Kiri

1/13

Harkujärve Argo 9 arendusala rajatavate teede ja välistrasside projekteerimine: Töö nr 20033-2

Lutsu 2, 4, 6, 8, 10 kortermajad

TEEDEEHITUSLIK OSA / EELPROJEKT Road-Expert OÜ

I SELETUSKIRI

Sisukord 1. Üldosa .............................................................................................................................................. 3

1.1. Kontaktandmed ......................................................................................................................... 3

2. Olemasolev olukord ......................................................................................................................... 3

2.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................................................................ 3

3. Planeeringud ning seotud projektid ................................................................................................. 3

4. Uuringud .......................................................................................................................................... 3

4.1. Geodeetilised uuringud ............................................................................................................. 3

4.2. Geoloogilised uuringud ............................................................................................................. 3

5. Projektlahendus ................................................................................................................................ 4

5.1. Üldandmed ................................................................................................................................ 4

5.2. Plaanilahendus ........................................................................................................................... 4

5.3. Vertikaalplaneering ................................................................................................................... 5

5.4. Muldkeha ................................................................................................................................... 5

5.5. Katend ....................................................................................................................................... 5

5.5.1. Projekteeritud katendikonstruktsioonid ............................................................................. 6

5.5.2. Äärekivid............................................................................................................................ 6

5.5.3. Sillutiskivid ........................................................................................................................ 7

5.6. Tee-ehitusmaterjalid .................................................................................................................. 7

5.6.1. Nõuded materjalidele ......................................................................................................... 7

5.7. Veeviimarid ............................................................................................................................... 8

5.7.1. Sademevee ära juhtimine ja kraavid .................................................................................. 8

5.8. Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ......................................................................................... 8

5.8.1. Teekattemärgistus .............................................................................................................. 8

5.9. Tehnovõrgud ............................................................................................................................. 8

5.10. Keskkonnakaitse........................................................................................................................ 8

5.11. Maastikukujundustööd .............................................................................................................. 9

5.11.1. Ettevalmistus ja haljastuse likvideerimine ......................................................................... 9

5.11.2. Puude kaitsmine ehitustööde ajal ....................................................................................... 9

5.11.3. Projekteeritud haljastus ...................................................................................................... 9

5.11.4. Projekteeritud kõrghaljastus............................................................................................. 10

6. Tööde teostamine ........................................................................................................................... 10

6.1. Ettevalmistustööd .................................................................................................................... 10

6.1.1. Teetööde lühikirjeldus ..................................................................................................... 11

6.1.2. Nõuded mulde ja aluse tihendustegurile ning kandevõimele .......................................... 12

7. Hooldusjuhend ............................................................................................................................... 12

7.1. Suvihoole ................................................................................................................................. 12

7.2. Talihoole.................................................................................................................................. 13

7.3. Haljastuse hoole ...................................................................................................................... 13

2/13

Harkujärve Argo 9 arendusala rajatavate teede ja välistrasside projekteerimine: Töö nr 20033-2

Lutsu 2, 4, 6, 8, 10 kortermajad

TEEDEEHITUSLIK OSA / EELPROJEKT Road-Expert OÜ

II LISAD

1. KAP-programmi materjalide klassifikatsioon

2. Parkla katendiarvutused

3/13

Harkujärve Argo 9 arendusala rajatavate teede ja välistrasside projekteerimine: Töö nr 20033-2

Lutsu 2, 4, 6, 8, 10 kortermajad

TEEDEEHITUSLIK OSA / EELPROJEKT Road-Expert OÜ

1. ÜLDOSA

Käesolev projekt on koostatud Liven Kodu 16 OÜ tellimusel. Projekti koostamisel on aluseks võetud

maastikuarhitekti poolt väljastatud asendiplaani lahendus, tehniline kirjeldus, võrguvaldajate tehnilised

tingimused ning projekti koosolekutel vastu võetud otsused. Projekti eesmärk on teedeehituslikult

lahendada kinnistute sisene asendiplaan.

Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid,

mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riik.ee, Standardikeskus

www.standard.ee ning Transpordiameti veebilehel www.mnt.ee rubriigist „Juhendid“

https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid.

1.1. Kontaktandmed

Tellija:

Liven Kodu 16 OÜ

Laeva tn 2 Tallinn Harjumaa 10111

+372 53365551

[email protected]

reg nr: 14858620

Projekteerija:

Road-Expert OÜ

Kadaka tee 4, Tallinn, Harjumaa 10621

+372 5665 0034

[email protected]

reg nr: 14449962

2. OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Argo 9 arendusala tänavavõrgu Harku järve poolne külg on välja ehitatud ja karjääri poolne tänavavõrk

on peatselt välja ehitamisel. Sõiduteed ja kõnniteed on eraldatud ning kehtib õueala liikluskorraldus,

välja arvatud Roo tänaval, kuhu jääb tulevane toidukauplus ning piirkiirus on 30 km/h.

Järk-järgult kinnistute sisesed alad on projekteerimisel ja ehitamisel.

3. PLANEERINGUD NING SEOTUD PROJEKTID

Arendusala tänavavõrk, mis on osalt välja ehitatud ja teine pool on peatselt ehitusse minemas, on

saanud ehitusloa, mille number on 112271/18391.

4. UURINGUD

4.1. Geodeetilised uuringud

Uuringu koostaja: EXACT Geomark AS

Töö nimi: Argo 9 DP osaliselt

Töö number: 9864

4.2. Geoloogilised uuringud

Uuringu koostaja: IPT Projektijuhtimine OÜ

Töö nimi: Harkujärve arendusala I etapp

Töö number: 20-04-1565

4/13

Harkujärve Argo 9 arendusala rajatavate teede ja välistrasside projekteerimine: Töö nr 20033-2

Lutsu 2, 4, 6, 8, 10 kortermajad

TEEDEEHITUSLIK OSA / EELPROJEKT Road-Expert OÜ

Geotehnilised tingimused

Geotehnilised tingimused on keerulised, alal levivad valdavalt rahuldava ja nõrga kandevõimega

pinnased. Kuni 1,7 m paksused täitepinnased (täitekuhikute asukohas paksemad) sisaldavad erineval

hulgal mulda, liiva, kruusa, ehitusprahti. Hea kandevõimega liivpinnaste (kiht 3) paksus on väike,

0,3...2,3 m, paksus on suurem ala edela- ja lõunaosas. Uuringuala Harku järve poolses küljes on

liivpinnastes nõrga kandevõimega orgaanikat sisaldava liiva (kiht 4) ja savi/möllsavi (kiht 5) vahekihid

paksusega kuni 1 m. aevatud süvendi põhi tuleb koheselt katta killustikuga ja vee alandus peab toimuma

pumpamisega killustikukihist, kuna liiv on tundlik hüdrodünaamilisele mõjutusele, mis võib

halvendada kihi kandevõimet. Rahuldava kandevõimega möll- ja savimöllpinnased (kihid 6 ja 7), jäävad

1…4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele -0,3...3 m. Kihtide kogupaksus on 0,8...4,5 m, ala

idapoolses osas suiduvad kihid välja. Nõrga kandevõimega savi- ja möllpinnased (kihid 8-11) lasuvad

3…7 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel -3...-1 m. Kompleksi kogupaksus on 7...11 m.

Rahuldava kandevõimega möllpinnased (kiht 12), jäävad 13…17 m sügavusele maapinnast,

absoluutkõrgusele -12...-9 m, kihi paksus on 0,1...3,5 m. Vaiu kandvaks kihiks on moreen (kiht 13).

Moreen lasub 14...19 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel -15...-9 m. Kihi pind on lainjas, üldise

kallakuga kirde suunas, mattunud oru keskosa ja Harku järve poole. Kihti läbiti kuni 4,7 m.

Hüdrogeoloogilised tingimused

Pinnasevee tase fikseeriti välitööde käigus (29.04-21.05.2020) puuraukudes 0,15...1,65 m sügavusel

maapinnast, absoluutkõrgusel 2,70...4,05 m. Sademete rohkel perioodil ja lumesulamise ajal võib

pinnasevee tase tõusta reljeefi madalamates kohtades kuni maapinnani. Veetaset mõjutavad ka

olemasolevad kraavid. Vesi esineb täites, mullas, liivades ja möllis, 3-7-m sügavusel lamavad

savipinnased on veepidemeks. Uuringuala kirdepoolsel, järve poolsel alal on lokaalseks veepidemeks

1,5...2,5 m sügavusel lamavad savipinnased. Vee toitumine toimub sademetest ja edela poole jääva

lubjakivi klindi astangust välja valguvast veest. Vesi on vabapindne. Üldine põhjavee vool toimub

reljeefi jälgides kirde poole, Harku järve suunas. Savipinnaste all lasuvates möll- ja liivpinnastes asub

teine, survelise vee kompleks. Survetaseme kõrgus uuringuala idaosas jääb töö [5] andmetel

absoluutkõrgusele 0,40...1,10 m.

5. PROJEKTLAHENDUS

5.1. Üldandmed

Projekteeritava parkla tehnilised andmed:

• Parkimiskoha mõõdud 2,6 x 5,0 m

• Parkimiskohtade vaheline vaba koridor 7,5 m

• Parkla juurdepääsu laius 4,6 m /

5.2. Plaanilahendus

Asendiplaani on koostanud Tajuruum OÜ maastikuarhitektid. Seega täpsem kirjeldus ja lahenduse

põhjendused on toodud MA-osas. Kinnistute Lutsu tn 2, 4, 6 esisel lõigul on tänavalahendus vastavalt

ehitusloa saanud projektlahendusele välja ehitatud. See tähendab, et parkla sissesõidu ehitamisel tuleb

joonisel näidatud mahus ka jalgtee asfaltkate üles võtta. Põhjuseks on tänane jalgtee ja sõidutee vahel

5/13

Harkujärve Argo 9 arendusala rajatavate teede ja välistrasside projekteerimine: Töö nr 20033-2

Lutsu 2, 4, 6, 8, 10 kortermajad

TEEDEEHITUSLIK OSA / EELPROJEKT Road-Expert OÜ

olev nõva, mida parkla sissesõidu tee puhul ei tule. Lisaks peab parkla sissesõidutee olema paksema

asfaltkihiga.

Kõikidel kinnistutel, välja arvatud Lutsu tn 6, on jalgrattamajad mõeldud paigutada parkla tasapinda.

Kuna jalgrattamajadel on all tugijalad, mis on äärekivi kõrgusega samas suurusjärgus, siis jalgrattamaja

kasutamine on mugavam, sest rattamaja uks ja jalgtee on samas tasapinnas. Eelnev loogika tähendab ka

seda, et jalgrattamajade all on samuti rakendatud murukivi sillutist.

Kui tegu on tulevase haljasalaga, siis võib täitena kasutada objektil leiduvat pinnast, kuid katete alune

täitematerjal peab vastama peatükis 5.4. toodud tingimusteele.

5.3. Vertikaalplaneering

Hoonete nullid on toodud vertikaalplaneeringu joonisel ja need on tuletatud varem projekteeritud

tänavamaa kõrgustest. Jalgteede kalded kortermajade trepikoja uste ja tänava vahel on 3-4 % vahel.

Veidi järsem kalle on tingitud vajadusest hoone null saada nii kõrgele, et ümber hoone olevad terrassid

jääksid maapinnast 20 cm võrra kõrgemale. Konkreetne hoone null on tingitud ka sellest, et seda

ümbritsev maapind jääks võimalikult olemasolev.

Parklas jäävad kalded 0,5 – 2,1 % vahele ja lisaks on veendutud, et summaarne kalle oleks vähemalt 1

%. Parklad on kõrguslikult lahendatud selliselt, et sadevesi otse tänavale ei voola, vaid voolab

projekteeritud imbaladele.

