2 (3)
Kuna eskiisprojekti staadiumis ei olnud lähteülesande osaks kavandada tee pikiprofiil, siis ei ole
võimalik lõplikult hinnata tulevase maantee kõrguslikku paiknemist Hagudi – Rapla lõigus.
Arvestades, et Hagudi – Rapla sõidutee on kavandatud viaduktiga ületama Tallinn – Rapla –
Viljandi 1520 mm raudteed, siis peab sõidutee Hagudi II ja III karjääride piirkonnas paiknema
umbes tänase maapinna absoluutkõrgusel 69,0 – 69,5 m või võib osaliselt paikneda ka süvendis.
Mäeeraldise geoloogilise uuringu alusel paiknevad Hagudi II ja III maardlate aktiivsed tarbevarud
maapinnast 5,8 – 6,7 m sügavuseni (plokid 9, 10, 11, 21, 22 ja 23). Prognoositav
kaevandamisjärgne veetase paikneb absoluutkõrgusel 64,5 m. Seega juhul, kui varud kaevandada
lõppsügavuseni ja teostada maantee muldkeha tagasitäide vajaliku kõrguseni, siis on eeldatav
tulevase maantee nõlva kogukõrgus umbes 6,0 – 6,5 m.
Lähtuvalt kehtivatest Transpordiameti juhenditest tuleb tagada kavandatud Tugimaantee nr 15
Tallinna – Rapla – Türi 2+1 sõdurajaga tee muldkeha ulatuses tagasitäide keskteljest 1,0 m
madalamalt (absoluutkõrgusel 68,5 m) ja keskteljest mõlemale poole 11 m laiuselt 4% kaldega.
Määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ Lisa 1 Tabel 35 alusel on ühtlaseteralisest liivast ja
möllist rajatud ≤ 12 m kõrguse mulde nõlva alaosas 0-6 m vähimaks nõlvuseks lubatud 1:2.
Sõidutee teljest 1,5 m sügavuseni peab olema tagatud mitte-külmakerkelise materjali kasutamine
tagades muldkeha tihendusteguri ≥0,98. Lisaks peab arvestama Transpordiameti 2016. a juhise
„Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“ tabelis 3.1 toodud
tugimaantee vajumite ja kaldemuutuste piirmääradega, tagades seejuures, et muldkeha lühiajaline
koguvajum ei ületaks 100 mm 5 aasta jooksul pärast selle rajamist. Kavandatava mulde
(tagasitäite) lahenduse eluiga peab olema vähemalt 50 aastat. Tagasitäide peab olema tehtud
võimalikult ühtlase materjaliga kihtide kaupa tihendades, tagades ühtlased vajumid tee piki- ja
põiksuunas.
Kokkuvõtvalt on Transpordiameti hinnangul võimalik Hagudi karjääride aladel tagada mõlemad
riigi huvid: nii maavara kaevandamine kui ka Hagudi – Rapla riigitee teelõigu ehitamine.
Seejuures tuleb kattuval alal kaevandustööd teostada viisil ja ulatuses, mis arvestaksid
perspektiivse ehitustegevusega, et vältida riigile ebamõistlikke kulutusi tulevikus. Kavandatud tee
asukohas on seega kaevandamine võimalik tingimusel, et kaevandi tagasitäitmine tehakse
tehnoloogia ja materjalidega, mis sobivad tee ehitamiseks ning tagavad ka tee stabiilsuse, püsivuse
ja säilivuse.
Hagudi II korrastamisprojekti koostamisel tuleb muldkeha lahendus projekteerida, sealhulgas
tagasitäite pinnaste valik teostada, vastava pädevusega spetsialisti (vähemalt diplomeeritud
teedeinsener, tase 7) poolt.
Lähtuvalt maakonnaplaneeringusse kantud rohekoridori vööndist on siiski soovituslik kaaluda
eelnimetatud ulatuses (maantee koridori ja maardla lõikumisala) Hagudi III maardla varude mitte
kaevandamist. Hagudi II maardla osas tuleb sarnasel lõikumisalal korrastamise järgselt tagada
tagasitäide eelnimetatud ulatuses ja tingimustel, mistõttu tiigi rajamine korrastustegevuste käigus
ei ole maantee ja rohekoridori lõikumise asukohas mõeldav.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhataja
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
Lisa 1: Hagudi III asukoht eskiisprojekti 4. lõigu 2. asendiplaanil