6.3.2. Süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimine ............................................... 74 6.3.2.1. Kuritegevusest saadav vara ........................................................................... 74

6.3.2.2. Vara konfiskeerimise võimalused ................................................................... 74

6.3.2.3. Probleemkohad .............................................................................................. 78

6.3.2.4. Rahvusvaheline praktika ................................................................................. 81

6.3.2.5. Meetme seaduslikkus ..................................................................................... 92

6.3.3. Karistusseadustik 99 6.3.3.1. Alusetu rikastumise määratlus ....................................................................... 99

6.3.3.2. Juriidilise isiku vastutus ............................................................................... 100

6.3.3.3. Laiendatud konfiskeerimine ......................................................................... 102

6.3.3.4. Eelkuriteota rahapesu raskendatud tõendamine .......................................... 104

6.3.3.5. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise hooldusmeetmete raske

rikkumine ................................................................................................................... 106

6.3.4. Kinnistusraamatuseadus ...................................................................................... 106 6.3.4.1. Kinnisvara müügitehingu maksumuse teabele juurdepääs .......................... 106

6.3.5. Muud regulatiivsed muudatused .......................................................................... 107 6.3.5.1. Kuritegevuse varalise mõjutamise efektiivsust ja järjepidevust loov arengukava

................................................................................................................................... 107

6.3.5.2. Kriminaaltulu leidmise, arestimise ja konfiskeerimise tõhustamise

väärtustamissüsteem ................................................................................................ 108

6.3.5.3. Konfiskeeritud sõidukite kasutamine uurimisasutuses ................................ 114

6.4. Varade haldamise tõhustamine 115 6.4.1. Piiratud varade keskne haldamine 119 6.4.2. Süüteomenetlusega piiratud varade keskhaldussüsteem 137 6.4.3. Vara arestimise, haldamise ja konfiskeerimise juhis 141 6.4.4. Vara müümise kohatine ebatõhusus 143

6.5. Uuringute ja analüüside tegemine 144 6.5.1. Illegaalsed rahavood 145 6.5.2. Kriminaaltulu 145 6.5.3. Kuritegeliku tegevuse tagajärjel rikastumise arvutamise metoodika 146 6.5.4. Kaupade võltsimine ja piraatlus 147 6.5.5. Konfiskeerimise vähesus 147 6.5.6. Vara arestimise, võõrandamise ja konfiskeerimise kohtupraktika ülevaade 148 6.5.7. Rahapesu 148 6.5.8. Korruptsioon 149 6.5.9. Inimkaubandus 149 6.5.10. Kelmus 150 6.5.11. Keskkonnakuritegevus 150 6.5.12. Kuritegevuse otsene ja kaudne kahju 151 6.5.13. Küberkuritegevus 151 6.5.14. Maksuauk 152 6.5.15. Varimajandus 152 6.5.16. Narkokuritegevus 153 6.5.17. Organiseeritud varavastane kuritegevus 153 6.5.18. Relvakaubandus 153

6.6. Jätkusuutliku koolitussüsteemi loomine 154

5

6.6.1. Asutuste võime korraldada ja finantseerida koolitusi 154 6.6.2. Jätkusuutlik koolitusprogramm 156

6.7. Muud ettepanekud 159 6.7.1. Arestimise ja konfiskeerimise tõhustamine 159

6.7.1.1. Vara vähene tuvastamine ja äravõtmine ........................................................ 159

6.7.1.2. Mahukate ja arestitud vara sisaldavate kriminaalasjade seisakud ................ 161

6.7.1.3. Rahapesuks kasutatava vara segamine legaalse varaga ............................... 162

6.7.1.4. Vara hindamine enne arestimist ..................................................................... 164

6.7.1.5. Arestitud vara hindamine ................................................................................ 166

6.7.2. Koostöö parendamine 167 6.7.2.1. Keskkonnaameti ning Politsei- ja Piirivalveameti vaheline infovahetus ......... 167

6.7.2.2. Uurimisasutuste ja prokuratuuri koostöö ....................................................... 167

6.7.2.3. Kriminaaltuluga tegelevate töötajate võrgustik .............................................. 169

6.7.2.4. Rahvusvaheline koostöö ................................................................................. 170

6.7.3. Menetluse tõhustamine 171 6.7.3.1. Prioriseerimine ja asutuste koostöö rahapesuvastases võitluses ................. 171

6.7.3.2. Kriminaaltulu tõhusam leidmine ja arestimine kui juhtimisinstrument .......... 172

6.7.3.3. Menetluste käigus leitud ja ära võetud sularaha ............................................ 172

6.8. Ressursivajadused 173 6.8.1. IT-vahendite ja tööriistade hankimine 173

6.8.1.1. Maksu- ja Tolliamet ........................................................................................ 173

6.8.1.2. Politsei- ja Piirivalveamet ............................................................................... 174

6.8.2. Töötajate arvu suurendamine 174

7. KASUTATUD LÜHENDID 181

8. JOONISTE NIMEKIRI 184

9. TABELITE NIMEKIRI 185

10. LISA 1. STATISTILISED ANDMED (ETTEPANEKU „ARESTITUD JA KONFISKEERITUD VARADEST ÜLEVAATE SAAMINE“ JUURDE (6.1.1)) 186

11. LISA 2. VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS „JUSTIITSMINISTEERIUMI EELARVELISE FONDI RAKENDAMISE KORD KONFISKEERITUD VAHENDITE KASUTAMISEST“ (ETTEPANEKU „KRIMINAALTULU LEIDMISE, ARESTIMISE JA KONFISKEERIMISE TÕHUSTAMISE VÄÄRTUSTAMISSÜSTEEM“ JUURDE (6.3.5.2)) 192

6

Tänusõnad

Raport on enam kui aasta kestnud pühendunud töö tulemus, millesse on panustanud valdkonnaga seotud

erinevatest asutustest hulk Eesti inimesi, kelle kogemused on raporti kujunemisel olnud määrava

tähtsusega. Tahe leida paremaid võimalusi kuritegevuse mõjutamiseks ja kuritegevuse kasumlikkuse

vähendamiseks on aidanud koondada laiapindse ülevaate edu toovatest ettepanekutest ning vajadustest.

Need on rakendamise korral kuritegevusvastases võitluses jätkusuutlikku ja olulist muutust tuua püüdvad

ettepanekud.

Asutuste analüüsi, probleemide selgitamise, hinnangute esitamise, kohtumiste arutelude ja raportiga

tutvumise järel tagasiside andmisega on raporti kujundamisele lisanud hindamatut väärtust kolleegid Harju

Maakohtust, Justiitsministeeriumist, Kaitsepolitseiametist, Keskkonnaametist, Kliimaministeeriumist,

Maksu- ja Tolliametist, Politsei- ja Piirivalveametist, Prokuratuurist, Rahandusministeeriumist, Rahapesu

Andmebüroost, Sisekaitseakadeemiast ning Siseministeeriumist.

Täname kõiki koostööpartnereid, kes võtsid parima praktika koondamiseks osa rahvusvahelistest

kohtumistest ning kohtusid rahvusvaheliste ekspertidega mitmes riigis. Suur tänu koostööpartneritele ja

ekspertidele Eestis, Lätis, Luxembourgis, Suurbritannias ning Ameerika Ühendriikides.

7

Kokkuvõte

2022. aasta detsembris kutsus Siseministeerium kokku nelja ministeeriumi ning kaheksa asutuse ja

institutsiooni esindajatest koosneva töörühma, et koostöös leida lahendused ja koondada ettepanekud,

toetada finantshuvist kantud kuritegevuse stiimulite vähendamist ning aidata kaasa kuritegevusvastases

tegevuses, et senisest oluliselt suuremal määral leida, arestida ja konfiskeerida kriminaaltulu.

Kuritegevuse varalise mõjutamise töörühma toimetused hõlmasid 2023. aastal asutusesiseste analüüside

ja parendusettepanekute tegemist, rahvusvahelise praktika kogumist Euroopa Prokuratuuris ning

õppevisiitidelt Suurbritannias ja Lätis ning osavõttu teadlikkust suurendavatest kohtumistest Euroopas ja

USAs.

Töörühma tegevusele andis tõuke Siseministeeriumi uuringust „Kriminaaltulu võimalikust ulatusest Eestis“

selgunud tõsiasi, et varaliselt suudetakse kuritegevust mõjutada piiratud ulatuses. Värskendatud andmetele

tuginedes saab öelda, et ajavahemikul 2018–2022 on uurimisasutused ja prokuratuur kriminaalmenetlustes

arestinud vara aastas keskmiselt 11,7 miljoni euro väärtuses ning kohtud on konfiskeerinud jõustunud

kohtuotsustes keskmiselt 2,4 miljoni euro väärtuses1. Samas võib finantshuvist toimepandud kuritegevusest

saadav kriminaaltulu küündida mitmesaja miljoni euroni aastas. Status quo kuritegevuse varalises

mõjutamises ei ole jätkusuutlik ega ka vastuvõetav. Seetõttu on ühiselt tugeva ja toimiva jätkusuutliku

süsteemi loomine koos efektiivsust hindavate meetmetega edu saavutamiseks kuritegevuse

toimepanemise stiimulite vähendamisel suure tähtsusega.

Kuritegeliku tegevuse kasumi äravõtmist ja selle tagamist, et kuritegevus ei tasu ära, peetakse tõhusaks

meetmeks kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel. Kui kriminaaltulu konfiskeerimine on

põhimõte, mida kohaldatakse enamiku kuritegude puhul, siis praktikas rakendatakse seda kõige sagedamini

organiseeritud kuritegevusega seotud juhtumite korral2.

Kuritegelikust tegevusest saadavat tulu võidakse kasutada tarbimiseks, reinvesteerimiseks ettevõtlusse või

pesemiseks. Rahapesu leiab aset mitmel põhjusel: see aitab konkurentide eest vara peita, edukas rahapesu

võimaldab esitleda vara legitiimsena ning see laseb kogenud kurjategijatel varjata oma kontrolli oluliste

varade üle. Kõik kuriteod ei ole hoolikalt planeeritud, mistõttu mõned teod võivad olla juhuslikku laadi ja

varjatud seni, kuni neid ei uurita. Teiselt poolt on keerukalt planeeritud ja läbi viidud tegevused

uurimisasutustele ning tervele justiitssüsteemile tõsised katsumused.3 Saab üha selgemaks, et kuritegevus,

mille eesmärk on teenida kasu, suudab õigusruumi koormata määral, mis peegeldab kuritegevuse vastu

kasutatavate vahendite vähesust ja nõrgenenud tõhusust.

1 Ombler, M., 2023. Kriminaaltulu. Kui suur ja kas leiame üles? Turvalisuskompass 2/2023 (5), lk 345–380.

https://doi.org/10.15158/m0ef-zm67, lk 360. 2 Council of European Union, 2019. Analysis of non-conviction based confiscation measures in the European Union. Commission

staff working Document. SWD (2019) 1050 final, 8627/19, 15.04.2019. https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-8627-

2019-INIT/en/pdf. 3 Simser, J. 2023. Responses to Money Laundering and Canadian Intergovernmental Affairs. Rmt: C. Leuprecht & J. Ferrill, eds.,

Financial Crime in Canada. London, Montreal & Kingston: McGill-Queen’s University Press, lk 387.

8

Kriminaaltulu leidmist, arestimist ja konfiskeerimist peaksime võimestama ning selle regulatsiooni

nüüdisajastama, kuna sellega õnnestuks vähendada kuritegevuse tasuvust ja seeläbi kuritegevust. Seni

kogu maailmas kasutusele võetud kriminaalmenetlus ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasneda võiv vara

konfiskeerimine ei ole enam tõhus kurjategijaid mõjutama ning kuritegevust vähendama4. Riik, võttes

tänapäevased kuritegevust vähendavad meetmed, annab sellega mõista, et kuritegevusest saadavat tulu ei

ole võimalik jäädagi kasutama või seda majanduses rakendada, turul eeliseid saada ja omakorda kasumit

teenida. Edu saabumisel saab avalikkus teada, et kõiki koheldakse võrdselt. Uurimisasutustel ja prokuratuuril

tuleb tulu saamisest kantud kuritegevuse uurimisel veelgi energilisemalt korraldada finantsuurimisi.

Raportis on esitatud töörühma materjal: tähelepanekud arestitava vara leidmise, arestimise, haldamise,

hoiustamise, hindamise, võõrandamise, realiseerimise, konfiskeerimise ja halduskulukuse arvestamise

kohta; tegevuste efektiivsemaks muutmisega seotud vajadused; finantskuritegevuse käsitlemise puudus

akadeemilises teaduskirjanduses; puudused varade halduses ja seadustes üldisemalt ning ettepanekud

seniste puuduste kõrvaldamiseks.

Raportis toodud ettepanekute puhul on taotluslikult esitletud käsitlusi ja ettepanekuid moel, mis lähtub

probleemi seisukohast avarast vaatlusest, soovimata varajases staadiumis ideid, vaatenurki ja võimalusi

kuidagigi piirata. Edaspidine detailsem analüüs võib seetõttu jõuda järeldusele, et mõni esitatud ettepanek

pole rakendatav või on seda osaliselt.

Praktikud ja teadlased ei ole leidnud maailmas ühte hõbekuuli, mis käsitletud probleemile lahenduse tooks.

Leevendust ja efektiivsuse kasvu saavad tuua uuendused koosmõjus. Töörühm peab ettepanekute puhul

tähtsaimaks seitset fookusteemat, mis vajavad suuremaid muudatusi nii mõtteviisis, vaatenurgas kui ka

kuritegevuse varalise mõjutamise käsitluses.

Kuritegevust ja piiratud vara käsitlevast andmestikust automatiseeritud kujul statistika kuvamisvõime

loomine. Selleks, et saada ülevaadet jooksval aastal ning sellele eelnevatel ja järgnevatel aastatel

kuritegevusvastase võitluse riigiülesest suutlikkusest, õiguskaitsemeetmete ning tegevuste efektiivsusest,

kuritegevuse eripärast ning toimuvatest muudatustest, peab riik olema võimeline koguma ja kuvama

detailselt kuritegevuse statistikat. Seesugune tööriist loob tegevuste toimivuse hindamiseks ja

tõhustamiseks objektiivsed alused. Tuleb luua võime tulemusi mõõta, vastasel korral ei saa tegevuste

efektiivsust mõõta. Võime loomiseks tuleb statistika automatiseeritud kuvamine luua kriminaalmenetluses

arestitud ja konfiskeeritud vara ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate

andmeväljade kohta.5

Süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimise instituudi kasutuselevõtt koos varade arestimise ja

konfiskeerimise võimaluste avardamisega. Nimelt nähakse senises kuritegevusvastases võitluses

probleemkohana kehtiva seaduse jalgujäämist kuritegevuse tasuvuse vähendamisel. Ajal, mil kuritegevus

on pidevalt sammu võrra õiguskaitsest ees, otsides uusi võimalusi ja kasutades ära kõikvõimalikke

süsteemis esinevaid haavatavusi, tugineb varade arestimise ja konfiskeerimise vaatest seadus viimatistele

4 King, C., 2022. EU Developments in Non-Conviction-Based Confiscation. Rmt: L. Heffernan, ed., Criminal Law and Justice in the

European Union. Sydney: Clarus Press. http://dx.doi.org/10.2139/ssrn.4361086, lk 105–120. 5 (Ettepanekud 1, 2)

9

muudatustele 2016. aastal. Säärase olukorra muutmiseks on tehtud muu hulgas ettepanek võtta maailmas

üha laialdasemalt käsitletud meede: süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimise süsteem. See

muudaks kuritegevuse tõkestamise tõhusamaks, vähendaks võimalusi kuritegevusest kasu lõigata ning

kasvataks elanikkonnas arusaamist kuritegevuse pahedest, vähesest tasuvusest ja kaasnevatest

tagajärgedest.6

Kuritegevuse varalise mõjutamise programmi kasutuselevõtt. Kolmas esile tõstetud ettepanek käsitleb

riiklikku tervikvaadet kujundava arengukava loomist, mis tagaks jätkusuutlikkusele üles ehitatud strateegia

asutuste ja institutsioonide koostööst, tegevustest ning eesmärkidest.7

Konfiskeeritud vara fondi asutamine. Ettepanek hõlmab nn konfiskeeritud vara kasutamiseks

fondisüsteemi asutamist ja rakendamist, millega tekib uurimisasutustel, prokuratuuril ja seotud

institutsioonidel võimalus jõustunud kohtuotsusega igal aastal fondi vahenditesse laekuvast summast

taotleda efektiivsust tagavateks tegevusteks toetust. Seegi meede on mitmes riigis kasutusel ja aidanud

suurendada õiguskaitsetegevuse tõhusust.8

Jätkusuutliku koolitussüsteemi loomine. Viies jätkusuutlikkust loov ettepanek käsitleb kestva

koolitussüsteemi ülesehitamist muutuva finantskuritegevuse mõistmiseks ning uurijate ja prokuröride

uurimisvõime parendamiseks. Sellega haakub akadeemilise uurimisvajaduse orientatsiooni suurendamine

finantskuritegevusele Eestis, et saaksime enam teaduspõhist kinnitust probleemi ulatusest, mõjust

ühiskonnale ja muutmist vajavatest teguritest.9

Lisaressursid tehnoloogia kasutuselevõtuks ja inimeste värbamiseks. Ettepanekus võetakse vaatluse alla

hädavajalik ressursivajadus, mis seisneb infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtus ning

uurimisasutustes, justiitssüsteemis ja ministeeriumites töötajate arvu suurendamises fookusprobleemide

katmiseks. Olulist muutust kaasatoovate lahenduste korral tuleb üles ehitada ametkondade terviklahendus,

et loodav võimekus oleks suuteline tõhusa tööga järgmiste aastate jooksul kuritegevust vähendama,

kriminaaltulu ära võtma ning õigusriigile omast turvatunnet ja heaolu enam pakkuma.10

Vara haldamise kesküksuse ja keskhaldussüsteemi loomine. Seitsmenda ettepanekuga kaasnev

töökorralduse ümberstruktureerimine puudutab uurimisasutuste arestitud, hallatava, konfiskeeritava ja

realiseeritava vara haldussüsteemi, mida peab muutma kuluefektiivsemaks, keskselt hallatavaks ning

jälgitavaks. Senine asutuste erinev praktika pole tervikpildis ökonoomne, ei anna parimat ülevaadet ega loo

riigile kasumlikkust, pigem vastupidi.11

Osas tehtavatest ettepanekutest tuleb mitme kaalutud valiku puhul langetada ministeeriumiteülene

valikotsus, sest suuremad muudatused hõlmavad varade haldamissüsteemi arengut, mis mitte ainult ei

6 (Ettepanekud 33, 34, lisaks 8, 9, 25, 27, 38) 7 (Ettepanek 43) 8 (Ettepanek 44) 9 (Ettepanek 55, lisaks 53, 54, 52) 10 (Ettepanekud 68, 69) 11 (Ettepanek 49, lisaks 50, 51)

10

seisne senise korralduse ümberhindamises, vaid ühe võimalusena keskse üksuse loomises juba toimivasse

tugiteenust pakkuvasse struktuuri ning kuluefektiivse haldamissüsteemi ülesehitamises.

Muudatusettepanekuid on kokku 69. Mitmete ettepanekutega seotud ettevõtmised, mis ei vaja algatusi

seadusloome muutmiseks ega käibevahendeid, saab ellu hakata viima juba 2024. aastal.

Raportis esile toodud senist ideoloogiat muutvad kavatsused saavad paljuski toetust maailmas aset

leidvatest algatustest ja kohaldatavast praktikast. Nimelt oodatakse nii Euroopa Nõukogu ja Parlamendi

ettepanekuga direktiivi vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta muutmisest12 kui ka rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise eest seisva institutsiooni FATF soovitustes13 edaspidi riikidelt

süüdimõistmiseta vara konfiskeerimise instituudi kasutuselevõttu. Riikide arengut pärssiva kuritegevuse

tõkestamiseks tuleb leida laialdaselt võetavad lisameetmed, et rahvusvahelisel tasandil muutuks

õiguskaitsetegevus tulemuslikumaks ja tõhusamaks, tasandades kuritegevuse stiimulid vähem

atraktiivseks.

ELi direktiivis on ülevõtmise ajaks ette nähtud 30 kuud. Raportis toodud muudatusettepanekutest enamik

vajab aga tähelepanu esimesel võimalusel, mistõttu tuleks riikliku toetuse saamisel asuda ettepanekutega

seotud tegevusi ellu viima ja seda sõltumata ELi direktiivi rakendamise ajakavast.

Loodame, et raportis esitatu on 2024. aastal ministeeriumite positiivset vastukaja leidva diskussiooni osa,

mis viib koostöös tekkiva seadusemuudatuste väljatöötamise kavatsuse koostamiseni, ning Vabariigi

Valitsuse tööplaani kohaselt saab raport valitsuse tähelepanu ning vajalikud otsustused valikute tegemiseks

ja elluviimiseks positiivse lahenduse.

Raportis toodud ettepanekute rakendamiseks koostatakse tegevuskava.

12 European Commission, 2023. Confiscation and asset recovery. A common approach to confiscation: the new Directive on Asset

Recovery and Confiscation. https://home-affairs.ec.europa.eu/policies/internal-security/organised-crime-and-human-

trafficking/confiscation-and-asset-recovery_en. 13 FATF, 2023. International Standards on Combating Money Laundering and the Financing of Terrorism & Proliferation, 2012–2023.

FATF, Paris, France. www.fatf-gafi.org/en/publications/Fatfrecommendations/Fatf-recommendations.html.

11

Summary

In December 2022, Estonia’s Ministry of the Interior convened a working group on financial crime consisting

of representatives from four ministries and eight institutions to collaboratively find solutions and consolidate

proposals, support the reduction of incentives for crime motivated by financial interests, and contribute to

anti-crime activities to locate, seize, and confiscate criminal proceeds to a significantly greater extent than

before. In 2023, the activities of the working group included the creation of internal analyses of agencies

and improvement proposals, collecting international best practices from the European Public Prosecutor’s

Office and study visits in Great Britain and Latvia, and participating in awareness-raising meetings in Europe

and the USA.

The activity of the working group was bolstered by the Ministry of the Interior’s study, “The possible extent

of criminal proceeds in Estonia”. This study revealed that it is possible, to a limited extent, to influence

financial crime with the potential to significantly impact our approach to combating financial crime. The

study noted that from 2018 to 2022, investigative bodies and the prosecutor’s office seized property worth

an average of 11.7 million euros per year in criminal proceedings, and the courts confiscated an average of

2.4 million euros in judgments. At the same time, criminal income from financial crime can reach several

hundred million euros per year. The status quo in crime is neither sustainable nor acceptable. Therefore,

creating a strong and functioning sustainable system, together with measures that evaluate its

effectiveness, is of great importance to reducing the incentives to commit crime.

Taking away the profits of criminal activity and ensuring that crime does not pay is an effective measure in

preventing and fighting crime. While the confiscation of the proceeds of crime is a principle that applies to

most crimes, in practice, it is most often applied to cases involving organised crime.

Proceeds from criminal activity may be used for consumption, reinvestment in business or laundering.

Money laundering occurs for a number of reasons: it helps hide assets from competitors, allows illegitimate

assets to be presented as legitimate, and allows sophisticated criminals to conceal their control of assets.

Not all crimes are carefully planned, so some acts may be random and hidden until they are investigated. On

the other hand, complex and planned activities require much time and effort by investigative institutions and

the entire legal system. It is becoming increasingly clear that crime intended to earn profit can overburden

the legal space to a degree that reflects the ineffectiveness of current crime-fighting tools.

The location, seizure, and confiscation of criminal proceeds should be empowered, and the respective

regulations modernised, as this would help reduce the profitability of crime and, thereby, crime itself.

Criminal proceedings and the confiscation of property that may be accompanied by a conviction are no

longer effective in influencing criminals and reducing crime. By implementing modern measures to reduce

crime, it will no longer be possible to continue using income from crime or to launder it through the economy,

nor will it be possible to gain advantages in the market and, in turn, to make a profit. Additionally, when such

crimes are appropriately held to account, the public knows that everyone is treated equally. Investigative

authorities and prosecuting authorities must conduct financial investigations even more energetically when

investigating financially motivated crimes.

This report contains the findings of the working group: observations on locating, seizing, managing, storing,

evaluating, transferring, realising, confiscating, and calculating administrative costs for property to be

12

seized; needs relating to improving efficiencies; information on the lack of coverage of financial crime in the

academic research literature; deficiencies in asset management and laws in general, and proposals to

eliminate existing deficiencies.

In the case of the proposals presented in this report, approaches and proposals have been intentionally

presented in a way that is based on a broad observation from the point of view of the problem without

wishing to limit ideas, perspectives, and possibilities in any way at an early stage. Further, a more detailed

analysis may, therefore, conclude that some of the proposals presented are not applicable or are only

partially applicable. Practitioners and scientists have not found a silver bullet to solve these problems.

However, combined innovations could bring relief and increased efficiency.

The working group considers seven focus topics to be the most important for the proposals. These require

major changes in thinking, perspectives, and approaches to the financial influence of crime.

Creating the ability to present statistics in an automated form from crime and restricted property records.

To get an overview of the national capacity to fight crime in the current year and in previous and subsequent

years, the effectiveness of law enforcement measures and activities, the specific nature of crimes and the

changes taking place, the state must be able to collect and present crime statistics in detail. Such a tool

creates objective bases for evaluating and improving the performance of any related activities. The ability

to measure results must be created, otherwise the effectiveness of activities cannot be measured. To create

such a capability, an automated display of statistics must be created on assets seized and confiscated in

criminal proceedings, including data fields related to the prevention of money laundering and terrorist

financing.

Introduction of the non-conviction-based confiscation of assets and expanding the options for asset

seizure and confiscation. Namely, in the current fight against crime, the existing law is seen as a problem

in reducing the profitability of crime. As criminals are constantly one step ahead of law enforcement in

looking for new opportunities and exploiting all possible vulnerabilities in the system, the law still relies on

changes from 2016 regarding the seizure and confiscation of assets. To change this situation, it has been

proposed, among other things, to adopt a new measure that has been increasingly discussed worldwide: a

system of non-conviction-based confiscation of assets. This would make crime prevention more effective,

reduce opportunities to profit from crime and increase the public’s understanding of the evils, low payoff,

and accompanying consequences of crime.

Implementation of a programme targeting criminal activity through finances. The third highlighted proposal

deals with creating a development plan that forms a national holistic view that would ensure a strategy built

on sustainability through the cooperation, activities and goals of institutions.

Establishment of a confiscated assets fund. The proposal includes the establishment and implementation

of a fund system for the use of confiscated assets, which investigation agencies, the prosecutor’s office,

and related institutions would have the opportunity to apply to in order to support activities that ensure

efficiency based on the amount received into the fund’s assets every year by the judgment that has entered

into force. This measure is also used in several countries and has helped to increase the efficiency of law

enforcement activities.

13

Creating a sustainable training system. The fifth proposal, creating sustainability, deals with building a

lasting training system to understand the changing nature of financial crime and to improve the investigative

capacity of investigators and prosecutors. This is linked to increasing the orientation of academic research

on financial crime in Estonia to enable a more scientific confirmation of the scope of the problem, its impact

on society, and the factors that need to be changed.

Additional resources for technology adoption and recruiting. The proposal examines the essential need for

resources, which consists of introducing information technology solutions and increasing the number of

employees in research institutions, the legal system, and ministries to cover the core of the problems. In the

case of solutions that bring about a significant change, a complete solution must be built so that the capacity

created is capable of reducing crime in the coming years with practical work while taking away criminal

income and providing a sense of security and well-being inherent to the state based on the rule of law.

Creation of a central asset management unit and a central management programme. The seventh proposal

concerns restructuring the work organisation and management system of the assets seized, managed,

confiscated, and realised by investigative institutions, which must be made more cost-effective, centrally

managed, and monitored. Current institutional practices are not economical, do not provide an ideal

overview, and do not create profitability for the state; rather, they do the opposite.

Regarding the proposed proposals, a cross-ministerial selection must be made in the case of several choices

because major changes include the development of the asset management system, which not only consists

of re-evaluating the current arrangement but also includes creating a central unit in an already functioning

structure to provide support services and build a cost-effective management system.

Overall, there are a total of 69 proposed amendments. Several of the proposed initiatives do not require

changes to law-making or circulating capital and can start to be implemented as early as 2024.

The intentions to change the current ideology highlighted in the report are, in many ways, supported by

initiatives and applied practices worldwide, namely, by the proposal of the Council of Europe and the

Parliament to amend the directive on asset recovery and confiscation, as well as by the recommendations

of FATF, an institution that stands for the prevention of money laundering and financing of terrorism, which

asks countries to establish a system for the non-conviction-based confiscation of assets. In order to prevent

crime that inhibits the development of countries, it is necessary to find additional measures that can be

taken widely so that law enforcement activities at the international level become more effective and efficient,

making the incentives for crime less attractive.

The EU directive provides 30 months for adoption. However, most of the amendment proposals presented

in the report need attention as soon as possible; therefore, upon receiving state support, activities related to

the proposals should be implemented, regardless of the implementation schedule of the EU directive.

We hope that the report’s contents will be part of the discussion that will find a positive response among the

ministries in 2024 and lead to the preparation of the intention to develop legislative amendments arising in

cooperation and according to the work plan of the Government of the Republic.

An action plan will be drawn up to implement the proposals presented in the report.

14

Koondatud ettepanekud

Selles peatükis on avaldatud ettepanekute koond raportis esitatud teemade käsitlemise järjekorras.

Ettepanekute põhjendusi ja tausta on kirjeldatud järgmistes peatükkides.

Ettepanek 1. Justiitsministeeriumil, prokuratuuril ja kohtutel võtta 2024.–2025. aastal infosüsteemide PRIS,

KIS ja andmeanalüüsi tarkvara JAAK arendamist vajavate prioriteetide hulka kriminaalmenetluses arestitud

ja konfiskeeritud vara käsitlevate andmeväljade puhul statistika automatiseeritud kuvamisvõime loomine.

Ettepanek 2. Rahandusministeeriumi eestvedamisel koondada partnerasutustega rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamist käsitleva olulise statistika andmeväljad ning edastada Justiitsministeeriumile ja

prokuratuurile, et plaanida vajalik arendus ning luua andmete kuvamise võime.

Ettepanek 3. Justiitsministeeriumil hinnata andmebaaside PRIS ja KIS arendamise võimalusi, mis lubaks

süüteomenetlusega ära võetud või arestitud vara objektina menetlusega siduda, et tagada kohtuotsuse

tegemisel iga varalise objekti suhtes seisukohavõtt.

Ettepanek 4. Justiitsministeeriumil lõimida möödunud aasta kuritegevuse ülevaatesse kuritegevuse varalist

mõjutamist käsitlevad andmed, mis on oma olemuselt riikliku prioriteedi ehk kriminaaltulu äravõtmise võime

kuvamine. See võiks hõlmata järgmist aruandlust: piiratud varadega seonduv varade arestimine,

võõrandamine, konfiskeerimine, realiseerimine, riigi tuludesse kantud konfiskeeritud summa; kahju

vabatahtlik hüvitamine, kohaldatud ja makstud oportuniteedi summad, rahaline ja varaline karistus, keelatud

ja äravõetud kaubale omistatud väärtus, välisriikidest Eestisse edastatud konfiskeeritud vara, Eestist

välisriiki edastatud konfiskeeritud vara.

Ettepanek 5. Prokuratuuril kuvada perioodilises aastaülevaates avaramalt kuritegevuse varalise mõjutamise

üksikasju, mis võiks hõlmata senist jõudlust, statistika võrdlust (arest, konfiskeerimine, oportuniteet, kahju

vabatahtlik hüvitamine, nõude hüvitamine ja väljamõistmine, välisriikides arestimised ja konfiskeerimised

jms) varasemate aastatega, ressursse, kohtulahendeid, probleeme ja lahendusi koos vajadustega.

Ettepanek 6. Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 142 täiendamist eeluurimiskohtunikule tähtaja

seadmisega, mille jooksul tuleb kohtul vara arestimise taotluse saabudes võtta seisukoht ja koostada

arestimise kohaldamise või kohaldamata jätmise määrus. Töörühm teeb ettepaneku anda määruse

koostamiseks tavapäraselt 5 tööpäeva, keerulisematel puhkudel 15 tööpäeva.

Ettepanek 7. Prokuratuuril kaaluda menetluskvaliteedi parandamiseks ja ühtlase praktika kujundamiseks

vara arestimise taotluse juhendi koostamist.

Ettepanek 8. Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 126 pealkirja ja lõike 21 teksti sõnastuse muutmist nii,

et võõrandamine oleks lisaks konfiskeerimise tagamisele võimalik ka tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõude

tagamiseks arestitud vara suhtes.

Ettepanek 9. Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 126 lg 21 sõnastuse täiendamist viisil, mis looks

avaramad võimalused senisele omaniku nõusolekuta vara võõrandamisele enne kohtuotsust.

15

Ettepanek 10. Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 126 täiendamist nii, et kui omanik ei nõustu sõiduki

võõrandamisega, siis jääksid arestitud vara hoiustamis- ja hooldamiskulud kas omaniku kanda või jääksid

need omaniku kanda pikemaajalise haldamise korral uurimisasutuse esitatava kuluarve alusel ja makse

tegemise kohustusega teatud tähtaja jooksul iga kalendriaasta möödumisel.

Ettepanek 11. Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 126 ja § 1414 täiendamist sel viisil, et vara vastutavale

hoiule andmisega oleks võimalik kohustada vara väärtust säilitama, vajalikke tegevusi ellu viima või

hooldamislepingut sõlmima.

Ettepanek 12. Prokuratuuril koos uurimisasutustega kujundada ebamõistlikku hoiustamiskulu tekitava ja

väärtuse vähenemisega seotud arestitud vara võõrandamise ja realiseerimise praktikat.

Ettepanek 13. Prokuratuuri töökorralduses ühtlustada praktikat, mis toetaks süüdimõistva kohtuotsuse

korral süüdimõistetult arestitud vara haldamiskulude väljamõistmist.

Ettepanek 14. Prokuratuuril kaaluda praktikas senisest enam KarSi § 84 alusel vara arestimist

konfiskeerimise asendamise tagamiseks olukordades, kui kuriteo toimepanemise vahend ja vahetu objekt

on võõrandatud, ära tarvitatud või pole selle äravõtmine otstarbekas.

Ettepanek 15. Justiitsministeeriumil hinnata, kas vara võõrandamiseks on KrMSis võõrandamistaotluse ja

määruskaebuse menetluskord sätestatud või on vaja seda täiendada, et vastav toimimisviis oleks seda laadi

taotluste lahendamiseks selge.

Ettepanek 16. Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 142 lg 11 ja § 422 täiendamist sel moel, et enne

arestitud vara vabastamist lasub uurimisasutusel kohustus kontrollida vara omaniku võlgnevusi riigi ees

ning tema suhtes käimasolevate täitemenetluste olemasolu. Võlgnevuste ja täitemenetluste puudumise

korral vara vabastatakse. Võlgnevuse või vara omaniku suhtes alustatud täitemenetluse korral antakse

võlgnevuse tasumiseks aega näiteks kuni 30 päeva. Kui võlgnevus jätkub, annab uurimisasutus pädevale

asutusele või kohtutäiturile teada isiku vara arestimisest. Pärast seda saab näiteks 30 päeva jooksul seada

sellele vastava keelumärke või hüpoteegi avaliku võimu kandja kasuks ning alles seejärel vabastada vara

kriminaalmenetluse raames toime pandud arestimise koormast.

Ettepanek 17. Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi täiendamist sel viisil, et kohtuotsuse jõustumise järel

suunatakse kõik hagide rahuldamisega seotud menetlusotsused näiteks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Kotta, kust saadetakse kannatanule vastav informatiivne kirjalik teade. Alternatiivse lahendusena kaaluda e-

toimiku kaudu automatiseeritult kannatanu teavitamist. Kui kannatanu ei võta ette vajalikku tegevust näiteks

6 kuu jooksul, siis peetakse tõenäoseks, et ta on nõudest loobunud, ja hagi tagamiseks olevad esemed

tagastatakse, realiseeritakse või hävitatakse.

Ettepanek 18. Justiitsministeeriumil kaaluda tähtaja sätestamist, mille jooksul otsustab kohtutäitur vara

realiseerimise (näiteks 10 päeva). Kohtutäitur peaks oma otsust põhjendama, kui ta ei soovi vara

realiseerida. Vara realiseerimata jätmise korral tuleks uurimisasutusele ette näha võimalus see hävitada,

realiseerida vms.

Ettepanek 19. Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi täiendamist sel viisil, et kui kohtutäitur asub arestitud

vara realiseerima, tegeleb selle hoiustamise ja ettenäitamisega kohtutäitur. Seaduses tuleb ette näha

16

tähtaeg, mille jooksul peab kohtutäitur vara uurimisasutusest üle võtma ja ära viima (näiteks 20 päeva

jooksul otsuse tegemisest, täitemenetluse alustamisest vms).

Ettepanek 20. Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi täiendamist sel viisil, et teatud puhkudel saaks arestida

vara tekkivate või tekkinud arestitud varade haldus- või hoolduskulude katteks.

Ettepanek 21. Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi täiendamist sel viisil, et:

1. isikute arvelduskontodel oleva vara arestimise korral tekiks arestitud summa suhtes ülekande

tegemise õigus riigi kasutada olevale arvelduskontole, millele viitavad vara arestimise taotlus ja

kohtumäärus;

2. kui eeltoodut on plaanis rakendada, siis tuleks sisse seada lisameede, mis võimaldaks arestitud

summa hoidmise ajal intresse teenida. Kaaluda tuleks muu hulgas tavapäraste hoiuste

kasutamise võimalusi, kus krediidiasutus garanteerib hoiuse ennetähtaegsel lõpetamisel hoiuse

vabastamise koos hoiustatud perioodil kaasnenud intressiga;

3. muudatuse elluviimisel tuleks riigi deposiitkonto halduril võtta kohustuseks perioodiliselt anda

ülevaadet (RaM, JuM, SiM) varaga seotud muutuste kohta;

4. kui luuakse varade haldamise kesküksus, siis tuleks kaaluda riigi kasutada olevale

deposiitkontole kantud arestitud varade haldamisküsimuste eest vastutuse panemist sellele

üksusele.

Ettepanek 22. Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi täiendamist sel viisil, et arestitud vara väärtuse

säilitamiseks saaks vara omaniku arestitud pangakontodel olevaid vahendeid vara säilitamiseks vajalike

tegevuste rahastamisel kasutada.

Ettepanek 23. Siseministeeriumil kaaluda menetluskulude arvutamise ja esitamise ühetaoliseks muutmist

ning uurimisasutustes vastava korra kehtestamist või KrMSi § 175 täiendamist.

Ettepanek 24. Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 1415 täiendamist sel viisil, et juriidilisel isikul, kes on

kahtlustatav või süüdistatav, on keelatud teha kohtueelse ja kohtumenetluse ajal jagunemise, ühinemise või

registrist kustutamise kannet.

Ettepanek 25. Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 4031 muutmist ja täiendamist sel viisil, et

konfiskeerimismenetluse toimetamise võimalused muutuksid avaramaks:

1. menetlust võib alustada siis, kui põhimenetlus on kohtumenetluses ja ilmneb teave kuriteost

pärineva konfiskeeritava vara kohta;

2. menetlust võib alustada nelja aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist;

3. taotluse konfiskeerimise otsustamiseks võib esitada kohtule hiljemalt kuue aasta jooksul pärast

konfiskeerimise aluseks oleva kuriteo suhtes toimetatavas kriminaalmenetluses kohtuotsuse

jõustumist;

4. konfiskeerimismenetluse eraldamisest ja alustamisest võib isiku teavitamata jätta. Seotud

isikut teavitatakse konfiskeerimismenetlusest varade piiramise kohaldamisel või muu

menetlustoiminguga menetleja eestvedamisel.

17

Ettepanek 26. Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi täiendamist sel viisil, et tõlke kohustuslikkus oleks

seotud teatud menetlusetapist või poleks kohustuslik varade arestimist käsitleva taotluse läbivaatamisega

seotud toimingute puhul.

Ettepanek 27. Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 1262 lg 1 p 4 muutmist ja täiendamist sel viisil, et see

võimaldaks koguda jälitustoimingutega tõendeid ka konfiskeerimisnõude suuruse ja konfiskeeritava vara

kohta (s.o kes ja kui palju menetletavas kriminaalasjas kuritegevuse või kuriteo arvel on rikastunud ning mis

on see vara, millega saab nõuet tagada).

Ettepanek 28. Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 1262 lg 4 muutmist ja täiendamist sel viisil, et

varajälitusel võib jälitustoiminguid rakendada kolmanda isiku suhtes, kes pole otseselt seotud kuritegude

toimepanemisega, kuid kes on osaline kuritegelikul teel saadud vara kasutamises, käsutamises või

haldamises.

Ettepanek 29. Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi täiendamist sel viisil, et avaliku võimu kandjal oleks

võimalik esitada nõudeavaldus lisaks süüdistatavale ka tsiviilkostja vastu.

Ettepanek 30. Justiitsministeeriumil hinnata võimalusi võtta avalik-õigusliku nõudeavalduse

tagamismeetmeid välisriigis ning teha KrMSi kohta vajalikud muudatusettepanekud.

Ettepanek 31. Täiendada KrMSi § 126 lg-t 2² järgmises sõnastuses: „(2²) Konfiskeerimise tagamiseks

arestitud väärtusetu või väheväärtusliku asja, piraatkauba, võltsitud või muu kauba, mida ei ole võimalik

käesoleva paragrahvi lõike 21 alusel võõrandada, võib omaniku nõusolekuta hävitada või seaduses

sätestatud juhul ümber töötada prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui selle asja

hoidmise kulu on ebamõistlikult suur.“

Ettepanek 32. Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 1262 lg 2 täiendamist sel viisil, et jälitustoimingute

tegemine oleks võimalik KarSi §-s 367 ja §-s 3683 märgitud kuritegude puhul.

Ettepanek 33. Justiitsministeeriumil koostöös Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga kaaluda Eesti

õigusruumi süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise meetmete lõimimise võimalikkust, sealhulgas

versiooni, mis on toodud raportis ja on seotud KrMSi vastava erikonfiskeerimise menetluse sätestamise

täiendamisega. Analüüsima peaks süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimise võimalusi

olukordades, kui:

1. kahtlustatav või süüdistatav ei vaidle vastu vara konfiskeerimisele;

2. kahtlustatav või süüdistatav on surnud, vastutusvõimetu või parandamatult haige;

3. kahtlustatav või süüdistatav hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale;

4. kuritegu on aegunud;

5. vara on leitud, aga pole teada kuriteo toimepanijat, mistõttu ei saa süüdistust esitada;

6. kahtlustatav või süüdistatav on välisriigis süüdi mõistetud, aga varad on Eestis;

7. riigil puudub avalik huvi isiku süüdimõistmiseks ja karistusõiguse põhjal karistamiseks;

8. isiku süüstamiseks pole piisavalt tõendeid kuriteo ja vara vahel;

9. vara kuulub kolmandale isikule.

Ettepanek 34. Justiitsministeeriumil koostöös Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumiga kaaluda vara

halduskonfiskeerimisele omase regulatsiooni Eesti õigusruumi lõimimist, mis võimaldaks rakendada teatud

18

liiki (nn peremeheta) vara suhtes konfiskeerimist ja tõkestada kuritegevusest saadud kasu ringlusse

laskmist.

Ettepanek 35. Justiitsministeeriumil analüüsida uue meetmena nn seletamatu vara kohta selgitusmääruse

võtmist, et tuvastada kahtlase päritoluga vara legaalsust ja saada vajalikud põhjendused vara omanikult.

See aitaks otsustada süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimise menetluse jätkamist või lõpetamist.

Ettepanek 36. Justiitsministeeriumil kaaluda KarSi täiendamist uue kuriteokoosseisuga „Alusetu

rikastumine“.

Ettepanek 37. Justiitsministeeriumil kaaluda võimalusi luua vastutustundlik ettevõtluskultuur äriseadustiku

täiendamisega:

1. seada meetmete võtmise kohustus teatud suurusega aastakäibega ettevõtetele, et tegelda

pettuse ja korruptsiooni vältimiseks vastavuskontrolliga, järgida hoolsuskohustusi ning hoida

ära maksupettust;

2. meetmete võtul tuleks koostada vajalikud juhised, mis kirjeldavad meetmete sisu ning

miinimumstandardeid, millele peaks nn kohustatud isik vastama;

3. arutleda meetmete kohaldamisel vastutusele võtmise võimalikkuse üle KarSi järgi, kui

nimetatud kohustusi ei täideta ja ettevõttes pannakse toime kuritegu.

Ettepanek 38. Justiitsministeeriumil kaaluda järgmiste kuriteokoosseisude, KarSi § 296, § 211, § 93¹, § 356,

§ 357, § 361, § 364, § 363, § 3681 ja § 3683 täiendamist vara laiendatud konfiskeerimist võimaldava

sõnastusega: „Kohus võib kohaldada selles paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimist käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatu alusel.“

Ettepanek 39. Justiitsministeeriumil analüüsida rahapesu kuriteo koosseisu täiendamise vajalikkust ning

RahaPTSis ja KarSis sätestatud sõnastust, et kasutatav määratlus poleks rahvusvahelist praktikat

arvestades liiga piirav ning kuritegevus ei saaks ära tasuda.

Ettepanek 40. Prokuratuuril ja uurimisasutustel kaaluda autonoomse rahapesu juhtumite puhul

kriminaalmenetluste tõhusat toimetamist ja rahvusvahelise tõendamispraktika kasutamist, vajaduse korral

täiendada prokuratuuri rahapesu uurimise juhendit.

Ettepanek 41. Justiitsministeeriumil kaaluda KarSi täiendamist sel viisil, et RahaPTSis toodud

hoolsusmeetme süsteemne rikkumine teatud mahuga tehingu korral oleks sätestatud kuriteokoosseisuna.

Ettepanek 42. Justiitsministeeriumil analüüsida, mis arendusi ja õigusloomet on vaja, et saaks

uurimisasutustele ja Rahapesu Andmebüroole kättesaadavaks teha masintöödeldaval viisil

kinnistusraamatusse kantud kinnistute müügitehingute väärtuse andmed.

Ettepanek 43. Siseministeeriumil, Justiitsministeeriumil ja Rahandusministeeriumil koostada uus riiklik

kuritegevuse varalise mõjutamise arengukava (programm), mis selgitaks peamised probleemid, seaks

riikliku fookuse ning sätestaks järelevalvemeetmed ja seiramissüsteemi. Koostamisel hinnata, kas

programmi saab lõimida juba mõnda eksisteerivasse arengukavasse ja milline oleks eelarve planeeritavate

tegevustega kaasnevate kulutuste katteks.

19

Ettepanek 44. Justiitsministeeriumil, Siseministeeriumil ja Rahandusministeeriumil hinnata kuritegevuse

vähendamise võimestamiseks jätkusuutlikkust tagava meetme (fondi) loomise võimalikkust, millega

kehtestatakse õiguslikud alused konfiskeeritud vara väärtusest ½ osa või kõige rohkem 5 miljonit eurot

kalendriaastal uurimisasutusele ja prokuratuurile ning tehtud uurimistega seotud asutustele kasutada

andmiseks, et leida, arestida ja konfiskeerida kuritegelikku vara efektiivsemalt. Selleks tuleks muu hulgas:

1. täiendada KrMSi (näiteks uue paragrahviga 4222), et võtta kasutusele riigi tuludesse kantavast

konfiskeeritud varast finants- ja majanduskuritegude vastu võitlemise ning kuriteoohvrite

toetamise meetme rahastamine;

2. sisustada eelarvelise fondi loomiseks vajalik Vabariigi Valitsuse uus määrus;

3. Vabariigi Valitsuse määrusest tuleneva volituse alusel asutada ministri määrusega eelarvelise

fondi haldamise komisjon.

Eelarvelisest fondist peaks määratud asutustel olema võimalik rahastada:

1. finantskuritegevusvastase valdkonna arendamist, tark- ja riistvara litsentside soetamist või

pikendamist, koolitustel osalemist ja nende korraldamist, ekspertide kaasamist, vajaliku

õppekava kasutuselevõttu Sisekaitseakadeemias või ülikoolis;

2. arestitud ja konfiskeeritavate varade haldusvõimekuse suurendamist;

3. teadlikkust parendavaid ning kuritegevuse ennetamise projekte või riske maandada aitavaid

projektipõhiseid tegevusi.

Ettepanek 45. Siseministeeriumil kaaluda SiMi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise korra ning PPA

sõidukite kasutamise korra täiendamist nii, et konfiskeeritud sõidukeid võiks kasutada mitte ainult

jälitustegevuses või sellega seotud väljaõppes, vaid ka koolitustel laiemalt, liiklusjärelevalves jm.

Ettepanek 46. Luua arestitud ja konfiskeeritud vara haldamise tõhustamiseks vara haldamise kesküksus.

Kui kesküksuse loomiseks vajalikku ministeeriumiteülest toetust ei kaasne, siis näeme alternatiivina

vajadust võimestada uurimisasutustes olevaid vara haldamise üksuseid.

Ettepanek 47. Analüüsida piiratud vara haldamiseks IT-lahendusena keskhaldusprogrammi võimalikke

lahendusi ning võtta sobivaimad vajalikud meetmed: leida ressursid, korraldada hange jms. Piiratud vara

haldustarkvara peaks kasutusele võtma vara haldamise kesküksus, et kujundada terviklahendus ja ülevaade

piiratud vara arestimisest kuni realiseerimise, hävitamise ja müügist saadud raha riigituludesse kandmiseni.

Niiviisi luuakse standardiseeritud kujul andmete sisestamisega statistika kogumise ja automatiseeritud

ülevaadete saamise võimekus.

Ettepanek 48. Siseministeeriumil sõltuvalt raportis mainitud tegevuste elluviimisest hinnata muu hulgas

vara arestimise, haldamise, konfiskeerimise ja muude tegevustega seonduva üldjuhise vajalikkust ning

vajaduse korral koostada see koostöös seotud osalistega.

Ettepanek 49. Siseministeeriumil, uurimisasutustel ja prokuratuuril analüüsida ja sõltuvalt käsitlusest

koostada ning võtta kasutusele prokuratuuri ja uurimisasutuste ülene juhis või Siseministeeriumi haldusala

asutuste tegevust konfiskeeritud varaga käsitlev kord, et konfiskeeritud krüptovara haldamine oleks

korrektselt vormistatud, raamatupidamislikult kajastatud ja seiratav koos võimalike riskide haldamisega.

20

Ettepanek 50. Uurimisasutustel ja prokuratuuril tagada, et asutustes kasutatavates vara ja head

käitumistava käsitlevates juhendmaterjalides oleks märgitud keeld uurimisasutuse või prokuratuuri töötajal

soetada või osta konfiskeeritud ja realiseeritavat vara.

Ettepanek 51. Uurimisasutustel ja varahaldusüksustel kasutada vara realiseerimisel sõltuvalt vara liigist ja

eripärast parimat hinda saada võimaldavat praktikat, keskkonda ning rahvusvahelist konteksti.

Väheväärtuslike samaliigiliste asjade korral (näiteks konfiskeeritud mobiiltelefonid, autoromud) kaaluda

otsustuskorras võõrandamist asjade kogumina, hävitamist või annetamist.

Ettepanek 52. Akadeemilise teadmise kasvatamiseks on oodatud teadustööde, analüüside või uurimuste

tegemine järgmistel teemadel:

1. illegaalsete rahavoogude ulatuse hindamise metoodikate loetelu ja analüüs ning hetkeseisu ja

tulevikuülesannete esitlemine;

2. kriminaaltulu peitmise viiside ja skeemide selgitamine;

3. kriminaaltulu avastamise võimaluste, praktika, meetodite ja tõhususe selgitamine;

4. kuritegeliku tulu ulatuse hindamise metoodikate selgitamine ja analüüs ning hetkeseisu ja

tulevikuülesannete esitlemine;

5. kuritegevuse ulatuse hindamise metoodikate selgitamine ja analüüs ning hetkeseisu ja

tulevikuülesannete esitlemine;

6. kuritegeliku tegevuse tagajärjel rikastumise arvutamise metoodikate ja ELi praktika selgitamine

ning sobivuse hindamine Eesti õigusruumis;

7. kaupade võltsimise ning piraatluse olemuse, mõjurite ja ulatuse selgitamine Eestis;

8. arestitud vara konfiskeerimise tõenäosuse ja osakaalu hindamine ning vara konfiskeerimata

jätmise põhjuste selgitamine;

9. rahapesu olemuse, mõjurite, ulatuse ja teiste kuriteoliikidega seoste selgitamine;

10. riikliku taustaga isikute statuudile omaste riskide selgitamine, võimalike probleemide ja

kitsaskohtade analüüs ning maandamismeetmete esitlemine.

Ettepanek 53. Siseministeeriumi eestvedamisel korraldada asutuste (JuMi, RaMi, SiMi, KliMi, Prokuratuuri,

Riigikohtu, MTA, KAPO, KeA, PPA, SKA, RABi) esindajatega koolituste teemal kohtumine, kus loodaks

platvorm, mis aitab selgitada ning osalistega jagada a) vajadusi ja plaane teadlikkust suurendavate

koolituste elluviimiseks ning b) tervikpilti valdkondlikest riigisisestest ja välisriiklikest kohtumistest,

seminaridest ning konverentsidest avalikus ja erasektoris.

Ettepanek 54. Uurimisasutustel ja prokuratuuril kujundada jätkusuutlik koolitussüsteem, mis tagaks

sisekoolituste korraldamise olulistes valdkondades ja teemades.

Ettepanek 55. Kujundada Sisekaitseakadeemiasse jätkusuutlikkust loov koolitusprogramm, mis koosneks

kolmest tasemest: esmatasand, täienduskoolitus ja menetluspraktika jagamine.

Ettepanek 56. Uurimisasutustel ja prokuratuuril pöörata kuritegevuse vähendamiseks ja kuritegevusest

saadava tulu leidmiseks rohkem tähelepanu seni kasutamata lahendustele, andmestikule, meetoditele ning

sünteesile, mis aitavad kriminaaltulu avastada ja seda kuritegevusega seostada. Uurimisasutustes

21

soodustada uute leidlike võimaluste otsimist ja testimist ning rahvusvahelise kogemuse vahetamist, et

kujundada parim praktika kuritegevusest saadud vara leidmiseks.

Ettepanek 57. Prokuratuuris tagada prioriteetsete kriminaalmenetluste, sh piiratud varadega seotud

menetluste järjepidev seire, et keerulised ja mahukad kaasused saaksid mõistliku aja jooksul menetletud

ning seisakuid kriminaalasjade menetlemisel ei oleks.

Ettepanek 58. Uurimisasutustel ja prokuratuuril kaaluda praktika kujundamist rahapesuga seotud

kriminaalasjades, kus legaalse vara segunemise korral illegaalsega hakataks saadud vara käsitlema

kogumis kuriteo toimepanemise vahendina ning taotlema arestimist ja konfiskeerimist terves ulatuses.

Ettepanek 59. Uurimisasutustel tõhustada arestimiseelset vara väärtuse kalkuleerimist, et vara

hindamisega selgitada nii arestitava eseme võimalikult objektiivne väärtus kui ka arestimisjärgsed

prognoositavate kulude suurusjärgud.

Ettepanek 60. Prokuratuuril ja uurimisasutustel selgitada arestitud vara väärtuse teistkordse hindamise

vajadused ja asjaolud ning vormistamisele esitatavad nõuded, et minimeerida volatiilse väärtusega vara

korral kohtuotsusega arestitud vara osalist tagastamist olukorras, kus konfiskeeritud vara realiseerimisel

jääb vara väärtuseks mitu korda väiksem summa kui enne arestimist kalkuleeritud hinnang.

Ettepanek 61. Keskkonnaametil algatada koostööpartneriga teatud perioodilisusega kohtumisi, mis aitaksid

valdkondlikku teavet vahetada ning keskkonnariske ja kuritegevuse ilminguid selgitavaid andmeanalüüse

teha.

Ettepanek 62. Uurimisasutustel ja prokuratuuril tõhustada asutuste koostööd piiratud varadega seotud

temaatikas, et parendada ühist arusaama, tõendite kvaliteeti ning varade tuvastamise ja arestimise

praktikat.

Ettepanek 63. Uurimisasutustel ja prokuratuuril luua kriminaaltuluga tegelevate töötajate tarbeks võrgustik,

mille eesmärk on kujundada jätkusuutlik ja parimale teadmisele orienteeritud praktika ning koostöö.

Ettepanek 64. Uurimisasutustel ja prokuratuuril soovitame rahvusvahelise koostöö tõhustamiseks ning

päringutele soovitud tähtajaga vastuste saamiseks kasutada senisest enam EUROJUSTi Eesti esindaja abi.

Ettepanek 65. Uurimisasutustel, RABil ja prokuratuuril arutada olemasolevas koostööformaadis koostöö

arendamise ja prioriteetide seadmise võimalusi, piiratud varaga materjali edastust ja menetlusse jõudmist

ning toimivate kokkulepete saavutamist.

Ettepanek 66. Kuritegevuse varalise mõjutamise efektiivistamiseks soovitame uurimisasutuste ja

prokuratuuri juhtidel:

1. juhtida arestimise ja konfiskeerimise kasvavale arengule suunatud käsitluse elluviimist;

2. saada perioodilist ülevaadet kuu ja aasta kaupa olulisematest vara arestimise, haldamise ja

konfiskeerimise näitajatest võrdluses varasema ühe kuni kahe aastaga;

3. seada senisest ambitsioonikamad eesmärgid kuritegeliku vara leidmiseks, arestimiseks ja

konfiskeerimiseks;

4. seirata eesmärkide täitmist, hinnata võetud meetmete kohasust ning tõhustada vajaduse korral

tegevusi.

22

Ettepanek 67. Uurimisasutustel ja prokuratuuril tagada menetlustoimingu käigus äravõetud sularaha suhtes

mõistliku aja jooksul seisukoht, mis seisneb selle tagastamises, arestimises või panka deposiitkontole

paigutamises või asitõendina kriminaalasja juurde võtmises ning vastavalt korrale hoiustamises.

Ettepanek 68. Tagada MTA-le ja PPA-le puuduolevate IT-vahendite ja tööriistade (andmeanalüüsi tarkvarade

ja analüüsikeskkonna) hankimine, et tõhustada suurandmetega töötlemise tulemuslikkust, kuritegevuse

avastamist ning tõkestamist.

Ettepanek 69. Ajavahemikul 2025–2030 suurendada olulisel määral kriminaaltulu leidmist, arestimist,

haldamist ja konfiskeerimist ning finantskuritegevuse vastu võitlevate õiguskaitse- ja justiitsasutuste

isikkoosseisu. Siis saaks prokuratuur moodustada uue varasid arestiva ja konfiskeeriva üksuse, kelle

eestvedamisel tõhustatakse varade leidmise, arestimise ja konfiskeerimise metoodikat ning praktikat;

uurimisasutustes suurendada seniseid isikkoosseise ning luua lisaüksuseid, et kuritegevus ei saaks ära

tasuda ning kuritegevusest saadud vara oleks üles leitud ja ära võetud; kohtuid täiendada kohtunikega, et

vara puudutavate menetluste rohkusest kasvavat lisakoormust edukalt hallata; SKAs suurendada

akadeemilise tegevuse osakaalu ja koolituste korraldamist; SiMis efektiivistada poliitika kujundamise

osakaalu ja koordineerivat rolli finantskuritegevusvastases võitluses; varade haldamise kesküksuse

loomisega võimestada terviklahendust, vähendada kulusid ja suurendada riigile laekuvat tulu.

23

Sissejuhatus

Finantshuvist kantud kuritegevus on üha projektipõhisem, kus kurjategijad orienteeruvad vähem tulusalt

valdkonnalt tulusamale, organiseeritud kuritegevusel laiemalt on senisest enam avaldumisvorme, mistõttu

on rahapesu roll veelgi suurenenud. Uued tehnoloogiad on mitmekesistanud kurjategijate võimalusi ja

küberkuritegevuse osatähtsus on kasvanud.14, 15

Arvestades, et suurem osa kuritegusid on omakasust ajendatud, on varade leidmine, konfiskeerimine ja

tagastamine (asset recovery16 ehk varade tagasivõitmine) kuritegevusvastases võitluses võimas hoiatav

vahend. See jätab kurjategijad ilma nende ebaseaduslikult hangitud varast, võttes võimaluse reinvesteerida

kuritegevusesse, integreerida legaalsesse majandusse ja tugevdada organiseeritud kuritegevuse

võrgustikke. ELi tõhusus varade arestimisel ja konfiskeerimisel on aga kesine, rohkem kui 98% kuritegelikul

teel saadud tulust jääb arvestuste kohaselt kurjategijate kätte.17, 18, 19 Suurem osa riike maailmas on

kuritegeliku vara leidmisel ja varade tagasivõitmisel ebaefektiivsed20.

ELi riikidel on olnud raskuseid kuritegevuse pärssimise ja sellest saadava kasumi leidmise ning

äravõtmisega. Koondandmestikud, mis sisaldavad ebatäpsust ja osa liikmesriikide esitatud andmeid,

viitavad 2019. aastal kogu ELi vara arestimise mahuks 2,96 mld eurot ja konfiskeerimise ulatuseks 1 mld

eurot. 24 ELi liikmesriigilt saadud teabe põhjal ulatus ELis arestitud varade väärtus aastatel 2020 ja 2021

keskmiselt vähemalt 4,1 mld euroni aastas. See on samas suur samm paremuse poole võrreldes 2016.

aastal tehtud hinnanguga, mil ajavahemikul 2010–2014 konfiskeeritud vara väärtus oli keskmiselt 2,4 mld

eurot aastas.21

14 Siseministeerium, 2023. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, lk 29. https://www.siseministeerium.ee/stak2030. 15 Europol, 2023. European Financial and Economic Crime Threat Assessment 2023 – The Other Side of the Coin: An Analysis of

Financial and Economic Crime. Luxembourg: Publications Office of the European Union, lk 4–7.

https://www.europol.europa.eu/cms/sites/default/files/documents/The%20Other%20Side%20of%20the%20Coin%20-

%20Analysis%20of%20Financial%20and%20Economic%20Crime%20%28EN%29.pdf. 16 Mõiste Asset Recovery on rahvusvaheliselt kasutatav väljend, mis hõlmab illegaalselt saadud varade leidmist, jälgimist,

arestimist või konfiskeerimist ning legaalsele omanikule tagastamist. Barrington, R., Dávid-Barrett, E., Phillips, R. D., & Garrod, G.,

2024. Dictionary of Corruption. Agenda Publishing, lk 32–33. Avaramalt käsitledes saab varade tagasivõitmisi jagada kolmeks

etapiks: 1) varade jälgimine, tuvastamine ja asukoha määramine; 2) varade arestimine, külmutamine ja konfiskeerimine; 3)

varade tagasinõudmine ja tagastamine nende seaduslikele omanikele või nimetatud kuriteo ohvritele. France, G. 2022. Non-

Conviction-Based-Forfeiture as an alternative tool for asset recovery.

https://knowledgehub.transparency.org/assets/uploads/helpdesk/Non-Conviction-Based-Forfeiture_2022.pdf, lk 3. 17 Europol, 2023, lk 18. 18 Europol, 2021. European Union Serious and Organised Crime Threat Assessment (SOCTA) 2021.

https://www.europol.europa.eu/publication-events/main-reports/european-union-serious-andorganised-crime-threat-

assessment-socta-2021, lk 30. 19 European Commission, 2023. Confiscation and asset recovery: Ensuring that Crime does not pay. https://home-

affairs.ec.europa.eu/policies/internal-security/organised-crime-and-human-trafficking/confiscation-and-asset-recovery_en. 20 FATF, 2024. Annual Report 2022–2023. https://www.fatf-gafi.org/content/dam/fatf-gafi/publications/FATF-Annual-Report-

2022-2023.pdf.coredownload.pdf, lk 9–10. 21 Europol, 2023.

24

Seni kuni puuduvad usaldusväärsed andmed ELis raske ja organiseeritud kuritegevuse käigus saadud

ebaseadusliku tulu kohta, tuleb olla ettevaatlik konfiskeeritud kriminaaltulu osakaalu hinnangutes. Üldine

järeldus on siiski, et suurem osa ebaseaduslikust tulust jääb kuritegevusega seotud isikute kätte. Võttes

arvesse organiseeritud kuritegevuse tulusid, jäid ELi üheksa kuritegeliku turu aastase kasumi viimased

ligikaudsed hinnangud vahemikku 92–188 miljardit eurot.22 Seega moodustaks arestitud kuritegelikud

vahendid 4,4–2,2% ebaseaduslikest kogutuludest. Hinnangu ülempiirina toodud 188 miljardit eurot näib

raske ja organiseeritud kuritegevuse tegeliku kasumi alahindamisena, kuna ainuüksi ühe suuremahulise ELi

operatsiooni puhul ulatusid arestitud kuritegelikud vahendid 900 miljoni euroni23.

Kuritegevusele vastu astumiseks, selle tõkestamiseks ja tegevuse efektiivsust suurendavate mõjurite

tõhustamiseks tuleb teadvustada hetkeolukorda, suutlikkust ning lahendust vajavaid probleemkohti. Osa

kuritegevusest on oma elujõulisust ajas kasvatanud ja dünaamikaga riikide nõrkuseid ära kasutanud, luues

õigus- ja justiitssüsteemidele senisest suuremaid raskusi. Kurjategija teab, et õiguskaitseasutused peavad

varade kasutamise piiramiseks vara üles leidma, jõudma vara kaudu selle allikani ning lõpuks seostama vara

ebaseadusliku tegevusega (või süüdistuse korral konkreetse kurjategijaga). Varalt allikani liikumine on

ressursimahukas ja aeganõudev, sest iga samm viib tervikahelas järgmise päringuni.24

Keerukus, rahvusvahelisus ning uutest IT-võimalustest arusaamine on vaid killuke probleemistikust

õigussüsteemis, millega tuleb kuritegevuse tõkestamisel tegeleda ja vajalikud eeldused luua. Keeruline on

takistada seda, millest ei saada aru või mille avastamise võimalused puuduvad, kui ei osata probleemi näha

või ei saada teadmatut olukorda uurida25.

Eestis on kuritegevuse varalise mõjutamise temaatika jõudnud tähelepanu vajaval ja efektiivistamist ootaval

eesmärgil riiklikesse strateegilistesse poliitikakujundamise formaatidesse (joonis 1).

Siseturvalisuse arengukavas (STAK) 2020–203026 on Eesti riigi strateegiliste majandushuvide suurimate

ohtudena loetletud korruptsiooni, rahapesu, küberrünnakuid, võõrriikide eriteenistuste tegevust,

tööstusspionaaži ning julgeolekut ohustavaid investeeringuid. Arengukava meetme „Kindel sisejulgeolek“

eesmärk on kasvatada kriminaaltulu tuvastamise, arestimise ja konfiskeerimise võimekust, milleks on

planeeritud nii asutustes tehtud analüüsi ja muudatusettepanekute elluviimine kui ka ülevaate koostamine

varade arestimist ja konfiskeerimist võimaldavast regulatsioonist koos lahendusettepanekutega võimaluste

parendamiseks. Selle meetme võimekusele lisab olulist tuge majanduskuritegevuse ja korruptsiooni vastu

võitlemise võimestamine, millega soovitakse PPAs suurendada ELi finantshuve kahjustavate kuritegude ning

erasektori korruptsiooni uurimise võimekust.

22 RAND Europe, 2019. Understanding the revenues earned on criminal markets and their reinvestment in the EU legal economy.

https://www.rand.org/randeurope/research/projects/economic-valueof-illicit-markets-european-union.html. 23 Europol, 2023. Dismantling encrypted criminal EncroChat communications leads to over 6 500 arrests and close to EUR 900

million seized. Avaldatud 27.06.2023. https://www.europol.europa.eu/mediapress/newsroom/news/dismantling-encrypted-

criminal-encrochat-communications-leads-to-over-6-500-arrests-and-close-to-eur-900-million-seized. 24 Simser, J. 2023, lk 388. 25 Sealsamas, lk 391. 26 Siseministeerium, 2023, lk 29.

25

Valitsusliidu programmis (VVTP) aastateks 2023–202727 on ühe eesmärgina analüüsi ja valgekraede

kuritegevuse vastu võitlemise ja kuritegevusega saadud varade äravõtmise võimestamiseks nähtud

ettepanekute tegemist.

Justiits- ja siseministri 2023. aastal kokku lepitud kuritegevusvastased prioriteedid28 on 2005. aasta

Laulasmaa deklaratsioonis märgituga võrreldes uuendatud ja päevakajalised. Edendamist vajavate

valdkondade hulka kuuluvad suure kahjuga majanduskuritegude ja raske korruptsiooni vastane võitlus ning

kriminaaltulu tuvastamine, arestimine ja konfiskeerimine.

Joonis 1. Riigi strateegilised kokkulepped arendamist vajavates kuritegevusvastastes tegevustes

Kuritegevuse varalise mõjutamise efektiivsusele suunatud raport aitab Vabariigi Valitsusel langetada otsuse

jätkusuutliku programmi elluviimiseks. Strateegiliselt olulise valdkonna arendamiseks kutsus

Siseministeerium 2022. aasta detsembris kokku ekspertidest koosneva töörühma.

Raportis on kirjeldatud töörühma koondatud ettepanekuid, mis toetavad kuritegevuse varalise mõjutamise

terviklahendust ja ettevõtmisi, et minimeerida kuritegevuse tasuvust.

Raporti alguses on toodud esile ettepanekud, misjärel on peatükkides antud lühiülevaade töörühma

tegevustest, finants- ja majanduskuritegevusest ning rahvusvahelistest konventsioonidest. Seejärel on

esitletud peatükkidesse jagatud teemasid koos puuduste käsitlemise ja lahendusettepanekutega. Peatükid

27 Vabariigi Valitsus, 2023. Valitsusliidu programm aastateks 2023–2027, punkt 1.2.9. https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-

tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe. 28 Justiitsministeerium, 2023. Õiguskaitse prioriteedid. https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/oiguskaitse-prioriteedid.

• Kriminaaltulu

• Majanduskuritegevus

• Korruptsioon

STAK

• Kriminaaltulu arest ja konfiskeerimine

VVTP

• Majanduskuritegevus ja korruptsioon

• Kriminaaltulu arest ja konfiskeerimine

Laulasmaa deklaratsioon

26

on jagatud järgmiste teemade kaupa: statistika, seaduste ja regulatsioonide täiendamine, varade haldamise

tõhustamine, uuringute ja analüüside tegemine, jätkusuutliku koolitussüsteemi loomine, muud ettepanekud,

mis hõlmavad menetlusvõimet, koostööd jms, ning ressursivajadused. Raporti lõpposas on esitatud

lisadena automatiseerimist vajava statistika andmestiku loetelu ja võimalik formaat konfiskeeritud vara

fondi loomiseks.

27

1. Töörühma kaasatud asutused

Töörühma tegemistes on osalenud (tähestikjärjestuses):

• Harju Maakohus

• Justiitsministeerium

• Kaitsepolitseiamet

• Keskkonnaamet

• Kliimaministeerium

• Maksu- ja Tolliamet

• Politsei- ja Piirivalveamet

• Prokuratuur

• Rahandusministeerium

• Rahapesu Andmebüroo

• Sisekaitseakadeemia

• Siseministeerium

28

2. Töörühma tegevuse ülesehitus ja kohtumised

Strateegiliselt olulise valdkonna arendamiseks kutsus Siseministeerium 2022. aasta detsembris kokku

ekspertidest koosneva töörühma. Esimest korda kohtuti jaanuaris.

Töörühma eesmärgid olid võimalikult laiaulatuslikud ja piiritlemata käsitlusega:

1. koondada ja esitada ettepanekud, mis aitaksid uurimisasutusi, prokuratuuri ning kohut senisest efektiivsemalt võidelda finantskuritegevusega, leida üles kriminaaltulu, seda arestida ja konfiskeerida;

2. selgitada välja seotud osaliste parim teadmine kuritegevuse problemaatikast, asutuse võimekusest kuritegevust mõjutada, süüteomenetluse kitsaskohtadest ning kuritegevusest saadava tulu ülesleidmisest, arestimisest, hoiustamisest, haldamisest, realiseerimisest ja hävitamisest.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjon võttis 7. veebruaril 2023. aastal toimunud

istungil töörühma tegevuskavatsuse teadmiseks ja otsustas toetada seotud asutuste esindatuse tagamist

töörühma kohtumistel ning asutusesiseste analüüside tegemisel, vahendite taotlemisel ja ettepanekute

esitamisel tähtajaks.

Ajavahemikul 2023–2024 on töörühm kohtunud:

1. füüsiliselt viiel korral – 26.01.2023, 10.04.2023, 30.08.2023, 31.10.2023, 21.02.2024;

2. veebi vahendusel viiel korral – 18.09.2023, 22.09.2023, 25.09.2023, 27.09.2023, 29.09.2023.

2023. aasta augustiks esitasid uurimisasutused ja prokuratuur asutusesisesed analüüsid koos olukorda

parendada võivate muudatusettepanekutega Siseministeeriumile.

Septembris toimunud töörühma kohtumistel pöörati fookustatud tähelepanu ettepanekutele ja

põhjendustele, mis koondati järgmisteks teemadeks:

1. varade haldamise kesküksus;

2. seadused ja regulatsioonid (süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine, KrMS, KarS);

3. muud koondatud ettepanekud (varade haldamine, konfiskeerimine, teadlikkus, menetlus, arest, praktika);

4. tööriistad;

5. statistika (vara, kuvamine, programm);

6. uuringud ja analüüsid;

7. ressursid (varade haldamine, kriminaaltulu, arest, konfiskeerimine).