5.4. Muldkeha

Kõigi teekatendi alt tuleb eemaldada muld ja kasvupinnast sisaldav pinnas. Täiteks kasutatav pinnas

peab olema külmakindel, st korraga peavad täidetud olema kõik järgmised tingimused:

1) osakesi tera suurusega alla 0,125 mm on vähem kui 25%;

2) osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 7%;

3) osakesi tera suurusega alla 0,002 mm on vähem kui 0,5%.

Kui lõigetes esitatud tingimused ei ole täidetud, peab nende pinnaste või materjalide filtratsioonimoodul

olema suurem kui 0,5 m/ööp. Filtratsioonimooduli määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20.

5.5. Katend

Katendi projekteerimisel on lähtutud juhendist „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“ (MA

2017-003). Katendi arvutamisel on kasutatud KAP katendi arvutamise programmi (KAP 2.00,

23.02.2017). Katendi kasutusajaks võetud 20 aastat (vastavalt juhendile „Elastsete teekatendite

projekteerimise juhend“). Katendite arvutamisel on lähtutud, et parklate kandevõime elastsusmoodul

peab olema vähemalt 180 MPa, mis on minimaalne nõue asfaltkatete puhul.

Kuna tegu on kehva aluspinnasega, siis külmakindluse seisukohast tuleks projektpinnast 1 meetri

sügavuselt olemasolev pinnas asendada dreenivate pinnastega.

Tõenäoliselt kogu parkla alus ehitatakse ühe korraga. Kuna aga asfaltkatte ja sillutiskatte paksuste vahe

on 7cm, siis asfaldialune killustikalus tuleb selle võrra paksem.

6/13

Harkujärve Argo 9 arendusala rajatavate teede ja välistrasside projekteerimine: Töö nr 20033-2

Lutsu 2, 4, 6, 8, 10 kortermajad

TEEDEEHITUSLIK OSA / EELPROJEKT Road-Expert OÜ

5.5.1. Projekteeritud katendikonstruktsioonid

Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel erinevate värvidega.

Konstruktsioon 1. Parkla katend

• AC 12 surf 70/100 h = 6 cm

• killustikust alus h = 25+7 cm

• liivalus h = 25 cm

• täide hmin = 37 cm

• geotekstiil NGS profiil nr 2

• olemasolev aluspinnas

Konstruktsioon 2. Parkimiskoha katend

• murukivisillutis h = 10 cm

• liiva-tsemendi segu (3:1) h = 3 cm

• killustikust alus h = 25 cm

• liivalus h = 25 cm

• täide hmin = 37 cm

• geotekstiil NGS profiil nr 2

• olemasolev aluspinnas

Konstruktsioon 3. Jalgtee katend

• betoonkividest sillutis h = 6 cm

• liiva-tsemendi segu (3:1) h = 3 cm

• killustikust alus h = 20 cm

• liivalus h = 20 cm

• täide hmin = 51 cm

• geotekstiil NGS profiil nr 2

• olemasolev aluspinnas

Konstruktsioon 4. Tasapinnaliste haljasalade murukate

• Murukülv (klass I)

• Kasvualus h = 15 cm

• Täide kohalikust pinnasest (vajadusel)

5.5.2. Äärekivid

Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi (150x290 mm) ja kõnnitee betoonäärekivi (80x200 mm) , peavad

olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) (vastavalt EVS-EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist

äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid” Tabel 2.2 nõuetele).

Üldised nõuded projekteeritud äärekivi paigaldamisele ja materjalidele on toodud määruses „Tee

ehitamise kvaliteedi nõuded“.

7/13

Harkujärve Argo 9 arendusala rajatavate teede ja välistrasside projekteerimine: Töö nr 20033-2

Lutsu 2, 4, 6, 8, 10 kortermajad

TEEDEEHITUSLIK OSA / EELPROJEKT Road-Expert OÜ

Lisaks määruses esitatud nõuetele tuleb projektis juhinduda järgnevast:

• Äärekivide esiservad tuleb faasida ning äärekivide vaheline vuuk ei tohi olla suurem kui 5 mm.

• Kaarjaid äärekive tuleb kasutada siis, kui kõverusraadius on väiksem kui 6m. Kui raadius on 6-

12m võib kasutada 0,5m pikkuseid sirgeid äärekive, mille otsad on lõigatud nurga all.

• Kõveratel ei tohi äärekivide vaheline vuuk olla suurem kui 10 mm.

• Äärekivid rajada kogu pikkuses täis betoonalusele h≥5cm, betooni klass C16/20 (nn. pätsikeste

kasutamine pole lubatud).

•

Betoonist äärekivide (150x290mm) kõrgused on projekteeritud järgnevalt:

• 8 cm – parkla

• 0 cm – jalgteedega ristumised; parkla äärekiviliini otsad on langetatud nulli

Betoonist äärekivide (80x200mm) kõrgused on projekteeritud järgnevalt:

• 0 cm – sillutiskatte servad

Äärekivide kõrgused on näidatud projekti plaanijoonistel. Üleminekud madaldatud äärekivile teostada

kahe kivi ulatuses.

5.5.3. Sillutiskivid

Sillutiskivide kirjeldus on toodud MA-osas. Sillutiskivid peavad vastama standardile EVS-EN 1338.

5.6. Tee-ehitusmaterjalid

5.6.1. Nõuded materjalidele

MATERJALIDE

NÕUDED: Materjal

Kihi

paksus,

[cm]

Konstruktsiooni

nr Materjali minimaalsed nõuded

Asfaltbetoonsegud

AC 12 surf 6 1

Jalgratta-, jalg- ja kõnniteed ning

õuealad (EVS 901-3:2021)

Killustik Paekillustik fr

4/63 mm 20, 25 1, 2, 3 AKÖL 20 < 500 (KKEJ)

Juurde-

veetavad

liiv-

pinnased

Katendis

kasutatud

arvutuslik

liivpinnas Tm_105 20, 25 1, 2, 3

Vastavalt Lisa nr 1-le. 1) < 0,063 mm osakesi <10 %

ning samal ajal < 0,006 mm osakesi <2% või

2) <0,063 mm osakesi < 7%.

Täitepinnas 44, 51 1, 2, 3

1) < 0,125 mm < 25% ja

2) < 0,063 mm < 7% ja

3) < 0,002 mm < 0,5%.

Märkused:

• Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2021 toodud

vastava segulehe tingimusi.

8/13

Harkujärve Argo 9 arendusala rajatavate teede ja välistrasside projekteerimine: Töö nr 20033-2

Lutsu 2, 4, 6, 8, 10 kortermajad

TEEDEEHITUSLIK OSA / EELPROJEKT Road-Expert OÜ

• Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2020 nõudeid.

• Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901-

1:2020.

• KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis

• Tööde teostamisel juhinduda määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.

• Asfaltbetoonkatte pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine teostada vastavalt

juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“.

• Killustikalused ehitada vastavalt juhisele „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“.

Projektis on sätestatud geotekstiilide profiilid. Projekteerija on lähtunud NorgeoSpec spetsifikatsioonist.

Geotekstiil tuleb paigaldada vastavalt tootja või tarnija soovitustele ja juhistele. Projekti mahud ei

sisalda geotekstiili paigaldamiseks vajalikke ülekatteid.

5.7. Veeviimarid

5.7.1. Sademevee ära juhtimine ja kraavid

Parklate sademeveed on juhitud platsi äärde jäävatele vihmapeenardele. Jalgteede sadevesi valgub kas

parklasse, vihmapeenrasse või imbub lihtsalt haljasalal ära.

5.8. Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid

5.8.1. Teekattemärgistus

Teekattele kantavad teekattemärgistus teostada termo valuplastikuga (TVP). Projekteeritud

teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine”.

5.9. Tehnovõrgud

Tehnovõrkude projekteerimist on käsitletud vastavas eriosas.

5.10. Keskkonnakaitse

Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda.

Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad

olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi

toimuda veekogule lähemal kui 50 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende

puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad

olla keskkonnale ohtlikud.

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult

piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud

juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb

koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele

ettevõtetele.

Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus. Tööde piirkonnas peavad olema

prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool

9/13

Harkujärve Argo 9 arendusala rajatavate teede ja välistrasside projekteerimine: Töö nr 20033-2

Lutsu 2, 4, 6, 8, 10 kortermajad

TEEDEEHITUSLIK OSA / EELPROJEKT Road-Expert OÜ

selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb

lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras.

5.11. Maastikukujundustööd

5.11.1. Ettevalmistus ja haljastuse likvideerimine

Tee maa-ala tuleb puhastada metsast, võsast, põõsastest, kividest, prügist jne. Langetada tuleb

asendiplaanil näidatud mets, võsa, põõsad ja üksikud puud. Likvideeritavate puude ja võsa kännud

juurida ning utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohutus on Töövõtjal.

Olemasolevad säilitatavad puud tuleb ehitustööde vältamise ajaks kaitsta. Üksikpuude raidel tuleb

juhinduda Harku vallavolikogu 29.03.2018 määrusest nr 8 "Puude raiumiseks loa andmise kord Harku

vallas".

5.11.2. Puude kaitsmine ehitustööde ajal

Puu tüve ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid

vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei

vigastataks puu oksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule

iseloomulik võra kuju.

Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde

alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi.

Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks ehitusmaterjale

sinna. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra välisjooneni.

Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~20 cm paksuse

liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide

ladustamiseks.

Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Viide: Kadi Tuul, 2006 „Linnahaljastus“.

5.11.3. Projekteeritud haljastus

Projektiga on ette nähtud haljastada tasapinnalised haljasalad murukülviga (klass I). Haljasalad rajada

kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 15 cm. Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada

välja kaevatud kasvupinnast, kui see vastab kasvualusele esitatud nõuetele.

Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld

ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur-umbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja

kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema.

Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda veidi

aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Tihedatel liigniisketel savimaadel

10/13

Harkujärve Argo 9 arendusala rajatavate teede ja välistrasside projekteerimine: Töö nr 20033-2

Lutsu 2, 4, 6, 8, 10 kortermajad

TEEDEEHITUSLIK OSA / EELPROJEKT Road-Expert OÜ

võib puude ja põõsaste kasvualuse rajada aluspinnase peale, et vesi ei koguneks istutusauku, kuid

kasvualus ei tohi olla väiksema mahuga kui nõutud.

Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui

kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise

või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused.

5.11.4. Projekteeritud kõrghaljastus

Vaata MA-osa.

6. TÖÖDE TEOSTAMINE

6.1. Ettevalmistustööd

Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada.

Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb välja märkida kõik iseloomulikud tee-elemendid. Väljamärgitud

punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida.

Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga

konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Töövõtja kohustatud ise enne tööde algust

leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste

laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija või omavalitsusega enne

ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida

vastavalt jäätmekäitlusseadusele.

Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööde käigus teostataks kõik seaduste ja määrustega määratud

ülevaatused ja kontrollid vastavate ametiisikute poolt. Kontrollidest tuleb eelnevalt Tellijat teavitada,

kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta.

Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude

täpne asukoht surfimise teel.

Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas

tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud

ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2m) kaevetööd teostada käsitsi.

Tööde läbiviimisel ja ehituskaeviku piirestamisel lähtuda määrusest “ Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele”.

Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutab Töövõtja. Enne ehitustööde alustamist kohustub koostama

Töövõtja ehitusaegse liikluskorralduse skeemi, mille kohustub kooskõlastama kohaliku omavalitsuse

liikluskorralduse spetsialistiga. Ehitusaegne liikluskorraldus ehitusobjektil peab vastama kooskõlastatud

skeemile.

11/13

Harkujärve Argo 9 arendusala rajatavate teede ja välistrasside projekteerimine: Töö nr 20033-2

Lutsu 2, 4, 6, 8, 10 kortermajad

TEEDEEHITUSLIK OSA / EELPROJEKT Road-Expert OÜ

Töövõtja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad

ehitusobjektiga.

Töövõtja kohustub fikseerima/pildistama kõik olemasolevad piiritähised looduses enne ehitustööde

algust. Kui piiritähis looduses puudub, tuleb see fikseerida maaomaniku ja Tellija esindaja juuresolekul.

Piirinaabrite piiride tähised, mis on looduses leitud ja fikseeritud, peavad säilima ehitusperioodi lõpuni.

Kui ehituse käigus piirinaabrite piiride tähised saavad kahjustada või hävinevad, peab need töövõtja oma

kuludega taastama.

Objekti pildistamine

Enne projekteeritud lahenduse mahamärkimist ja materjali toomist objektile tuleb Töövõtjal teha

põhjalik ja süstemaatiline ehitusplatsi tööpiirkonna ja objekti piirinaabrite piiritähiste pildistamine.

Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel. Pildistamisel tuleb

fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud

jms), teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude

maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised,

säilitatavad puud, hekid jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust.

Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud digitaalsele andmekandjale (nt. CD/DVD, USB, väline

kõvaketas), need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja

pildistuse asukoht üheselt määratletav.

Üks eksemplar igast digitaalsest andmekandjast tuleb esitada Tellijale enne ehitustööde alustamist

vastaval lõigul.

Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning

kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele, piiritähistele jne tekitatud kahjude)

õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra

fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate

ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning

defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka.

6.1.1. Teetööde lühikirjeldus

• Veenduda vajalike lubade, kooskõlastuste ja pädevuste olemasolus.

• Objekt tähistada nõuetekohaselt (infotahvlid, ajutine liikluskorraldus).

• Märkida välja tee geomeetrilised elemendid.

• Eemaldada likvideeritavad puud, võsa, kännud, kivid.

• Teostada väljakaeved. Eemaldada projekteeritud katendite alt kasvupinnas ja mitte sobiv pinnas.

Profileerida ja tihendada olemasolev aluspinnas.

• Ehitada välja tehnovõrkude projektlahendused.

• Paigaldada, profileerida ja tihendada täitepinnas.

• Rajada liivalused.

12/13

Harkujärve Argo 9 arendusala rajatavate teede ja välistrasside projekteerimine: Töö nr 20033-2

Lutsu 2, 4, 6, 8, 10 kortermajad

TEEDEEHITUSLIK OSA / EELPROJEKT Road-Expert OÜ

• Rajada killustikalused.

• Paigaldada äärekivid.

• Paigaldada sillutiskivid.

• Paigaldada asfaltbetoonkate.

• Planeerida nõlvad, külvata muru.

• Teostada haljastus ja heakorrastus.

• Teostada kattemärgistus.

• Paigaldada väikevormid (pingid, prügikast).

• Puhastada teemaa-ala.

• Kontrollmõõtmised, tööde üleandmine, objekti valmimine.

6.1.2. Nõuded mulde ja aluse tihendustegurile ning kandevõimele

Kandevõime:

• Elastsusmoodul mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud

liivaluse peal peab olema ≥ 65 MPa.

• Elastsusmoodul mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud

killustikaluse peal peab olema sõiduteel ning teenindava transpordiga kõnniteel ≥ 170 MPa.

• Elastsusmoodul mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud

killustikaluse peal peab olema kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel ≥ 140 MPa.

Tihendustegur:

• tihendustegur katendi põhjast kuni 0,4 m sügavuseni ≥ 0,98 (valik vastavalt TEKN lisa 6)

• tihendustegur katendi põhjast üle 0,4 m sügavusel ≥ 0,96 (valik vastavalt TEKN lisa 6)

7. HOOLDUSJUHEND

Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri määrusega „Tee

seisundinõuded. Lähtuda tuleb määruse kehtivast redaktsioonist. Avalikult kasutatava tee omanik või

teehoiu eest vastutav isik on kohustatud hoidma tee seisunditaseme nõuetele vastavas seisukorras.

Käesolevas seletuskirjas on tähelepanu juhitud projekti peamistele eripäradele, muus osas kehtivad

üldised hooldamise tingimused, mis tulenevad tee omaniku ja töövõtja vahelisest lepingust.

Konkreetsete, ehitusöödel kasutatud toodete (truubid, kaevud, valgustid, liiklusmärgid, tähispostid,

piirded vms) tootjapoolsed hooldus- ja kasutusjuhendid tuleb töövõtjal edastada Tellijale. Toodete

hooldamisel lähtuda edastatud hooldusjuhendistest.

7.1. Suvihoole

• Kattele sattunud kemikaalid, mis võivad kahjustada nii teekatet kui ka markeeringut, tuleb

eemaldada koheselt, et vältida võimalikke katte kahjustusi.

• Kattele tekkinud mehaanilised vigastused tuleb koheselt kaitsta, kas asfalteerimise, pindamise

vmt teel, et vältida kahjustuse süvenemist alumistesse katendikihtidesse.

• Betoonkivist sillutisega jalgteedel teostada vajadusel umbrohutõrjet.

• Teostada süstemaatiliselt kontrolle sademevee restluukide seisukorra hindamiseks. Avastatud

puudused (ummistused vms) likvideerida koheselt.

13/13

Harkujärve Argo 9 arendusala rajatavate teede ja välistrasside projekteerimine: Töö nr 20033-2

Lutsu 2, 4, 6, 8, 10 kortermajad

TEEDEEHITUSLIK OSA / EELPROJEKT Road-Expert OÜ

7.2. Talihoole

• Jalgteed tuleb hoida lumevabad.

• Betoonkividega äärekivide juures lume lükkamisel, tuleb vältida äärekivide kahjustamist.

7.3. Haljastuse hoole

• Muru tuleb regulaarselt niita.

• Teedelt ei tohi lükata soolatud lund teeäärsetele puudele ja põõsastele.

7.4. Kraavide hoole

• Erakinnistutele jäävate kraavide hooldamine tuleb tagada kinnistu omaniku poolt.

• Hooldust tuleks teostada 1-2 korda aastas ja paralleelselt jälgida, et kraavides ei hakkaks

kasvama karuputk vms kiire levikuga taim.

Seletuskirja koostaja: Meelis Kreevan (Allkirjastatud digitaalselt)

Kuupäev: 08.08.2024

4 5

6 7

8 9

12 13

14 15

16 17

18 1

2 3

10 11

1 2

3

11 12

4 5

6 7

8 9

10

13 14

15 16

17 18

10 11

12 13

1 2

3 414

15 16

17 18

5 6

7 8

9

1 2

3 4

5 6

7 8

9

12 13

14 15

16 17

18

1 2

3

7 8

9 10

4 5

6

11 12

13 14

15 16

17 18

10 11

El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H' El 'H'

El 'H'

El 'H' El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H' El 'H'

El 'H'

El 'H'

El 'H'

1

23

45

67 8

9

10 11

1213

14 15

16 17

18 19

20

21

22 23

24

1

23

45

67 8

9

10 11

1213

14 15

16 17

18 19

20

21

22 23

24

1

23

45

67 8

9

10 11

1213

14 15

16 17

18 19

20

21

22 23

24

1

23

45

67 89

1011

1213

14 15

16 17

18 19

20 21

22 23

24

1

23

45

67

89

1011

1213

14 15

16 17

18 19

20 21

22 23

24

mängu-/kelgunõlv

ühisõu

treeningelement

mängu-/kelgunõlv

ühisõu

ühisõu

immutusala

immutusalaimmutusala

immutusala

immutusala

immutusala immutusala

immutusala

immutusala

jalgrattamaja jalgrattamaja

pink

pink

jalgrattamaja

pink

pink

jalgrattamaja

jalgrattamaja

pink

m ängusein

+1.00

+2 .00

+1.00

+1.00

+1.00

+1.00

+1.00

+1.00

+1.00

+1.00

-0.5

-0.4

-0.4

-0.4

-0.4

-0.4

-0.4

-0.4

-0.4 -0.4

-0.4

+1.00

+1.00

veepiirveepiir

Lutsu tn 2

Lutsu tn 4 Lutsu tn 6Lutsu tn 8Lutsu tn 10

jäätmemahutidjäätmemahutid

jäätmemahutid

jäätmemahutid

ühisõu

pink

liivakast

valgusti

kiik turvamatiga

pingid piknikulauaga

kiik turvamatiga

valgusti

kiik turvamatiga

valgusti liivakast

kiik turvamatiga liivakast

pink

pingid piknikulauaga

ki ik

tu rv

am at

ig a

valgusti

pingid

piknikulauaga liivakast

valgusti

valgusti

jäätmemahutid

I etapp II etapp

Lutsu tn

Tee kaitsevöönd

4.66

4.01

RK4.05

3.81

3.73

3.11

RK3.28

3.66 3.59

3.52 3.45

3.37 3.31 3.24

3.17 3.10

3.03 2.96

2.89 2.82

2.75 2.68 2.61

2.54 2.46

2.40

2.21 2.22

-0.10%

1:2,0

1:2,0

1:2,0 1:2,0

1:2,0 1:2,0

-0.10%

-0.70%

-0.70%

1:2,0

1:2,0

1:2,0 1:2,0

1:2,0 1:2,0 Kraav 1

K raav 1

4.10

4.20

4.30

4.40 4.50

4.60

4.10

4.20

4.30

4.40 4.50

4.60 4.70

3. 40

3.50 3.60

3.70 3.80

3.90 4.004.10

4.20 4.30

4.40

4.50

4.604.70

3. 40

3.503.60 3.703.803.90

4.00 4.104.20

4.30 4.40

4.50

4.60

4.70

PK 3+80

PK 4+00

5.45

5.51

5.20

% 4.

60

kuppel- restkaev

5.76

% 0.30

% 0.22

% 4.06.40

% 6.0

5.58 5.51

5.43

5.36

5.36 5.48

PK 4+50

PK 4+75

PK 5+00

PK 5+25

PK 5+50

PK 5+75

5.31

6.80 6.70 6.60 6.50

6.40 6.30

6.20 6.10 6.00

5.9 0

5.8 0

5.7 0

5. 60

5. 50 5. 40

5. 30

5. 20

5. 10

5. 00

4. 90

4.80

% 0.

60

% 3.

90

% 5.

00

4.57 4.586

5.31 5.28 5.25 5.22 5.20

5.0 06.00 5.0

06.00

4.70 4.8

0

4.9 0

5.1 0

5.2 0

5.3 0

5.4 0

5.5 0

5.6 0

5.7 0

5.805.906.106.206.306.406.506.606.70 4.80

4.9 0

5.1 0

5.2 0

5.3 0

5.4 0

5.5 0

5.6 0

5.7 0

5.80 5.906.106.206.306.406.506.606.70

6.00 6.00

5.90

6.10

6.20

5.90

6.10

6.20

6.30

3.30

3.30

3.30

3.40

3.40 3.40

3. 50

3.50

3.50

3.6 0

3.60

3.60

2.8 02.9

03. 003.

10

4.40

4.4

4.50

3.30 3.30

3.40

3.40

3.50

3.60

3.7 0

3.70

3.70

3.8 0

3.90

3.90

3.90

4.00

3.3 0

3.4 0

3.5 0

3.6 0

3.7 03.80 3.80

3.5 03.