Esimesel poolaastal toimusid Eesti esindajatega õppevisiidid Euroopa Prokuratuuri29 ja Suurbritanniasse30.

Esimesel visiidil tutvustati ELi keskasutuse võimalusi ja võimekust ELi finantshuvide kaitse eest seismisel

29 Ombler, M., 2023. EPPO tutvumisvisiidi lühikokkuvõte. 30.01–01.02.2023. Siseministeerium. 30 Ombler, M., 2023. Suurbritannia õppevisiidi aruanne. Eesti delegatsiooni õppevisiit Suurbritanniasse 17.–21.04.2023.

Siseministeerium.

29

ning teise visiidi ajal jagati kogemust finantskuritegevuse vastu võitlemise, varade konfiskeerimise ning

süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise suutlikkusest. 2023. aasta kevadel korraldati Eestis

väliseksperdi S. Cassella koolitus rahapesust ja kriminaaltulu arestimise võimalustest31. Teisel poolaastal

tehti visiit Lätti32, et tutvuda valdkonnaga puutumuses olevate institutsioonide tegemiste ja võimalustega

vara süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimisel. Detsembris peeti konverents, kus tutvustatud materjalid

ja rahvusvaheline praktika täiendasid teadmisi töörühmas arutletavatest teemadest33.

Siseministeerium koondas asutustelt saadud ettepanekud, varem teadaolevad probleemkohad ja vajadused,

välisriikide ekspertidelt ja rahvusvahelistelt kohtumistelt kogutud teadmise ning koostas struktureeritud

raporti. Raportis on viidatud töörühma tegevusega seotud õppevisiitide ja teadlikkust suurendavate

kohtumiste ülevaadetele, mis on edastatud töörühma liikmetele, kuid ei ole lisatud raporti juurde ennekõike

andmemahu koormamise vältimiseks.

Töörühma liikmed andsid raportile tagasisidet 2024. aasta alguses. Raportis tehti viimased sisulised

muudatused 2024. aasta juunis. Eelduslikult saavad asjaomased ministeeriumid ajavahemikul 2024–2026

esitada lisavajaduste taotlused, koostada väljatöötamiskavatsuse vajalikeks seadusemuudatusteks ning

viia ellu muudatused asutuste juhistes ja tegevuskavades. Joonisel 2 on toodud kuritegevuse varalise

mõjutamise võimestamiseks planeeritud olulisemad tegevused.

31 Cassella, S., 2023. Report to the Financial Intelligence Unit of Estonia concerning the need for improvements to the money

laundering and asset confiscation laws With recommendations for structural and legislative changes, including the enactment of

non-conviction-based confiscation statutes. 32 Ombler, M., 2023. Läti visiidi aruanne. Eesti delegatsiooni visiit Riiga 03.08.2023. Siseministeerium. 33 Ombler, M. & Tibar, I., 2023. 09.–15.12.2023 Atlantas toimunud korruptsioonivastase sümpoosiumi ja konverentsi ülevaade.

Siseministeerium.

30

Joonis 2. Kuritegevuse varalise mõjutamisega seotud olulisemate tegevuste ajajoon.

2022 • Kriminaaltulu ulatuse analüüs

2022-2023 • Arutelud:

1) JuM, RaM, SiM, KliM; 2) PPA, KAPO, MTA, KeA, SKA, RAB, Prokuratuur, Kohus

2023

• Asutuste sisemised analüüsid: PPA, RAB, KAPO, MTA, Prokuratuur, KeA

• SKA, MTA, RABi, SiMi analüüsid varimajandusest, maksuaugust, rahapesust, kriminaaltulust

• Rahapesu ja NCB koolitus (S. Cassella)

• Õppevisiit EPPO-sse: SiM, JuM, PPA, MTA, Prokuratuur, KAPO

• Õppevisiit UK-sse: SiM, JuM, PPA, KAPO, MTA, Prokuratuur

• Õppevisiit Lätti: SiM, JuM, PPA, Prokuratuur

• COSP10 sümpoosium: SiM, Prokuratuur

2023-2024 • Raport, mis hõlmab:

1) seni tehtut ja teadasaadut; 2) ettepanekuid

2025-2026 • Lisavajaduste taotlus RE-st võimekuse tõstmiseks

• VTK /eelnõu KrMSi jt seaduste täiendamiseks

2024-2026 • Ettepanekute elluviimine

31

3. Finants- ja organiseeritud kuritegevuse ohu lühiülevaade

Maailmas on üha enam tähelepanu saanud tegevused kuritegevuse vähendamiseks ja vajadus võimestada

kuritegevuse tõkestamise ning ennetamise valdkondi. Ebaseaduslikust tegevusest pärit ja riigipiire ületavaid

rahavoogusid on peetud üheks pikaajalise säästva arengu takistuseks34, sest need suunavad ressursid

riigituludest ja investeeringutest eemale, soodustavad karistamatust ning õõnestavad

kriminaalõigussüsteeme tervikuna. Ebaseaduslike rahavoogude kahjuliku mõjuga tegelemine on jõudnud

üheks ÜRO tegevuskava eesmärgiks „vähendada märkimisväärselt ebaseaduslikke rahavoogusid, tugevdada

varastatud varade tagasinõudmist ja tagastamist ning võidelda organiseeritud kuritegevuse kõigi

vormidega“.35

Organiseeritud kuritegevus võib riigiti erineda oma tunnuste, eesmärkide ja riigipiire ületava ulatuse poolest,

mistõttu varieerub illegaalsete rahavoogude hulk ja iseloom. Sääraste rahavoogudega võitlemine on väga

oluline ohtlikke kuritegusid toime panevate organiseeritud kuritegelike võrgustike häirimiseks, vastutusele

võtmiseks ja nende hävitamiseks.36

Raske ja organiseeritud kuritegevus on jätkuvaks ohuks ELi siseturvalisusele, mis otsib pidevas muutumises

uusi lahendusi ja kriiside kuritarvitamise võimalusi. Haavatavuste kuritegelik ärakasutamine genereerib

illegaalset tulu, mille peitmiseks kasutatakse erinevaid mooduseid.37

ELi finantsvahendeid on väärkasutatud 90% suuremal määral38, kui seni on arvatud, küündides ainuüksi

toimepandud menetlustega 19,2 mld euroni 39.

ÜRO küsitlusest 2023. aastal ilmnes, et korruptsioon on enim seotud rahapesu ja narkokaubandusega,

mistõttu on korruptiivset tegevust peetud kuritegevuse võimaldajaks40. Euroopa Parlament on tõdenud

korruptsiooni jätkuvat probleemi ning tähtsustanud selle vastu astumiseks vajalike tegevuste olulisust41, mis

võiks edu korral kaasa tuua aastas 58,5 mld eurot majanduslikku kasu42.

34 UNODC, 2023. Study on Illicit Financial Flows: Associated with smuggling of migrants and trafficking in persons from GLO.ACT

partner countries to Europe, lk 5. https://www.unodc.org/documents/data-and-

analysis/IFF/GLOACT_Study_on_Illicit_Financial_Flows.pdf. 35 UN, 2023. Sustainable Development Goals, eesmärk 16.4. https://www.un.org/sustainabledevelopment/. 36 UNODC, 2023, lk 5. 37 Europol, 2023, lk 5–6. 38 EPPO, 2023. Letter to Ms Ilze Juhansone, EPPO letter to EC 10.07.2023, EPPO/LCK/2023/331.

https://www.documentcloud.org/documents/24079369-letter-from-eppo-to-european-commission?responsive=1&title=1. 39 EPPO, 2024. EPPO Annual Report 2023. https://www.eppo.europa.eu/sites/default/files/2024-

02/EPPO_Annual_Report_2023.pdf, lk 4. 40 UN, 2023. Links between corruption and other forms of crime, including during times of emergencies and crisis response and

recovery. Conference of the States Parties to the United Nations Convention against Corruption, CAC/COSP/2023/18.

https://www.unodc.org/documents/treaties/UNCAC/COSP/session10/CAC-COSP-2023-18/2319275E.pdf. 41 Bakowski, P., 2023. Combating corruption in the European Union. EPRS/European Parliamentary Research Service, PE 739.241,

December 2023. https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2022/739241/EPRS_BRI(2022)739241_EN.pdf. 42 Fernandes, M. & Jančová, L., 2023. Stepping up the EU's efforts to tackle corruption – Cost of non-Europe Report. EPRS,

European Parliament, January 2023.

https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2022/739241/EPRS_BRI(2022)739241_EN.pdf, lk I-III.

32

Terrorismi, rahvusvahelise kuritegevuse ja korruptsiooni keskus esitles 2023. aastal hinnangut illegaalse

kaubanduse ja kuritegelike turgude mahtudest, kuvades kuritegevuse haaret maailmas kestva murena.43

Arvulised näitajad on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Ülemaailmse ebaseadusliku kaubanduse hinnangulised väärtused44

Kuritegevus Väärtus dollarites

(mld)

Väärtus eurodes

(mld)

Rahapesu 2600 2393

Narkokaubandus 750–1000 690–920

Võltskaubandus ja piraatlus 500–1000 460–920

Keskkonnakuritegevus 91–258 84–237

Inimkaubandus Kuni 150 Kuni 138

Illegaalne tubakaäri 40–50 37–46

Illegaalne kaevandus 12–48 11–44

Rahvusvahelise kuritegevuse arengut peegeldav hetkeseis ei erine üldistatult Eestis toimuvast.

Kuritegevusvastases võitluses tuleb silmas pidada, et Euroopa äärealal on riik mõjutatud nii halbadest kui

ka headest mõjuritest. Avalikustatud juhtumid kõnelevad enda eest: Eestisse jõuab rohkem narkootiliste

ainete suuri koguseid, on suuremas mahus pettust, finantssektori väärkasutamist ja maksude tasumisest

kõrvalehiilimist45. Analüüs viitab võimalusele, et kriminaaltulu ulatus võis 2020. aastal küündida maailmas

1,1–5 trln euroni, ELis 105–1063 mld euroni ja Eestis 119–798 mln euroni (keskmise väärtusega 458 mln

eurot).46 Hinnanguline arvestus on koondatud kümne kuriteoliigi käibe, rahapesu ja kriminaaltulu ulatuse

kohta tabelis 2.

43 TRACCC, 2023. Internationalizing the Fight Against Hubs of Illicit Trade & Criminalized Markets. Hubs of Illicit Trade (HIT)

Project, White Paper, TRACCC, May 2023. [Võrgumaterjal]. https://traccc.gmu.edu/wp-content/uploads/2023/05/Hubs-of-Illicit-

Trade-White-Paper-Final-19052023.pdf. 44 Sealsamas; Ombler, M., 2023. Kriminaaltulu. Kui suur ja kas leiame üles? 45 UNODC, 2023; Maksu- ja Tolliamet, 2022. MTA töötajad pidasid kinni viimaste aastate rekordkoguse kokaiini. 25. aprill.

https://www.emta.ee/uudised/mta-tootajad-pidasid-kinni-viimaste-aastate-rekordkoguse-kokaiini; Postimees, 2023. Maksu- ja

tolliamet avastas Muuga sadamas suure koguse kokaiini. 10.11.2023. https://www.postimees.ee/7894566/maksu-ja-tolliamet-

avastas-muuga-sadamas-suure-koguse-kokaiini; Alas, B.-M., 2022. Müstiline krüpto: nelja Eesti meest kahtlustatakse 8 miljoni

euro väljapetmises. Postimees, 19.10.2022. https://www.postimees.ee/7629710/mustiline-krupto-nelja-eesti-meest-

kahtlustatakse-8-miljoni-euro-valjapetmises; Politsei- ja Piirivalveamet, 2022. Keskkriminaalpolitsei ja FBI pidasid kinni $575-

miljoni krüptokelmuses ja rahapesus kahtlustatavad ettevõtjad. 22.11.2022.

https://www.politsei.ee/et/uudised/keskkriminaalpolitsei-ja-fbi-pidasid-kinni-575-miljoni-krueptokelmuses-ja-rahapesus-

kahtlustatavad-ettevotjad-10901; Justiitsministeerium, 2024. Kuritegevus Eestis 2023. https://www.just.ee/kuritegevus2023/;

Tax Justice Network, 2023. The State of Tax Justice 2023. https://taxjustice.net/wp-content/uploads/2023/08/State-of-Tax-

Justice-2023-Tax-Justice-Network-English.pdf. 46 Ombler, M., 2022. Kriminaaltulu võimalik ulatus Eestis. Analüüs. Siseministeerium, lk 96.

https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/ministeerium-ja-minister/uuringud-ja-analuusid#sisejulgeoleku-tagam.

33

Tabel 2. Illegaalse turu ja raske ja organiseeritud kuritegevuse käibe hinnang ning võrdlus kriminaaltulu ja

rahapesu hinnangulise suurusega47

Illegaalne turg, raske ja

organiseeritud kuritegevuse käive

ning tulu

Maailm

(mld eurot)

EL

(mld eurot)

Eesti

(mln eurot)

Eesti

keskmine

(mln eurot)

Narkokaubandus 374–573 30 30–52 41

Relvakaubandus 0,88–8,8 0,27–0,75 1,5–3,9 2,7

Inimkaubandus 132–140 4,4–41,2 0,14 0,14

Võltsitud kaubad ja

piraatkaubandus 400–1600 85–121 49–181 115

Varavastased kuriteod 88–237 3,2–5,9 4–9 6,5

Keskkonnakuriteod 88–247 3,7 36 36

Maksupettus 378–426 103–169 52–155 103,5

Kelmus ja korruptsioon 660–1600 186–372 110–236 173

Küberkuritegevus 400–600 67–107 13–64 38,5

Kokku käive 2513–5432 483–851 296–737 516

Eraldi leitud väärtused

Kriminaaltulu 1100–5000 105–1063 119–798 458

Rahapesu 700–6700 203–807 119–836 477

Eestis toime pandud kuritegevust mõjutab varimajanduse tase ja maksukultuur. Varimajanduse osakaaluks

on Eestis 2023. aastal hinnatud 18% SKPst48, mis võrdub üle 6,5 mld euroga49. Eestis ümbrikupalkade

maksmisest tingitud maksukahju ulatus 2023. aastal 99,8 mln euroni50, salasigarettide ja -alkoholi

kasutamisest tekkiv maksukaotus moodustas 2021. aastal kokku 10,8 mln eurot51. Eestiga seostatud

maksuparadiisi suunatud varadest tasumata jäänud maksutulu suuruseks on hinnatud 97 mln eurot52.

2023. aasta novembris esitletud Euroopa Komisjoni hinnangu kohaselt moodustas pettustest,

kõrvalehiilimistest, pankrottidest, valearvestustest, finantsraskustest ja muust seesugusest tegevusest

47 Sealsamas. 48 Sauka, A. & Putninš, T. J., 2023. Shadow Economy Index for the Baltic Countries. https://www.sseriga.edu/shadow-economy-

index-baltic-countries#:~:text=On%2030%20May%202023%2C%20the,of%20only%200.1%20percentage%20points. 49 IMF, 2023. World Economic Outlook Database. https://www.imf.org/en/Publications/WEO/weo-database/2023/April/weo-

report?c=939,172,941,946,&s=NGDP,LP,GGR,&sy=2022&ey=2022&ssm=0&scsm=1&scc=0&ssd=1&ssc=0&sic=0&sort=country&d

s=.&br=1. 2022. aasta Eesti SKP suurus oli 36 161 mln eurot. 50 Maksu- ja Tolliamet, 2023. Ümbrikupalga saajate osakaal püsib madal. https://www.emta.ee/uudised/umbrikupalga-saajate-

osakaal-pusib-madal-0. 51 Maksu- ja Tolliamet, 2022. Varimajanduse levik: ümbrikupalkade maksmine, illegaalsete sigarettide ja alkoholi tarbimine Eesti

elanikkonnas 2021. aastal. https://www.emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-

statistika/pressimaterjalid?view_instance=1&current_page=1. 52 Tax Justice Network, 2023, lk 73.

34

tingitud käibemaksu puudujääk Eestis 2020. aastal 129 mln eurot ehk 5% kogutavast käibemaksust ning

2021. aastal 40 mln eurot ehk 1,4% käibemaksust53.

Ajavahemikul 2005–2015 Eestis toimunud kaubanduspõhise rahapesu ulatuse suuruseks on arvatud

hinnanguliselt 2,1–4,7 mld dollarit ehk 7,5–16,6% kogu kaubanduse mahust54.

Eestiga seostatavate virtuaalvääringute tehingute käibeks on hinnatud ajavahemikul 2021–2022 (ühe aasta

vältel) enam kui 10 mld dollarit, mis on rohkem kui Läti ja Leeduga seotud tehingute käive55. Kui arvestada,

et 2022. aastal võis illegaalsete tehingute osakaal olla 0,24%56, siis võis Eestiga seonduvalt kahtlaste

tehingute maht olla enam kui 24 mln dollarit.

Mainitu on vaid põgus pilguheit muutuvale olukorrale, mille suhtes ei saa valvsust kaotada, ning ainuüksi

võimalikud puudujäägid seadustes, ebatõhusate vahendite või meetmete kasutus uurimisasutustes,

nõrkused asutuste ja riikide koostöös võivad kuritegevusvastase võitluse tõhusust vähendada määrani, mis

muutub ohuks ausale majanduskeskkonnale ning sealt juba edasi riiklikule julgeolekule.

53 Poniatowski, G., Bonch-Osmolovskiy, M., Śmietanka, A., Sojka, A., 2023. VAT gap in the EU – Report 2023. Luxembourg:

Publications Office of the European Union, lk 189. https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/84ba1bdf-7230-11ee-

9220-01aa75ed71a1/language-en. 54 Saenz, M. & Lewer, J. J., 2022. Estimates of Trade Based Money Laundering within the European Union. Applied Economics, DOI:

10.1080/00036846.2022.2141444, lk 9. 55 Chainalysis, 2022. The 2022 Geography of Cryptocurrency Report: Everything you need to know about crypto adoption around the

globe. https://go.chainalysis.com/rs/503-FAP-074/images/2022-Geography-of-Cryptocurrency.pdf, lk 29–33. 56 Chainalysis, 2023. The 2023 Crypto Crime Report: Everything you need to know about cryptocurrency-based crime.

https://go.chainalysis.com/rs/503-FAP-074/images/Crypto_Crime_Report_2023.pdf?mkt_tok=NTAzLUZBUC0wNzQAAAGJ-

VC6IFv2psBVvUqONkaumlM7EDAOOq-

H2FeYNzi44rjzMy1qcvC768Llz4Se2Ofpn83Ftf4JAodfvV33eQr2MLJughX9EiiwexUpU3TvzKG4, lk 7.

35

4. Kuritegevuse varalise mõjutamise suutlikkuse lühiülevaade

Rahvusvaheline rahapesuvastane töörühm on 2023. aastal täiendanud senist 40. soovitust ja arvanud, et

riikidel peavad olema57:

1. seadusandlikud meetmed, mis võimaldavad vara konfiskeerida ilma süüdimõistva kohtuotsuseta rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamisega seotud juhtumites;

2. toimivad meetmed rahvusvahelises koostöös süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimise juhtumites kiireks reageerimiseks ja piiravate meetmete võtmiseks;

3. tõhusad mehhanismid arestitud või konfiskeeritud vara haldamiseks, säilitamiseks ja vajaduse korral hävitamiseks. Vara väärtuse säilitamine peaks vajaduse korral hõlmama vara konfiskeerimisele eelnevat müüki.

Lisaks peaksid riigid:

1. kaaluma varade tagasivõitmise fondi loomist, kuhu deponeeritakse kogu konfiskeeritud vara või osa sellest õiguskaitse, tervishoiu, hariduse või muudel asjakohastel eesmärkidel;

2. tagama, et neil on meetmed, mis võimaldavad jõustada konfiskeerimisotsust ja realiseerida konfiskeerimisotsuse objektiks olevat vara.

2023. aastal algatatud ja 22. mail 2024. aastal jõustunud direktiiv kriminaaltulu tuvastamisest ja

konfiskeerimisest58 kehtestab ELi riikidele miinimumnõudeid, et:

1. vara saab konfiskeerida ilma süüdimõistva kohtuotsuseta, näiteks kahtlustatava või süüdistatava surma, haigestumise, kõrvalehoidumise ning alla 15 aasta kuriteo aegumistähtaja korral;

2. varade tõhusa haldamise tagamiseks hakatakse nõudma ELi riikidelt varahaldusüksuse loomist. Seda on vaja vara väärtuse säilitamiseks kogu kriminaalmenetluse vältel;

3. koostöö tugevdamiseks ja tõhusa varade tagasivõitmise süsteemi saavutamiseks nõutakse ELi riikidelt varade tagasivõitmise riiklike strateegiate väljatöötamist, sealhulgas meetmeid, mis tagavad kõigi osaliste koostöö ja piisavate ressursside olemasolu;

4. riikidel tuleb luua registrid, mis sisaldavad teavet arestitud ja konfiskeeritud varade kohta, ning koguma statistikat, et mõõta kriminaaltuluga võitlemisel tehtud edusamme.

Baseli Instituut59 möönis 2023. aastal, et riigid on varasemaga võrreldes kriminaaltulu jälitamisel ja

arestimisel riigisiseselt arenenud, kuid kuritegevuse mõjutamisel paremate tulemuste saavutamiseks tuleks

riikidel:

57 FATF, 2023, lk 41–42. 58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1260, 24. aprill 2024, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja

konfiskeerimist. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1714740533958&uri=CELEX%3A32024L1260. 59 Basel Institute on Governance, 2023. Basel AML Index 2023: 12th Public Edition. Ranking money laundering and terrorist

financing risks around the world.

https://index.baselgovernance.org/api/uploads/Basel_AML_Index_2023_12th_Edition_879b07b7b2.pdf, lk 22, 26.

36

1. seada konfiskeerimine prioriteetseks poliitikaeesmärgiks;

2. viia konfiskeerimisjõupingutused vastavusse riiklike riskihinnangute ning rahapesu ja terrorismi rahastamise poliitika ja prioriteetidega;

3. tagada asjaomastele asutustele piisavad ressursid;

4. võtta tõhusad meetmed arestitud ja konfiskeeritud vara väärtuse säilitamiseks ning haldamiseks;

5. suurendada asjaomaste asutuste suutlikkust tuvastada ja jälitada kuritegelikku vara.

Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegeleva ekspertkomitee60

hinnangul on maailmas kuritegevusvastase meetmena käibevahendite konfiskeerimine võrreldes

kriminaaltulu ulatuse hinnangutega üsna haruldane ning Eesti peab oluliselt suurendama oma jõupingutusi,

et kriminaaltulu arestida, konfiskeerida ja tagasi nõuda.

Eestis on uurimisasutused edasiste menetlusotsuste tegemiseks prokuratuurile edastatud kriminaalasjades

arestinud kuritegelikku vara ja tsiviilhagide tagamise vara 2017. aastal 9,01 mln euro, 2018. aastal 10,08 mln

euro, 2019. aastal 12,29 mln euro ja 2020. aastal 10,74 mln euro väärtuses ehk keskmiselt 10,5 mln eurot.

Eestis on ajavahemikul 2018–2022 arestitud vara kokku 58 mln euro väärtuses ning konfiskeeritud kokku

ligikaudu 12 mln euro väärtuses.61

Eestis konfiskeeriti kriminaalmenetlustes arestitud vara 2013. aastal 3,09 mln euro, 2014. aastal 2,45 mln

euro ja 2015. aastal 22,32 mln euro väärtuses (ühes menetluses konfiskeeriti 18,7 mln eurot)62.

Justiitsministeeriumi63 andmetel on aastail 2017–2020 kriminaaltulu konfiskeeritud samas mahus ehk

keskmiselt 2,96 mln eurot aastas: 2017. aastal 3,5 mln eurot, 2018. aastal 2,2 mln eurot, 2019. aastal 3,96

mln eurot, 2020. aastal 2,2 mln eurot64.

60 MONEYVAL, 2023. 1469th meeting, 14 June 2023. 10.2 Committee of Experts on the Evaluation of Anti-money Laundering

Measures and the Financing of Terrorism (MONEYVAL) (23.05.2023). https://rm.coe.int/native/1680ab55e2. 61 Ombler, M., 2023. Kriminaaltulu. Kui suur ja kas leiame üles? 62 Lindsalu, P., 2016. Konfiskeerimiste ülevaade 2015. Kriminaalpoliitika analüüs 9/2016. Justiitsministeerium.

https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/konfiskeerimiste_ulevaade_2015.pdf, lk 1–3. 63 Justiitsministeerium, 2021. Kriminaaltulu tuvastamine ja konfiskeerimine. Kuritegevus Eestis 2020.

https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2020/prioriteedid. 64 European Commission, 2021. Mapping the risk of serious and organised crime infiltrating legitimate businesses. Final Report.

https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/ab3534a2-87a0-11eb-ac4c-01aa75ed71a1/language-en#, lk 80–81.

37

Tabel 3. Aastatel 2017–2022 kriminaalasjad, milles vara on konfiskeeritud ja kahju hüvitatud65

Keskkriminaalpolitseis on 2012. aastal alustanud kriminaaltulu tuvastamise büroo (KKTB) saanud üheksa

aasta jooksul kokku 198 kriminaalasjas uurimisasutustel aidata tuvastada varasid, mis on viinud varade

arestimiseni kokku 49,5 miljoni euro väärtuses67.

Tabelisse 4 kantud väärtustest riiklikust statistikast arestitud vara, konfiskeeritud vara ja KTTB osalusest

kajastavad kõigi uurimisasutuste menetlusi.

65 Andmed Prokuratuuri tehtud analüüsist, 2023. 66 Arvestatud on selliseid konfiskeerimisi, mille puhul vara oli reaalselt olemas või nõue tagatud. Ei sisalda laekumata

asenduskonfiskeerimisi. 67 MONEYVAL, 2022. Anti-money laundering and counter-terrorist financing measures. Estonia. Fifth Round Mutual Evaluation

Report, December 2022, lk 102. https://rm.coe.int/moneyval-2022-11-mer-estonia/1680a9dd96. Andmetele on lisatud PPA

andmed 2022. ja 2023. aasta kohta.

Aasta

Lõplikud

menetlus-

otsused

Kriminaalasjad,

kus mõjutati

varaliselt

Konfiskeeritud

kriminaaltulu66

Vabatahtlikult

hüvitatud

kahju

Muud tagatud

nõuded

(tsiviilhagi, avalik-

õiguslik nõue)

2017 10 231 180 3 507 388 2 148 490 490 778

2018 10 114 174 2 211 061 462 172 549 866

2019 9 985 334 3 962 163 462 172 2 895 973

2020 9 378 249 2 236 503 1 110 119 2 329 433

2021 8 758 190 1 365 619 2 946 916 1 427 666

2022 7 596 208 2 387 563 365 861 311 443

Kokku 56 062 1 335 15 670 297 7 495 730 8 005 159

Keskmine 9 344 223 2 611 716 1 249 288 1 334 193

Mediaan 9 682 199 2 312 033 786 146 988 766

38

Tabel 4. Vara arestimise ja konfiskeerimise statistika ajavahemikul 2016–2023 koos KTTB panusega varade

leidmisse68, 69, 70

Eesti Arest

(€)

Konfiskeerimine

(€)

KTTB osalus

(€)

KTTB osalus

arestitud varast

KTTB osalusel

asjade arv

2016 10 003 609 4 076 473 8 948 931 89% 42

2017 9 013 823 3 507 388 6 724 248 75% 39

2018 10 084 929 2 211 061 12 746 708* 126%* 11

2019 12 293 513 3 962 163 2 169 974 18% 17

2020 10 747 079 2 241 502 1 880 666 17% 31

2021 6 992 232 1 365 619 2 023 054 29% 23

2022 18 375 171 2 387 563 11 563 690 63% 7

2023 24 501 709 2 431 403 582 751 2% 4

Kokku 102 012 065 22 183 172 46 640 022

174

Keskmine 11 728 718 2 772 897 5 830 003 52% 22

Mediaan 10 416 004 2 409 483 4 447 111 46% 20

Selgitus: * 2018. aasta KTTB andmed hõlmavad ilmselt andmeid aasta jooksul arestitud vara kohta, millest

osa saadeti prokuratuuri ja osa jäi uurimisasutustel veel menetlusse.

MTA poolt ajavahemikul 2015–2022 prokuratuuri menetlusotsuste langetamiseks saadetud

kriminaalmenetlustes arestiti vara keskmiselt 2,7 miljoni euro väärtuses aastas71

68 Lindsalu, P., 2016. 69 MONEYVAL, 2022. 70 Ombler, M., 2023. Kriminaaltulu. Kui suur ja kas leiame üles?;Lisaks on PPA andmed 2023. aasta kohta. 71 MTA, 2023. MTA edastatud analüüs kuritegevuse varalisest mõjutamisest MTAs.

39

Tabel 5. MTA menetletud ning prokuratuuri saadetud kriminaalasjades tuvastatud ja ära hoitud kahju ning

arestitud vara

Arestimise palveid on Eestile saadetud välisriikidest ajavahemikul 2015–2021 kokku 70, millest täidetud on

30; 73-st konfiskeerimise taotlusest on täidetud 5173. Samal ajavahemikul on Eesti saatnud välisriikidesse

arestimise taotlusi kokku 42, millest täidetud on 3074.

2022. aastal esitas prokuratuur taotluse vara arestimiseks välisriigis 6 kriminaalasjas, mille tulemusena

arestiti vara enam kui 3 miljoni euro väärtuses. Kuritegudeks olid peamiselt kelmused. Vara

konfiskeerimiseks välisriikides esitatud taotluste kohta raportit koostades teavet ei osutunud võimalikuks

saada. 2022. aastal esitati Eestile välisriikidest 22 taotlust varade arestimiseks kokku enam kui 41,5 miljoni

euro ulatuses, millest täideti üle poole. Peamine vara, mille aresti taotleti, oli erinevatel kontodel olev raha.

Esitatud taotlustest 16 juhul oli kuriteoliigiks erinevad kelmused. 2022. aastal esitati Eestile 6 taotlust varade

konfiskeerimiseks kokku 48 697 euro väärtuses, millest täideti 4 summas 43 027 eurot. Kuritegudeks oli

peamiselt narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine.75

72 Avalik-õiguslik nõudeavaldus. 73 MONEYVAL, 2022, lk 208. 74 Sealsamas, lk 211. 75 Andmed Prokuratuuri tehtud analüüsist, 2023.

Aasta Ära hoitud

kahju (€)

Tuvastatud

kahju (€)

Arestitud vara

kokku (€)

Arestitud vara

konfiskeerimise

tagamiseks (€)

Arestitud vara

AVÕNi72 või

tsiviilhagi

tagamiseks (€)

2015 2 756 427 10 103 686 3 794 167 2 525 553 1 268 614

2016 102 067 949 9 306 706 3 439 797 2 955 313 484 484

2017 2 227 773 12 386 567 3 427 664 1 754 985 1 672 679

2018 1 757 978 8 269 201 3 458 031 2 877 124 580 907

2019 4 612 111 5 316 793 3 412 492 880 072 2 532 420

2020 2 870 940 3 692 213 1 377 399 553 707 823 692

2021 1 864 110 4 410 700 1 174 899 139 886 1 035 013

2022 3 183 692 8 129 055 2 269 035 159 729 2 109 306

2023 3 787 0294 373 9363 879 37392 3443 787 029

Kokku 125 128 009 65 988 857 26 232 857 11 938 713 14 294 144

Keskmine 13 903 112 7 332 095 2 914 762 1 326 524 1 588 238

Mediaan 2 870 940 8 129 055 3 427 664 880 072 1 268 614

40

Prokuratuuris KrMSi § 202 alusel otstarbekusest lõpetatud kriminaalasjades laekus kahtlustatavatelt 2022.

aastal riigile kokku 474 591 eurot (2021. aastal 1 006 189 eurot)76.

Lähinaabritega võrdluses on Läti olnud võrreldavates komponentides viie aasta jooksul kõige edukam: Läti

Rahapesu Andmebüroo külmutas kahtlase päritoluga vara 1,4 mld euro väärtuses; uurimisasutused arestisid

kriminaalasjades vara 3 mld euro väärtuses ning lisaks konfiskeerisid keelatud kaupa 195 mln euro

väärtuses, jõustunud kohtuotsustega konfiskeeriti vara summas 262 mln eurot, millest 256 mln eurot

konfiskeeriti ilma süüdimõistva kohtuotsuseta menetlustes77.

Eesti tulemused pole viimase kümnendi vaates arestimise suurusjärku silmas pidades kasvavas trendis

arenenud, pigem on tegu konstantse tulemusega. Konfiskeerimise maht näib olevat seotud suurema

arestimise mahuga samal aastal.

Tabel 6. Nelja riigi võrdlus kuritegevuse varalise mõjutamise võimest viiel viimasel aastal78

Võrdlus lähinaabritega

(mln €) 2018 2019 2020 2021 2022 Kokku

Soome

külmutatud vara 5,27 9,8 7,5 11,61 5,32 39,5

arestitud vara 67,3 66,5 62,2 82,2 111,9 390,1

konfiskeeritud kaup 4,17 21,49 19,58 21,07 25,99 92,3

konfiskeeritud vara x x x x x x

Eesti

külmutatud vara 39,2 30,7 25 4,45 89,6 188,95

arestitud vara 10,08 12,29 10,75 6,99 18,38 58,49

konfiskeeritud kaup 6** 6** 34,23* 6** 6*** 58,23

konfiskeeritud vara 2,21 3,96 2,24 1,37 2,39 12,17

Leedu

külmutatud vara 7 8 11 1 8 35

arestitud vara 9,5 7 9 60 13 98,5

konfiskeeritud kaup 8,44* 23,99* 7,71* 2,96* x 43,1

konfiskeeritud vara x 22 16 43 20 101

Läti

külmutatud vara 101,48 345,98 429,41 209,63 357,25 1443,75

arestitud vara 121,3 344,93 557,94 1544,41 500,75 3069,33

konfiskeeritud kaup 4,47 160,77 13,92 16,13 x 195,29

konfiskeeritud vara 7,23 48,26 40,25 84,12 82,58 262,44

sellest NCB 6,3 48 38 82,02 82,56 256,88

76 Prokuratuur, 2023. Prokuratuuri aastaraamat 2022. https://aastaraamat.prokuratuur.ee/prokuratuuri-aastaraamat-

2022/vahistamine-ja-konfiskeerimine. 77 Ombler, M., 2023. Kriminaaltulu. Kui suur ja kas leiame üles? 78 Sealsamas.

41

Selgituseks: * ära võetud narkootiliste ainete kogustele omistatud keskmine rahaline väärtus (UNODC, 2023); **

analüüsis koondatud andmestikule tuginev keskmine rahaline väärtus, kuna summa on teiste konfiskeeritud kaupade

tõttu suurem kui UNODC raportis presenteeritav suurus; *** 2022. aasta kohta konfiskeeritud ainete ja kauba väärtus

on andmete puudumise tõttu sama mis 2017.–2019. aastal ja pärineb analüüsist (Ombler, 2022); NCB – non-conviction

based confiscation ehk süüdimõistmiseta konfiskeerimine; x – andmed puuduvad.

2020. aasta Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riigisiseses riskihinnangus on Eesti

kuritegevusvastase süsteemi puuduseks arvatud vara konfiskeerimise aluste kasutamise võimalikkust

üksnes isiku süüdimõistva kohtuotsuse puhul. Tõhusust takistavad sellised instrumendid nagu

halduskonfiskeerimine, süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine, vara konfiskeerimise võimalus, kui

menetlus on lõpetatud süüdistatava raske haiguse või surma tõttu. Teatud määral leevendavad viimati

nimetatud puudusi praktikas Rahapesu Andmebüroo õigus kahtlaseid tehinguid külmutada (RahaPTS § 57),

sealhulgas regulatsioon, mille kohaselt olukorras, kus ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute

kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või

kui vara valdaja teatab Rahapesu Andmebüroole või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib

Rahapesu Andmebüroo või prokuratuur taotleda halduskohtult luba kanda vara riigi omandisse.79

79 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise siseriiklik riskihinnang 2020, 4.1. Riiklikud haavatavused.

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahapesu-ja-terrorismi-rahastamise-tokestamine/riskihinnangud, lk 13.

42

5. Rahvusvahelised konventsioonid ja direktiivid

Esitame ainult valiku kuritegevusest saadava tulu arestimise ja konfiskeerimise rahvusvahelisest

reeglistikust, mis Eestit on mõjutanud.

1990. aastal vastu võetud Euroopa Nõukogu konventsiooniga asuti konfiskeerimist defineerima kui osa

karistusest või kui muud abinõu, millega kuritegevusest saadud tulu lõplikult ära võtta80.

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vastuvõetud direktiiv 2014/42/EU81

Direktiiv seab miinimumnõuded kuritegevusest saadud varade külmutamisele, haldamisele ja

konfiskeerimisele. Liikmesriikidelt oodatakse:

1. süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise võimaluse loomist82 eelkõige juhtudeks, kus kahtlustatav või süüdistatav on kadunud või haige83;

2. kindlate kuriteoliikide suhtes laiendatud konfiskeerimise võimaldamist;

3. kolmanda isiku vara konfiskeerimist;

4. vara külmutamise selgitamist edasise konfiskeerimise tagamiseks, sealhulgas edasilükkamatul juhul külmutamist;

5. reegleid, mis võimaldaksid avastada ja jälitada vara pärast isiku süüdimõistmist, et konfiskeerimist hiljem ellu viia;

6. reegleid külmutatud ja konfiskeeritud varade haldamiseks;

7. reegleid, mis kohustavad riike koguma ning säilitama olulist statistikat külmutatud ja konfiskeeritud varade kohta.

80 Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioon (Convention on

Laundering, Search, Seizure and Confiscation of the Proceeds from Crime). Strasbourg, 8. XI 1990, nr 141.

https://rm.coe.int/168007bd23; https://www.riigiteataja.ee/akt/78128. 81 ELT, 2014. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/42/EL, 3. aprill 2014, Kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja

konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus. L 127, 29. aprill 2014. http://data.europa.eu/eli/dir/2014/42/oj. 82 Selles loetelus on esile tõstetud kolm punkti, milles märgitud tegevustes saab Eesti olla tõhusam: KrMSi § 269 lg 2 p 2

(„Kriminaalasja võib erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta on kohtukutse kätte saanud, tema asukohta ei suudeta

tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi

ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik;“), § 269 lg 2 p 6 („ei saa kohtulikust arutamisest pikema aja jooksul osa võtta

haiguse tõttu, kuid teda on teavitatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, ta on nõus asja arutamisega tema osavõtuta ja

kaitsja osalemisel ning kohus on veendunud, et süüdistatava õigusi on võimalik kaitsta tema osavõtuta kohtulikust

arutamisest;“), § 269 lg 3 („Kui süüdistatav hoidub kohtulikust arutamisest kõrvale või kriminaalasja arutamist takistab tema

raske haigus, mis ei võimalda tal kohtusse ilmuda, võib kohus teha tema süüdistuse eraldi menetlemise määruse, lükata

eraldatud süüdistuse arutamise edasi kuni süüdistatava tabamiseni või tervenemiseni ning jätkata teiste süüdistatavate

kriminaalasja kohtulikku arutamist.“). Eeltoodud viidetes alla joonitud tekst seab avaramaks käsitluseks kitsendused, mistõttu

süüdistatava osaluseta kohtuistungeid peaaegu ei esine. Varade haldamise küsimusi lahkab raport täpsemalt edaspidi.

Statistika kohta tuuakse puudused esile eraldi peatükis. 83 Justiitsministeerium, 2016. Seletuskiri karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiivi ülevõtmine) eelnõu juurde.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ab025041-a7a0-4975-9c9e-

f88a33162bdf/Karistusseadustiku%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muu.

43

Lisaks direktiivile on 2018. aastal vastu võetud määrus 2018/1805 varade külmutamise ja konfiskeerimise

määruste tunnistamisest, mis võimaldab ellu viia riikideülest varade tagasivõitmist ning hõlbustada

kuritegevusest saadud varade külmutamist ja konfiskeerimist. Määrus kohaldub üksnes

kriminaalmenetluses väljastatud külmutamise ja konfiskeerimise määrustele ja ei rakendu tsiviil- või

haldusasjade menetluste raames tehtud arestimis- ja konfiskeerimisotsustele.84 See tähendab, et kui

süüditunnistamiseta konfiskeerimisega seotud menetlus paikneb riigis haldus- või tsiviilõiguse

reguleerimisalal, siis ei ole rahvusvahelise koostöö raames ELis toimivat meedet, mida saaks edukalt ja

probleemideta rakendada.

Tähtajaks 04.10.2016 oli direktiivi üle võtnud 8 riiki; Eesti ei olnud nende hulgas. Hiljem on Eesti koos

enamiku riikidega jõudnud oma seadused enamasti vastavusse viia. Süüdimõistva kohtuotsuseta

konfiskeerimine on võetud kasutusele 9 riigis: Saksamaal, Iirimaal, Hispaanias, Itaalias, Lätis, Maltal,

Portugalis, Soomes ja Rootsis. ELi liikmesriikides on suundumus süüdimõistva kohtuotsuseta

konfiskeerimissüsteemide laialdasemaks rakendamiseks ning seda avaramalt, kui senine direktiiv

miinimumstandardina kohustab.

Komisjoni talituste töödokumendis tehtud analüüsis on kirjas, et ka kaugeleulatuvad ja jõulised

süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimisrežiimid võivad rahuldada liikmesriikide kohtute ja Euroopa

Inimõiguste Kohtu kehtestatud põhiõiguste nõudeid.85 Raporti peatükis 6.3.2 on kirjeldatud nõudeid

lähemalt.

Artiklis 10 on külmutatud varade suhtes nõutud adekvaatse halduse ja arestitud vara müügi kohaldamist.

Artiklis 11 on aga esitatud riikidele nõue koguda ja talletada statistikat arestimise määruste ja

konfiskeerimise otsuste ning arestitud ja konfiskeeritud vara suuruste kohta.86 Eesti ei ole lõiminud statistika

kogumist seadustesse, küll on aga edastanud käsitsi kogutud andmed Euroopa Komisjonile.

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON 198

Tähtis rahvusvaheline leping on 2005. aastal vastu võetud Euroopa Nõukogu Varssavi rahapesu ja

konfiskeerimise konventsioon87. See võimaldab varade külmutamist, konfiskeerimist, rahvusvahelist

koostööd varade tagasinõudmisel ning kannab taas ideed sellest, et varade omanik peaks asuma tõendama

nende seaduslikku päritolu.

84 OJ L 303, 28.11.2018. Regulation (EU) 2018/1805 on the mutual recognition of freezing orders and confiscation orders, lk 1–38.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018R1805&qid=1625035525074, art 1 p 4. 85 European Commission, 2020. Report from the commission to the european parliament and The council. Asset recovery and

confiscation: Ensuring that crime does not pay. COM (2020) 217 final. https://home-affairs.ec.europa.eu/system/files/2020-

06/20200602_com-2020-217-commission-report_en.pdf, lk 5. 86 Sealsamas, lk 13. 87 Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitlev

konventsioon (Council of Europe Convention on Laundering, Search, Seizure and Confiscation of the Proceeds from Crime and

on the Financing of Terrorism) (tuntud kui Varssavi konventsioon) (ETS No. 198, 2005).

https://www.riigiteataja.ee/akt/211062022002.

44

ÜRO KONVENTSIOONID UNTOC JA UNCAC

1988. aastal vastu võetud Viini konventsioon kannustab liikmesriike võtma meetmeid, mis vähendaksid

kuritegevuse stiimuleid ja suurendaksid võimekust leida ning ära võtta kuritegevusest saadavat kasumit88.

Kuritegeliku vara arestimist ja konfiskeerimist on peetud tõhusaks vahendiks raske ja organiseeritud

kuritegevuse vastu võitlemisel rahvusvahelisel tasandil.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastane konventsioon89 ja

korruptsioonivastane konventsioon90 sisaldavad sätteid, mille kohaselt peavad osalisriigid a) võimaldama

oma riigis ebaseaduslikku vara jälitada, arestida ja konfiskeerida, b) vahetama teavet ja tegema koostööd

varasid tagasi võttes ning c) nõudma võimaluse korral vara omanikult selle päritolu tõendamist.

UNCAC astus seevastu paar sammu kuritegevuse stiimulite vähendamisel edasi ning sõnastas riikidele

soovituse võtta kasutusele lisaks kriminaalmenetluses rakendatavale varade konfiskeerimisele ka

süüdimõistva kohtuotsuseta varade konfiskeerimine juhtudel, kui teo toimepanijat ei saa vastutusele võtta

tema surma, teadmata asukoha või ilmumata jätmise pärast.

Konventsioonid on ratifitseerinud nii ELi kui ka ÜRO liikmesriigid ja need on peaaegu universaalsed, kuna

mõlemad on ratifitseerinud üle 185 riigi.

88 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastane Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon (1988)

(tuntud kui Viini konventsioon). RT II 2000, 15, 92. https://www.riigiteataja.ee/akt/78195. 89 Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon (2000) (UNTOC,

tuntud kui Palermo konventsioon). RT II, 2003, 1, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/236618, 90 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastane konventsioon (2003) (UNCAC). RT II, 2010, 4, 10.

https://www.riigiteataja.ee/akt/13275271.

45

6. Selgitatud vajadused ja ettepanekud

Peatükis on esitatud töörühmas arutatud ja lahendamist vajavad probleemkohad järgmises järjestuses:

statistika, seaduste ja regulatsioonide täiendamine, varade haldamise tõhustamine, uuringute ja analüüside

tegemine, jätkusuutliku koolitussüsteemi loomine, muud ettepanekud ja ressursivajadused.

6.1 Statistika koondamine ja kasutatavate infosüsteemide arendamine

6.1.1. Arestitud ja konfiskeeritud varadest ülevaate saamine

Süüteomenetluses, eelkõige kriminaalmenetluses tuleb olulisel määral parendada piiratud varadest

statistiliste andmete automatiseeritud kujul ülevaate kuvamise võimekust. Vajaduste põhjused on

järgmised:

1. riikliku tervikpildi saamine menetlustes piiratud varadega seonduvast;

2. kuritegevusvastase poliitika kujundamiseks tähtsa teabelünga täitmine;

3. kuritegevuse varalise mõjutamise efektiivsuse mõõtmine ja lisameetmete võtmine;

4. kuluefektiivsuse näitajate kuvamine ja lisamuudatuste elluviimine;

5. kriminaalpoliitika kuvamisel statistiliste andmete väärindamisega tervikpildi täiendamine;

6. seotud asutuste tegevusülevaadete kuvamine ja efektiivsuse hindamine;

7. teadusuuringuteks vajaliku andmestiku loomine ja uuringutes kasutamine;

8. rahvusvaheliste organisatsioonide hindamisprotseduuris riigi võimekuse presenteerimise

suutlikkuse loomine;

9. pole võimalik hinnata seda, mida me ei mõõda.

Kui vastav võime on loodud, siis saavad uurimisasutused, prokuratuur ja kohus asuda sisestama algandmeid

ning nende pinnalt uued IT-arendused kuvada tervikpilti valdkonnas toimuvast.

Ettepanek 1.

Justiitsministeeriumil, prokuratuuril ja kohtutel võtta 2024.–2025. aastal infosüsteemide PRIS, KIS

ja andmeanalüüsi tarkvara JAAK arendamist vajavate prioriteetide hulka kriminaalmenetluses

arestitud ja konfiskeeritud vara käsitlevate andmeväljade puhul statistika automatiseeritud

kuvamisvõime loomine.

46

Kuvamist vajavad andmekategooriad on:

1. baasandmestik kõigile kategooriatele, sh konfiskeerimismenetlusele;

2. vara arestimine;

3. vara võõrandamine enne jõustunud kohtuotsust;

4. jõustunud kohtulahend;

5. kriminaalmenetlusele kuluva aja arvestus;

6. kohtuotsusega mõistetud karistuse arvestus;

7. vara haldamisega seotud info;

8. konfiskeeritud vara realiseerimine;

9. Eesti palvel välisriigis asuva vara arestimine ja konfiskeerimine;

10. teiste riikide palvel Eestis asuva vara arestimine ja konfiskeerimine;

11. välisriigi kohtuotsuse täitmisel saadud vara käsutamine ja konfiskeeritud vara Eesti riigi

tuludesse kandmine;

12. Rahapesu Andmebüroo poolt vara käsutamise piiramine;

13. kriminaalmenetlusega ära võetud keelatud esemed;

14. väärteomenetlusega ära võetud keelatud esemed.

Andmekategooriatesse jagatud andmeväljade nimetused on koondatud teemade kaupa ja lisatud raporti

juurde (lisa 1).

Eeltoodud loetelust tuleb edasiste arutelude käigus otsustada, kas andmestiku kanded ja saadav statistika

luua varahaldussüsteemi osaks või integreerida sellest osa siiski PRISi ja KISi:

1. vara võõrandamine enne jõustunud kohtuotsust;

2. vara haldamisega seotud info;

3. konfiskeeritud vara realiseerimine;

4. Rahapesu Andmebüroo poolt vara käsutamise piiramine;

5. väärteomenetlusega ära võetud keelatud esemed.

Soovitud tulemus. Automatiseeritud kujul vajalike statistiliste andmete kuvamise suutlikkuse tekkimisel on

võimalik kuritegevuse stiimulite vähendamise tõhusust hinnata, seotud kulusid planeerida ning tegevusi

tõhustada.

6.1.2. MONEYVAL ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise statistika

MONEYVALi järelhindamine ja uus hindamine on tulekul, mistõttu tuleb järgmiste aastate jooksul viidatud

puudused kõrvaldada. MONEYVALi91 soovituses nr 33 on kirjas, et automatiseeritud kujul pole võimalik

saada statistikat 1) rahapesu (RP) uurimistest eelkuritegude vaates; 2) RP uurimise käivitanud info

kategoriseerimise kohta; 3) RP süüdistamisest eelkuritegude vaates; 4) arestitud ja konfiskeeritud

91 MONEYVAL, 2022, lk 66, 205, 302–303, 324.

47

kuriteovahenditest; 5) kannatanutele hüvitamisest; 6) varade konfiskeerimise eristamisest riigis ja välisriigis

aset leidnud RP kohta; 7) laiendatud konfiskeerimisest; 8) üles leitud ja tagastatud varadest; 9) varade

jagamisest välisriikidega; 10) RP välispäringute kohta, mis neist on saanud; 11) rahvusvahelisest koostööst

rahapesu või terrorismi rahastamise (TR) kohta, sest kõik uurimisasutused ei pea seda statistikat.

Ettepanek 2.

Rahandusministeeriumi eestvedamisel koondada partnerasutustega rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamist käsitleva olulise statistika andmeväljad ning edastada

Justiitsministeeriumile ja prokuratuurile, et plaanida vajalik arendus ning luua andmete kuvamise

võime.

Soovitud tulemus. Andmebaasist on võimalik saada vajalik andmestik ja kuvada toimuvast ülevaade, mida

kasutada efektiivsuse suurendamiseks. Andmehalduse toimivus tagab automatiseeritud kujul andmete

kuvamise riigi tõhususe hindamistes.

6.1.3. Kohtuotsustes võetud seisukohad arestitud varade kohta

Probleemiks on kohtuotsused, milles inimliku eksimuse tõttu puudub kohtu seisukoht ära võetud ja/või

arestitud esemete kohta. Üheks võimalikuks põhjuseks saab pidada infosüsteemi puudust, mis seni ei lisa

automatiseeritult iga menetluse juurde loetelu ära võetud või arestitud esemetest. Kui andmed on n-ö laiali

kriminaalmenetluse dokumentatsioonis, siis on selliste vigade või puuduste tekkimine võimalik. Kui

prokuröril ei ole varade nimekirja, võib olla komplitseeritud täieliku varade nimekirja esitamine kohtule

otsustamiseks ja kohtul pole võimalik kogu vara hõlmavat lahendit teha.

Ettepanek 3.

Justiitsministeeriumil hinnata andmebaaside PRIS ja KIS arendamise võimalusi, mis lubaks

süüteomenetlusega ära võetud või arestitud vara objektina menetlusega siduda, et tagada

kohtuotsuse tegemisel iga varalise objekti suhtes seisukohavõtt.

Soovitud tulemus. Kohtuotsustes on seisukoht võetud kõigi menetluses ära võetud ja/või arestitud objektide

ja vara suhtes, misjärel on võimalik konfiskeeritud vara täieliku nimekirja korral aega kaotamata vara

realiseerima asuda.

48

6.2. Statistika tõhusam kasutamine

6.2.1. Riiklikus kriminaalstatistika ülevaates kuvatavad andmed

Justiitsministeeriumi hallataval veebilehel „Kuritegevus Eestis“92 on kajastatud kuritegevuse ülevaade

tagasivaates eelmisele aastale, toetudes valdavalt registreeritud kuritegude andmestikule. Lisaks saab

lugeda kriminaalmenetluse statistikat, vangistuse infot, kriminaalhoolduse ja jätkutoe andmestikku ning

retsidiivsuse, kuriteoohvrite ja jälitustegevuse ülevaadet. Varem on esitatud ka prioriteetide ülevaade, mis

hõlmas muu hulgas kriminaaltulu ja konfiskeerimise slaidi, kuid 2022. aasta kohta seda enam ei esitatud,

vaid on viidatud prokuratuuri aastaraamatule. Justiits- ja siseministri kokkuleppes kuritegevusvastaste

prioriteetide seadmisel on 2023. aastal saanud keskse koha kuritegevusest saadud kasu suurem

tuvastamine ja konfiskeerimine. Selleks, et edusamme näha, mõõta ja võrrelda ning tulemusest lähtuvaid

efektiivsust suurendavaid meetmeid võtta, vajaksime järjepidevalt andmestiku kuvamist varade piiramisega

seotud detailidest.

Ettepanek 4.

Justiitsministeeriumil lõimida möödunud aasta kuritegevuse ülevaatesse kuritegevuse varalist

mõjutamist käsitlevad andmed, mis on oma olemuselt riikliku prioriteedi ehk kriminaaltulu

äravõtmise võime kuvamine. See võiks hõlmata järgmist aruandlust: piiratud varadega seonduv

varade arestimine, võõrandamine, konfiskeerimine, realiseerimine, riigi tuludesse kantud

konfiskeeritud summa; kahju vabatahtlik hüvitamine, kohaldatud ja makstud oportuniteedi

summad, rahaline ja varaline karistus, keelatud ja äravõetud kaubale omistatud väärtus,

välisriikidest Eestisse edastatud konfiskeeritud vara, Eestist välisriiki edastatud konfiskeeritud

vara.

Varade arestimise ja konfiskeerimisega seotud väärtused tuleks võimaluse korral eristada kuriteo ja vara

liikide järgi.

Soovitud tulemus. Niisugune igal aastal koondatav andmestik loob võrdlust võimaldava objektiivse ülevaate

riigi võimest kuritegevust varaliselt mõjutada. See aitaks mõista tervikpildina probleemistiku ulatust ja

olemust, teha nii juhtumipõhiseid kui ka üldistavaid lisaanalüüse ning võtta probleemi leevendamiseks

meetmeid teadmispõhise käsitluse toel.

92 Justiitsministeerium. 2023. Kriminaalpoliitika. https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/statistika-ja-uuringud/kuritegevus-eestis.

49

6.2.2. Kuritegevuse varalise mõjutamise kajastus prokuratuuri aastaraamatus

Prokuratuur kajastab oma elektroonilises aastaraamatus kuritegevuse varalisest mõjutamisest

konfiskeerimise andmestikku, kuid arestimine ja muud varalised mõjutamised jäävad osaliselt kirjeldamata,

mis ei esita kogu tegevusest tervikut. Arusaadavalt ei ole sel aastal automatiseeritud kujul statistiliste

andmete saamise puudulikkusest võimalik kohe varalise mõjutamise laiemat pilti kuvada, kuid edaspidi, kui

andmeanalüütilisi lahendusi on parendatud, peaks saama seda teha.

Ettepanek 5.

Prokuratuuril kuvada perioodilises aastaülevaates avaramalt kuritegevuse varalise mõjutamise üksikasju, mis võiks

hõlmata senist jõudlust, statistika võrdlust (arest, konfiskeerimine, oportuniteet, kahju vabatahtlik hüvitamine, nõude

hüvitamine ja väljamõistmine, välisriikides arestimised ja konfiskeerimised jms) varasemate aastatega, ressursse,

kohtulahendeid, probleeme ja lahendusi koos vajadustega.

Soovitud tulemus. Prokuratuur kui kriminaalmenetlust juhtiv asutus kuvab kuritegevuse varalise mõjutamise

terviklahendust. Niisugune materjal on avalikult leitav ning seda saab akadeemilises uurimistöös,

rahvusvahelises koostöös ja riigi tõhususe hindamistel kergesti kasutada.

6.3. Seaduste ja regulatsioonide täiendamine

6.3.1. Kriminaalmenetluse seadustik

6.3.1.1. Vara arestimise määruse koostamisele kuluv aeg

Esitame kaks keskset teemat: maakohtutes aresti määruse läbivaatamisele kuluv aeg ning vara arestimise

taotluse kvaliteedi ühtlustamine.

Kriminaalasjade menetlemisel esineb olukordi, kus vara arestimise taotlus on maakohtus arestimise

otsustamiseks ja määruse koostamiseks mitu kuud. Samas võib see aeg olla kriitiline, kuna vara omanikud

püüavad varast kas vabaneda või koormata seda lepingutega, mis raskendavad vara arestimise võimalikkust

või muudavad selle võimatuks. KrMSi § 142 lg-s 3 on sätestatud tähtajad edasilükkamatuks arestimiseks.

N-ö tavakorras arestimiste korral ei ole seatud kohtule otsustamiseks tähtaega. Kehtima hakanud

50

kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise direktiivi93 kohaselt planeeritakse viivitamatuid meetmeid

varade (lühiajalise kasutuspiirangu seadmise kaudu) arestimise lihtsustamiseks, mis annab omakorda

tunnistust, et praegu kehtiv reeglistik ei ole kooskõlas ootuste ja riikidele esitatavate nõuetega. Seega teeme

ettepaneku seada vara arestimise taotluse kohtusse saabumisel kohtule vara arestimismääruse

läbivaatamiseks tähtaeg, et koostada vastava arestimise kohaldamise või kohaldamata jätmise määrus.

Ajavahemikul 2019–2023 esitatud vara arestimiste taotluste arv on vähenemistrendis: 2019. aastal 499 ja

2023. aastal 324 määrust. Vaadeldud aastate jooksul on varaga seotud kohtumääruse koostamisele kulunud

16–20 päeva 4–8% määrustest, 21–30 päeva 8–10% määrustest ja üle 30 päeva 4–11% määrustest, samas

kui esimese viie päeva jooksul on 2019.–2023. aastal koostatud vara arestimise määrustest 32–53%.

Üksikjuhtudel kulub vara arestimise määrusele aega enam kui mitu kuud.94

Tabel 7. Maakohtutes lahendatud vara arestimise taotluste arv ja vastava määruse koostamiseks kuluv aeg

Lahendatud vara arestimise menetluste jaotus menetluse kestuse alusel (päevades) 1 2 3 4 5 6–10 11–15 16–20 21–30 Üle 30 Kokku Märkus

2019 81 47 47 32 25 105 35 30 48 49 499 2,6% üle

2 kuu 16% 9% 9% 6% 5% 21% 7% 6% 10% 10%

2020 97 41 42 38 25 100 34 23 42 28 470 1,9% üle

2 kuu 21% 9% 9% 8% 5% 21% 7% 5% 9% 6%

2021 60 35 46 19 20 64 34 19 33 12 342 0% üle 2

kuu 18% 10% 13% 6% 6% 19% 10% 6% 10% 4%

2022 39 21 34 14 18 64 17 11 21 16 255 1,1% üle

2 kuu 15% 8% 13% 5% 7% 25% 7% 4% 8% 6%

2023

47 9 9 20 16 72 60 28 29 34 324 0,6% üle

2 kuu 15% 3% 3% 6% 5% 22% 18% 8% 9% 11%

Kohtusse esitatavad vara arestimise taotlused on ajas muutunud üha mahukamaks, sisult keerulisemaks ja

lisamaterjalidega täiendatuks. Esineb olukordi, kus mahukas mitmekümneleheküljeline arestimise taotlus

on maakohtule raskesti mõistetav, mistõttu pikeneb taotluse läbivaatamisele kuluv aeg. See vähendab

omakorda menetlustaktikalist kiirust varade säilimise tagamisel. Prokuratuur saab kohtu tööd lihtsustada ja

menetlust efektiivsemaks muuta, kui esitatavad taotlused oleksid standardse ülesehitusega ja arusaadavalt

koostatud.

93 Euroopa Komisjon, 2022. Seletuskiri. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise

kohta. Brüssel, 25.5.2022, COM(2022) 245 final, 2022/0167(COD). https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52022PC0245. 94 Küsimuse lahendamiseks töörühmas paluti JuMil edastada andmestik maakohtute koormusest ning ülevaade 5 aasta jooksul

(2019–2023) vara arestimise taotluste läbivaatamisele ja määruse koostamisele kulunud ajast.

51

Ettepanek 6.

Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 142 täiendamist eeluurimiskohtunikule tähtaja seadmisega,

mille jooksul tuleb kohtul vara arestimise taotluse saabudes võtta seisukoht ja koostada arestimise

kohaldamise või kohaldamata jätmise määrus. Töörühm teeb ettepaneku anda määruse

koostamiseks tavapäraselt 5 tööpäeva, keerulisematel puhkudel 15 tööpäeva.

Lisaks aitab taotlust kiiremini läbi vaadata tõhus kohtu ja prokuratuuri koostöö ning prokuratuuril parem

materjali ettevalmistus. Samuti võib kohus anda tähtajalise loa vara arestimiseks lisamaterjalide esitamise

kohustusega (sarnaselt vahistatuse põhjendatuse kontrollimisega).

Peale seaduse muudatust soovitame seirata määruse koostamisele kuluvat aega perioodide kaupa, et

hinnata tõhusust, kohtunike koormust ja tõusetunud probleemkohtade maandamise võimalusi.

Soovitud tulemus. Vara arestimise taotlused on korrektsed ning maakohtus saab need kiiresti läbi vaadata.

Maakohtutes vara arestimise määruse koostamiseks kuluv aeg ei ole enam kriminaalmenetluses seisakute

tekitaja, vara ümberkantimiseks on jäänud vähem võimalusi, uurimistoimingute läbiviimine ei ole takistatud

ning kriminaalmenetlusele kuluv aeg on lühem.

Ettepanek 7.

Prokuratuuril kaaluda menetluskvaliteedi parandamiseks ja ühtlase praktika kujundamiseks vara

arestimise taotluse juhendi koostamist.

6.3.1.2. Vara võõrandamine enne kohtuotsust

Edasi käsitleme vara võõrandamisega seonduvaid sõlmprobleeme.

Kehtiv regulatsioon. KrMSi § 126 lg-s 21 on sätestatud: „Konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara võib

prokuratuuri taotlusel ja omaniku nõusolekul ning eeluurimiskohtuniku määruse alusel võõrandada. Vara

võib võõrandada omaniku nõusolekuta, kui selle hoidmise kulu on ebamõistlikult suur või kui see on vajalik,

et hoida ära vara väärtuse olulisel määral vähenemine. Võõrandamisest saadud summa arestitakse.“

Arestitud vara võõrandamisest saadud rahasummat hoitakse Rahandusministeeriumi vastaval

arvelduskontol95.

95 Konfiskeeritud vara üleandmise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite

arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise,

võõrandamise ja hävitamise kord, § 111. RT I, 05.07.2023, 69. https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023069.

52

Vabariigi Valitsuse määruse nr 263 § 112 alusel hinnatakse arestitud vara tsiviilseadustiku üldosa seaduse

§ 65 alusel, s.o eseme väärtuseks arvatakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).96

Vähene praktika. Olukorras, kus vara omanik ei taha arestitud vara vastutavale hoiule võtta ja pole kellelegi

anda, et tagada hool vara väärtuse säilimise üle, või omanik võtab keelumärkega vara vastutavale hoiule,

aga ei taga selle väärtuse püsimist, vaid kasutab seda mitte kui heauskne kasutaja ning väärtus väheneb

näiteks poole võrra, oleks vara võõrandamine omaniku nõusolekuta kohane meede, aga seda ei ole

õigupoolest võetud. 2023. aasta seisuga on kohtud kriminaalmenetluses seni enne jõustunud kohtuotsust

esitatud vara võõrandamise taotlusi rahuldanud ühel korral.

Omaniku nõusolekuta võõrandamiseks puudub väärtuse vähenemist arvutav metoodika. Üheks oluliseks

puuduseks esemete müümisel enne konfiskeerimisotsuse jõustumist on seadusega esitatavad tingimused.

Praktikas on valdav, et omanikud ei ole nõus arestimise faasis vara müüma. Seega tuleb arestitud vara

võõrandamiseks (müügiks) kohtult loa taotlemiseks arusaadavat metoodikat kasutades välja arvutada vara

väärtuse ajas kahanemine, haldusega seotud kulud ning nende mõlema koosmõju turuhinna

vähenemisele.97

Riigi ebamõistlik koormamine hoiustamis- ja haldamiskuludega. PPA hoiustab konfiskeerimise tagamiseks

arestitud vara kuni kohtuotsuse jõustumiseni, milleks võib kuluda aastaid. Näiteks toimetatakse sõidukid

pärast arestimist hoiustamiskohta, kuhu need jäävad jõustunud kohtuotsust ootama. Kui omanik arestitud

vara võõrandamisega ei nõustu, siis tekivad vara hoiustamisega kulud, mille peab katma menetleja. Sageli

neid kulusid isiku süüdimõistmisel isikult välja ei mõisteta ja need jäävadki uurimisasutuse

majandamiskuludeks, mis koormavad riiki ning tekitavad suuri hooldus- ja hoiustamiskulusid. Olenemata

vara liigist, tekib uurimisasutustele vara haldamisega kulutusi (parkimine, hoiustamine, transport, kindlustus,

sõidukite ja kinnisvara hooldus, küte, elekter, vesi jms). Hiljutise kohtupraktika kohaselt jäeti nelja aasta

arestitud vara hoiustamiskulud menetlusasutuse kanda summas üle 307 000 euro98. Kuidas vältida sääraste

ootamatuste tekkimist?

Pikaajalise hoiustamisega väheneb vara väärtus ja nõuetekohase hoiustamisega kaasnevad suured kulud.

Võõrandamise riive õigustuseks oleks realiseeritud vara väärtuse säilitamine ning saadud rahalise väärtuse

deponeerimine. Kui saabub kohtuotsus, mis võib olla õigeksmõistev, saab isikule deponeeritud summas

varem arestitud vara väärtusele ligilähedase summa tagastada. Jättes selle võimaluse kasutamata,

tekitatakse õigeksmõistmise korral arestitud ja näiteks kolm aastat hoitud vara väärtuse vähenemise tõttu

96 Määruse nr 263 § 112 kohaselt võõrandatakse arestitud vara avalikul suulisel, elektroonilisel või kirjalikul enampakkumisel või

eelläbirääkimistega pakkumisel, järgides Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a määrusega nr 286 „Riigivara võõrandamise korra

kinnitamine“ kinnitatud korra III peatükis sätestatut. Nimetatud kord on kehtetu. 97 PPAs kasutatavat metoodikat tuleks uuendada. USAs rakendatavas varahaldust käsitlevas lahenduses on kasutatud

sisestatud eelandmestikku ning eeldatava menetlusaja sisestamisel saab hinnangulise vaste turuhinna vähenemise ja

haldamiseks kuluva ressursi kohta. 98 Harju Maakohus, 2022. Kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-21-3333.

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=330197480, lk 186.

53

materiaalne kahju (teatud juhtudel sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuv), mille korral võiks tekkida

õigeksmõistetul kahju korvamise nõudeõigus riigi vastu.

Kriminaalmenetlus ja kohtumenetlus nõuavad aega, kohati kandub protsess mitmele aastale. Riigi

kriminaalstatistika kohaselt oli 2022. aastal keskmine kriminaalmenetluse menetlusaeg 319 päeva,

üldmenetluses 595 päeva, millest kohtumenetlusele kulus keskmiselt 245 päeva99. Korruptsioonikuritegude

menetluse kestuseks on arvestatud ajavahemikul 2014–2019100 prokuratuuri saadetud 78 kriminaalasjast

alustamisest kuni jõustunud kohtuotsuseni 58 juhul 1–3 ja rohkem aastat.

Eri liiki arestitud vara väärtuse säilitamine on raskendatud. Sõiduki väärtus võib oluliselt väheneda ja

hilisemal realiseerimisel müügist saadav raha ei korva tehtud haldus- ega hoolduskulusid, rääkimata sellest,

et midagi saab kanda riigi omandisse. Niisugune arestitud varaga ümberkäimine ei ole ökonoomne.

Uurimisasutustel on rohkesti näiteid selle kohta, et arestitud sõidukid seisavad hoiustamiseks mõeldud

parklates aastaid, nende väärtus on mitu korda vähenenud, samas moodustavad hoiustamis- ja

hoolduskulud sõiduki väärtusest suure osa või ületavad selle. Näiteks tekib kinnisvara puhul, kus omanik ei

taha võtta arestitud vara vastutavale hoiule, uurimisasutusel küsimus, kuidas tagada hooldus, küte jms, et

vara väärtus säiliks. Kohtupraktikat varade võõrandamisest enne jõustunud kohtuotsust on olnud vähesel

määral.

Selle ärahoidmiseks tuleks asuda arestitud vara võõrandama eelkõige sõidukite väärtuse vähenemise tõttu:

1. ei kannataks kahju vara omanik ega riik;

2. ei tekiks aastateks vara hoiustamisega tarbetut kulu;

3. oleks hilisema jõustunud konfiskeerimisotsuse järel toimuvast vara realiseerimisest

riigituludesse midagi kanda, sest aastatega tekkinud kulud ja vähenenud vara väärtus viivad

riigituludesse kantava summa miinimumini, halvemal juhul on kulud suuremad kui realiseeritud

vara väärtus.

99Justiitsministeerium, 2023. Kuritegevus Eestis 2022: Kriminaalmenetlus.

https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022/kriminaalmenetlus/. (Kommentaar: arestitud varaga seotud menetlusaja

arvestust pole esitatud.) 100 PPA, 2020. Korruptsioonikuritegude büroo: Ülevaade 2018–2019.

https://www.politsei.ee/files/Korruptsioon/Trykised/kokkuvote-2018-2019.pdf?01efaab76a, lk 21–22. 46%-l prokuratuuri

saadetud menetlustest, mis jõudsid jõustunud kohtulahendini, oli kohtueelse uurimise ja kohtumenetluse kestus kokku üle kahe

aasta.

54

PPAs oli 2023. aastal hoiul 291 sõidukit101, millest:

1. 78 on arestitud kriminaalmenetluses konfiskeerimise tagamiseks;

2. 145 on kriminaalmenetluses asitõendi staatuses (s.o peab järgnema tagastamine, vaatlus,

ekspertiis, hindamine uurija või põhjendatud vajaduse korral eksperdi poolt või arest);

3. ülejäänud on arestitud tsiviilhagi tagamiseks, teise riigi taotlusel või on Schengeni raames

tagaotsitavad.

Konfiskeerimise tagamiseks on arestitud ja asitõendi staatuses olevaid sõidukeid hoiustamisel 223 ehk 77%

kõigist hoiul olevaist sõidukeist. Seejuures on 52 (23%) neist ära võetud 2023. aastal, kõik ülejäänud varem

(varaseim 2015. aastal). Võõrandamise praktikat on kehtiva seaduse alusel võimalik luua konfiskeerimise

tagamiseks arestitud sõidukitega, see on eelnevat arvestades 27% sõidukitest.

MTAs oli 2023. aastal lepingulises hoiukohas hoiul 53 sõidukit102.

Riigikohtu määruses 10 aastat tagasi toodud seisukoht pärsib praktika kasutusele võtmist ja muutunud

maailmas probleemi käsitlemise muutust. 3. oktoobri 2013. aasta Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi

määruses103 on käsitletud vara võõrandamise seaduslikkust omaniku nõusolekuta tingimustes. Määruse

punktis 7.2 on kirjas tollane seisukoht, et „konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara võõrandamist ei ole

mingil juhul õige käsitada iseseisva kriminaalmenetluse tagamise meetmena. Selle meetme puhul saab

tegemist olla vaid sellise sammuga, mida võidakse erandjuhul kasutada arestitud vara suhtes, ilma et

seejuures moonutataks vara arestimise olemust - selle ajutisust. Aktsepteerida ei saa mõttekäiku, nagu

muutuks kord juba arestitud vara puhul mingil hetkel ebaoluliseks vara arestimise ajutine iseloom ja

edasiselt oleks ainumäärav vaid menetleja huvi säilitada iga hinna eest arestitud vara olemasolev väärtus.

[- - -] Arestitud vara ilma selle omaniku nõusolekuta võõrandamine on käsitatav ka süütuse presumptsiooni

olulise riivena, sest selliselt toimides välistatakse võimalus, et kriminaalmenetluse tulemiks võib olla ka

näiteks süüdistatava õigeksmõistmine või muul põhjusel arestitud vara konfiskeerimise välistatus.“ Punktis

13 on täheldatud vara väärtuse vähenemise arvestamisel olulist rolli kriminaalmenetluse kestuse

prognoosimisel ning prokuratuuri põhjendusi säärase meetme kasutamiseks. Kommenteerides kehtiva

§ 126 lg 21 sõnastust ja mainitud kohtumääruse punktis 7.2 märgitut, saab öelda, et omaniku nõusolekuta

vara sundvõõrandamist tuleks käsitleda mitte erandjuhul juhtuda võiva alternatiivina, vaid teise alternatiivina

vara võõrandamise võimaluste loetelus. Omaniku nõusolekuta vara võõrandamisega käivad kaasas selle

lubatavust põhjendavate tingimuste esinemine ja põhistatud esitamine kohtule otsuse tegemiseks.

Kokkuvõttes on kehtiva regulatsiooni puhul endiselt tegu kahe võimalusega vara võõrandada enne jõustunud

kohtuotsust.

Vara võõrandamise võimalikkus üksnes konfiskeerimise tagamiseks arestitud varast. Avalik-õigusliku

nõudeavalduse (AVÕN) tagamiseks arestitud vara hoiustamise ja realiseerimise regulatsioon on puudulik.

Vara võib võõrandada omaniku nõusolekuta, kui selle hoidmise kulu on ebamõistlikult suur või kui seda on

vaja, et hoida ära vara väärtuse olulisel määral vähenemine. Võimalik on võõrandada üksnes konfiskeerimise

101 PPA esitas töörühmale arestitud sõidukite andmed 2023. aasta oktoobrikuu seisuga. 102 MTA esitas arestitud sõidukite andmed töörühmale 2023. aasta oktoobrikuu seisuga. 103 RKKK, 2013. Kohtumäärus 3-1-1-74-13. https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=206131300.

55

tagamiseks arestitud vara, mitte aga AVÕNi või tsiviilhagi tagamiseks. Kannatanu kaitse aspektist

vaadatuna ei ole võimalik arestitud vara müüa näiteks hagi tagamiseks, samas kaotab see vara oma väärtust

sarnaselt konfiskeerimise tagamiseks arestitud varaga. Seega tuleks võimaldada igasuguse nõude

tagamiseks arestitud vara realiseerida enne kohtuotsuse jõustumist. Sel viisil on kannatanute nõuded

paremini tagatud (väärtust kaotava vara asemel hoiustatakse raha deposiitkontol) – vara realiseerimisest

saadav tulu on suurem kui aastaid hoiustatud vara müümisel. Kõige keerulisem on arestitud vallasasjade

olukord, sest nende väärtus väheneb, kuid hoiukulud on suured. AVÕNi tagamiseks arestitud vara puhul ei

peaks riik liigselt kulutama, seda enam, et kohtuotsustes jäävad sageli hoiukulud riigi kanda. Kõige rohkem

tekitab probleeme sõidukite arestimine. Kuigi kriminaalmenetluse seadustiku järgi võib anda vara

vastutavale hoiule lepingu alusel, siis ei ole see teatud juhtudel otstarbekas või on võimatu, kui isik ei ole

nõus lepingut sõlmima. Samas sõiduki väärtus ajaga kahaneb, aga hoiukulud ning hoolduskulud kasvavad.

Arestitud sõidukite korral oleks vara võõrandamine ning võõrandamisest saadud summa arestimine kõige

otstarbekam (ka nõude adressaadi seisukohalt), sest sõidukite väärtus väheneb kiiresti. Sageli ei anna aga

omanik nõusolekut.

Kas KrMSis on võõrandamistaotluse ja määruskaebemenetluse lahendamiseks vajalik menetluskord

olemas? Riigikohtu määruse nr 3-1-1-74-13104 punktis 18 on märgitud, et „kriminaalmenetluse seadustik ei

täpsusta, millises korras eeluurimiskohtunik KrMS § 126 lg 21 teises lauses nimetatud prokuratuuri taotluse

läbi vaatab. Tuginedes KrMS § 2 p-le 4, leiab kolleegium järgmist. Üldjuhul võib kohus prokuratuuri

võõrandamistaotluse lahendada kirjalikus menetluses, andes arestitud vara omanikule mõistliku tähtaja

prokuratuuri taotlusele vastuse esitamiseks. Peaks aga vara omanik taotlema võõrandamisküsimuse suulist

arutamist, tuleb maakohtul kaalul olevaid põhiõigusi arvestades korraldada prokuratuuri taotluse

lahendamiseks kohtuistung. Olukord, kus isik ei saaks üheski kohtuastmes kaitsta enda omandit

võõrandamise eest suulises menetluses, oleks küsitavas kooskõlas PS § 32 lg 1 kolmanda lausega

koosmõjus PS § 24 lõikega 2. Siinkohal tuleb silmas pidada, et määruskaebus maakohtu

võõrandamismääruse peale vaadatakse KrMS § 390 lg 3 kohaselt läbi kirjalikus menetluses.“

104 Sealsamas.

56

Rahvusvaheline praktika

Valdavalt on riikides kasutusel jõustunud kohtuotsuse-eelseks vara müügiks järgmised võimalused105, 106:

1. kiiresti riknevad varad – enamik riike lubab kiiresti riknevate kaupade konfiskeerimiseelset müüki

või kõrvaldamist;

2. kiiresti amortiseeruv vara – Kanadas on lahkarvamusi selle kohta, mida kiiresti amortiseerumine

tähendab. Ühes provintsis hindavad kohtud sõidukeid kiiresti amortiseeruvaks, samas kui teistes

provintsides seda ei tehta ja sõidukeid tuleb hoida kuni kriminaalasja lõppemiseni. Costa Ricas

on selge sõnaga n-ö iseliikuvaid varasid (sõidukid, paadid, õhusõidukid) määratud kiiresti

amortiseeruvateks varadeks;

3. hoiustamis- või hoolduskulud, mis on ebaproportsionaalsed vara väärtusega – Hondurases ja

Hollandis võib vara maha müüa enne konfiskeerimisotsuse tegemist, kui ladustamiskulu on vara

väärtusega võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Costa Ricas ja Peruus võib seda teha, kui

arestitud varade ladustamise ja säilitamise kulusid hinnatakse liiga kalliks;

4. liiga raskesti hallatav vara või selle haldamine nõuab eritingimusi või teadmisi, mis ei ole kergesti

kättesaadavad – Brasiilias ja Hollandis müüakse ladustamiseks sobimatuid kaupu, näiteks

spetsiaalseid masinaid või mootorsõidukeid. Tais võib vara müüa, kui selle hoidmine põhjustab

liigset koormust vara eripära tõttu. Kolumbia lubab müüa või hävitada vara, mis võib põhjustada

keskkonnakahju;

5. kaubad, mida on lihtne asendada – Belgias ja Hollandis saab müüa vara, mida on lihtne

asendada, mille asendusväärtus on kergesti määratav ja mille arestimine võib põhjustada

amortisatsiooni, kahju või ebaproportsionaalseid kulusid;

6. tasuda õigusesinduse ja muu arestitud varaga seotud kulud – Austraalias saab vara müüa

õigusabi vahendustasu maksmiseks. Kanadas, Uus-Meremaal ja Suurbritannias arestitud vara

saab müüa, et katta muu vara väärtuse säilitamise kulud, näiteks hüpoteegi maksmine;

7. kui omanik on põgenenud – Rumeenias näeb seadus ette erisätted arestitud sõidukite müügiks,

mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha. Nendel juhtudel peab prokurör kohtule tõendama

arestitud sõiduki müügi põhjused, sealhulgas suutmatuse kindlaks teha omanikku.

Hollandis on KrMSi § 117 põhjal võimalik enne kohtuotsust arestitud vara müüa, kui selleks on olemas

prokuratuuri luba ja107:

1. ese ei ole haldamiseks või ladustamiseks kohane või

2. haldamiskulud pole mõistlikud võrreldes eseme väärtusega või

3. mida saab asendada ning mille väärtust kergesti tuvastada.

105 UNODC, 2023. Management and Disposal of Seized and Confiscated Assets in Uzbekistan, lk 31–32.

https://www.unodc.org/documents/centralasia//2023/Publications/April/Management_and_Disposal_Confiscated_Assets.pdf. 106 CoE, 2023. Guidelines for the management of seized assets. https://rm.coe.int/prems-015223-gbr-2204-guidelines-for-the-

management-of-seized-assets-w/1680ad3f1a, lk 28. 107 Hollandi kriminaalmenetluse seadustik, § 117, 188a.

https://sherloc.unodc.org/cld/en//legislation/nld/code_of_criminal_procedure/book_i_-_part_iv_-_chapter_iii/section_94-

119a/section_94-119a.html?lng=en&tmpl=sherloc.

57

Kommentaarina on kohane esile tuua, et arestitud vara müügi kohta võtab seisukoha prokuratuur, mitte

kohus. Selle tõttu on jõustunud kohtuotsuse-eelne müük põhjenduste olemasolu korral saavutatav kiiremini

ja sagedamini ning see pole erandlik. Niisugune seisukoht ei ole EIKi vaates olnud põhiõigusi riivav või

Euroopa õigusruumi mittekohalduv viis isiku vara suhtes võõrandamise küsimust lahendada. Samas on §

118a kohaselt võimalik arestitud ese saada tagasi, kui omanik kannab eseme väärtuseks oleva summa

prokuratuuriga kooskõlas deposiitkontole.

Eespool toodud tähelepanekutest tingituna teeb töörühm järgmised soovitused.

Ettepanek 8.

Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 126 pealkirja ja lõike 21 teksti sõnastuse muutmist nii, et

võõrandamine oleks lisaks konfiskeerimise tagamisele võimalik ka tsiviilhagi ja avalik-õigusliku

nõude tagamiseks arestitud vara suhtes.

Ettepanek 9.

Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 126 lg 21 sõnastuse täiendamist viisil, mis looks avaramad

võimalused senisele omaniku nõusolekuta vara võõrandamisele enne kohtuotsust.

Sõnastust vara väärtuse vähenemisest tuleks avardada, sest senine sõnastus „kui selle hoidmise kulu on

ebamõistlikult suur või kui see on vajalik, et hoida ära vara väärtuse olulisel määral vähenemine“ ei ole

andnud toimivaid võimalusi võõrandamiseks.

Võõrandamine ei tohiks kohalduda omaniku nõusolekuta esemele, mis on emotsionaalse väärtusega,

mälestusese, auhind, haruldane, uunikum.

Esitame ühe võimaliku variandi:

„(21) Konfiskeerimise, tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõude tagamiseks arestitud vara võib prokuratuuri

taotlusel ja omaniku nõusolekul ning eeluurimiskohtuniku määruse alusel võõrandada. Vara võib

võõrandada omaniku nõusolekuta, kui selle hoidmise kulu on vara väärtusega võrreldes ebamõistlik või

ebamõistlikult suur või mida saab asendada ning mille väärtust on kerge määrata või vara väärtusega

alla 15 000 euro, või kui seda on vaja, et hoida ära vara väärtuse olulisel määral vähenemine.

Võõrandamisest saadud summa arestitakse.“

58

Ettepanek 10.

Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 126 täiendamist nii, et kui omanik ei nõustu sõiduki

võõrandamisega, siis jääksid arestitud vara hoiustamis- ja hooldamiskulud kas omaniku kanda108

või jääksid need omaniku kanda pikemaajalise haldamise korral uurimisasutuse esitatava kuluarve

alusel ja makse tegemise kohustusega teatud tähtaja jooksul iga kalendriaasta möödumisel109.

Ettepanek 11.

Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 126 ja § 1414 täiendamist sel viisil, et vara vastutavale

hoiule andmisega oleks võimalik kohustada vara väärtust säilitama, vajalikke tegevusi ellu viima

või hooldamislepingut sõlmima.

Ettepanek 12.

Prokuratuuril koos uurimisasutustega kujundada ebamõistlikku hoiustamiskulu tekitava ja väärtuse

vähenemisega seotud arestitud vara võõrandamise ja realiseerimise praktikat110.

Ettepanek 13.

Prokuratuuri töökorralduses ühtlustada praktikat, mis toetaks süüdimõistva kohtuotsuse korral

süüdimõistetult arestitud vara haldamiskulude väljamõistmist.

See võiks kujuneda menetlusliigist olenemata valdavaks praktikaks. Oportuniteedi ja kokkuleppe puhul peab

prokuratuur kaaluma valdava praktika kujundamist, et hoiustamis- ja hoolduskulud oleksid teo toimepanijalt

välja mõistetud või sisse nõutud.

108 Seesugune praktika on kasutusel Horvaatias ja Belgias. 109 Seesugune praktika on kasutusel Belgias. 110 Mitmes ELi riigis (nt Prantsusmaal, Hollandis) on kasutusel praktika, kus enamik varasid müüakse võimaluse korral kohe ja

saadud tulu deponeeritakse kuni menetluse lõpuni. See toimiks, kui kehtiva seaduse muutmise järel oleks vara võõrandamine

esmane valik.

59

Ettepanek 14.

Prokuratuuril kaaluda praktikas senisest enam KarSi § 84 alusel vara arestimist konfiskeerimise

asendamise tagamiseks olukordades, kui kuriteo toimepanemise vahend ja vahetu objekt on

võõrandatud, ära tarvitatud või pole selle äravõtmine otstarbekas.

Ettepanek 15.

Justiitsministeeriumil hinnata, kas vara võõrandamiseks on KrMSis võõrandamistaotluse ja

määruskaebuse menetluskord sätestatud või on vaja seda täiendada, et vastav toimimisviis oleks

seda laadi taotluste lahendamiseks selge.

Soovitud tulemus. Tagatud on arestitud vara väärtuse säilimine realiseerimishinnas, millele lisanduvad

deposiitkontol oldud aja intressid. Vara aresti alt vabastamise järel ei pea omanik lisakulutusi tegema vara

töökorda saamiseks, hoolduseks jms. Kannatanul on võimalik konfiskeerimise korral saada kahju hüvitamist

suuremal määral ja kiiremini erinevalt sellest, kui vara tuleks asuda pärast kohtuotsust realiseerima, mil

saadav hind on tõenäoliselt väiksem või eset polegi võimalik müüa. Menetluskulud hoiu- ja hoolduskuludena

vähenevad olulisel määral ja see on kasulik nii riigile kui ka arestitud vara omanikule, olenemata sellest, kelle

kanda need peaksid jääma.

6.3.1.3. Vara aresti alt vabastamisel tähelepanu pööramine isikute võlgnevusele

Kui süüteomenetluses on isikule kuuluv vara arestitud ning see hiljem osaliselt või täies ulatuses

arestimisaluse äralangemisel vabastatakse, siis senise tava kohaselt ei pöörata tähelepanu sellele asjaolule,

kas isikul on riigi ees tasumata võlgnevusi. Neid andmeid võiks kontrollida MTA. Kui süüteomenetluses on

vara käsutamist piiratud, mis hiljem tühistatakse, siis tuleks enne tühistamist tähelepanu pöörata ka

asjaolule, kas isikul on riigi ees varem täitmata kohustusi, mis ulatuses ja kas avaliku võimu kandja oleks

huvitatud võlgnevuste olemasolu korral arestitud varast teada saama ning sellest tulenevalt ka edasistest

tegevustest mõtlema.

Rahvusvaheline praktika

Belgias on teadaolevalt sarnastes olukordades seadusega lubatud riikliku võla esinemise, tasumata jätmise

ja kriminaalmenetluses arestitud vara olemasolu korral see realiseerida ning saadud rahast kaetakse esmalt

võlgnevus, misjärel tagastatakse järelejäänud raha omanikule. Säärase praktika elluviimisel kaasneks

lisakoormus vara haldajale. Niisuguse praktika toimimise tõhusust saaks hinnata Belgias varade

60

haldamisüksuse OCSC näitel111 ning omakorda alustada diskussiooni selle võimalikkusest Eesti

õigusruumis.

Töörühm teeb ettepaneku, mille edaspidisel diskussioonil kohaldatavusest võiks käsitleda eespool mainitud

rahvusvahelise praktika aspekti.

Ettepanek 16.

Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 142 lg 11 ja § 422 täiendamist sel moel, et enne arestitud

vara vabastamist lasub uurimisasutusel kohustus kontrollida vara omaniku võlgnevusi riigi ees

ning tema suhtes käimasolevate täitemenetluste olemasolu. Võlgnevuste ja täitemenetluste

puudumise korral vara vabastatakse. Võlgnevuse või vara omaniku suhtes alustatud

täitemenetluse korral antakse võlgnevuse tasumiseks aega näiteks kuni 30 päeva. Kui võlgnevus

jätkub, annab uurimisasutus pädevale asutusele või kohtutäiturile teada isiku vara arestimisest.

Pärast seda saab näiteks 30 päeva jooksul seada sellele vastava keelumärke või hüpoteegi avaliku

võimu kandja kasuks ning alles seejärel vabastada vara kriminaalmenetluse raames toime pandud

arestimise koormast.

Seesuguse analüüsi käigus tuleks arutada muu hulgas võimalusi täiendada kehtivat õigust, mis KrMSi § 179

ja § 180 kohaselt määratleb sundraha ja menetluskulude hüvitamist. Nimelt peaks olukordades, kus vara on

arestitud ning kohus otsustab osa sellest süüdimõistva otsusega konfiskeerida ja teise osa vabastada,

olema riigil vabastatava osa suhtes võimalus jätta arestimine jõusse seni, kuni sundraha tasumise ja

menetluskulude hüvitamise kohustused on täidetud. Määratud tähtaja jooksul pärast maksekäsu täitmist

saaks arestitud vara vabastada või tasumata jätmise korral tekiks kohtutäituril võimalus tasumata summa

ulatuses (lisanduksid kohtutäituri kulud) alustada väljanõudmist täitemenetluse raames, kasutades selleks

muu hulgas arestitud vara.

Soovitud tulemus. Riigiasutused kontrollivad järelevalvemenetlustega, sh kriminaalmenetlusega, enne vara

arestimise vabastamist seotud isikute riiklikke võlgnevusi. Võlgnevuste tasumine on tagatud kas vastava

kohustuse seadmise või enne arestitud vara vabastamist hüpoteegi või keelumärke seadmisega.

6.3.1.4. Uurimisasutuses hoiustatava vara realiseerimine

Tsiviilhagi tagamiseks aresti alla jäetud vara hoiustamise ja realiseerimise regulatsiooni on vaja täiendada.

Olukorras, kus jõustunud kohtuotsusega konfiskeeritakse vara tsiviilhagi katteks, tuleks kannatanul

111 OCSC (inglise keeles Central Office for Seizure and Confiscation – COSC) tegevus on fikseeritud seadusega, milles on

märgitud, et kui isik mõistetakse õigeks, siis ei kanta arestitud raha enne tagasi, kui on veendutud, et isik pole riigile võlgu;

võlgade olemasolu korral tasutakse need, misjärel tagastatakse järelejäänud summa omanikule. Viide OCSC 2022. aasta

tegevusele https://www.om-mp.be/sites/default/files/u55/rapport_annuel_2022.pdf ning seadusele

https://www.ejustice.just.fgov.be/eli/loi/2018/02/04/2018030424/justel.

61

pöörduda kohtutäituri poole, et too asuks konfiskeeritud vara võõrandama. Praktika on näidanud, et seda

sageli ei tehta. PPA ei tea, kas kannatanud on kohtuotsusest ja sellest, et nad peaksid pöörduma kohtutäituri

poole, teadlikud või mitte. Samuti ei teavitata PPAd üldjuhul sellest, kas tsiviilhagi on hüvitatud või mitte.

Säärasel juhul jääb lahenduseta küsimus, kui kaua peab sellist eset hoidma või kes ja kuidas peaks toimima.

On ebaselge, kaua peab politsei neid esemeid hoiustama ning mis saab nendest esemetest, kui kohtualune

tsiviilhagi vabatahtlikult ei hüvitagi. Kui kannatanu on isegi pöördunud kohtutäituri poole, on olukordi, kus

kohtutäitur ei hakka varaga tegelema. Näiteks on juhtunud, et süüdimõistetu ise taotles oma arestitud vara

müüki tsiviilhagi hüvitamiseks, kuid kohtutäitur keeldus esemete võõrandamisest viitega nende vähesele

väärtusele, jättes esemed aresti alla edasi. Praktikas hoiab PPA suures ulatuses tsiviilhagi katteks arestitud

vara, mille väärtus on järjest vähenenud (näiteks hoiustatakse juba aastaid mitmekümneid sõidukeid).

Ettepanek 17.

Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi täiendamist sel viisil, et kohtuotsuse jõustumise järel

suunatakse kõik hagide rahuldamisega seotud menetlusotsused näiteks Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Kotta, kust saadetakse kannatanule vastav informatiivne kirjalik teade.

Alternatiivse lahendusena kaaluda e-toimiku kaudu automatiseeritult kannatanu teavitamist. Kui

kannatanu ei võta ette vajalikku tegevust näiteks 6 kuu jooksul, siis peetakse tõenäoseks, et ta on

nõudest loobunud, ja hagi tagamiseks olevad esemed tagastatakse, realiseeritakse või hävitatakse.

Kui peale teavitamist kindlaks määratud aja jooksul omanik varale järele ei tule, siis võiks uurimisasutusel

olla õigus vara hävitada või pöörata riigi omandisse (ilmselt on tegemist varaga, mille müük on pigem

ebatõenäoline).

Kuigi tsiviilhagi tagamise nõudeid on võimalik täita väljaspool täitemenetlust, oleks süsteemi tõhustamiseks

mõistlik ette näha kohtuotsuste automaatne edastamine Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale.

Samuti võib üheks võimaluseks olla lahendus, kui lisada tsiviilhagi avaldusse lause selle kohta, et kannatanu

soovib täitemenetluse läbiviimist ja arestitud varale sissenõude pööramist, kui süüdimõistetu vabatahtlikult

tsiviilhagi ei hüvita, et kannatanu ei peaks pöörduma eraldi sooviavaldusega, vaid riik aktsepteerib juba antud

kinnitust.

Kohtutäitur ei ole kohustatud viima PPAs hoiul olevat vara ära, samuti pole tal kohustust tasuda vara

hoiustamise eest. Vara müük võtab kohtutäituritelt kaua aega ning vara jääb müümise ajaks valdavalt PPA

valdusesse, sest kohtutäituritel pole ladusid ega parklaid, kus vara hoida. Ka PPA-l ei ole osas Eesti

piirkondades oma parklaid ega laohooneid, mistõttu tuleb vara hoiustada eraõiguslike juriidiliste isikute

juures, millega kaasneb lisakulu (näiteks ulatus arestitud sõidukite hoiustamise kogukulu, mis on teenusena

ostetud 2018.–2020. aastal, 344 898 euroni). Samuti on vara ettenäitamine kohtutäituri müügiprotsessi

käigus olnud lisakoormus PPA töötajatele, mitte kohtutäiturile. Peale selle puudub kohtutäituritel äriline huvi

varaga tegeleda juhul, kui vara väärtus on hoiustamise ja kohtutäituri kuludest väiksem. Senised arutelud

PPA ja kohtutäituritega varade kiiremast realiseerimisest ning hoiustamisega seotud kulude

minimeerimisest pole tulemust andnud.

62

Ei ole mõistlik, et PPA tegeleb sellise vara müügiga, mida kohtutäitur otsustas mitte müüa, kuna see ei

tundunud otstarbekas. Kui PPA selle vara hävitab, siis saavad kahjustada omaniku õigused olukorras, kus

temalt on vara ära võetud, (pole välistatud, et) kuni kohtuotsuseni hoidmise kulud talle tasuda pandud ja ta

jääb varast ilma, samas tsiviilhagi ei vähene. Lisaks kannab PPA hävitamisega seonduva kulu.

TSÜSi § 157 järgi on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva

nõude täitmise aegumistähtaeg 10 aastat, ning kui käesoleva täitedokumendiga on tunnustatud kahju

õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue või kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõue, siis on

säärase nõude täitmise aegumistähtaeg 20 aastat. Siit järeldub, et kui kohtutäitur ei ole asunud PPAs

hoitavat arestitud ja konfiskeerimisele kuuluvat vara müüma, siis tuleb seda hoiustada 20 aastat. Seda on

liiga kaua ning see pole pealegi otstarbeks.

Ettepanek 18.

Justiitsministeeriumil kaaluda tähtaja sätestamist, mille jooksul otsustab kohtutäitur vara

realiseerimise (näiteks 10 päeva). Kohtutäitur peaks oma otsust põhjendama, kui ta ei soovi vara

realiseerida. Vara realiseerimata jätmise korral tuleks uurimisasutusele ette näha võimalus see

hävitada, realiseerida vms.

Muudatusega võib kaasneda TMSi muutmise vajadus. Muudatusettepanekut on vaja vahest ümber hinnata,

kui peaks loodama varade haldamise kesküksus.

Ettepanek 19.

Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi täiendamist sel viisil, et kui kohtutäitur asub arestitud vara

realiseerima, tegeleb selle hoiustamise ja ettenäitamisega kohtutäitur. Seaduses tuleb ette näha

tähtaeg, mille jooksul peab kohtutäitur vara uurimisasutusest üle võtma ja ära viima (näiteks 20

päeva jooksul otsuse tegemisest, täitemenetluse alustamisest vms).

Soovitud tulemus. Kannatanu saab vajaliku teabe, et otsustada, kuidas jõustunud kohtuotsuse järel edasi

toimida, kui haginõuded on täitmata. Uurimisasutuste ladudes ei teki pikka aega ruumi nõudvat ja kulu

tekitavat arestitud vara, mille kohta on jõustunud kohtuotsus, aga kannatanu pole huvi tundnud või

kohtutäitur realiseerida suutnud.

63

6.3.1.5. Arestitud vara hoiustamis- ja hoolduskulu

KrMSis112 märgitu põhjal puudub võimalus arestida vara võimalike tekkivate või tekkinud arestitud varade

haldus- või hoolduskulude katteks. Nimelt võib tekkida olukord, kus isiku vara arestitakse, kuid seda ei

võõrandata enne jõustunud kohtuotsust või see ei õnnestu, kuid hoiustamiskulud on igas kuus üle 100 000

euro. Sel juhul oleks otstarbekas, arvestades jooksva kulu suurust ning menetluse kestuse prognoosi, teha

summeeritud kalkulatsioon ning luua võimalus hoiustamiskulude katteks vara arestida. Võimalik, et

täiendada tuleks § 142 lg 1 sõnastust. Arestitud vara, eelistatult likviidset vara käideldaks sarnaselt

tavakorraga, st paigutatakse deposiitkontole. Hoiustamiskulude katteks kasutamine vajaks tõenäoliselt

aresti alt vajaliku summa vabastamist ja sihtotstarbelise makse tegemist.

Ettepanek 20.

Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi täiendamist sel viisil, et teatud puhkudel saaks arestida vara

tekkivate või tekkinud arestitud varade haldus- või hoolduskulude katteks.

Soovitud tulemus. Arestitud vara võõrandamist mittevõimaldavates kaasustes oleks tagatud vara haldus-

ja hoiustamiskulude eest tasumine ajal, mil kohus teeb otsuse. Süüdimõistmise korral saab seesugust

arestitud vara kasutada menetluskulude hüvitamiseks. Õigeksmõistmise korral tagatakse arestitud vara

omanikule täies ulatuses.

6.3.1.6. Arvelduskontodel arestitud summade ülevaade, kontroll ja intressid

Kriminaalmenetluses seatakse isiku arvelduskontol oleva vara arestimise korral kohtumäärusega

krediidiasutuse kaudu sellele kontole arestitud summa ulatuses käsutuspiirang. Edasi hallatakse vara

krediidiasutuse ja kontoomaniku vahele asetunud kriminaalasja menetleja kaudu. See peaks olema

selgemalt kontrollitav. Liiati põhjustab kontoomanikule selle kasutamine teatavat laadi ebamugavust, kui

osa arvel olevast rahast ei ole käsutatav. Lisaks puudub riigis ülevaade, mis suurusjärgus on

kriminaalmenetlustes kontodel vara arestitud, mis sellest saab, mis on seotud kulu ja intress ning kui palju

jõuab sellest riigituludesse kohtuotsuse jõustumise korral.

Arestitud vara väärtuse säilitamine. Võib tekkida olukord, kus arestitud kinnisvara hooldamiseks on vaja

kiiresti vahendeid, aga omanikul neid ei ole, sest tema arvelduskontol on summad samuti arestitud. Näiteks

oleks torude lekke korral vaja kohe reageerida ja vahendeid kasutada, mis on aga raskendatud, kui kogu vara

112 KrMSi § 142 lg 1 järgi on vara arestimise eesmärk tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse, konfiskeerimise või selle

asendamise või rahalise või varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu,

tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise

tõkestamises.

64

on arestitud. Kui omanik on vahistatud, siis selleks, et tagada arestitud vara väärtuse säilimine pikemas

perspektiivis jõustuva kohtuotsuseni ja võimalusega, et see võib kaasa tuua vara konfiskeerimise ja hilisema

realiseerimise kohustuse, tuleks seaduses ette näha võimalus arestitud vara osaliselt vabastada, et tagada

vara väärtuse säilimine. Sel juhul võiks lubada arestitud maja hoolduseks kasutada seotud isiku arestitud

pangakontol olevat teatavat summat, et tagada kinnisvara väärtuse säilimine. Tagada tuleks, et vabastatud

summat kasutatakse tegelikkuses sihtotstarbeliselt. Säärase tegevuse tagamisega seoses suureneb

uurimisasutuses vara haldamisega tegeleva üksuse või ettepanekus toodud AMO halduskoormus.

Ettepanek 21.

Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi täiendamist sel viisil, et:

1.isikute arvelduskontodel oleva vara arestimise korral tekiks arestitud summa suhtes ülekande

tegemise õigus riigi kasutada olevale arvelduskontole, millele viitavad vara arestimise taotlus ja

kohtumäärus;113

2. kui eeltoodut on plaanis rakendada, siis tuleks sisse seada lisameede, mis võimaldaks arestitud

summa hoidmise ajal intresse teenida. Kaaluda tuleks muu hulgas tavapäraste hoiuste kasutamise

võimalusi, kus krediidiasutus garanteerib hoiuse ennetähtaegse lõpetamise korral hoiuse

vabastamise koos hoiustatud perioodil kaasnenud intressiga;

3.muudatuse elluviimise korral tuleks riigi deposiitkonto halduril võtta kohustus perioodiliselt anda

ülevaadet (RaM, JuM, SiM) varaga seotud muutuste kohta;

4. kui luuakse varade haldamise kesküksus, siis tuleks kaaluda riigi kasutada olevale

deposiitkontole kantud arestitud varade haldamisküsimuste eest vastutuse panemist sellele

üksusele.

Viimase punkti rakendamisel tekiks üks vastutaja, kes oleks nii haldaja, menetleja partner, ülevaate haldaja

kui ka riiklikku ülevaadet kuvada suutev üksus.

Võimalik, et sellise olukorra loomiseks tuleb riigil korraldada riigihange, et valida krediidiasutus ja seada

garantiid. Kriminaalmenetluses kohtuotsusega vara tagastamise korral kantakse isiku arvele arestitud

summa koos intressiga. Kui aga kohtuotsusega konfiskeeritakse isiku vara, siis kantakse riigi tuludesse nii

arestitud summa kui ka teenitud intress.

113 Seesugune arvelduskontodel olevate arestitud summade ülekandmine riigi kasutada olevale hoiustamiskontole on kasutusel

Belgias (OCSC).

65

Ettepanek 22.

Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi täiendamist sel viisil, et arestitud vara väärtuse säilitamiseks

saaks vara omaniku arestitud pangakontodel olevaid vahendeid kasutada vara säilitamiseks

vajalike tegevuste rahastamiseks.

Soovitud tulemus. Riigil on kontroll isikute arvelduskontodel olevate arestitud summade üle. Sääraste

summade kontrollimisega on kaasnenud võimalus saada hoiustamisintressi. Riik saab jooksva ülevaate

arvelduskontodelt arestitud summade, teenitud intressi, hoiustamise ja kulu, riigituludesse kandmise või

tagastamise kohta ning see võimaldab omakorda hinnata efektiivsust ja võtta meetmeid, mis senist tegevust

tõhustaks.

6.3.1.7. Kriminaalmenetluses menetluskulude arvutamise keerukus

Erikulude ja menetluskulude arvutamine (KrMSi § 173 lg 2 ja § 175 lg-te 6, 7, 10 järgi) on praktikas

aeganõudev ja keeruline. Silmas on peetud menetluskuludena asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulu;

konfiskeeritud vara hoiu-, võõrandamis- ning hävitamiskulu; tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse

(AVÕN) tagamisest tingitud kulu ning erikuluna sundtoomise kulu.

Praktikas on nii asitõendite kui ka konfiskeeritud vara hoiu-, võõrandamis- ning hävitamiskulude arvestus

keeruline, aeganõudev ja n-ö arvestuslik, kuna selleks puuduvad nii vastavad andmebaasid (aeganõudev

käsitöö) kui ka metoodika, millest oleks võimalik lähtuda. Näiteks tekivad sõidukite hoiustamise kulud nii

PPA parklas kui ka parklas, mille on PPA lepingu alusel rendile võtnud. Lepingu alusel renditava parkla arvel

fikseeritakse igakuine rendisumma, kuid sõidukite arv muutub pidevalt, seega saab arvestuse aluseks võtta

m2 hinna. PPA parklas hoiustamise kohta ei ole m2 hinda seni kehtestatud ning menetluskuludesse seda ei

kanta. Sama kehtib kõigi äravõetud esemete hoiustamise kohta, milleks on PPA-l ligi 70 hoiukohta, mis

sisaldavad kulu (kuludeks on näiteks personal, ruumid).

Kui erikuludes näeb KrMSi § 176 lg 2 ette114, et selle arvutamise korra ja suuruse määrab Vabariigi Valitsus,

siis menetluskulude kohta ei ole analoogset volitusnormi. 115

114 Kriminaalmenetluse erikulude suurus ja arvestamise kord. RT I 2004, 60, 427. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011167. 115 Analoogiat võib leida ka liiklusseaduse § 92 lg-st 14, mis annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada sõiduki valvega

hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude määrade ning kulude hüvitamise kord

(https://www.riigiteataja.ee/akt/108022022009). Korda sisustava Vabariigi Valitsuse määruse § 2 lg-s 1 on sätestatud, et

sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise eest tasutakse sõidukit hoiukohta

või politseiasutusse toimetanud või seal hoidnud ja valvanud ettevõtjale. Kuna PPA parklatel ei ole metoodikat ega seadusest

tulenevat volitusnormi sõidukite hoiustamise kulude hindadeks, siis sõidukite hoidmise eest tasu ei võeta. Samas on PPA

lähtuvalt eeltoodud Vabariigi Valitsuse määrusest 2022. aastal sõidukite teisaldamise kulusid taastanud 86 674 euro väärtuses

(lepingupartneritele tasuvad isikud ise). Kulud võetakse tagasi Rahandusministeeriumi kaudu, inimene maksab PPA etteantud

arve alusel ülekandega või Tallinnas kohapeal pangakaardiga, misjärel Rahandusministeerium taastab isikute makstud tasu

ulatuses puksiirteenuse kulud PPA-le.

66

Ettepanek 23.

Siseministeeriumil kaaluda menetluskulude arvutamise ja esitamise ühetaoliseks muutmist,

uurimisasutustes vastava korra kehtestamist või KrMSi § 175 täiendamist.

Kui muutuste elluviimiseks on vaja täiendada KrMSi § 175, siis tuleks muu hulgas hinnata menetluskulude

arvutamise korda ja suurust käsitleva korra kehtestamise vajadust.

Soovitud tulemus. Uurimisasutused toetuvad osalistele arusaadavale menetluskulude arvestamisele,

misjärel ei jää tekkinud kulud uurimisasutustel enam esitamata.

6.3.1.8. Juriidilise isiku jagunemist, ühinemist või registrist kõrvaldamist takistav regulatsioon

KrMSi § 1414 lg 1 järgi saab varalise nõude tagamiseks TsMSi § 378 lg 1 p-s 3 nimetatud abinõusid

kohaldada, kuid selleks tuleb taotleda kohtult seda laadi toimingute keelamist, kui on alust arvata, et

kannatanu nõude, konfiskeerimise, selle asendamise või rahalise või varalise karistuse tagamata jätmine

võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta. Samas ei ole säärane meede tõhus, kuna

kohtule tuleb esitada taotlus ja põhjendatud kahtlus, et kannatanu nõude või karistuse tagamise täitmine

võib ilma tagamise abinõu rakendamiseta (ühinemise, jagunemise ja likvideerimise keeld) osutuda

võimatuks või muutuda märksa raskemaks. Kuigi Riigikohus on selgitanud, et tagamisabinõu kohaldamise

aluse tuvastamisel kehtib sama põhimõte nagu põhjendatud kuriteokahtluse kindlakstegemisel, s.o

lihtsustatud tõendamis- ja põhistamisstandard, tuleb ikkagi esitada piisavad tõendid sellise asjaolu

usutavuse kohta, mis võib kohtueelse menetluse algfaasis olla aga raskendatud.

Ettepanek 24.

Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 1415 täiendamist sel viisil, et juriidilisel isikul, kes on

kahtlustatav või süüdistatav, on keelatud teha kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse ajal

jagunemise, ühinemise või registrist kustutamise kannet.

Põhjendatud juhul on prokuratuuri või kohtu määruse alusel kahtlustatavast või süüdistatavast juriidilisel

isikul siiski võimalik lubada jagunemine, ühinemine või likvideerimine. Kui loataotlust ei rahuldata, võib selle

peale kaevata.

Seda laadi muudatust planeerides tuleks ilmselt vastavad sätted kanda ka ÄSi. Prokuratuur ja kohtus peaksid

jälgima, et põhjendatud juhul lubatud jagunemine, ühinemine või likvideerimine ei kahjustaks

kriminaalmenetluse huve. Selle vältimiseks saaks seada tingimuseks, et kriminaalmenetlusele allutatud

äriühing võib olla üksnes ühendav ühing ÄSi § 391 lg 1 tähenduses ning seega säilib tema identiteet. Keeld

67

tekib kahtlustuse esitamise hetkest ja prokuratuuri loal on võimalik jaguneda või ühineda, mis maksuasjade

eripära arvestades on pigem erand.116

Soovitud tulemus. Kriminaalmenetluses on menetlusaluse juriidilise isiku vastutusest kõrvalehiilimiseks

selle jagunemise, ühinemise ja registrist kustutamise võimaluse takistamiseks loodud vastav meede, mis

õigusemõistmist võimaldab, kohtueelset menetlust vähem koormab ja menetlusele kuluvat aega lühendab.

6.3.1.9. Konfiskeerimismenetluse lühike tähtaeg

KrMSi § 4031 alusel võib konfiskeerimisega seotud asjaolude erilise keerukuse või mahukuse korral

prokuratuur valmistada konfiskeerimistaotluse ette eraldi menetluses. Konfiskeerimise otsustamise taotlus

esitatakse kohtule hiljemalt kahe aasta jooksul pärast konfiskeerimise aluseks oleva kuriteo suhtes

toimetatavas kriminaalmenetluses kohtuotsuse jõustumist.

Kui aga on möödunud mõistlik menetlustähtaeg või pärast jõustunud kohtulahendit (kaheaastase tähtaja

sees või lõpus) selgub, et isikul oli siiski vara, mida kohtueelse menetluse käigus ei õnnestunud tuvastada,

siis jääb vara päritolu kontrollimata ja vara isikule kasutada. Seetõttu tuleks kuritegevusest saadud vara

leidmiseks ja konfiskeerimiseks olemasolevat sõnastust seaduses muuta ja täiendada. Samuti tuleb

avardada võimalusi alustada konfiskeerimismenetlust, kui põhimenetlus on juba kohtumenetluses.

Konfiskeerimismenetluse eraldamisel tuleks jätta isikule võimalus sellest teavitamata jätta. See asjaolu

lubab varad reaalselt üles leida ja nende suhtes tagavaid meetmeid võtta. Üks võimalus oleks alustada

konfiskeerimismenetlust eraldiseisvana, mitte eraldada põhiasjast. Konfiskeerimismenetluse alustamise

eeldus peaks sel juhul olema kriminaalmenetluse või kohtuotsuse olemasolu, milles on tuvastatud

kriminaaltulu, ning kui kriminaaltulu konfiskeerimise tagamiseks ei ole põhimenetluses meetmeid

kohaldatud. Seotud isikut teavitatakse konfiskeerimismenetlusest varade piiramise kohaldamisel või muu

menetlustoiminguga menetleja eestvedamisel.

116 Jagunemise, ühinemise ja registrist kustutamise kande tegemise keelust teavitab prokuratuur Tartu Maakohtu

registriosakonda pärast juriidilisele isikule kahtlustatava menetlusseisundi omistamist KrMSi § 33 lg 1 kohaselt. Kuna juriidilise

isiku ühinemine, jagunemine ja likvideerimine on ühinguõiguslikud protsessid, kus kolmandate osaliste teavitamine keelust

äriregistri kaudu ei täida oma eesmärki (äriregistri kannete eesmärk on tsiviilkäibe jaoks oluliste õigussuhete avalikustamine),

siis ei ole põhjendatud kanda registrisse vastavat keelumärget. Registripidaja võtab info teadmiseks ning kandeavalduse

saamisel keeldub kande tegemisest. Selleks on lisatud ka äriseadustikku § 581, kus on sätestatud, et äriregistrisse ei tehta

kannet, kui kriminaalmenetluse ajal jagunemise, ühinemise ja likvideerimise keelu all olev äriühing esitab kandeavalduse

äriühingu jagunemiseks, ühinemiseks või likvideerimiseks. Mittetulundusühingute seadust ei ole vaja täiendada, kuna selle §-s

76 on sätestatud, et registrile kohaldatakse mh äriseadustiku § 58. Kui juriidilise isiku suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse või

kui asjas on jõustunud kohtuotsus, teavitab prokuratuur või kohus Tartu Maakohtu registriosakonda keelu lõppemisest.

Registriosakonna teavitamist nii keelu kehtima hakkamisest kui ka selle lõppemisest saab korraldada automaatse

infotehnoloogilise lahendusega.

68

Ettepanek 25.

Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 4031 muutmist ja täiendamist sel viisil, et konfiskeerimismenetluse

toimetamine muutuks avaramaks:

1.menetlust võib alustada siis, kui põhimenetlus on kohtumenetluses ja ilmneb teave kuriteost pärineva

konfiskeeritava vara kohta;

2. menetlust võib alustada nelja aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist;

3. taotluse konfiskeerimise otsustamiseks võib esitada kohtule hiljemalt kuue aasta jooksul pärast

konfiskeerimise aluseks oleva kuriteo suhtes toimetatavas kriminaalmenetluses kohtuotsuse jõustumist;

4. konfiskeerimismenetluse eraldamisest ja alustamisest võib isiku teavitamata jätta. Seotud isikut

teavitatakse konfiskeerimismenetlusest varade piiramise kohaldamisel või muu menetlustoiminguga

menetleja eestvedamisel.

Soovitud tulemus. Kuriteoga saadud vara õnnestub konfiskeerimismenetluste kaudu senisest enam leida ja

konfiskeerida. Kuritegevus ei tasu ära.

6.3.1.10. Vara arestimise taotluseks kogutud materjali tõlkimine eesti keelde

KrMSis sätestatu põhjal nõuavad maakohtud, et vara arestimise taotlusele lisatud kogutud tõendid peavad

kõik olema tõlgitud eesti keelde. KrMSis ei tehta tõlkimise kohustuslikkuses erandeid menetluse eri

etappides. See ei pruugi olla alati ratsionaalne, kuivõrd arestimise puhul on tegu vara piirava meetmega ja

konfiskeerimist alati ei järgne. Selles kriminaalmenetluse staadiumis ei ole valimatu materjalide tõlkimine

mõistlik menetluskulu ning seda tuleks vähendada. Kohtueelse menetluse lõpuleviimise ajaks oleksid

kriminaalasja võõrkeelsed materjalid tõlgitud.

Vara arestimisel ei rikuta tõlke nõuet silmas pidades isiku õigusi, sest arestimise aluseks olevaid dokumente

isikule ei tutvustata. Säärase optimeerimise võimaluse loomine kiirendaks menetluse kulgu ja vähendaks

menetlusega kaasnevat ressursikulu. Lisaks võiks kaaluda võõrkeelsete sarnaste dokumentide

standardsõnade tõlget eraldi lehele või robottõlget, mis aitaks nn arvepidamist kajastavate dokumentide

mõistmist.

Ettepanek 26.

Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi täiendamist sel viisil, et tõlke kohustuslikkus oleks seotud

teatud menetlusetapist või poleks kohustuslik varade arestimist käsitleva taotluse läbivaatamisega

seotud toimingute puhul.

Soovitud tulemus. Vara arestitakse väiksema ressursi ja lühema ajaga.

69

6.3.1.11. Kuritegevusest saadud vara tuvastamiseks kasutatavate jälitustoimingute lubatavus

KrMSi § 1262 lg 1 alusel võivad Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet,

Sõjaväepolitsei ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla teha jälitustoimingu seaduses toodud

alustel, sealhulgas punkti 3 tingimusel, kui on vaja koguda teavet konfiskeerimismenetluses käesoleva

seadustiku 161. peatükis sätestatu põhjal.

KrMSi § 1262 lg 3 p 1 alusel on jälitustoimingut lubatud teha isiku suhtes, kellele kuulub

konfiskeerimismenetluse objektiks olev vara või kes seda valdab. KrMSi § 1262 lg 3 p-s 4 on täiendatud

võimalusi ja sätestatud, et jälitustoimingut võib teha ka isiku suhtes, kelle puhul on põhjendatult alust arvata,

et ta suhtleb § 1262 lg 3 p-des 2–4 nimetatud isikuga, vahendab talle teavet, osutab talle kaasabi või

võimaldab tal kasutada oma sidevahendit, ning kui jälitustoimingu tegemine selle isiku suhtes võib anda

jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid.

KrMSi 161. peatükk kannab pealkirja „Kuriteo toimepanemise vahendi, kuriteo vahetu objekti ja kuriteoga

saadud vara konfiskeerimise menetlus“, milles ei ole lisaviiteid KrMSi §-s 1262 märgitule.

Praktikas ei ole levinud, et pelgalt vara tuvastamise eesmärgil oleks jälitatud kolmandat isikut, kes ei ole

kahtlustatav. Teadaolevalt ei ole seda tihti rakendatud. Suhteliselt vähe on konfiskeerimismenetlusi, kus

jälitustoiming oleks tehtud ainult konfiskeerimise eesmärgil. KrMSi § 1262 lg 1 p-s 3 puudub väljakujunenud

praktika. Keerulisemate varakogumite seoseid on raske tuvastada, mistõttu on raske taotleda

jälitustoimingu luba.

KrMSi § 1262 alusel võivad jälitusasutused teha jälitustoimingu muu hulgas siis, kui kriminaalmenetluses on

vaja koguda teavet kuriteo kohta. Kuid konfiskeerimismenetluses, mille üks eesmärk võiks olla luua vara

kaudu seoseid isikutega, kellest ehk teinekord esialgu midagi ei teata, ei ole võimalik konfiskeerimisele

kuuluva vara kohta teavet koguda. Nii võib jääda tuvastamata illegaalsel teel saadud vara, sh vara, mis asub

välisriigis.

Ettepanek 27.

Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 1262 lg 1 p 4 muutmist ja täiendamist sel viisil, et see

võimaldaks koguda jälitustoimingutega tõendeid ka konfiskeerimisnõude suuruse ja

konfiskeeritava vara kohta (s.o kes ja kui palju menetletavas kriminaalasjas kuritegevuse või

kuriteo arvel on rikastunud ning mis on see vara, millega saab nõuet tagada).

Uus neljanda punkti sõnastus võiks olla niisugune: „4) vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo,

konfiskeerimisnõude suuruse ja konfiskeeritava vara kohta“.

70

Ettepanek 28.

Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 1262 lg 4 muutmist ja täiendamist sel viisil, et varajälitusel

võib jälitustoiminguid rakendada kolmanda isiku suhtes, kes pole otseselt seotud kuritegude

toimepanemisega, kuid kes on osaline kuritegelikul teel saadud vara kasutamises, käsutamises või

haldamises.

Muuta KrMSi § 1262 lg 4 sama lõike punktiks 1 ja täiendada paragrahvi lõiget punktiga 2 järgmises

sõnastuses: „2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–4 sätestatud alusel tehtavat jälitustoimingut võib

teha ka isiku suhtes, kelle puhul on põhjendatult alust arvata, et ta on osaline kuritegelikul teel saadud vara

kasutamises, käsutamises või haldamises.“

Soovitud tulemus. Seadustiku regulatsioon on üheselt mõistetav, sealhulgas on konfiskeerimisemenetluse

raames võimalik senisest enam kuritegelikul teel saadud vara leida ja konfiskeerida.

6.3.1.12. Tsiviilkostja vastu esitatav avalik-õiguslik nõudeavaldus

„Vara arestimise eesmärk on tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse, konfiskeerimise või selle

asendamise või rahalise või varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava,

süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise

objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises.“117 Kuigi arestida võib ka

tsiviilkostja või kolmanda isiku vara, siis saab KrMSi § 381 lg 2 alusel avalik-õigusliku nõudeavalduse (AVÕN)

esitada ainult kahtlustatava või süüdistatava vastu, mistõttu kannatanu ehk riigi huvid ei ole

kriminaalmenetluses piisavalt kaitstud.

Alates 2017. aastast on KrMSi alusel avaliku võimu kandjal õigus esitada kriminaalmenetlusse AVÕN, et

vältida kriminaalmenetlusega paralleelselt toimuvaid topeltmenetlusi ning esitada riigi rahalised nõuded

kriminaalmenetluses. Riigikohus on 27. oktoobri 2017. aasta kohtuotsuses118 osutanud, et eelnõu

seletuskirjast ei nähtu, kas seadusandja eesmärk olnuks KrMSi § 38 lg 1 p 2 sõnastuse muutmisega piirata

tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamise aega kohtueelses menetluses. Praegu kehtivast

eelviidatud paragrahvide sõnastusest ei selgu täpselt, kas AVÕNi võib esitada ka tsiviilkostja vastu, samas

on tsiviilkostja ja avalik-õigusliku nõudeavalduse seostele viidatud näiteks KrMSi § 1542 p-s 2, § 226 lg-s 7,

§ 243 lg 1 p-s 6, § 259 lg-s 3 jne. Puudub mõistlik põhjendus, miks on tsiviilhagi puhul õigus arestida

tsiviilkostja vara, kuid AVÕNi korral see võimalus puudub. Mõlemal juhul kannab tsiviilkostja varalist

vastutust kannatanu nõude eest.

117 KrMS § 142 lg 1. Vara arestimine. https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023026. 118 RKo nr 1-17-4343. https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=216635981.

71

Parandusettepanekud on tingitud isikute ringi täpsustamise vajadusest, kelle vastu saab avaliku võimu

kandja esitada nõudeavalduse, kuna puuduvad mõistlikud põhjendused, miks tuleks piirata avaliku võimu

kandja õiguseid AVÕNi esitamiseks ainult süüdistatavaga, samas kui tsiviilhagi saab esitada kahtlustatava,

süüdistatava või tsiviilkostja vastu.

Ettepanek 29.

Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi täiendamist sel viisil, et avaliku võimu kandjal oleks võimalik

esitada nõudeavaldus lisaks süüdistatavale ka tsiviilkostja vastu.

Soovitame:

1. täiendada KrMSi § 40 lg-t 1 p-dega 1 ja 7 ning § 272 viitega avalik-õiguslikule nõudeavaldusele;

2. lisada KrMSi § 39 lg 2 kolmanda lause teksti „avalik-õiguslik nõudeavaldus“: „Kannatanu

taotlusele peab olema lisatud tsiviilhagi ja avalik-õiguslik nõudeavaldus isiku vastu, kelle

tsiviilkostjana menetlusse kaasamist kannatanu taotleb.“;

3. kaaluda, kas on vaja täiendada KrMSi § 371, mis reguleerib kannatanu menetlusõigusjärglust,

milles on samuti viide üksnes tsiviilhagile, kuid ilmselt pole võimatu olukord, et oma tegevuse

lõpetab mõni riigiasutus, kelle õigusjärglust peab sellisel juhul saama tunnistada ka avalik-

õigusliku nõudeavalduse puhul;

4. asendada KrMSi § 381 lg-s 2 sõna „süüdistatavalt“ sõnadega „süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt“;

5. kaaluda lisaks (kindlustamaks maksukahju sissenõudmist) KarSi § 831 lg 2 kohaldamise

võimalikkust avalik-õigusliku nõude või tsiviilhagi tagamiseks kolmandatelt isikutelt.

AVÕNi ega tsiviilhagi ei saa esitada igaühe vastu, vaid ainult siis, kui on tõendatud, et kolmas isik on otseselt

saanud vara maksukohustuslase käest, või kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle maksukohustuse

sissenõudmise vältimiseks. Need on samad eeldused, mida oleks vaja, et konfiskeerida kolmandalt isikult

kuritegelikul teel saadud vara. Lisaks teeb töörühm ettepaneku analüüsida, kas AVÕNi saaks esitada

kolmanda isiku vastu, kui on tõendatud, et 1) vara on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija

arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast märksa soodsamalt või 2) kolmas isik teadis, et vara

võõrandatakse talle arestimise vältimiseks.

Soovitud tulemus. KrMSi muudatustega on saanud AVÕNi esitamine tsiviilkostja vastu võimalikuks.

Kannatanu huvide kaitse oma paremini tagatud. Kuritegevus ei saa ära tasuda.

6.3.1.13. Avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamine

Probleem on eelkõige maksukuritegevusvastase võitluse raskuskeskmes, kus Eestiga seotud maksutulu on

jäänud tasumata või on välja petetud ning seejärel välisriiki suunatud. Hoolimata selle asukohast saaks

menetleja kehtiva õiguse järgi taotleda peidetud vara arestimist KrMSi § 142 alusel, kuid hilisem

72

konfiskeerimine poleks võimalik põhjusel, et AVÕNi tagamiseks vara küll arestitakse, aga ei konfiskeerita.

Seetõttu ei ole prokurörid välisriigis paikneva vara arestimist taotlenud.

KrMSi § 306 põhjal tuleb kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendada muu hulgas küsimused, kas ja mis

ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; kas on

vaja võtta meetmeid tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse, konfiskeerimise või selle asendamise

tagamiseks.

KrMSi §-des 48953–48955 on sätestatud arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikune tunnustamine ELis.

KrMSi §-de 5089–50833 sätted kohalduvad vara arestimise ja tõendi hoiule võtmise otsuse tunnustamisest

ning täitmisest Taani Kuningriigi ja Iiri Vabariigiga tehtavale koostööle.

KrMSi § 126 lg 3 p 6 põhjal võib kohus teha otsuse, et kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik

valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse

katteks.

Riikidele on aastaid rahvusvahelisel tasandil soovitatud, et teha riigisiseselt vajalikud seadusemuudatused,

mis võimaldaksid teistes riikides toime pandud maksukuritegude korral vastastikuse abistamistaotlusega

saabunud arestimismääruste ja konfiskeerimisotsuste rakendamist119. Niiviisi saaks maksukuritegude

korral vara arestida ja konfiskeerida Austrias, Tšehhis, Prantsusmaal, Saksamaal, Ungaris, Itaalias, Norras,

Hispaanias, Rootsis, Šveitsis ning Suurbritannias.

Ettepanek 30.

Justiitsministeeriumil hinnata võimalusi võtta avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamismeetmeid

välisriigis ning teha KrMSi kohta vajalikud muudatusettepanekud.

Hindamisel võiks muu hulgas kaaluda, kas lisaks AVÕNile on kohane kehtivat õigust (sh KrMS § 469 lg 1)

avardada hagi tagamiseks oleva vara arestimiseks välisriigis koos hilisema konfiskeerimisvõimalusega.

Soovitud tulemus. Täiendused võimaldavad AVÕNi tagamiseks pöörduda Euroopa

konfiskeerimistunnistusega liikmesriigi poole ja sinna paigutatud kuriteost saadud tulu arestida ning

konfiskeerida. Kuritegevus ei saa ära tasuda.

6.3.1.14. Sanktsiooniga keelatud kauba hävitamine või töötlemine

Kriminaalmenetluses võib sanktsiooniga keelatud sisse- või väljaveetava kauba kui võimaliku

konfiskeeritava vara suhtes toimida mitmel viisil. Kui kriminaalmenetluses sanktsioneeritud kaupa ei ole

119 OECD, 2021. Fighting Tax Crime – The Ten Global Principles. Second Edition, Principle 4. Have effective powers to freeze, seize

and confiscate assets. Paris: OECD Publishing. https://www.oecd-ilibrary.org/sites/49967781-

en/index.html?itemId=/content/component/49967781-en#tablegrp-d1e4199.

73

otstarbekas või võimalik anda vastutavale hoiule või võõrandada, võib selline kaup jääda näiteks keskkonda

kahjustama määramata ajaks. Kui Eestisse on Venemaa Föderatsioonist toodud sanktsioneeritud kaupa, et

seda ELis töödelda või reeksportida, ning see kaup on Eestis kinni peetud, siis saab omanik sellise kauba

puhul taotleda kauba riigi omandisse andmist või Maksu- ja Tolliamet võib kauba hävitada. Säärase kaubaga

ei saa teha majanduslikke toiminguid, s.o seda Eestis majanduslikult töödelda või saata Eestist välja.

Ettepanek 31.

Täiendada KrMSi § 126 lg-t 2² järgmises sõnastuses: „(2²) Konfiskeerimise tagamiseks arestitud

väärtusetu või väheväärtusliku asja, piraatkauba, võltsitud või muu kauba, mida ei ole võimalik

käesoleva paragrahvi lõike 21 alusel võõrandada, võib omaniku nõusolekuta hävitada või seaduses

sätestatud juhul ümber töötada prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui

selle hoidmise kulu on ebamõistlikult suur.“120

Soovitud tulemus. Sanktsioonialuse kauba leidmisel ja konfiskeerimisel on vastavad meetmed olemas, mis

lubavad hoiustamiskulude tekkimist vältida ja kauba hävitada või ümber töötada.

6.3.1.15. Keskkonnakuritegude raskendatud avastamine

KarSis on mitme keskkonnakuriteo puhul võimaldatud kasutada jälitustoiminguid, et koguda teavet, näiteks

§ 363. Keskkonnakaitseloata tegutsemine; § 364. Keskkonna saastamine ja § 3681. Riikidevahelise

jäätmeveo nõuete rikkumine. Osa keskkonnakuritegude menetlemisel puudub aga jälitustoimingutega

tõendite kogumise võimalus, näiteks § 367. Kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine; § 3683.

Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud aine ja toote käitlemine. Mõlemad keskkonnakuriteod on olemuselt

sarnased ja seotud majanduskuritegudega. Kuriteoga seotud isikute ring võib olla rahvusvaheline, kuriteod

võivad olla toime pandud organiseeritult ja pikema aja planeerimise tagajärjel ning saadav tulu võib olla suur.

Et kuritegelik skeem paljastada ja kuritegu tõkestada, on sageli vaja korraldada jälitustoiminguid.

Keskkonnakuritegude ennetamise ja tõkestamise rakendamist ning toimimist Eestis hinnanud ELi töörühm

soovitas keskkonnakuritegude menetlemise tõhustamiseks laiendada jälitustoimingute tegemise

võimalusi121.

120 Taustaks: rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muudatuste eelnõusse on see ettepanek esitatud 2023. aastal, eelnõu 332 SE

on 5. märtsi 2024. aasta seisuga läbinud Riigikogus esimese lugemise.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d2665559-f09b-43ec-9c69-5fdb5fd1cdae/rahvusvahelise-sanktsiooni-

seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus. 121 Council of European Union. 2022. 8th Round of Mutual Evaluations – The practical implementation and operation of European

policies on preventing and combating Environmental Crime: Follow-up to the Report on Estonia, 27.07.2022, lk 7.

74

Ettepanek 32.

Justiitsministeeriumil kaaluda KrMSi § 1262 lg 2 täiendamist sel viisil, et jälitustoimingute

tegemine oleks võimalik KarSi §-s 367 ja §-s 3683 märgitud kuritegude puhul.

Soovitud tulemus. Varjatud ja raskesti tõendatavate kuritegude korral saab koguda teavet ja tõendeid

jälitustoimingutega, mis aitavad leida nii kuriteoga seotud isikuid kui ka teost teenitud kuritegelikku vara.

Meede võimaldab vähendada kuritegevuse tasuvust.

6.3.2. Süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimine

6.3.2.1. Kuritegevusest saadav vara

Selles sõlmprobleemis on rohkesti nüansse. Esitame alguses lühikese ülevaate kolme liiki konfiskeerimise

tüpoloogiast, misjärel kajastame Eesti õigusruumile omaseid probleemkohti ja uue meetme võimalusi koos

ettepanekutega muudatused ellu viia. Ühe lahendusversioonina võiks kaaluda punktis 6.3.2.5 detailsemalt

kajastatud Läti erikonfiskeerimise võimaluste ülevõtmist Eesti KrMSi.

6.3.2.2. Vara konfiskeerimise võimalused

Kuritegevusega seotud vara konfiskeerimine on praktikas keeruline. Püüdes kurjategijatelt ära võtta

organiseeritud kuritegevusest saadavat tulu, seisavad õiguskaitseasutused sageli silmitsi keeruliste

rahavoogudega, mille eesmärk on varjata vara ebaseaduslikku päritolu, ning struktuuridega, mis eemaldavad

kurjategija kuriteost. Isegi kui ebaseaduslikud vahendid avastatakse, võib nende seostamine kuriteo ja

õigusrikkujaga tekitada märkimisväärseid takistusi. Vastuseks sellele küsimusele on paljudes

jurisdiktsioonides välja töötatud õiguslikud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida vara ilma eelneva

kriminaalkorras süüdimõistmiseta.122

Maailmas on kriminaaltulu tagasinõudmiseks kolme tüüpi konfiskeerimisi: halduskonfiskeerimine,

süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine ja süüdimõistmisel põhinev konfiskeerimine. Mõnes riigis on

kasutusel hübriidsüsteemid ning mõnes kas kõik kolm või valik nendest.123

Halduskonfiskeerimine on sageli kasutusel vara konfiskeerimiseks, kui arestimist ei vaidlustata ja teatud

nõuded on täidetud (näiteks on osalistele varast teatatud, teave on avaldatud, vastuväiteid ei esitata). Riigiti

122 Council of European Union, 2019, lk 2. 123 Brun, J.-P., Sotiropoulou, A., Gray, L., Scott, C. & Stephenson, K. M., 2021. Asset Recovery Handbook: A Guide for Practitioners,

second edition. Washington, DC: World Bank. https://doi.org/10.1596/978-1-4648-1616-1, lk 185.

75

võivad seadused piirata halduskonfiskeerimise rakendamist vara maksimumväärtusega või teatud tüüpi

varaga. Halduskonfiskeerimist kehtestavad seadused nõuavad sageli, aga mitte alati, et otsused peavad

saama hilisema kohtu heakskiidu. Halduskonfiskeerimine on tavaliselt seotud tolliseaduse,

uimastikaubanduse vastu võitlemise seaduse ja valuuta piiriülese veo kohta teatamist nõudva seaduse

jõustamisega. Sedaviisi sobib säärast meedet võtta kulleri käest leitud sularaha või sõiduki

konfiskeerimiseks, kui sellega on veetud keelatud kaupa. Sellistel juhtudel antakse seadusjärgsed volitused

tavaliselt politsei- ja tolliametnikele. See protsess võib kaasa tuua varade kiire ja säästliku

konfiskeerimise.124

USAs kasutatakse halduskonfiskeerimist sageli, kuna see soodustab seotud asutuse ressursside tõhusat

jaotamist ja vähendab kohtusüsteemi koormust125. Kuigi poliitikas soositakse paralleelseid menetlusi, võib

prokurör oma äranägemise järgi paluda arestival asutusel kas loobuda menetlusest või peatada

haldusmenetlus tsiviil- või kriminaalkohtuliku konfiskeerimise kasuks.

Halduskonfiskeeritav vara hõlmab:

1. mis tahes summas sularahalisi instrumente;

2. isiklikku vara, sealhulgas sõidukid, laevad, lennukid, kaubad, ehted, kunst, mööbel ja

antiikesemed, mille väärtus on kuni 500 000 dollarit;

3. laeva, sõidukit või õhusõidukit, mida kasutatakse kontrollitavate ainete importimiseks,

eksportimiseks, transportimiseks või ladustamiseks;

4. kaupa, mille import on keelatud.

Halduskonfiskeerida ei ole lubatud:

1. kinnisvara;

2. isiklikku vara väärtusega üle 500 000 dollari;

3. pangakontolt arestitud raha summas üle 500 000 dollari.

Asutus võib kriminaal- või tsiviilarestimise määruse järgi või kehtiva tagatiseta arestimise alusel arestitud

vara halduskonfiskeerida.

Näiteks kui on leitud vara (sularaha või esemed, millel on väärtust) kas kriminaalmenetluse või

politseitegevuse käigus ja see ei ole süütegu, siis edastatakse teade leiu kohta. USAs on nõutav, et asutused,

alustades halduskonfiskeerimise menetlust, edastavad huvitatud isikutele kirjaliku teate kõige rohkem 90

päeva pärast vara arestimise kuupäeva. Leiust teatamisel palutakse vara omaniku staatusega seotud huvist

teada anda 60 päeva jooksul. Kui ei tule kedagi teatama, siis on ettenähtud reeglid, kuidas vara arestinud

asutus seda vara halduskorras riigi kasuks konfiskeerib. Kui vara kohta laekub nõue, lõpetab asutus

halduskorras konfiskeerimismenetluse ja edastab materjalid prokuratuuri. 90 päeva jooksul nõude

saamisest peab prokurör kas alustama tsiviilkonfiskeerimise menetlust, lisama vara kriminaalsüüdistusele

124 Sealsamas, lk 189–191. 125 US DOJ, 2023. Asset Forfeiture Policy Manual 2023, lk 5.2–5.8. https://www.justice.gov/media/1140236/dl?inline.

76

või materjalide hulka või tagastama vara126. Halduskonfiskeerimine on asja vastu suunatud tegevus (in rem

action), mis võimaldab arestimisega tegeleval asutusel vara ilma kohtuliku sekkumiseta konfiskeerida.127

Süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine, mida mõnikord nimetatakse ka tsiviilkonfiskeerimiseks

(inglise keeles civil asset forfeiture, non-conviction based forfeiture (NCB), asset forfeiture, civil recovery or

confiscation128), lubab vara konfiskeerida ilma süüdimõistva kohtuotsuseta. Kuna tegu on hagiga vara enda

vastu, mitte seda valdava või selle omandiõigusega isiku vastu, siis nõuab vara konfiskeerimine üldjuhul

lihtsamat tõendamist, et kõnealune vara on kriminaaltulu või kuriteovahend. See otsus ei ole seotud

üksikisiku suhtes süüdimõistva kohtuotsusega. Seda laadi konfiskeerimist on kasutatud konservatiivsemas

keskkonnas puhkudel, kui süüdistatav on haige või riigist lahkunud või surnud, isikul on immuniteet,

aegumistähtaeg on möödunud, puuduvad isiku süüstamise tõendid, kuid kohus on veendunud, et vara

pärineb kuritegelikust tegevusest129.

Seda tüüpi konfiskeerimine toimub tavaliselt kahel viisil. Esimene on konfiskeerimine kriminaalmenetluse

raames, kuid ilma lõpliku süüdimõistmise või süü tuvastamise vajaduseta. Säärastes olukordades on NCB

integreeritud kehtivasse kriminaalkoodeksisse, rahapesuvastastesse seadustesse või muudesse

kriminaalseadustesse ning seda käsitletakse kriminaalmenetlusena, mille suhtes kohaldatakse

kriminaalmenetlusseadust.130 Teine konfiskeerimise võimalus esineb iseseisva seaduse alusel, mis

kehtestab eraldiseisva menetluse, mille võib toime panna seotud kriminaalmenetlusest sõltumatult või

sellega paralleelselt ja mida reguleerivad sageli tsiviil- või haldusmenetluse (mitte kriminaalmenetluse)

reeglid. Tsiviilmenetlust kohaldavates jurisdiktsioonides nõutakse konfiskeerimiseks madalamat

tõenäosuste tasakaalu või tõendite ülekaalu tõendamisstandardit, mis hõlbustab prokuratuuri kohustust

tõendada, et vara pärineb kuriteost. Seega kehtib endiselt nõue tõendada, et kuritegu on toime pandud ja

vara on kuritegevusest saadud või kuritegevuse toimepanemiseks kasutatud. Konfiskeerimisotsuseni

126 18 U.S.C. § 983(a)(2)(C); 18 U.S.C. § 983(a)(3)(A). 127 1930. aasta tariifiseaduses, 19 U.S.C. § 1607.

https://uscode.house.gov/view.xhtml;jsessionid=354AE45F084DF4C894273FCFC1E4E430?req=granuleid%3AUSC-prelim-

title19&saved=%7CZ3JhbnVsZWlkOlVTQy1wcmVsaW0tdGl0bGUxOS1zZWN0aW9uMTYwNw%3D%3D%7C%7C%7C0%7Cfalse%7

Cprelim&edition=prelim. 128 Simser, J., 2020. Civil Asset Forfeiture in Canada. https://ag-pssg-sharedservices-ex.objectstore.gov.bc.ca/ag-pssg-cc-exh-

prod-bkt-ex/378%20-%20Civil%20Asset%20Forfeiture%20in%20Canada%20by%20Jeffrey%20Simser.pdf, lk 4. 129 European Commission, 2022. Commission Staff Working Document Impact Assessment Report: Accompanying the Document

Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on asset recovery and confiscation. Brussels, 25.5.2022,

SWD (2022) 245, lk 98. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ES/TXT/?uri=CELEX:52022SC0245. 130 UN, 2021. Procedures allowing the confiscation of proceeds of corruption without a criminal conviction. Open-ended

Intergovernmental Working Group on Asset Recovery. Conference of the States Parties to the United Nations Convention against

Corruption, CAC/COSP/WG.2/2021/4.

https://www.unodc.org/documents/treaties/UNCAC/WorkingGroups/workinggroup2/2021-September-6-10/CAC-COSP-WG.2-

2021-4/V2104979_E.pdf, lk 5–9.

77

võidakse jõuda, kui isiku kriminaalmenetluses süüdimõistmiseks ei ole piisavalt tõendeid131 ning riik alustab

tsiviilkohtumenetluse korras hagimenetlust vara suhtes132, 133, 134.

Süüdimõistmisel põhinev konfiskeerimine eeldab süüdimõistvat kohtuotsust. Kui süüdimõistev otsus on

tehtud, saab kohus langetada lõpliku konfiskeerimisotsuse, mis on sageli osa karistusest. Mõnes

jurisdiktsioonis on konfiskeerimine kohustuslik, teistel juhtudel on kohtul kaalutlusõigus.

Kriminaalkonfiskeerimine võib olla varapõhine, väärtuspõhine või mõlemal kujul.

Mõnes jurisdiktsioonis võidakse kohtuasja kahes faasis (süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel ja

konfiskeerimismenetluses) kohaldada erinevaid tõendamisstandardeid. Süüdimõistva kohtuotsuse

langetamise küsimuses on prokuröri esmane koorem tõendada süüdistatava süüd nõutud

kriminaalõigusliku tõendamisstandardi kohaselt n-ö väljaspool põhjendatud kahtlust (beyond a reasonable

doubt). Seda tõendamisstandardit tuleb kuriteo tõendamiseks täita, enne kui saab otsustada

konfiskeerimisega seonduvat. Konfiskeerimismenetlusele võivad sõltuvalt jurisdiktsioonist kehtida seose

loomisel süüteo ja konfiskeeritava vara vahel erinevad tõendamisstandardid: kas väljaspool põhjendatud

kahtlust või madalam tõendamisstandard nn tõenäosuse tasakaaluna (balance of probabilities).

Süüdimõistva kohtuotsuse vajaduse tõttu võib selle menetluse kasutamisel vara konfiskeerimiseks tekkida

mõningaid raskusi, kui kurjategija on surnud, põgenenud jurisdiktsioonist või hoiab eemale muul põhjusel.135

Mõned jurisdiktsioonid on hõlmanud tagaselja või põgenemist käsitlevaid sätteid, mis tunnistab kurjategija

konfiskeerimise eesmärgil süüdimõistetuks, kui tehakse kindlaks, et sihtmärk on jurisdiktsioonist

põgenenud.136 Süüdimõistmisel põhinev konfiskeerimine võib sisaldada vara konfiskeerimist kolmandalt

isikult või laiendatud konfiskeerimise vormis137.

ELis on peagu kõigis riikides kasutusel karistusõiguses süüdimõistva kohtuotsuse korral teatud kuriteoliikide

puhul laiendatud vara konfiskeerimise võimalus138. Ometi tõdetakse, et säärane meede ei ole piisav

kuritegevuse ennetamiseks, tõkestamiseks ega tasuvuse vähendamiseks.