60

3.7 0

3.8 0

4.80

4.0 0

4.0 0

4.00

4.10

4.1 0

4.00

4.00

4.00

4.00

4.10

4.10

4.2 0

4.20

4.20

4.20

4.20

4.30

4.30

4.30

±0.00 = abs.k.4.05

±0.00 = abs.k.4.45

±0.00 = abs.k.4.90±0.00 =

abs.k.6.10 ±0.00 =

abs.k.6.60

3.40

3.40

3.50

3.50

3.60

3.60

3.70

3. 70

3.80

3.80

3.80

3.90

4.104.20

5.10

5.20

5.005.00

5.20

5.20

4.30

3.5 0

3. 60

3.7 0

3.8 0

4.0 0

4.00

4.10

4.2 0

4. 10

4. 00

3. 904. 00

3.9 0

3.9 0

4.40

4.50

4.50

4. 40

4. 50

3. 80

3. 90

3. 90

4.204. 20

4.3 0

4. 40

4. 50

4.60

4.6 0

4.70 4. 70

4.7 0

4.70

4. 60

4.7 0

4.7 04.8

0

4.8 0

4.9 0

4.9 0

5.0 0

5. 00

5.1 0

5. 10

5.2 0

4.70

4. 80

6.40

6.40

5.70 5.7 0

4.70

4.70

4.70

4.70 4.704.7

0

4.70

4.70

4.80

4.80

4.90

4.20

4.5 0

4.60

3.80

4.20

4.20

6.00

6.10

4. 30 4.60

4. 40

4. 80

4. 90

5. 00

5. 10

4.9 0

4. 90

5.0 0

5.0 0

5. 00

5.1 0

5. 10

5.1 05.2

0 5.

20

5.2 0

5. 30

5.3 0

5.30

5.3 0

5.3 0

5.4 0

5.4 0

5.40

5. 505. 605. 705.80

5.8 0

5.80

5.80

5.805. 50 5.505. 605. 705. 80

5. 90

5.8 0

5.80

5.90

5.90

6.00

6.00 6.10

5. 40

5.4 0

5. 50

5. 505. 60

5. 60

5. 70

5. 70

5. 80

5. 80

5.80

5.90

5.90

6.00 6.00

4.8 0

4.8 0

4. 70

4. 80

4. 90

5. 005.1

05.20

6.80

6.5 0

6.5 0

6.60

6.6 0

6.6 0

6.60

6.6 0

6.70

6.7 0

5. 90

6. 00

6. 10

6.20

6.306.40

6. 40

6.4 0

6.40

6.50 6.50

6.50

6.5 0

6.60

6.60

6.70

6. 70

6.70

6.7 0

6.7 0

6.70

6.50

6.50

6.6 0

6.60

5.90

5. 90

6. 00

6. 10

6.20

6.2 0

6.30

6.30

6.3 0

6.406.40

6.5 0

5.90

6.0 0

6.30 6.40

6. 40

6.40

7.30

7.5 0

7.50 1: 1,

9

1: 2,

0

1: 2,

9 1: 2,

0 1:

1, 6

1: 2,

0

1: 5,

3

1:2 ,0

1:2 ,0

1: 1,

9 1:

2, 0

1: 2,

8 1:

2, 0

6.58

6.40

6.40

6.08

5.90

5.90

4.88

4.70

4.70 4.43

4.25

4.25

4.03

3.73

3.54 3.85

4.70

4.70

-1.07%

-1.07%

-1.07%

4.00

5.26 5.16 5.05

4.94 4.84

4.73 4.62

4.52

4.41 4.30 4.20 4.09 4.01

TINGMÄRGID Katastriüksuse piir Projekteeritud horisontaal (lõikevahe 10 cm)

Projekteeritud horisontaal (lõikevahe 5 cm)

Projekteeritud kõrgusarv

Tänaseks välja ehitatud Argo 9 arendusala tänavatevõrk (ehitusluba nr 112271/18391)

Argo 9 arendusala tänavatevõrk, mis on ehitusloa saanud, kuid ehitust pole alustatud (ehitusluba nr 112271/18391)

7.00

7.05

6.78

Road Expert

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Road-Expert OÜ Reg kood 14449962 Tel +372 5665 0034 [email protected] www.roadexpert.ee

Tellija:

Projekti nimetus

Objekti asukoht

Joonise nimetus

Projekti number Projekti staadium Joonise number Joonise mõõtkava Kuupäev

Geoalus Autor: Töö number: Mõõdistatud:

Geodeetiline alusplaan on koostatud

14.08.2024

koordinaatsüsteemis ja kõrgussüsteemis

Projekteerija Meelis Kreevan

Harkujärve Argo 9 arendusala rajatavate teede ja välistrasside projekteerimine: Lutsu 2, 4, 6, 8, 10 kortermajad

Harku vald, Harju maakond

Vertikaalplaneering

20033-2 Eelprojekt TL-4-01 1:500

EXACT Geomark AS 9864 03-06.2022

Liven Kodu 16 OÜ Reg kood 14858620 Tel +372 53365551 [email protected]

L-EST 97 EH2000

TINGMÄRGID (MA-osa)

proj puitterrass tüüp 1 - proj haljastus hekk

tüüp 3 - proj haljastus sademevee immutusala

proj sissepääs hoonesse proj sõiduki juurdepääs

maapealse hoonestusala piir

tüüp 1.1 - proj asfaltbetoon sõidutee

tüüp 4 - proj haljastus muru

tüüp 2 - proj haljastus puud, põõsad, puhmad

tüüp 2.1 - proj hele betoonkivi tüüp 2.2 - proj tume betoonkivi, sokliserv

tüüp 5 - proj sõelmekate

tüüp 3 - proj murukivi

säilitatav puistu

tüüp 1 - proj jalgtee äärekivi, h=0 cm, laius 8 cm

tüüp 3 - proj sõidutee äärekivi, h=8 cm, laius 15 cm tüüp 2 - proj sõidutee äärekivi, h=0 cm, laius 15 cm

proj pistikupesa

proj parkimistõkis

projektala piir

tüüp 5 - proj haljastus niidu haljassaared

tüüp 4 - proj astmeplaat

proj turnpakk

proj turnpalk

proj elektromehhaaniline tõkkepuu

hoone jalajälg

Harku järve kalda piiranguvöönd

avalikult kasutatava tee kaitsevöönd gaasipaigaldise kaitsevöönd

Harku järve kalda ehituskeeluvöönd

proj kraavi asukoht

proj mängusein proj treeningelement proj pergola proj kasvuhoone proj taimekast proj varjualune proj maakivid

likvideeritav objekt

proj jalgrattamaja

proj jalgrattaparklad

proj jäätmemahutid proj prügikast proj pink proj väikepink

proj truubi asukoht

säilitatava puistu ehitustööde aegne kaitsepiire

tüüp 1.2 - proj asfaltbetoon kõnnitee

tüüp 2.3 - vihmaveerenn

N

S

W

E

Projekteeritud pollartüüpi valgusti Projekteeritud valgusti mastil

TINGMÄRGID (EL-osa)

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

1

Sisukord

1. Üldandmed ................................................................................................................... 3 1.1. Projekteerimistöö piiritlus .............................................................................................. 3 1.1.1. Ehitise lühikirjeldus .................................................................................................... 3 1.1.2. Tellija andmed ........................................................................................................... 3 1.1.3. Projekteerija andmed ................................................................................................. 3 1.2. Alusdokumendid ........................................................................................................... 3 1.2.1. Lähteandmed ............................................................................................................ 3 1.2.1.1. Eskiis, eelprojekt või varasemad projektid .................................................................. 3 1.2.1.2. Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ............................................................ 3 1.2.2. Ehitusuuringud .......................................................................................................... 4 1.2.2.1. Ehitusgeodeetilised uuringud .................................................................................... 4 1.2.2.2. Ehitusgeoloogilised uuringud .................................................................................... 4 1.2.3. Normdokumendid....................................................................................................... 4 2. Veevarustuse välisvõrk ................................................................................................ 6 2.1. Olemasolev olukord....................................................................................................... 6 2.2. Veevarustuse üldnõuded ................................................................................................ 6 2.3. Projekteeritud veevarustus ............................................................................................ 6 2.3.1. Arvutuslik vooluhulk ................................................................................................... 6 2.3.2. Hoone veemõõdusõlm ................................................................................................ 6 2.3.3. Väline tuletõrjeveevarustus ......................................................................................... 7 2.4. Torustikud ja armatuur .................................................................................................. 7 2.4.1. Torustike materjal ...................................................................................................... 7 2.4.2. Armatuur .................................................................................................................. 8 3. Reovee- ja sademevee kanalisatsioonivõrk ................................................................ 10 3.1. Reoveekanalisatsioon ................................................................................................... 10 3.1.1. Olemasolev olukord ................................................................................................... 10 3.1.2. Projekteeritud kanalisatsioon ...................................................................................... 10 3.1.3. Kanalisatsiooni arvutusäravoolud ................................................................................ 10 3.1.4. Eelvool .................................................................................................................... 10 3.2. Sademevee kanalisatsioonivõrk ..................................................................................... 10 3.2.1. Olemasolev olukord ................................................................................................... 10 3.2.2. Projekteeritud sademeveekanalisatsioon ja drenaaž ...................................................... 10 3.3. Torustikud ja kaevud .................................................................................................... 11 3.3.1. Torustike materjal ..................................................................................................... 11 3.3.2. Kaevud .................................................................................................................... 12 3.3.3. Kaevuluugid ja raamid ............................................................................................... 12 4. Paigaldusnõuded ........................................................................................................ 14 4.1. Tööde teostamise aeg ja aruandlus ................................................................................ 14 4.2. Ehitustööde korraldamine ............................................................................................. 14 4.3. Ettevalmistustööd ........................................................................................................ 14 4.3.1. Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ................................................................... 14 4.3.2. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ......................................................... 15 4.3.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis ................................ 15 4.3.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis .................................. 16 4.3.5. Rakendatavad meetmed töötamiseks gaasitorustike kaitsevööndis .................................. 16 4.4. Torustike ja kaevude paigaldus ...................................................................................... 17

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

2

4.4.1. Veetorustiku paigaldus lahtisel meetodil....................................................................... 17 4.4.2. Kanalisatsioonitorustiku paigaldus lahtisel meetodil ....................................................... 17 4.4.3. Drenaažitorustiku paigaldus ....................................................................................... 18 4.4.4. Külmumiskaitse, soojusisolatsioon............................................................................... 18 4.4.5. Torustike toestus ...................................................................................................... 18 4.4.6. Projekteeritud veetorustiku ühendamine olemasoleva torustikuga ................................... 18 4.4.7. Projekteeritud kaevu ühendamine olemasoleva toruga ................................................... 18 4.4.8. Pinnase tihedusproovide võtmine ehitustööde käigus ..................................................... 18 4.4.9. Torustike tähistamine, märkelint ................................................................................. 19 4.5. Kaeviku rajamine ......................................................................................................... 19 4.5.1. Kaeviku täide ........................................................................................................... 19 4.6. Veetõrje ehituskaevikust ............................................................................................... 21 4.7. Ehitusaegse kanalisatsiooni tagamine ............................................................................. 21 4.8. Likvideeritavad rajatised ............................................................................................... 22 4.9. Materjalide nomenklatuur ............................................................................................. 22 5. Keskkonnakaitse ........................................................................................................ 23 5.1. Keskkonnakaitse ja hooldusjuhend ................................................................................. 23 5.2. Jäätmekäitlus ja jäätmekava ......................................................................................... 23 5.3. Teekatete taastamine ................................................................................................... 24 5.4. Haljastuse kaitsmine ja taastamine ................................................................................ 25 5.5. Katendite taastamine ................................................................................................... 26 5.6. Muud taastamistööd ..................................................................................................... 26 6. Kvaliteedi- ja kontrollnõuded ehitajale....................................................................... 27 6.1. Katsetamine ................................................................................................................ 27 6.1.1. Üldist ...................................................................................................................... 27 6.1.2. Tehase- ja kohapealne testimine ................................................................................. 27 6.1.3. Käituskatsed ............................................................................................................ 27 6.1.4. Veetorustiku läbipesu ja desinfitseerimine .................................................................... 28 6.1.5. Survetorustiku katsetamine ........................................................................................ 28 6.1.6. Isevoolse torustiku katsetamine .................................................................................. 28 6.2. Teostusjoonised ........................................................................................................... 29 6.2.1. Üldist ...................................................................................................................... 29 6.2.2. Teostusjooniste detailsus ........................................................................................... 30 6.2.3. Fotod....................................................................................................................... 31 6.2.4. Ehitatud rajatiste andmed andmetabeli vormis ............................................................. 32 6.3. Load, vastuvõtmisakt ................................................................................................... 33 6.3.1. Kasutusluba ............................................................................................................. 33 6.3.2. Vastuvõtmisakti väljastamine ..................................................................................... 33

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

3

1. Üldandmed

1.1. Projekteerimistöö piiritlus

Käesolev projekteerimistöö käsitleb Lutsu tn 2 kinnistu veevarustuse, reo- ja sademevee hooneväliseid torustikke kinnistu sees kuni liitumispunktideni. Projektlahenduse koostamisel on

aluseks võetud OÜ Strantum poolt väljastatud liitumise ja projekteerimise tehnilised tingimused.

1.1.1. Ehitise lühikirjeldus

Käesoleva töö eesmärk on projekteerida kinnistul Lutsu tn 2 vee-, kanalisatsiooni ja sademevee liitumistorustikud eelprojekti staadiumis.

1.1.2. Tellija andmed

Liven Kinnisvara OÜ

Registrikood: 12619609

Aadress: Laeva tn 2, 10111 Tallinn, Harju maakond

Telefon: +372 5336 5551

E-post: [email protected]

1.1.3. Projekteerija andmed

Skepast&Puhkim OÜ

Registrikood: 11255795

MTR registreeringu number: EEP000894

Aadress: Laki põik 2, 12915 Tallinn, Harju maakond

Telefon: +372 664 5808

E-post: [email protected]

Veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerija

Svetlana Kivistik – kutsetunnistus nr 167653, Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener,

tase 7.

1.2. Alusdokumendid

1.2.1. Lähteandmed

1.2.1.1. Eskiis, eelprojekt või varasemad projektid

- Skepast&Puhkim OÜ, töö 2020_0062, Harkujärve Argo 9 arendusala rajatavate teede ja välistrasside projekteerimine, ehitusluba nr 2112271/18385

1.2.1.2. Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused

Projekti koostamisel võeti aluseks järgmised tehnilised tingimused:

- OÜ Strantum tehnilised tingimused - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise ja projekteerimise tehnilised tingimused.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

4

1.2.2. Ehitusuuringud

1.2.2.1. Ehitusgeodeetilised uuringud

Uuringud on läbi viidud vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.

Topo-geodeetilised uurimistööd:

AS Exact Geomark. Tööd teostati märts 2020. a. Töö nr 9428.

1.2.2.2. Ehitusgeoloogilised uuringud

Uuringud on läbi viidud vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“.

Uuringud teostas IPT Projektijuhtimine OÜ. Tööd teostati juuli 2020. a. Töö nr 20-04-1565.

1.2.3. Normdokumendid

Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid, (eel-) normid ja juhendid ning

seadustes ja õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded:

- EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;

- EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

- EVS 843:2016 Linnatänavad;

- EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje Veevarustus;

- EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;

- RIL 77-2013. Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

- EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;

- EVS 932:2017 Ehitusprojekt;

- OÜ Strantum ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademeveekanalisatsiooni (edaspidi ÜVK)

üldised tehnilised nõuded ja juhised (seisuga 31.08.2022) https://strantum.ee/tehnilised-nouded-

ja-soovitused;

- Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord – määrus nr 10, (vastu võetud 18.02.2021, redaktsioon jõustus

18.02.2021);

- Harku valla kaevetööde eeskiri – vastu võetud 29.01.2015.a, jõustunud 07.02.2015 (akti uus redaktsioon jõustus 10.04.2017);

- Harku valla jäätmehoolduseeskiri – vastu võetud 25.02.2016.a, jõustunud 05.03.2016 (akti

uus redaktsioon jõustus 10.02.2017);

- Harku valla heakorra eeskiri – vastu võetud 27.11.2014.a, jõustunud 01.01.2015 (akti uus redaktsioon jõustus 23.10.2017);

- Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027;

- Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus;

- Veeseadus;

- Ehitusseadustik;

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

5

- Jäätmeseadus;

- MTM 17.07.2015.a määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile;

- KM 16.12.2005.a määrus nr 76 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus;

- KM 08.11.2019.a määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused

- üldkehtivad reeglid ja head ehitustavad.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

6

2. Veevarustuse välisvõrk

2.1. Olemasolev olukord

Kinnistul puudub veevarustus ühisveevärgist.

Kinnistu liitumiseks ühisveega on rajatud liitumispunkt (maakraan DN32 mm) koos liitumistoruga PE

De40 PN10.

2.2. Veevarustuse üldnõuded

Projekteeritud veetorustiku eluiga on 40 aastat.

2.3. Projekteeritud veevarustus

Projekteeritav hoone varustatakse veega varem projekteeritud Lutsu tn ühisveetorustikust Ø110mm plast (Skepast&Puhkim OÜ, töö 2020_0062, Harkujärve Argo 9 arendusala rajatavate teede ja

välistrasside projekteerimine, ehitusluba nr 2112271/18385).

Kinnistule on projekteeritud veevarustuse liitumistorustik Ø 40 mm koos liitumispunktiga kinnistu piirist ca 0,5 m kaugusel, liitumispunktiks on maakraan DN32 mm. Ühisveevärgiga liitumispunktis

minimaalne tagatud veerõhu piirväärtus on 10 m H20 (1atm).

Kinnistu veetorustiku hargnemised liitumispunkti ja veemõõdusõlme vahel ei ole lubatud.

Hoone sisevõrku suunatav majandus-joogivesi peab kvaliteedilt vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Need on määratud 31.07.2001.a. sotsiaalministri määrusega nr.82 „Joogivee kvaliteedi-

ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.

Torustike paigaldamine ja ehitamine peab vastama OÜ Strantum tehnilistele nõuetele.

Projekteeritud veetorustiku rajamissügavus on 1,8 m toru peale. Juhul kui veetoru peale jääva täite

paksus on väiksem kui 1,8 m, tuleb torustik nendes lõikudes soojustada.

Projekteeritud veetorustiku eluiga on 40 aastat. Veetorustiku materjalina kasutada

polüetüleentorusid (PE100RC torud), mis peavad vastama standardile PAS1075. Veetorustike rajamisel kasutatavad PE torud ja liitmikud peavad vastama min surveklassile PN16. Torud ja

liitmikud ühendatakse elekterkeevisliitmikega. Sulgseadmetena võib kasutada ainult valumalmist

tooteid.

Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 1,5mm²

ristlõikega pinnasesse paigaldamiseks sobiv isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud

peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval liitumispunktiks oleva maakraani kape alla. Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga

“Ettevaatust“ veetorustik”.

2.3.1. Arvutuslik vooluhulk

Kinnistu Lutsu tn 2 arvutuslikud vooluhulgad:

- Külma vee summaarne arvutusvooluhulk 1,08 l/s

- Ööpäevane veetarbimine 3,60 m³/d

Arvutused on koostatud vastavalt standardile EVS 835:2022 Hoone veevärk.

2.3.2. Hoone veemõõdusõlm

Projekteeritavasse korterelamusse on ette nähtud rajada veemõõdusõlm (veemõõtja DN20).

Sisendtoru on ette nähtud ühendada peale veemõõdusõlme hoone projekteeritud jaotustorustikuga.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

7

Veesisend hoonesse rajada minimaalselt 1 m hoone välisseinast kuni veemõõdusõlmeni hülsis ja

hülss väljapool hoonet sulgeda veetihedalt.

Kinnistu veemõõdusõlm paigaldada veesisendusele, planeeritud tehnoruumi, mis on sobivalt soojustatud ja valgustatud. Kinnistu veesisendustorustik ning veemõõdusõlm peavad olema

dimensioneeritud projekteeritud arvutuslikule vooluhulgale. Veemõõdusõlme projekteerimisel,

ehitamisel ja komplekteerimisel juhinduda OÜ Strantum veemõõdusõlme ja veemõõdukaevu tüüpskeemist, mis on toodud: https://strantum.ee/tehnilised-nouded-ja-soovitused

Kinnistu veemõõdusõlm (ka selle asukoht hoones) peab vastama „Veemõõdusõlmede ehitamise, kasutamise ja veearvestite paigaldamise eeskirjale“. Vahetult peale veemõõtjat paigaldada tagasilöögiklapp, veemõõtja kandur maandada.

Veemõõdusõlm peab paiknema hoones, selle peatorupoolses küljes, kohe peale tarnetoru suubumist

hoonesse ja vastama OÜ Strantum nõuetele.

Joonis 1 OÜ Strantum nõuetele vastav veemõõdusõlme skeem

2.3.3. Väline tuletõrjeveevarustus

Väliseks tulekustutuseks vajalik veehulk 10 l/s 3 tunni jooksul saadakse Lutsu tänava projekteeritud

hüdrantidest.

2.4. Torustikud ja armatuur

2.4.1. Torustike materjal

Torustike paigaldamine ja ehitamine peab vastama OÜ Strantum tehnilistele nõuetele.

Projekteeritud veetorustiku materjalina kasutada PE100-RC torud, mis peavad vastama standardile

EVS-EN 12201, ISO 4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule.

Veetorustike rajamisel kasutatavad PE-RC torud ja liitmikud peavad vastama min surveklassile De32-

De50 PN16 ning De63 ja suuremad PN10.

Torud välisläbimõõduga De110 mm ja suuremad tarnitakse latt-torudena. Talvel võib kasutada ainult

latt-toru.

Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

8

PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevis ühendusega.

Keevisliitmikel peavad olema töötavad keevitusindikaatorid. Keevitustraadid peavad olema kaetud.

Lubatud tootjad: Wavin, Georg Fischer, Agru. Muhvid peavad olema temperatuuri kompensatsiooniga. Keevitustööde teostajad peavad oleme läbinud vastava koolituse. Keevitusel kasutada range, lõikajat, koorijat ja vajadusel ümardajat. Vastavad vahendidpeavad asuma objektil.

Käänakud pöördenurgaga 15° ja 30° paigaldatakse PEH poognate abil. Käänakud pöördenurgaga

45° või enam paigaldatakse elekterkeevispoognate abil.

Väiksemate toruläbimõõtude puhul käänakud (pöördenurk alla 15°) tekitatakse torustikku sujuvalt painutades, kusjuures minimaalne pöörderaadius R=50 x De.

Enne plasttorude elekterkeevituse teostamist tuleb läbi viia keevitusseadme kontrollülevaatus

omanikujärelevalve esindaja juuresolekul. Elekterkeevituse töid võib teostada vastavat tunnistust omav isik ning tööde kohta tuleb täita elekterkeevituse päevikut (vastavalt konkreetse

materjalitootja juhenditele).