131 Brun, J.-P., Pascale, H. D., van der Does de Willebois, E., Hauch, J., Jais, S., Mekki, Y., Sotiropoulou, A., Sylvester, K. R., &

Uttamchandani, M., 2015. Public Wrongs, Private Actions: Civil Lawsuits to Recover Stolen Assets. Stolen Asset Recovery (StAR)

Series. Washington, DC: World Bank and United Nations Office on Drugs and Crime.

https://documents1.worldbank.org/curated/en/964411468127796449/pdf/Public-wrongs-private-actions-civil-lawsuits-to-

recover-stolen-assets.pdf, lk xi. 132 Sealsamas, lk 4. 133 Cassella, S. , 2015. Civil Asset Recovery: The American Experience. Rmt: J. P. Rui & U. Seiber, eds., Non-Conviction-Based

Confiscation in Europe: Possibilities and Limitations on Rules Enabling Confiscation without a Criminal Conviction, lk 13–30. Berlin:

Duncker & Humblot. https://pure.mpg.de/rest/items/item_2499325_6/component/file_3081806/content. 134 Assetforfeiturelaw.us, 2023. Civil Forfeiture Cases August 2021 – July 2023. https://assetforfeiturelaw.us/wp-

content/uploads/2023/07/Civil-Forfeiture-Examples.pdf. 135 Brun, J.-P., Sotiropoulou, A., Gray, L., Scott, C. & Stephenson, K. M., 2021, lk 185–186. 136 UK Proceeds of Crime Act, 2002. Explanatory Notes, sec. 28, “Defendant Neither Convicted Nor Acquitted” (süüdistatava

kohta, kes on enne süüdimõistmist põgenenud, võib teha konfiskeerimisotsuse, kui põgenemisest on möödunud kaks aastat).

https://www.legislation.gov.uk/ukpga/2002/29/notes/division/5/2/4?view=plain. 137 European Commission, 2022, lk 96. 138 Council of European Union, 2019, lk 18–19.

78

6.3.2.3. Probleemkohad

1. Kuritegevus ei ole maailmas, ELis ega Eestis kadumas, pigem vastupidi, see on otsimas uusi

võimalusi ja avardamas seniseid mõõtmeid. Finantskuritegevus, pettused, narkootilise aine

käitlemine ja küberkuritegevus on genereerimas kuritegelikku kasumit, mille olulisel määral

pärssimine pole uurimisasutustel ega prokuratuuril terves maailmas veel efektiivselt õnnestunud.

Seda laadi olukorda kirjeldavad raporti sissejuhatus ja lühiülevaade, mis tekitab tõsise vajaduse

võtta kuritegevuse vastu võideldes lisameetmeid. Kuritegevus on rakendamas kõiki võimalusi, et

edu saavutada. Sellest tuleks lähtuda ka Eestil, hinnata kriitiliselt üle kriminaalmenetlusse toodud

varade konfiskeerimise võimalused ning lülitada õigusruumi maailmas üha laiemat kasutatud ja

kasutegurit näidanud regulatsioon – vara süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine.

Eestis sõltub vara konfiskeerimise võimalikkus kriminaalmenetluses isiku süüdimõistva otsuse

olemasolust. KarSi 7. peatükis ette nähtud konfiskeerimise ja selle asendamise aluseid

kohaldatakse vaid kriminaalkonfiskeerimisena, st üksnes süüteomenetluse raames, kui

menetluses on tuvastatud süütegu või teatud juhtudel vähemalt õigusvastane tegu.

Karistusõiguses on isiku süüdi tunnistamiseks ja karistamiseks põhjendatult sätestatud kõrge

tõendamisstandard, mistõttu ei ole võimalik alati süüdimõistva otsuseni jõuda ning seetõttu pole

ka varade konfiskeerimine lubatud. Eesti õiguses ei ole olulist rolli tsiviil- ega

halduskonfiskeerimisel ning võimalused süüteo toimepanemisega seotud vara konfiskeerida ilma

süüdimõistva kohtuotsuseta on kitsad. Siiski võib Eesti õigusest esile tuua mõned erandlikud

juhtumid tsiviilkonfiskeerimise ning halduskonfiskeerimise võimalustest, mis võivad teatud

juhtudel süüdimõistva otsuseta konfiskeerimise eesmärki teenida. Kahtlase päritoluga raha võib

olla ohuks riigi majandus- ja rahandussüsteemile, arvestades seda, et riigi suurim rahapesu ja

terrorismi rahastamise oht paikneb vastavalt kihistamise ja edastamise faasis139, kus (eel)kuriteo

tuvastamine ja tõendamine on raskendatud. Kehtiv õigus (RahaPTS § 57) võimaldab mõningatel

juhtudel rahapesukahtlusega vara riigi omandisse pöörata ilma süüdimõistva otsuseta.

Seesugused võimalused sisalduvad paljude riikide seadustes, samas jääb RahaPTSi § 57

kasutusala üldpildis kitsaks, sest piirneb rahapesule viitava kahtlase tegevusega. Kuritegevuse

vähendamiseks võetavate meetmete puhul tuleks lähtuda põhimõttest, et üks kuritegelik tilk

kriminaalset vara meepotis muudab vara tervikuna kahtlaseks ning kuritarvitab ja kasutab ära

ausat finantssüsteemi. Samas ei tohi lubada, et kuritegevus tasuks ära. Süüdimõistva

kohtuotsuseta konfiskeerimisrežiimi laiendamine saaks tõhustada võitlust kuritegevuse ja sellest

saadava tulu vähendamisel.

2. Kuritegevusest saadud tulu arvutamine tekitab arusaamatust ja keerukaid arvestusi ning loob

sageli andmete puudumise tõttu protsessis tahtmatuid viivitusi. Küsimus, milles seisukohta

139 Rahapesu Andmebüroo, 2023. Aastaraamat 2022. https://fiu.ee/rahapesu-andmeburoo-aastaraamat-2022/aasta-eesti-

rahapesu-ja-terrorismi-rahastamise-tokestamise-susteemis.

79

otsitakse, seisneb kuritegevuse tasuvuse ja selle kaudu lisaväärtuste loomise piiramises. Kui seni

on lähtutud kriminaaltulu arvestamisel nn netoprintsiibist, mis on pidanud kaasa tooma

kõikvõimalike kulutuste arvestamise ja mahaarvamise saadud kuritegelikust tulust, siis tuleks

muudatuste korral omakorda arvestada laiemat käsitlust. Ühe võimalusena võiks seaduse järgi

konfiskeerida kogu kuriteost saadud tulu (brutoprintsiip). Siiski on brutoprintsiibi individuaalne

kohaldamine tekitanud rahvusvaheliselt vaidlusi selle üle, millised kurjategija kuriteoga seotud

kulutused või väljamaksed tuleb kuriteo brutotulust maha arvata. Näiteks on Saksamaal

kasutusele võetud KarSi muudatusega 2017. aastast võimalik kuriteo ettevalmistamiseks või

toimepanemiseks tahtlikult tehtud kulutusi mitte maha arvata. Narkokaubanduse korral

konfiskeeritakse näiteks kogu narkootikumide müügist saadud tulu ning narkootikumide

soetusmaksumust ei arvata maha140.

3. Kehtiva seaduse kohaselt ei saa kriminaalmenetluse lõpetamisel ega pärast jõustunud

kohtulahendit (v.a juhul, kui menetluse ajal on alustatud eraldi konfiskeerimismenetlus)

konfiskeerida süüteo toimepanemise objekti, vahendit või süüteoga saadud vara. Eestis on olnud

niisuguseid kaasuseid, kus menetlust isiku üle ei ole võimalik pidada näiteks haiguse tõttu või

möödunud on mõistlik menetlustähtaeg või pärast jõustunud kohtulahendit (kaheaastase tähtaja

sees või lõpus) selgub, et isikul oli siiski vara, mida kohtueelse menetluse käigus ei õnnestunud

tuvastada. Isiku surma korral menetlus lõpetatakse ja vara antakse kolmandale isikule ehk riik

jääb sellest ilma.141 Tuvastatud ja tõendatud kriminaaltulu ei tohiks minna kolmandate isikute

valdusesse, vaid riigituludesse.

4. Isiku suhtes, kelle vara on arestitud, aga kes hoiab kriminaalmenetlusest eemale, ei saa teha

kohtuotsust ja veel vähem võtta kehtiva õiguse puhul seisukohta arestitud vara konfiskeerimise

suhtes. Sel moel otsitakse kõrvalehoidvat isikut võib-olla aastaid ning arestitud vara

hoiustamiskulud suurenevad. Vara võõrandamispraktika jõustumata kohtuotsuseta menetluste

korral Eestis õigupoolest puudub ning kokkuvõttes pole võimalik kuritegevusega seostatava vara

suhtes lõplikke otsuseid teha.

5. Vara süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine oleks vajalik meede olukordades, kui leitakse

isiku juurest suur summa sularaha, kuid isiku kohta pole piisavalt tõendeid, et teda kuriteo

toimepanemises kahtlustada. Ilma seda laadi meetmeta poleks võimalik leitud suurt summat

raha konfiskeerida.142

140 Sonnenberg, T., 2017. Germany: New law makes confiscating proceeds of crimes easier. https://cms-

lawnow.com/en/ealerts/2017/07/germany-new-law-makes-confiscating-proceeds-of-crimes-easier; German Criminal Code.

Section 73d. Calculation of value of obtained object; estimate. https://www.gesetze-im-

internet.de/englisch_stgb/index.html#gl_p0778. 141 KrMS § 142 lg 11 vara arestimise aluse äralangemine (eeskätt kriminaalmenetluse lõpetamise pärast KrMSi § 199 lg 1 p 4

alusel isiku surma tõttu). 142 Boucht, J., 2022. Non-conviction Based Confiscation: Moving the Confiscation of Criminal Proceeds from Criminal to the

`Civil` Sphere: Benefits, issues and Two Procedural Aspects. Rmt: V. Franssen & C. Harding, eds., Criminal-and-quasi-criminal-

80

6. Süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimise instituudi rakendamist riikide õigusruumis

asub FATF järgmiste aastate jooksul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

standarditele vastavuskontrollides hindama.

7. Kui säärane meede võetakse, tuleb riigil tagada, et rakendama asuvad asutused ühetaolist

praktikat ellu viiksid, mida aitab saavutada vastava juhendmaterjali koostamine ja sellesse

koondatud kokkulepete järgimine.

8. Kuigi mitmed riigid on kuritegevusvastase võitluse eesmärgil sätestanud võimaluse konfiskeerida

kriminaaltulu ka siis, kui kuritegu ei ole võimalik kriminaalmenetluse standardeid järgides

tõendada või see on välistatud (näiteks eeldatava toimepanija haigestumise, põgenemise või

surma tõttu), võib kaasneda kriminaalmenetluse raames süüdimõistva otsuseta

konfiskeerimisega põhiõiguste seisukohast teatud küsitavusi. Nimelt on vara konfiskeerimise

alus sageli just etteheide, et see on teenitud või vähemasti seotud kuriteoga. Niisugune sedastus

võib riivata isiku õigust süütuse presumptsioonile, sest seeläbi võidakse seda laadi käsitluse

korral hinnata isikut kui süüteo toimepanijat (näiteks konfiskeeritakse isikult raha, mis on

eeldatavasti saadud narkootikumide müügist, kuigi teda ei ole selles süüdi mõistetud). Samuti

võib konfiskeerimismeede olla teatud juhtudel juba iseenesest käsitatav karistusena, st sel võib

olla karistuslikku mõju. Seetõttu on vaja raportis allpool toodud põhjendusi ja rahvusvahelise

kohtupraktika leide silmas pidades Eestis veel analüüsida vara süüdimõistva kohtuotsuseta

konfiskeerimise seaduspärasust tagavate maandamismeetmete võtmise võimalusi ning

õigusruumi sobituva menetlusvormi (haldus-, tsiviil- või kriminaalkonfiskeerimine) valiku

võimalusi.

enforcement-mechanisms-in-Europe. Oxford: Hart Publishing. https://dokumen.pub/qdownload/criminal-and-quasi-criminal-

enforcement-mechanisms-in-europe-origins-concepts-future-9781509932863-9781509932894-9781509932887.html, lk 228.

81

6.3.2.4. Rahvusvaheline praktika

Süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimine on rakendatud paljudes riikides ja selle kasutuselevõttu

on soovitanud 2003. aastal ÜRO143, 2011. aastal Maailmapank144, 2014. aastal EL145 ja OECD146, 2021. aastal

G20147 ning 2023. aastal FATF148. Süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise on integreerinud enda

õigusruumi hulk riike, sealhulgas Austraalia, Bulgaaria, Georgia, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kanada, Kolumbia,

Malaisia, Nigeeria, Peruu, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja Uus-Meremaa149.

Tüüpilised asjaolud, mis õigustavad konkreetse vara suhtes menetluse alustamist, on tasakaalu puudumine

omaniku vara ja seadusliku sissetulekuallika vahel, selle vara pärinemise ajalugu või põhjendatud teave

konkreetse isiku sidemete kohta organiseeritud kuritegevusega150.

Iirimaal on kasutusel kuritegeliku vara nii kriminaalkorras süüdimõistva kohtuotsusega konfiskeerimise

süsteem kui ka süüdimõistva kohtuotsuseta süsteem. Esimene on suunatud süüdimõistetu vastu, teine aga

asjaõigusliku vara vastu, mis moodustab kuritegelikul teel saadud tulu151. Kui kriminaalmenetluse

jätkamiseks on piisavalt tõendeid, on kriminaalvastutusele võtmine igal juhul prioriteetne. Olukordades, kus

vara võidakse konfiskeerida nii karistusõigust käsitlevate õigusaktide kui ka kriminaaltulu käsitlevate

õigusaktide alusel, on ülimuslik karistusõigust käsitleva menetluse toimetamine.152

Suurbritannia õigusruumis on kasutusel seletamatu rikkust selgitav meede ehk seletamatu rikkuse määrus

(UWO), mida on õiguskaitseasutusel võimalik taotleda ja kohtu heakskiidul isikule väljastada kahtluse korral,

kui esinevad asjaolud, mis viitavad vara väärtuses enam kui 50 000 naela võimalikule päritolule

143 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastane konventsioon (2003). Artikkel 54 lg 1 p c: konventsiooniosaline

„kaalub meetmete võtmist, et võimaldada nimetatud vara ilma süüdimõistva kohtuotsuseta kriminaalasjas konfiskeerida

juhtudel, kus õigusrikkujat ei saa tema surma, põgenemise või äraoleku tõttu või muudel mõjuvatel põhjustel vastutusele võtta“. 144 Stephenson, K. M., Gray, L., Power, R., Brun, J.-P., Dunker, G. & Panjer, M., 2011. Barriers to Asset Recovery: An Analysis of the

Key Barriers and Recommendations for Action. World Bank. http://hdl.handle.net/10986/2320, lk 67. 145 ELT, 2014. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/42/EL, 3. aprill 2014. Artikkel 4, lg 2: „Where confiscation on the basis

of paragraph 1 is not possible, at least where such impossibility is the result of illness or absconding of the suspected or

accused person, Member States shall take the necessary measures to enable the confiscation of instrumentalities and proceeds

in cases where criminal proceedings have been initiated regarding a criminal offence which is liable to give rise, directly or

indirectly, to economic benefit, and such proceedings could have led to a criminal conviction if the suspected or accused person

had been able to stand trial.“ 146 OECD, 2014. Illicit Financial Flows from Developing Countries: Measuring OECD responses.

https://www.oecd.org/corruption/Illicit_Financial_Flows_from_Developing_Countries.pdf. 147 G20, 2021. Anti-Corruption Action Plan 2022–2024. G20 Anti-Corruption Working Group.

https://www.unodc.org/documents/corruption/G20-Anti-Corruption-Resources/Action-Plans-and-Implementation-

Plans/2021_G20_Anti-Corruption_Action_Plan_2022-2024, pdf, lk 8. 148 FATF, 2023.. 149 Council of Europe, 2020. The Use of Non-Conviction Based Seizure and Confiscation. https://rm.coe.int/the-use-of-non-

conviction-based-seizure-and-confiscation-2020/1680a0b9d3, lk 9–13. 150 Wycichowski-Kuchta, G., 2023. The discretion of the EU Member States in shaping the non-conviction based confiscation

regime in the light of CJEU and ECHR case law. Ruch Prawniczy, Ekonomiczny i Socjologiczny, 85 (4).

https://doi.org/10.14746/rpeis.2023.85.4.02, lk 30. 151 Proceeds of Crime Act, 1996. Updated to 30 July 2018. https://revisedacts.lawreform.ie/eli/1996/act/30/revised/en/html. 152 Council of European Union, 2019, lk 14.

82

ebaseaduslikust tegevusest, kuna omaniku legaalne sissetulek ei võimalda säärase vara olemasolu. Seda

meedet võetakse kahel juhul: kui isiku puhul on tegu PEPiga või isik on seotud tõsise kuritegevusega. Määrus

kohustab isikut väljastama tõendeid, materjale ja ütlusi vara päritolu ja olemuse ning selle saamise kohta.153

Kui isik ei esita piisava selgusega või õigel ajal küsitud andmeid, siis on riigil õigus kõnealune vara

konfiskeerida. Kui aga esitatakse adekvaatne selgitus, siis lisameetmeid riik kohaldama ei hakka.

Kui UWO kinnitab, et vara pärineb ilmselt kuritegevusest, siis võetakse ette NCB menetlus ja peab tõendama,

et vara pärineb kuritegevusest. UWO on kui esimene samm, ja kui see on põhjendatud, lähevad käiku NCB

protseduurid.

UWO põhjal peetakse väljaandmiste kohta riiklikku statistikat, mille kohaselt oli 2022. veebruari seisuga

väljastatud neljas asjas kokku 9 UWOd154. 2021. aastal koostati POCA § 377 alusel UWO kasutamise juhis.155

Kriminaaltulu saab sisse nõuda tsiviilmenetluses vara vastu, mille puhul võib tõendada, et tegemist on

kuritegelikul teel saadud varaga.156

Tsiviilkonfiskeerimist kasutatakse siis, kui:

1. süüdimõistvat kohtuotsust ei ole võimalik isikut süüstavate tõendite puudumisel teha või

2. tehakse süüdimõistev kohtuotsus, kuid konfiskeerimismäärust ei tehta või

3. avalikke huve teenib paremini tsiviilõiguslik sissenõudmine, mitte isiku süüdistamine.

See hõlmab juhtumeid, kus kahtlustatavad on surnud või läinud välismaale, et pääseda uurimisest, või on

rikkumine toime pandud välismaal, nii et selle tegevusega ei saa Ühendkuningriigi kohtutes süüdistada.

Prokuratuur võib taotleda arestimismäärust varade säilitamiseks kuni tsiviilõigusliku sissenõudmismääruse

tegemiseni. Sel juhul on kogu menetluslik tähelepanu varal, mille päritolu kohta on piisavalt materjali, et

kahtlustada seda ebaseaduslikus päritolus. Süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimist (NCB) võib

rakendada kuni 20 aasta taguse kuriteoga saadud varade suhtes.

NCB korras vara arestimiseks peab selle väärtus olema vähemalt 1000 naela ja leiduma viiteid, et see on

saadud ebaseaduslikul teel. 51% tõenäosust on vaja, et see raha pärineb ilmselt kuritegevusest. Vaja on

tuvastada seos kuritegevusega, mis võis toimuda nii Ühendkuningriigis kui ka mujal. Oluline on presenteerida

üldist kuritegevuse mustrit, mitte aga konkreetsele kuriteole konkreetsel ajal viitamist.157 NCB kaasuse

tõendamisel kasutatakse isiku varasemate süüdimõistmiste materjale, tõendeid läbikukkunud

kriminaalmenetlustest, jälitusandmeid ning kriminaalsete gruppide või organisatsioonidega seotust

kinnitavat materjali.

153 Proceeds of Crime Act, 2002. Section 362A-D. https://www.legislation.gov.uk/ukpga/2002/29/contents. 154 https://researchbriefings.files.parliament.uk/documents/CBP-9098/CBP-9098.pdf. 155 https://www.gov.uk/government/consultations/draft-investigations-code-of-practice-issued-under-poca-2002/draft-code-of-

practice-accessible. 156 Ombler, M., 2023. Suurbritannia õppevisiidi aruanne. 157 Council of Europe, 2020, lk 12.

83

Suurbritannias saavad tsiviilkonfiskeerimise meedet võtta kolm asutust, aga mitte kõik uurimisasutused.

Seadus võimaldab alustada kohe kriminaalmenetluse kõrval ka tsiviilkonfiskeerimise menetlust, et mitte

kaotada vara ja jätta otsustamine, millega edasi minnakse, edaspidiseks ning kiireks lahendamiseks.

Kui NCB menetluses selgub, et soetatud majast osa vahendeid olid legaalsed ja teine pool illegaalsest

tegevusest, siis tuleb konfiskeerimist lahendades otsustada, kas isik maksab ebaausa osa ära või müüb

selle maha ja kannab siis kindlaks tehtud illegaalse summa üle.

Prokuratuurile on peaprokurör koostanud 2012. aastal avaldatud juhise varade tagasivõitmise

tõhustamiseks. Suurbritannia prokuröridele mõeldud juhises tähtsustatakse kriminaaltulu arestimist ja

konfiskeerimist ning süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimist olukordades, kus:

1. see hõlbustaks kuritegevust vähendada, kui süüdimõistvat kohtuotsust ei ole võimalik

saavutada;

2. tehti süüdimõistev kohtuotsus, kuid vara ei konfiskeeritud;

3. asjaomane asutus usub, et avalikke huve teenib paremini kriminaalse vara äravõtmine kui

kuritegude toimepanemises isiku süü otsimine.158

Juhtumid, kus süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimine on eelistatav ja kohane159:

1. kuritegu pandi toime välismaal ning eksterritoriaalseks kohtualluvuseks ei ole alust;

2. kahtlusalune ei ole tuvastatav;

3. kuigi kuritegelikul teel saadud tulu on tuvastatav, ei saa seda seostada ühegi kuriteos

kahtlustatava isikuga;

4. uurimine ei saa anda konkreetseid süüstavaid tõendeid;

5. tõendid ei taga süüdimõistvat otsust;

6. süüdistuse esitamisega ei kaasnenud süüdimõistvat otsust.

Loetelu asjaoludest, mille korral isiku süüdimõistva kohtuotsuseni jõudmine oleks võimalik, kuid

süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimine võiks paremini teenida üldist avalikku huvi160:

1. süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimise rakendamine vastab paremini tungivale

vajadusele võtta kohesed meetmed, et ennetada või lõpetada õigusrikkumine, mis põhjustab

avalikkusele vahetut kahju, kuigi see võib piirata tõendite kättesaadavust tulevase süüdistuse

esitamiseks;

2. ei pruugi olla otstarbekas uurida kõiki isikuid, kes on kuritegevusega perifeerselt seotud. Juhitava

ja eduka süüdistuse saavutamiseks tuleb kasutada strateegilist käsitlusviisi;

158 Attorney General’s Office, 2012. Asset Recovery Powers for Prosecutors: Guidance and Background 2009 (guidance for

prosecutors and investigators on their asset recovery powers under Section 2A of the Proceeds of Crime Act 2002)

(Introduction, para. 1). November 29, 2012. https://www.gov.uk/guidance/asset-recovery-powers-for-prosecutors-guidance-and-

background-note-2009. 159 Sealsamas. 160 Sealsamas.

84

3. süüdimõistva kohtuotsuseta varade konfiskeerimine tähendab ressursside paremat

rakendamist, et tegelda isikuga, kellel on märkimisväärsel hulgal vara, mida ei saa seletada

seadusliku sissetulekuna;

4. kurjategija on kohtu alla antud teises jurisdiktsioonis ja talle oodatakse süüteo raskusele kohast

karistust, mistõttu ei nõua avalikud huvid esimeses riigis süüdistuse esitamist.

USAs saab vara konfiskeerida kolmel moel: kriminaal-, tsiviil- ja halduskorras.

Tsiviilkorras konfiskeerimine on kohtuprotsess, mis ei nõua süüdimõistvat kohtuotsust ja võimaldab

õiguskaitseasutustel arestida kuriteoga seotud vara. Menetlus toimub vara, mitte isiku vastu. Vara

konfiskeerimise soovist teadaandmiseks edastab riik teate isikule, kellel on varaga puutumus. Lisaks võib

teate esitada veebi vahendusel, kust kuvatakse erinevate asutuste kaupa kehtivad teated161. Teadetes

märgitud vara kohta peab omanik huvi korral teada andma, ja kui ta ei ole nõus konfiskeerimisega, siis on

tal õigus vara arestimine kohtumenetluses vaidlustada. Niisuguse vastuväite saab riigipoolsele seisukohale

vara konfiskeerimisest esitada seadusega nõutud tingimustel, mis on kirjas riigi ametlikul kodulehel162.

Seejärel peab riiklik süüdistaja tõendama, et vara aitas kaasa kuritegevusele või kujutab endast

kriminaaltulu.163 Kui kohus arvab, et kahtlus vara kuritegevusest pärinemise kohta on piisav ning vastuväited

ei kalluta seisukohta, siis teeb kohus otsuse vara konfiskeerida.

Süüdimõistva kohtuotsuseta võib vara USAs konfiskeerida, kui164, 165:

1. kahtlustatav või süüdistatav ei vaidle vastu vara konfiskeerimisele;

2. kahtlustatav või süüdistatav on surnud või vastutusvõimetu;

3. kahtlustatav või süüdistatav hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale;

4. kuritegu on aegunud. NCB aegumine algab kuriteo avastamisest;

5. vara on leitud, aga pole teada kuriteo toimepanijat; kriminaalasjas ei saa seetõttu süüdistust

esitada;

6. süüdistatav on süüdi mõistetud kuriteo eest, mis on erinev kuriteost, millega vara tekkis; meie

mõistes laiendatud konfiskeerimine;

7. kahtlustatav või süüdistatav on teises riigis süüdi mõistetud, aga vara on esimeses riigis;

8. riigil puudub avalik huvi isikut süüdi mõista ning karistusõiguslikult karistada;

9. kriminaalmenetlusega pole piisavalt tõendeid kuriteo ja vara vahel;

10. kolmanda isiku vara asjus pole ilmtingimata süüteomenetlust vaja läbi viia;

161 https://www.forfeiture.gov/Default.htm. 162 18 U.S. Code § 983. General rules for civil forfeiture proceedings. https://www.forfeiture.gov/cfr18us983.htm#a_2; US DOJ,

Public Notices, Claims, To contest the forfeiture of this property in united states district court you must file a claim.

https://www.forfeiture.gov/FilingClaim.htm. 163 https://www.fbi.gov/investigate/white-collar-crime/asset-forfeiture. 164 Cassella, S., 2023. Rahapesu ja vara süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise koolitus Tallinnas. 165 Cassella, S. , 2021. Report to the Cullen Commission: Summary of Money Laundering and Asset Forfeiture Law in the United

States, submitted 5/10/21. http://assetforfeiturelaw.us/?p=2666, lk 42–51.

85

11. on arvata, et vara võib kaduda ja see on PEPiga seotud kaasus. NCB võib vara konfiskeerida

enne, kui jõuab PEPile süüdistust esitada. Sedasama võib teha ka kaasustes, kui on näha, et

menetlus võib venida pikale ja aeguda, kui kriminaalmenetlust jätkata;

12. rahamuul ei tea teda palganud isiku nime ega andmeid või on need andmed hävitatud, aga leitud

raha on uurimisasutuse kontrolli all, või kui sellised andmed on riigis, kes ei tee õigusalast

koostööd166;

13. isik on poliitilise taustaga kurjategija ning koduriigis on tal immuniteet. Ebaseaduslikul teel

saadud vara puhul võib võtta vastavad meetmed konfiskeerimiseks167.

Kanadas on varade tsiviilkonfiskeerimine kasutusel 2001. aastast kui meede, mille eesmärk on saada tagasi

ebaseaduslikust tegevusest saadud tulu ning ebaseadusliku tegevuse hõlbustamiseks kasutatud vara.

Üldjuhul saab menetluse alla võtta kahte liiki vara: tulu ja toimepanemise vahendid. Igaüks, kellel on

teadaolevalt omandiõigus, saab teatise ja tal on seaduslik alus konfiskeerimise kavatsus vaidlustada. Kui

provintsis tuvastatakse, et vara päritolu on ebaseaduslik tegevus, on kohtul õigus omandiõigus kustutada ja

vara provintsile konfiskeerida. Tõendamiskoormus on tavapärasest isikupõhisest kriminaalmenetlusest

väiksem, st tugineb tõenäosuse tasakaalule.168 Mida tõenäolisem on, et vara pärineb kuritegevusest, seda

tõendatumaks saab vara ebaseaduslikku päritolu pidada, s.o „tõenäosuste tasakaalu“ standardit

kirjeldatakse kui „tõenäolisem kui mitte“ või selle toimumise tõenäosus on 50,1%169. Kanadas on NCB

kasutusel üheksas provintsis.

2011. aastal soovitas Maailmapank riikidele, kus puuduvad NCB sätted, kehtestada riigisisesed õigusaktid,

mis lubaksid süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerida, et laiendada riigis korruptsiooni ja rahapesuga

võitlemise meetmeid. NCB võib olla ainuke abinõu, kui teo toimepanija on surnud, põgenenud või on

süüdistuse esitamise suhtes puutumatu, ning samas soovitatakse minna seaduse täiendamisel mainitud

miinimumnõuetest kaugemale.170

166 Council of Europe, 2020, lk 16. 167 Sealsamas, lk 17. 168 Simser, J., 2023, lk 401. 169 DOJ Canada, 2021. Seeking Asset Recovery from Canada: A Practical Guide.

https://star.worldbank.org/sites/default/files/2022-05/2022%20IAG%20Asset%20Recovery%20Guide%20-%20ENG_1.pdf. 170 Stephenson, K. M., Gray, L., Power, R., Brun, J.-P., Dunker, G. & Panjer, M., 2011, lk 67.

86

2012. aastal täheldas FATF rahvusvahelise mõõtmega kuritegevusvastase võitluse vastu astumisel väga

olulise meetmena riikides süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimismenetluse rakendamist ja selle alusel

tehtud koostöötaotlustega tegutsemise võimalikuks muutmist arestida ja konfiskeerida varasid olukorras,

kus kurjategija ei ole surma, pakku minemise, tabamatuse või teadmata asukoha tõttu kättesaadav.

Süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine saaks olla kasulik vahend paljudel muudel juhtudel, kus vara

on leitud, kuid:171

1. süüdimõistva kohtuotsuseni ei jõutud menetluslikel või tehnilistel põhjustel (näiteks

aegumistähtaeg on ületatud);

2. on olulisi tõendeid selle kohta, et tulu saadi kuritegelikust tegevusest, kuid isiku vastutusele

võtmiseks kriminaalkorras ei ole piisavalt tõendeid;

3. kriminaaluurimine või süüdistuse esitamine on ebareaalne või võimatu;

4. toimepanija on eelkuriteos õigeks mõistetud ebapiisavate tõendite tõttu;

5. mis tulenes süüdimõistetu muust või sellega seotud kuritegevusest (st laiendatud

konfiskeerimine);

6. see on süüdistuse esitamise suhtes puutumatu ehk immuniteediga.

2014. aastal soovitas OECD172:

1. rakendada parimat rahvusvahelist õiguslikku tava varastatud varade kiireks jälgimiseks,

külmutamiseks ja tagastamiseks;

2. võimaldada süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimise kohtuotsuse alusel vara arestida

ja konfiskeerida; lubada ametiasutustel välisriigi jurisdiktsiooni taotluse alusel käibevahendeid

külmutada;

3. lubada välisriikidel algatada oma kohtutes hagisid;

4. lubada kohtutel määrata välisriigi jurisdiktsiooni kasuks hüvitist, tagastamist või kahju

hüvitamist.

Meetmed on eriti kasulikud olukorras, kui kahtlustatav on surnud, põgenenud või on süüdistuse suhtes

immuunne.

Veel mõni aasta tagasi täheldati ELi liikmesriikides valitsevate konfiskeerimissüsteemide ülevaates, et

enamikus liikmesriikides on riikliku kriminaalmenetluse osana kehtestatud menetlused, mis näevad ette

kriminaaltulu konfiskeerimise juhtudel, kui kriminaalkorras süüdimõistvat kohtuotsust teha ei saa. Riigiti on

käsitlused erinevad, ühetaoline seisukoht ELis puudub. Sellised juhtumid hõlmavad kahtlustatava või

süüdistatava surma, haigestumist, põgenemist või asjaolu, et ta on kriminaalvastutusele võtmise vanusest

171 FATF, 2012. Best practices on confiscation (Recommendation 4 and 38) and a framework for ongoing work on asset recovery.

https://www.fatf-gafi.org/content/dam/fatf-

gafi/guidance/Best%20Practices%20on%20%20Confiscation%20and%20a%20Framework%20for%20Ongoing%20Work%20on%2

0Asset%20Recovery.pdf, lk 6. 172 OECD, 2014, lk 13, 94, 96.

87

noorem, tal on ametist tulenev immuniteet või ei ole ühtegi isikut võimalik kuriteo toimepanijana

tuvastada.173

Lisaks kriminaalõiguslikele menetlustele on mõned liikmesriigid võtnud kasutusele paralleelsed menetlused,

mida peetakse tsiviil- või halduskohtutes ja mis võimaldavad kriminaaltulu konfiskeerida, kui kriminaalkorras

süüdimõistvat kohtuotsust ei tehta. Neid menetlusi toimetatakse ainult vara enda suhtes, mis on tuvastatud

kuritegelikul teel saadud tuluna, ilma et need oleksid seotud ühegi isiku vastu suunatud süüdistava

toiminguga. Menetluse aluseks võib olla ka isiku omandatud vara ja tema deklareeritud tulu (nn selgitamatu

päritoluga vara) vaheline ebaproportsionaalsus. Nende menetluste oluline tunnus on see, et need ei nõua

seose loomist konkreetse kuriteo ja konfiskeeritava vara vahel. Säärase seose loomine võib suurte

kuritegelike organisatsioonide kasumit silmas pidades olla praktikas väga keeruline. Tulu saadakse

paljudest kuritegudest, mille on toime pannud hulk isikuid sageli mitmes riigis. Sellist vara segatakse tihti

muude varadega (mis on omandatud nii seaduslikult kui ka ebaseaduslikult), et varjata nende

ebaseaduslikku päritolu.174

2020. aastal andis Euroopa Nõukogu süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimise õigusruumi loomisel

järgmisi soovitusi175:

1. kui isiku süüdistamiseks on tõendeid piisavalt, siis tuleb vara konfiskeerimise küsimus

lahendada koos isiku süü küsimusega tavaolukorras kriminaalmenetluse raames;

2. süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimise võimalikkust loov reeglistik peab olema

arusaadav ja üheselt mõistetav. Kolmanda isiku käes oleva vara korral peavad olema tagatud

vastavad meetmed, mis loovad võimaluse protsessi kaasamiseks ja õiguste kaitseks;

3. vara konfiskeerimise küsimuse korral on kasutusel madalam tõendamisstandard kui isiku süü

küsimuses. See tähendab, et uurimisasutusel tuleb tõendada, et tõenäoliselt (balance of

probabilities) oli vara saadud ebaseadusliku tegevuse kaudu või kavatsetud sellise tegevuse

toimepanemiseks kasutada;

4. vara päritolu seaduslikkuse tõendamise kohustus langeb vara omanikule;

5. vara tuleb defineerida. Seejuures tuleb selgelt väljendada, et illegaalse ja legaalse vara

segunemise korral on võimalik süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerida üksnes illegaalse

päritoluga vara osa;

6. tuleb määrata süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimise võimalik kasutusaeg;

7. vara konfiskeerimise lõpliku otsuse langetab kohus;

8. vara konfiskeerimise tagamiseks võib kasutada vara arestimist või külmutamist ning sellele

peavad olema kehtestatud tähtajad, mis ajani saab vara käsutamist piirata võimalusega

tähtaega keerulisematel juhtudel pikendada;

9. vara arestimise korral tuleb sõnastada vara omaniku teavitamisega seotud asjaolud koos vara

päritolu kohta antava selgituskohustusega kehtestatud tähtajaks;

173 Council of European Union, 2019, lk 2–7. 174 Sealsamas, lk 2. 175 Council of Europe, 2020, lk 14–18, 25–32.

88

10. seda laadi uurimised võivad kaasa tuua kulusid, mille korvamiseks tuleb varakult planeerida

vahendid. Isikud, kelle vara kasutamist oli piiratud, võivad esitada vastavad kahju hüvitamise

nõuded;

11. kehtestada uurimist tagavad meetmed:

a. avalikustamiskorraldused, mis sunnivad kõiki isikuid esitama uurimise jaoks asjakohast

teavet;

b. esitamiskorraldused, mis nõuavad, et üksused, st pangad ja advokaadibürood ning

üksikisikud, esitaksid nende valduses olevad dokumendid, mida peetakse uurimise

seisukohast vajalikuks;

c. klienditeabe korraldused, mis nõuavad finantsasutustelt teavet kuritegelikus käitumises

kahtlustatava kliendi kohta (konto, kontonumbrid);

d. konto järelevalve korraldused, mis võimaldavad täitevasutustel pangakonto tegevust

jälgida;

e. seletamatu varanduskorraldus, mis võib toimida enne uurimist. Kui kahtlustatakse

erinevust sissetulekute ja vara vahel, sunnib seletamatu varanduskorraldus isikut

esitama küsitava vara kohta teavet ning saadud vastust on võimalik NCB uurimise

raames kasutada.

Saksamaa muutis varade tagasivõitmise käsitlust 2017. aastal ning õigusruumi toodi süüdimõistva

kohtuotsuseta konfiskeerimise meede. Muudatused sisestati karistusseadustikku ja kriminaalmenetluse

seadustikku176. Raske ja organiseeritud kuritegevusega seotud varasid on võimalik arestida ning

konfiskeerida ilma süüdimõistva kohtuotsuseta.177 Saksamaa nn hübriidmudeli puhul kehtib tõik, et kui isikut

pole võimalik tõendite puudumise tõttu süüdi tunnistada või kuritegu on aegunud või loobutakse

süüdistusest või menetlus lõpetatakse, eeldatakse KarSi § 76a kohaselt tõendamiskoormust vara

kuritegelikust tegevusest pärinemist rohkem kriminaalõiguse standardile omasel moel nii, et kohtunik peab

olema vara säärases pärinemises veendunud. Seda nõuet aitab selgitada KrMSi §-s 437 märgitu, mis

võimaldab veendumuseni jõuda:

1. kõnealuse vara ja vara omaniku legitiimse sissetuleku ebaproportsionaalsuse kaudu;

2. asjaolude kaudu, kuidas vara kindlaks tehti;

3. vara omaniku personaalsete ja majanduslike asjaolude kaudu.178, 179

Sama seaduse nõudes on lisatud, et konfiskeerida saab vara, mille puhul on kahtlus, et see pärineb kuriteost.

Kahtluse sisustamiseks on vaja kohtupraktikat, aga senise tõlgenduse kohaselt pole vaja liikuda konkreetse

176 Meyer, F. 2023. Non-conviction-based confiscations – Wundermittel gegen Grand Corruption? Rmt: T. Zimmermann, ed.,

Korruptionsstrafrecht. Baden-Baden: Nomos Verlagsgesellschaft mbH & Co. KG.

https://doi.org/doi.org/10.5771/9783748933304, lk 139–190. 177 Council of European Union, 2019, lk 7. Kommentaar autorilt: kuritegude loetelust on puudu korruptsioonikuriteod. 178 German Criminal Code. Section 76a. Indipendent confiscation. https://www.gesetze-im-

internet.de/englisch_stgb/index.html#gl_p0778. 179 Boucht, J., 2022, lk 221–250.

89

kuriteoni, vaid piisab tõenäosuslikust seosest kuritegevusega180. NCB korras menetluse toimetamiseks

kehtib aegumisega seotud aeg 30 aastat, mis algab õigusvastase teo lõpuleviimisest181.

Sloveenia seaduses ebaseadusliku päritoluga varade konfiskeerimise kohta on võimaldatud konfiskeerida

kuritegelikul teel saadud tulu ilma kriminaalmenetluse süüdimõistva otsuseta. Tsiviilkonfiskeerimise

menetluse alustamiseks tuleb tuvastada kahtluse põhjused (kriminaalasja kohtueelses menetluses või

kohtumenetluses). Kahtluse põhjused on kriminaalõiguse standard, mille puhul on tõenäosus väiksem kui

tõenäolise põhjuse korral. Tsiviilkonfiskeerimise menetlus on suunatud ainult vara vastu ning hõlmab

erinõudeid: kahtlustatavale kuuluvate varade väärtus peab ületama 50 000 eurot ja vara peab olema saadud

konkreetsetest kuritegudest.182

Läti kriminaalõiguses on isiku süüdimõistva kohtuotsusega kaasneda võiva vara konfiskeerimise kõrval

kasutusel vara erikonfiskeerimine (special confiscation of property), mis ei ole karistus, vaid menetluslik

sunnivahend ning on kohaldatav kuritegelikul teel saadud tulu, süüteo eseme ja süüteoga seotud vara

konfiskeerimisel. See ei ole seotud isiku süüdi tunnistamisega183. Erikonfiskeerimine on Lätis kasutusel

2005. aastast. Seda on täiendatud mitmel korral, viimati 2017. aastal ning just viimaste aastate jooksul on

see saanud rohkem tähelepanu ja rakendust.

Vara erikonfiskeerimist võib kohaldada:

1. kuriteoga omandatud varale184 (criminally acquired property),

2. kuriteo objektile185 (object of a criminal offence) ja

3. kuriteoga seotud varale186 (property connected with a criminal offence).

Vara legaalse päritolu tõendamisel on pööratud tõendamiskoormus vara omanikule187.

Vara kuritegelikuks tuluks tunnistamisel rakendatakse madalamat tõendamisstandardit (nn võimaluse

ülekaal ehk predominance of possibility) – seos vara kuritegeliku päritoluga arvatakse tõendatuks, kui on

alust tunnistada tõendamise käigus, et vara on tõenäoliselt pigem kuritegeliku kui seadusliku päritoluga188.

180 Sealsamas, lk 234. 181 German Criminal Code. Section 76b. Limitation on confiscation of proceeds of crime and value of proceeds of Crime. 182 Council of European Union, 2019, lk 16. 183 Krimināllikums, 1998. Criminal Law, Chapter 82, Special Confiscation of Property, 22 June 2017.

https://likumi.lv/ta/en/en/id/88966. 184 Sealsamas, § 7011. Kuriteo teel omandatud vara on mis tahes majanduslik kasu, mis on saanud isiku omandisse või

valdusesse kuriteo toimepanemise otsese või kaudse tulemusena. 185 Sealsamas, § 7012. Kuriteoobjektiks on kuriteo toimepanemiseks ette nähtud või kasutatud vahend. 186 Sealsamas, § 7013. Kuriteoga seotud vara on esemed, mille liikumine on keelatud või mille päritolu või kuulumine vastavas

kriminaalasjas ei ole kindlaks tehtud või ei teata kuriteo toimepanijat, kuid see vara ei tohiks toimepandud kuriteo tõttu jääda

isiku omandisse. 187 KrMSi § 356 lg 5 kohaselt tekib vara legaalse päritolu tõendamisel pööratud tõendamiskoormus vara omanikul. „If a person

involved in criminal proceedings affirms that the property is not considered as criminally acquired, such person shall have a duty

to prove the legality of the origin of the relevant property…“ Sellele on viidatud ka KrMSi § 126 lg-s 31. 188 KrMS § 124 lg 6: „…criminal origin of the property shall be considered proven if there are grounds to recognise during the

course of proving that a property is, most likely, of criminal rather than lawful origin“.

90

Erikonfiskeerimisele on omased järgmised sammud189:

1. tõendeid kogutakse kriminaalmenetluse raames. Tõendite olemasolu, kindluse, ajalise

perspektiivi ning otstarbekuse põhjal saab valida, kas varade küsimus konfiskeerimisest

lahendada koos põhiasja menetlusega kuni kohtuni välja või eraldada varade osa

erikonfiskeerimise menetluseks ja saata kohtusse. Kohtus saab paralleelselt menetleda nii NCB

kui ka isiku süüd käsitlevat kriminaalmenetlust. Sel juhul isiku süüd arutavas

kriminaalmenetluses, kui paralleelselt toimub NCB menetlus, varade konfiskeerimise küsimuse

üle ei arutleta;

2. NCB asjade menetlemiseks ei ole loodud eraldi ametikohti prokuröridele ega uurijatele, st ei ole

spetsialiseerumist. NCBga tegelevad nendes asutuses tavaprokurörid ja uurijad;

3. kui ei ole isikut, keda kahtlustada, siis alustatakse kriminaalmenetlust võimaliku ebaseadusliku

tegevuse ja vara seose asjus, et saaks varade kohta otsustada, kas liikuda edasi NCB korras või

kriminaalmenetlus lõpetada;

4. NCB kaasustes tuleb teisele osalisele tutvustada üksnes seda materjali, mida seotakse NCB

kaasusega. Põhiasjast saab kasutada kõiki materjale, ent kui mingit tundlikku materjali ei ole

võimalik samal ajal presenteerida, siis ei lisata seda NCB failile;

5. ajaliselt pole NCB raames kuritegevusega seotud varade puhul asjaolude selgitamist piiratud.

Kui kohus otsustab, et seos kuritegevuse ja vara vahel ei ole piisavalt tõendatud, siis võib

lisatõendeid koguda ja uuesti proovida, kuid see peab toimuma enne 31 kuu möödumist vara

arestimisest190;

6. põhiasja menetlust tavaliselt enne ei lõpetata, kui NCB kohta on otsus tehtud;

7. prokurör on alati toetamas kohtus, isegi kui uurija esitab NCB taotluse kohtule. Prokuratuuris

saavad NCB taotlejad olla kõik prokurörid, kes juhivad kriminaalasja;

8. asutus, kes saadab NCB materjalid kohtusse, läkitab need elektroonselt ka varaga seotud

osalisele;

9. 45 päeva jooksul peab isik esitama andmed vara legaalse päritolu kohta. Aega hakatakse

arvestama hetkest, kui isikule anti teada vara arestimisest191;

10. kohus lähtub KrMSi § 629 korrast ja peab (kuritegelikul teel omandatud vara

konfiskeerimistaotluse kohta materjali saabudes) korraldama kohtuistungi 10 päeva jooksul.

NCBd arutatakse kinnisel kohtuistungil, kus on kohus, taotluse esitanud asutuse esindaja,

prokurör, teised kutsutud isikud, nende esindajad või kaitsjad. Kinnise kohtuistungiga tagatakse,

et kohtuistungil ei avaldata uurimise seisukohast olulisi andmeid;

11. kohtuistungil kuulatakse ära kutsutud isikud, nende esindajad või advokaadid, kes saavad teha

märkusi. Menetlusse kaasatud isikutel on kohtuistungil võrdne õigus esitada taotlusi, tõendeid

ja kirjalikke selgitusi ning osaleda protsessi käigus tekkinud küsimuste läbivaatamises. Kutsutud

isikute ilmumata jätmine ei takista kuritegelikul teel saadud vara kohta otsust teha, kui on

järgitud isikute kutsumisele esitatud nõudeid;

189 Ombler, M., 2023. Läti visiidi aruanne. 190 Krimināllikums, 1998. Section 389. Time Period for the Restriction of Rights of a Person in Pre-trial Criminal Proceedings. 191 Sealsamas, 1998. Chapter 27. Actions with Criminally Acquired Property.

91

12. hoolimata sellest, et kaitsjad soovivad peagu alati tutvuda põhiasja materjaliga, võimaldab

säärase taotluse jätta rahuldamata KrMSis märgitu, mis kohustab tutvustama üksnes NCB

kaasusega kaasasolevaid materjale;

13. KrMSi § 630 kohaselt peab kohus kuritegelikul teel saadud vara käsitlevate materjalide

läbivaatamisel otsustama:

a. kas vara on kuriteoga saadud või kuriteoga seotud;

b. kas vara omanik või seaduslik valdaja on teada;

c. kas kellelgi on varale seaduslik õigus;

d. kuidas kuritegelikul teel saadud varaga ümber käia;

14. kui kohus tunnistab, et vara seost kuriteoga ei ole tõendatud või vara päritolu ei ole kuritegelik,

lõpetab ta kuriteoga saadud vara suhtes menetluse. Samal ajal sellise otsuse langetamisega

peab kohus otsustama vara arestimise tühistamise küsimuse, kui otsus tehti

kriminaalmenetluses, mis lõpetati isiku mitterehabiliteerimise tõttu. Kui kuritegelikul teel saadud

vara kohta on tehtud menetluse lõpetamise otsus, aga põhimenetlust ei ole lõpetatud ja

arestimise tähtaeg ei ole möödunud, saab varale kohaldatud arestimist säilitada, et jätkata

kriminaalse päritolu kohta tõendite kogumist põhiasja raames;

15. I astme kohtuotsus on vaidlustatav ja pooltel on õigus kohtuotsus 10 päeva jooksul

ringkonnakohtusse edasi kaevata. Apellatsiooni saab esitada nii uurija kui ka prokurör või

mõlemad koos;

16. esitatud apellatsiooni vaatab läbi kolmeliikmeline kohus 10 päeva jooksul pärast kaebuse või

protesti saamist, kuulates kohtuistungil ära kaebaja või protestija enda. Kohus küsib mõlema

asutuse arvamust. Hinnanud nii kaebuse kui ka protesti olemust, saab ringkonnakohus

varasema kohtu otsuse tühistada või jätta muutmata. Seda kohtuotsust edasi kaevata ei saa;

17. tavaliselt võtab NCB kohtumenetlus aega 3–5 kuud kuni jõustuva otsuseni;

18. kriminaalmenetlusega seotud tähtaeg on 22 kuud hetkest, mil isikul on õigus saada kaitset. Selle

aja vältel peavad uurimisasutus ja prokuratuur põhiasja menetluse kohtusse viima koos

süüdistusega. Kui selle aja jooksul ei jõuta, siis saab kohtu loal erilise keerukuse tõttu pikendada

mõne kuu või teha eraldi varamenetluse NCB, mis peab lisaks kuni 9 kuuga jõudma kohtusse.

Pärast seda tuleb arestitud vara vabastada, st 31 kuu jooksul vara arestimisest peab NCB taotlus

jõudma kohtusse;

19. kohtute koormus on NCBga oluliselt kasvanud: kui 2018. aastal oli umbes 40 menetlust, siis oli

2022. aastal kohtutes juba 200 asja;

20. mõni aasta tagasi loodi Lätis majanduskuritegevuse asju lahendav kohus, kus vaadatakse läbi

ka suurem osa NCB taotlusi. Tegu on esimese astme kohtuga;

21. Riigikohus ja ministeerium on loonud NCB juhise192;

22. 95% NCB asjadest esitab kohtusse politsei, ülejäänud prokuratuur. Kohtus toetab prokuratuur

politseid alati, st kohtus on politseiesindaja kõrval ka prokurör. Kõik uurimisasutused saavad

seaduse järgi NCB kaasuse kohtusse viia;

192 Rokasgrāmata rīcībai ar mantu kriminālprocesā, 2022. https://www.tm.gov.lv/lv/media/4207/download.

92

23. Lätis moodustab NCB 90% konfiskeerimistest.

2024. aasta mais kehtima hakanud ELi direktiivi artikkel 15 näeb liikmesriikidele ette kohustuse tagada

kuriteovahendite ja kriminaaltulu konfiskeerimine ning kolmandalt isikult konfiskeerimine ka ilma

süüdimõistva otsuseta olukorras, kus kriminaalmenetlus on alustatud, kuid menetlust ei ole võimalik jätkata

kahtlustatava või süüdistatava haiguse, menetlusest kõrvalehoidumise, surma või asja aegumise tõttu.

Süüdimõistva otsuseta konfiskeerimine peab olema võimalik vähemalt kuritegude puhul, mis võivad tuua

otsese või kaudse suure majandusliku kasu, ning juhtudel, kui kohus on veendunud, et konfiskeeritavad

kuriteovahendid, kriminaaltulu või vara pärineb kõnealusest kuriteost või on otseselt või kaudselt sellega

seotud.

6.3.2.5. Meetme seaduslikkus

Varade tagasinõudmise raamistikku või teisiti öelduna süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimismeetme

diskuteerimist saadab teatud pinge efektiivsusest kantud argumentatsioonide ja õigusriigile omaste

argumentide vahel. Esimene neist toetub tõhusate meetmete asendamisele karmimate meetmetega ja teine

indiviidist lähtuvate põhiõiguste kaitsele. Näib, et maailmas on üha enam riike, kes eelistavad nn karmimate

meetmete võtmist, mis aitab muuta n-ö musta raha sihikule võtvate meetmetega varade tagasivõitmise

süsteemi tõhusamaks. Kuidas oleksid aga uue meetme võtmise korral Eestis isikute õigused, kelle varale on

meede suunatud, nõuetekohaselt kaitstud? Milline võiks olla kaitsemeetmete kord NCB menetlustes, mis

aitab saavutada õiglast ja proportsionaalset tasakaalu riigi ja üksikisiku huvide vahel?193

Püüame tuua rohkem selgust ja põhjendada selle meetme võtmise vajalikkust.

Enamik NCB süsteemi rakendavaid riike, sealhulgas Austraalia, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa ja Sloveenia,

on tõstatanud selle süsteemi käivitamisel põhiõiguste järgimisest tulenevate probleemidega seotud

küsimusi. Mitmel juhul on see viinud küsimuste arutamise kõrgematesse riiklikesse kohtutesse, kus lõplikud

lahendused (näiteks Austraalias ja Saksamaal) on kinnitanud süüdimõistva kohtuotsuseta meetmete

vastavust nii põhiseadusele kui ka põhiõigustele.194

Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 11 märgitu195 võib olla küll esialgu kohane, kuid meetme edaspidisel

sisustamisel selgub, et selles mainitud õigust ei puudutata ja inimese süü küsimust NCB korras ei lahendata.

Küll on aga relevantne ülddeklaratsiooni artiklis 17 toodu, mille kohaselt „Igal inimesel on õigus vara

omamisele nii üksikult kui ka teistega koos. Kelleltki ei tohi tema vara meelevaldselt ära võtta.“ Pöörame

allpool sellele tähelepanu.

Peamine probleem süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimist käsitlevate õigusaktide kehtestamisel on

põhiõiguste järgimine. Süüdimõistva kohtuotsuse puudumine tekitab küsimusi järgmistel teemadel: igaühel

193 Boucht, J., 2022, lk 221–250. 194 UN, 2021, lk 17. 195 Inimõiguste Instituut. Inimõiguste ülddeklaratsioon. https://uro70.humanrightsestonia.ee/artikkel-11, vastu võetud

10.12.1948, artikkel 11.

93

on õigus nii õiglasele kohtupidamisele, tõhusale kohtulikule õiguskaitsevahendile, süütuse presumptsioonile

kui ka omandiõigusele. Euroopa Inimõiguste Kohus196 (EIK) on korduvalt hinnanud riigisiseste

mittesüüdimõistvate konfiskeerimismeetmete vastavust197 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni198 artikli 1 protokolli 1199 ja artikli 6 nõuetele, pöörates samas suurt tähelepanu

kaitsemeetmetele ja menetluslike tagatiste olemasolule. Tavaliselt peab EIK meedet proportsionaalseks, kui

isikul on selle vaidlustamiseks tõhusad vahendid. Kriminaalõiguse alusel läbiviidavate menetluste puhul on

neid tagatisi lihtsam ette näha.200

Süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimist võimaldava seaduse olemasolul on Euroopa Inimõiguste

Kohus säärase vara konfiskeerimist pidanud lubatavaks vara üldistes huvides kasutamise

kontrollimiseks201, kui kolm olulist elementi on arvesse võetud202, 203, 204:

1. sekkumine peab olema seadusega ette nähtud,

2. see peab taotlema legitiimset eesmärki ja

3. olema proportsionaalne.

Avaldatud lahendite põhjal on tehtud koondjäreldus sellest, mis aspektidele EIK märkimisväärset kaalu

osutab: kategoriseerimine riigisisese õiguse ja õigusliku pretsedendi põhjal, kriminaalkorras süüdimõistmise

eeldus, kriminaalkohtute kaasamine, hüvitamine, tagastamine, kas meetmel on ennetav, karistav või

heidutav iseloom, konfiskeeritav summa, mis määratakse kindlaks ebaseadusliku vara väärtuse või samuti

individuaalse süüvõime alusel, riiklikku karistusregistri süsteemi (konfiskeerimise) kandmine, heidutava

lisatasu kasutamine, maksmata jätmise korral vabaduse võtmine.205

196 https://www.echr.coe.int/. 197 Council of Europe, 2020, lk 19–24. 198 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, 2010. https://www.coe.int/et/web/compass/the-european-convention-on-

human-rights-and-its-protocols. 199 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollid, 2003. RT II 2010, 14, 55. Konventsiooni artikli 1 protokolli 1

kohaselt on „Igal füüsilisel ja juriidilisel isikul õigus oma omandit segamatult kasutada. Kelleltki ei või võtta tema omandit muidu

kui avalikes huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides. Eelnenud sätted ei

piira siiski mingil viisil riigi õigust vajaduse korral kehtestada seadusi vara üldistes huvides kasutamise kontrollimiseks või

maksude, maksete või trahvide tasumise tagamiseks.“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13320300. 200 Council of European Union, 2019, lk 8. 201 Raimondo vs. Italy App. No. 12954/87 (ECHR, 22 February 1994), Riela vs. Italy App. No. 52439/99

(ECHR 4 September 2001), Sun vs. Russia App. No. 31004/02 (ECHR 5 February 2009). 202 James vs. United Kingdom App. No. 8792/79 (ECHR 21 February 1986). 203 Wycichowski-Kuchta, G., 2023, lk 36–39. 204 Gogitidze & Others vs. Georgia App. no. 36862/05 (ECHR, 12 May 2015): § 96–113; Dimitrovi vs. Bulgaria, App. no. 12655/09

(ECHR, 3 March 2015): § 44–56. 205 Meyer, F., 2020. Recognizing the Unknown – the New Confiscation Regulation. European Criminal Law Review.

https://www.semanticscholar.org/paper/Recognizing-the-Unknown-%E2%80%93-the-New-Confiscation-

Meyer/c7bfe1d0109e989cb28bcceca2e3730dcc2291bd, lk 146-147.

94

Järgmine tähtis detail, mida EIK on käsitlenud NCB korras konfiskeeritud vara suhtes, hõlmab konventsiooni

artiklit 6 ehk õigust õiglasele kohtupidamisele206. Varade tagasinõudmine peab olema kohtus vaidlustatav

ning NCB tagasinõudmise kord peab olema nii mõistlik kui ka proportsionaalne207.

Vara omanikku tuleb tema vastu algatatud menetlusest teavitada ja anda võimalus selgitusteks. EIK ei pea

piisavaks, kui ametiasutus põhjendab, et isikul pole sissetulekut, mis oleks võimaldanud konfiskeerimist

taotletavat vara soetada. Samas ei pea asutus viitama ühegi konkreetse kuriteo toimepanemisele, vaid

peab esitama asjaolud, mis väidetavalt kujutavad endast teatud liiki ebaseadusliku tegevuse

toimepanemist, mille toel või mille eest vara saadi.208

On oluline, et kohus võtaks esitatud positsiooni ja materjalide suhtes põhjendatud seisukoha, vastasel juhul

võidakse tehtud otsustusega rikkuda kaebaja õiguseid209.

Seadusloomes õiguspärasust leida aitavate kontrollküsimustena nimetatakse asjaolud, millele peab saama

selged vastused: mis vara, kelle vara (ainult kahtlustatavate esemed või ka kasusaajate valdused,

kaasaaitajad) ja mis tingimustel; konfiskeerimise tüpoloogia, eeldused ja konfiskeeritava vara objektid

peaksid mitte ainult kajastama konfiskeerimise aluseks olevaid kontseptsioone, vaid andma ka piisavaid

juhiseid nii õiguspraktikale kui ka mõjutatud isikutele; seadused peavad määrama piirangud ja kaitse NCB

vastu; kolmandate isikute õiguste kaitse ja heauskne omandamine; NCB kasutamise ajaline piirang; NCB

materjalidele juurdepääs.210

206 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, 1950. RT II 1996, 11, 34. https://www.riigiteataja.ee/akt/13073654. Artikkel

6. „Õigus õiglasele kohtumenetlusele

Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule

kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Kohtuotsus

kuulutatakse avalikult, kuid istungi võib ajakirjanikele ja üldsusele täielikult või osaliselt kinniseks kuulutada demokraatliku

ühiskonna kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvides, alaealise huvides või poolte eraelu kaitseks või kohtu määratud

ulatuses erijuhtudel, kui avalikkus kahjustaks õigusemõistmist.

Igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud.

Igal kuriteos süüdistataval on vähemalt järgmised õigused:

a) saada viivitamata talle arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet tema vastu esitatud süüdistuse iseloomust ja alustest;

b) saada piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks;

c) kaitsta end ise või enda valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi juhul, kui see on õigusemõistmise huvides vajalik ja

süüdistataval pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks;

d) küsitleda ise või lasta küsitleda tema vastu ütlusi andma kutsutud tunnistajaid, lasta omalt poolt kohale kutsuda tunnistajaid

ja neid küsitleda tema vastu ütlusi andvate tunnistajatega võrdsetel tingimustel;

e) kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt.“ 207 Welch vs. UK, App. No. 17440/90 (ECHR 9 February 1995); Phillips vs. UK, App. No. 41087/98 (ECHR 5 July 2001); European

Commission Green Paper, The Presumption of Innocence (European Commission, COM (2006) 174, final, Brussels), lk 7. 208 R vs. Green [2005] EWHC 3168 (Admin) paragraph 38; Director of the Assets Recovery Agency vs. Olupitan and another [2007]

EWHC 162 (QB). 209 Rummi vs. Estonia, 2015. 63362/09. § 85–86. https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22itemid%22:[%22001-176629%22]}. 210 Meyer, F., 2020, lk 151–154.

95

Konfiskeeritava vara täpne määratlus ei saaks olla piiratum kui 2014. aastal ELis kokkulepitu:211

• „„tulu” – igasugune kuritegelikul teel kas otseselt või kaudselt saadud majanduslik hüve; see võib olla mis tahes vara, sh otsese tulu kõik hilisemad taasinvesteeringud või muundused ja igasugune väärtust omav tulem;

• „kuriteovahend” – mis tahes vara, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada mis tahes viisil täielikult või osaliselt kuriteo või kuritegude toimepanemiseks.“

Siiski on võimalik eriti riikides, mis keskenduvad seletamatule rikkusele (unexplained wealth), et

konfiskeerimine võib ulatuda kaugemale varadest, mis on otseselt seotud kõnealuse kuritegevusega. Sel

juhul kasutavad õiguskaitseasutused väärtuspõhiseid õigusnorme, kui on võimatu kindlaks teha konkreetset

kuritegelikul teel saadud tulu või kui see on segunenud muu varaga.212 Säärases segunenud varaga olukorras

võib kõne alla tulla seletamatu rikkuse kuriteo koosseisu olemasolu vajalikkus karistusseadustikus. Kui

tõendid on olemas, pole välistatud ka isiku süüstamise korral laiendatud konfiskeerimisvõimaluse

kasutamine.

Kurjategija kuriteo viljadest ilmajätmine on oma olemuselt õigustatud. NCB põhieesmärk on taastada vara

õigusjärgsele omanikule või kanda riigikassasse. Arvestades meetmete tõhususe ebakindlust, ei ole

otsustava tähtsusega NCB kui sellise proportsionaalsus, vaid selle konkreetne arhitektuur ja toimimine. NCB

suurimaks probleemiks peetakse seda, kuidas esitada piisavad tõendid eelneva õigusvastase käitumise

kohta ja siduda see varaga. Seni pole EIK esile toonud ühte konkreetset lahendusvõimalust213, kuid

kohaldatud kohtupraktika seab teatava raamistiku riigisisese NCB kujundamiseks214.

Tõendamisstandardi puhul eeldatakse samuti väiksemat koormust uurimisasutustele ning ollakse valmis

möönma vara konfiskeerimise puhul piisavaks tõenäosuse vormis (balance of probabilities215) kahtluse

esitamist, kus vara omanik ei suuda vastupidise kohta tõetruud versiooni esile tuua216, 217.

Süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise ankurdamine kriminaalmenetlusse tagab kohtute kaasamise,

mis toob kaasa kõrgetasemelised kaitsemeetmed218. On asutud senist EIKi praktikat arvestades arvamusele,

et NCB süsteem, mis järgib rangelt ennistamise (restitution) või ennetusparadigmat ja väldib hoolikalt

igasuguseid viiteid isiklikule karistusele, arvatakse mittekriminaalseks vara konfiskeerimiseks. Isegi kui

riiklik seadusandja otsustab integreerida NCB kriminaalmenetluse raamistikku, ei muuda see olukorda ega

meedet EIKi praktikaga vastuoluliseks.219, 220 EIK on aktsepteerinud kuritegevusega seotud NCBd

211 ELT, 2014. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/42/EL, 3. aprill 2014, artikkel 2. 212 UN, 2021, lk 8. 213 Meyer, F., 2020, lk 158–170. 214 Wycichowski-Kuchta, G., 2023, lk 27–47. 215 Eesti õiguskeeles sellele vastet näib, et polegi. Tuletatud kujul võiks see olla „tõenäosuse tasakaal“, „tõenäosuse test“ või

„tõenäosuse kaalumine“. 216 Open-ended Intergovernmental Working Group on Asset Recovery, 2019. Mutual recognition of non-conviction-based freezing

orders and confiscation judgments, para 6, www.unodc.org. 217 Gogitidze vs. Georgia, App. No. 36862/05 (ECHR 12 May 2015), paragraph 108. 218 Council of European Union, 2019, lk 9. 219 Wycichowski-Kuchta, G., 2023, lk 27–47. 220 Meyer, F., 2020, lk 148.

96

korruptsiooni, rahapesu, organiseeritud kuritegevuse, narkokaubanduse ja keskkonnakuritegevuse

valdkonnas, samuti poliitiliselt mõjutatud isikute (PEPide), riigiametnike, kuriteos kahtlustatavate ja nende

lähedaste isikliku või töökeskkonna vastu suunatud hagide vastavust221.

Et NCB institutsiooni seadustamisel oleksid tagatud tervikut moodustada aitavate komponentide olemasolu,

määratlus ja kompensatsioonimeetmed, tuleks seadustamisel tähelepanu pöörata järgmisele222: vara täpne

määratlus; ajaline piiratus; tingimused, millal on konfiskeerimine võimalik; nn määrdunud vara; varaga

seotud isikute väljaselgitamine; tõendamisstandardid; kohtulik järelevalve; vara arestimine; kulutused

elamiseks, ettevõtluseks ja õigusabiks; pööratud tõendamiskoormus; seotud isikute osalemine; kolmas isik;

uurimist tagavad määrused; õigusabitaotlused; rakendamine; kulud ja kompensatsioon.

NCBd ja konfiskeerimist üldisemalt õigustatakse erinevate eesmärkide kaudu, mis ei pea ilmtingimata

korraga esinema223:

1. status quo ante tagasivõitmine: taastatakse asjade olukord enne vastava süüteo toimepanemist;

2. võimalikke õigusrikkujaid (üldpreventsioon) ja tegelikke õigusrikkujaid (eripreventsioon)

heidutatakse tulevikus õigusvastaste tegude toimepanemisest;

3. ennetamine: kõnealune vara võetakse ära, et vältida selle kasutamist kuritegude edasiseks

toimepanemiseks (ohutusmeede);

4. abinõu: õigusrikkuja hüvitab ohvrile kuriteoga seotud kulude või valitsusele õiguskaitsetegevuse

kulud.

Riikides on legaalse ja kuritegevusest pärit vara segunemise tagajärjel tekkinud vara erinev tähendus. On

riike, kus hoolimata vara päritolust tingitud erinevusest ei hinnata nn märgistatud vara tervikuna

kuritegelikuks varaks ning tõendamiskoormus uurimisasutustele ja prokuratuurile jääb segunenud varast

üksnes illegaalset päritolu vara suhtes. Samuti võimaldavad konfiskeerimisreeglid sel juhul ainult segunenud

vara puhul illegaalset osa konfiskeerida. Teistsuguse vaatega kaasneb segunenud vara tervikuna

illegaalseks muutunud varaks arvestamine, mille suhtes võimaldatakse terves ulatuses

konfiskeerimismeetmeid võtta. Sagedamini on seda rakendatud kriminaalmenetluse ja isiku süü

küsimusega lahendamist leidvates kriminaalmenetlustes, kus tõendamiskoormus on suurem. Seda laadi

seisukoht võib esineda riikides, kus on kasutusel süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise süsteem.

Niisuguses olukorras võib aga isiku süü küsimust arutamata jättes ja tavapärasele tõendamislävendile

omaste üksikasjade väljaselgitamise kohustuse puudumisel tekkida vastuseis NCB rakendamisele.

Peamiseks põhjuseks on oht, mis tekib võimaliku valeotsuse tegemiseks, mille tagajärjel võib seotud isik

oma kõnealuse vara terves ulatuses kaotada, kui tõendamiskoormuse lävend on madalam. Seetõttu tuleks

NCB meetme võtmisel tõstatada selle vara suhtes eelkõige konfiskeerimisküsimus, mille puhul on tõendeid

kuritegeliku päritolu kohta. Legaalse ja illegaalse vara segunemise korral tekkinud segunenud vara

konfiskeerimisküsimused ja võimalused peaksid jääma tavapäraste isiku süü küsimusega seotud

221 Sealsamas, lk 156. 222 Council of Europe, 2020, lk 25–33. 223 Boucht, J., 2022, lk 221–250.

97

menetluste lahendada kas siis kriminaaltulu, kuriteos kasutatava vahendi või laiendatud konfiskeerimise

meetme vahendusel.

Kriminaalõigus ei taga pelgalt indiviidi, kollektiivsete, avalike ja riigi huvide kaitsmist erinevate rikkumiste

korral, vaid kaitseb samaaegu inimesi võimu kuritarvitamise eest ning seda kõigil tasemeil. Valedel alustel

otsuse tegemise vältimiseks on oluline tõendamisstandardi ja tõendamiskohustuse olemasolu. Esimene on

seotud sellega, mis asjaoludega tuleb tõendada, et konfiskeerimisotsust oleks võimalik teha. Esimene

alternatiiv ei sisalda nõuet tuvastada põhjuslikku seost vara ja keelatud tegevuse vahel, millest vara tekkis.

See on kasutusel Saksamaal. Teine võimalus eeldab sääraste seoste olemasolu. NCB menetlust ei saa

vaadata kui karistusmeedet riigi õigusruumis ning see ei saa vastata EIÕKi artiklis 6(2) toodud õigusele.

NCB, hõlmates üksnes kuritegevusest pärineva vara konfiskeerimist, mille eesmärk on neutraliseerida

illegaalne eesmärk, ei kanna endas karistusõiguslikku loomust. Lisaks võib tõendamiskoormuse nivoo

tõstmine liiga kõrgele kaasa tuua meetme efektiivsuse languse ning ühiskonnas usalduse vähenemise

varade tagasivõitmisse.224

Tõendamisnivoo viimine mõnevõrra kõrgemale kui 50% tõenäosuse võimalikkusest aitab vähendada

soovimatut eksimisvõimalust kohtuotsuse langetamisel. Seetõttu tuleks tõendamise tõenäosust tõsta ja

leida sobiv tasakaal karistusõiguses tõendamise standardi ja tõenäosuse tasakaalu vahel. See on viinud

arusaamisele, et sobida võiks selgelt tõenäosuse tasakaalust selgem versioon. Samal ajal peaks seadus

võimaldama teatud kaasuste korral (kus tänavalt leitakse kott sularahaga ja omaniku leidmine on

raskendatud või leidmise korral selgub, et tema legaalsed võimalused vara omada ei vasta tegelikkusele)

konfiskeerida vara isikut süüdi mõistmata.225 Varade kuritegevusest pärinemise tõendamisele aitab kaasa

finantsuurimine, mis kinnitab kuritegevusega seost, määramata konkreetse kuriteo aega, kohta või

üksikasju.

Tõendamisnivoo tõstmisel ei saa mööda vaadata levinud praktikast finantskuritegevuses, aga eriti rahapesu

kaasustes, kus kasutatakse pööratud tõendamiskoormust. Nimelt võib see tuua selgituste kaudu kaasa

uurimisasutuse esitatud versioonile lisaselgust, aga ei pruugi seda teha ning kokku võttes on seesugusest

õigusest loobumise korral kohtul kasutada ainult uurimisasutuse kogutud materjal. Seetõttu tuleks kasuks,

kui tõendamiskoormus oleks valdavalt riigil ning selgitamise võimalused ja põhjendamised vaidlusobjekti

päritolu ning seaduslikkuse küsimuses saaksid jääda varaga seotud isikule. See võib olla eriti kaalukas

olukordades, kus varaga seotud isik on riigist eemal ja valmis selgitusi jagama elektroonilisel teel või isik on

seotud organiseeritud kuritegevusega ega plaanigi teoreetiliselt objektiivseid selgitusi jagada.226

Hoolimata NCBga kaasneda võivatest vastakatest tunnetest või kahtlustest on valdav osa ühiskonnast seda

meelt, et kuritegevus ei tohi ära tasuda ja kuritegevusest saadud kasu ei tohi jääda kuriteo toime pannud

isikule. Kuritegevusest saadud kasumi peab riik suutma konfiskeerida. Õigus tuleb taastada ja ühiskond ei

saa leppida ebaausal teel rikastumisega, sest see loob ebavõrdust ja nihutab tasakaalust eemale seni

kinnistatud õiguskorra. Sellest kantud tõekspidamisest lähtudes saab riik võtta kuritegevuse vähendamiseks

224 Sealsamas, lk 233–239. 225 Sealsamas, lk 240–241. 226 Sealsamas, lk 243–247.

98

vajalikud meetmed ning neid ajas tõhustada. Rahvusvahelist kogemust ja praktikat arvestades võib

kujundada riigisiseselt parimad lahendused meie õigusruumi, mis taastavad õiglust, toovad kannatanule

vara tagasi ja võimaldavad riigis kehtivat õigust kõigile võrdselt kohaldada.