Sulgarmatuuride ja kaevude ning sulgarmatuuri ja kaevu vahekaugus peab tagama piisava töömaa tagasitäite tihendamiseks ja katendi taastamiseks vajalikule tehnikale.

Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5 mm²

ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad,

isoleeritud kuumkahaneva kattega. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla.

Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava

kommunikatsiooni nimega.

Rajatavate veetorustike ühendamisel olemasolevate veetorustikega eelistada tõmbekindlate ühendusliitmikena tolerantsmuhve või tolerantsäärikuid.

Äärikud peavad vastama standardile EVS-EN 1092-2.

Tempermalmist detailid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile EVS-EN 14901. Ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10.

Kasutatavad poldid, seibid ja mutrid peavad olema valmistatud roostevabast terasest A4,

tugevusklass 8.8. Kinnistamiseks tuleb kasutada tootja poolt ette nähtud määret.

2.4.2. Armatuur

Siibrite osas järgida OÜ Strantum üldiseid tehnilisi nõudeid.

Torustikuga ühendatavad seadmed peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest

vastama projektis esitatud torustikule ja täitma üldiseid materjalinõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Joogivee torustikule paigaldatud seadmed ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee

kvaliteeti.

Veetorustike elekterkeevisliitmikud (≤DN250) PE muhvid, üleminekud, poognad, kolmikud, sadulad jms vastavalt EVS-EN 12201, rõhuklass ≥PN10. Veetorustike mehaanilised liitmikud vastavalt EVS- EN 12201.

Veesõlmedes ühendatakse äärikud toruga elekterkeevismuhviga. Uute veetorustike ühendused olemasolevate veetorustikega alates läbimõõdust DN50 kasutada tõmbekindlat tolerantsmuhvi või

temaga võrdset.

Rajatavate veetorustike ühendamisel olemasolevate veetorustikega eelistada tõmbekindlate

ühendusliitmikena tolerantsmuhve või tolerantsäärikuid.

Äärikud peavad vastama standardile EVS-EN 1092-2.

Kasutatavad poldid, seibid ja mutrid peavad olema valmistatud roostevabast terasest (A4). Keelatud

on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast-

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

9

või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Kinnistamiseks tuleb

kasutada tootja poolt ette nähtud määret.

Kõik siibrisõlmed on ette nähtud maa-alused. Sulgseadmetena peatorustikul võib kasutada ainult valumalmist tooteid. Polüatsetaat plastikust, PN16, tõmbekindlate sisselükatavate ISO liitmikega (DIN 8076 T1/T3) PE-torule (DIN 8074) sulgseadmeid võib kasutada vaid majaühendustel.

Spindlipikendus peab kinnituma maakraani korpuse külge keermega, splindivabalt.

Maa-aluste veetorustike sulgarmatuurina kasutada pinnasesse paigaldatavaid äärikühendusega kummikiilsiibreid (maasiibrid), mille korpus on valmistatud tempermalmist GGG ning kaetud seest ja väljast korrodeerumist takistava epoksüüdkattega vastavalt standardile EVS-EN 14901. Kiil peab

olema kaetud vulkaniseeritud EPDM kummiga. Kiilu mutter peab olema fikseeritud (liikumatu).

Kummikiilsiibrid peavad vastama standardile DIN 3202 F4 (EN558). Siibrid peavad vastama surveklassile PN10.

Kummikiilsiibrite spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest ning teleskoopilised.

Poldid peavad olema roostevabast terasest, pead tihendusmassi valatud.

Kummikiilsiibrite spindlipikenduste kapede kandevõime peab olema 400 kN, väljaspool liiklusala 250

kN. Siibrite spindlipikendused peavad olema avatavad maksimaalse jõuga 200 N. Spindlipikendused

peavad tõmbekindla keermega kinnituma siibrile.

Paigaldatavate siibrite ja maakraanide spindlipikendused peavad koos sulgarmatuuriga olema valmistatud sama tootja poolt. Paigaldavate maakraanide, siibrite spindlipikenduste ülemised otsad

peavad olema sarnased ja keeratavad hüdrandi avamise võtmega.

Kaped ja kaevuluugid peavad vastama EVS-EN 124-2:2015.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

10

3. Reovee- ja sademevee kanalisatsioonivõrk

3.1. Reoveekanalisatsioon

3.1.1. Olemasolev olukord

Käesoleval ajal kinnistult heitvete kanaliseerimine puudub.

Kinnistule on rajatud liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga – kontrolltoru De200/160 mm.

3.1.2. Projekteeritud kanalisatsioon

Projekteeritava hoone reovee kanaliseerimiseks ühiskanalisatsiooni projekteeritakse hoones kanalisatsiooni väljaviik. Väljaviigu rajamiseks läbi hoone vundamendi paigaldatakse hülsstoru De250 mm. Kanalisatsioonitorustiku ja hülsi vaheline tühimik täidetakse villaga.

Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks on liitumiskaevu maapinna kõrgus +10cm. Nimetatud kõrgusest allapoole paigaldatud sanitaarseadmete äravoolud pumbata üle paisutuskõrguse. OÜ Strantum ei

vastuta paisutuskõrgusest allpool olevatest seadmetest tingitud uputuse eest.

Sademe-, pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni ei ole lubatud.

Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku eluiga on 40 aastat.

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku paigaldussügavus on vähemalt 1,0 m maapinnast toru peale.

Torustik, mille lagi on kõrgemal kui 1,0 m, tuleb soojustada (koos kaevu tõusutoruga) maa sisse

paigaldamiseks ettenähtud vahtpolüsterool koorikuga ja plaadiga.

Projekteeritavast väljaviigust projekteeritakse De160 mm PVC SN8 reoveetorustik projekteeritud

liitumispunktini.

3.1.3. Kanalisatsiooni arvutusäravoolud

- Olmereovee arvutusvooluhulk 4,22 l/s;

- Olmereovee ööpäevane arvutusvooluhulk 3,60 m³/d.

3.1.4. Eelvool

Kinnistu reoveekanalisatsiooni eelvooluks on projekteeritud Lutsu tn Ø160 mm reovee ühiskanalisatsiooni torustik. Kinnistule on projekteeritud liitumistorustik Ø160 mm. Liitumispunktiks on De200/160 mm kontrolltoru kinnistu piirist ca 0,5 m kaugusel.

3.2. Sademevee kanalisatsioonivõrk

3.2.1. Olemasolev olukord

Kinnistul Lutsu tn 2 puudub sademeveekanalisatsiooni süsteem.

3.2.2. Projekteeritud sademeveekanalisatsioon ja drenaaž

Sademeveesüsteemi arvutamise põhimõtted, arvutuslikud vooluhulgad ja valgalad on toodud Argo 9

arendusala välisvõrkude tööprojektis (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 20200062, ehitusluba nr 2112271/18385).

Kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne- reovesi ja sademevesi juhitakse eraldi eelvooludeni.

Ümber hoone vundamendi (vundamenti horisontaalse soojustuse all) paigaldatakse drenaažitorustik De160 mm (augustatud täisring). Piludega drenaaži torustik ümbritseda killustikfiltriga δ = 8÷16mm

pluss vett läbilaskev geotekstiili ümbris ülekattega. Torustiku alla peab jääma vähemalt 10cm ja

peale 20cm kruusa. Dreenitorudele paigaldada pöördepunktides plastist, kotiosaga 20cm,

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

11

kontrollkaevud De400/315. Hoone drenaaži süsteemi ja tänava sademeveesüsteemi (kraav)

ühendamiseks kasutada ilma aukudeta sademevee kanalisatsiooni plasttorustik De110 mm. Drenaažitorustikule on ette nähtud paigaldada tagasivooluklapp, et sademevesi kraavist suurvee korral dreeni ei pääseks. Sademeveetorustiku väljalask kraavi tuleb kindlustada geotekstiilile

paigaldatud munakividega 2 m ulatuses.

Kinnistu sademevesi katuselt ja kõvakatega parklalt on ette nähtud suunata maapinna kalletega hoonest eemale haljasalale. Haljasalale kogu projektiala madalamatesse kohtadesse on ette nähtud

looduslikud lodualad, kuhu sademevesi koguneb ja seejärel imbub pinnasesse. Lodualade asukohad ja maapinna vertikaalplaneering on esitatud projekti MA kaustas, joonis MA-4-03. Osa sademevett katuselt on suunatud vihmaveemahutisse kastmisvee kogumiseks ja hoidmiseks. Mahutist on

projekteeritud ülevool koos imbkaevuga lähimasse immutusalasse.

Kinnistute sademevee arvutused on teostatud tabelarvutusena ja esitatud projekti VK kaustas, Lisa 1.

Joonis 2 Imbkaevu põhimõtteline skeem, AS-i Tallinna Vesi näitel

3.3. Torustikud ja kaevud

3.3.1. Torustike materjal

Projekteeritud reoveekanalisatsiooni survetorustiku materjalina kasutada polüetüleentorusid PE100- RC torust surveklassiga PN10, mis peavad vastama standardile EVS-EN 12201, ISO 4427 või mõnele

teisele samaväärsele standardile. Toruliitmikud nagu torukolmikud, muhvid, äärikud jne peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad. Standardi tähis peab olema tootja

poolt kantud torule.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

12

Isevoolse kanalisatsiooni torustike rajamiseks kasutatakse polüvinüülkloriid (PVC) torusid ja

vastavaid liitmikke.

Isevoolse sademeveekanalisatsiooni rajamiseks lahtisel meetodil kasutatakse polüpropüleenist (PP) torusid ja vastavaid liitmikke. Magistraaltorustikena on kasutatud plastist PP sademeveetorud, mis on ülalt pilutatud sademeveetorud. Kinnistute ühendustorustikena on kasutatud piludeta

sademeveetorud läbimõõduga De110mm.

Kõikide PVC ja PP torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2).

Polüvinüülkloriid (PVC) torud ja liitmikud peavad vastama standardile EN 1401-1 ja polüpropüleenist (PP) torud ja liitmikud standardile EVS-EN 13476-3. Torude sisesein peab olema tasane ja sile.

PVC ja PP ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki.

PP torud ja liitmikud ühendatakse elastsete tihenditega muhvliidetega. Veekindlate toruliitmike ühendamine toimub vastavalt torutootja juhenditele. Igal juhul tuleb tihend, muhvi või liitmiku

sisemus, eriti servatav pind (kui just ei paigaldata püsivat tihendit) ja muhv puhastada enne

ühendamist mustuse ja muude kõrvalainete eemaldamiseks lapi, messingi või paberkäterätiga.

Tihend, muhvi servad, servatav pind ja tihenduspind tuleb üle kontrollida, et ei esineks vigastusi või

deformatsiooni. Kui tihendid ei ole paigaldatud tehase poolt, siis tuleb kasutada vaid neid tihendeid,

mis on mõeldud ja tarnitud koos antud toruga. Tootja soovitab kasutada kaasapandud tihendeid.

Kõik kanalisatsioonitorustiku pöörangud ja kõrguse muutused projektis on ette nähtud teostada kaevu sees. Kaevust-kaevu peab torustik olema sirge.

Materjali transpordil ja ladustamisel jälgida vastava tootjafirma ettekirjutusi.

3.3.2. Kaevud

Reoveekanalisatsiooni kontrollkaevudeks paigaldada PP materjalist moodulkaevud (Näiteks: Pipelife

PRO tootesari), mis vastavad standardi EVS-EN 13598 nõuetele. Moodulkaevude põhi peab vastama

standardile EN13598-2. Moodulkaevu tõusutoru (min SN4 kuni 3m sügavuste kaevudeni ja SN8 üle 3 m sügavustel kaevudel) peab olema topelt seinaga ja heleda sisuga. Läbiviigud peavad olema freesitud „huul“ tüüpi tihendi ja laiendajaga (jäiga ühendusega). Kasutatavad freesid peavad olema

tihenditootja heakskiiduga. Suunamuutused võib teostada ainult kaevu sissevooludel 15 kraadiste

põlvede või kuulliitmikuga.

PE materjalist käsitööna valmistatud kaevusid on lubatud kasutada omanikujärelevalvega eelnevalt

kirjalikult kooskõlastatud asukohtades juhul, kui puudub tehniline võimalus kasutada selleks

moodulkaevusid. PE kaev peab vastama standardile EVS-EN13598-2:2009. PE kaevude puhul ei tohi teleskoobi pikkus olla üle 800 mm. Kaevud peavad olema tööstuslikult toodetud ja vastama torustiku läbimõõdule.

Reoveekanalisatsiooni kaevupõhjad peavad olema varustatud rennpõhjaga. Kaevude teleskoobi

maksimaalne lubatud pikkus (lõpliku vertikaalplaneeringu korral) on 800mm. Teleskooptoru peab tõusutoru sees olema minimaalselt 200mm. Teleskooptoru seina rõngasjäikus peab olema SN2.

Sademeveekanalisatsioonis PE hooldus- ja kontrollkaevudena kasutatakse teleskoopilise

kõrgendusega standardseid plastkaevusid läbimõõduga De400/315, De560/500 mm.

Drenaaži kaevud peavad olema setteosaga min 300 mm.

3.3.3. Kaevuluugid ja raamid

Sõiduteedel kasutatavad DN300 ja DN500 luugikomplektid peavad vastama järgmistele nõuetele:

1) Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20)

2) Luugikomplekti valu täpsus peab olema ISO8062

3) Kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

13

4) Tihendite ja amortisaatorite kasutamine ei ole lubatud

5) Kaevuluuk ei tohi olla lukustuselemendiga

6) Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid luugikomplekte või projekteerida luugikomplekti

alla betoonist tugirõngas.

7) Haljasaladel paigaldada kaevu luukide alla tihendatud liivalusele betoonist tugirõngas.

8) Luugikomplektide minimaalsed kaalud:

a. DN300 luuk -15 kg, DN300 korpus – 21 kg, DN300 komplekt kokku 36 kg

b. DN500 luuk -41,5 kg, DN500 korpus – 30 kg, DN500 komplekt kokku 71,5 kg

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

14

4. Paigaldusnõuded

4.1. Tööde teostamise aeg ja aruandlus

Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega.

Tööde planeerimisel tuleb Töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute

pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute

pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös Tellijaga.

4.2. Ehitustööde korraldamine

Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega

mürale, tolmule jms.

Kinnistuväliseid torustikke haldab OÜ Strantum. Torustike ajutine sulgemine tuleb kirjalikult kooskõlastada OÜ-ga Strantum. Sulgemisest tulenevad kulud (näit. tarbijate teavitamine, joogiveega

varustamine, reovee ja sademevee ümberpumpamine) kannab tööde Teostaja. Veevarustuse ja

kanalisatsioonitorustiku sulgemisel pikemaks kui 12 tundi tuleb tagada ajutine veevarustus ja

kanalisatsioon ning ehitaja peab arvestama sellest tulenevate kulutusega. Projekteerija ei anna ajutisele veevarustusele ja kanalisatsioonile lahendust sest lahenduse peab andma Töövõtja tööde

organiseerimise käigus.

Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne.

Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale. Ehitusmaterjalide

pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb Tellijaga kooskõlastada enne tööde algust.

Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada selleks ette nähtud kohas (vastavalt kohaliku

omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale). Samuti tuleb iga tööpäeva lõppedes koristada tööpiirkonnast väljapoole sattunud ehituspraht ja pinnas nii, et taastuks ehituseelne heakord.

Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab

toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad

paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms).

4.3. Ettevalmistustööd

Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil (v.a. hoonete ühendustorustike hoonepoolne ots,

mille asukoht tuleb täpsustada krundi või kinnistu valdaja või nende esindajaga).

Otstarbekas on rajada tööpiirkonnas ajutiste reeperite ja koordineeritud punktide süsteem, mis võimaldab jooksvalt kontrollida rajatava torustiku asukoha ja kõrguse õigsust.

4.3.1. Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine

Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt

vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.

Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt

omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

15

Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest,

ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide

eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne) tulenevate kulutustega. Kasutatavate liiklusmärkide kuju ja paigaldus peavad vastama kehtivale korrale.

Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest

tulenevate kulutustega. Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on

võimeline vastu võtma koormust 0.5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms) võib olla hoiatav eesmärk näiteks ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtusattumise..

Kogu ehitustööde teostamise perioodi vältel peab olema tagatud jalakäijate ohutu läbipääs

piirkonnast. Jalakäijate tee ja ehituskaeviku lõikumisel tuleb ehituskaevikutest ülepääsuks paigaldada vähemalt 1 m laiused ajutised sillad käsipuude kõrgusega vähemalt 1 m.

Liiklusvahendite juurdepääsu tõkestamisel kinnistule või mõnele muule objektile tuleb selle valdajat

kirjalikult teavitada vähemalt 3 päeva ette. Vajaduse korral tuleb ette näha valvega parkimisvõimalus tööpiirkonnast väljaspool.

Tööde Teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest

tekkinud kahjude hüvitamise eest.

Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele.

4.3.2. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine

Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate

poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel.

Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomule tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms. kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui järelvalveinseneri. Ehitise

kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste

endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal.

Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit.

olemasolevad veetorustikud, elektrikaablid, gaasitorustikud, sidekaablid ja –kanalisatsioon, ka kanalisatsioonitorustikud). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise

ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel

olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest.

Tööde käigus likvideeritud või kahjustatud geodeetilise võrgu punktid tuleb peale tööde lõpetamist taastada. Taastamisest tulenevad kulud kannab tööde teostaja.

Olemasolevad, säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber

paigaldada olenevalt projekteeritud tee pinna kõrgusest. Tööde teostaja peab arvestama

ümberehitusest tulenevate kulutustega.

4.3.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis

Töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

• Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja Telia Eesti AS-ile kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad ja sügavused, et vältida

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

16

nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine Eesti

Telekomi liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Eesti Telekomi poolt väljastatud tööloa alusel,

kontakttelefon 6524000. • Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) EstWin elektroonilise side võrgu liinirajatiste

kaitsevööndis tegutsemise lubasid ja järelevalve toiminguid teostavad ELTEL Networks AS

järelevalve töötajad. Täiendav info telefonil 5336 4150, 730 2513.

• Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/ESS ) kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad

tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud.

• Lahtises kaevikus tuleb sideliinirajatised riputada risti üle kaeviku paigaldatud talade külge. Asbesttorud tuleb riputada kolmest kohast toru kohta. Rajatisi tuleb kaitsta mehaaniliste

vigastuste eest ning varguse vastu.

• Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb

teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid.

• Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks, jne. teostab ja vajalikud materjalid hangib

Töövõtja omal kulul.

4.3.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis

Töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

• Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.

• Enne kaevamistöid täpsustada looduses olemasolevate kaablite asukohad kasutades

kaabliotsijat. • Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2m elektrikaablist. • Lahtikaevatud kaablid tuleb mehhaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga ja üles

riputada.

• Ristumisel rajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada. • Torustiku ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikatsetorusse. Kaabel tuleb

kaitsta toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 2m ulatuses.

• Tänavavalgustuse ja elektriõhuliini postid tuleb kaevetööde läheduses toestada, et oleks välistatud postide ära vajumine.

4.3.5. Rakendatavad meetmed töötamiseks gaasitorustike kaitsevööndis

Gaasitorustiku kaitsevööndis töötades ja ristumisel gaasitorudega tuleb tööd teostada järgnevalt:

• Mehhanismide kasutamine lähemal kui 2 m gaasitorustikust keelatud; • Rajatavate torustike minimaalsed vahekaugused olemasolevast gaasitorust on

horisontaalselt 1 m ja vertikaalselt 0,2 m;

• Ristumiskohad gaasiga tuleb käsitsi lahti surfida. Tagada tuleb nõutav vahekaugus. Lahtikaevatud gaasitorud tuleb toestada.

• Paralleelsel paikneva, olemasoleva töötava gaasitoru kaitsevööndis torustike ehitustööde

teostamisel tuleb kaevik toestada, maksimaalne avatud kaeviku pikkus on 10 meetrit;

• Katete taastamisel tõsta gaasiarmatuurid asfaldi pinnale. Kahjustunud gaasiarmatuur tuleb asendada uute võrguarmatuuri kaitsekapedega vastavalt nõuetele EGV-TS 8:2010;

• Kui uus projekteeritud kanalisatsioonikaev (olemasoleva asemele) on liiga lähedal

gaasitorustikele, tuleb see ümber tõsta vastavalt kehtivatele normidele. • Rekonstrueeritavate kanalisatsioonikaevude lähedal olevad gaasitorustikud isoleerida kaevu

seinast 1m ulatuses mõlemale poole.

Lisaks tuleb ette näha järgmised gaasitoru kaitsemeetmed:

• Gaasitoru katta 2-kihilise bituumen isolatsiooniga.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

17

• Ümberisoleeritud terastoru isolatsiooni kvaliteet kontrollida aparaadi meetodil, katsetuse

tulemused dokumenteerida ja vana isolatsiooni utiliseerida.

• Gaasitööd võib teostada ettevõte, kes on registreeritud majandustegevuse registris gaasitööde teostajana ja eelnevalt kooskõlastatult AS-ga Gaasivõrk.

• Gaasitööd võib teostada AS Gaasivõrk esindaja juuresolekul ja tellija kulul.

4.4. Torustike ja kaevude paigaldus

Töövõtjal on kohustus järgida torustike rajamisel Strantum OÜ üldiseid tehnilisi nõudeid.

Torude kaitsmiseks tuleb rakendada kõiki abinõusid. Enne paigaldamist kontrollitakse üle, et torud oleksid puhtad ja terved. Kõik defektiga torud tuleb tähistada ja ehitusplatsilt kõrvaldada. Torud,

liitmikud ja muud tarvikud tuleb ladustada vastavalt tootja poolt antud juhenditele.

Torude käsitsemisel ja paigaldamisel tuleb kasutada õigeid ja sobivaid tööriistu, mis vastavad tootja

poolt esitatud nõuetele. Kui pärast paigaldamist avastatakse, et mõni toru on defektne, siis tuleb see toru eemaldada ja asendada uue terve toruga Töövõtja omal kulul.

Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt

ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse.

Erinevate maa-aluste torude vaheline kaugus peab vastama juhendmaterjalile RIL 77.

Pärast iga toru paigaldamist puhastatakse selle sisemus mustusest ja ülearustest materjalidest. Kui pärast paigaldamist on raske toru puhastada, kuna selle läbimõõt on väike, siis kasutatakse puhastamiseks sobivat lappi või nuustikut, mis tõmmatakse edasi läbi iga ühenduse kohe pärast

ühenduse tegemist.

Kaevikud peavad olema kuivad. Torusid ei paigaldata, kui kaeviku olukord seda ei luba. Mitte mingil juhul ei tohi torude paigaldamisel vesi voolata läbi torude.

Kui torude paigaldamine tuleb peatada, siis tuleb torude otsad sulgeda tihedalt kaitsekorkidega, et

vesi, pinnas ega muud ained ei satuks torusse. Paigaldatud toru tuleb hoida ja kaitsta, et see ei

liiguks kaeviku täitmise käigus oma asukohast. Kui paigaldatud torusse on sattunud vesi või mõni võõrkeha või toru on oma asukohast nihkunud, siis puhastab Töövõtja toru ja asetab selle õigesse

asukohta.