Ettepanek 33.

Justiitsministeeriumil koostöös Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga kaaluda Eesti

õigusruumi süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise meetmete lõimimise võimalikkust,

sealhulgas versiooni, mis on toodud raportis ja on seotud KrMSi vastava erikonfiskeerimise

menetluse sätestamise täiendamisega. Analüüsima peaks süüdimõistva kohtuotsuseta vara

konfiskeerimise võimalusi olukordades, kui:

1. kahtlustatav või süüdistatav ei vaidle vastu vara konfiskeerimisele;

2. kahtlustatav või süüdistatav on surnud, vastutusvõimetu või parandamatult haige;

3. kahtlustatav või süüdistatav hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale;

4. kuritegu on aegunud;

5. vara on leitud, aga pole teada kuriteo toimepanijat, mistõttu ei saa süüdistust esitada;

6. kahtlustatav või süüdistatav on välisriigis süüdi mõistetud, aga varad on Eestis;

7. riigil puudub avalik huvi isiku süüdimõistmiseks ja karistusõigus põhjal karistamiseks;

8. isiku süüstamiseks pole piisavalt tõendeid kuriteo ja vara vahel;

9. vara kuulub kolmandale isikule.

Kaaludes süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimise meetme Eesti õigusruumi integreerimist,

esitame ühe võimalusena lisada KrMSi uus peatükk, näiteks 162. See käsitleks erikonfiskeerimise ehk vara

süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise menetluse eripära. Seesugune vaade, millele on siinkohal

tuginetud, pärineb Läti kriminaalmenetluse seadustikust. Esitame raporti punktis 6.3.2.5 olulisemad sätted,

mis aitavad uue institutsiooniga seonduvat mõista ning mis on kohandatud Läti KrMSi erikonfiskeerimist

käsitlevas peatükis 82 sätestatu põhjal227. Meetme ulatuse puhul tuleks järgida rahvusvahelist praktikat ja

raportis esitatud soovitusi, et kuritegevus ei saaks olla tasuv. Et edaspidises seaduse muudatuse

väljatöötamise kavatsuses saaks süüdimõistmiseta vara konfiskeerimist võimalikult avaralt käsitleda,

teeme lisaettepaneku halduskonfiskeerimisega seotud võimaluste kasutuselevõtu kaalumiseks ja

hindamiseks.

Ettepanek 34.

Justiitsministeeriumil koostöös Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumiga kaaluda vara

halduskonfiskeerimisele omase regulatsiooni Eesti õigusruumi lõimimist, mis võimaldaks

rakendada teatud liiki (nn peremeheta) vara suhtes konfiskeerimist ja tõkestada kuritegevusest

saadud kasu ringlusse laskmist.

227 Kriminālprocesa likums, 2005. Criminal Procedure Law. https://likumi.lv/ta/en/id/107820-criminal-procedure-law.

99

Ettepanek 35.

Justiitsministeeriumil analüüsida uue meetmena nn seletamatu vara kohta selgitusmääruse

võtmist, et tuvastada kahtlase päritoluga vara legaalsust ja saada vajalikud põhjendused vara

omanikult. See aitaks otsustada süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimise menetluse

jätkamist või lõpetamist.228

Süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise meetme võtmisel soovitame:

1. Justiitsministeeriumil koos kohtute ja prokuratuuriga kaaluda juhendmaterjali koostamist

rakendusasutustele, et uue meetme raames tehtavad tegevused oleksid ühetaolised ning

normikohased;

2. Justiitsministeeriumil integreerida uute vara konfiskeerimist käsitlevate meetmete võtmisel

automatiseeritud statistika kuvamisse vajalikud andmeväljad, mis aitaksid edaspidi saada

ülevaadet meetmete võtmisest ja tõhususest;

3. Justiitsministeeriumil hinnata kehtiva õiguse täiendamise vajadust osas, mis käsitleb andmete

vahetuse, varade arestimise ja konfiskeerimise võimaldamist teiste riikidega ning riikides

süüdimõistva kohtuotsuseta menetluste puhul.

Soovitud tulemus. Kuritegevuse tasuvust vähendada aitavate uute meetmete võtuga suudab Eesti üles leida

seni varjul olnud kuritegevusega seotud varad, need arestida ja konfiskeerida. Kuritegevuse tasuvust

hakatakse olulisel määral pidurdama.

6.3.3. Karistusseadustik

6.3.3.1. Alusetu rikastumise määratlus

Kui riigis pole kuriteona käsitletav alusetu rikastumine ning puudub ka süüdimõistva kohtuotsuseta

konfiskeerimise institutsioon, siis saab oluline osa ebaseaduslikul teel saadud varast jääda isikutele alles.

Seda põhjusel, et aeganõudev ja tavapärane kõrge tõendamisstandardiga kuriteo uurimine,

konfiskeerimismenetlus, varade arest ja konfiskeerimine ei ole kogu maailmas täiel määral edu tagavaks

ainsaks meetmeks.

228 Unexplained Wealth Order, edaspidi UWO, mis on kasutusel Suurbritannias ja Kanadas.

100

UNCAC artikkel 20 viitab soovitusliku normi kasutuselevõtmisele konventsiooniga liitunud riikides229:

„Kooskõlas oma põhiseaduse ja õiguspõhimõtetega kaaluvad konventsiooniosalised meetmete võtmist, et

tunnistada kuriteoks (juhul, kui see on toime pandud tahtlikult) alusetu rikastumine, s.t ametiisiku vara selline

märkimisväärne suurenemine, mida ta ei saaks oma sissetulekut aluseks võttes mõistlikult põhjendada.“

Näiteks on Leedu KarSis ette nähtud eraldi kuriteokoosseis (§ 1891)230 selliste juhtumite tarvis, kui inimese

mittelegaalne vara ületab teatud piiri. Piiri määratlemiseks on kasutusel ühik 500 MSL231, mille väärtus oli

2021. aastal 20 000 eurot. Kõnealuse kuriteo eest võib karistada nii füüsilist kui ka juriidilist isikut

rahatrahvist kuni vanglakaristuseni. Leedu Riigikohus on hinnanud alusetu rikastumise kuriteo koosseisu

põhiseadusele vastavaks232. Illegaalse rikastumise kuriteokoosseisu laiema käsitluse on avanud Baseli

Instituut oma analüüsis 2021. aastal233. Analüüsis kajastatud rahvusvahelist praktikat võiks arvestada Eestis

selle kuriteokoosseisu kasutusele võtmise edaspidises diskussioonis. See võib olla nii alternatiiv

süüdimõistmiseta vara konfiskeerimise võimalusele kui ka teineteist täiendav meetmete kooslus. Tuleks

hinnata koosseisulisi aspekte, kas see on mingitel tingimustel rakendatav tõhusamalt kui süüdimõistmiseta

vara konfiskeerimine.

Ettepanek 36.

Justiitsministeeriumil kaaluda KarSi täiendamist uue kuriteokoosseisuga „Alusetu rikastumine“.

Soovitud tulemus. Seadused on nüüdisajastatud ning võimaldavad kuritegevuse tasuvust vähendada.

6.3.3.2. Juriidilise isiku vastutus

Eestis ja mujal maailmas saab üha enam teoks kuritegelike ettevõtmiste elluviimisel juriidiliste isikute

kasutamine ja ärakasutamine. Europoli 2023. aasta raportis234 hinnati, et organiseeritud kuritegevus

229 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastane konventsioon (2003). 230 Lithuanian Criminal Code, 2015. „Article 1891. Unjust Enrichment. 1. A person who holds by the right of ownership the

property whose value exceeds 500 MSLs, while being aware or having to be and likely to be aware that such property could not

have been acquired with legitimate income, shall be punished by a fine or by arrest or by a custodial sentence for a term of up to

four years. 2. A person who takes over the property referred to in paragraph 1 of this Article from third parties shall be released

from criminal liability for unjust enrichment where he gives a notice thereof to law enforcement institutions before the service of

a notice of suspicion and actively cooperates in determining the origin of the property. 3. A legal entity shall also be held liable

for the acts provided for in this Article.“ https://e-

seimas.lrs.lt/portal/legalActPrint/lt?jfwid=rivwzvpvg&documentId=a84fa232877611e5bca4ce385a9b7048&category=TAD. 231 1 MSL – minimaalne elatustase. 232The constitutional court of the Republic of Lithuania, 2017. On criminal liability for illicit enrichment. 15 March 2017, no KT4-

N3/2017, Case no 14/2015-1/2016-2/2016-14/2016-15/2016. https://lrkt.lt/en/court-acts/search/170/ta1688/content. 233Dornbierer, A., 2021. Illicit enrichment: a Guide to Laws Targeting Unexplained Wealth. Basel: Basel Institute on Governance.

https://baselgovernance.org/publications/illicit-enrichment-guide-laws-targeting-unexplained-wealth. 234 Europol, 2023.

101

rakendab ettevõtteid oma illegaalsete ettevõtmiste elluviimiseks enam kui 60% avastatud juhtumitest.

Ettevõtluskultuuri parendamisele, pettuslike ja korruptsioonist tekkivate ärakasutamiste vähendamisele

aitaks kaasa, kui teatud suurusega ettevõtted oleksid kohustatud selgitama, maandama ja seirama pettust

ning korruptsiooniriske. Võimalik, et ettevõtete ringi piiritlemiseks tuleks lähtuda käibe suurusest või

inimeste arvukusest, kuid selle eesmärk oleks ausale ja läbipaistvale töökultuurile hea töökeskkonna

ülesehitamine.

See aitab suurel määral hoida ära töötajatel illegaalse kasu saamist ja ettevõttele kahju tekitamist ning loob

progressiivse ja riske ennetava ettevõtluskultuuri, mis hakkab riigis positiivselt mõjutama üldist kuritegevuse

taset ning teeb ühiskonna tugevamaks kuritegevuse vähendamiseks plaanitavates ettevõtmistes.

KarSi § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi

rikkudes toime pannud kas tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja või mistahes isik

käesoleva lõike punktis 1 nimetatud organi või isiku korraldusel või juriidilise isiku puuduliku töökorralduse

või järelevalve tõttu. KarSi § 14 lg-s 2 on sätestatud, et kui juriidiline isik on õiguslikult kohustatud tegutsema,

vastutab ta lõikes 1 sätestatud alustel tegevusetuse eest, sõltumata sellest, kas juriidilise isiku kõrval on

õiguslikult kohustatud tegutsema lõikes 1 nimetatud organ või isik. Näide: kui isik on ettevõttes tööl mingit

töölõiku tegeval ametikohal ja tal on juurdepääs ettevõtte varade kasutamisele või käsutamisele, siis võib ta

juurdepääsetavat vara kasutada erahuvides ning seda omastada või ettevõttele kahjulikult kasutada.

Ettevõte juhtkond ei pruugigi sellest teada saada või avastatakse see ajal, mil töötaja tekitatud kahju on

kasvanud väga suureks, ning alles siis pöördutakse abi saamiseks uurimisasutuse poole. Peamiselt sai

säärane tegevus võimalikuks seetõttu, et ettevõttes polnud varade ja tegevuse suhtes riskide

haldamissüsteemi välja töötatud ning selle hindamise ja seiramisega ei tegeldud, kuna see on lisakulu või

pole seda tähtsaks peetud. Niisugune juhtkonna suhtumine soodustab aga töötajaskonnas võimalikke

väärkasutusi, sest teistsuguseid meetmeid pole võetud ja igaüks saab lähtuda enda arusaamast. Sellise

kaasuse puhul ei oleks kehtiva õiguse korral ilmselt võimalik müügisektoris tegutsevat ettevõtet

kriminaalvastutusele võtta seoses hoolsusmeetmete võtmata jätmisega. Kui see oleks aga reguleeritud

turuosalise (FI ja RABi järelevalvatava) juures toimunud, siis võiks see teoorias olla võimalik.

Rahvusvaheline praktika

Suurbritannias on kasutusel seadus „UK Bribery Act“235, mille kohaselt on altkäemaksu ärahoidmiseks

tegevuste puudumine karistatav ettevõtetele, kelle aastane käive on vähemalt 10 mln naela. Seda vahendit

hinnatakse heaks motivaatoriks, et kohustada erasektorit vastavuskontrolliga tegelema ja hoolsuskohustusi

järgima. Hoolsuskohustuste asjus on peale riiklike juhiste236 antud välja ka juhendmaterjalid237. Lisaks on

235 UK Bribery Act, 2010. Failure of commercial organisations to prevent bribery.

https://www.legislation.gov.uk/ukpga/2010/23/crossheading/failure-of-commercial-organisations-to-prevent-bribery. 236 Ministry of Justice, 2010. The Bribery Act 2010. Guidance about procedures which relevant commercial organisations can put

into place to prevent persons associated with them from bribing (section 9 of the Bribery Act 2010).

https://assets.publishing.service.gov.uk/media/5d80cfc3ed915d51e9aff85a/bribery-act-2010-guidance.pdf. 237 Transparency International UK, 2010. The 2010 UK Bribery Act Adequate Procedures: Guidance on good practice procedures for

corporate anti-bribery programmes. https://www.transparency.org.uk/sites/default/files/pdf/publications/Adequate_Procedures_-

_Guidance_to_the_UK_Bribery_Act_2010.pdf.

102

Suurbritannias 2017. aastast erasektoris võimalik karistada ettevõtete juhte selle eest, kui maksupettuse

toimepanemise ärahoidmiseks pole ettevõtetes piisavalt meetmeid võetud. USAs hindab prokuratuur kuriteo

esinemisel ja võimaliku karistuse otsustamisel ettevõtetes oleva vastavusprogrammi olemasolu ja

toimivust238, mille soovitusi uuendati 2023. aastal239.

Tegemist on laiema teemaga, mistõttu selle lahendamiseks tuleb ilmselt alustada avalikku diskussiooni ning

kaasata avaliku ja erasektori osalised, et leida kuldne kesktee meie ettevõtluskultuuri parendamiseks,

tugevdamiseks ning kuritegevuse vähendamiseks.

Ettepanek 37.

Justiitsministeeriumil kaaluda võimalusi luua vastutustundlik ettevõtluskultuur äriseadustiku

täiendamisega:

1. seada meetmete võtmise kohustus teatud suurusega aastakäibega ettevõtetele, et tegelda

pettuse ja korruptsiooni vältimiseks vastavuskontrolliga, järgida hoolsuskohustusi ning hoida ära

maksupettust;

2. meetmete võtul tuleks koostada vajalikud juhised, mis kirjeldavad meetmete sisu ning

miinimumstandardeid, millele peaks nn kohustatud isik vastama;

3. arutleda meetmete kohaldamisel vastutusele võtmise võimalikkuse üle KarSi järgi, kui nimetatud

kohustusi ei täideta ja ettevõttes pannakse toime kuritegu.

Nimetatud muudatused võivad hõlmata korruptsioonivastast seadust, äriseadustikku ning KarSi.

Soovitud tulemus. Suurema käibega ettevõtetes on kasutusele võetud riskide hindamise süsteemid, mis

aitavad takistada kuritegevuse esinemist ja levikut ning tekkida võivat kahju. Kuritegevust saab sel moel

koostöös erasektoriga tõhusalt vähendada.

6.3.3.3. Laiendatud konfiskeerimine

Allpool on loetelu karistusseadustikus märgitud kuritegudest, mille kriminaalmenetluse toimetamisel pole

võimalik laiendatud konfiskeerimine, kuna need kuriteod on senisest prioriteetsusest lähtuvalt nn kataloogist

välja jäänud:

1. altkäemaksu vahendamine (KarS § 296) – aususe kohustuse rikkumisega seotud kuritegudest on

altkäemaksu võtmine ja andmine kuriteod, mille puhul võib rakendada laiendatud konfiskeerimist.

Altkäemaksu vahendamise kuriteo uurimisel ei ole see võimalik. Oma eesmärgilt ei ole vahet, kas

isik annab, võtab või vahendab altkäemaksu – nende tegude ainsaks eesmärgiks on kuritegelik

rikastumine, eelisolukorra saamine või võimaldamine. Altkäemaksu kuritegude uurimisel on

238 US DOJ, 2023. Justice Manual. Criminal. 9-28.800 – Corporate Compliance Programs. https://www.justice.gov/jm/jm-9-

28000-principles-federal-prosecution-business-organizations#9-28.800. 239 US DOJ, 2023. Evaluation of Corporate Compliance Programs. https://www.justice.gov/media/1160391/dl?inline.

103

selles mõttes põhjendamatult leebem vahendajate kohtlemine. Ka nemad on oma tegu toime

pannes teadlikud teo tegelikest asjaoludest ning motiiv on teiste osalistega sarnane;

2. investeerimiskelmus (KarS § 211) – mitmete kelmuste erikoosseisude puhul on ette nähtud

laiendatud konfiskeerimise kohaldamine. Investeerimiskelmus seda ei võimalda. PPA viimaste

aastate kriminaalmenetlustest ilmneb, et kahtlustatavad isikud elavad üle oma võimete enam, kui

tuvastatud kuritegudest pärit vara seda võimaldaks. Seletatav on see asjaoluga, et ilmselt ei ole

kriminaalmenetluse käigus õnnestunud välja selgitada kõiki kuritegevusega seotud asjaolusid või

kannatanuid, kes ei taha ise end kriminaalmenetlusse segada. Kuna isiku elatustase erineb

ametlikest sissetulekutest (kuritegelik tulu on arvesse võetud), on alust eeldada, et isik on

tegelikult tegutsenud pikemaajaliselt või laiahaardelisemalt. Seega jätab laiendatud

konfiskeerimise võimaluse puudumine kuriteo toime pannud isikutele osaliselt ikkagi alles selle,

mis seaduse järgi neile kuuluma ei peaks. See, et kannatanu ei taha oma vara tagasi, ei tähenda,

et teo toimepanijal on õigus selle arvelt rikastuda. Järelikult oleks põhjendatud

investeerimiskelmuse puhul rakendada laiendatud konfiskeerimist, et kurjategijaid paremini

varaliselt mõjutada;

3. sanktsioonikuriteod (KarS § 93¹) on nüüdseks omandanud hoopis teise tähenduse, kui see oli

aastal 2019, mil santsioonikuritegude säte KarSi toodi. Praegu on mitmeid kriminaalasju

alustatud nimetatud paragrahvi alusel. Kuna sageli on menetlused seotud riikidega, kust ei ole

võimalik infot saada, eriti veel sellist liiki kuritegude uurimiseks, siis jääb kahtlustatavate ja

nendega seotud isikute finantskäitumise uurimise võimalus piiratuks. Seega ei ole võimalik saada

tõendeid kuriteost pärit vara kohta. Teadaolevalt on menetluses kriminaalasju, kus on näha, et

isikute elatustase on erinev nende ametlikust sissetulekust. Sanktsioonikuriteod on oma

olemuselt ohtlikud julgeolekule ja seepärast tuleks nende kuritegude puhul võtta kõik meetmed

kurjategijate mõjutamiseks eeskätt just varaliselt. Sarnaselt salakaubaveoga on vaja ette näha

laiendatud konfiskeerimine, kui rikutakse sanktsiooni, sest süstemaatiline sanktsiooni rikkumine

ja selle organiseerimine võib väga tõenäoliselt kujuneda mõne isiku oluliseks elatusallikaks. Võib

esineda juhtumeid, kus Eesti kodanikud või äriühingud rahvusvahelises kaubanduses kasutavad

sanktsioneeritud kaupade veoks ning kauba eest maksmiseks süstemaatiliselt ja kavatsetult

välisriikide ning eelkõige ELi-väliseid ettevõtteid ja maksmise viise, et sanktsioonidest mööda

hiilida, ning kriminaaltulu tagasi Eestisse saata. Samuti võib esineda juhtumeid, kus Eestis asuvad

isikud ja ettevõtted käitlevad varjatult sanktsioneeritud isikute vahendeid, suunates neid edasi

välisriikidesse. Sellest lõigatakse majanduslikku kasu ning luuakse endale põhiline

sissetulekuallikas. Säärastel puhkudel ei ole Eestis sanktsioneeritud kaupa või sanktsioonialuste

isikute käibevahendeid, mida oleks võimalik arestida ja hiljem konfiskeerida, kuid Eestis asub

kuriteo eest saadud vara, mis vastab laiendatud konfiskeerimise tingimustele;240

4. keskkonnakuriteod (§ 356. Puude ja põõsaste ebaseaduslik raie; § 357. Kaitstava loodusobjekti

kaitse nõuete eiramine; § 361. Loodusliku loomastiku kahjustamine (röövpüük ja salaküttimine);

§ 364. Keskkonna saastamine; § 363. Keskkonnakaitseloata tegutsemine; § 3681. Riikidevahelise

240 Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muudatuste eelnõusse on ettepanek § 931 kohta 2023. aastal esitatud, eelnõu 332 SE

on 23. novembri 2023. aasta seisuga läbinud Riigikogus esimese lugemise.

104

jäätmeveo nõuete rikkumine; § 3683. Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud aine ja toote

käitlemine). Loetelu keskkonnakuritegudest on omandanud tänapäeval märksa tõsisema

tähenduse võrreldes ajaga, mil need karistusseadustikku lisati. Keskkonna hoidmise ja keskkonna

tahtliku kahjustamise tõkestamise eest võideldakse maailmas üha tugevamalt ja

laiaulatuslikumalt. Samas on tõdetud, et keskkonnakuritegusid pannakse toime suure kasu

saamise ja osalt kalli utiliseerimise vältimiseks. Ükski siinkohal märgitud kuriteokoosseis ei

võimalda teo toimepanija suhtes laiendatud konfiskeerimist. See tähendab, et üks hoob

elukutseliste keskkonnakurjategijate ohjamiseks on puudu.

Ettepanek 38.

Justiitsministeeriumil kaaluda kuriteokoosseisude, KarSi § 296, § 211, § 93¹, § 356, § 357, § 361, §

364, § 363, § 3681 ja § 3683 täiendamist vara laiendatud konfiskeerimist võimaldava sõnastusega:

„Kohus võib kohaldada selles paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud

konfiskeerimist käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatu alusel.“

Soovitud tulemus. Märgitud kuritegude avastamisel ja menetlemisel tekib reaalne võimalus kuritegevusest

saadud tulu puhul kasutada laiendatud konfiskeerimise võimalusi. See tõkestab kuritegevuse tasuvust ning

rõhutab õigusriigile omaste väärtuste toimimist. Tõenäoliselt õnnestub selle meetme kaudu jõuda

kuritegeliku tulu leidmisele, arestimisele ja konfiskeerimisele.

6.3.3.4. Eelkuriteota rahapesu raskendatud tõendamine

Rahapesu kuritegude rakendamises ja tõlgendamises on Eestis aastatega tekitanud kohtupraktikat, kuid

Riigikohtuni on jõudnud üksikud kaasused. Senised lahendid on olnud määravaks prokuratuuri käsitlusele ja

mõjutanud menetletud kriminaalasjade olemust. Eelkõige on tingitud probleemkoht liigse tõendamiskoorma

eeldusega süüdistajale, et eelkuriteota ehk autonoomsete241 rahapesu kaasuste puhul oleks tõendatud

kuritegelikule päritolule lisaks konkreetne kuritegu, selle liik ja aeg. Samas pole ELi direktiivi 2018/1673

soovituse kohaselt eelkuriteo kohta vaja süüdimõistvat otsust242. Pole vaja tõendada, millal ja kus on

eelkuritegu toime pandud. On vaja vaid kindlaks teha, et raha pärineb kuritegevusest. Eelkuriteota rahapesu

korral saab igasugune kuritegu olla eelkuriteoks. Eelkuritegu tõendades tuleb tõendada seos eelkuriteo, vara

241 Stand-alone or autonomous money laundering. 242 Direktiiv (EL) 2018/1673, 2018. Rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil, p 12: „Et rahapesuvastane võitlus

kriminaalõiguse meetmete abil oleks tõhus, peaks olema võimalik teha süüdimõistev otsus vajaduseta täpselt tuvastada, millise

kuritegeliku tegevusega vara saadi, ja eeldamata eelnevat või samaaegset süüdimõistmist selle kuritegeliku tegevuse eest,

võttes samal ajal arvesse kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid ja tõendeid.“ https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018L1673.

105

ja kahtlusaluse vahel. Samas saab ametlikke varasid välistades jõuda illegaalse varani ja selle kaudu

eelkuritegudeni.

Niisuguse vaatenurga kasutuselevõtul on abiks Hollandi praktika, kus prokurörid pärast sealse Riigikohtu

seisukohta kuritegeliku päritolu sisustamisest (pole vaja tõendada, kes on kuriteo toime pannud ning millal

ja kus on kuritegu toime pandud) järgivad rahapesu juhtumites, kus eelkuritegu pole teada, kuue sammu

hindamissüsteemi243, mida on edutult vaidlustatud ka EIKis244:

1. eelkuriteo kohta ei ole otseseid tõendeid;

2. rahapesu kahtlus – info kahtlusaluse ja vara kohta, kahtlased ülekanded, vara päritolu pole selge,

ülekanne ei sobi isiku tavakäitumise või varaga;

3. kahtlusaluse selgitus – varajane teave, mida kahtlusalune ütleb vara päritolu kohta;

4. nõuded kahtlusaluse selgitusele – peab olema protokollitud;

5. otsus prokuratuurist – kas alustada menetlust või mitte;

6. järelduste tegemine – võib järeldada, et raha pärineb kuritegevusest ja muud võimalused on

välistatud. Vara ei ole saadud seaduslikult.

Ettepanek 39.

Justiitsministeeriumil analüüsida rahapesu kuriteo koosseisu täiendamise vajalikkust ning

RahaPTSis ja KarSis sätestatud sõnastust, et kasutatav määratlus poleks rahvusvahelist praktikat

arvestades liiga piirav ning kuritegevus ei saaks ära tasuda.

Ettepanek 40.

Prokuratuuril ja uurimisasutustel kaaluda autonoomse rahapesu juhtumite korral

kriminaalmenetluste tõhusat toimetamist ja rahvusvahelise tõendamispraktika kasutamist,

vajaduse korral täiendada prokuratuuri rahapesu uurimise juhendit.

Soovitud tulemus. Kuritegevus ei tasu end ära. Menetletakse varjatud kuritegevuse keerulisi kriminaalasju,

mis vastasel korral võimaldavad karistamatult finantssektorit väärkasutada ja riigi mainet kahjustada.

243 Tax and Customs Administration, 2019. Indirect Method of Proof Providing Evidence in Stand-alone Money Laundering

Investigations, lk 14–23. https://www.amlc.eu/wp-content/uploads/2019/04/Money-Laundering-the-Indirect-Method-of-Proof-

2019.pdf. 244 AMLC, 2019. Zschüschen vs. Belgium, ECHR indirect method of proof. https://www.amlc.eu/zschuschen-echr-indirect-method-

of-proof/.

106

6.3.3.5. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise hooldusmeetmete raske rikkumine

KarSis on rahapesusüüteod rahapesu ja rahapesu kokkulepe. Finantssektoris juhtuvad rahapesukuriteod

saavad sageli toimuda siis, kui asutuses on töötaja rahapesuskeemidesse pühendatud või saab selle

võimaldamisest kasu. Ilma töötaja tegevuseta ei saaks rahapesu olla. Vastavas asutuses on seatud sektorile

omased hoolsusmeetmed, millest töötajaskond peab kinni pidama ja neid järgima. Mida suuremad on

finantsasutuse riskiisust tingitud riskid, seda enam peavad toimima kompensatsioonimeetmed, et hoida ära

süsteemi väärkasutamist ning kuritegude toimepanemist. Rahapesu on varjatud kuritegevus ja see toimub

sageli finantssüsteemi kasutades. Et mõjutada sektoris töötavaid inimesi juhiseid ja hoolsusmeetmeid

järgima, kahtlaste tegevuste kohta märku andma ning hoolsusmeetmete järgimata jätmisel pakutavast

hõlptulust loobuma, tuleks kaaluda KarSi uue kuriteokoosseisu lisamise vajadust.

Ettepanek 41.

Justiitsministeeriumil kaaluda KarSi täiendamist sel viisil, et RahaPTSis toodud hoolsusmeetme

süsteemne rikkumine teatud mahuga tehingu korral oleks sätestatud kuriteokoosseisuna.

Soovitud tulemus. Rahapesu ja terrorismi rahastamine on tõhusamalt tõkestatud. Kuriteo ilmsikstulekul

võib teo toimepanija vastutusele võtta.

6.3.4. Kinnistusraamatuseadus

6.3.4.1. Kinnisvara müügitehingu maksumuse teabele juurdepääs

Kinnistu245 müügitehingu maksumuse kajastamine ja andmetele juurdepääs on olulise tähtsusega

uurimisasutustele ning Rahapesu Andmebüroole, et tõkestada finantskuritegevuse levikut ja rahapesu.

Kinnistusraamatu koosseisus on muu hulgas kinnistuspäevik, kuhu kantakse peale kinnistamisavalduste

veel avalduse vastuvõtmise kuupäev, kinnistu number, määruse tegemise aeg, kestus, lisadokumentide

saabumise aeg, kandemääruse tegemise, sissekande ja teatavakstegemise aeg, kinnistamist korraldavate

isikute allkirjad, tehinguväärtus ja riigilõiv. Kinnistuspäevik on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks ja

sellega tutvumist ei võimaldata.246

245 Kinnistusraamatuseaduse § 51 põhjal on kinnistu kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud 1) kinnisasi (maatükk); 2)

hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus. https://www.riigiteataja.ee/akt/KRS. 246 Sealsamas, § 10, § 19 lg 2, § 74, § 77’.

107

Tehinguväärtuse kohta automatiseeritud andmeid uurimisasutustele ja järelevalveasutustele ei edastata

ning seetõttu jääb säärane tähtis teave asutustel kasutamata, mis võib viia seoste ja illegaalse raha kasutuse

avastamiseni. Müügitehingute andmeid kasutatakse kriminaaltulu tuvastamisel, kas isiku legaalne

sissetulek on vastavuses tema varalise seisuga. Oluline on see teave valdkondlikes analüüsides, kus

liigutakse varalt kuriteole. Juurdepääsu peaksid saama uurimisasutused ja Rahapesu Andmebüroo oma

ülesannete täitmiseks.

Ettepanek 42.

Justiitsministeeriumil analüüsida, mis arendusi ja õigusloomet on vaja, et saaks uurimisasutustele

ja Rahapesu Andmebüroole kättesaadavaks teha masintöödeldaval viisil kinnistusraamatusse

kantud kinnistute müügitehingute väärtuse andmed.

Soovitud tulemus. Kinnistute müügitehingute väärtustele on asjaomastel asutustel juurdepääs, mis

võimaldab avastada finantskuritegevusele omaseid ilminguid ja kriminaaltulu ning tõendada vara

muundamist.

6.3.5. Muud regulatiivsed muudatused

6.3.5.1. Kuritegevuse varalise mõjutamise efektiivsust ja järjepidevust loov arengukava

Riikliku strateegilise visioonidokumendita on kuritegevuse vähendamine varalise mõjutamise kaudu saanud

seni kaootilist tähelepanu ega ole suunatud võitluses kuritegevusega järjepideva edu saavutamisele.

Strateegilise visiooni ning mitmele aastale kantud tegevuste riiklikul tasemel kokku leppimata jätmisest

tingituna kannatab võtmerolli haldavate asutuste tähelepanuta jäänud kuritegevuse varalise mõjutamise

efektiivsus. See avaldab omakorda mõju kuritegevuse levikule, selle kasumlikkusele ning tekkiva kahju

suurenemisele.

Kuritegevuse varalise mõjutamise arengukaval (või programmil) võiksid olla järgmised peaeesmärgid:

1. edendada ja tõhustada kuritegevusvastast ennetustegevust;

2. tõkestada kuritegelikku tegevust, võttes kurjategijatelt ära ebaseaduslikus tegevuses kasutatud

või omandatud vara;

3. edendada ja tõhustada koostööd riigi ning välisriikide õiguskaitseasutuste vahel;

4. tagada arengukava professionaalne ja läbipaistev haldamine.

Nende eesmärkide saavutamiseks peaksid õiguskaitse- ja justiitssüsteem kasutama võimalikult suures

ulatuses varade konfiskeerimise võimalusi, uurides, tuvastades, arestides ning konfiskeerides kurjategijate

ja nende organisatsioonide vara, tagades samal ajal kõigi varaomanike menetlusõiguste nõuetekohase

108

kaitse. Varade konfiskeerimine mängib olulist rolli ebaseadusliku ettevõtluse katkestamises ja lõpetamises,

kurjategijatelt ebaseaduslikust tegevusest saadud tulust ilmajätmises, kuritegevuse tõkestamises ja

ohvritele vara tagastamises.

Riikliku strateegia olemasolu vajalikkust rõhutab samuti uus ELi direktiiv kriminaaltulu tuvastamisest ja

konfiskeerimisest, millega hakatakse riikidelt sellise strateegilise dokumendi olemasolu nõudma.

Tõhus varade arestimine ja konfiskeerimine on uurimisasutuste ning prokuratuuri jõupingutuste tähtis osa

võitluses kõige keerukamate ja mastaapsemate kuritegudega, mille toimepanemine on tingitud varalise kasu

saamisest.

Riikliku arengukava tarbeks on vaja teada, mis on mõjusa tegevuse arvulised näitajad, et tulemustele

hinnanguid anda. Selleks on kogutud 2023. aasta ja kolmel korral (4, 8, 12 kuu vaates) 2024. aasta kohta

uurimisasutustelt statistilisi andmeid varade arestimise ja ärahoitud kahju kohta. Seda jätkatakse seni, kuni

saadakse arestimise, haldamise ja konfiskeerimise statistika automatiseeritud kujul.

Ettepanek 43.

Siseministeeriumil, Justiitsministeeriumil ja Rahandusministeeriumil koostada uus riiklik

kuritegevuse varalise mõjutamise arengukava (programm), mis selgitaks peamised probleemid,

seaks riikliku fookuse ning sätestaks järelevalvemeetmed ja seiramissüsteemi. Koostamisel

hinnata, kas programmi saab lõimida mõnesse eksisteerivasse arengukavasse ja milline oleks

eelarve planeeritavate tegevustega kaasnevate kulutuste katteks.

Soovitud tulemus. Eestil on strateegiline riiklik visioon ja arengukava kuritegevuse varalise mõjutamise

tõhustamiseks ning kuritegevuse vähendamiseks. Kuritegevus ei saa ega tohi ära tasuda.

6.3.5.2. Kriminaaltulu leidmise, arestimise ja konfiskeerimise tõhustamise väärtustamissüsteem

Jõustunud kohtuotsusega konfiskeeritud vara sõltuvalt kohtu otsustusest ja vara liigist suunatakse

riigituludesse Rahandusministeeriumi hallatavale arvelduskontole. Menetluse ajal nõude tagamiseks

arestitud varast hüvitatakse kannatanutele tekkinud kahju või kohtutäitur asub konfiskeeritud vallasvara

realiseerima ning saadud müügist kulude mahaarvamise järel hüvitatakse kannatanule kahju. Lisaks võivad

uurimisasutused konfiskeeritud sõidukite puhul otsustada nende kasutuselevõtu, et korraldada

jälitustoimingud. Küll pole aga võimalik varade arestimise ja konfiskeerimisvõime suurendamiseks kasutada

jõustunud kohtuotsustega riigituludesse kantavat summat osaliselt tegevusteks, mis aitaksid kaasa

järjepidevale aasta-aastalt täiendamist vajavate teadmiste ja kogemuste kasvule ning kuritegevusega

saadud vara ülesleidmisele. Sellist toetavat formaati on maailmas üha enam rakendatud247 küll erineval moel

247 Näiteks USAs, Suurbritannias ja Lätis.

109

ja mõõtmetes, kuid kõik kannavad ühte eesmärki: võitlust kuritegevusega tuleb riigis ohjata maksimaalsel

võimalikul määral, suurendades uurimisasutuste teadmist ja oskust ning tõhustades tegevusi.

Uurimisasutused ja prokuratuur ei saa ressursi piiratuse tõttu valdkonda arendada, enda kompetentsust

kasvatada ega varade haldamissüsteemi korrektselt ja jätkusuutlikult majandada. Olemasoleva

rahastusmudeliga ei saa PPA varade haldust nüüdisaegselt korraldada. Puudu on spetsialiseerunud

ametnikest, taristust, infosüsteemidest jne. Praegune töökorraldus ei ole jätkusuutlik, mistõttu oleks mõistlik

vähemalt osa konfiskeeritud vara müügist saadavast tulust suunata terviksüsteemi arendamisele ja kestvale

toimimisele.

Töörühmale esitatud andmetest nähtub, et PPA menetlustes ajavahemikul 2020–2022 konfiskeeritud

varade müügist on kokku 380 müügiga saadud tulu üle 2 mln euro (keskmiselt 0,7 mln eurot aastas). Kolme

aasta jooksul on PPA võtnud kasutusse umbes 30 konfiskeeritud sõidukit, mille kasutuselevõtuga tekivad

planeerimata kulud (hooldus, kütus, kindlustus). Tegevuse jätkusuutlikkust silmas pidades on vaja senist

kulude katmise süsteemi tõhustada.

Finantskuritegevuse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem vajab pidevat

edasiarendamist, sh riist- ja tarkvara soetamist, uute ekspertide koolitamist jne, kuid selleks puuduvad

piisavad vahendid. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise rahastus on tihtipeale reaktiivne, s.o

see kaasneb siis, kui kahjustada saab ühiskondlik ohutunne või avalikustatakse maine kahju põhjustavad

kaasused.

Niisuguse süsteemi loomisel tuleb arvestada, et kuritegevusest kannatada saanud inimestel on vaja kahjude

hüvitamist olukordades, kus pole olnud võimalik konkreetse kriminaalasja raames kohtu poolt

süüdimõistetud isikutelt tekitatud kahju hüvitamist välja mõista. Osa (näiteks ¼) konfiskeeritud vara müügist

ja peale kulude mahaarvamist riigieelarvesse kantud tulust võiks minna n-ö kannatanufondi, kust saaks

kannatanu mingi osa nõuete tagamiseks, mida pole muul viisil võimalik hüvitada. Sel juhul tuleks kasutada

hüvitise saamiseks vormikohast taotlust, mille laekumisel saab loodud komisjon esitatud materjale kaaludes

ja hüvitamiseks mõeldud vahendite ulatust arvestades teha rahuldamise, osalise rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsuse. Riik asuks ise sellistes olukordades teo toimepanija suhtes tekkinud nõuet

hagema.

Rahvusvaheline praktika

Säärast meedet võtvate riikide praktikat arvestades saab kujundada Eestile kohase formaadi ja õigusliku

raamistiku, mis tagab valdkonnas hädavajaliku arengu toetamist, et seotud asutused saaksid tõhusamalt

kuritegevuse tasuvust vähendada. Ka FATF toetab oma soovitustes riikides varade tagasivõitmise fondi

loomist, kuhu deponeeritakse kogu konfiskeeritud vara või osa sellest õiguskaitse, tervishoiu, hariduse või

muudel asjakohastel eesmärkidel248.

Lätis on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 769 kehtestatud konfiskeeritud varade kasutamise süsteem,

millest saaksid määruses nimetatud asutused (SiM, RaM, Prokuratuur, Haridus- ja Teadusministeerium,

248 FATF, 2023, lk 41–42.

110

Tervishoiuministeerium, Hoolekandeministeerium, KNAB) igal aastal taotleda toetust projektide, IT-

süsteemide väljaarenduste, töövahendite, koolituste jms tarbeks vastavast fondist raha249. Fondi laekuks

igal aastal konfiskeeritavast summast teatud protsent, kuid mitte vähem kui 1 mln eurot. Viimase kolme

aasta statistika on näidanud, et igal aastal on taotlusi üle 4 miljoni, väljamakseid aga kuni 2 miljoni euro

ulatuses. Väljamakstavat summat on plaanis lähiaastatel oluliselt suurendada.250 JuM on fondi haldaja

kuritegevuse ennetuse konsuliga ja rahastatava tegevuse kohta tuleb koostada aruanne ning saata JuMile.

2022. aastal kasutati vahendeid tehnika soetamiseks, litsentsideks ja koolitusteks.

Suurbritannias251 saavad 2006. aastast konfiskeeritud varast osa taotleda õiguskaitseasutused, et

võimestada oma tegevust. Leitud ja konfiskeeritavast sularahast võib 50% saada juhtumit menetlenud

asutus ning muust konfiskeeritavast varast saab 18,75% uurimisasutus, sama palju prokuratuur ning 12,5%

kohtud ja täidesaatvad asutused.252 Sel moel on asutuste erinevaid vajadusi rahastatud igal aastal

mitmekümne miljoni naela ulatuses. Saadud vahendeid on sealse Home Office’i kooskõlastusel kasutatud

seaduses toodud asutuste tegevuste võimestamiseks, s.o varade leidmise, arestimise ja tagasivõitmise,

kuritegevuse vähendamise projektide ja kogukonna projektide jaoks, sh ekspertiisi loomine, ekspertide

värbamine jms253, 254.

USAs on kasutusel Justiitsministeeriumi juhtimisel varade konfiskeerimise programm (AFP), mille missioon

on kasutada varade konfiskeerimist kuritegelike ettevõtmiste ärahoidmiseks, häirimiseks ja tõkestamiseks,

jättes nad ilma kuritegeliku tegevuse tuludest ja vahenditest. Varade konfiskeerimise võimestamiseks on

uuendatud senist varade tagasivõitmise poliitika kujundamise manuaali255, mis on omakorda abivahend riigi

peaprokuröri juhistele varade tagasivõitmise programmi tõhustamisel.256 AFP hõlmab föderaal-, osariigi ja

kohalikke õiguskaitseasutusi257 kogu riigis258. Varade konfiskeerimise programmi peamised eesmärgid on

tõkestada kuritegelikku tegevust, võttes kurjategijatelt ära ebaseaduslikus tegevuses kasutatud või

omandatud vara, edendada koostööd ning võita tagasi varasid. Nende eesmärkide saavutamiseks

konfiskeerib Justiitsministeerium võimalikult suures ulatuses varasid, et uurida, tuvastada, arestida ja

249 Cabinet of Ministers, 2017. Regulation No. 769, Adopted 19 December 2017 „Procedures for the Use of the Funds of the Basic Budget Programme of the Ministry of Justice Fund of the Proceeds of Crime from Confiscation“. https://likumi.lv/ta/en/en/id/296013-procedures-for-the-use-of-the-funds-of-the-basic-budget-programme-of-the-ministry-of- justice-fund-of-the-proceeds-of-crime-from-confiscation. 250 Ombler, M., 2023. Läti visiidi aruanne. 251 Home Office, 2019. Asset Recovery Action Plan.

https://assets.publishing.service.gov.uk/media/5d25d3ea40f0b6111cc02702/20190709_Asset_Recovery_Action_Plan_FINAL_Cl

ean.pdf. 252 Home Office, 2015. Asset Recovery Incentivisation Scheme: Review – February 2015.

https://data.parliament.uk/DepositedPapers/Files/DEP2015-0223/ARIS_Review_Report_unmarked.pdf, lk 2. 253 https://www.gov.uk/government/statistics/asset-recovery-statistical-bulletin-financial-years-ending-2017-to-2022/asset-

recovery-statistical-bulletin-financial-years-ending-2017-to-2022. 254 Ombler, M., 2023. Suurbritannia õppevisiidi aruanne, lk 12. 255 US DOJ, 2023. 256 US DOJ, 2018. The Attorney General’s Guidelines on the Asset Forfeiture Program.

https://www.justice.gov/media/983596/dl?inline. 257 https://www.justice.gov/afp/asset-forfeiture-program-participants-and-roles. 258 US DOJ, 2018. Guide to Equitable Sharing for State, Local and Tribal Law Enforcement Agencies.

https://www.justice.gov/media/1044326/dl?inline.

111

konfiskeerida kurjategijate ning nende organisatsioonide vara, tagades samas kõigi kinnisvaraomanike

nõuetekohaste menetlusõiguste kaitse. Nii kriminaal- kui ka tsiviilõiguslike varade tõhus konfiskeerimine on

tähtis osa jõupingutustes võidelda kõige keerukamate kuritegelike osalejate ja organisatsioonidega,

sealhulgas terrorismi rahastajate, küberkurjategijate, petturite, inimkaubitsejate ning riikidevaheliste

narkokartellide vastu.

AFPd rahastab varade tagasivõitmise fond259, millel on seadusjärgsed volitused toetada ja laiendada

konfiskeerimissanktsioonide kasutamist kogu föderaalses õiguskaitsesüsteemis.260 Peaprokuröril on

täielikud volitused käsutada konfiskeeritud vara. Halduskonfiskeerimise puhul saab kuni 1 mln dollari

väärtuses teha otsuse uurimisasutuse juht, kus vara menetleti. Kriminaalasjas konfiskeeritud vara väärtuses

kuni 1 mln dollarit otsustab prokurör ja üle selle summa peaprokurör. Konfiskeeritud varaga on võimalik

rahastada järgmisi tegevusi261:

1. uurimisega seotud kulud: varade leidmine, arestimine, info tasustamine;

2. varade haldamisega seotud kulud: arestimine, inventuur, hindamine, pakendamine, liigutamine,

ladustamine, turvalisus, jagamine;

3. kvalifitseeritud kolmanda osalise kulud: pandiõiguse maksmine, tagatud hüpoteegid,

võlgnevused võlausaldajatele, tagasimaksmine, kompensatsioon;

4. juhtumipõhised kulud: tasud, kohtuaruandlus, eksperdid, kohtusaalide eksponaadid,

ekspertadvokaatide palkamine;

5. programmi haldamise kulud: andmetöötlus, piiratud vara haldamise tarkvara süsteem (CATS),

printimine, raamatupidamine, koolitus.

Tegevuse toetamiseks või hüvitamiseks tehtav otsus ei vaja kohtu luba. Kuna prokuratuuril on

otsustuspädevus, siis ei tohi selle asutuse töötajad rahastamisest osa saada.

Kui kolmest toodud näitest on Läti omas piiritletud sihtotstarbelisse fondi laekuvad summad ning ülejäänu

on jäetud riigikassasse, siis on suurriikide valik mastaapsem: suur osa konfiskeeritud summadest on

suunatud õiguskaitsele ja kannatanutele kahju korvamiseks.

259 Assets Forfeiture Fund (AFF või fond). 260 https://www.justice.gov/afp. 261 US DOJ, 2023. Assets Forfeiture Fund (AFF). https://www.justice.gov/afp/assets-forfeiture-fund-aff.

112

Ettepanek 44.

Justiitsministeeriumil, Siseministeeriumil ja Rahandusministeeriumil hinnata kuritegevuse

vähendamise võimestamiseks jätkusuutlikkust tagava meetme (fondi) loomise võimalikkust,

millega kehtestatakse õiguslikud alused konfiskeeritud vara väärtusest ½ osa või kõige rohkem 5

miljonit eurot kalendriaastal uurimisasutusele ja prokuratuurile ning tehtud uurimistega seotud

asutustele kasutada andmiseks, et leida, arestida ja konfiskeerida kuritegelikku vara efektiivsemalt.

Selleks tuleks muu hulgas:

1. täiendada KrMSi (näiteks uue paragrahviga 4222), et võtta kasutusele riigi tuludesse kantavast konfiskeeritud varast finants- ja majanduskuritegude vastu võitlemise ning kuriteoohvrite toetamise meetme rahastamine järgmises sõnastuses:

a. pealkiri:

„Konfiskeeritud vara riigi tuludesse kandmine finants- ja majanduskuritegude vastu

võitlemise ning kuriteoohvrite toetamise meetmete rahastamiseks“

b. paragrahvi esimene lõige:

„Pool riigieelarvesse kantud konfiskeeritud varast, kuid kõige rohkem 5 miljonit eurot

kalendriaastal kantakse Justiitsministeeriumi eraldi eelarvelisse fondi finants- ja

majanduskuritegude tõkestamiseks vajalike meetmete võtmiseks ning kuriteoohvritele abi

osutamiseks.“

c. paragrahvi teine lõige:

„Justiitsministeeriumi eelarvelise fondi vahendite rahastamise, jaotamise ja kasutamise

korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“

2. sisustada eelarvelise fondi loomiseks vajalik Vabariigi Valitsuse uus määrus näiteks

pealkirjaga „Justiitsministeeriumi eelarvelise fondi rakendamise kord konfiskeeritud vahendite

kasutamisest“.262 Korraga nähakse ette varade konfiskeerimisest saadud vahendite

riigieelarvelisse fondi kandmine, rahastamine, jaotamine ning kasutamine. Üks korra võimalik

versioon, mille ülesehitus tugineb Lätis kehtivale sarnasele mudelile263, on toodud raporti lisas

2;

3. Vabariigi Valitsuse määrusest tuleneva volituse alusel asutada ministri määrusega eelarvelise fondi haldamise komisjon, millega muu hulgas kehtestatakse:

a. komisjoni töökord;

262 Lätis on kasutusel kuritegelikul teel omandatud vara konfiskeerimise täideviimise seadus (Law on Execution of Confiscation

of Criminally Acquired Property), mille V peatükis on sätestatud tegevused riigieelarvesse kantud kuritegevusest konfiskeeritud

tuluga. https://www.vvc.gov.lv/en/laws-and-regulations-republic-latvia-english/law-execution-confiscation-criminally-acquired-

property. 263 Sealsamas.

113

b. liikmed ja juhtimine;

c. fondist varade jagamise kord;

d. eelarvelise programmi fondist tegevuse toetuseks esitatavale taotlusele esitatavad

nõuded;

e. taotluste läbivaatamine ja otsustamine;

f. tegevuse aruanne, kinnitamine, andmete avalikustamine.

Komisjon koosneks Justiitsministeeriumi juhtimisel Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning

Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest. Komisjoni juht võiks olla näiteks JuMi kantsler.

Komisjoni roll oleks loodava fondiga seonduvat hallata, koordineerida, taotluste korral otsuseid

langetada, komisjoni tööd avalikustada ning muu hulgas olla osaline kuritegevuse varalise

mõjutamise tõhustamiseks loodud uues programmis. Komisjoni tegevuse ja rolli sisustamisel

soovitame arvestada rahvusvahelist praktikat264. Komisjonile pandavate ülesannete selgitamisel

tuleks analüüsida muu hulgas seda, kas komisjonil võiks olla riikliku kuritegevuse varalise

mõjutamise programmi tegevuste järelevalve funktsiooni täitev roll.

4. Eelarvelisest fondist peaks määratud asutustel olema võimalik rahastada: a. finantskuritegevusvastase valdkonna arendamist, tark- ja riistvara litsentside

soetamist või pikendamist, koolitustel osalemist ja nende korraldamist, ekspertide kaasamist, vajaliku õppekava kasutuselevõttu Sisekaitseakadeemias või ülikoolis;

b. arestitud ja konfiskeeritavate varade haldusvõimekuse suurendamist; c. teadlikkust parendavaid ning kuritegevuse ennetamise projekte või riske maandada

aitavaid projektipõhiseid tegevusi.

264 US DOJ, 2018.

114

Fondiga seotud muudatusi illustreerib joonis 3.

Joonis 3. Eelarvelise fondi asutamisega seotud muudatused

Soovitud tulemus. Kuritegevuse varalise mõjutamise võime kasvab ning jätkusuutlikkuseks on võimalused

loodud.

6.3.5.3. Konfiskeeritud sõidukite kasutamine uurimisasutuses

Vabariigi Valitsuse määruses nr 263265 on sätestatud konfiskeeritud vara üleandmine konfiskeeritud vara

valitsema volitatud asutusele. Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise korra 17.

septembri 2019. aasta käskkirja nr 1-5/82 punktis 5.8 on kirjutatud, et „konfiskeeritud sõidukit on lubatud

kasutada väljaõppeks või jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks,

isikute kinnipidamiseks ja tugitegevuseks kasutatava eriotstarbelise sõiduki asendamiseks“. Sellest

juhindub PPA oma Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise korras, mille on kehtestanud

peadirektor 9. detsembri 2019. aasta käskkirjaga nr 1.1-1/120. Kehtiva korra kohaselt ei saa aga niisuguseid

konfiskeeritud sõidukeid kasutada koolitusteks laiemalt ning avaliku korra tagamisel liiklusjärelevalves.

PPAs oleksid seesuguste sõidukite kasutusvõimalused avaramad ning kehtivad piirangud ei toeta enam

asutuse tegevuse paindlikkust ega ressursside paremat kasutamist.

265Konfiskeeritud vara üleandmise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite

arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise,

võõrandamise ja hävitamise kord. Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määrus nr 263. RT I, 05.07.2023, 69.

https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023069.

• Konfiskeeritud vara finants- ja majanduskuritegude vastu võitlemise ning kuriteoohvrite toetamise meetmete rahastamiseks.

KrMS

• Eelarvelise fondi rakendamise kord konfiskeeritud vahendite kasutamisest.

Vabariigi Valitsuse määrus

• Eelarvelise fondi haldamise komisjoni asutamine: töökord, taotluste läbivaatamine, aruandlus, avalikustamine.

Ministri määrus

115

Ettepanek 45.

Siseministeeriumil kaaluda SiMi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise korra ja PPA

sõidukite kasutamise korra täiendamist nii, et konfiskeeritud sõidukeid võiks kasutada mitte ainult

jälitustegevuses või sellega seotud väljaõppes, vaid ka koolitustel laiemalt, liiklusjärelevalves jm.

Soovitud tulemus. Konfiskeeritud sõidukite kasutamise võimalused aitavad õiguskaitseasutusel

igapäevategevusi planeerida ja ellu viia.

6.4. Varade haldamise tõhustamine

Allpool on ülevaade arestitud ja konfiskeeritud varade haldamisega seotud tegevustest, ajavahemikul 2013–

2021 tehtud analüüside tulemustest, misjärel on esitatud töörühma tegevuse koond ning leiud,

rahvusvahelisest praktikast lühiülevaade ja ettepanek suurendada valdkondlikku efektiivsust.

Ülevaade arestitud ja konfiskeeritud varade haldamisega seotud tegevustest

Piiratud (arestitud ja/või konfiskeeritud) varade küsimuste lahendamise kohustus tekib uurimisasutustel

ajal, mil edasilükkamatul juhul antakse prokuratuuri määrusega või tavaolukorras kohtumäärusega luba isiku

vara arestida ning sõltuvalt vara liigist tuleb langetada otsus selle edasise asukoha, juurdepääsu,

hoiustamise, hooldamise ning vara väärtuse säilimise korraldamise eest. Paljudel juhtudel on teada

arestimisega seotud tõenäoline vara juba enne vastavat määrust ning see võimaldab etteruttavalt selgitada

vajadusi ning planeerida võimekust arestimise ajal, kui see tegelikkuses peaks saabuma. See aitab olla

valmis juba planeeritu järgi sujuvalt piiratud varadega toimetama.

Uurimisasutused (PPA, MTA, KAPO jt) on piiratud (arestitud ja/või konfiskeeritud) varadega toimetades

iseseisvad ega lähtu ühesugusest tegevusmudelist.

Vara haldamisega kaasnevad sõltuvalt vara liigist järgmised tegevused:

1. vara hoiustamiseks riigihanke korraldamine ning võitjaga hoiustamisega seonduva

hankelepingu sõlmimine, kui asutus hangib teenust väljaspool RKASi. Kui hanke korraldab

RKAS, siis tuleb anda sisend, et RKAS saaks koostada hanke tehnilise kirjelduse;

2. vara transpordiks riigihanke korraldamine ning võitjaga vara transpordiga seonduva

hankelepingu sõlmimine. Transpordiks kasutab PPA üldjuhul olemasolevat lepingut (LSi alusel

teisaldus jms), eraldi lepingut ei sõlmita, kuid riigihange tuleb korraldada ja leping sõlmida;

3. vara kasutuse piiramine (näiteks kontodel oleva vara kasutuse piiramine koostöös

krediidiasutusega; kinnisvara suhtes keelumärke või hüpoteegi seadmine kinnistusraamatusse

Tartu Maakohtu kaudu; sõidukite suhtes võõrandamise keelu seadmine Transpordiameti

registris);

4. vara kontrolli alla võtmine ning seisukorra fikseerimine (vallasvarale juurdepääs, võtmed,

krüptorahakoti võtme valdamine, vara arestimise protokolli koostamine);

116

5. kinnisvara seisukorra fikseerimine (kinnisvarale juurdepääs, vara arestimise protokolli

koostamine). Kinnisvara säilimine on tagatud registrikandega, mis ei taga aga vara väärtuse

säilimist. Kinnisvara arestimise protokolli kantakse kinnistusraamatu kanne, mis samuti ei taga

kinnisvara väärtuse säilimist;

6. vara transport ja selle kulude tasumine (vallasvara transport uurimisasutuse kontrollitavale

territooriumile, lattu, ruumidesse, rendipinnale, poolte kokkulepitud kohta jms);

7. vara hoiustamine (uurimisasutuse kasutada olevates ruumides, rendipindadel, vastutavale

hoiule antuna vara omaniku või kolmanda isiku vastutusel jms);

8. asjakohaste lepingute sõlmimine ja vara hoiustamisega seotud kulude tasumine (lepingu järgi,

igas kuus). Näiteks kaasneb vastutavale hoiule andmisega alati ka lepingu sõlmimine omaniku

või kolmanda isikuga;

9. vara haldamiseks kasutatavasse programmi vara iseoomustavate andmete sisestamine;

10. arestitud sularaha deposiithoiusele paigutamine;

11. vara hooldusega seotud tegevused (sõidukitele hooldus koos või ilma transpordita, hoolduse

käigus korraliste tööde tegemine jms). Sõidukid tuleb transportida teisaldussõidukiga hooldust

tegevasse ettevõttesse ja tagasi. Hooldust tegeva pakkujaga tuleb teha väikeost – võtta

pakkumised, koostada protokoll, milles kinnitatakse võitja;

12. vara hävitamine (vastava määruse olemasolu korral hävitatakse vara reguleeritud tingimuste

põhjal uurimisasutusele tekkivate lisakulude ja nende tasumisega või ilma lisakulude ja

tasumiseta jms). Kui tegemist on metalliga, siis saab riik raha. Muude esemete hävitamisega

kaasnevad hävitamiskulud. Mõlema puhul kaasnevad tööjõukulud (komisjoni tegevused,

üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine, tegevused infosüsteemides jms);

13. vara aresti alt vabastamine ning omanikule tagastamine (vastava määruse olemasolu korral

vaadatakse vara hoiustatavas ruumis või paigas üle ning vormistatakse vara tagastamise akt;

tühistatakse pangakontol arestitud summa ulatuses kasutamispiirang; tühistatakse sõidukitel

võõrandamisega seotud keeld Transpordiregistris; tühistatakse kinnisvara keelumärge või

hüpoteek Kinnistusraamatus);

14. vara konfiskeerimise otsuse järel vara uurimisasutuse kasutusse võtmine Siseministeeriumi ja

PPA vara kasutamise korra järgi (ennekõike sõidukid ja IT-vahendid). Kui soovime vara

kasutusele võtta, siis juhindub PPA Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite

kasutamise korrast ning Politsei- ja Piirivalveameti maismaasõidukite kasutamise korrast.

Mõlemas korras on sätestatud, et konfiskeeritud sõidukit on lubatud kasutada väljaõppeks või

jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemiste tagamiseks või teabe kogumiseks, isikute

kinnipidamiseks ja tugitegevuseks kasutatava eriotstarbelise sõiduki asendamiseks. Muus osas

rakendub riigivaraseadus, mille § 29 lg 1 kohaselt võib riigivara võõrandada, kui vara ei ole

riigivara valitsejale vaja;

15. vara hindamine (tavaliselt pärast vara konfiskeerimise otsust), vajaduse korral hindamisega

seotud kulude tasumine. Sama vara hinnatakse sageli kaks korda: eeluurimisel (enne vara

arestimist tehakse seda alati) ja hiljem tuleks uuesti hinnata, kui tegu on kiiresti väärtust kaotava

esemega või kui süüteomenetlus on kestnud pikka aega;

16. vara konfiskeerimise otsuse järel vallasvara realiseerimine (vara pildistamine, kirjelduse

koostamine ning oksjonikeskkonda müüki panemine, mida korraldab uurimisasutus või

117

kohtutäitur, oksjonikeskkonna kasutustasu maksmine, vara kohapealne ettenäitamine vara

asukohas, vara ostu-müügi korral üleandmine jms). Näiteks logistikabüroo tegevused vara

realiseerimisel:

a. kontrollitakse eseme töökorras olekut (sõidukid, tehnika);

b. edastatakse päring, kas eset ei ole vaja PPA-l või mõnel teisel riigiasutusel (sh

Sisekaitseakadeemial, Päästeametil);

c. määratakse väärtus, pildistatakse;

d. komisjon kinnitab vara väärtuse ja langetab otsuse, kas võõrandada, hävitada, võtta

kasutusele või anda üle;

e. komisjoni otsuse alusel koostatakse korraldus, mille kinnitab PPA peadirektori asetäitja;

f. vormistatakse oksjon nt Osta.ee keskkonnas ning avaldatakse ametlikes teadaannetes;

g. PPA teenistujad peavad võimaldama huvilistel varaga tutvuda;

h. Osta.ee koostab oksjoni tähtaja lõpus protokolli ja edastab PPA kontaktisikule. Protokolli

alusel koostatakse oksjoni võitjatele korraldus, mille kinnitab PPA peadirektori asetäitja;

i. suheldakse oksjoni võitjaga, edastatakse andmed, kuhu tasuda võidetud eseme eest;

j. pärast raha laekumist suheldakse taas võitjaga ning lepitakse kokku eseme üleandmine

lepingu või aktiga;

17. vallasvara realiseerimise järel müügist saadud summa riigituludesse kandmine;

18. vara konfiskeerimise otsuse järel osakute, aktsiate, väärtpaberite realiseerimine ja müügist

saadud summa riigituludesse kandmine266. Lisaks realiseerib RaM konfiskeeritud vara ja muu

riigi kasutuses oleva kinnisvara (pärandvara, loobutud vara, konfiskeeritud vara). Konfiskeeritud

vara moodustab realiseerimise töömahust kõige väiksema osa;

19. vara konfiskeerimise otsuse järel realiseerib RaM kinnisvara (kinnistusraamatus omaniku

muutmine, keelumärke eemaldamine, vara pildistamine, kirjelduse koostamine, hinnata

laskmine, huvi tuvastamise teate menetlemine ning ühte või mitmesse oksjonikeskkonda ja/või

suuremasse ajalehte enampakkumise kuulutuse müüki panemine, oksjonikeskkonna ja

lehepindade kasutustasu maksmine, kinnisvara igakuise hooldus- ja kommunaaltasude

maksmine, vara kohapealne ettenäitamine, vara ostu-müügi korral lepingu vormistamine, vara

üleandmine jms);

20. kinnisvara realiseerimise järel müügist saadud summast arvestatakse maha kõik jooksvalt

tehtud hooldus- ja haldamiskulud ning alles jäänud summa kantakse riigituludesse;

21. vara konfiskeerimise otsuse järel võõrandatakse kinnisvara avaliku sektori asutusele (vara

pildistamine, kirjelduse koostamine, kinnisvara igakuiste hooldus- ja kommunaaltasude

maksmine, vara kohapealne ettenäitamine, vara võõrandamiseks lepingu vormistamine, vara

üleandmine jms). RaM asub konfiskeeritud kinnisvaraga tegelema siis, kui jõustunud

kohtuotsus jõuab ministeeriumisse. RaM teeb avalduse kinnistusraamatusse omaniku

266 RVS § 7 lg 5. Kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, on kriminaalasjas kohtuotsuse või -määrusega, väärteoasjas kohtuvälise

menetleja otsuse või määrusega või kohtuotsuse või -määrusega konfiskeeritud vara (edaspidi konfiskeeritud vara) valitseja:

1) Rahandusministeerium, kui süüasja menetles Maksu- ja Tolliamet või konfiskeeriti kinnisasi või väärtpaber;

2) Siseministeerium käesoleva lõike punktis 1 nimetamata juhul. SiM on volitanud PPA kuni 30 000 € hariliku väärtusega vara

hindamiseks ja võõrandamiseks edasivolitamise õigusega PPA peadirektorit.

118

muutmiseks ja keelumärke eemaldamiseks ning teeb vara omandamise kande riigi

kinnisvararegistrisse. Vara omandamise info edastatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele

(finantsüksus). Lisainfo saamiseks suheldakse prokuröriga ning võetakse kinnisvara valdus

koos seotud teenustega üle. Enne müüki panemist hindab kinnisvara väärtust

kinnisvaramaakler. Samal ajal edastatakse elektroonselt avalikule sektorile huvi tuvastamise

teade. Asutustel on aega huvist teada anda 21 päeva. Kui aga avaliku sektori asutusel on huvi,

siis jääb kinnisvara võõrandamise korral huvi üles näidanud avalikule asutusele. Tähtajalist

võõrandamist ei tehta. Kui huvi ei ole ja kui hind on teada, siis kuulutatakse enampakkumine

(osta.ee; varakeskus.ee ja lisaks suuremate kinnisvarade puhul ka Eesti Ekspressi, Postimehe

ja Äripäeva kuulutustes). Võõrandamine toimub avaliku enampakkumise korras elektroonilisel

teel, ning kui oksjonit saadab edu, siis langetatakse võõrandamise otsus ja valmistatakse ette

müügileping. Kinnisvara realiseeritakse riigivaraseaduses märgitud tingimuste järgi.

Konfiskeeritud vara käsitlemise kohta eraldi korda ei ole. Müügiga seonduvad lisakulud, näiteks

haldamiskulud kinnisvara ülevõtmisest kuni müügini, elekter, küte jms, portaalitasu,

maakleritasu jne, arvestatakse realiseerimisest saadud tulust maha. Järelejäänud osa kantakse

riigituludesse.

Ajavahemikul 2020–2023 on konfiskeeritud kinnisvara müügist peale kulude mahaarvamist riigi eelarvesse

kantud kokku 836 439 eurot.

Tabel 8. Pärast konfiskeeritud kinnisvara realiseerimist eelarvesse kantud summad

Aasta Riigieelarvesse kantud

summa (€)

2020 452 934

2021 12 759

2022 306 671

2023 64 075

Kokku 836 439

Kinnisvara realiseerimisel on ette tulnud järgmisi probleeme:

1. pole kindlust, et kõik konfiskeeritud kinnisvara kohta käivad kohtuotsused RaMi jõuavad;

2. vara müük on teinekord väga keeruline: kui vara ei ole ehitusregistris või kui kinnisvara on ümber

ehitatud ilma loata ja selle tehniline seis on halb ning kui müügikõlblikuks tegemiseks on vaja

lisahindamisi, ekspertiise vms;

3. enne kinnisvara arestimise taotlemist soovitame kaaluda, kas tasub selle arest ära ja kas riik saab

sellest lõppkokkuvõtteks kasu;

4. kui kinnisvarale on enne arestimist juba seatud keelumärked ja nõuded, siis ei pruugi riik müügist

saadud rahast midagi saada peale ajalise ressursikulu;

5. RaMile ei edastata iseseisvalt pilti kinnisvarast, arestimise taotlust, määrust või hindamist

kajastavat kalkulatsiooni.

119

6.4.1. Piiratud varade keskne haldamine

Küsimusele, kas varasid hallatakse Eestis parimal moel, on vastust otsitud juba kümmekond aastat.

Varasemate aastate analüüsid ja hinnangud (2013–2021)

2013. aasta veebruaris koostasid Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning

Harju Maavalitsuse esindajad justiits- ja siseministri kohtumiseks memo, milles käsitleti asitõendite,

arestitud ning konfiskeeritud vara ja leidude teemat. Memos tehti järgmised ettepanekud267:

1. luua tsentraliseeritud üksus või asutus, kes tegeleks asitõendite ja süüteomenetluses äravõetud

varade ning leidudega. Edaspidi otsustada:

a. kas luua olemasoleva süsteemi baasil PPA juurde süüteomenetluses äravõetud vara

haldamisega tegelev iseseisev üksus või asutus;

b. kas luua eraldi uus asutus Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi või

Justiitsministeeriumi haldusalasse;

c. kas anda varade haldamine üle mõnele olemasolevale institutsioonile, näiteks

kohtutäituritele või Riigi Kinnisvara ASile;

2. täiendada kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 2 loetelu, lisades sinna uue erandina

ka konfiskeeritud või arestitud kinnisvara;

3. muuta vara realiseerimise põhimõtteid, sealhulgas:

4. võiks kaaluda realiseerimisest saadud tulu suunamist menetlusasutustele, prokuratuurile ja

kohtule eesmärgiga tõhustada varade konfiskeerimist (näiteks väljaõpete, koolituste

korraldamiseks).

2015. aastal Eestis läbiviidud rahapesu ja terrorismi rahastamise riikliku riskihinnangu haavatavuste

kokkuvõttes on mainitud, et kuna arestitud ja konfiskeeritud varade käitlemine on riigile väga kulukas, siis

tuleb analüüsida konfiskeeritud või konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara hoidmise muutmise võimalusi

(probleemiks on pikad tähtajad ja suured hoiukulud) ning vara realiseerimise süsteemi tõhustamise

võimalusi (probleemiks on näiteks arestitud või konfiskeeritud vara realiseerimine pärast kohtuotsust, mis

võtab väga palju aega, mis tekitab omakorda vara väärtuse vähenemise ja lisakulusid menetlemisel).268

2020. aastal koostatud analüüsis sedastati (sõidukite hoiustamistingimuste teemal), et „arestitud ja

konfiskeeritud vara hoiustamine toimub MTA ja PPA hoiustamiskohtades ning väliste lepingupartnerite

juures. Väliste lepingupartnerite kasutamine on vältimatu olukorras, kus arestitud või konfiskeeritud vara on

väga eriline ja erilisi hoiustamistingimusi vajav. ... Seega on erandlikel juhtudel väliste lepingupartnerite

kasutamine põhjendatud. Kõige problemaatilisem on sõidukite hoiustamine. Üldjuhul hoiustatakse

sõidukeid välitingimustes ning pikaajalise hoiustamise tulemusena sõiduki väärtus kahaneb. Konfiskeeritud

267 Kärner, M., 2020. Analüüs ja ettepanekud konfiskeeritud vara ja asitõendite haldamise ja müügi tõhustamiseks.

Kriminaalpoliitika analüüs 4/2020, lk 5–6, 25–26. 268 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise siseriiklik riskihinnang 2015, 2. Riikliku haavatavuse kokkuvõte.

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahapesu-ja-terrorismi-rahastamise-tokestamine/riskihinnangud, lk 10–12.

120

vara valitsemise ülevõtmisega võttis PPA üle ka maavalitsuste valduses olnud sõidukid ning nende müügi.

Aastatel 2017–2019 on PPA-s arvele võetud ligi 800 sõidukit. Samas on aastatega sõidukite jääki oluliselt

vähendatud. 2020. aastal oli PPA-s arvel 59 müümata sõidukit. MTA on aastatel 2017–2019 hävitanud 6

sõidukit ning oksjonitel võõrandanud 20 sõidukit. PPA puhul on takistuseks see, et Rahumäe tee 6

müügiplatsile mahub korraga 20 sõidukit ja selline võimekus on saavutatud alles aastal 2019.

Müügiprotsessi pikkuse määrab ära hind (nõudluse ning pakkumise vahekord). Seega võib müügiprotsess

aega võtta paarist kuust kuni poole aastani (kui müügiplatsil on sõiduk, millele pole ostjat, siis uut sõidukit

sinna panna ei saa). Sõidukite väärtus väheneb kiiresti ning kehvad hoiustamistingimused mõjutavad auto

väärtust (nt on esinenud olukordi, kus auto istmed on hallitanud jmt). Kuna sõidukeid konfiskeeritakse üsna

suures mahus (ainuüksi liiklussüütegude eest konfiskeeritakse aastas ligikaudu 185 sõidukit), tuleb

sõidukite hoiustamiseks näha ette paremad tingimused. Hoiustatakse ka muul alusel ära võetud sõidukeid

(nt tsiviilhagi tagamiseks aresti alla jäetud sõidukid), mille hoiustamistingimused ei ole samuti vara väärtuse

säilitamiseks sobivad. Kallimad sõidukid vajavad erilist hoiustamisteenust, mis hangitakse üldjuhul välistelt

lepingupartneritelt.“269

„Kohtutäiturid on valmis konfiskeeritud vara võõrandamise funktsiooni üle võtma. Samas peab tegevus neile

olema kasumlik, kuna konfiskeeritud vara võõrandamisega lisanduvad kulud vara hoiustamisele,

hindamisele, vajadusel vara hävitamisele jms. Vara võõrandamise ülesande üleandmisel tuleb arvestada ka

seda, et teatud konfiskeeritud vara korral ei ületa võõrandamisest saadud tulu selle hoiustamiskulusid (nt

joobes juhilt konfiskeeritud vana sõiduk vmt) ning arvestatav osa konfiskeeritud varast kuulub hävitamisele.

Isegi, kui anda konfiskeeritud vara müük kohtutäituritele üle, ei vabaneks PPA ja MTA vajadusest omada

asitõendite hoiustamise platse või ruume, sest jätkuvalt oleks vaja hoiustada asitõendeid. Kohtutäiturite

poolt pakutav konfiskeeritud vara halduse ja realiseerimise teenus ei pruugi eeltoodud põhjustel tulla riigile

odavam, kui seda on olemasolev süsteem, kuna täiturid peavad sisse ostma erinevaid seotud teenuseid, nt

vara hoidmiseks vajaminevaid laopindu ning müügiks sobimatu vara hävitamist. Samas saaks tugiteenused

hankida Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kaudu ning kohtutäiturite teenus on tagatud ühtlaselt üle

Eesti. Samuti on kohtutäituritel laialdane vara müügi kogemus.“270

Justiitsministeerium teatas 2020. aastal, et tsentraliseeritud konfiskeeritud vara haldamise ja müügiga

tegeleva asutuse loomine (või selle funktsiooni üleandmine kohtutäituritele) tõhustaks ilmselt konfiskeeritud

vara võõrandamist, kuid selle suurem kasumlikkus võrreldes kehtiva süsteemiga ei ole selge. Konfiskeeritud

vara haldamise ülesande üleandmine tsentraliseeritud asutusele või kohtutäituritele ei vabastaks PPAd ega

MTAd vajadusest säilitada vara hoiustamise võimekus.

Põhjenduseks märgiti järgmist: „Esiteks kuulub suurem osa süüteomenetluses ära võetud esemetest

hävitamisele. Teiseks hoiustavad PPA ja MTA enamikku süüteomenetluses ära võetud varast menetluse

kestel (asitõendid, arestitud vara). Samuti hoiustab PPA ka teisaldatud sõidukeid. Seega ei vabastaks

konfiskeeritud vara võõrandamise üle andmine tsentraliseeritud asutusele PPA-d ja MTA-d vajadusest

omada vara hoiustamiskohti. Varasemalt asitõendina või arestitud varana hoiustatud esemete üle andmine

tsentraliseeritud asutusele pärast konfiskeerimisotsuse tegemist tooks samuti kaasa täiendavaid kulusid.

269 Kärner, M., 2020,lk 2, 29. 270 Sealsamas, lk 5–6, 25–26.

121

Täiendavalt tuleb arvestada, et iga konfiskeerimisotsus ei ole seotud kriminaaltuluga. Nii näiteks on süüteo

toimepanemise vahendi konfiskeerimisel eeskätt preventiivne eesmärk, mistõttu tuleb vara konfiskeerida ka

juhul, kui vara hoiustamisele tehtavad kulutused ületavad vara võõrandamisest saadud tulu. Näiteks võib

joobes juhilt 100 eurot väärt oleva auto konfiskeerimine olla õigustatud ka siis, kui selle teisaldamine ning

hoiustamine on kulukam, kui sellest saadav müügitulu. Kohtutäiturid on välja pakkunud ka võimalust

tegeleda ise konfiskeeritud vara võõrandamisega. Kuigi kohtutäiturid omavad eelduslikult paremat

kogemust ja võimekust vara võõrandamiseks, peab selle funktsiooni täitmine olema kohtutäituritele

kasumlik. Riigi huvides eeldaks konfiskeeritud vara võõrandamise funktsiooni üle võtmine ka seda, et PPA

ja MTA vabastataks vara hoiustamise kohustustest. Seega peab kohtutäituritel olema võimekus

konfiskeeritud vara hoiustamiseks ning need kulutused tuleb neile hüvitada. Kuna PPA ja MTA peavad igal

juhul säilitama võimekuse süüteomenetluses ära võetud vara haldamiseks ning suurem osa konfiskeeritud

varast on väiksema väärtusega, ei pruugi vara võõrandamise funktsiooni üle andmine tsentraliseeritud

asutusele või kohtutäituritele tingimata tuua kaasa suuremat kasumlikkust.“271

2020. aastal kirjeldati MTAs piiratud varaga tegelemist järgmiselt: „Vara hindamise läbiviijaks on tehtud

hange, et valida soodsam ekspert hinnapakkumise tegemiseks. Kriteeriumiks on teenuse hind, mida

küsitakse eksperthinnangu andmisel. Eksperdilt tellitakse arvamus varale, mille kohta ei ole viiteid

menetlusdokumentides, kui kohtuotsuses pole vara hinda määratud, ning ka siis, kui hind ei ole turul

konkurentsivõimeline (on liiga kõrgelt hinnatud või vastupidi). On juhuseid, kus vara on arestitud menetluse

käigus nt 4–5 aastat tagasi, aga selle ajaga on turuhind langenud. MTA on katsetanud vara müüki ka

menetluses määratud kõrgema hinnaga, kuid reeglina need oksjonid on ebaõnnestunud ja hinda on tulnud

alandada kuni reaalse turuhinnani, kus tehakse pakkumisi. Kuna see kulutab palju aega ja ametniku

ressurssi, on mõistlik võtta eksperdilt uus hind ja lähtuda sellest. Enamjaolt on siis ka oksjon edukas.

Eksperthinnangu tegemiseks on esmalt vaja teha tellimiskiri eksperdile hindamiseks, leppida kokku aeg

ettenäitamiseks, minna kohale ja kaup/vara ette näidata. Ekspert teeb oma toimingud, misjärel MTA ootab

eksperthinnangu akti, ja kui see on laekunud, saab vormistada korralduse.

Vahepeal tuleb menetleda ka eksperdi saadetud arvet töö eest ning saata see raamatupidamisele

tasumiseks. Kui eeltööd on tehtud ja korraldused vormistatud, suunatakse dokumendid ja fotod vara/kauba

kohta oksjonipidajale, kes avalikustab need oksjoniportaalis, ning seejärel võib oksjon alata. Alg- ja lõpphinna

vahe on erinev. Mõni kaup läheb müüki eksperthinnangul antud alghinnaga, samas mõne kauba puhul võib

hind kahekordistuda. Kindlat reeglit ei ole. Hind reeglina tõuseb, kui pakkujad tulevad kohale ning vaatavad

kauba kohapeal üle. Lõpphind sõltub ka sellest, kas kaupa ostetakse edasimüügiks või enda tarbeks.

Edasimüügiks soetatud kaubad üldjuhul alghinnast kallimaks ei lähe.

Otsustuskorras on vara üle antud tasuta õppevahenditeks õppeasutustele (kaks konfiskeeritud

mootorratast). MTA on seadnud eesmärgiks 2 kuu jooksul vara realiseerida ja suurema osa vara puhul see

õnnestub. Kui vara läheb enampakkumisele, on esimene pakkumise periood 2 nädalat. Kui oksjon

ebaõnnestub (pakkumisi ei tehta), läheb vara kordusoksjonile ja on samuti pakkumises 2 nädalat. Tavaliselt

tehakse maksimaalselt 3–4 kordusoksjonit, ja kui need ei õnnestu, siis vara hävitatakse. Suurem osa

271 Sealsamas, lk 32.

122

kaupadest realiseeritakse esimese oksjoniga, aga on ka erandeid, nt kütused, veokid, mille realiseerimiseks

läheb 3–4 kordusoksjonit.“272

2021. aastal läbiviidud Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riskihinnangu haavatavuse

peatükis on tõdetud, et arestitud varade hoiustamiskulude kasvamine on ebamõistlik ning riik jääb vara

väärtuse vähenemise tõttu suurest osast kriminaaltulust ilma. „PPA arestib aastas ca 50–250 sõidukit.

Osade sõidukite väärtus ulatub 100 000–300 000 euroni. Nt kolm aastat peale arestimist tekib süüdimõistva

kohtuotsuse korral müümise võimalus – vara väärtus on vähenenud 50 000–150 000 euroni. Küll aga on

tekkinud ebamõistlikud hoiustamiskulud, mis küündivad mitmesaja tuhande euroni paari aasta kohta.“273

Töörühma leiud

2023. aastal tõdeti kuritegevuse varalise mõjutamise töörühmas, et arestitud ja konfiskeeritud vara haldus

on endiselt keeruliste lahendamata probleemide küüsis. Parema tulemuse saamiseks on vaja senisest

kardinaalselt teistsugust lahendusteed. Varasemate aastate selgitatud probleemkohad ja nõrkused on

valdavalt esindatud ka praegu.

Allpool on toodud esile valik kitsaskohti lisaks sellele, mida on hoiustamise kohta juba raportis teiste

puudustega seonduvalt kajastatud.

Probleemi kestus. Piiratud vara haldamisega seotud vastutus on hajutatud eri menetlusasutustes erinevalt

ja hajutatud struktuurüksuste vahel. Pole veendumust, et senine korraldus on Eesti jaoks parim, ning endist

viisi tuleks kaaluda keskse üksuse loomist, vastutuse koondamist ja eelarvega kaetud tegevuse kujundamist.

2023. aastal hoiustavate ja hallatavate varade auditeerimisega ilmnes mitu asjaolu, millele tuleb edaspidi

PPAs tähelepanu pöörata, et äravõetud varade hoiustamine oleks korrektsem ja korrad uuendatud.

Teadmiste puudus. PPAs on puudus ametnikest, kelle oskused ja teadmised võimaldaksid nüüdisaegselt

vara hallata ja realiseerida (sh turundamine, rahvusvaheliste müügikanalite leidmine jne). PPA-le ei ole

eraldatud piisavaid vahendeid spetsialiseerunud ametnike palkamiseks.

Infosüsteemide puudus. Haldamise taristu ja kasutatavad infosüsteemid ei ole vastavuses tegelike

vajadustega.

Haldamiseks vajalike väikeostude tegemine. Varade haldamisega kaasnevad tegevused, mis ei ole PPA

ülesanded ega peaks kuuluma nende hulka ning mis tuleb teenustena sisse osta. Üks selliseid teenuseid on

garantiiliste sõidukite hooldus (aga näiteks ka haruldaste varade hindamine jne). Garantiilise sõiduki

hooldusõigused on vastaval margiesindusel, mida üsna mitmete automarkide puhul on Eestis ainult üks,

vaatamata sellele tuleb juhinduda sisemisest väikeostu korrast ja teha kogu ost koos kooskõlastuste ning

protsessi protokollidega. Kuna auto margid on erinevad, siis ei ole põhjendatud ka esindustega

pikemaajaliste lepingute sõlmimine (kulu ei ole prognoositav ja on üsna väike ühe sõiduki kohta). Seega

tuleks luua võimalused lihtsustatud korras sisse osta selliseid teenuseid, kus konkurents puudub.

272 Sealsamas, lk 22. 273 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise siseriiklik riskihinnang 2020, 4.1. Riiklikud haavatavused, lk 12.

123

Kaasnevate kulude hüvitamine PPA-le. On peetud arutelusid selle üle, kelle ülesanne on katta tsiviilhagi

tagamisega seoses arestimise, hoidmise jm tegevusega kaasnevad kulud. Tegemist on olemuslikult

tsiviilõigusliku küsimusega, milles kahju hüvitamine ei ole PPA ülesanne.

Vara realiseerimisel või võõrandamisel kasutatava ühtse praktika või juhise puudumine või senise praktika

analüüsi puudumine, mida saadab teadmatus, kas seni tehtu on parim viis või võimalus saada parimat

hinda. Puudub juhis, analüüs praktikast seniste realiseerimisviiside ja võimaluste kohta, mis loob võimaluse

ebaühtlaseks praktikaks, mille tulemus ei pruugi olla parima hinna ja tulemuse saavutamine.

Praegu on riigihanke kaudu PPA partneriks varade realiseerimisel ja enampakkumiste korraldamisel

veebikeskkond Osta.ee, mis on sobilik igapäevaste esemete müügiks. Kindlasti ei ole mõistlik selle

keskkonna kaudu müüa haruldasi või kallihinnalisi esemeid (näiteks haruldased sõidukid, väga kallid ehted

jne), kuna nende esemete turg on Eestis väga piiratud. Lisaks tekib probleem, kui ühte liiki esemeid võetakse

ära suuremal hulgal (näiteks võeti ühes menetluses ära sadu meenemünte, mida realiseeritakse juba väga

pikka aega osade kaupa), sest Eesti mastaapides toimub turul sel juhul kauba ülepakkumine ja ei saa hinda,

mida ese tegelikult võiks väärt olla. Näiteks võeti teises kaasuses menetluse käigus ära üle 70 mootorratta

(või selle nn doonorkeha). Konfiskeerimisel oleks nende realiseerimine Osta.ee keskkonna kaudu olnud väga

keeruline ja hind oleks ilmselt kujunenud pigem madalaks (sellisel hulgal mootorrataste paiskamine Eesti

turule tekitanuks arvatavasti ülepakkumise, kuna turutingimused säärases olukorras muutuvad). Ainult Eesti

klientuurile orienteeritud keskkond võib tingida asjaolu, et maksejõulist klientuuri pole piisavalt ja oksjon

kaotab oma sisulise mõtte.

Probleemid seoses müügiga:

1. puudub kvalifitseeritud töötaja, kes tegeleks turundusega (puudub oskus müüdavat objekti teha

ostjale atraktiivseks);

2. müüakse ebamõistlikke esemeid, s.o odavaid mitteväärtuslikke esemeid (samuti on probleemne

andmekandjate müük või kasutuselevõtt just andmekandja sisu mõttes – peab olema

andmetest nii puhas, et need ei ole mitte mingil viisil taastatavad);

3. puudub võimekus kiiresti maha müüa, alghinnad on kõrged (tihtilugu kehtiv turuhind), pole

seaduslikku alust ega võimalust osta-kohe-hinnaks;

4. praegu toimub müük Osta.ee keskkonnas, kuid võiks olla ka FB kaudu teavitused vm keskkonnas

(on riike, näiteks Rumeenia, kus riigil on oma vara müügikeskkond, mille kaudu esemeid

müüakse). Tuleks valida keskkond, kus müügil olevaid esemeid on võimalik turundada, et need

ei kaoks üldisesse esemete voogu;

5. puudub ülevaade, kui palju võtab aega müügiga tegelemine (ettevalmistavad tegevused,

dokumenteerimine). Teadmise korral saaks bürokraatiat vähendada;

6. menetlejate määratud hind ei pruugi olla asjakohane, tihti määratakse kasutatud esemele uue

asja hind, telefonide väärtus võiks olla null. PPAs puudub tänapäeva metoodika, kuidas

esemetele turuhinda määrata;

7. struktuurimuudatus: kriminaalmenetluses ära võetud esemete haldamine ja müügiga seotud

tööülesanded võiks viia keskselt PPA logistikabüroosse.

124

Töörühmas arutatavad võimalikud alternatiivid

Probleemi lahendamisel diskuteeriti erinevate lahenduste üle, kas:

1. luua keskne üksus RTKsse;

2. luua keskne üksus RaMi;

3. luua üksus SiMi;

4. luua eraldiseisev keskne üksus;

5. tugevdada olemasolevaid üksuseid KAPOs, MTAs, PPAs;

6. tugevdada PPAs varade haldamise võimekust logistikabüroos;

7. kriminaalasja prokuratuuri saatmisega liigub kaasa arestitud vara haldamise kohustus;

8. asuda vara (vallasvara) võõrandamist erasektorilt sisse ostma. Muus osas jääksid ülesanded

asutustel samaks. See hõlmaks sõidukeid, tehnikat, kunsti, väärisesemeid ja krüptovara.

Kinnisvara müügiga tegeleks RaM edasi.

Selgitati variantide võimalikke positiivseid ja negatiivseid aspekte, misjärel jäi eelistusena edaspidiseks

detailsemaks aruteluks kaks lahendust, kas:

1. luua keskne üksus või

2. võimestada olemasolevaid üksuseid.

Osalejate jaoks (Prokuratuur, RaM, SiM, PPA, KAPO, MTA) oli eelistatum keskse üksuse loomine. Keskse

üksuse asukoht valitsemisalas vajab edasist selgitamist ja läbirääkimisi, kuid valikutest näis kõige

mõistlikum olevat ehitada seesugune funktsioon üles RTKsse274.

Keskse üksuse loomise põhjused

Keskse üksuse loomise kasuks räägivad järgmised asjaolud:

1. keskne üksus toob lõpuks kaua oodatud lahenduse varade haldamise süstemaatiliseks

käsitluseks;

2. esialgu on küll ülesehitamisega kulu suurem, kuid jätkusuutlik süsteem hakkab igal aastal

varasemaga võrreldes efektiivsuse toel olema riigile vähem kulukas ja toob realiseerimisel

suuremat tulu;

3. motiveeritud tõhus hoiustamine ja müügiga tegelemine tagab riigile suurema kasumlikkuse;

4. ilma keskse üksuseta puudub endiselt varade adekvaatne riiklik ülevaade;

5. üksuse ülesanne oleks ka varade haldamise statistika ja ülevaadete koostamine. Andmed

kasutatavasse andmebaasi jõuaksid PRISiga omavahelise suhtlemise teel;

6. uurimisasutuste omanäoline ja killustatud haldus ei paku asutustes vajalikku teadlikkust

parimal moel tegutsemiseks;

7. kesksel üksusel kujuneb professionaalsus;

8. kesksel üksusel kujuneb üks praktika, mitte neli erinevat seisukohta;

274 Riigi Tugiteenuste Keskus. https://www.rtk.ee/asutus-uudised-kontakt/organisatsioonist/tutvustus-ja-struktuur.

125

9. keskne üksus saab kindlasti hoiustamiseks, ladustamiseks ja realiseerimiseks paremad

tingimused, kui neljal asutusel on neid võimalik eraldi saada;

10. laopinnad ei pea olema terves Eestis; hoiustada võib paaris-kolmes kohas, kuhu tuuakse

esemed ja antakse need üle;

11. killustatud haldamise korral on tegevus põhitöö kõrvaltegevus, mis toob kaasa väiksema

tähelepanu ja valdkond ei arene;

12. erasektorit saab ka edaspidi renditeenuseks kasutada;

13. IT-lahendust on nagunii vaja, et tekiks ülevaade äravõetavatest asjadest;

14. hädavajalik on uurimisasutustele nn kalkulaator, mis arvestaks automaatselt vara netoväärtuse

pärast realiseerimist, andes aimu arestimise vajalikkusest ja hoiustamise kasumlikkusest.

Sama kalkulaatorit oleks vaja ka kesksel üksusel.

Muud tähelepanekud

1. Sanktsioonimenetlused hakkavad teataval ajal – kui seadust on muudetud – andma vara, mida

tuleb hakata realiseerima. Siis oleks hea, kui haldus juba toimiks.

2. Töö käigus tuleb otsustada, kas keskne üksus hakkab tegelema kogu hoiustatava varaga või

osalises mahus. Ilmselt sõltub see mitmest asjast: valmisolekust, laopindade olemasolust jne.

3. Kui keskne üksus on hakanud tööle, peavad uurimisasutused (vähemalt) esialgu senise

haldamise võimekuse säilitama, sest üleöö olukord ei muutu ja teiselt poolt tuleb olla valmis

reageerima ning tegutsema uute menetluste raames leitud ja hoiustamist vajavate esemetega,

mida kohe ei saa kesksele üksusele üle anda.

4. Keskse üksuse puhul ei nähta tundliku info lekkimise ohtu, kuna seda on võimalik lepingute ja

töökorraldusega maandada (praegu tõlgitakse enne realiseerimisperioodi materjale ning

süüdistusakte). Lisaks haldab MTA juba aastaid erasektori toel varasid ja see ei ole kaasa

toonud lisaprobleeme.

5. Keskne üksus peab olema valmis vara transportima, tõstukeid kasutama, vara hooldamist

korraldama, sh rariteeti välisriiki hooldusesse toimetama.

6. Äravõetud esemele tuleb määrata ribakoodiga individuaalne tunnus ja inventari number.

7. Kesksesse üksusse saaks üle anda ka asitõendid, mille ladustamine on pikaaegne.

8. Soovitatav on vältida uurimisasutuste ja keskse üksuse ülesannete dubleerimist. Alguses võib

see siiski olla paratamatus.

9. PPAs moodustavad kõige suuremat varade hoiustamise kulu sõidukid, mis on arestitud

konfiskeerimise tagamiseks.

10. Kõige suurem on sõidukite hoiustamise kulu (hooldus, hoiutingimused jms).

11. MTA-l on sõlmitud täisteenusleping ühe teenusepakkujaga (siseladu, välisladu, köetav pind).

Lisaks tuleb hävitada salakaupa (muusika, suits ja alkohol), mis on kulu. Samuti lisanduvad

äravõetava kütusega seotud kulud terminalides. Sõiduki müük käib oksjonikeskkonnas ja

sellega tegeleb MTA haldusosakond. Sõidukeid on vähemaks jäänud, peidikutega sõidukeid ei

müüda.

12. RaM eelistab mitte lahendada operatiivtasandi küsimusi, mistõttu on eelistatum arestitud ja

konfiskeeritud vara hoiustamise ülesanne delegeerida valitsemisala asutusele.

126

13. Vara võõrandamisel enne jõustunud kohtuotsust tuleb tõendada vara hoidmiskulu kasvamist

määral, mis teeb hoiustamise ebaotstarbekaks ja riigile kulukaks. Vajaduse korral tuleb küsida

eksperthinnang riigis tunnustatud eksperdilt.

14. Hoiustatavatele sõidukitele lisandub riiklik kindlustuskulu, üksikutel juhtudel lisaks

kaskokindlustus.

15. Kunstiteoste hoidmisega on probleeme. PPAs ei ole vajalikke tingimusi. Vaja oleks sõlmida

kokkulepped Kultuuriministeeriumiga, et edaspidi hoiustaksid nemad kunstivara.

Rahvusvaheline praktika

Rahvusvahelisel tasandil on viimastel aastatel kujunenud ühene seisukoht275, mis soovitab igas riigis

koondada arestitud ja konfiskeeritud vara haldamisega seotud teadmine, kogemus, vastutus ja võime ühte

asutusse. Strateegilises vaates näib mõistlik, et kõiki neid varasid (lisaks näiteks leiud) võiks riigis hallata

üks asutus või asutuse struktuuriüksus. Varade haldamine ei ole menetlusasutuse põhiülesanne ja eeldab

spetsiifilist käsitlust.

FATF ootab riikidelt tõhusate mehhanismide rakendamist, et hallata, säilitada ja vajaduse korral kõrvaldada

arestitud või konfiskeeritud vara. Vara väärtuse säilitamine peaks vajadusel hõlmama vara konfiskeerimisele

eelnevat müüki.276

Maailmapanga ja STARi eksperdid on soovitanud varahaldussüsteemi tõhustamiseks luua võimalused isiku

süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise seadustamiseks, koguda statistikat konfiskeerimise ja varade

tagasinõudmise tõhususe seiramiseks ning kaaluda spetsiaalsete realiseerimismehhanismide rakendamist,

mis toetavad varade müüki pärast konfiskeerimist277.

Varahaldussüsteemi loomisel on soovitatav kasutada üldiseid põhimõtteid278.

1. Õiguslik alus: tõhus varahaldussüsteem eeldab asjakohast õiguslikku raamistikku ja määruseid,

mis võimaldavad tõhusat, läbipaistvat ja paindlikku varahaldust.

2. Määratud institutsiooniline korraldus: spetsiaalne agentuur või asutus vastutab arestitud ja

konfiskeeritud asjade haldamise ja müügi eest; varadega tegelemine peaks olema loodud koos

vajalike oskuste, suutlikkuse ja ressurssidega, et oma ülesandeid tõhusalt täita.

3. Järjepidevus ja piisav rahastamine: tõhus varahaldussüsteem nõuab järjepidevuse tagamiseks

prognoositavat ja piisavat rahastamist ning võimet hallata oma varade kogumit, et säilitada vara

ja maksimeerida müügiväärtust. Varahaldusüksus võib kasutada konfiskeerimisfondi tulusid

varahalduskuludeks.

275 ÜRO, FATF, Maailmapank, EK, MONEYVAL, OECD. 276 FATF, 2023. 277Bostwick, L., Bartlett, N., Cronje, H. & Abernathy III, T. J., 2023. Managing Seized and Confiscated Assets: A Guide for Practitioners.

The World Bank: Washington. https://star.worldbank.org/publications/managing-seized-and-confiscated-assets-guide-

practitioners, lk 10. 278 Sealsamas, lk 11.

127

4. Tõhus hankefunktsioon: varahaldusüksusel peaks olema tõhus ja läbipaistev hankefunktsioon,

sealhulgas võimalus sõlmida lepinguid varahaldusteenustega, nagu varade hindamine,

hoidmine, ladustamine, haldamine ja hävitamine.

5. Ausus, läbipaistvus ja vastutus: üldsuse usalduse säilitamine, teave varahaldusüksuse kohta,

toimingud ja tulemused peaksid olema avalikult kättesaadavad, sealhulgas a) arestitud varade

arv ja kurjategijatelt tagasi saadud vara väärtus ning b) sõltumatute audiitorite koostatud

finantsdokumendid.

6. Tõhus varahaldus nõuab selget ja kõikehõlmavat poliitikat ning protseduure, et tagada tegevuse

tõhusus ja käsutuses oleva väärtuse maksimeerimine. Läbimõeldud poliitika garanteerib

varahaldusüksuse läbipaistvuse ja vastutuse, mis on avaliku toetuse säilitamiseks hädavajalik.

Samuti saab see kaitsta varahaldustöötajaid väidetava ebaõige käitumise eest (näiteks

ühenduses arestitud vara ajutise kasutamisega, kuna töötajad saavad oma tegevust

põhjendada kehtestatud poliitikaga). Varahaldusüksus peaks koostama ning säilitama täpset,

usaldusväärset ja ajakohastatud teavet vara kohta, mida arestitakse, konfiskeeritakse ja

müüakse. Seda ülevaadet tuleks regulaarselt ajakohastada ning kirjendada kõik varaga seotud

kulud.279

Arestimiseelne planeerimine on ülioluline, et kaitsta varade arestimisest tuleneva rahalise neto- või

mainekahju eest. Konfiskeerimiseelset planeerimist saab määratleda kui koostööpõhiste teadlike otsuste

tegemist, et

1. tuvastada arestimiseks saadaolevat vara,

2. teha kindlaks, kas selline vara tuleks arestida või konfiskeerida (või mõlemat),

3. planeerida varade arestimise logistika,

4. säilitada vara väärtus kuni võõrandamiseni ning

5. hinnata tõenäolisi realiseerimisvõimalusi.

Enne arestimist tuleks arvesse võtta kogu varahalduse tsüklit. Probleemide vältimiseks tuleks kaaluda,

kuidas vara haldama hakatakse; konsulteerimist varahaldusüksusega; tasuvusanalüüsi (cost-benefit), et

selgitada arestimise ja konfiskeerimise võimalikud väärtused; vara vastutavale hoiule andmist või

asendusvara arestimist; rahalise karistuse suurendamist; vara müümist pärast arestimist.280

Arestitud varade haldamise eesmärk on säilitada väärtus kuni konfiskeerimisotsuseni. Kui arestitud vara ei

hallata hästi, võib konfiskeerimise otsuse või kostjale vara tagastamise korralduse tegemise ajaks selle

väärtus oluliselt väheneda. Kui vara ei hallatud õigesti, võidakse riigilt nõuda kostjale vara väärtuse

vähenemise hüvitamist. Selle tagajärjel võib avalikkuse usaldus ja toetus konfiskeerimisraamistiku vastu

väheneda. Varadele antud hinnangud võivad kõikuda varahaldusüksusest olenemata põhjustel, sealhulgas

varem tuvastamata varade kohustuste, ettenägematu kolmanda isiku nõude, turutingimuste muutuse ja

loodusõnnetuse tõttu. Nendel põhjustel peaks varade konfiskeerimise raamistik vajaduse korral hõlmama

arestimise alternatiive, varade vahepealset kasutamist ja võimalust arestitud varasid müüa, eriti just kiiresti

279 Sealsamas, lk 13. 280 Sealsamas.

128

rikneva või kiiresti amortiseeruva vara või sellise vara suhtes, mida saab ladustada ainult

ebaproportsionaalselt liigse kuluga. Kulude juhtimine on tõhusa varahalduse jaoks ülimalt tähtis osa

tegevusest. Vara väärtuse säilitamiseks peab varahaldusüksusel olema piisavalt raha pärast konfiskeerimist

eeldatavaks võõrandamiskuupäevaks. Võimalikud varahalduskulud hõlmavad hoiustamise ajal transpordi-,

lao-, turva-, kindlustus-, hooldus-, teenustasusid, kommunaalkulusid, hüpoteegi- või rendimakseid, palku,

erasektori töövõtjate tasusid ja isegi utiliseerimist, näiteks reklaami ja oksjonikoha renti. Mõne varaklassi,

näiteks luksusjahtide või lennukite hoolduskulud võivad olla märkimisväärsed.281

Konfiskeeritud vara jagamine hõlmab kahte kohustust: a) kõigi kuritegelike vahendite ja tulude

sissenõudmine omanikult kohtu juhiste järgi ja b) tagamine, et sissenõutud tulu jaotatakse

konfiskeerimisotsuse või riigisiseste seaduste alusel. Sõltuvalt konfiskeerimise raamistikust on

konfiskeeritud varade võõrandamiseks järgmised võimalused: a) müük; b) ametlik kasutamine; c) sotsiaalne

taaskasutamine; d) päästmine, lammutamine või hävitamine. Võõrandamisest saadav tulu suunatakse

tavaliselt üldisesse riigikassasse (riigitulufondi), sihtotstarbelisse fondi, nagu konfiskeerimisfond, või ohvrite

hüvitamise fondi.282

Konfiskeeritud vara müük on pärast lõpliku konfiskeerimisotsuse tegemist kõige levinum viis vara

realiseerida. Vallasvara puhul eelistatakse väärtuse maksimeerimise ja läbipaistvuse huvides tavaliselt

enampakkumisi. Keeruliste või suure väärtusega varade korral võivad siiski olla asjakohasemad muud

meetodid, nagu avalikud hanked või eramüügid. Varahaldusüksused rakendavad kasutusväärtuse

maksimeerimiseks tavaliselt spetsiaalseid töövõtjaid, nagu jahi- ja kinnisvaramaaklereid või oksjonipidajaid.

Lepingud spetsialiseerunud töövõtjatega võivad olla tasu- ja protsendipõhised või nende sümbioos. Oksjoni

või konfiskeeritud vara müügi reklaamimine või turustamine tekitab tavaliselt suuremat huvi ja tõenäoliselt

suuremat müügitulu.283

Konfiskeeritud vara riigiasutusele ametlikuks kasutamiseks andmine vara müümise või võõrandamise

asemel on üks võimalus riigiasutusi võimestada. Näiteks võivad õiguskaitseasutused kasutada

konfiskeeritud sõidukeid jälitustegevuses, vangide transportimisel või muudel ametlikel eesmärkidel. Vara

tuleks ametlikku kasutusse anda ainult siis, kui on selge kasu, mis võib säärast eraldamist õigustada. Siiski

tuleks täpsustada, et kannatanutega seotud juhtumite varasid ei tohiks niiviisi kasutada. Mõnes

jurisdiktsioonis on tugevalt kritiseeritud seda, kui konfiskeeritud vara kasutavad õiguskaitseasutused.

Kriitikud on väitnud, et kui õiguskaitseasutused saavad konfiskeeritud vara kasutada oma eesmärkidel,

võivad nad olla ajendatud eelistama vara konfiskeerimist muude õiguskaitsetoimingute ees või võtma

sihikule üksikisikuid või rühmitusi üksnes nende varade arestimise eesmärgil ja seega aitama kaasa

marginaliseeritud kogukondade liigsele järelevalvele. Sääraste probleemide vältimiseks tuleks kehtestada

asjakohased õigusaktid konfiskeeritud varade ametiasutustele kasutada andmiseks koos konkreetse

281 Sealsamas, lk 13–14. 282 Sealsamas, lk 14–15. 283 Sealsamas, lk 15.

129

reeglistikuga otsuste tegemise läbipaistvuse ja tõhususe tagamiseks ning garanteerida ametliku kasutusega

programmide asjakohane järelevalve, vastutus ja läbipaistvus.284

Sotsiaalne taaskasutus on konfiskeeritud varade lubatud üleandmine valitsusasutusele või selle määratud

isikule, näiteks valitsusvälisele organisatsioonile või sotsiaalhoolekande toetamiseks. Sotsiaalne

taaskasutamine võib olla kõige sobivam viis väheväärtusliku vara (näiteks suure kuritegevusega piirkonnas

asuv vara) või piiratud ostjahuvi korral (näiteks vara, mis varem kuulus kurikuulsale kurjategijale).

Sotsiaalseks taaskasutamiseks tuleks töötada välja strateegia ja õiguslik raamistik sel moel konfiskeeritud

varade jaotamiseks, mis ulatub kaugemale üksikjuhtumi lahendusest. Ühiskondliku taaskasutamise otsused

peaksid olema tõhusad ja läbipaistvad ning kogukonnale selgelt kasu tooma. Sisekontrollid ja välisauditid

peaksid tagama varade õige kasutamise.285

Päästmine, lammutamine või hävitamine võivad mõnel juhul olla ainsad tegevused, mida konfiskeeritud

varadega peale hakata. Niisugused varad on näiteks vähese väärtusega varad; arestitud vara, mida ei olnud

nõuetekohaselt hooldatud või ladustatud; varad, mis on amortiseerunud, kuna neid on hoitud oodatust

kauem kuni konfiskeerimiseni; võltsitud, ebaseaduslikud või ohtlikud kaubad. Säärastel puhkudel tuleks

tagada, et konfiskeerimise raamistik, varahalduspoliitika ja tegevused võimaldavad arestitud või

konfiskeeritud vara hävitada teatud asjaoludel.286

Tulusid võib jaotada erineval moel. Näiteks näeb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase

konventsiooni (UNCAC) artikkel 57 avalike vahendite omastamise korral ette konfiskeeritud vara

tagastamise taotluse esitanud riigile. Muudel juhtudel kohustab UNCAC taotluse saanud riike eelistama

konfiskeeritud varade tagastamist nende varasematele seaduslikele omanikele või kuriteoohvrite

hüvitamist. Tagastatud korruptsioonituluga võib hüvitada üksikuid ohvreid ning toetada organisatsioone ja

programme, mis toovad kasu korruptsiooni negatiivse mõju all kannatanud kogukondadele. Samuti saab

konfiskeeritud varaga rahastada kogukonna arendusprojekte, mis aitavad neid, keda mõjutab korruptsioon,

ning suurendada toetust õigusriigi põhimõtetele. Mõnes riigis on kehtestatud konfiskeerimisfondid

kuritegelikul teel saadud tulu deponeerimiseks, mis nõuab infrastruktuuri ja suutlikkust hallata ning

dokumenteerida sisse- ja väljamakseid riiklikule deposiitkontole. Seda raha saab kasutada eesmärkide

saavutamiseks riigi varade tagasivõitmise programmis, sealhulgas arestitud ja konfiskeeritud vara

haldamise suutlikkuse koolitusteks. Tulude õiglast jagamist rakendatakse ka parema koordineerimise ja

koostöö edendamiseks riiklike ja piirkondlike õiguskaitseasutuste vahel. Üldiselt aitab konfiskeeritud varade

kasutamine ohvritele hüvitamiseks ja kogukonna toetusprojektideks tagada, et konfiskeerimisotsuseid ei

täideta ohvrite arvelt.287

2024. aasta mais kehtima hakanud ELi direktiiv (kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise kohta)

kohustab liikmesriike looma või määrama arestitud ja konfiskeeritud kriminaaltulu haldamiseks kuni selle

võõrandamiseni lõpliku konfiskeerimisotsuse alusel pädeva asutuse, mis toimib varade haldamise üksusena

284 Sealsamas, lk 15–16. 285 Sealsamas, lk 16. 286 Sealsamas. 287 Sealsamas, lk 17.

130

(Asset Management Office ehk AMO). AMOde olemasolu aitaks tagada arestitud varade halduse ning

ülevaate olemasolu.288

2021. aastal oli ELis289 varahaldusüksuseid 11 riigis290, neist 7 on ka kriminaaltulu tuvastamise üksused

(ARO) ja 3 on ainsad AMO ülesandeid täitvad üksused riigis291. Erinevalt riigist võib varahaldusüksuste

ülesannete hulka kuuluda:

1. arestitud varade haldamine, et vältida nende väärtuse vähenemist ajas;

2. teatud liiki arestitud ja konfiskeeritud varade haldamine (eelmise kitsendus);

3. üle 15 000 euro suuruse arestitud vara haldamine (eelmiste kitsendus);

4. vara väärtusega alla 15 000 euro müümine enne kohtuotsust;

5. realiseerimine: sotsiaalse ja avaliku taaskasutamise protseduuride algatamine ning teiste

riikidega vara jagamise lepete sõlmimine;

6. konfiskeeritud vara utiliseerimine;

7. koolituse pakkumine;

8. nõustamine ja korralduslik tugi erinevatele ametiasutustele;

9. statistiliste andmete kogumine.292

2021. aastal koostatud vara arestimise ja haldamise ülevaates ELis on Eesti kohta puudustena esile toodud

järgmist293:

1. arestitud ja konfiskeeritud vara haldamise tõhusust saaks parandada varahalduse ühtse

asutuse loomisega;

2. puudub arestitud ja konfiskeeritud vara tsentraliseeritud andmebaas;

3. puuduvad suuremahuliste, keeruliste ja ebatavaliste objektide haldamise oskused ja kogemus;

4. vara hoidmiseks ei ole piisavalt ruumi;

5. puuduvad teadmised konfiskeeritud vara müümiseks.

Lätis on Siseministeeriumi haldusalas State Provision Agency294 (Nodrošinājuma valsts aģentūra), mille

ülesanded on ministeeriumi valitsemisala asutuste ehitiste ehitamise korraldamine, nende haldamine,

ostude tegemine, asitõendite ja arestitud vara hoidmine, müümine, realiseerimine, hävitamine ja

288 European Commission, 2023. Confiscation and asset recovery. A common approach to confiscation: the new Directive on Asset

Recovery and Confiscation; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1260. 289 European Commission, 2021. Study on freezing, confiscation and asset recovery – What works, what does not work – Final

report. Publications Office of the European Union, Directorate-General for Migration and Home Affairs, lk 87–89.

https://data.europa.eu/doi/10.2837/649661. 290 Varahaldusüksused on 11 liikmesriigis: Belgias, Bulgaarias, Tšehhis, Hispaanias, Iirimaa, Itaalias, Prantsusmaal, Maltal,

Hollandis, Portugalis ja Rumeenias. 291 Üks vastutav varahaldusüksus on 3 liikmesriigis: Maltal, Hollandis ja Rumeenias. 292 CoE, 2023, lk 32–34. 293 European Commission, 2021. Study on freezing, confiscation and asset recovery – What works, what does not work – Country

chapters. Publications Office of the European Union, Directorate-General for Migration and Home Affairs.

https://data.europa.eu/doi/10.2837/329208, lk 153. 294 https://www.nva.iem.gov.lv/lv.

131

tagastamine. Vabariigi Valitsuse kinnitatud asutuse tegevust käsitlevas määruses on pandud asutusele

kohustus muu hulgas pidada arvestust asutuse hoiule antud asitõendite ja arestitud vara üle. Samuti tuleb

tagada arestitud vara väärtuse säilimine. Lisaks kuulub ülesannete hulka konfiskeeritud vara

realiseerimine.295

Hollandis on eraldiseisev varade haldamise üksus toiminud 1994. aastast ning selle eesmärgid on

minimeerida kulusid ja maksimeerida riigi eelarvet. Arestitud ning hallatavate varade registreerimine ja

arvepidamine on võtmetähtsusega. Ülesanne on tegeleda järgmise varaga: sularaha, pangakontod, sõidukid,

veesõidukid, ehted, kunst, kinnisvara, arestitud vara teise riigi palvel, arestitud vara Hollandi riigi palvel

välisriigis. Üksus tagastab ja ka müüb vara. Erilist ettevalmistust vajab arestimisplaan elusloomade, maalide

ja lennukite puhul; tavaliselt rakendatakse niisuguse vara haldamiseks palgalisi eksperte. Uurimisasutused

ja üksus konsulteerivad enne arestimist.296

Belgias297 asutati 2003. aasta seaduse alusel varade arestimise ja konfiskeerimise keskasutus (COSC), et

abistada õiguskaitseasutusi arestimisel ja konfiskeerimisel. See on osa Belgia prokuratuurist, allub

justiitsministrile ja rakendab varaga seotud kriminaalpoliitika suuniseid, mis on prokuratuuris välja töötatud.

Üksuses töötavad riigiprokurörid, föderaalpolitseinikud ning Rahandusministeeriumi sideametnikud.

COSC vastutab uurimisasutuste arestitud sularaha haldamise eest. Uurimisasutused vastutavad

varahalduse eest konfiskeerimiseelsel perioodil. Siiski peavad nad teavitama keskasutust kõigist varade

arestimisest, ladustamis- või säilitamisviisidest ja varaga seotud muudest otsustest. Prokurörid, kes teevad

otsuseid konfiskeerimiseelse müügi, arestitud vara hävitamise või konfiskeerimisotsuste saamiseks, on

samuti kohustatud teavitama keskasutust sellistest otsustest või kohtumäärustest.

COSC müüb tooteid (näiteks kinnisvara, autosid, IT-vahendeid jne) enne konfiskeerimist, kui

majandamiskulude väärtus on liiga suur või vara väärtus võib väga kiiresti väheneda.

Konfiskeerimisotsuste täitmise eest vastutab nii Rahandusministeerium kui ka Justiitsministeerium, kes

peavad teavitama keskasutust kõigist konfiskeeritud varadega seotud kohtuotsustest.

Rahandusministeerium vastutab realiseerimistoimingute tegemise eest (müük, hävitamine, ringlussevõtt ja

kasutusse andmine). COSC võib määrata erasektori eksperdi väärtuslike või erioskusi nõudvate varade

haldamiseks. COSC võib tagada muu väärtusliku vara (aktsiate) haldamise. Ainus arestitud vara, mida COSC

ise haldab, on sularaha (arestitud sularaha, mis on saadud rahapesujuhtumitest, vara konfiskeerimiseelsest

müügist ja realiseerimisest).

295 https://likumi.lv/ta/id/253418-nodrosinajuma-valsts-agenturas-nolikums. 296 Teave pärineb üksuse esitlusest. 297 UNODC, 2023, lk 37.

132

Prantsusmaal asutati 2011. aastal arestitud ja konfiskeeritud varade sissenõudmise ja haldamise amet

(AGRASC), mis allutati Justiits- ja Rahandusministeeriumi ühisele järelevalvele. Selle ülesanded on298:

1. arestitud raha tsentraliseeritud haldamine;

2. enne kohtuotsust arestitud vara müük;

3. menetluste käigus arestitud kinnisvara avaldamine;

4. avalike võlausaldajate teavitamine (maks, toll, sotsiaalteenused);

5. keerulistel juhtudel kinnis- ja vallasasjade konfiskeerimine;

6. tsiviilhagejate hüvitamise parandamine kriminaalmenetluses;

7. aastaaruande kirjutamine;

8. lisaülesanded: kohtunike ja prokuröride abistamine; kohtunike või prokuröride nõudmisel

keerukate kaupade haldamine; rahvusvahelise koostöö tegemine.

Kui amet oma tegevust alustas, koosnes see kümnest inimesest. AGRASC on suures ulatuses toetunud

omafinantseeringule: konfiskeeritud varade müügist saadav tulu, kui amet on neid hallanud või müünud;

investeeringust saadav tulu, kui amet on arestinud raha või talle on sellistel eesmärkidel usaldatud varade

haldamine. AGRASC vastutab arestitud keerukate varade haldamise eest, kui nende väärtuse säilitamiseks

on vaja teha haldustoiminguid (sõidukid, hooned, firmaväärtus, paadid jne). Lisaks oma üldisele rollile

abistada, nõustada ja juhendada kohtunikke ning uurijaid arestimise ja konfiskeerimise küsimustes on

agentuuri ülesanne tagada kõigi arestitud summade tsentraliseeritud haldamine. AGRASC müüb arestitud

vallasvara enne otsust, kui vara ei ole enam vaja tõe väljaselgitamiseks ja see on amortiseerunud. AGRASC

vastutab konfiskeerimisotsuse täitmise eest, millega kaasneb avalike võlausaldajate teavitamise enne vara

tagastamise otsuse täitmist, millest nad on huvitatud. AGRASC määrab tsiviilpooltele hüvitise

süüdimõistetult konfiskeeritud vara arvelt ja tagab tsiviilõiguslike osaliste nõuete, eelkõige maksu-, tolli-,

sotsiaal- või muude hüvitiste tasumise.299

298 Teave pärineb üksuse 2023. aasta esitlusest. 299 UNODC, 2023, lk 37–38.

133

Rumeenias loodi 2017. aastal varade haldamise üksus, mis haldab riigis arestitud ja konfiskeeritud vara.

ANABI300 on müünud 31 mln leu väärtuses konfiskeeritud vara. Konfiskeeritud raha plaanitakse kasutada

teadlikkuse suurendamiseks. Agentuuri ülesanded on:

1. hõlbustada kuritegevusest saadava tulu ja muu kuritegevusega seotud vara jälitamist ning

tuvastamist, mille suhtes võib kriminaalmenetluse käigus kohaldada arestimise või

konfiskeerimise otsuseid;

2. turvaliselt hallata kriminaalmenetluses arestitud vallasvara;

3. müüa kriminaalmenetluses arestimisele kuuluvat vallasvara;

4. hallata kuritegeliku vara riiklikku elektroonilist infosüsteemi;

5. toetada õiguskaitseasutusi parima olemasoleva praktika kasutamisega vara tuvastamise ja

haldamise valdkonnas, mille suhtes võidakse kriminaalmenetluses kohaldada külmutamis- ja

konfiskeerimismeetmeid;

6. koordineerida, hinnata ja jälgida riiklikul tasandil kriminaaltulu tagasinõudmise menetluste

kohaldamist ja järgimist.

Konfiskeeritud vallas- ja kinnisvara müügist tekkinud summad jaotatakse ANABI esitatud raamatupidamise

aastaaruande alusel järgmiselt301:

• 20% haridus- ja teadusministeeriumile;

• 20% tervishoiuministeeriumile;

• 15% siseministeeriumile;

• 15% riigiministeeriumile;

• 15% justiitsministeeriumile;

• 15% sotsiaalvaldkonna tegevusalaga ühendustele ja sihtasutustele ning eriseaduse alusel

loodud erialaakadeemiatele.

Amet haldab arestitud ning konfiskeeritavat raha, kiiresti rikneva kauba müügist saadud raha, vara

võõrandamisega seotud müügist saadud raha, kahtlustatava ja kostja võlgnevusi, mis kuuluvad arestimisele,

ning peab nende üle arvestust. Kiiresti rikneva kauba müügist saadud raha, vahemüügist saadud raha ja

arestimise tagajärjel ära võetud raha kantakse ameti pangakontole. Kontodel arestitud rahasummade kohta

on pangad kohustatud esitama ametile igas kuus väljavõtte arestitud rahasummadest ja intressimääradest

justiitsministri korraldusega kehtestatud vormi alusel.302

300 https://anabi.just.ro/en. 301 https://anabi.just.ro/en/assets-category/sell-of-confiscated-assets. 302 https://anabi.just.ro/en/assets-category/total-amounts-seized.

134

Ettepanek 46.

Luua arestitud ja konfiskeeritud vara haldamise tõhustamiseks vara haldamise kesküksus. Kui

kesküksuse loomiseks vajalikku ministeeriumiteülest toetust ei kaasne, siis näeme alternatiivina

vajadust võimestada uurimisasutustes olevaid vara haldamise üksuseid.

I. Piiratud vara haldus viia RTK koosseisu loodava kesküksuse ülesandeks

Selleks:

1. muuta kesküksuse tekkeks regulatsioone (tõenäoliselt KrMSi, RVSi, põhimääruseid,

ministeeriumite määruseid ja asutuste kordasid);

2. hinnata varade haldamise süsteemi võimalusi ja lahendusi ning teha valiku põhjal muutuste

elluviimiseks ettepanekuid, mis muu hulgas hõlmavad personali suurust ja kvalifikatsiooni;

3. kujundada kesküksusele sobiv mudel, mida aitab koostada n-ö projektijuht, kelle ülesanne on

komplekteerida meeskond, teha kehtiva õigusliku raamistiku analüüs ja seda uuendada, taotleda

vajalikke ressursse, koondada rahvusvaheline parim praktika ning ehitada üles Eesti oludele

vastav süsteem. Kuivõrd menetluse käigus ära võetud vara valitsemisel on mõju riigi eelarvele,

siis on põhjendatud, et riigis tervikuna toimiva süsteemi lahendamine on RaMi korraldada.

Detailsemad tegevused võivad olla jagatud erinevate ministeeriumite hallatavatele asutustele.

Seetõttu võiks projektijuht paikneda RaMi juures, kus peaks alguse saama üleriigilise süsteemi

ülesehitus ja haldamine;

4. määrata kesküksuse ülesanded tegevusi reguleerivas õiguskeskkonnas:

a. hallata arestitud vara, et vältida väärtuse vähenemist ajas. Haldamine hõlmab transporti,

hoiustamist, inventeerimist, hooldust, ladustamist, vara väärtuse säilitamise tagamist,

müügitööd, erinevate osalistega suhtlemist, teenuse ostmist, teenuse või tegevusega

seotud kulude kandmist ja arvestamist, konfiskeeritud varade üleandmist,

realiseerimisest või haldamisest tekkinud varadega ülekannete tegemist,

raamatupidamist, statistilise ülevaate valdamist ja tegevuse esitlemist;

b. panna vara väärtusega alla 15 000 euro müüki enne jõustunud kohtuotsust;

c. realiseerida vara: algatada sotsiaalse ja avaliku taaskasutamise protseduure ning sõlmida

teiste riikidega vara jagamiseks leppeid;

d. utiliseerida konfiskeeritud varasid;

e. osaleda rahvusvahelises suhtluses ja varahaldusüksuste võrgustikus;

f. pakkuda koolitusi;

g. nõustada ja anda korralduslikku tuge erinevatele ametiasutustele;

h. hallata varade keskhaldussüsteemi;

i. koguda statistilisi andmeid ja esitleda ülevaateid;

5. koondada vara haldamiseks ja müümiseks vajalik kompetentsus (ka õigusteadmised ning

varade hindamiseks vajalikud teadmised; kaaluda spetsialiseerunud prokuröri (või abi)

kaasamist, et kriminaalmenetluses oleks varade haldusega seotud probleemid kohtus kaitstud

jne);

135

6. koondada hallatavad ja realiseeritavad varad: antakse üle või võetakse vastu kokkuleppeline osa

uurimisasutustes hallatavast varast; kesküksuse loomise järel kokkulepitud vara, mis

uurimisasutuste tegevuse tõttu süüteomenetlustes tekib; RABi külmutatud vara haldamine;

kinnisvara ja muu konfiskeeritud vara, mida realiseerib RaM;

7. leida võimalused varade halduseks, et rajada või rentida sobilik taristu. Kuna

kriminaalmenetluse kulgu ja äravõetavaid esemeid ei saa ennustada (spetsialistide või

asjatundjate, transpordi ja ladude vajadus võib selguda läbiotsimise käigus), siis tuleks luua

kord, mis võimaldaks paindlikult ja kiiresti lahendada probleemid nii, et võimalik

korruptsioonirisk oleks maandatud;

8. selgitada vara haldamisega seotud võimalikud tegevused ja ülesanded ning selekteerida neist

kesküksuse korraldatavad ja need, mis tuleks sisse osta (näiteks garantiiliste sõidukite hooldus,

haruldaste varade hindamine);

9. luua kord sisseostetavates teenustes.303

Et koostöö uurimisasutustega sujuks, tuleks kaaluda uurimisasutustest töötaja roteerumist kesküksuse

koosseisu.

Soovitud tulemus. Arestitud ja konfiskeeritud vara haldamine ning realiseerimine on parima teadmise ja

tekkiva kogemusega korraldatud, mis võimaldab riigi kulusid vähendada ja tulusid suurendada, tagades vara

väärtuse säilimise või selleks võõrandamise ning hilisema konfiskeerimise, millega kasvab kuritegevuse

vähendamise võimekus. Lisaks tekib piiratud varadega seonduv riigiülene jälgitavus, tervikpilt

haldussuutlikkusest ja kuluefektiivsust.

II. Alternatiiv. Võimestada olemasolevate uurimisasutuste vara haldamise üksuseid ja muuta

regulatsioone

Selleks:

1. täiendada tekkivale koondvajadusele vastavalt vara haldamisega seonduvaid regulatsioone

(tõenäoliselt KrMSi, ministeeriumite määruseid ja asutuste kordasid);

2. hinnata asutustes varade haldamise süsteemi võimalusi ja lahendusi ning vastavalt valikule

teha muutuste elluviimiseks ministeeriumile ettepanekuid, mis muu hulgas käsitlevad personali

suurust, kvalifikatsiooni ja eelarvet;

3. lahendada riigis tervikuna toimiv süsteem, mida korraldab RaM. See oleks põhjendatud, kuivõrd

menetluse käigus ära võetud vara valitsemisel on mõju riigi eelarvele. Detailsemad tegevused

võivad olla jagatud erinevate ministeeriumite (Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi)

hallatavates asutustes (PPA, KAPO, MTA, RABi, RaMi kinnisvara ja osakud). Seetõttu võiks

projektijuht paikneda RaMi juures, kus peaks alguse saama üleriigilise süsteemi ülesehitus ja

haldamine;

4. määrata tegevusi reguleerivas õiguskeskkonnas asutuste ülesanded:

303 CoE, 2023, lk 61–63.

136

a. hallata arestitud vara, et vältida väärtuse vähenemist ajas. Haldamine hõlmab transporti,

hoiustamist, inventeerimist, hooldust, ladustamist, vara väärtuse säilitamise tagamist,

müügitööd, erinevate osalistega suhtlemist, teenuse ostmist, teenuse või tegevusega

seotud kulude kandmist ja arvestamist, konfiskeeritud varade üleandmist,

realiseerimisest või haldamisest tekkinud varadega ülekannete tegemist,

raamatupidamist, statistilist ülevaadet ja tegevuse presenteerimist;

b. panna vara väärtusega alla 15 000 euro müüki enne jõustunud kohtuotsust;

c. realiseerida vara: algatada sotsiaalse ja avaliku taaskasutamise protseduure;

d. utiliseerida konfiskeeritud varad;

e. osaleda rahvusvahelises suhtluses ja varahaldusüksuste võrgustikus (vaja on sõlmida

kokkulepe, mis asutused hakkavad AMO võrgustikus osalema);

f. osaleda vara haldamisega seotud koolitustes, sh välisriikides;

g. nõustada ja anda korralduslikku tuge erinevatele ametiasutustele;

h. sisestada loodavasse varade keskhaldusprogrammi andmeid;

i. koguda ja esitleda statistilisi andmeid;

5. koondada vara haldamiseks ja müümiseks vajalik kompetentsus (ka õigusalased ja varade

hindamiseks vajalikud teadmised, et kriminaalmenetluses oleks varade haldusega seotud

probleemid kohtus kaitstud);

6. valida (ilmselt uurimisasutustel) AMO vaates juhtkompetentsust koguma asuv üksus, kus

võetakse juhtroll nii parima praktika kogumiseks kui ka selle jagamiseks. Suurimat koormust

saav üksus oleks niisuguse eesmärgi valikul üheks prioriteediks;

7. hallata ja realiseerida (arestitud, konfiskeeritud) varasid. Asutustel tuleb koondada ja edastada

vastavale ministeeriumile sellisest varast detailne tervikpilt ning tegevusplaan poolaasta ja ühe

aasta vaates, et vara paremini hoiustada, realiseerida, üle anda, hävitada jms;

8. leida vajaduse korral võimalused vara halduseks sobiva taristu rajamiseks või rentimiseks. Kuna

kriminaalmenetluse kulgu ja äravõetavate esemete hulka ei saa ennustada (spetsialistide või

asjatundjate, transpordi ja ladude vajadus võib selguda läbiotsimise käigus), siis tuleks luua

kord, mis võimaldaks paindlikult ja kiiresti lahendada seotud probleemid nii, et võimalik

korruptsioonirisk oleks maandatud;

9. selgitada vara haldamisega seotud võimalikud tegevused ja ülesanded ning selekteerida neist

asutuse korraldatavad ja need, mis tuleks sisse osta (näiteks garantiiliste sõidukite hooldus,

haruldaste varade hindamine);

10. hinnata sisseostetavate teenuste puhul vastava korra ajakohasust;

11. anda igas kuus osalistele teada riigieelarvesse kantavast summast, mis pärineb konfiskeeritud

varast. See on Rahandusministeeriumi ülesanne.

137

6.4.2. Süüteomenetlusega piiratud varade keskhaldussüsteem

Eestis ei ole piiratud vara käsitlevat keskset haldussüsteemi. Uurimisasutused kasutavad selleks erinevaid

ja omavahel ühildumatuid tarkvaralahendusi. Hoolimata uurimisasutuste püüdlustest hädavajalikku haldust

korraldada ei ole ülevaadet, mis liiki vara, kus ja mis väärtuses riik tervikuna (uurimisasutused kokku) on

piiranud, millised on haldamiskulud, kui suur on võõrandamisest saadav summa ja konfiskeerimisele

kuuluva vara realiseerimisjärgne summa ning kuidas näeb välja riigile kantava summa tervikpilt küsitaval

ajal. Ülevaadet pole tervikprotsessist, samuti sellega seotud kulude haldamisest ega kuluefektiivsele

tegutsemisele tuge pakkuvast andmestikust.

Terviklikkuse küsitavus. Ei ole tagatud, et kõik menetlusotsused, millega vara riigi omandisse antakse,

jõuavad riigivara valitsejani. Kohtulahend, millega konfiskeeritakse süüteomenetluses vara või millega

antakse riigi omandisse muu vara, saadetakse konfiskeeritud vara valitsema volitatud asutusele, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti (KrMS § 126 lg 51, § 4211 ja VTMS § 206). Praktikas on mitmel korral

ilmnenud, et konfiskeeritud vara kohta tehtud otsus ei ole riigivara valitsejani jõudnud.304

Kriminaalmenetluse käigus võetakse sageli ära erinevaid esemeid ning on juhtunud, et lõplikus

menetlusotsuses ei võeta kõigi esemete suhtes seisukohta. Nii jääb ese uurimisasutusse, kuid sellega ei ole

võimalik edasisi toiminguid teha, sest see ei ole riigi omandisse kantud. Säärasel juhul on pöördutud kohtute

poole otsuse täpsustamiseks.305

Seesugusele võimalusele küll veidi teises valguses osutati kinnisvara kohta tehtud jõustunud

kohtulahenditele, mis ei pruugi jõuda teadmiseks Rahandusministeeriumisse, et seal saaks asuda

konfiskeeritud vara võõrandama. Kuni konfiskeeritud kinnisvara käsitlevate otsuste jõudmine

automatiseeritud kujul ministeeriumisse ei ole tagatud, võivad aset leida teatud anomaaliad.

Probleemi leevendaks automatiseeritud lahendus, kui infosüsteemis oleks andmed menetluses äravõetud

objektide kohta ning lõplikku lahendit tehes tuleks võtta seisukoht kõigi objektide suhtes. See oleks kui

eespool kirjeldatu tehniline kontroll: kui kõigi esemete puhul otsust meetme kohta ei ole, siis infosüsteemis

kaasust lõppenuks pidada ei saa (tekib veateade).

Erinev käsitlus. Asutused lähenevad piiratud vara haldusele erinevalt. Kuna riik vastutab äravõetud esemete

väärtuse säilimise eest, siis on oluline, et on olemas ülevaade esemetest, mis on uurimisasutustes hoiul.

RVSi § 7 lg 5 järgi on kriminaal- ja väärteomenetlustes riigivara valitseja kas Rahandusministeerium või

Siseministeerium (valitsema volitatud asutuste kaudu, kes on vastavalt MTA ja PPA). Peale kohtuotsuse

jõustumist jääb konfiskeeritud vara nende asutuste valdusesse haldamiseks ja realiseerimise

korraldamiseks. Konfiskeeritud kinnisvara võõrandamine on RaMi ülesanne. Enne kohtulahendi jõustumist

otsustab iga asutus, kuidas hallata menetluse käigus ära võetud esemeid sel moel, et oleks täidetud

arestitud varale esitatavad nõuded vara väärtuse säilimise kohta306. Niisiis on äravõtmise hetkest kuni

304 Kärner, M., 2020, lk 31. 305 Sealsamas, lk 31. 306 Vabariigi Valitsuse määruse nr 263 § 111. RT I, 03.02.2017, 24.

138

kohtuotsuse jõustumiseni või eseme tagastamiseni või realiseerimiseni tegemist varaga, mille säilimise eest

vastutab riik hallatavate asutuste kaudu. Et saada ülevaadet (vastutuse ulatust), peaks hallatavate varade

kohta olema võimalikult detailne ülevaade. Kuna ühtset infosüsteemi pole, siis tuleb asutustes ülevaate

saamiseks kasutada mitut infosüsteemi (või ka Exceli tabeleid), mida ei saa pidada nüüdisaegseks

lahenduseks. Lisaks hallatakse PPAs äravõetud esemeid osaliselt infosüsteemis Relvlog, kuid seal on ainult

menetleja poolt hoiuruumi või hoiukohta üle antud esemed. Äravõetud esemeist, mida menetleja

menetlustoimingute tegemiseks hoiab (lühikest või siis ka pikemat aega) oma tööruumis või asitõendite

ajutises hoiuruumis, kajastatakse menetluse dokumentides või ajutise hoiuruumi registris, kui see on

olemas.

MTAs peetakse piiratud varade kohta arvestust Exceli tabelarvutusprogrammis, sest ühtset laoarvestuse

programmi ei ole. Kuna hoiustatakse eri liiki vara, siis on Excelisse kantud üldistusastme tõttu

koondandmestikku võimalik saada teatud üldistustasemega. Täpset arvestust peetakse teatud vara liikide

kohta (sigaretid, alkohol, tuli- ja külmrelvad). Narkootiliste ainete arvestust peab EKEI.

Kasutada olevate vahendite puhul, kus automatiseeritud päringuid varade haldusest teha pole võimalik, on

andmestiku saamine uurimisasutuste kasutatavatest IT-lahendustest käsitöö ja ebamõistlik

halduskoormus, aeglane ja ebatäpne tegevus, rääkimata vähesest operatiivsusest või perioodide võrdluse

kuvamise suutmatusest. Korrektse ja praegusaegse infosüsteemi puudumine raskendab varade halduse

tõhususe hindamist ja tehtud kulude põhjendatust. Teadaolevalt on meie päevil keeruline saada ülevaadet

laoseisust ning varadest, mida saab ja tuleks realiseerida, kuid seda ei tehta. Vara andmekorje on asutuste

vahel killustatud, see ei ole koordineeritud ega pruugi kajastada täpset seisu.

Aruandluse puudumine ei võimalda otsuste kasumlikkust hinnata. Kuna ülevaatlikku andmestikku ei ole,

siis pole võimalik esile tuua hoiustatava vara turuväärtust. Lisaks sellele ei ole PPA-le teada, kui suur on kõigi

PPAs olnud menetluste tulemusel konfiskeeritud varade realiseerimise väärtus. Nende varade

realiseerimisest saadavad tulud, mis ei ole olnud PPAs hoiul, on PPA-le teadmata. Seega pole võimalik

hinnata, kas varadega seotud menetlused ja neis tehtud otsused on olnud alati põhjendatud või tuleks sellest

johtuvalt praktikat muuta (näiteks väärtusetute asjade hulk on liiga suur, haldamisel on tehtud ebamõistlikke

otsuseid, võetakse hoiule esemeid, mille haldamine on ebamõistlik, jne).

Menetluskuluna esitamine on raskendatud. Varade haldamisega seotud kulud on menetluskulud KarSi §

175 mõistes (ka need kulud, mis tehakse varade hindamiseks asjatundja kaasamisega). KrMSi § 180 alusel

hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Selleks, et prokuröril oleks võimalik esitada kohtule taotlus

menetluskulude väljamõistmiseks, tuleb kriminaalasja materjalidele lisada kulu ning tasumist tõendavad

dokumendid. Et täiustatud süsteemi pole, siis ei ole PPAs võimalik detailselt esitada varade haldamise

kulutusi nii, et kohus saaks need vastutavalt isikult välja mõista (olemas on andmed koondina, kuid isikute

ja esemete kaupa on tihtilugu võimatu eristada).

139

Infosüsteem peab võimaldama igale esemele n-ö juurde kleepida selle eseme kuludokumendid. Kuna

kriminaalmenetlus kestab oluliselt kauem, kui kriminaalasi on uurimisasutuses uurija käes, võimaldaks

selline infosüsteem saada ülevaadet ka perioodi kohta, mil menetlus oli prokuratuuris või kohtus307.

Senine lahendusplaan. Aastatel 2014–2017 kavandati JuMi eestvedamisel asitõendite haldamise

infosüsteemi loomist, mille eesmärk oli katta kogu asitõendite elukaar alates nende äravõtmisest

sündmuskohal ja lõpetades tagastamise, hävitamise, hoiustamise või realiseerimisega. Tarkvara oli plaanis

arendada eraldiseisva moodulina, mis võimaldaks nii protokolli kui ka unikaalse QR-koodiga kleebiste

loomist (mida saab kohe sündmuskohal kasutada). Algfaasis kavandati lahendust üksnes uurimisasutusele,

kuid tulevikuetapis ka kohtule ja prokuratuurile, et lõplikku menetlusotsust tehes peaks prokuratuur või

kohus otsustama kõigi äravõetud objektidega tehtavad toimingud. 2015. aasta suvel valmis esimene

prototüüp. 2017. aasta juulis selgus, et taotluses määratud mahtusid ja eesmärke ei ole ettenähtud aja

jooksul võimalik täita ning projekt lõpetati. Vahepeal kaaluti PRISi (prokuratuuri infosüsteemi) arendust, kuhu

võiks lisada piiratud vara andmestiku, mis omakorda kohtute infosüsteemis (KIS) vastavaid andmeid kuvaks

ja mille kohta kohtud saaksid kirjeid lisada. Paraku on KISi arendus soiku jäänud.

Infosüsteemi PRIS arendamisel ei ole plaanis asitõendite ja konfiskeeritud varade käitlemise osa

integreerida. PRIS ei pruugi olla parim lahendus, sest varade haldus jätkub pärast kohtulahendi jõustumist,

infot sisestavad varade haldajad, mitte menetlejad (menetleja teeb esimese sisestuse ja edasi lisavad

andmeid juba erinevad osalised). See süsteem peab ühilduma ka RTKga, kus peetakse arvestust KarSi § 84

korras konfiskeeritud varaga seotud laekumistest. Samal ajal arendatakse Siseministeeriumi eestvedamisel

varahaldussüsteemi, milles hallatakse tulevikus kogu SiMi haldusala varasid. Kahe eelmainitud arenduse

rakendamine ei too kaasa keskse piiratud vara keskhalduseks vajaliku süsteemi kasutuselevõttu ega

tervikpildi loomist.

Rahvusvaheline praktika. Hollandis, Belgias, Rumeenias, USAs ja mitmes teises riigis on kasutusel piiratud

varade elektrooniline haldamissüsteem, mis võimaldab kas kõikide arestitud ja konfiskeeritud varade või

teatud väärtusega varade kohta saada riiklikku ülevaadet ja hinnata varade haldamise tõhusust308.

307 Näide: kriminaalmenetlus on praeguseks kestnud mitu aastat. Menetluse käigus on arestitud hulgaliselt eri liiki vallasvara,

mille hoiustamise eest tasutakse endiselt igas kuus (PPA on selles menetluses tasunud haldus- või hoolduskulusid kokku

108 000 euro eest ja peale prokuratuuri saatmist on PPA kulu olnud umbes 88 000 eurot). Kohtueelse menetluse jooksul

hoiustati varasid umbes 8 kuud, millega tekkisid halduskulud. On mitu aastat tasutud vara hoiustamise kulusid, kuid selle

summa kohta puudub prokuratuuris (ja ka kohtul) täpne ülevaade. Niisiis ei ole seda kulu võimalik hoiukulude hulka tegelikus

mahus arvata põhjusel, et andmeid ei ole. 308 USAs on kasutusel 12 uurimisasutuse tarbeks infosüsteem CATS, kuhu kantakse piiratud ehk arestitud ja konfiskeeritud

varaga seotud informatsioon ning kust muu hulgas saab teha vastavat andmeanalüüsi ja statistikat. Süsteem on loodud

föderaalsete õiguskaitseasutuste arestitud varade jälgimiseks kogu konfiskeerimise elutsükli jooksul kõikides konfiskeerimise

liikides, et jälgida teavet ja toiminguid kõigis varaga seotud etappides (arestimine, teavitamine, konfiskeerimine, nõuded,

petitsioonid, jagamine, kasutamine ja kõrvaldamine). Kui vara sisestatakse CATSi, rakendatakse varale identifikaator, mis aitab

mis tahes oleku ja töötlemise üksikasju teada saada, olenemata sellest, mis agentuur teabe algselt süsteemi sisestas.

Elektronposti ja dokumentide genereerimise tarkvara on integreeritud CATSi, et lihtsustada osalevate agentuuride kirjavahetust

ja suhtlust. https://www.justice.gov/jmd/major-information-systems-consolidated-asset-tracking-system.

140

Ettepanek 47.

Analüüsida piiratud vara haldamiseks IT-lahendusena keskhaldusprogrammi võimalikke lahendusi

ning võtta sobivaimad vajalikud meetmed: leida ressursid, korraldada hange jms. Piiratud vara

haldustarkvara peaks kasutusele võtma vara haldamise kesküksus, et kujundada terviklahendus ja

ülevaade piiratud vara arestimisest kuni realiseerimise, hävitamise ja müügist saadud raha

riigituludesse kandmiseni. Niiviisi luuakse standardiseeritud kujul andmete sisestamisega

statistika kogumise ja automatiseeritud ülevaadete saamise võimekus.

Selleks, et oleks võimalik analüüsida tulu-kulu suhet arestitud ja konfiskeeritud varade haldamisel, tuleb

programmis kajastada informatsioon tehtud kulude ning saadud tulude kohta (sh tööjõukulud jne).

1. Programmi ülesehitamisel võiks kaaluda järgmist lahendust. Äravõetud esemele omistatakse

kood (QR-kood). Eseme kohta sisestab menetleja andmed andmebaasi PRIS, kust kanduvad

andmed turvalist kanalit mööda keskhaldusprogrammi, kus peetakse piiratud vara üle

laoarvestust. PRISi sisestatud vara kohta tehtud toimingud ja muudatused koos seotud oluliste

failidega kantakse automaatselt PRISi kaudu keskhaldusprogrammi. Sel moel liiguvad varaga

seotud andmed PRISi kaudu keskhaldusprogrammi kuni jõustunud kohtuotsuseni. Samal ajal

lisatakse keskhaldusprogrammi lisaandmed varaga seonduva kohta, mis ei ole tingitud

kriminaalmenetluses tehtud toimingutest või otsustest. Näiteks lisatakse transpordi,

hoiustamise, hoolduse, kindlustuse ja muud lisakulud koos failidega iga eseme kohta, misjärel

tekib konkreetsest piiratud esemest nii ajaline, asukohaga kui ka kuludega seotud ülevaade kuni

realiseerimise, saadud müügihinna, sellest lahutatud kuludest järele jääva jääkväärtuseni.

Keskhaldustarkvara leidmiseks tuleks otsida lahendusi pakkumisel olevatest

laoarvestusprogrammidest ning sellele omaste tarvikute kasutusele võtmisest.

2. Peale selle annab säärane keskhaldusprogramm lisavõimaluse praktikast tekkiva teadmise

kujundamiseks, mis võimaldab:

a. teha analüüsi, kas konkreetse menetluste käigus vara haldamine on majanduslikult

mõistlik ning kas vara kohta võetud otsused olid põhjendatud (näiteks väheväärtusliku

vara või lepingupartneri jne kohta). Niisugust ülevaadet on vaja, et otsustada

töökorraldusküsimusi, ent ka näiteks otsustada KrMSi § 126 lg 21 (konfiskeerimise

tagamiseks arestitud vara realiseerimine ilma omaniku nõusolekuta) ja § 126 lg 22

(konfiskeerimise tagamiseks arestitud väheväärtusliku eseme omaniku nõusolekuta

hävitamine) kohaldamise võimalikkust ning põhjendatust;

b. põhjendada vara väärtuse vähenemise järkjärgulisust arestimisest kohtuotsuseni.

Esemele omistatud väärtus, n-ö elukaart puudutav informatsioon, eeldatavad halduskulud

aastas ja turuväärtuse muutus hoiustamisel (eseme väärtuse langus aastas) on vaid

vähesed andmed, mis aitavad tulevikus keskmise statistika alusel arvestada eelduslikku

turuväärtust ajal, mil eseme realiseerimine võimalikuks osutub (näiteks hoitakse sellist

liiki kuritegude puhul esemeid keskmiselt 3 aastat ning selle ajaga kaotab ese oma

väärtust ja kulutatakse haldusele summa X).

141

Vastava haldustarkvara leidmine ja kasutusele võtmine vajab tõenäoliselt ministeeriumiteülest konsensust,

lisaeelarvelist otsustust, mida tuleks lahendada koos keskse varade haldusüksuse loomise küsimusega

2024. aastal. Hoolimata sellest, kas varade keskne haldusüksus luuakse, tuleb varade haldustarkvaraga

loodava võime küsimusele lahendus leida.

Soovitud tulemus. Arestitud ja konfiskeeritud vara keskse haldustarkvara kasutuselevõtuga luuakse riigis

ülevaate kuvamise võimekus, mis presenteerib piiratud varaga seonduvat riigiülest jälgitavust, tervikpilti,

haldussuutlikkust, kuluefektiivsust ning kohusetundliku haldaja poolset probleemi valitsemist.

6.4.3. Vara arestimise, haldamise ja konfiskeerimise juhis

Uurimisasutused, prokuratuur, Rahandusministeerium ja mitmed teised asutused osalevad sõltuvalt

ülesannetest vara arestimise, haldamise, võõrandamise, realiseerimise, konfiskeerimise ning riigi tuludesse

kandmise tegevustes. Samasuguseid tegevusi korraldavad erinevad asutused erineva kogemuse ning

praktikaga. Selleks, et riik kujundaks oma tegevusteks sarnast poliitikat ja sellest kantud käsitlust, oleks

ilmselt otstarbekas uuesti üle vaadata valdkonnas kehtivad korrad ning juhised ja hinnata praegusajale

omaseid vajadusi täiendava reguleerimise või juhiste järele.

Valdavalt on mainitud tegevuse ühtlustamisele pööratud tähelepanu tingitud PPAga seotud tegevuste

laiahaardelisusest ning suurimast koormusest. Vabariigi Valitsuse määruses nr 263309 on sätestatud

konfiskeeritud vara üleandmine konfiskeeritud vara valitsema volitatud asutusele. Konfiskeerimise

tagamiseks arestitud vara võõrandamist korraldab Siseministeeriumi volituse alusel PPA logistikabüroo.

PPAs on reguleeritud arestitud ja konfiskeeritud vara käitlemine erinevate kordadega310.

Kui eelnev hõlmas arestitud ja konfiskeeritavat vara üldisemalt, siis järgnev on seotud kitsamalt krüptovara

eripäraga. Arestitud krüptorahaga kriminaalasjad on jõudnud esimeste kohtulahenditeni, mis on toonud

rakendajale praktilisi küsimusi ja vajaduse säärase vara eripärast tingitud rakendamist reguleeriva juhise või

korra järele. Tähelepanu vajavad krüptoraha hoiustamine, liigutamine ja ülekannete tegemine,

teenustasudega seonduv, raamatupidamislik arvestus, rahakoti loomine ja selle kasutamise kord,

juurdepääs ning ülekande õigused ja juhised, ülekannete tegemisega kaasnevad teenustasud, nende

maksmine, mis vahenditest ja kes vastutab. 311

309 Konfiskeeritud vara üleandmise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite

arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise,

võõrandamise ja hävitamise kord. Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määrus nr 263. RT I, 05.07.2023, 69.

https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023069. 310 Asitõendite, teiste äravõetud esemete, konfiskeeritud vara, arestitud vara ning leidude käitlemise kord; arestitud vara

hindamise ja võõrandamise kord; konfiskeeritud vara menetlemise kord Politsei- ja Piirivalveametis. 311 Rahvusvaheline praktika. USAs on Justiitsministeerium uuendanud varade tagasivõitmise juhendit ja selle kohaselt saab eri

liiki varade käsitsemine manuaalis tähelepanu. Täpsemalt US DOJ, 2023, lk 2.10–2.12. Konfiskeeritud krüptovara müüki

korraldab sõlmitud lepingu alusel ettevõte Coinbase.

Belgias on koostatud juhendmaterjal ja otsustatud, et arestitud krüptovarad tuleb esimesel võimalusel müüa: 1) kaaluda

keerulise kaasuse korral krüptovara platvormi külmutamist, kui esineb oht, et täit kontrolli osale varadele ei pruugita hetkega

142

Olenemata juhise või korra loomisest, tuleks kujundada loetelu krüptovarast, mille arestimine on tasuv

ettevõtmine, ning vajaduse korral nimekiri, mille arestimist pole otstarbekas väärtuse tühisuse tõttu ette

võtta. Konfiskeeritud krüptovara müügipraktika kujundamiseks tuleks hinnata rahvusvahelist praktikat ja

kogemust ning kohendada selle toel Eestile sobiv lahendus.

Teiselt poolt tuleks hinnata, kas ühtse vaate ja hea tava kujundamiseks oleks vaja juhendmaterjalidesse

lisada, et konfiskeeritud vara ei ole lubatud realiseerimisel osta või soetada varaga seonduvat uurimist teinud

uurimisasutuse ja prokuratuuri töötajal.

Ettepanek 48.

Siseministeeriumil sõltuvalt raportis mainitud tegevuste elluviimisest hinnata muu hulgas vara

arestimise, haldamise, konfiskeerimise ja muude tegevustega seonduva üldjuhise vajalikkust ning

vajaduse korral koostada see koostöös seotud osalistega.

Ettepanek 49.

Siseministeeriumil, uurimisasutustel ja prokuratuuril analüüsida ja sõltuvalt käsitlusest koostada

ning võtta kasutusele prokuratuuri ja uurimisasutuste ülene juhis või Siseministeeriumi haldusala

asutuste tegevust konfiskeeritud varaga käsitlev kord, et konfiskeeritud krüptovara haldamine

oleks korrektselt vormistatud, raamatupidamislikult kajastatud ja seiratav koos võimalike riskide

haldamisega.

Ettepanek 50.

Uurimisasutustel ja prokuratuuril tagada, et asutustes kasutatavates vara ja head käitumistava

käsitlevates juhendmaterjalides oleks märgitud keeld uurimisasutuse või prokuratuuri töötajal

soetada või osta konfiskeeritud ja realiseeritavat vara.

saada; 2) krüptovara müügi puhul kaaluda teenusepakkuja abi otsimist, kindlustust; 3) arestitud krüptovara ja teiste esemete

võõrandamise korral koostada juhis prokuratuuris, et toimuks põhimõtteline muudatus ja praktika muutus ning kujuneks üks

praktika. Central Office for Seizure and Confiscation (COSC) on ühes kaasuses külmutanud krüptovara platvormi, kui krüptovara

oli palju ja see tagas nende puutumatuse. Müümisel on kasutatud teenusepakkuja abi koos kindlustusega juhuks, kui midagi

peaks juhtuma. Oksjoneid ei ole seni tehtud, kuid võimalusi on otsitud.

143

Soovitud tulemus. Piiratud varaga tegutsemine on parimal moel ellu viidud, riskid on maandatud ja

haldamist käsitlev juhendmaterjal aitab vara korrektselt hallata.

6.4.4. Vara müümise kohatine ebatõhusus

Vara võõrandatakse üldjuhul enampakkumise teel, mis on kahtlemata üks kõige läbipaistvam riigivara

võõrandamise viis. Samas on sageli konfiskeeritud tehnikavahendeid, mille väärtus ei pruugi üles kaaluda

nende ükshaaval oksjonil võõrandamisele kuluvat aega (näiteks vanad mobiiltelefonid, GPS-seadmed jm).

Säärasel juhul võib olla mõistlikum võõrandada suuremas koguses väheväärtuslikku vara otsustuskorras

näiteks vana elektroonika kokkuostu. Samamoodi saaks talitada väheväärtuslike sõidukitega (näiteks

võõrandada mitu sõidukit korraga lammutustöökojale).312

MTA on pidanud läbirääkimisi oksjoni korraldamiseks kohtutäituritega (on olnud ühiseid ümarlaudu).

Proovitööna on täituri kaudu katsetatud ühe sõiduki oksjonil müümist. Konkreetsel juhul oli asjaajamine

aeglane, sealjuures oli MTA-l vaja ise dokumente vormistada ning lõpuks läks oksjoniteenustasu kallimaks

(umbes 100 eurot) kui MTA enda korraldatud oksjonil. Tehnilised küsimused pidi MTA ise lahendama, sh

autot ostjale ette näitama ja pärast üle andma.313

Kohtutäiturid kasutavad oma töös vara võõrandamiseks elektrooniliste enampakkumiste korraldamiseks

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja loodud oksjonikeskkonda (oksjonikeskus.ee). Koja hinnangul oleks

olemasoleva e-oksjonikeskkonna kaudu võimalik edukalt müüa ka riigivara. Kuigi oksjonikeskuse kaudu

korraldatud edukalt lõppenud enampakkumiste osakaal jääb üldiselt alla 50%, siis on edukate

enampakkumiste puhul keskmine hinnakasv 33%. Võrdluseks saab PPA praktikast järeldada, et huvi

müüdava vara vastu tekib peale esmase müügihinna langetamist ning mingites varaliikides on hind

müügihetkeks langenud 20–40%.314

Töötajaid napib, töömaht on suur. PPA-le edastatakse aastas ligikaudu 300 kohtuotsust, mis seonduvad

süüteomenetluses äravõetud asjadega (sh konfiskeeritud vara). MTA-le edastatakse aastas ligi 100

kohtuotsust, millega peavad varahaldurid pärast kohtuotsuse jõustumist tegelema (alates pakenditest ning

lõpetades väärisesemete ja sõidukitega), mida on vaja realiseerida, hävitada vms. MTA-le antakse suur osa

varasid üle ka väärteomenetluse käigus (näiteks 2017. aastal 1007 väärtegu, 2018. aastal 1297 väärtegu,

2019. aastal 2320 väärtegu), mis enamasti kõik lähevad hävitamisele. PPA-l on praegu müümata ligikaudu

400 eset. MTA-l oli 2020. aastal müügis 3 sõidukit ja ettevalmistamisel oksjonile saatmiseks 2 sõidukit.

Muud konfiskeeritud vara oksjonile saata ei ole. PPA-l on Tallinnas ja Harjumaal konfiskeeritud varade hulk

suur. Konfiskeeritud varade hulka kuulub ka sellist vara, mida pole võimalik müüa või mille müügiks

ettevalmistamiseks kulub palju aega. PPA on enamiku konfiskeeritud vallasasjade valitseja, kuid

312 Kärner, M., 2020, lk 2, 29. 313 Sealsamas, lk 22. 314 Sealsamas, lk 25

144

konfiskeeritud vara müügiga tegeleb ainult paar ametnikku. Seetõttu on ka palju müümata vallasasju.

Prioriteediks on seatud sõidukite müümine, sest nende väärtus väheneb aja möödudes kõige kiiremini.315

Veebikeskkonna kasutamisel tuleks arvestada lisakohustustega: eseme pakkimine, saatmine, rahuolematus

ja tagastamine, vaidlused ja muu, mis tavapärase e-kauplemise juurde käivad.

Ettepanek 51.

Uurimisasutustel ja varahaldusüksustel kasutada vara realiseerimisel sõltuvalt vara liigist ja

eripärast parimat hinda saada võimaldavat praktikat, keskkonda ning rahvusvahelist konteksti.

Väheväärtuslike samaliigiliste asjade korral (näiteks konfiskeeritud mobiiltelefonid, autoromud)

kaaluda otsustuskorras võõrandamist asjade kogumina, hävitamist või annetamist.

Soovitud tulemus. Vara realiseerimine on tõhus.

6.5. Uuringute ja analüüside tegemine

Töörühma liikmed esitasid akadeemilise teadmise puudust käsitlevate teemade pealkirjad ja kirjeldasid

nende sisu ühtekokku enam kui 50 teemas. Raportis on need struktureeritud kategooriatesse ning püütud

leida ühiseid jooni, vaatenurki ja üldistavat katusnimetust. Loodetavasti tunnevad esitatud pealkirjadega

teemapüstituste vastu lähitulevikus huvi kõrgkoolid ning asuvad uurimuste ja analüüside kaudu akadeemilist

teadmist täiendama.

315 Sealsamas, lk 28–29

145

Ettepanek 52.

Akadeemilise teadmise kasvatamiseks on oodatud teadustööde, analüüside või uurimuste

tegemine järgmistel teemadel:

1. illegaalsete rahavoogude ulatuse hindamise metoodikate loetelu ja analüüs ning hetkeseisu ja

tulevikuülesannete esitlemine;

2. kriminaaltulu peitmise viiside ja skeemide selgitamine;

3. kriminaaltulu avastamise võimaluste, praktika, meetodite ja tõhususe selgitamine;

4. kuritegeliku tulu ulatuse hindamise metoodikate selgitamine ja analüüs ning hetkeseisu ja

tulevikuülesannete esitlemine;

5. kuritegevuse ulatuse hindamise metoodikate selgitamine ja analüüs ning hetkeseisu ja

tulevikuülesannete esitlemine;

6. kuritegeliku tegevuse tagajärjel rikastumise arvutamise metoodikate ja ELi praktika selgitamine

ning sobivuse hindamine Eesti õigusruumis;

7. kaupade võltsimise ning piraatluse olemuse, mõjurite ja ulatuse selgitamine Eestis;

8. arestitud vara konfiskeerimise tõenäosuse ja osakaalu hindamine ning vara konfiskeerimata

jätmise põhjuste selgitamine;

9. rahapesu olemuse, mõjurite, ulatuse ja teiste kuriteoliikidega seoste selgitamine;

10. riikliku taustaga isikute statuudile omaste riskide selgitamine, võimalike probleemide ja

kitsaskohtade analüüs ning maandamismeetmete esitlemine.

Edasi kirjeldame, mida oodatakse teadustegevuselt lähemalt.

6.5.1. Illegaalsed rahavood

Eestis alguse saavad, riiki läbivad ja riigist välja liikuvad rahavood, mille päritolu on seotud illegaalse

tegevusega, on oma ulatuses suur mõistatus. Terves maailmas on illegaalseid rahavooge püütud viimase

viie aasta jooksul üha rohkem uurida ning olemasolevat andmestikku analüüsides järeldustele jõuda, kui

suured võivad niisugused rahavood olla ning mis on liikumiskiirendid, sektorid, käivitajad ja seotud

sihtrühmad. Eestis pole konkreetseid arvutusi riigisiseselt kättesaadavate andmetega püütud

ökonomeetriliste mudelite toel teha ega presenteerida.

Tuleb teha analüüs, et selgitada ja kaaluda illegaalsete rahavoogude ulatuse hindamise metoodikaid ning

seeläbi esitleda võimalik hetkeseis ning tulevikuülesanded. Saadud teadmine aitaks tõhustada illegaalseid

rahavoogusid takistavaid tegevusi ning vähendada kuritegevust.

6.5.2. Kriminaaltulu

Suur osa kuritegevusest on toime pandud finantskasu eesmärgil. Saadud kasu rakendatakse tavapäraselt

uute kuritegude toimepanemiseks, rahapesuks, investeerimiseks või igapäevaste kulutuste katteks. Selle

stiimuli kahandamisega oleks võimalik kuritegevust vähendada. Mida rohkem suudetakse leida

146

kuritegevusega seotud vara, seda enam mõjutatakse kuritegevusega seotud isikuid kuritegelikust

käitumisest loobuma, sest vahelejäämise risk kasvab koos kuritegevusest saadava kasu ilmajäämisega.

Maailmas näevad paljud riigid kuritegevuse varalise mõjutamisega vaeva, sest vara leidmine ja

konfiskeerimine pole nii lihtne, kui esmapilgul võib näida. Edukamad on need riigid, kus uurimisasutused ja

prokuratuur on koostöös ja ühiste eesmärkide saavutamiseks suunanud oma fookuse kuritegevusest

saadava vara leidmisele ja konfiskeerimisele.

Tuleb teha analüüs, et selgitada välja:

1. kriminaaltulu peitmise viisid ja skeemid;

2. kriminaaltulu avastamise võimalused, praktika, meetodid ja tõhusus;

3. kuritegeliku tulu ulatuse hindamise metoodikad: hetkeseis ja tulevikuülesanded;

4. kuritegevuse ulatuse hindamise metoodikad: hetkeseis ja tulevikuülesanded.

Metoodikate olemuse ja erisuse analüüs aitab jõuda uute ülesanneteni ning uuringute tegemiseni.

6.5.3. Kuritegeliku tegevuse tagajärjel rikastumise arvutamise metoodika

Kriminaaltulu tuvastamiseks laiendatud konfiskeerimise menetlustes kasutatakse kahte meetodit: kulutuste

meetod ja puhasväärtuse meetod.

Tõendamaks, kui palju on isik kuritegeliku tegevuse tagajärjel rikastunud, uuritakse tema mitme aasta

finantsandmeid ja olemasolevat vara, minnes tõendite kogumisega vajaduse korral ajas mitu aastat tagasi

(on võimalik laiendatud konfiskeerimise puhul) mitte ainult kahtlustatavate, vaid ka kolmandate isikute

puhul. KarSi § 832 lg-s 1 on sätestatud, et konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille puhul isik ise tõendab

selle legaalset päritolu. Seega tuleb kriminaalmenetluse käigus koguda piisavalt tõendeid, mille põhjal võib

öelda, kui palju isiku legaalsed sissetulekud erinevad tegelikust elatustasemest. Paljudes riikides on välja

töötatud põhimõtted selle kohta, mis vara saab pidada kuritegelikuks. See tugineb paljuski just isikute

käitumise uurimisele, ent ka muudele põhimõtetele. Näiteks kehtib USAs põhimõte, et kui legaalne vara

puutub kokku (seguneb) kuritegeliku varaga, siis saab kogu vara n-ö määritud ja see arvatakse kuritegelikuks

varaks. Teine metoodika lähtub isikute käitumisest ja on kantud põhimõttest, et alustuseks kulutatakse ära

puhas raha ning alles seejärel asutakse kulutama n-ö musta raha, st isik, kellel on nii legaalset kui ka

kuritegelikku vara, kulutab alustuseks ära just legaalse ning hakkab siis kulutama kuritegeliku päritoluga

vara.

Järelikult on tegemist erinevate käsitlustega, mis annavad oluliselt väiksema ressursikuluga tõendeid

kuritegeliku vara ulatuse kohta.

Kuna Eestis ei ole sellistele põhimõtetele vastavat metoodikat teaduslikult uuritud (ega ka selle üle kohtus

vaieldud), siis kehtib põhimõte, et välja tuleb selgitada ja ära tõendada, milline konkreetne vara pärineb

kuritegudest. Kui tervikvarast (näiteks kinnistu) ei ole mingi osa puhul selle kuritegelikku päritolu võimalik

tõendada, tuleb lähtuda konfiskeerimise asendamisest KarSi § 84 mõttes (konfiskeeritavaks varaks saab

olla üksnes vara, mille kohta on tõendeid, et see on kuritegelikku päritolu). Niisiis tuleb näiteks kaasuste

puhul, kus leping on saadud ebaseaduslikult, detailselt välja arvutada kulud (sh töötasuna saadav raha), mis

147

lepingu täitmiseks on tehtud. Saadav kasum on vaadeldav üksnes kriminaaltuluna vaatamata sellele, et

seaduskuuleka käitumise korral oleks leping võinud jääda üldse sõlmimata (st leping ise on juba kuriteo

toimepanemisega saadud).

Tuleb teha analüüs, et selgitada välja kuritegeliku tegevuse tagajärjel rikastumise arvutamise metoodikad

ja praktika ELis ning hinnata nende sobivust Eesti õigusruumi.

Saadud tulemus võib anda sisendi uurimisasutustele senist praktikat täiendada ning võimaluse

akadeemiliselt teemat süvitsi edasi uurida.

6.5.4. Kaupade võltsimine ja piraatlus

Varasemate aastakümnete analüüsid on märkinud, et suurem osa võltsitud piraatkaupa pärineb Aasiast.

Suur osa kuritegevusest – nii ka selles sektoris – otsib oma teed tulusamatele turgudele ja toodet teadlikult

tarbiva klientuurini, et saadav kasum oleks senisest veelgi toekam. On kindlaks tehtud mitmed võltstoodete

teekonnad kogu maailmas ning mitte alati pole need alguse saanud Aasiast. Küll on aga pikkade aastate

jooksul toimunud Euroopas koordineeritud tegevus õiguskaitseasutuste ja ettevõtete vahel, kes oma

autoriõiguste eest meelekindlalt seistes toote nime või sellele sarnast nime kandvaid piraattooteid püüavad

turgudelt leida ja konfiskeerida lasta. Euroopa Liidu võltsitud toodete ja piraatkaubanduse osakaalu

väljaselgitamiseks on tehtud paar uuringut, mis on muu hulgas Eesti kohta andnud vägagi murettekitava

tulemuse. Võltsitud kaupu ja piraattooteid on nende tulemuste kohaselt Eestis määral, mis võib aastas

genereerida kuritegelikku tulu üle 100 miljoni euro väärtuses. Hoolimata uuringutulemuste pärinemisest

kaugemast kui viie aasta tagusest ajast oleks seda hinnangut vaja nüüdisaegse keskkonna ja olustikuga

suhestuma panna. Probleemi ulatuse ettearvamatus peaks toetama tähelepanu suurendamise vajadust

mitte ainult varimajanduse vaatest. Kaupade võltsimine toob turule kehva kvaliteediga ja tervisele ohtlikud

tooted.

Tuleb teha analüüs, et selgitada kaupade võltsimise ja piraatluse olemust ning mõjureid ja ulatust Eestis.

Saadud teadmine aitaks tõhustada piraatlust ja võltsimist takistavaid tegevusi ning vähendada nõuetele

mittevastavat kaupa Eestis.

6.5.5. Konfiskeerimise vähesus

Miks konfiskeeritakse Eestis veerand arestitud varast? Probleemistiku ulatusest ja olemusest ning

teadmispõhise vaate vajadusest tingituna oleks vaja selgitada varade konfiskeerimise ulatust mõjutavaid

tegureid. Miks moodustab konfiskeerimine pelgalt neljandiku arestitud varast ja kas selles võib peituda

põhjuseid, mida tuleks riiklikul tasemel mõjutada, et tulemused paraneksid? Eestis on juhtumeid, kus

pikaleveninud kriminaalmenetluses saab põhitähelepanu isiku süü tõendamine ja tingimisi vangistusega

kokkuleppemenetlus, mille osa on arestitud vara vabastamine ja tagastamine. See muudab aga vangistuse

ja kriminaaltulu äravõtmise kasina tõenäosuse tõttu konfiskeerimise heidutava mõju olematuks.

148

Tuleb teha analüüs, kus uuritavaks objektiks oleksid viimase 3–4 aasta jooksul prokuratuuri saadetud

arestitud varaga kriminaalmenetlused, mis on jõudnud lõpliku menetlusotsuseni (menetlus on lõpetatud,

kohtuotsus on jõustunud). Selgitades statistilisi andmeid (sh asjade arv, arestimise alus, arestitava vara

väärtus ja liik, kuriteoliik, kahtlustatavate ja süüdistatavate ringi suurus, süüdimõistetud, oportuniteedi

kasutamine, kahju vabatahtlik hüvitamine, AVÕNi ja tsiviilhagi summa ning kohtuotsuses varaga seotud

otsustuse ja aresti alt vabastatud või tagastatud vara jms), hinnata arestitud vara konfiskeerimise

tõenäosust ja osakaalu ning teha kindlaks põhjused, miks jäi vara konfiskeerimata.

Saadud tulemused aitaksid kaasa teadmise tekkimisele võimalikest põhjustest, miks suurem osa arestitud

varast ei jõua kohtuotsuse kaudu konfiskeerimiseni, misjärel saaks vajaduse korral võtta varade piiramisega

seotud tõhusamad meetmed.

6.5.6. Vara arestimise, võõrandamise ja konfiskeerimise kohtupraktika ülevaade

Varade arestimise, võõrandamise ja konfiskeerimise kohtupraktikast oleks perioodilise analüüsiga võimalik

tagada jätkusuutliku seirega kõrgeima kohtuastme aktsepteeritav hinnang arvestusperioodil tehtud

kohtumäärustele ja kohtuotsustele. Kohtute tähelepanekud ning ettepanekud arestimise, võõrandamise ja

konfiskeerimise küsimuste lahendamiseks oleksid väga kasulikud tervikpildi käsitlemiseks nii kohtueelses

uurimises praktika kujundamisel kui ka kohtumenetluses üksikküsimuste lahendamisel. Eestis on puudu

teatud perioodil (näiteks kolme aasta jooksul) toimunud varade arestimisel, võõrandamisel ning

konfiskeerimisel, sh nõuete tagamiseks, tekkivate asjaolude hinnang kohtute vaatest ja seetõttu pole teada

kohtunikkonna seisukohta võimalike probleemkohtade parendamiseks.

Tuleb teha iga kolme aasta jooksul analüüs, et hinnata perioodil tehtud kohtumäärustes ja kohtuotsustes

toodud varade arestimise, võõrandamise ning konfiskeerimise praktikat ja esitada tähelepanekuid ning

ettepanekuid menetluse efektiivistamiseks.

Saadud teadmine aitaks tõhustada piiratud varaga seotud toiminguid, parendada kohtueelse menetluse

kvaliteeti, vähendada tüüpvigu, märgata ja järgida võimalikke praktikas muutuvaid nõudeid ning

diskussioone, kui peaks selguma seaduste kitsaskohad.

6.5.7. Rahapesu

Rahapesu Andmebüroo analüüsib rahapesuga seotud riske, mida jagatakse partnerasutustega, lisaks

kohustatud subjektidega ning võimaluse korral avalikkusega RABi kodulehe kaudu. Rahapesu käigus

üritatakse kuritegelikul teel saadud vara päritolu muuta näiliselt legaalseks. Mis ulatuses ja sektoris ning

milliste võimaldajate kaasabil see ühes või teises riigis aset leiab, seda on keeruline täpselt tuvastada.

Aastakümnete jooksul on koostatud erinevaid analüüse ja uurimusi rahapesu võimalikust ulatusest, enam

levivatest ja kahjulikest meetoditest nii konkreetsete avalikustatud kaasuste toel kui ka ilmingutest

kujundatud üldistusi tehes. Eesti kohta on teatud määrani olukorrapilti selgitamas riiklikud riskihinnangud,

149

mis osalisi kaasates on aidanud kitsaskohti esile tuua. Samas ei ole ükski uuring, analüüs ega riskihinnang

ammendav, mistõttu tuleb varjatud kuritegevusele ning eelkõige majanduskeskkonda kuritarvitada püüdvale

kuritegevusele akadeemilist tähelepanu pöörata järjepidevalt ning eri vaatenurkade kaudu.

Tuleb teha analüüs, et selgitada rahapesu olemust, mõjureid ja ulatust ning seoseid teiste kuriteoliikidega.

6.5.8. Korruptsioon

Korruptiivne tegevus pärsib riigi arengut, vähendab selle usaldusväärsust, nõrgestab demokraatiat ja

meritokraatiat ning võimendab vaenuliku riigi positsioone mõjutustegevuseks. Korruptsioonil on mitu vormi,

mille mõju riigile, rahvale, rahvusvahelisele suhtlusele ja turvalisusele on samuti erisugune. Hoolimata

viimase 30 aasta paljude osaliste, seal hulgas konventsioonide ja direktiivide, rahvusvaheliste

organisatsioonide, akadeemikute, korruptsioonivastaste asutuste, justiitssüsteemi, ajakirjanduse ja

kolmanda sektori panusest korruptsioonivastasuse tõhustamisse, tuleb igal riigil just selles valdkonnas

päevast päeva kuritegevusega vastamisi seista. Eestis on alates iseseisvuse taastamisest 32 aasta jooksul

paljastunud hulk erinevaid korruptsioonivorme. Võib-olla pole riigivõimu otseselt kaaperdatud, ei ole seegi

avalikkuses kajastatud juhtumite valguses täiesti võimatu. Erasektorist avaliku sektori erinevate

juhtimistasanditeni on avastatud omakasust lähtuvat korruptiivset tegevust. Omakasust lähtuvaid avalikke

vahendeid on kasutatud ka poliitikas ja rahvasaadikute hulgas. Säärast käitumist pole aidanud ära hoida

varasematel aastatel avalikuks tulnud sarnased kaasused. Probleemi raskuskeset suurendab riikliku

taustaga isikute (inglise keeles politically exposed person ehk PEP) lai tegevusväli, suur mõjuvõim

otsustusprotsesside algatamisel ja võimalik positsiooni ärakasutamine, rahvusvaheline koostöö ning

seeläbi tekkida võivad ahvatlused.

Tuleb teha analüüs, et

1. hinnata korruptsiooni olemust, mõjureid ja ulatust ning seoseid teiste kuriteoliikidega;

2. selgitada riikliku taustaga isikute statuudile omaseid riske, analüüsida võimalikke probleeme ja

kitsaskohti ning esitleda maandamismeetmeid.

Niisuguses dünaamilise iseloomuga kuritegevusest mõjutatud ühiskonnas on väga oluline järjepidevalt

vallata ülevaadet uutest ilmingutest, normide kitsaskohtadest ning mõjutajatest, et osata varakult riske

märgata ja õigesti toimida.

6.5.9. Inimkaubandus

Inimkaubandus on oma eripalgelisuse tõttu maailmas kasvavat tähelepanu võitnud. Sellise kuritegevuse

intensiivsusele avaldavad mõju eeskätt riikides toimuvad sõjalised rahutused, vaesus, diktatuur,

korruptsioon riigivõimu kõikidel tasanditel, terrorism, looduskatastroofid ja teised ekstreemsed sündmused,

mis võivad inimesi elukohti vahetama sundida. Selleks kasutatakse või ongi ainus võimalus kasutada

organiseeritud kuritegevuse vahendusel salajasi mooduseid, teid ja võimalusi kodumaalt lahkumiseks.

150

Euroopa Liit on viimase kümnendi jooksul olnud korduvalt inimkaubanduse teekondade keskmes, kus

eelkõige vanad Euroopa riigid on pidanud silmitsi seisma nii põgenikevooluga kui ka inimkaubitsejate

vahendusel liikuvate gruppide tegevusega. Eestigi pole jäänud inimkaubandusest puutumata. Seni on

põgenikke küll vähesel määral, kuid aastatepikkune rahulik seis võib hetkega muutuda.

Tuleb teha analüüs, et hinnata inimkaubanduse olemust, mõjureid ja ulatust Eestis. Saadud teadmine aitaks

tõhustada inimkaubanduse vähendamiseks vajaminevaid tegevusi.

6.5.10. Kelmus

Kuritegelikust kasumist tingitud kelmuse toimepanemine on maailmas erinevate analüüside ja uuringute

vahendusel näidanud jätkuvat kasvutrendi määral, mis mõnes riigis (nt Suurbritannias) on 2023. aastal

kaasa toonud poliitilise eliidi tähelepanu, seadusemuudatused, õiguskaitse võimestamise ja avalikkuse

rahulolematuse riigi senise kergemeelsusega. Nimelt selgub Suurbritannia statistikast, et 41% registreeritud

kuritegudest on seotud eri liiki kelmustega. Võiks ju arvata, et Suurbritannia võib kuritegevusele pakkuda

huvi sealse suure rahvaarvu ja finantskeskuse poolest ning Eestit ilmselt seesugune kuritegevuse laine ei

puuduta, kuid garantiid selleks ei ole. Seetõttu tuleks selgitada ilminguid ja muutusi, mis on Eestis viimase

kümnendi või viie aasta jooksul toimunud pettusega seotud kuritegevuses, ning selgitada probleemkohad,

haavatavused, nõrkused ja ilmingud, mis vajaksid tähelepanu.

Tuleb teha analüüs, et hinnata kelmusega seotud kuritegevuse olemust, mõjureid ja ulatust Eestis. Saadud

teadmine aitaks paremini mõista kelmuse võimalusi, suurendaks avalikkuse teadlikkust ohtudest ning

tugevdaks valmisolekut võimalike pettuselainete tekke korral.

6.5.11. Keskkonnakuritegevus

Keskkonnakuritegevuse ulatuse kohta Eestis on andmeid ebapiisavalt. Keskkonnakuritegusid menetletakse

aastas vähe ning need ei kajasta maailmas levivat trendi, kus sellise kuritegevusega kurjategijad rikastuvad,

põhjustades keskkonnakahju ning taime- ja loomaliikide hävimise ohtu. Selgitamata on

keskkonnakuritegude toimepanemise võimalused ja riskid, esinemise tõenäosus, riskide maandamiseks

vajalikud tegevused, riskide haldamine ja seire (keskkonnaalased väärkasutused võivad olla seotud muu

hulgas reostuse, jäätmete, metsanduse, kalanduse, loomastiku ja taimestikuga, rahvusvahelise

kuritegevusega ning maavaradega).

Keskkonnakuritegevusega kaasneda võivast kriminaaltulust on uuringuid tehtud vähe. Üksikud, peaasjalikult

ELi-ülest selgitust pakkuvad analüüsid hindavad Eestis illegaalse jäätmeturu käibeks üle 36 miljoni euro

aastas. Samas pole ülevaadet ebaseaduslikest raietest, küttimisest ja tekkivast keskkonnakahjust või

näiteks lubatust suuremas ulatuses kaevandamisest, millega tekitatakse suures ulatuses keskkonnakahju

ja lõigatakse kasu.

151

Tuleb teha analüüs, et

1. selgitada välja keskkonnakuritegevuse probleemistik, hinnata selle mõjureid ja ulatust ning

keskkonnakuritegevuse võimalikku riskipilti keskkonnaalase tegevuse finantseerimiseks

eraldatavate vahendite kasutamise või väärkasutamise kaudu;

2. hinnata, kas tekitatud keskkonnakahju on võimalik käsitleda kriminaaltulu kontekstis;

3. hinnata, kui suur on kriminaaltulu osakaal keskkonnasüütegudes;

4. hinnata, kui suur on võimalik puudujääk keskkonnatasude valdkonnas, ning selgitada, miks ei

arvestata keskkonnatasusid kui makse.

Saadud teadmine aitaks tähtsustada keskkonnakuritegevusvastast tegevust, tõkestada kuritegevuse kasvu

ning hoida Eesti loodust puhtana.

6.5.12. Kuritegevuse otsene ja kaudne kahju

Riigis registreeritud kuritegevuse kohta peetakse arvestust ning iga aasta alguses esitab

Justiitsministeerium eelmise aasta kriminaalstatistika ülevaate. See ei käsitle kuritegevusest tekkinud kahju

eri liiki kuritegude kaupa. Mis on igal aastal kuritegevusega kaasneda võiv otsene või kaudne kulu, pole

saanud poliitikakujundajatelt järjepidevat tähelepanu.

Tuleb teha analüüs, et

1. selgitada kuritegevuse, sealhulgas finantskuritegevusest tingitud otsese ja kaudse kulu

arvestamise metoodikaid ja praktikat. Nende toel saaks ülevaate kuritegevusest tingitud kahju

võimalikust suurusest nii otsese kui ka kaudse kulu arvestuses. Kulutused, mida tehakse

finantsasutustes, avalikus ja erasektoris, sealhulgas rahapesu tõkestamiseks, jäävad tervikuna

teadmata, sest seda teavet ei koguta. Niisuguse analüüsi vastused saaksid olla täienduseks

indikaatoritele, et hinnata riigi kriminaalpoliitikat ning selle elluviimiseks kasutatud ressursse ja

tõhusust, sealhulgas sektorite koostöös;

2. hinnata, mis on korruptiivse või pettusejuhtumi esinemise hind Eestis ja kuidas kalkuleerida

korruptiivse tegevuse kahju ühiskonnale;

3. hinnata, kui palju ressurssi õiguskaitses on piisav, et hoida kriminaalset maailma ohjes väärikal

moel.

6.5.13. Küberkuritegevus

Internet, mida suurem osa (üle 65%) maailmas elavatest inimestest kasutab iga päev, on ühtäkki

võimalusterohke ja elukorraldust lihtsustav ning teiselt poolt ohtusid täis virtuaalmaailm. Ilmselt pole

praeguseks kõiki ohte veel selgitatudki, kui leiavad aset juba uued probleemid, turvaaugud, kahju tekitamised

ja kannatamised. Küberkuritegevus on arenenud oma varjatuses meeletu kiirusega, võttes määratuid

mõõtmeid ja kuritarvitades inimelu paremaks muutvat keskkonda oma tahtmist mööda ning kasu saamise

152

eesmärgil. Virtuaalmaailm on koht nii kuritegevusele kui ka tegevusele, mille ilmsikstulekut varjata

soovitakse; see on saavutamas kaubanduskeskkonnana üha suurenevat kasutust. Mis liiki kuritegevust

küberkuritegevus hõlmab, kas seda on võimalik piiritleda ja mida saaks Eesti kohta enamat teada, kui

õnnestuks selgitada väikeriigile omast olukorrapilti?

Tuleb teha analüüs, et hinnata küberkuritegevuse olemust, mõjureid ja ulatust ning seoseid teiste

kuriteoliikidega.

6.5.14. Maksuauk

Euroopa Liidus püütakse liikmesriikide maksukultuuri hinnata ning arvestada maksusüsteemi tõhusust ja

kvaliteeti koos saamata jääda võiva võimaliku maksupuudujäägi ehk maksuauguga. Eesti maksusüsteem

on saanud aastaid kiita ja seda peetakse üheks tõhusamaks. Hoolimata riikide võrdlusest ja süsteemi

toimivusest näib, et siiski on võimalikud väärkasutamised, maksude tasumata jätmine, neist kõrvalehiilimine

ja maksupettused. Eesti ametiasutused on hinnanud maksuaugu suuruseks vähem kui 5% laekuvast

maksutulust. 2023. aasta TaxJusticeNetworki uuring esitas Eesti kohta maksuparadiisidesse suunatud

finantsvahenditelt tasumata riiklike maksude suuruseks 97 miljonit dollarit. Varasematel aastatel on see

summa olnud isegi suurem.

Tuleb teha analüüs, et

1. hinnata maksuaugu olemust, mõjureid ja ulatust ning ulatuse hindamise metoodikaid;

2. käsitleda maksudest kõrvalehiilimise ulatuse hindamise metoodikaid: hetkeseis ja

tulevikuülesanded;

3. kaaluda maksupettuste ulatuse hindamise metoodikaid: hetkeseis ja tulevikuülesanded;

4. kaaluda maksuparadiisis hoitava vara olemust, mõjureid ja ulatust ning ulatuse hindamise

metoodikaid.

Säärased uuringud annaksid senistele tulemustele uusi ja võrreldavaid teadmisi probleemi ulatuse kohta.

Teadusuuringud võiksid tuua rohkem selgust Eesti seostest maksuparadiisis hoitava varaga, selle

põhjustest ja ulatusest, jagunemisest füüsiliste ja juriidiliste isikute vahel ning mõjust maksusüsteemile.

Võimalik, et lisateadmine annab teavet, kuidas maksupoliitikat tõhustada.

6.5.15. Varimajandus

Kuritegevusega on suuremal või väiksemal määral seotud varimajandus. Oma eripalgelisuse tõttu vajab see

teema järjepidevat akadeemilist tähelepanu.

Tuleb teha analüüs, et

1. kaaluda varimajanduse ulatuse hindamise metoodikaid: hetkeseis ja tulevikuülesanded;

153

2. hinnata varimajanduse toimemehhanisme, eripära ja stiimuleid ning varimajanduse osakaalu

vähendavaid instrumente.

Lisateadmised annavad paremaid võimalusi varimajandusega tõhusamalt tegeleda ning riigieelarvet

suurendada.

6.5.16. Narkokuritegevus

Eestist alguse saavate, riiki läbivate ja riigist välja liikuvate rahavoogude päritolu on osaliselt seotud keelatud

tegevusega, sealhulgas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemisega. Viimastel aastatel on Eestis

tabatud sadades kilodes kokaiini ja muid narkoaineid. Eesti jaoks suured kogused ei pruugi olla küll mõeldud

meie riigis tarbimiseks, kuid transiidi korral on alati võimalus kohalike inimeste seotuseks eri liiki osaluse

kaudu. Sõltuvalt osaluse kaalukusest on vastav palk ja tasuvus. Keelatud ainete tarbimine pole uuringute

põhjal langustrendis. Kui on nõudlust, siis tekib ilmselt pakkumine ning huvitatud isikute lubamatu

tegevusega kasu teenimine kasvab. Kuidas on Eestis narkokuritegevus, selle tõkestamine ja uute võimaluste

tekkimine viimaste aastate jooksul arenenud, vajaks suuremat tähelepanu, et osata tulemusi projitseerida

tulevikku suunatud ohtude maandamiseks.

Tuleb teha analüüs, et hinnata narkokuritegevuse olemust, mõjureid ja ulatust ning seoseid teiste

kuriteoliikidega.

6.5.17. Organiseeritud varavastane kuritegevus

Rahvusvahelised uuringud on seda kuriteoliiki Eestis hinnanud tagasihoidlikuks. Samas on valdkond

riigisiseste uuringutega katmata ja detailsem käsitlus puudub. Et tekiks olukorrateadlikkus ka väiksema

riskiga kuritegevusest ning suutlikkus ennetavaid tegevusi kavandada, vajaksime tänapäevast olukorrapilti.

Tuleb teha analüüs, et kaaluda organiseeritud varavastase kuritegevuse olemust, mõjureid ja ulatust ning

ulatuse hindamise metoodikaid.

6.5.18. Relvakaubandus

Illegaalsest relvakaubandust on Eestis avalikult leitavas akadeemilises kirjanduses vähe kirjeldatud. Kui

tõhus on ebaseadusliku kauba liikumise tõkestamine piiril? Kui meelsasti soovivad organiseeritud

kuritegevuses osalejad üldse end siduda säärase kuritegevusega, mille eest süüdimõistmisel võib

karistusena oodata reaalne vangistus koos laiendatud konfiskeerimisega? Kas see meede hoiab illegaalsest

tegevusest kasumlikkust taga ajavad siinsed inimesed eemale või leiab see siiski konspireeritud moel aset?

154

ÜRO-le edastatud andmetest nähtub, et illegaalsete relvade äravõtmist ei ole Eestis varasematel aastatel

suures ulatuses olnud.

Tuleb teha analüüs, et hinnata illegaalse relvakaubanduse olemust, mõjureid ja ulatust ning seoseid teiste

kuriteoliikidega.

6.6. Jätkusuutliku koolitussüsteemi loomine

Osavõtt Eestis ja mujal maailmas toimuvatest koolitustest, kus arutletakse finantskuritegevuse,

kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise üle, on väga vajalik, kuid need on siiani olnud ühtset tervikut

käsitleva mudelita. Seda oleks aga vaja uurimisasutustes ja prokuratuuris teadlikkuse kasvatamiseks ning

kogemuse omandamiseks. Tähtsaks muutub nüüdisajastatud sisuga koolitusraamistik seetõttu, et

finantskasust toimepandav kuritegevus rakendab üha uusi meetodeid kuritegelikuks rikastumiseks. Sellega

kursis olemine ning rahvusvahelise praktika tundmine võimalustest ja võimekusest on määrav, kui soovime

luua uurijatele ja prokuröridele parimat teadmist.

Teatud osa koolitustest on asutustes juhuslikku laadi ning rahvusvahelisteks koolitusteks ei ole alati

piisavalt vahendeid. PPA on ligikaudu 10 aasta jooksul korraldanud kriminaaltulu teabepäevi, mis on küll

head, kuid vaatamata sellise formaadi eksisteerimisele on vaated ja arusaamad isegi spetsialiseerunud

ametnike seas erinevad. Kuivõrd prokurörid kujundavad menetlustes õiguspraktikat, siis võiks järgmised viis

aastat prokuratuur olla eestvedaja ning kujundada ühetaolist käsitlust. Nii saaks sarnast praktikat kohaldada

terves Eestis ja ka kohtutel oleks lihtsam kriminaaltulu tuvastamiseks kogutud tõendeid mõista. Kohtud on

andnud märku, et kriminaaltulu tõendid on vormistatud keeruliselt ning on kohtunikele ülevaate saamiseks

ressursimahukad.

Allpool on selgitatud töörühma aruteludest ja analüüsidest olulisemaid valdkondi, kus saavad vajalikku

leevendust pakkuda jooksvad koolitused ning tehakse ettepanek üles ehitada jätkusuutlik

koolitusprogramm, mis võimaldaks pikemas perspektiivis luua koolitussüsteemi finantskuritegude vastu

tegutsemise, vara leidmise, arestimise ning konfiskeerimise võimestamiseks.

6.6.1. Asutuste võime korraldada ja finantseerida koolitusi

Töörühmas osalenud asutuste esindajatega peetud aruteludes ja asutuste analüüsides kerkisid esile

asutusteülest tervikpilti koondada püüdes järgmised tähelepanekud:

1. asutuste esindajate koolitustele saavad töötajad sisendeid anda, kuid koolituste valikul

lähtutakse finantsidest;

2. eelistatumad on koolitused, mis ei nõua lisakulu;

3. välisriikide koolitustest ülevaade puudub, asutuste ja ministeeriumite vahel koolituste kohta

teabe jagamine on harv;

155

4. ministeeriumite esindajatele on koolitused juhuslikku laadi ja osavõtt sõltub välisriigis toimimise

korral finantside olemasolust.

Tõhususe kasvatamise eesmärgil peaks püüdma koondada teadlikkust suurendavate kohtumiste ja

koolituste kohta asutuste ja ministeeriumite vahelist ülevaadet, seda hoidma ning jagama rahvusvaheliste

kohtumiste sisuaruandeid teadmisvajadustega töötajatele (asutuses ning asutustele ja ministeeriumitele).

Ettepanek 53.

Siseministeeriumi eestvedamisel korraldada asutuste (JuMi, RaMi, SiMi, KliMi, Prokuratuuri,

Riigikohtu, MTA, KAPO, KeA, PPA, SKA, RABi) esindajatega koolituste teemal kohtumine, kus

loodaks platvorm, mis aitab selgitada ning osalistega jagada a) vajadusi ja plaane teadlikkust

suurendavate koolituste elluviimiseks ning b) tervikpilti valdkondlikest riigisisestest ja välisriiklikest

kohtumistest, seminaridest ning konverentsidest avalikus ja erasektoris.

Uurimisasutustele ja prokuratuurile soovitame senised koolitusplaanid jätkusuutlikkuse kujundamiseks

perioodiliselt üle vaadata ning vajadusi hinnata. Nn tavapäraseid koolitusi ja teadmiste ning kogemuste

vahetamisega kohtumisi on tõenäoliselt võimalik olemasolevate vahenditega ellu viia. Asutustes plaanitud

koolitusi võiks jagada teistega, et laiendada koolituste ristkasutust ja parendada koostööd ka koolitustega

seoses. Tutvustame töörühmas kerkinud soove ja vajadusi, mille realiseerimisele tuleks tähelepanu pöörata.

1. Vara arestimise ja konfiskeerimise teemal võiks teadlikkust suurendavaid ja kogemusi

vahetavaid kohtumisi või koolitusi toimuda rohkem (nelja aasta jooksul (2018–2022) oli

prokuröridele kaks konfiskeerimist käsitlevat koolitust). Püsivat arendamist vajavad uurijate ja

prokuröride teadmised arestimise ning konfiskeerimise võimalikkusest ja vara konfiskeerimata

jätmise sotsiaalmajanduslikust mõjust. Kriminaaltulu otsimine prefektuuris on ebaühtlane,

sõltudes uurija leidlikkusest ja vaadetest. Rahapesu ei menetleta alati kriminaalmenetluses, kus

see oleks asjakohane ning avaldaks mõju varade konfiskeerimise ulatusele. Ettevõtluse

finantsandmetest arusaamise ning pettuste uurimise oskusi on vaja täiendada. Sellest lähtuvalt

soovitame:

a. prokuratuuril planeerida 1–2 korda aastas kuritegevuse varalise mõjutamise töötoa

korraldamine, kuhu oleksid kutsutud asutustes varade tuvastamisega tegelevad

ametnikud, et arutada päevakajalisi teemasid ja kohtupraktikat ning seada strateegilisi

plaane ja ülesandeid parema tulemuse saavutamiseks;

b. uurimisasutustel ja prokuratuuril leida võimalused tutvustada töötajaile finantsuurimise

(sh rahapesu) vajalikkust, nüüdisaegseid meetodeid ning arestimise ja konfiskeerimise

võimalusi;

c. uurimisasutustel ja prokuratuuril leida võimalused koolitada töötajaid, et tekiks parem

arusaam finantsandmetest ja pettuste uurimisest.

2. Teadmisi virtuaalvääringutega seotud kuritegude uurimiseks on vaja edasi arendada, mistõttu

soovitame uurimisasutustel ja prokuratuuril koolitada personali (sh prefektuurid, jaoskonnad,

156

KeA, MTA) ning rääkida finantskuritegevuse ja küberrahaga seotud kuritegevuse eripärast,

avastamise või menetlemise võimalustest ja probleemidest ning kasutatavatest IT-vahenditest.

3. KeA töötajad vajaksid rahvusvahelist kogemust keskkonnakuritegude võimalikust ulatusest, et

tugevdada kuritegude avastamise ja menetlemise võimet. KeA ametnikke aitaks kriminaaltulu

otsimise ja analüüsi teadlikkuse suurendamine, et leida kuritegevuse kasum ning avastada

varjatud kuritegevus. Sellest lähtuvalt soovitame:

a. kaasata koolitusele väliseksperdid, kes jagaksid KeA töötajatele teadmisi

keskkonnakuritegevuse ja korruptsiooni vahelistest seostest;

b. korraldada KeA ametnikele koolitus, kus käsitletakse varade leidmist, arestimist ning

analüüsi.

4. Töötajatele tuleb tutvustada avalike andmete kasutamise võimalusi, mistõttu soovitame

uurijaile ja prokuröridele õpetada OSINTi kasutamise võimalusi ja analüüsi.

5. Suuremate andmemahtude töötlemisel on endiselt adekvaatne tööriist Exceli tabel ja selle

funktsionaalsus, mille kasutusvõimalusi soovitame õpetada uurimisasutuste töötajaskonnale,

nii alustajatele kui ka edasijõudnutele.

Ettepanek 54.

Uurimisasutustel ja prokuratuuril kujundada jätkusuutlik koolitussüsteem, mis tagaks

sisekoolituste korraldamise olulistes valdkondades ja teemades.

Soovitud tulemus. Asutused ja ministeeriumid vahetavad infot teadlikkust suurendavate kohtumiste kohta

ning kohumiste sisuaruandeid. Ametnike teadmised aktuaalsetest teemadest on paranenud ja kogemusi on

vahetatud. Teadlikkus kuritegevusega seonduvaid otsuseid langetada on kasvanud.

6.6.2. Jätkusuutlik koolitusprogramm

Sisekaitseakadeemia pakub koolitusi kutseõppe, rakenduskõrgharidusõppe, magistriõppe316 ja

täienduskoolituse kaudu.

Kutseõppekavades ei keskenduta põhjalikult finantskuritegevuse valdkonnale. Politsei- ja Piirivalvekolledži

(PPK) süüteomenetleja õppekavva kuulub moodul „Kriminaalmenetluse läbiviimine“ (23 EKAP), mille

läbimisel tunneb õpilane elulises juhtumis ära kuriteo tunnused, alustab kriminaalmenetlust ning toimetab

varavastaste ja vägivallakuritegude kohtueelse menetluse. Tegemist on jätkuõppe õppekavaga

mittestatsionaarses vormis. Mooduli sihtrühmas on politseiteenistuse ametnikud, kes toimetavad

varavastaste ja vägivallakuritegude kohtueelset menetlust ning väärteoasjade üldmenetlust, lahendavad

kaebusi kohtuvälise menetleja tegevuse kohta ja esindavad kohtuvälist menetlejat kohtumenetluses.

316 Sisekaitseakadeemia õppekavad on leitavad aadressil https://www.sisekaitse.ee/et/oppekavad?language_content_entity=et.

157

Vanglateenistuse kolledži (endine Finantskolledž) teabe- ja uurimisametniku jätkuõppe õppekavas pakutava

mooduli „Kriminaalmenetluse läbiviimine“ (16 EKAP) eesmärk on kitsam kui PPK moodulil, keskendudes

kriminaalmenetluse alustamisele ja kohtueelse menetluse toimetamisele vangla uurimisalluvusse kuuluvate

kuritegude üle. Selle õppekava sihtrühmaks on need, kellel on kehtiv teenistussuhe vanglaga ja

vanglateenistuse suunamine või kes on läbinud vastuvõtukatsed Sisekaitseakadeemiasse vastuvõtmise

tingimustes ja korras sätestatu põhjal.

Rakenduskõrghariduse tasemel on politseiteenistuse eriala õppekavas (kolmeaastane täiskoormusega

õppekava nii päeva- kui ka kaugõppevormis) ained „Väärtegude menetlemine ja kriminaalmenetluse

alustamine“ (29 EAP) ning „Kriminaalmenetluse läbiviimine“ (27 EAP). Õppekavas on kolm süvaõppesuunda:

piirivalve, kriminaalpolitsei ja korrakaitsepolitsei. Kriminaalpolitsei õppesuunas on moodul „Raskete

kuritegude menetlemine“ (16 EAP), mille fookuses on ka kriminaaltulu. Selle mooduli eesmärk on sõnastatud

nii: „Üliõpilane menetleb erinevaid raskeid kuritegusid ning teeb uuritavates juhtumites kindlaks kriminaaltulu

tuvastamise vajaduse.“ Finantskolledžis on tolli ja maksunduse eriala õppekavas erialaste valikõpingute

moodulis aine „Rahapesu ja selle tõkestamise meetmed“ (3 EAP). Samas moodulis on õppeaine

„Maksuõiguse aktuaalsed probleemid“ (3 EAP), mille sisu varieerub sõltuvalt päevakorral olevatest

probleemidest (eesmärk: „Üliõpilane on tutvunud aktuaalsete maksuõiguse probleemidega.“). Nii

maksunduse kui ka tollinduse süvaõppesuunas on aine „Süüteomenetlus“ (4 EAP). Finantskolledži

maksunduse ja tolli õppekavas (osakoormusõpe) sisalduvad nimetatud õppeained samas mahus.

Sisejulgeoleku magistriõppe ainekaval on neli süvaõppesuunda: kriisireguleerimine, sisejulgeolek, politsei ja

ametkondlik või ametkonnapõhine suund. Õppeaine „Organiseeritud kuritegevus ja rahapesu“ (4 EAP)

sisaldub sisejulgeoleku ja politsei süvaõppesuunas. Aine eesmärk on sõnastatud nõnda: „Üliõpilane mõistab

organiseeritud kuritegevuse ning rahapesu olemust, tunneb nende õiguslikku käsitlust, mõju keskkonnale ja

vastumeetmeid.“ Lisaks kuulub magistriõppe politsei suunda õppeaine „Kriminaal- ja karistuspoliitika

aktuaalsed probleemid“ (3 EAP), mille eesmärk on sõnastatud nii: „Üliõpilane analüüsib kriminaal- ja

karistuspoliitika aktuaalseid probleeme, nende tekkemehhanisme ning erinevate kriminaal- ja

karistuspoliitiliste valikute mõjusid.“

Õppeaine „Organiseeritud kuritegevus ja rahapesu“ (4 EAP) on ka tasulises mikrokraadiprogrammis „Ohtude

ja konfliktide analüüs“ (21 EAP)317.

Töörühma arvates peaks finantsuurimise, kriminaaltulu leidmise, arestimise ja konfiskeerimise võime

kasvatamiseks olema eeltoodud koolituste kõrval olulisel kohal terviklikult läbimõeldud koolitussüsteem.

Asutuste tähelepanekute kohaselt on Eestis puudu kuritegeliku vara tuvastamise ja finantskuritegevuse

tõkestamise ekspertide koolitusprogramm, mida saab vajaduse korral kasutada väiksema kogemusega

töötajaskonna koolitamiseks ning edasijõudnutele täiendusõppeks. Probleeme on ka koolitusi korraldavate

ekspertide rahastamisega.

317 Vt lähemalt https://koolitus.edu.ee/training/10060.

158

Ettepanek 55.

Kujundada Sisekaitseakadeemiasse jätkusuutlikkust loov koolitusprogramm, mis koosneks

kolmest tasemest: esmatasand, täienduskoolitus ja menetluspraktika jagamine.

Ettepaneku elluviimisel saab hinnata olemasolevate programmide täiendamisvajadusi ning seda, kas tuleks

luua uued eraldiseisvad moodulid või täiendada olemasolevaid õppevorme.

I tasemel ehk algtasemel õpitakse SKAs. Esimesed teadmised antakse PPKs ja selleks tuleks

Sisekaitseakadeemia kriminaalpolitsei õppeprogrammis üle vaadata valgekraede kuritegevuse õppekava. Et

kuritegude uurimine oleks edukas, peab oskama lugeda finantsinfot, saama aru raamatupidamise

põhimõtetest ja nõuetest ning omandama teadmisi puutumusega valdkondades (asjaõigus, võlaõigus,

perekonnaõigus jne). Kui kadettide teadmised on sellest puudulikud, siis ei saa eeldada, et tööle asudes on

nad võimelised menetlusega tekkivaid probleeme lahendama. Integreerida tuleks õppeprogrammi

kuritegeliku vara avastamise, leidmise, konfiskeerimise ja analüüsimise moodul. Täpsem õppekava sisu

saab tekkida koostöös uurimisasutustega.

Lektorid on soovituslikult prokuratuurist, uurimisasutustest ja SKAst.

II tase: lisada SKA täienduskoolituse programmi kuritegeliku vara teemal kursus või koolitus.

Täienduskoolituse teemad:

1. vara tuvastamise võimalused (erinevad andmebaasid, programmid, veebilehed);

2. teenusepakkujad ja õiguslikud probleemid;

3. legaalse ja mittelegaalse vara päritolu tuvastamine ning eristamine;

4. välisriigis asuva vara tuvastamine, tõendamine ja arestimine;

5. variisikud ja -ettevõtted ning nendega seotud skeemid;

6. varade arestimise ja konfiskeerimise alused ning võimalused;

7. väärtpaberid ning nende arestimine ja konfiskeerimine;

8. sularahatehingud kriminaaltulu legaliseerimise vaates;

9. finantsanalüüs;

10. maksud ja nendest kõrvalehoidmine;

11. rahapesu ja vara peitmise tüpoloogiad;

12. tõendamine ja jälitustoimingud;

13. rahvusvaheline praktika ja koostöö ning võrgustikud;

14. eraldiseisev konfiskeerimismenetlus ja lubatud jälitustoimingud;

15. varade haldus;

16. kuritegevuse varalise mõjutamise suutlikkus ja trendid.

Lektorid on soovituslikult kohtutest, ülikoolidest, prokuratuurist ja uurimisasutustest.

III tase: SKAs võiks tekkida traditsioon, mil kord kahe aasta jooksul korraldatakse teadlikkust suurendav

koolitus, treening või konverentsipäev, kus käsitletakse järgmisi teemasid:

159

1. Eesti ja rahvusvahelise praktika arutelu;

2. probleemkohad ja lahendused;

3. arengud ja ülevaade trendidest;

4. rahvusvaheliste kohtumiste sõlmküsimused;

5. vara peitmise uued viisid;

6. kaasuste presenteerimine;

7. riiklik strateegiline tegevus;

8. akadeemilise teadmise ülevaade;

9. turule tulnud ja kasutusse võetud tööriistad, soovitused ning vabavara tutvustused;

10. rahvusvahelise koostöö areng;

11. muud tähelepanekud jms.

Samuti tasub hinnata, kas oleks võimalik ülikoolides integreerida kriminaalmenetluse õppesse,

kriminaalõiguse erialale või finantsõppesse kursusi või õppeaineid, mis käsitleksid kriminaalmenetluse

tagamise võimalusi ja kuritegevuse varalist mõjutamist, hõlmates muu hulgas vara tuvastust, varajälitust,

arestitud vara haldamist, finantsanalüüsi jms. Kokku võttes peaks riik pakkuma õpet, mis sisaldaks ühelt

poolt teadmisi õigusest, sh olulisel määral tsiviilõigusest, ja teiselt poolt finantsanalüüsist.

Lektorid on soovituslikult kohtutest, ülikoolidest, prokuratuurist, uurimisasutustest ning rahvusvahelised

eksperdid.

Soovitud tulemus. Uurimisasutuste, prokuratuuri ja kohtutöötajatele mõeldud koolitussüsteem on

jätkusuutlik ning sobib erineva tasemega töötajaskonnale.

6.7. Muud ettepanekud

Muude tähelepanekute alla on koondatud ettepanekud, mis käsitlevad valdavalt töökorraldust, konkreetsete

tegevuste efektiivistamist, vara haldamise problemaatikat jms.

6.7.1. Arestimise ja konfiskeerimise tõhustamine

6.7.1.1. Vara vähene tuvastamine ja äravõtmine

Uurimisasutused on igal aastal (ajavahemikul 2016–2023) prokuratuuri saadetud kriminaalasjades

arestinud koos prokuratuuriga kuritegevusega seonduvat vara keskmiselt 11,7 miljoni euro väärtuses.

Kuidas aga jõuda selleni, et võimekus hakkaks aastatega kasvama ja varad leitaks üles määral, milleni pole

möödunud dekaadi vältel jõutud.

Uurimisasutustes jõutakse kuritegelike varadeni valdavalt tuvastatava kuriteo kaudu. Vihje, avaldus, teade,

analüüs, kuriteolt kuriteole või midagi muud viib võimaliku kuriteo avastamiseni ja seeläbi sellest kuriteost

160

saadud kasu või kahjuni, mida õnnestub arestida ning hiljem konfiskeerida. Sellele lisaks tehakse laiemalt

käsitletavaid analüüse isikute ja gruppide kohta, et saavutada arusaam varalisest seisust ning ebakõlast

legaalse sissetuleku ja tegelikult kasutatava vara vahel. Kui sel moel saavutatakse edu kuriteo tuvastamisel

ja kuriteoga saadud kriminaaltulu leidmisel, arestimisel ja konfiskeerimisel, siis on see igati positiivne. Ometi

pole sel teel kuritegevusest saadud tuluni jõudmisega võimalik leida vara, mida toodab veelgi varjatum osa

kuritegevusest, milleni kuriteo fakti kaudu ei jõuta. Seda tõdemust kinnitab vara arestimise stabiilne

suurusjärk viimase kümne aasta jooksul.

Uurimisasutustes tuleks senisest enam pöörata tähelepanu võimalustele, seni kasutamata lahendustele,

andmestikule, meetoditele ning sünteesile, mis aitavad kriminaaltulu avastada ja seda kuritegevusega

seostada. Kui raportis mainitud alternatiivsed ettepanekud (NCB jt) ellu rakendatakse, siis annab

laiapindsem kriminaaltulu avastamine tööriistade rohkuse korral uued võimalused. Seni kuni neid raportis

toodud võimalusi seaduses pole, tuleb olla leidlik, otsida ja testida uusi võimalusi, olla rahvusvaheliselt

aktiivne ja vahetada kogemusi, et lõimida Eesti õigusruumi parimat praktikat.

Toome kuritegevuse varalise mõjutamise võimet ja mõju etendavaid näiteid.

1. Kokkuleppemenetluses kaotab arestitud vara tähtsuse. Sõlmitakse kokkuleppeid, millega

loobutakse isiku süüdi tunnistamise ja kohaldatava tingimusliku vangistuse kasuks

kriminaalmenetluses arestitud vara konfiskeerimisest täies ulatuses. Arestitud vara tagastatakse

kas osaliselt või täies ulatuses ning arestitud kriminaaltulust saab kokkuleppemenetluses n-ö

kauplemise objekt.

2. Kuritegevusega seotud vara konfiskeerimata jätmine. Inimliku eksimuse tõttu võib tahtmatult

juhtuda, olenemata menetlusliigist ja kohtuastmest, et piiratud vara konfiskeerimiseks ununeb

kohtule taotluse esitamine. Taotluse või protesti puudumise korral ei saa kohus vara suhtes

seisukohta võtta ning vara võidakse aresti alt vabastada.

3. Varajälitust alustatakse liiga hilja. Pole harukordne, et vara hakatakse uurima alles isikule

kahtlustuse esitamise järel või pisut enne seda.

4. Vara arestimise taotluseks vajalikud andmed pole kahtlustatavaga seotud toiminguteks valmis

koondatud. Kriminaaltulu arestimise taotluste projektid peaksid võimaluse korral valmima enne

avalikke menetlustoiminguid, millele hiljem lisatakse toimingutega leitud arestitavad varad. See

aitaks tagada kiire ja efektiivse varade arestimise enne, kui kahtlustatavad jõuavad varad

võõrandada või takistada nende arestimist.

5. Varamenetlus ei saa vajalikku tähelepanu. Uurimisasutustes esineb teinekord praktika, et

ilmselge kriminaaltulu tunnustega kriminaalasja alustamisel ei kaasata varajälitajat (või

varajälituse konsultante) menetlusse alguses, vaid realiseerimise eel. Seetõttu ei saa varajälituse

spetsialistid jagada oma kogemusi ning teadmisi, et tõendite kogumise faasis keskendutaks

piisavalt varadele. Varadele pühendunud ametnikke kaasatakse menetlusse hilja ka põhjusel, et

asja põhiuurija ning prokurör on keskendunud kuriteo tõendamisele, mistõttu jäävad varad

tagaplaanile. Sel põhjusel venivad ka arestimistaotluste esitamised. Samas tuleb tõdeda, et

varajälitaja koostatud analüüs kaotab oma väärtust ajas, kuna isikute finantskäitumine muutub

ning kriminaaltulu tunnustega vara võidakse võõrandada enne arestimistaotluse esitamist.

161

Vara arestimise ja konfiskeerimise suurusjärkude suurendamiseks planeeritud muudatused ei tohi kaasa

tuua olukordi, kus kuriteo tõendamiseks vajalike tõendite olemasolul jätkub kestva kuriteo toimepanemise

edasine pikaaegne jälgimine ja uute tõendite kogumine eesmärgiga, et seeläbi saavutada suurema kahju

tekkimine või suuremate altkäemaksusummade andmine, mis võimaldaksid vara rohkem arestida ja

konfiskeerida. Endiselt on vaja kuritegusid avastada ja tõkestada ning kahju ära hoida, mille saavutamine

aitab kuritegevust varaliselt mõjutada.

Ettepanek 56.

Uurimisasutustel ja prokuratuuril pöörata kuritegevuse vähendamiseks ja kuritegevusest saadava

tulu leidmiseks rohkem tähelepanu seni kasutamata lahendustele, andmestikule, meetoditele ning

sünteesile, mis aitavad kriminaaltulu avastada ja seda kuritegevusega seostada. Uurimisasutustes

soodustada uute leidlike võimaluste otsimist ja testimist ning rahvusvahelise kogemuse

vahetamist, et kujundada parim praktika kuritegevusest saadud vara leidmiseks.

Parema tulemuse saavutamiseks soovitame:

1. uurimisasutustel ja prokuratuuril seada menetluse alguses ja menetlustoiminguid plaanides

kogu menetlusmeeskonnale (uurimisasutus, prokuratuur, kaasatavad koostööpartnerid) ühe

prioriteedina ühine kriminaaltulu tuvastamise ja arestimise eesmärk;

2. uurimisasutuse ja prokuratuuri menetlusnõupidamistel käsitleda varajälituse kaasamise

vajalikkust;

3. uurimisasutustel ja prokuratuuril kokku leppida, et esmane varade ülevaade peaks olema tehtud

menetluse algusfaasis, täpsemalt enne jälitustoimingute algust;

4. uurimisasutustel ja prokuratuuril kokku leppida, et kriminaaltulu arestimise taotlus peaks olema

kohtusse edastatud ning kohtumäärus enne realiseerimist kätte saadud;

5. leida võimalused talletada juba tuvastatud varade andmed, mida on võimalik kõigis

uurimisasutustes kasutada;

6. menetlusi prioriseerida sel viisil, et varale tähelepanu pööramine tooks ka tegelikult tulemustes

kaasa muutuse;

7. uurimisasutustel arvestada kriminaalasjade menetlemisel ja kuritegevuse tõkestamisel

võimaliku ära hoitud kahju suurust, mida tuleb perioodilises aruandluses summeeritud hea

töötulemusena presenteerida;

8. prokuröril kooskõlastada enne vahetu juhiga arestitud vara konfiskeerimisest loobumine.

Soovitud tulemus. Kohtueelse menetlusega suudetakse arestitava vara hulka aastatega oluliselt kasvatada.

Kuritegevus ei saa ega tohi ära tasuda. Mida rohkem on vara arestitud, seda suurem on hilisem

konfiskeerimine.

6.7.1.2. Mahukate ja arestitud vara sisaldavate kriminaalasjade seisakud

162

Suure töökoormuse tõttu on olukordi, kus prokuratuuri saadetud kriminaalasjad jäävad ootama hetke, mil

tekib prokuröril pooleliolevate kohtumenetluste kõrval aega saabunud materjaliga alustada ja selle

menetluses edasisi otsuseid langetada. Kui aeg venib pikale ja kriminaalasja menetlusega midagi ei toimu,

võib see kokku võttes põhjustada mõistliku aja möödumise ning süüdistusest loobumise koos arestitud vara

vabastamisega.

Konfiskeerimismenetluses võib esineda nn seisvat aega, st materjaliga tööd ei tehta. Hoolimata

konfiskeerimismenetluse võimalustest on seda meedet vähe võetud. Prokuratuuri andmetel on ajavahemikul

2020–2022 läbi viidud 14 konfiskeerimismenetlust. Menetlustes kulub palju uurimisasutuse ressurssi, need

nõuavad aega, on kaua prokuratuuris ja kohtus ning tulemuseks on seni tagasihoidlikult vara konfiskeeritud.

Senised konfiskeerimismenetlused tekivad enamasti siis, kui põhiasjas on vahistatu ja vähem kui 6 kuuga

tuleb saata kriminaalasi prokuratuuri. Samas on vara, mille kindlakstegemisele kulub aega rohkem, mistõttu

tulebki materjal varadest eraldada.

Ettepanek 57.

Prokuratuuris tagada prioriteetsete kriminaalmenetluste, sh piiratud varadega seotud menetluste

järjepidev seire, et keerulised ja mahukad kaasused saaksid mõistliku aja jooksul menetletud ning

seisakuid kriminaalasjade menetlemisel ei oleks.

Selleks soovitame:

1. vältimaks prokuratuuris suure kahjunõudega või arestitud varaga kriminaalasjade seisakut,

tagada asutuses sujuv töökorraldus juhtudeks, kui menetlust juhtinud prokurör lahkub;

2. prokuratuurisisest kokkulepet, et prioriteetses valdkonnas, sh vara arestimine, jälgib nii prokurör

kui ka vahetu juht perioodiliselt kriminaalasja kulgu, et vähendada menetluse kestust;

3. igas kvartalis prokuratuuri juhtkonna nõupidamisel pöörata prokuratuuris menetlusotsust kuid

ootavate kriminaalasjade seisakute põhjustele tähelepanu.

Soovitud tulemus. Piiratud varaga seotud kriminaalmenetlus on senisest kiirem. Menetluses minimeeritakse

seisakuid järjepidevalt ning arestitud varadega kriminaalmenetlused jõuavad kohtusse ja kohus menetleb

neid mõistliku ajaga.

6.7.1.3. Rahapesuks kasutatava vara segamine legaalse varaga

Vara arestimise võimaluste tõlgendamisel on tekkinud küsimusi, kuidas ja mis juhtudel oleks rahapesu

kriminaalasjades mõistlik kuriteo toimepanemise vahendi arestimist kohaldada. Näiteks juhul, kui

kasutatakse kontosid, kus segatakse legaalne ja illegaalne raha. Kuriteo toimepanemise vahendina saaks

arestida kogu kontol olev raha. See meede vähendaks tõhusalt kuritegevuse tasuvust.

163

Toome mõne näite, kuidas segatakse kuritegelikku vara legaalse varaga, ning võimalusest käsitleda

niisugust koondvara kuriteo vahendi või kriminaaltuluna. Peaksime jõudma varade konfiskeerimist

võimaldavate olukordadeni318.

1. Talu – ostetakse kuritegevusest saadud raha eest auto, mis müüakse. Seejärel ostetakse

saadud raha eest maja ning selle müügist hiljem talu.

2. Võit kasiinos sai alguse kriminaaltulust pärit rahaga panuse tegemisest.

3. Loteriipilet ja võit saadi kuritegelikust rahast pärit 10eurose kupüüriga maksmisel.

4. Kuritegevusest saadud korteri üüritulu.

5. Altkäemaksu maksmise tõttu (hankevõidul) sõlmitud teedeehituse leping. Kriminaaltulu peaks

olema leping, sest see on saadud ebaausal teel.

6. Kui pettuse toimepanemisel saadi 200 000 eurot ja sellele lisati niisama palju legaalset vara

ning 400 000 euro eest osteti maja, siis oleks terve maja käsitletav konfiskeeritava varana.

Kuna kuritegelikku tulu teeniva isiku soov on raha puhtaks pesta ja seejärel seda ametliku varana näidata,

kasutatakse kõikvõimalikke mooduseid, et pesemata raha puhtaks saada. Üks võimalikke viise on legaalse

varaga segamisel võimalike jälgede kaotamine, mis viiks kuritegeliku raha algpunkti. Kuna kuritegevusele ei

tohiks anda võimalusi legaalset turgu solkides kasu saada, siis peaksime võimestama kriminaaltulu leidmist,

arestimist ja konfiskeerimist ning nüüdisajastama rahapesuga seotud vara konfiskeerimise käsitlust.

Ettepanek 58.

Uurimisasutustel ja prokuratuuril kaaluda praktika kujundamist rahapesuga seotud

kriminaalasjades, kus legaalse vara segunemise korral illegaalsega hakataks saadud vara

käsitlema kogumis kuriteo toimepanemise vahendina ning taotlema arestimist ja konfiskeerimist

terves ulatuses.

Segatud päritoluga vara tuleks hakata kuriteo toimepanemise vahendina arestima ja konfiskeerima

tervikulatuses, mitte tuvastatud kuriteost saadud vara ulatuses, mis on legaalse varaga segatud varjamise

eesmärgil. See võimaldaks prokuratuuril esitada kohtule taotluse arestida ja konfiskeerida kuriteo

toimepanemise vahend. Tuleks põhjendada, kas ja kuidas on pangakonto koos sellel oleva rahaga kuriteo

toimepanemise vahend: kontol olevat legaalset raha on vältimatult vaja selleks, et kaotada jäljed kuritegeliku

raha seosest kuriteoga ja selle tegeliku omanikuga. Niisugune taotlus võiks kindlasti olla tulemuslik

professionaalsete rahapesijate menetlustes, kus samu kontosid kasutatakse erinevatest kuritegudest

pärinevate tulude puhastamiseks. Samuti tasuks rahapesumenetlustes proovida ka äriühingu kui kuriteo

toimepanemise vahendi arestimist ning konfiskeerimist olukorras, kus ettevõte on n-ö tühi keha (reaalset

majandustegevust ei ole, variisik), mis võimaldab varjata vara tegelikku omanikku. Kui juriidilisi isikuid on

menetluse perioodi väliselt juurde loodud ning need ei ole süüdistusega seotud, siis võiks kõne alla tulla ka

318 Cassella, S. 2023. Rahapesu ja vara süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise koolitus Tallinnas.

164

laiendatud konfiskeerimine. Seda on võimalik proovida näiteks BEC-skeemi319 või investeerimiskelmuste

puhul, mis on vähem mahukad ja kiiremini lahendatavad.

Soovitud tulemus. Legaalse ja illegaalse vara segamise korral tekib praktika, mis võimaldab päritolu

varjamiseks kasutatavat seaduslikku vara kuriteo toimepanemise vahendina rakendada. Rahapesu

toimepanek on raskendatud ja demotiveeriv.

6.7.1.4. Vara hindamine enne arestimist

Vältida tuleks suure halduskuluga, haldamisprobleemse ja vähetasuva eseme arestimist, sest arestimise

järel tekkivad kulud ja vajatav aeg võivad olla liiga suured võrreldes tulevikus müügist saadava võimaliku

väärtusega.

Samas võib teinekord olla keeruline hinnata, kui suurt kulu vara hoidmine ning kohustuslikud teenused

(kindlustus, transport, hooldusjärgsed varuosade vahetused, muu kulu) vara haldamisel moodustama

hakkavad.

Varade hindamine on PPA eri üksustes korraldatud erinevalt, hindamisaktid ei ole üksuste vahel

ristkasutuses. Logistikabüroo hindab enne varade realiseerimist varad uuesti. Sõidukite puhul võib olla

uuesti hindamine põhjendatud, kuid väärisesemete hind ei muutu nii kiiresti ja kordushindamist poleks ehk

vaja. Ebavajalik kordushindamine tekib sellest, et logistikabüroo ei tea varasemast hindamisest midagi, sest

infosüsteemist seda ei nähtu põhjusel, et uurijad ja logistikud kasutavad erinevaid infosüsteeme, mis

omavahel andmeid ei vaheta. Infosüsteemi puudumine loob tingimused dubleerivateks tegevusteks ja

tekitab asjatu ressursikulu niigi piiratud eelarve tingimustes.

Vara hindamist, mida ostetakse teenusena sisse, võiks korraldada logistikabüroo ning asutus peaks

logistikabüroole tegema kättesaadavaks piiratud vara hindamise materjalid.

Rahvusvaheline praktika. USAs on kasutusel vastav kalkulaator, mis arvestab vara sisestamisel varem

selgitatud andmestiku põhjal teoreetilised haldamise ja hoiustamise kulud ning esitab võimaliku varalise

väärtuse ajaks, kui see konfiskeerimise järel peaks ära müüdama. Sellele lisaks on teatud liiki varale seatud

miinimumväärtuse indikaator, millest allapoole jääva jääkväärtuse korral peetakse arestimist riigi

pingutusega võrreldes ebaotstarbekaks. Nendel puhkudel ei hakatagi seesugust vara arestima. Tulirelvade,

laskemoona, lõhkeainete, laste ärakasutamiseks rakendatavate seadmete ja varjatud järelturuga sõidukite

suhtes ei kehti minimaalne väärtus ega netokapital. Varade konfiskeerimise poliitika kujundamiseks on

2023. aastal avaldatud juhend, mis on muu hulgas varasemate aastate netoväärtuse summasid märgatavalt

suurendanud.320

319 BEC-skeem ehk ärikirjapettus, ka arvepettus; lühend väljendist business e-mail compromise. 320 US DOJ, 2023, lk 16.

165

Tabel 9. USA justiitssüsteemis kasutatav minimaalse netokapitali künnisega arvestus, et otsustada, kas riigil

tasub vara piirama hakata või mitte

Minimaalsed netokapitali künnised

Vara Minimaalne netoväärtus

Kinnisvara ja maa 30 000 $ või 20% hinnatud väärtusest Sõidukid 10 000 $ Sularaha 5000 $ (kui pole kriminaalsüüdistust)

Lennumasin 30 000 $ (logiraamatute puudumine

vähendab väärtust) Veesõidukid 15 000 $ Isiklik vara 2000 $ (summeeritult)

Ettepanek 59.

Uurimisasutustel tõhustada arestimiseelset vara väärtuse kalkuleerimist, et vara hindamisega

selgitada nii arestitava eseme võimalikult objektiivne väärtus kui ka arestimisjärgsed

prognoositavate kulude suurusjärgud.

Selleks soovitame järgmist:

1. uurimisasutused ja prokuratuur peaksid enne arestimist põhjalikumalt hindama, kas eset on

mõistlik arestida või mitte. Tuleks hinnata, kas oleks vaja kasutatavat juhist uuendada

(asitõendite, teiste äravõetud esemete ning konfiskeeritud vara ja arestitud vara käitlemise

kord);

2. võtta kasutusele tarkvaralahendus, mis vara andmete sisestamise korral esitaks menetluse

edasise kestuse puhul (näiteks 1, 2, 3, 4 aastat) hinnangulise vara halduse maksumuse ning

vara väärtuse vähenemise prognoosi koos võimaliku jääkväärtusega. Kui välisriigist pole

arvutuskäigu kasutuselevõtuks võimalik näidist saada, tuleb haldamise ja hooldusega tekkida

võivate kulude prognoosimiseks kaaluda vajaliku metoodika väljatöötamist koos vastava

juhisega;

3. rohkearvulise või eriti suure väärtusega arestitud vara korral koostada arestitava vara

haldamisplaan ning plaani põhjal järgida kokkulepitud tegevusi;

4. PPA-l korraldada varasid haldava üksuse (logistikute) töö nii, et neil oleks kättesaadav nende

hallatava piiratud vara kohta (sh väärisese, kunst, kellad) tehtud arestimiseelne hindamisakt;

5. probleemi lahendamiseks tuleb kasutusele võtta vara keskhaldusprogramm (andmebaas või

infosüsteem), mis võimaldaks esemega siduda kõik dokumendid. See toetab raportis toodud

ettepanekut 6.4.2.

Soovitud tulemus. Arestitud vara puhul on hinnatud arestimise mõistlikkust ning kalkuleeritud vara väärtuse

vähenemist koos võimalike kuludega.

166

6.7.1.5. Arestitud vara hindamine

Kohest negatiivset aspekti selles, et vara hinnatakse üldjuhul arestimiseelsel perioodil, iseenesest ei ole.

Samas jääb õhku mõni detail, millele tuleks edaspidi tähelepanu pöörata. Vara hinnatakse enne arestimist

ja vara arestimise taotluse jaoks, et oleks selge, mis ulatuses kuritegevusega seotud vara võib isikuga

ühenduses tuvastatud olla ning mis väärtuses oleks võimalik ja kohane tuvastatud vara arestida. Varale

omistatud väärtusest lähtuvalt tehakse otsus, kas ja kui mitme eri liiki vara suhtes piiranguid seadma

asutakse. Peale arestimist hallatakse vara sõltuvalt selle liigist ning hoitakse vara kahjustamata, mis hõlmab

vajaduse korral hooldustegevusi. Samal ajal kogutakse kriminaalmenetluses kuritegude kohta tõendeid, mis

võib keerukusest sõltuvalt võtta aega kuid, aasta või mitu aastat. Kui tõendusmaterjal on olemas,

saadetakse kriminaalmenetluse materjalid prokuratuuri, et langetada edasine otsus. Prokuratuuris võidakse

kriminaalmenetlus tõendamatusest lõpetada ja vara aresti alt vabastada või edastatakse see lühi- või

üldmenetluse tingimustest lähtuvalt kohtusse, kus kohus asub asja arutama sõltuvalt menetlusliigist ja

mahukusest.

Esimese astme kohtulahendini võidakse jõuda eeltoodut silmas pidades kuu või aasta (paari) möödudes.

Vaidlusaluse menetluse puhul läbitakse kõik kolm kohtu instantsi ja siis võib lisanduda omakorda aasta või

enam. Sel moel ei saa aresti all olev vara omanik seda endiselt kasutada ega pääse varale ligi kuude või

aastate jooksul. Kui kohus otsustab, et arestitud vara tuleb konfiskeerida, tugineb ta sellele väärtust

omistades prokuratuuri hinnangule, mis kohtus edastatakse. Prokuratuur seisukoht põhineb omakorda

üldjuhul arestimiseelsel hindamisel. Harvadel juhtudel on prokuratuur teinud enne otsustamist vara väärtuse

kontrolli, määrates varale uue väärtuse. Sõltuvalt vara liigist võib selle väärtus aja jooksul muutuda, mistõttu

võib olla otstarbekas hinnata see teatud juhtudel uuesti. Vara väärtuse olulise langusega võib kaasneda

vajadus otsustada, kas on põhjust täiendavas ulatuses vara arestimiseks vara leida ja arestida. Selline

võimalus on siis, kui kriminaalmenetlus on veel eeluurimise faasis. Kui aga asja arutatakse juba kohtus, pole

uurimisasutusel võimalik menetlustoiminguid teha. Arestitud vara osalise konfiskeerimise ja osalise

tagastamise korral võib kohus lähtuda vara objektidele antud väärtushinnangutest. Konfiskeeritud vara

realiseerimise faasis võib selguda, et vara väärtus on aastatega vähenenud, mistõttu pidanuks suurema osa

arestitud varast konfiskeerima ja väiksema osa tagastama. Samas pole sel juhul enam võimalik jõustunud

kohtuotsust muuta.

Ettepanek 60.

Prokuratuuril ja uurimisasutustel selgitada arestitud vara väärtuse teistkordse hindamise

vajadused ja asjaolud ning vormistamisele esitatavad nõuded, et minimeerida volatiilse väärtusega

vara korral kohtuotsusega arestitud vara osalist tagastamist olukorras, kus konfiskeeritud vara

realiseerimisel jääb vara väärtuseks mitu korda väiksem summa kui enne arestimist kalkuleeritud

hinnang.

Soovitud tulemus. Enne konfiskeerimist on veendutud varale omistatud väärtuse adekvaatsuses.

Konfiskeeritava vara väärtus kohtuotsuse ajal on ligilähedane realiseerimisel saadud müügihinnale.

167

6.7.2. Koostöö parendamine

Asutuste hea koostöö on informatsiooni ja kogemuse vahetamise seisukohast väga oluline. Samuti on see

tähtis eeldus strateegiliste tegevuste planeerimisel ning ühiste tegevuste elluviimisel. Tõhus koostöö ei teki

iseenesest ning see vajab pidevat tähelepanu, et tagada sujuvus ning kujuneks usaldus. Järgmised

tähelepanekud on suuresti seotud koostöö arendamise, kogemuse vahetamise julgustamise ning valdkonna

eestvedaja rolli võtmise kannustamisega.

6.7.2.1. Keskkonnaameti ning Politsei- ja Piirivalveameti vaheline infovahetus

Kahe asutuse vahel on sõlmitud koostöölepe, mida rakendatakse reaalseid kaasusi lahendades, et ellu viia

vajaminevaid tegevusi. KeA vajaks analüütilise võime kasvatamise ja teabevahetuse valdkonnas lisatuge.

KeA-l puuduvad kriminaaltulu analüütikud ja otsimise kogemused, mis on teistes uurimisasutustes olemas.

Ettepanek 61.

Keskkonnaametil algatada koostööpartneriga teatud perioodilisusega kohtumisi, mis aitaksid

valdkondlikku teavet vahetada ning keskkonnariske ja kuritegevuse ilminguid selgitavaid

andmeanalüüse teha.

Kui KeA võtab tööle andmeanalüütikud, siis soovitame saata nad PPAsse koolitusele kogemusi vahetama.

Soovitud tulemus. Koostöö asustuste vahel toimib, info on vahetatud, andmeanalüütiline võimekus on KeAs

loodud.

6.7.2.2. Uurimisasutuste ja prokuratuuri koostöö

Suhtlus. Vara arestimise, konfiskeerimise ja haldamise teabe ning kogemuse vahetamist saaks parendada.

Uurimisasutuste hinnangul jätab prokuratuur sageli vara arestimise taotlemata ega põhjenda, miks seda ei

tehtud. Kui uurija töös esines puudusi, tuleks uurijal võimaldada neid kõrvaldada. Kui uurija on valesti

mõistnud arestimise põhjendatust, tuleks talle seda selgitada, et edaspidi parandada osaliste tööd ning

koostööd. Edasist arengut kujundades on oluline, et prokuratuur, olles politseiga arestimises eri meelt, seda

põhjendaks.

Kriminaaltulu uurijate ja analüütikute parem kasutus. Kriminaaltulu uurijad ja analüütikud võivad sõltuvalt

menetluskogemusest ja kujunenud praktikast jäädagi ainult analüüsi tegema. Samas saaks teadmist

kasutada teisteski menetlusega seotud tegevustes, näiteks ülekuulamist ette valmistades või selles

osaledes, menetlusnõupidamistel jms. Kuna kriminaaltulu tuvastamisel on vaja koguda tõendeid ning

osaleda menetlus- ja jälitustoimingutes, siis ei saa pidada ainuõigeks üksnes finantsandmete analüüsi.

168

Kriminaaltulu uurimisel peaks kehtima põhimõte, et nende tõendite olemasolu ja kvaliteedi eest vastutab

kriminaaltulu uurija, kes suhtleb vajaduse korral kokkuleppel menetlusrühmaga ka ise prokuröriga. Kuidas

kasutada uurimisasutustes vara leidmise ja tuvastamisega tegelevaid väheseid ametnikke parimal moel ja

ainult selleks, mida kriminaalmenetluses sisuliselt vaja on ning mis oleks kasutuskõlblik. Kriminaaltulu

leidmise, hindamise ja kokkuvõtete koostamisega tegelevaid töötajaid on vähe. Iga materjali, mida kohtus

ei kasutata, võiks tagantjärele hinnata kui ressursi mitteotstarbekat kasutust. Vaja oleks leida koostöös

selgus, et olemasolevaid inimesi rakendatakse säästlikult ja otstarbekalt, et tühja tööd oleks võimalikult

vähe.

Varaga seotud protokollide kvaliteet on ebaühtlane. Uurimisasutustel on kohtus vara arestimise taotlemise

ja kohtumenetluses tõendamise protokollid erineva kvaliteediga.

Vabariigi Valitsuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise (RPTRT) komisjoni alamtöörühm.

Uurimisasutuste ja RABi koostööd saaks parendada, et teave liiguks mõlemas suunas, , tegevused, sh

eesmärkidega seonduvad, oleksid kooskõlastatud, RABi võimekus oleks maksimaalselt ära kasutatud,

rahvusvahelist teavet oleks võimalik kiiremini ja rohkem saada, tehtud analüüse saaks kasutada

strateegilistes tegevustes jms. Hea võimalus on selleks rakendada alamtöörühma formaati.

Ettepanek 62.

Uurimisasutustel ja prokuratuuril tõhustada asutuste koostööd piiratud varadega seotud

temaatikas, et parendada ühist arusaama, tõendite kvaliteeti ning varade tuvastamise ja arestimise

praktikat.

Selleks soovitame:

1. uurimisasutustel ja prokuratuuril perioodiliselt (kaks korda aastas) kohtuda, et varade teemadel

teavet vahetada, tekkinud erimeelsused ja probleemkohad koondada ning vajaduse korral

juhtkonda või ministeeriumi muudatusi ellu viima kaasata;

2. uurimisasutuste ja prokuratuuri juhtidele vähemalt paaril korral aastas esitada ülevaade piiratud

varast jooksval aastal võrdluses varasemate aastatega (sh hoiustatav, realiseerimist ootav ja

realiseeritud vara), kerkinud probleemidest ning võimalikest lahendustest;

3. menetlustega seotud osalistel (prokurör, menetleja, analüütik) jätkata vastavalt vajadusele

realiseerimiseelsete nõupidamistega, mis aitavad mõista vara aresti mõttekust, tekkivaid

kulusid, väärtuse vähenemist ajas, kasumlikkust, vara jääkväärtust, realiseerimisjärgset

lõpphinda pärast kulude mahaarvamist jms;

4. prokuratuuri juhtkonna nõupidamistel hoida muu hulgas tähelepanu vara arestimisel ja

konfiskeerimisel, seirates hetkeseisu, arengut ning eeluurimises või kohtus olevaid menetlusi,

sh varade halduskulusid;

5. Vabariigi Valitsuse RPTRT komisjoni alamtöörühma kohtumisi kasutada koostöö ja

infovahetuse tõhustamiseks;

6. uurimisasutustel selgitada vara leidmise ja hindamise ning teiste materjalide koostamise etapid

koos keskmise ajakuluga ning koostöös prokuratuuriga kokku leppida (kui on selgitatud ka

169

prokuratuuri materjalivajadused kohtukaasuse tarbeks), mis osa tegevustest on vaja ja mille

vajalikkust tuleks iga uue menetluse puhul uuesti hinnata;

7. uurimisasutustel ja prokuratuuril leida ühiselt varaga seotud protokollides ja materjalide sisuga

sobivad nõuded, mida asuda edaspidi ühtse praktika kujundamiseks kasutama;

8. uurimisasutustes tagada kuritegeliku vara leidmise eest vastutavatel töötajatel tööülesanneteks

üksnes eesmärgipõhine tegevus, koormamata neid üldiste probleemtööde lahendamisega, ning

arvestades personaalset võimekust ja valdkonna tundmist, kaasata neid maksimaalselt

arestimist ning hilisemat konfiskeerimist toetavasse vara leidmisse ja fikseerimisse.

Soovitud tulemus. Kuritegevuse varalise mõjutamise prioriteetsusest lähtuvad uurimisasutused ja

prokuratuur. Koostöö toimib ning infovahetus töötab. Koos ollakse kuritegevusvastases tegevuses

edukamad.

6.7.2.3. Kriminaaltuluga tegelevate töötajate võrgustik

Uurimisasutustes ja prokuratuuris toimub aastate jooksul tavapärane personalivahetus, samamoodi on ka

kriminaaltuluga kokkupuutuvate inimeste puhul. Uutele töötajatele tuleb pidada koolitusi, selgitada,

abistada, tutvustada juhiseid ja soovitusi, senist praktikat ning kogemust. Et see nõuaks vähem vaeva, looks

rohkem jätkusuutlikku teadmist ja kogemust, tuleks olulist materjali asuda koguma ja talletama

süstemaatiliselt ning teadlikult.

Ettepanek 63.

Uurimisasutustel ja prokuratuuril luua kriminaaltuluga tegelevate töötajate tarbeks võrgustik, mille

eesmärk on kujundada jätkusuutlik ja parimale teadmisele orienteeritud praktika ning koostöö.

Selleks soovitame:

1. uurimisasutustel ja prokuratuuril otsustada, kas järgnev koondatakse ühte või igasse asutusse:

a. asutustel koondada senine juhendmaterjal, korrad ja regulatsioonid, mis käsitlevad vara

arestimist, haldamist, realiseerimist, võõrandamist, konfiskeerimist ja kasutamist ning

vara riigituludesse kandmist;

b. koondada teemakohast riigisisest ja rahvusvahelist kohtupraktikat, õigusakte,

teaduskirjandust ja juhendmaterjale ning koolituste ja seminaride materjale ja ülevaateid;

c. loetletud andmestikku perioodiliselt ajakohastada ja kolleege uuest materjalist teavitada;

d. süstemaatilisuse ja uudsuse tagamiseks tuleks määrata vastutaja, kes otsib materjale,

lisab ja uuendab neid, annab neile juurdepääsu ning jagab teavitusi;

2. selgitada kriminaaltuluga tegelevad töötajad ja nende meiliaadressid ning luua meilirühm (kuhu

vajaduse korral saab lisada ja ära võtta võrgustikuga liituvad ja sealt lahkuvad töötajad), kellele

saab edastada vajalikku infot ja materjale;

3. võrgustikul üks kord aastas korraldada seminar valdkonnaga seotud teemadel;

170

4. võrgustikul selgitada ja perioodiliselt täiendada nimekirja riigisisestest ning välisriikides

toimuvatest koolitustest ja vebinaridest, millest töötajad saaksid osa võtta;

5. teemapõhistel koolitustel ja lähetustel osalejatelt oodata sisuka memo koostamist ning

võrgustikus jagamist;

6. ARO ja AMO võrgustiku kohtumistest tagada osavõtt ning jagada neist ülevaateid võrgustiku

liikmetega;

7. AROde ja AMOde võrgustikku kasutada muu hulgas selleks, et saada vajaduse korral

operatiivselt teavet ning ülevaateid teiste riikide praktika ja ülesehituse kohta.

Soovitud tulemus. Eestis toimib kriminaaltuluga kokkupuutuvate asutuste töötajate võrgustik.

Jätkusuutlikkuse tagamiseks on regulatsioonid, koolitusmaterjalid ja praktika koondatud ning uuendatud.

6.7.2.4. Rahvusvaheline koostöö

Euroopa uurimismäärustele (EIO) saadakse vastuseid teinekord mitme kuu pärast. Uurimisasutused ei

pruugi olla kursis teiste ELi riikide õiguskaitseasutuste, kriminaaltulu tuvastamise üksuste ja kriminaaltulu

haldamise üksuste arengu ning regulatsioonidega. Mitteteadmine võib pärssida koostöövõimalusi ja

pikendada vastuste laekumist.

Ettepanek 64.

Uurimisasutustel ja prokuratuuril soovitame rahvusvahelise koostöö tõhustamiseks ning

päringutele soovitud tähtajaga vastuste saamiseks kasutada senisest enam EUROJUSTi Eesti

esindaja abi.

Abi võiks olla sellest, kui EUROJUSTi Eesti esindaja tutvustaks uurimisasutuste ja prokuratuuri esindajatele

Eestis teatud perioodilisusega rahvusvahelist koostööd ning uurimismääruse täitmise võimalusi.

ELi liikmesriikide kriminaaltulu tuvastamise büroode rahvusvahelise koostöö puhul täheldame, et

efektiivsust aitaks suurendada pangakontodega seotud andmevahetuse toimimine. Pankade keskregistri

kaudu saadava info (konto väljavõtte) jagamine AROde vahel on raskendatud, sest ELi liikmesriikidele

kohalduvad reeglid on senise sõnastusega olnud riigiti erinevalt tõlgendatud. Et otsustada, kas mingid

finantsvahendid on kuritegelikud või mitte, on vaja ka pangakontode väljavõtteid. Kui kuskil riigis on toime

pandud kuritegu ja selle tagajärjel liigub kontodel raha, siis on tegemist AROde valdkonda kuuluva vara

liikumisega ning idee poolest peaksid AROd saama seda infot pankadest pärida ja jagada.

Loodetavasti annab ELi vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise direktiiv AROdele lisavõimalused võrgustiku

kaudu jagada finantsinfot, sh pangakonto väljavõtteid, mis aitab teabe analüüsil kuritegelikku tulu seostada

ning lõpuks arestida.

Soovitud tulemus. Välisriigist andmete saamine ei ole takerdunud. Rahvusvaheline koostöö toimib, mis aitab

piiriülest finantskuritegevust tõhusamalt tõkestada ning kuritegelikul teel saadud vara leida ja konfiskeerida.

171

6.7.3. Menetluse tõhustamine

6.7.3.1. Prioriseerimine ja asutuste koostöö rahapesuvastases võitluses

Kui RAB on rahapesukahtlusel vara kasutamist piiranud, siis ei pruugi PPA olla alati valmis selle materjaliga

tegelema, mida RAB saaks kontrollimiseks edastada või edastab. Põhjuseks on uurimisasutuse ressursid,

töökoormus, juba planeeritud eesmärkide ja prioriteetide täitmine jms. PPAs ei ole eraldi rahapesu

kuritegevusele spetsialiseerunud üksust.

Viimatisest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riskihinnangust ning MONEYVALi raportist on

selgunud, et uurimisasutused võiksid lähtuda oma prioriteete seades rohkem rahapesu ja terrorismi

rahastamise riskipildist, sest selle ja muu teabe sümbioos loob valiku, millega uurimisasutus oma

prioriteedid täidab. Seetõttu ei pruugi alati valikus olla ainult rahapesu riskipildiga seotud töösuunad. Suure

riski või tähtsusega sihtmärgi valikute leidmist, analüüse ja valimist võib koostöös tõhustada. Asutuste

tulemusliku koostööga kaasneksid edulood panustamisest, avastamisest ja kuritegevuse tõkestamisest,

mis sillutaks teed järgmiste juhtumite avastamisele.

Ettepanek 65.

Uurimisasutustel, RABil ja prokuratuuril arutada olemasolevas koostööformaadis koostöö

arendamise ja prioriteetide seadmise võimalusi, piiratud varaga materjali edastust ja menetlusse

jõudmist ning toimivate kokkulepete saavutamist.

Selleks soovitame:

1. uurimisasutustel ja RABil välja töötada ning kokku leppida metoodika, millega kogutakse ja

analüüsitakse asutustes teavet jooksvalt. Eesmärk on luua ühtne riskipilt (kokkulepitud

metoodika, andmed ja asutuste rollid) kogu Eestis kriminaaltulu tootvatest kuritegudest, millest

lähtuvalt seatakse menetluse sihtmärgid peitkuritegevuses;

2. kui PPA peaks saama finantskuritegevusvastasesse võitlusse lisaressursse, siis hinnata uue

jõudluse valguses PPA, RABi ja prokuratuuri seniseid rahapesuvastase võitluse kokkuleppeid, et

vajaduse korral neid uuendada.

Soovitud tulemus. Uurimisasutuste, prokuratuuri ja RABi tõhus koostöö toob esile rahapesujuhtumeid,

mistõttu vara arestitakse ja konfiskeeritakse senisest enam. On kujunemas jätkusuutlikkust tagav

tegevusplaan ning ühise eesmärgi nimel toimetamine.

172

6.7.3.2. Kriminaaltulu tõhusam leidmine ja arestimine kui juhtimisinstrument

Uurimisasutuste ja prokuratuuri juhtkonna juhtimismudelis esinevat kriminaaltulu, varade arestimise ja

konfiskeerimise jõudluse seiret ning selle järjepidevust saaks parendada. Selleks, et kuritegeliku vara

leidmisel ja äravõtmisel saaks tekkida kestvalt kasvav areng, peavad uurimisasutuse ja prokuratuuri erineva

taseme juhid järjepidevalt selle raske probleemi lahendamisse panustama.

Ettepanek 66.

Kuritegevuse varalise mõjutamise efektiivistamiseks soovitame uurimisasutuste ja prokuratuuri

juhtidel:

1. juhtida arestimise ja konfiskeerimise kasvavale arengule suunatud käsitluse elluviimist;

2. saada perioodilist ülevaadet kuu ja aasta kaupa olulisematest vara arestimise, haldamise ja

konfiskeerimise näitajatest võrdluses varasema ühe kuni kahe aastaga;

3. seada senisest ambitsioonikamad eesmärgid kuritegeliku vara leidmiseks, arestimiseks ja

konfiskeerimiseks;

4. seirata eesmärkide täitmist, hinnata võetud meetmete kohasust ning tõhustada vajaduse korral

tegevusi.

Soovitud tulemus. Uurimisasutustel ja prokuratuuril on ambitsioonikad eesmärgid kuritegevuse varaliseks

mõjutamiseks vara arestimise ja konfiskeerimise kaudu. Eesmärke täidetakse pühendunult terves asutuses.

Tulemused paranevad oluliselt.

6.7.3.3. Menetluste käigus leitud ja ära võetud sularaha

Süüteomenetluste menetlemise käigus leitakse menetlustoimingutega aeg-ajalt kuritegevusega seotuses

olevat sularaha, mis võetakse toimingu ajal protokollis fikseerituna ära. Leitud ja ära võetud sularaha võib

mitmel põhjusel jääda uurija kabinetti ootuspärasest kauemaks. Mida pikemaks see aeg venib, seda

suuremaks muutuvad riskid raha kadumise võimalikkusest. Riskide maandamiseks ning kehtiva korra

kohaselt tegutsemise järgimiseks tuleks teatud tähtaja jooksul kriminaalasja materjalide juurde jääv

sularaha ennekõike kohtu kaudu arestida ja seejärel vastutavale töötajale üle anda või sõltuvalt asjaoludest

viia panka deposiitarvele. Menetlustes ära võetud sularaha tagatiskontole kandmist tuleks uurimisasutustes

järgida, et uurija kätte jäänud sularaha jõuaks mõistliku aja jooksul panka deposiitarvele. Kasutusel oleva

korra tõhusam jõustamine ja vajaduse korral täpsustamine järelkontrolli sisseviimisega aitaks leitud

sularaha uurimisasutustes korrektselt käidelda.

173

Ettepanek 67.

Uurimisasutustel ja prokuratuuril tagada menetlustoimingu käigus äravõetud sularaha suhtes

mõistliku aja jooksul seisukoht, mis seisneb sularaha tagastamises, arestimises või panka

deposiitkontole paigutamises või asitõendina kriminaalasja juurde võtmises ning vastavalt korrale

hoiustamises.

Soovitud tulemus. Menetlustoiminguga ära võetud sularaha käitlemisega seotud riskid on maandatud.

6.8. Ressursivajadused

Ülevaate ressursivajadustest anname kahes kategoorias: esimene käsitleb IT-vahendite puudusi ning teine

seletab töötajate arvu suurendamise vajadusi.

6.8.1. IT-vahendite ja tööriistade hankimine

Uute tarkvaralahenduste kasutuselevõtu järele on vajadus eelkõige uurimisasutustel, kes iga päev

tehnoloogia arengu, massandmete analüüsi keerukuse ning muutuva finantskeskkonna eripäraga silmitsi

peavad seisma. Arenev maailm on pidevalt uusi võimalusi loova andmeanalüütikaga tekitamas õiguskaitsele

lisavõimalusi suurandmete analüüsiks ning digitaalsete andmete efektiivseks kopeerimiseks.

Järgmised vajadused on koondatud asutuse põhjal.

6.8.1.1. Maksu- ja Tolliamet

1. Andmeanalüüsi tarkvara. Mobiiltelefonide kopeerimise võimekuse suurendamiseks

tarkvaralitsents. Kulu 20 000–30 000 eurot soetamisel ja väiksem kulu järgmistel aastatel.

2. Andmeanalüüsikeskkond. Elektroonilistelt teabekandjatelt kopeeritud andmete analüüs. Kulu 70

000 eurot soetamisel ja väiksem kulu järgmistel aastatel.

3. Andmeanalüüsi tarkvara. Nii tõendite kui ka vara tuvastamiseks on vaja avalikest allikatest

automatiseeritud infootsingu mootorit. Kulu 30 000 eurot soetamisel ja väiksem kulu järgmistel

aastatel.

4. Krüptoraha tehingute analüüsitarkvara. Kulu 50 000 eurot soetamisel ja väiksem kulu järgmistel

aastatel.

(180 000 eurot on vaja soetamise aastal ja väiksem kulu järgmistel aastatel.

174

6.8.1.2. Politsei- ja Piirivalveamet

1. Andmeanalüüsi (OSINT) tarkvara. OSINTi (info kogumine avalikest allikatest, näiteks

sotsiaalmeediast ja foorumitest) võimekust tuleb seoste leidmiseks ja tõendiallikate arvu

suurendamiseks kriminaalasjade uurimisel kasvatada.

2. Andmeanalüüsi tarkvara. Senise I2 funktsionaalsuse suurendamine. Tarkvara, mis oleks

suurandmete kasutamise korral võimeline seotud võrgustikke presenteerima ja visualiseerima

ning uurijate ja prokuröride jaoks andmestikku arusaadavaks muutma.

3. Andmeanalüüsi tarkvara. Tuleb kasutusele võtta tarkvaralahendus, mis annab andmete

sisestamisel vastuse prognoositava aja puhul hinnangulise vara halduse maksumuse ja vara

väärtuse vähenemise kohta. Kulu on teadmata.

(Kahe esimese vajaduse suhtes on lahenduse otsimist alustatud ISF-projektiga, valmimistähtaeg on 2028.

aasta. Kolmandat lahendust otsitakse. Kulu on teadmata.)

Ettepanek 68.

Tagada MTA-le ja PPA-le puuduolevate IT-vahendite ja tööriistade (andmeanalüüsi tarkvarade ja

analüüsikeskkonna) hankimine, et tõhustada suurandmetega töötlemise tulemuslikkust ning

kuritegevuse avastamist ja tõkestamist.

Soovitud tulemus. Uurimisasutustel on andmete töötluseks, analüüsiks, tõendite kogumiseks ja kuritegeliku

vara tuvastamiseks vajalikud nüüdisaegsed IT-vahendid ning tööriistad olemas. Kuritegeliku vara leidmise

ja äravõtmise tulemused paranevad.

6.8.2. Töötajate arvu suurendamine

Vara arestimise ja konfiskeerimise tagasihoidliku tulemuse põhjustena saab esile tuua mõjurite üldistatud

kogumi, mis seisneb järgmistes olulistes takistustes:

1. süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimise võimaluse puudumine;

2. kriminaalmenetluse seadustikus ja karistusseadustikus kuritegevusega seotud vara

tagamismeetmete puudus;

3. riiklikku tervikvaadet kujundava ja arendava programmi puudumine;

4. kuritegevuse varalise mõjutamise suutlikkusest statistilise kuvamise võime puudus;

5. kuritegevuse varalise mõjutamise väärtustamissüsteemi puudumine;

6. varade haldamise kesküksuse ja keskhaldussüsteemi puudumine;

7. jätkusuutliku koolitusprogrammi puudumine;

8. töötajate vähesus finantskuritegevuse valdkonnas uurimisasutustes, prokuratuuris ja

puutumusega asutustes.

Seotud asutuste ülesanded

175

Prokuratuuri peamised ülesanded on muu hulgas kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja

tulemuslikkuse tagamine, riikliku süüdistuse esindamine kohtus ning rahvusvahelisest koostööst tulenevate

ülesannete täitmine321. Prokuratuur jaguneb Riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks

ringkonnaprokuratuurideks. 2023. aastal töötas prokuratuuris 182 prokuröri322.

PPA struktuurüksuse Keskkriminaalpolitsei põhiülesanded on muu hulgas kuritegelike ühenduste ja

rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega seotud kuritegude avastamine, tõkestamine ja menetlemine;

korruptsioonisüütegude, küber- ja majanduskuritegude avastamine, tõkestamine ning menetlemine;

jälitustegevuse teostamine; kriminaaltulu tuvastamine; kriminaalteabe kogumine ja analüüsimine;

digitaalkriminalistikaalase tegevuse korraldamine. PPA nelja prefektuuri põhiülesanne on muu hulgas

süütegude menetlemine323.

MTA struktuurüksuse uurimisosakonna põhiülesanded on muu hulgas maksuseaduste ja tolliõigusaktide

rikkumistega seotud kuritegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine, teostades selleks vajaduse korral

jälitustegevust seaduses sätestatud alustel ning korras; maksuseaduste ning tolliõigusaktide rikkumistega

seotud kuritegude kohtueelne uurimine324.

KAPO põhiülesanded on muu hulgas meetmete rakendamine ametialaste kuritegude ja korruptsiooni

ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks ning sellega seotud isikute väljaselgitamiseks ja vastutusele

võtmiseks õigusaktides ettenähtud juhtudel ning korras; kuritegude kohtueelne uurimine, väärtegude

menetlemine ja jälitustoimingute tegemine õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras325.

KeA struktuurüksuse uurimisosakonna põhiülesanded on muu hulgas ameti uurimisalluvusse kuuluvate

kuritegude ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine ning kohtueelne uurimine326.

PPA, MTA, KAPO ja KeA mainitud struktuurüksuste allüksused on vajaduse ja võimaluse korral mehitatud

koosseisudena suuruses ja ulatuses, mis võimaldab kuritegevuse hüppelist kasvu ohjata ning avastada,

tõkestada ja menetleda spetsiifilisi kuritegusid. Samas on need üksused vägagi tundlikud järsule koormuse

kasvust tingitud survele, mis on seotud mahuka kriminaalmenetluse, korduvate aktuaalsete juhtumite või

muu ennenägematu tegevusega kaasneva tähelepanu ja ressursi kasutuse vajadusega.

Prokuratuuris ei ole varade arestimisele spetsialiseerunud prokuröre. Kõigist prokuröridest 57% võib

tõenäoliselt kokku puutuda varade arestimise ja konfiskeerimisega. 2022. aastal esitas vara arestimise

321 Prokuratuuri põhimäärus, 2004. RTL 2004, 29, 505. Vastu võetud 19.03.2004 nr 23.

https://www.riigiteataja.ee/akt/112102022004. 322 https://aastaraamat.prokuratuur.ee/prokuratuuri-aastaraamat-2023/kriminaalmenetluse-statistika 323 Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus, 2014. RT I, 23.07.2014, 2. Vastu võetud 17.07.2014 nr 33.

https://www.riigiteataja.ee/akt/112112022004. 324 Maksu- ja Tolliameti põhimäärus, 2008. RTL 2008, 84, 1168. Vastu võetud 06.10.2008 nr 29.

https://www.riigiteataja.ee/akt/131012023004.

325 Kaitsepolitseiameti põhimäärus, 2014. RT I, 07.11.2014, 1. Vastu võetud 29.10.2014 nr 46.

https://www.riigiteataja.ee/akt/109022023002. 326 Keskkonnaameti põhimäärus, 2020. RT I, 02.10.2020, 6. Vastu võetud 30.09.2020 nr 47.

https://www.riigiteataja.ee/akt/122112023002.

176

taotlusi 48 prokuröri, s.o 25% prokuröridest. Vara arest ja konfiskeerimine on küll prioriteedid, aga

tagasihoidlikud tulemused räägivad enda eest.327

Valdkonnas akadeemilist teadmist kasvatavaid teadureid on Sisekaitseakadeemia sisejulgeolekuinstituudi

teaduskeskuse koosseisus 2023. aastast üks ja 2024. aasta aprillist liitus teine teadlane, kes hakkavad

sisustama organiseeritud kuritegevuse ja finantskuritegevust käsitlevat olustikku, probleemistikku ning

uurimustöid teemadel, mis senist teadmist oluliselt parendab328.

Selgitatud vaade muutuseni jõudmiseks

Menetluste prioriseerimine ja otsustamine, mis järjekorras kriminaalasju uuritakse, toimub koostöös

menetlust juhtiva prokuröri ja menetlejaga. Prioriteetsed asjad peavad olema aktiivses menetluses. Muid

kriminaalasju menetletakse üksnes vaba menetlusressursi piires ning madalaimal prioriteetsuse tasemel.

Asjades, kus on selge, et pole perspektiivi teo toimepanijani jõuda, lõpetatakse menetlus võimaluse korral

kahe kuu jooksul ilma ebaotstarbekaid toiminguid tegemata.

Kuritegelikust varast peaks olema parem teadmine ja ülevaade selle realiseerimise hetkeks. Parema

tulemuse aitaks saavutada varajälitusega tegelevate töötajate kasutamine. Kuivõrd varajälitajaid on

uurimisasutustes vähe, siis peaks neid rakendama üksnes prioriteetsetes teemades. Eeltöö võiks olla

efektiivsem ning juba vahistamise staadiumis peaks olema varast ja võimalikest arestimistest piisav

ülevaade.

PPA on SiMile varem edastanud välja selgitatud lisaressursside vajadused nii erasektori korruptsiooni kui ka

ELi rahastuse väärkasutamise tõkestamise menetlusvõime kasvatamiseks. Needsamad vajadused on esile

toodud ka siseturvalisuse arengukavas tähtsate arendamist vajavate prioriteetidena. Kuna mõlemad

sektorid käsitlevad finantskuritegevust ning kuriteod pannakse toime finantskasust, tuleb neid vaadata selle

ressursiprobleemi juures koostoimes, sest sellega tegelemine aitab suuremas mahus vara leida ja arestida.

ELi vahendite väärkasutamise tõkestamine on saanud nüüdseks hoo sisse Euroopa Prokuratuuri ressursi

suurenemise ja menetluste hoogsa kasvuga, tuues esile märkimisväärsed vajakajäämised senises

pettusevastases suutlikkuses. Eestis on EPPO prokuröre kolm, menetluste arv kasvab järjest ning sama

peaks juhtuma ka selles valdkonnas süsteemselt tegutsema hakkavate politseiuurijate arvuga329. Samuti

tuleb leida lahendus kriminaaltulu tuvastamisel varajälitajate rakendamiseks, et kujuneks vajalik võimekus.

MTA uurimisosakonna ühe uurimisrühma 2022. aasta töö tulemusena saadeti prokuratuuri 8 kriminaalasja,

milles maksukahju tuvastati 1 213 658 eurot ja hoiti ära kahju 163 226 eurot. Arestiga tagati isikute ja

äriühingute vara 206 305 euro väärtuses. Samuti realiseeriti 2023. aastal prokuratuuri saadetud kriminaalasi,

kus oli maksukahju 395 465 eurot ja vara arestimisi 581 673 euro väärtuses. Maksumenetluse ühes

uurimisrühmas töötab 8 inimest. Nii-öelda tugiteenusena on kriminaalmenetluses vaja jälitusametnike, IT-

spetsialistide ja asjaajajate tegevusi, mis on arvestatud proportsionaalselt nende keskmise panusega neis

kriminaalasjades.

327 06.2023 seisuga oli prokuröride arv 189. 328 https://www.sisekaitse.ee/et/sisejulgeoleku-instituudi-teaduskeskuse-koosseis. 329 Ombler, M., 2023. EPPO tutvumisvisiidi lühikokkuvõte.

177

Kohtute koormus suureneb, kui vara arestimise kriminaalmenetlusi tuleb rohkem ja kui süüdimõistva

kohtuotsuseta konfiskeerimine hakkab toimima ning praktikas juhtumid kohtusse jõudma. Kohtutele on

arvestuslikult suurenev koormus tekkimas alles paari aasta möödudes sellest, kui esimese aasta

värbamised on toimunud ja muudatused seadustes jõustunud. Eelduslikult võiksid muudatused kaasa tuua

I ja II astme kohtutele töökoormuse, mis võiks vajada lisaks 9 kohtuniku tööle võtmist, neist 7

maakohtutesse ja 2 ringkonnakohtutesse.

KeA näeb selget puudust andmeanalüütikutest, kes oleksid suurandmetega töötlemisel võimelised esile

tooma keskkonnakuritegevusega seotud probleemkohti, kuritarvitusi ja sellega kaasnevat kriminaaltulu.

SKA sisejulgeolekuinstituudi teaduskeskusesse tuleks ülesannete täitmiseks tööle võtta 2 koolitajat ja

analüütik, et leevendada finantskuritegevusega seotud õppe puudujääke ning toetada teadlasi ja nende

teadustegevust analüütilise toega.

Siseministeeriumile langev koormus raportis märgitud ettepanekute elluviimiseks ning edasise tegevuse

koordineerimiseks vajab omakorda uue täiskohaga ametikoha loomist.

Varade haldamise kesküksuse loomisel võiks arvestada 10-liikmelise üksuse tegevusega, mis hakkab terves

Eestis haldama arestitud ja konfiskeeritud vara. Üksuse tegevust saaks toetada raportis eespool mainitud

loomist vajav varade keskhaldussüsteem. Varaline kasutegur üksuse tegevuses võiks tekkida paari aasta

järel, mil seadusemuudatused on jõustunud ja töö käib sujuvalt. Kui peaks valituks osutuma aga alternatiivne

lahendus – uurimisasutuste olemasolevate vara haldamisega tegelevate koosseisude võimestamine, siis

jääks lisatöökohtade arv tõenäoliselt 6–8 inimese juurde koos majandamiskulude, vahendite, koolitusraha

ja varade keskhaldusprogrammi loomisega.

Kriminaalmenetlust juhtiva ja riiklikku süüdistust kohtumenetluses esindava prokuratuuri vaates tuleb võtta

kasutusele mastaapsed muudatused töökorralduses ning luua isikkoosseisu suurendamisega

aastatepikkuse järjepideva tööga vajalik võime finantskuritegevusega võitluseks ja kuritegevusest saadava

tulu oluliselt suuremas mahus arestimiseks ning konfiskeerimiseks. Selle tarbeks tuleks prokuratuuris luua

juurde 26 konfiskeerimisprokuröri, 3 riigiprokuröri, 10 ringkonnaprokuröri ja 13 abiprokuröri ametikohta.

Konfiskeerimisprokuröri ülesanded oleksid välja selgitada kriminaaltulu, taotleda arestimine ja tagada

konfiskeerimine (nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses) ning toetada riiklikku süüdistust esindavat

sisuprokuröri. Kui süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise meede Eestis peaks realiseeruma, siis

hakkaksid konfiskeerimisprokurörid seda rakendama.

178

Tabel 10. Konfiskeerimisprokuröride paiknemine ringkondades

Prokuratuuri struktuuriüksus

Riigi- prokurör

Ringkonna- prokurör

Abi- prokurör

Riigiprokuratuur 3 – 3

Põhja RP 4 4

Lõuna RP 2 2

Viru RP 2 2

Lääne RP 2 2

Riigi vaates ainult konfiskeerimisprokuröri ametikohtade juurdeloomine tulemust ei annaks. Vaja oleks

kohast mehitatust uurimisasutustes, mis koondina moodustaks terviku. Järgmises ettepanekus on toodud

asutuste kaupa koondvajadused ressursi suurendamiseks, mis tähendab, et kaheksa asutust hakkavad

samal ajal uusi inimesi värbama. Kuna lisanduva tööjõu vajadus on suur, ei ole ametikohtade täitmine ühe

aasta jooksul realistlik ning värbamine tuleks ajatada mitmele aastale. See võimaldab omakorda teha

aastate jooksul vajalikke korrigeerimisi ametikoha sisustamise ja kvalifikatsiooni mõttes värvatavatele

inimestele esitatavates ootustes.

Kui prokuratuuri peaks lisanduma arvestuse kohaselt 26 uut töökohta, siis oleks teiste asutuste

isikkoosseisu suurendamine järgmine: MTAsse 9 töötajat, PPAsse 42 töötajat, kohtusse 9 kohtunikku,

KeAsse 2 töötajat, SKAsse 3 töötajat, SiMi 1 töötaja, varade haldamise kesküksusesse 10 töötajat. See teeb

kokku 102 uut töökohta, mis ajatatuna ajavahemikule 2025–2030 tooks esimesel aastal kulu suuruseks

ligikaudu 2 miljonit eurot ning järgnevatel aastatel lisanduks väiksem summa. Valdava osa kulust

moodustab palk ja majandamiskulu. Majandamiskulu suurima osa katavad varade haldamise üksusega

seotud tegevused, mille kohta soovitame siinsete esialgsete arvutuste asemel teha juba konkreetse plaani

olemasolu korral täpsemad kalkulatsioonid ja prognoosid.

Kuna töörühmas keskenduti eelkõige seadustes, töökorralduses ja seotud asutuste tegevuses olevate

tõhusust toovate võimaluste selgitamisele ja ettepanekute tegemisele, siis tuleb vajamineva ressursi

ajatamisega seotud arvestust käsitleda prognoosiva ja esialgsena. Samas annab see indikatiivse teadmise

kaasneda võivast suurusjärgust.

179

Tabel 11. Ajatatud värbamisplaan asutustes ajavahemikul 2025–2030

Värbamisplaan 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Kokku

Prokuratuur 4 4 4 4 4 6 26

MTA 3 x 2 2 2 x 9

PPA 8 10 10 10 2 2 42

Kohus x x 2 3 2 2 9

KeA 2 x x x x x 2

AMO 5 3 2 x x x 10

SKA 1 1 1 x x x 3

SiM 1 x x x x x 1

Kokku 24 18 21 19 10 10 102

Edasi käsitleme aastate jooksul eelarve rulluvat vajadust, mis summeerituna moodustab kuluks üle 35

miljoni euro 6 aasta peale, sellest on personalikulu 22 miljonit, majandamiskulu 8,8 miljonit, vahenditega

seonduv kulu umbes 4 miljonit ja koolitusvajadused 0,6 miljonit eurot.

Tabel 12. Ajatatud värbamisplaan koos esialgse kuluarvestusega ajavahemikul 2025–2030

Aasta Inimeste

arv

Palgakulu

(€)

Majandus-

kulu (€)

Vahendid

(€)

Koolitus

(€) Kokku (€)

Rulluv

summa

2025 24 1 195 444 431 553 430 000 39 732 2 096 752 2 096 752

2026 18 951 536 408 086 120 000 34 494 1 514 134 3 610 886

2027 21 1 175 168 438 730 70 000 33 575 1 717 494 5 328 381

2028 19 1 144 948 436 453 70 000 24 994 1 676 413 7 004 793

2029 10 655 168 375 397 70 000 6 527 1 107 102 8 111 896

2030 10 716 864 362 573 70 000 7 119 1 156 567 9 268 462

Kokku 102 5 839 128 2 452 792 830 000 146 441 9 268 462 35 421 170

Rulluv

summa 22 093 062 8 807 391 3 880 000 640 313 35 421 170

Asutustest on suurima lisavajadusega PPA, varade haldamise kesküksus ehk AMO ja prokuratuur.

180

Tabel 13. Ajatatud värbamisplaan asutustes koos esialgse kuluarvestusega ajavahemikul 2025–2030

Värbamis-

plaan

Inimeste

arv Palgakulu Majanduskulu Vahendid Koolitus Kokku

Prokuratuur 26 1 894 986 € 204 225 € 0 € 7 696 € 2 106 907 €

MTA 9 378 324 € 68 400 € 380 000 € 0 € 826 724 €

PPA 42 2 100 000 € 266 667 € 200 000 € 100 000 € 2 666 667 €

Kohus 9 808 018 € 69 500 € 0 € 1 745 € 879 263 €

KeA 2 77 800 € 10 000 € 0 € 2 000 € 89 800 €

AMO 10 400 000 € 1 800 000 € 150 000 € 15 000 € 2 365 000 €

SKA 3 120 000 € 30 000 € 100 000 € 15 000 € 265 000 €

SiM 1 60 000 € 4 000 € 0 € 5 000 € 69 000 €

Kokku 102 5 839 128 € 2 452 792 € 830 000 € 146 441 € 9 268 360 €

Olulised tähelepanekud arvestuste kohta:

1. arvestusest on välja jäetud KAPO ressursivajadused, kuna need andmed sisaldavad

riigisaladust. KAPO andmed esitatakse ressursikaartide edastamise ajal eraldi, järgides

riigisaladust sisaldavate andmete nõudeid;

2. arvestuses ei ole jätkusuutliku koolitussüsteemi loomise võimalikku kulu;

3. kindlasti vajaks täpsustamist varade haldamise kesküksuse loomise kulude arvestus;

4. arvestuses ei ole varade keskhaldusprogrammi võimalikku maksumust.

Kui tahame, et kriminaaltulu oleks võimalik leida rohkem ja kuritegevus oleks vähem tasuv, siis jääb

paratamatult senisest ressursist puudu.

Ettepanek 69.

Ajavahemikul 2025–2030 suurendada olulisel määral kriminaaltulu leidmist, arestimist, haldamist ja

konfiskeerimist ning finantskuritegevuse vastu võitlevate õiguskaitse- ja justiitsasutuste isikkoosseisu.

Siis saaks prokuratuur moodustada uue varasid arestiva ja konfiskeeriva üksuse, kelle eestvedamisel

tõhustatakse varade leidmise, arestimise ja konfiskeerimise metoodikat ning praktikat; uurimisasutustes

suurendada seniseid isikkoosseise ning luua lisaüksuseid, et kuritegevus ei saaks ära tasuda ning

kuritegevusest saadud vara oleks üles leitud ja ära võetud; kohtuid täiendada kohtunikega, et vara

puudutavate menetluste rohkusest kasvavat lisakoormust edukalt hallata; SKAs suurendada akadeemilise

tegevuse osakaalu ja koolituste korraldamist; SiMis efektiivistada poliitika kujundamise osakaalu ja

koordineerivat rolli finantskuritegevusvastases võitluses; varade haldamise kesküksuse loomisega

võimestada terviklahendust, vähendada kulusid ja suurendada riigile laekuvat tulu.

Soovitud tulemus. Vara leidmise, arestimise, haldamise ja konfiskeerimisega tegelevad spetsialiseerunud

töötajad kasutavad efektiivselt olemasolevaid tööriistu, kogemust ja praktikat, millega kaasneb eesmärgi

saavutamisele pühenduvate asutuste koostöös varade leidmise, arestimise ja konfiskeerimise oluline kasv,

vähendades sellega kuritegevuse tasuvust ja suurendades riigile laekuvat tulu.

181

7. Kasutatud lühendid

AFF – Asset Forfeiture Fond, varade tagasivõitmise fond

AMO – Asset Management Office, varade haldamise üksus

ARO – Asset Recovery Office, varade tagasivõitmise üksus või varade tuvastamise üksus

AVÕN – avalik-õiguslik nõudeavaldus

CATS – Consolidated Asset Tracking System, konsolideeritud varade jälgimise süsteem

COSC – Central Office for Seizure and Confiscation, (OCSC), arestimise ja konfiskeerimise kesküksus

DOJ – Department of Justice, Justiitsministeerium

EIO – European Investigative Order, Euroopa uurimismäärus

EIK – Euroopa Inimõiguste Kohus

EIÕK – Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon

EK – Euroopa Komisjon

EL – Euroopa Liit

EPPO – European Prosecution Office, Euroopa Prokuratuur

EUROJUST – Europopean Union Agency for Criminal Justice Cooperation, Euroopa Liidu

Kriminaalõigusalase Koostöö Amet

FATF – Financial Action Task Force, rahvusvaheline rahapesuvastane töörühm

FI – Finantsinspektsioon

JuM – Justiitsministeerium

KAPO – Kaitsepolitseiamet

KarS – karistusseadustik

KeA – Keskkonnaamet

KIS – kohtute infosüsteem

KliM – Kliimaministeerium

KNAB – Korupcijas novēršanas un apkarošanas birojs, korruptsioonivastane ennetuse ja võitluse büroo

KrMS – kriminaalmenetluse seadustik

KTTB – kriminaaltulu tuvastamise büroo

LS – liiklusseadus

182

MLA – Mutual Legal Assistance, rahvusvaheline õigusabitaotlus

MONEYVAL – Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the

Financing of Terrorism, rahapesuvastaste meetmete ja terrorismi rahastamise hindamise ekspertide

komitee

MSL – minimum standard of living, minimaalne elatustase

MTA – Maksu- ja Tolliamet

NCB – non-conviction based confiscation, süüdimõistva kohtuotsuseta vara konfiskeerimine

OECD – The Organisation for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu

Organisatsioon

OLAF – European Anti-Fraud Office, Euroopa Pettustevastane Amet

OSINT – Open Source Intelligence, luureteave avalikust allikast

PEP – politically exposed person, riikliku taustaga isik

PPA – Politsei- ja Piirivalveamet

PPK – Politsei- ja Piirivalvekolledž

PRIS – prokuratuuri infosüsteem

RAB – Rahapesu Andmebüroo

RahaPTS – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus

RaM – Rahandusministeerium

RKAS – Riigi Kinnisvara AS

RP – rahapesu

RPTRT komisjon – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjon

RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus

RVS – riigivaraseadus

SiM – Siseministeerium

SKA – Sisekaitseakadeemia

SKP – sisemajanduse koguprodukt

STAK – siseturvalisuse arengukava

TMS – täitemenetluse seadustik

TR – terrorismi rahastamine

183

TsMS – tsiviilmenetluse seadustik

TSÜS – tsiviilseadustiku üldosa seadus

UNCAC – The United Nations Convention against Corruption, ÜRO korruptsioonivastane konventsioon

UNODC – United Nations Office on Drugs and Crime, ÜRO Narkootikumide ja Kuritegevuse Büroo

UNTOC – The United Nations Convention Against Transnational Organized Crime, Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastane konventsioon

USA – United States of America, Ameerika Ühendriigid

UWO – Unexplained Wealth Order, seletamatu rikkuse määrus

VTK – Visualization Toolkit, visualiseeriv tööriist

VVTP – Vabariigi Valitsuse tegevusplaan

ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

ÜVA – üleandmise-vastuvõtmise akt

WB – World Bank, Maailmapank

ÄS – äriseadustik

184

8. Jooniste nimekiri

Joonis 1. Riigi strateegilised kokkulepped arendamist vajavates kuritegevusvastastes tegevustes (lk 25)

Joonis 2. Kuritegevuse varalise mõjutamisega seotud tegevuste ajajoon (lk 30)

Joonis 3. Eelarvelise fondi asutamisega seotud muudatused (lk 114)

185

9. Tabelite nimekiri

Tabel 1. Ülemaailmse ebaseadusliku kaubanduse hinnangulised väärtused (lk 32)

Tabel 2. Illegaalse turu ja raske ja organiseeritud kuritegevuse käibe hinnang ning võrdlus kriminaaltulu ja

rahapesu hinnangulise suurusega (lk 33)

Tabel 3. Aastatel 2017–2022 kriminaalasjad, milles vara on konfiskeeritud ja kahju hüvitatud (lk 37)

Tabel 4. Vara arestimise ja konfiskeerimise statistika ajavahemikul 2016–2023 koos KTTB panusega varade

leidmisse (lk 38)

Tabel 5. MTA menetletud ja prokuratuuri saadetud kriminaalasjades tuvastatud ja ära hoitud kahju ning

arestitud vara (lk 39)

Tabel 6. Nelja riigi võrdlus kuritegevuse varalise mõjutamise võimest viiel viimasel aastal (lk 40)

Tabel 7. Maakohtutes lahendatud vara arestimise taotluste arv ja vastava määruse koostamiseks kuluv aeg

(lk 50)

Tabel 8. Pärast konfiskeeritud kinnisvara realiseerimist eelarvesse kantud summad (lk 118)

Tabel 9. USA justiitssüsteemis kasutatav minimaalse netokapitali künnisega arvestus, et otsustada, kas riigil

tasub vara piirama hakata või mitte (lk 165)

Tabel 10. Konfiskeerimisprokuröride paiknemine ringkondades (lk 178)

Tabel 11. Ajatatud värbamisplaan asutustes ajavahemikul 2025–2030 (lk 179)

Tabel 12. Ajatatud värbamisplaan koos esialgse kuluarvestusega ajavahemikul 2025–2030 (lk 179)

Tabel 13. Ajatatud värbamisplaan asutustes koos esialgse kuluarvestusega ajavahemikul 2025–2030 (lk

180)

186

10. Lisa 1. Statistilised andmed (ettepaneku „Arestitud ja

konfiskeeritud varadest ülevaate saamine“ juurde (6.1.1))

Töörühm on esitanud automatiseeritud kujul statistika saamiseks andmeväljad, mida menetluse

infosüsteem peaks koguma ja kuvada suutma.

1. Kõigi kategooriate, sh konfiskeerimismenetluse baasandmestik:

• kriminaalasja alustamise kuupäev

• kriminaalasja nr

• uurimisasutus, menetlev üksus, menetleja nimi

• prokuratuur

• kvalifikatsioon

• kuriteo liik

• kuriteo episoodide arv

• kuriteo toimepanemise aeg

• kas KarSi § võimaldab laiendatud konfiskeerimist (JAH/EI)

• kahju liik

• kuriteoga tekitatud kahju suurus (EUR)

• esitatud nõude liik (AVÕN/tsiviilhagi)

• esitatud nõude suurus (EUR)

• ära hoitud kahju suurus (EUR)

• kuriteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti summa (KarS § 83) (EUR)

• süüteoga saadud tulu isiku kohta (KarS § 831) (EUR)

• kuritegelikul teel saadud tulu suurus (KarS § 832) (EUR)

• kuritegelikul teel tulu saanud isik

• määratud oportuniteedi summa isiku kohta (EUR)

• tasutud oportuniteedi summa isiku kohta (EUR)

• kahtlustatavana kinnipidamise asendamine – makse summa (EUR)

• vabatahtlikult hüvitatud kahju summa (EUR)

• rahapesu menetluste korral menetluse alustamise ajend (teine kriminaalasi, valdus, info

või rahvusvaheline info)

• rahapesu menetluse korral eelkuriteo liigi määramine

• nõude tagamiseks tuvastatud vara isiku kohta (EUR)

• kas kriminaaltulu uurimine kaasati (JAH/EI)

• kriminaaltulu uurimisele kulunud aeg (päevades)

187

• jälitustoimingute kasutamine kriminaaltulu tuvastamiseks (JAH/EI)

• kahtlustatav või süüdistatav (arv)

• kolmas isik (arv)

• tsiviilkostja (arv)

• kannatanu (arv)

• prokurörile arestimiseks vajalike tõendite või ettepaneku esitamine (kuupäev)

• arestimise taotluse esitamine kohtule (kuupäev)

• konfiskeerimismenetluse eristamine

2. Vara arestimine:

• arestimise alus (KarS §, KrMS §)

• aresti kohtumääruse kuupäev

• arestitava vara liik

• vara arestimise ulatus (EUR) kohtumääruses

• kontol olev summa arestimisprotokolli koostamise ajal (EUR)

• arest asenduskonfiskeerimise tagamiseks (EUR)

• vara arestimise määruse tühistamine või muutmine

• vara asukoht (riik)

• haldav asutus

3. Vara võõrandamine enne jõustunud kohtuotsust:

• prokuratuuri taotluse kohtule esitamise kuupäev

• kohtumääruse kuupäev

• vara liik

• müügi aeg ja koht

• võõrandatavale varale omistatud müügieelne väärtus (EUR)

• kulu liik

• kulu suurus (EUR)

• kulutuse kandja

• vara realiseerimisest saadud summa (EUR)

• deposiitarvele kantud realiseerimisest saadud summa (EUR)

4. Jõustunud kohtulahend:

• enne lahendit prokuratuuri taotlus karistuse ja varalise mõjutamise kohta (karistus,

konfiskeerimine jms) (EUR)

188

• konfiskeerimise alus ja summa (EUR)

• konfiskeerimise asendamine summas (EUR)

• rahuldatud tsiviilhagi summas (EUR)

• rahuldatud AVÕN summas (EUR)

• varalise karistuse tagamise summa (EUR)

• rahaline karistus summas (EUR)

• kohtuotsuse täitmisel laekunud summad (EUR)

• menetluskulude suurus (EUR)

• väljamõistetud menetluskulude suurus (EUR)

• vabatahtlikult hüvitatud summa (EUR)

5. Kriminaalmenetlusele kuluva aja arvestus (päevades):

• kohtueelne menetlus alustamisest prokuratuuri saatmiseni

• prokuratuuri saatmisest kohtueelse menetluse lõpetamiseni

• prokuratuuri saatmisest kohtusse saatmiseni

• kohtumenetlusele kuluv aeg

• kriminaalasja alustamisest jõustunud kohtulahendini

• jälitusmenetluse kestus kriminaalmenetluses

6. Kohtuotsusega mõistetud karistuse arvestus:

• mõistetud (liit)karistused kuriteoliikide järgi

• karistatud isiku vanus, sugu, haridus

• vara konfiskeerimise korral isikule mõistetud karistus, konfiskeerimise summa (EUR),

kuriteo liik (liigid)

7. Vara haldamisega seotud info:

• vara liik

• vara väärtus (EUR)

• hindamisakt (fail), ekspertiisiakt (fail), iseloomustav dokument (fail)

• eseme äravõtmise kuupäev

• hoiustamise alus eseme kohta

• kulu liik

• kulu suurus (EUR)

• kulutuse kandja

189

• vastutavale hoiule andmisel lepingu sõlmimise ja teise osalise andmed koos kulu

suurusega (EUR)

• objekti kehtiv asukoht (kus hoiustatakse: aadress ja täpne asukoht aadressil ruumi, riiuli,

panipaiga täpsusega)

• koostatud aktide detailandmed (kuupäev, pooled, pakendite arv/sisu jne)

• hoiustamiseks kulunud aeg ja kulu rahaline väärtus (EUR)

• vara realiseerimisest saadud tulu (eraldi puhastulu) (EUR)

• ülevaade konfiskeeritud esemetest, mis on antud erinevatel eesmärkidel asutustele

kasutada (sõidukid, õppevahendid jms) (esemete arv, liik, väärtus (EUR))

8. Konfiskeeritud vara realiseerimine:

• vara liik

• lisahindamisega saadud väärtus (EUR)

• realiseerimisele kulunud aeg (päevades)

• vara realiseerimisest saadud summa (EUR)

• realiseerimata vara maht kuupäeva seisuga

9. Eesti palvel välisriigis asuva vara arestimine ja/või konfiskeerimine:

• arestimise alus (KarS §, KrMS §)

• vara liik

• vara arestimise ulatus (EUR)

• vara tegelik väärtus (EUR)

• vara asukoht (riik)

• isikute arv, kelle vara arestitakse

• isikute arv, kelle vara konfiskeeritakse

• ... väljaandmiseks Eestile (KrMS § 469 alusel) (EUR)

• ... arestimisest (KrMS § 50819) (EUR)

• ... konfiskeerimisest (KrMS § 50831) (EUR)

• Eesti riigi eelarvesse kantud summa (EUR)

• Eesti riigi poolt välisriigile antav summa (EUR)

10. Teiste riikide palvel Eestis asuva vara arestimine ja/või konfiskeerimine:

• vara liik

• vara väärtus (EUR)

• isikute arv, kelle vara arestitakse

• isikute arv, kelle vara konfiskeeritakse

190

• ... väljaandmisest välisriigile (KrMS § 470 alusel)

• ... ELi arestimisotsusest (KrMS § 48954) (EUR)

• ... konfiskeerimisotsusest (KrMS § 48955) (EUR)

• ... loovutamisest (KrMS § 497) (EUR)

• ... konfiskeeritud vara käsutamisest (KrMS § 50824) (EUR)

• üleandmise kuupäev

11. Välisriigi kohtuotsuse täitmisel saadud vara käsutamisest ja konfiskeeritud vara Eesti riigi

tuludesse kandmisest (KrMS § 487 alusel):

• vara liik

• vara väärtus (EUR)

• Eesti riigi tuludesse kandmise kuupäev

• Eesti riigi tuludesse kandmise summa (EUR)

12. Rahapesu Andmebüroo poolt vara käsutamise piiramine:

• vara piiramine 30 päeva (arv ja EUR)

• vara piiramine 60 päeva (arv ja EUR)

• vara piiramine 365 päeva (arv ja EUR)

• halduskohtu otsuse kuupäev piiratud varade riigituludesse kandmisest

• riigituludesse kantud summa suurus (arv ja EUR)

• vara vabastamise kuupäev

13. Kriminaalmenetlusega ära võetud keelatud esemed:

• eseme liik

• eseme leidmise kuupäev

• eseme kogus

• esemele omistatav väärtus (EUR)

• esemetele omistatav koondväärtus (EUR)

• eseme suhtes tehtav otsus

• eseme suhtes tehtava otsuse kuupäev

• eseme asukoht päringu kuupäeval

14. Väärteomenetlusega ära võetud keelatud esemed:

• eseme liik

• eseme leidmise kuupäev

191

• eseme kogus

• esemele omistatav väärtus (EUR)

• esemetele omistatav koondväärtus (EUR)

• eseme suhtes tehtav otsus

• eseme suhtes tehtava otsuse kuupäev

• eseme asukoht päringu kuupäeval

192

11. Lisa 2. Vabariigi Valitsuse määrus „Justiitsministeeriumi

eelarvelise fondi rakendamise kord konfiskeeritud vahendite

kasutamisest“ (ettepaneku „Kriminaaltulu leidmise, arestimise ja

konfiskeerimise tõhustamise väärtustamissüsteem“ juurde

(6.3.5.2))

Kriminaalmenetluse seaduse alusel nähakse ette Justiitsministeeriumi eelarvelise programmi

„Konfiskeeritud kuriteovahendite fond“ (edaspidi fond) vahendite rahastamise, jaotamise ja kasutamise kord.

1. Fondi rahastatakse riigieelarve tuludest, mis on laekunud riigieelarvesse jõustunud kohtuotsusega

konfiskeeritud kuritegelikul teel saadud tulust (raha ja muu vara) või kohtutäiturite ja teiste ametiasutuste

poolt eelarvesse kantud kuritegelikul teel saadud tulust (edaspidi konfiskeeritud kuritegelik tulu).

2. Riigikassast kantakse kalendriaasta 20. aprilliks, 20. augustiks ja kalendriaasta viimaseks päevaks 50

protsenti konfiskeeritud kuritegelikul teel saadud tulu summast, mis on vastaval perioodil riigieelarvesse

laekunud, kuid mitte ületades fondi kontol omatuluna omandatud kriminaalmenetluse seaduse paragrahviga

4222 sätestatud maksimaalset summat, mis eraldatakse kalendriaasta jooksul.

3. Fondi vahendid (edaspidi vahendid) on ette nähtud finants- ja majanduskuritegude tõkestamiseks ning

kuriteoohvrite toetamiseks. Vahendid eraldatakse käesolevas määruses nimetatud ametiasutustele ja

Justiitsministeeriumile (edaspidi vahendite taotlejad), välja arvatud vahendite taotleja ja toetuse saaja tasu.

4. Vahendeid ei anta pikaajaliste investeeringute ülalpidamiskuludeks, välja arvatud juhul, kui neid ei ole

võimalik ostukuludest eraldada.

5. Määruse lõiget 4 ei kohaldata Justiitsministeeriumi fondihalduskulude suhtes, mis kaetakse fondi kontole

kantud tuludest, mis ei ületa 0,5 protsenti maksimumsummast, mis eraldatakse seaduses sätestatud

kalendriaasta jooksul.

6. Kui fondi kontol on vabu vahendeid üle 300 000 euro (koos eelmiste aastate jäägiga), saadab

Justiitsministeerium üleskutse esitada vahendite kasutamise taotlus (edaspidi taotlus) selles sätestatud

tähtaja jooksul järgmistele ametiasutustele:

6.1. Siseministeerium;

6.2. Prokuratuur;

6.3. Politsei- ja Piirivalveamet;

6.4. Rahandusministeerium;

6.5. Haridus- ja Teadusministeerium;

6.6. Maksu- ja Tolliamet;

6.7. Kaitsepolitseiamet;

6.8. Rahapesu Andmebüroo.

193

7. Määruse taotluses märgitakse:

7.1. raha taotleja nimi;

7.2. toetuse saaja nimi;

7.3. meetme nimetus;

7.4. meetme eesmärk KrMS § 4222 põhjal;

7.5. meetme ja saavutatava tulemuse põhjendatus. Põhjenduses kirjeldatakse konkreetset probleemi ja selle

lahendust, tuues esile lahenduse mõju finants- ja majanduskuritegude tõkestamisele ning kuriteoohvrite

abistamisele;

7.6. finantsnäitajad, kavandatavad kulud ja rahalised allikad nende kulude katmiseks, samuti kavandatavate

kulude detailne arvestus;

7.7. kavandatud tegevuste elluviimise ajakava kuude kaupa alates raha laekumisest;

7.8. andmed eelmisel kolmel aastal identse või sarnase meetme elluviimiseks eraldatud vahendite kohta.

Selline teave esitatakse ka meetme kohta, mida on riigieelarvest rahastatud kui prioriteetset meedet.

8. Meetme võtmise tähtaeg ei või olla pikem kui 12 kuud raha laekumise päevast.

9. Justiitsministeerium koostab saadud taotlustest koondi ning esitab selle läbivaatamiseks ja otsuse

tegemiseks loodud fondi haldamise komisjonile (edaspidi komisjon). Justiitsministeerium koostab eelmisel

perioodil kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste aruande ning lisab selle koostatud taotlustele.

9.1. Kui taotlused on osaliselt kooskõlas fondi eesmärgiga või nende kogumaht ületab fondi kontol olevaid

vahendeid, peab Justiitsministeerium saavutama vahendite taotlejatega kokkuleppe toetatavate ja

komisjonile tutvumiseks esitatud meetmete kohta.

10. Justiitsministeerium teavitab otsuse tulemustest kahe nädala jooksul pärast komisjoni otsuse tegemist

taotlejaid ja Rahandusministeeriumi.

11. Kooskõlas komisjoni otsusega toetatavate meetmete kohta lepivad Justiitsministeerium ja vahendite

taotlejad kokku kavandatavad ülekanded.

12. Eelarveaasta lõpu seisuga toetuse saajate kontol olevat raha võib kasutada järgmisel eelarveaastal.

13. Toetuse saaja kasutab vahendeid ainult komisjoni otsuses nimetatud eesmärkidel.

14. Raha taotleja esitab ühe kuu jooksul pärast meetme elluviimise lõppu Rahandusministeeriumile raha

kasutamise aruande iga meetme kohta eraldi. Aruandes märgitakse:

14.1. raha taotleja nimi;

14.2. toetuse saaja;

14.3. meetme nimetus ja vahendite eraldamise aasta;

14.4. meetme elluviimiseks laekunud ja kasutatud vahendite summa, kaasates ka vahendite jääki jooksva

aasta 1. jaanuari seisuga, mis on tekkinud muuks meetmeks eraldatud vahendite kasutamata jätmisel;

14.5. kavandatava meetme ja saavutatud tulemuste üldine kirjeldus, samuti tegevuse tulemusnäitajad, mis

vastavad fondi kasutamise taotluses sisalduvale, näidates planeeritud ja tegeliku väärtuse, samuti selgituse

plaanist kõrvalekalde kohta, kui see ületab 15 protsenti.

194

15. Kui järgmise meetme elluviimisele järgneval kalendriaastal fondi vahendite taotlejale ei anta rahastust

mõne muu meetme elluviimiseks, peab vahendite taotleja jooksva meetme taotlust koostades edastama

kasutamata ülekandejäägi fondi eelarvesse.

16. Määrus jõustub xx. xxx 2025. a.

195

Siseministeerium 2024 www.siseministeerium.ee