4.4.1. Veetorustiku paigaldus lahtisel meetodil

Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5mm²

ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli

otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega.

4.4.2. Kanalisatsioonitorustiku paigaldus lahtisel meetodil

Torude kaitsmiseks tuleb rakendada kõiki abinõusid. Enne paigaldamist kontrollitakse üle, et torud oleksid puhtad ja terved. Kõik defektiga torud tuleb tähistada ja ehitusplatsilt kõrvaldada. Torud, liitmikud ja muud tarvikud tuleb ladustada vastavalt tootja poolt antud juhenditele.

Torude käsitsemisel ja paigaldamisel tuleb kasutada õigeid ja sobivaid tööriistu, mis vastavad tootja

poolt esitatud nõuetele. Kui pärast paigaldamist avastatakse, et mõni toru on defektne, siis tuleb see toru eemaldada ja asendada uue terve toruga Töövõtja omal kulul.

Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt

ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei

tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse.

Erinevate maa-aluste torude vaheline kaugus peab vastama juhendmaterjalile RIL 77.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

18

Pärast iga toru paigaldamist puhastatakse selle sisemus mustusest ja ülearustest materjalidest. Kui

pärast paigaldamist on raske toru puhastada, kuna selle läbimõõt on väike, siis kasutatakse

puhastamiseks sobivat lappi või nuustikut, mis tõmmatakse edasi läbi iga ühenduse kohe pärast ühenduse tegemist.

Kaevikud peavad olema kuivad. Torusid ei paigaldata, kui kaeviku olukord seda ei luba. Mitte mingil

juhul ei tohi torude paigaldamisel vesi voolata läbi torude.

Kui torude paigaldamine tuleb peatada, siis tuleb torude otsad sulgeda tihedalt kaitsekorkidega, et vesi, pinnas ega muud ained ei satuks torusse. Paigaldatud toru tuleb hoida ja kaitsta, et see ei liiguks kaeviku täitmise käigus oma asukohast. Kui paigaldatud torusse on sattunud vesi või mõni

võõrkeha või toru on oma asukohast nihkunud, siis puhastab Töövõtja toru ja asetab selle õigesse

asukohta.

4.4.3. Drenaažitorustiku paigaldus

Kaeviku põhi peab olema ühtlane ja õige languga.

Dreenid tuleb ümbritseda killustikuga, fraktsioon 8 – 16 mm. Kontrollida, et suuremad kivid ei paikneks vahetult vastu toru. Täitmisel ei tohi ka kasutada betooni- ja muid ehitusjäätmeid.

Dreenid tuleb ümbritseda filterkangaga (II klass). Paigaldamisel tuleb jälgida, et drenaaž-

konstruktsioon ei kahjustuks ja vältida õigest asendist nihkumisi.

Torustiku alla tuleb jätta vähemalt 10 cm kruusa ja peale 20 cm.

Paigaldusel jälgida RIL 77-2013, MaaRYL 2000 ja tootja nõudeid.

4.4.4. Külmumiskaitse, soojusisolatsioon

Projekteeritud veetorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,8 m ja kanalisatsioonitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,2 m mõõdetuna toru

pealispinnast, tuleb soojustada.

Ristumiskohad truupide ja kraavidega tuleb soojustada, kui truubi sisepinna või kraavi põhja vahekaugus torust on vähem kui 0,5 m. Soojustus tuleb paigaldada 2 m ulatuses mõlemale poole piki paigaldatavat torustikku ristumiskohast mõõdetuna.

Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ettenähtud pinnasesse

paigutamiseks (kivivillast või vahtpolüstüreenist isolatsioonikoorikud), survetugevus liiklusalal min 400 kN/m2 ning väljaspool liiklusala 300 kN/m2, maksimaalne soojusjuhtivustegur 0,04 W/mK.

Isolatsioonitööd tuleb teha vastavalt standardile EVS 860.

4.4.5. Torustike toestus

Torustikega ristuvate kommunikatsioonide toestamise skeemid on esitatud joonisel VK-7-01.

4.4.6. Projekteeritud veetorustiku ühendamine olemasoleva torustikuga

Ühendus PE toruga – Rajatava PE survetorustiku ühendamine olemasoleva PE torustikuga teostada

kasutades keevismuhvi.

4.4.7. Projekteeritud kaevu ühendamine olemasoleva toruga

Projekteeritud kaevu ühendamisel olemasoleva toruga paigaldatakse kaevust välja/sisse tulev toru

PVC SN8 kanalisatsioonitoru (läbimõõt vastavalt ühendatava olemasoleva toru läbimõõdule). Ühendus olemasoleva toru ja PVC toru vahel teostatakse tolerantsmuhviga.

4.4.8. Pinnase tihedusproovide võtmine ehitustööde käigus

Vastavalt OÜ Strantum nõuetele.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

19

4.4.9. Torustike tähistamine, märkelint

Kaevikute täitmisel tuleb torustikele paigaldada min 100 mm laiune plast märkelint. Märkelint

asetada piki toru telge 40 cm kõrgusele toru ülapinnast. Lindi värvus ja tekst peavad olema järgmised:

• veetorustik – sinine, tekstiga “Ettevaatust veetorustik”;

• isevoolne kanalisatsioonitorustik - roheline, tekstiga KANALISATSIOON

• survekanalisatsioonitorustik – pruun, tekstiga SURVEKANALISATSIOON;

Survetorustike lahtise kaevikuga paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema

veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval sulgemisarmatuuri kapede alla.

Kinnisel meetodil paigaldatavale torustikule märkelinti ei paigaldata. Puurimisel kasutada 4 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaablit.

4.5. Kaeviku rajamine

Kaevetöödel juhinduda Tellija tingimustes esitatud nõuetest ja tingimustest, kohaliku omavalitsuse

ettekirjutustest, kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirjast, järelevalveinseneri (edaspidi Insener) poolt esitatavatest nõuetest ning kinnistuomanike poolt esitatud piirangutest ja nõuetest

taastamistööde läbiviimisel.

Kaevikute kaevamisel tuleb järgida RIL 77 “Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend” ja “Kunnalistekniisten töiden yleinen työselitys KT02” esitatud nõudeid.

Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik

tööde teostamiseks. Kaevetööd on lubatud kaeveloa alusel.

Ülejääv ehituskaevikust väljakaevatud materjal tuleb ehitusplatsilt eemaldada, keskkonnaohutu materjali ladustamine lepitakse kokku Tellijaga.

Kaevetöid teostatakse nende piiride, tasapindade, ulatuste ja sügavusteni, mis on ära märgitud

joonistel või spetsifikatsioonides või määratud Inseneri poolt. Juhul kui ei ole võimalik kinni pidada

projektis esitatust, tuleb teha projektimuudatus ja saada selleks Inseneri heakskiit.

Kõik kaevetööd teostatakse viisil, mis häirib kõige vähem liiklust ja põhjustab minimaalselt

ebamugavusi jalakäijatele või takistab juurdepääsu hoonetele ja muudele rajatistele. Vajadusel

tagab Töövõtja ajutise juurdepääsutee nii jalakäijatele kui ka liiklusele. Kogu väljakaevatud materjal ladustatakse hunnikusse nii, et see ei häiri tööd ega tööd tegevaid inimesi või kolmandaid pooli ning

ei takista liiklemist teedel või juurdepääsu alalistele rajatistele.

Avalikkusele ohutuse ja kaitse tagamiseks paigaldab Töövõtja omal kulul tõkked, valgustuse, hoiatavad märgid, kaitsereelingud, jalakäijate ülekäiguteed kaevikutele ja tagab valve.

Kommunikatsioonide läheduses tuleb kaevata käsitsi. Lahtikaevatavad kommunikatsioonid tuleb

toestada. Kommunikatsioonide liivalused tuleb taastada.

Puude läheduses kaevetööde teostamisel võtta tarvitusele abinõud, et võimalikult vähe vigastada puude juuri. Elektri õhuliinide all töötades rakendada vastavaid ettevaatusmeetmeid.

Pärast eramaadel teostavaid kaevetöid tuleb taastada endine olukord, mis oli enne kaevetööde algust

(haljastus, teed, aiad jne).

Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610, RIL 77 või tootja nõuete ja juhiste järgi.

4.5.1. Kaeviku täide

Tasanduskiht

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

20

Kaeviku põhja on ette nähtud tasanduskiht paksusega min 150 mm, mõõdetuna sirge toruosa seina

alapinnast. Tasanduskiht liiklustsoonis kõikidele torustikele ja väljaspool liiklustsooni <PN10

survetorudele teha alati liivast, kruusast või killustikust.

Tasanduskihi materjaliks kasutatava loodusmaterjali suurima lubatud terasuuruse/fraktsiooni (dmax) määrab ära kasutatava toru välisläbimõõt (de):

- de < 200 mm, dmax = 20 mm

Killustikku võib kasutada torudele, mille välisläbimõõt on ≥ 110 mm. Killustiku maksimaalne terasuurus on 16 mm.

Tasanduskihi tihedusaste peab olema vähemalt 98% ja tihendamine tuleb teha mehhanismidega.

Pinnas ja tasanduskihi materjal ei tohi olla jäätunud.

Kui paigaldamise ajal langeb temperatuur alla -15 °C, tuleb tööd jätkata tootja erijuhiste järgi. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet

peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. Järgida tuleb RIL 77 ja MaaRYL 2010 nõudeid, samuti

valmistaja juhiseid.

Algtäide

Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab

torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale.

Algtäidet tuleb paigaldada viisil, mis takistab oleva pinnase sissevajumist või täitematerjali segunemist oleva pinnasega. Täidet tuleb kaitsta igasuguste ettenähtavate kandevõime, stabiilsuse

või paigutuse muutuste eest, mida võivad põhjustada kaeviku toestuse eemaldamine, pinnaseveetase, muud külgnevad kaevamistööd.

Täite paigaldamise ajal tuleb eritähelepanu pöörata torustiku suuna ja kõrguse paigaltnihkumise

vältimisele.

Algtäite tegemisel asetatakse materjal samaaegselt enam-vähem samale kõrgusele mõlemale poole toru, kaevu, alustuge, tugisammast või silda. Toru ja kaev peavad säilitama oma esialgse asukoha ja kalde. Kaeviku täitmine külgedelt toimub ettevaatlikult ja mitte paksema kui 150 mm täitekihiga.

Esimene täitekiht võib ulatuda maksimaalselt poole torukõrguseni.

Töö esimesel etapil lükatakse täide laiali labidatega või muul viisil ning tihendatakse nii, et õigele kõrgusele paigaldatud toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustatud. Kaeviku algtäide tehakse ja

tihendatakse homogeense kihina ka toru pikisuunas, eriti oluline on seejuures toru alumist poolt

toetava täitekihi hoolikas tihendamine.

Algtäide tehakse liivast. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0.02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja

kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema

tihendatav.

Iga kiht tihendatakse eraldi käsitsi kuni kuivtihedusaste saavutatud Proctorteimi käigus (näiteks test 12 BS 1377st) on vähemalt 95% maksimumtihedusest, kui toru asub olemasoleva tee all. Kui toru

ei asu liikluspiirkonnas ja uute teede all, siis peab tihendusaste olema vähemalt 90%.

Tihendusastme testimine toimub Inseneri poolt määratud kohtades ja keskmiselt 150–250 m tagant.

Lõpptäide

Ülejäänud tagasitäide, lõpptäide kuni maapinnani asetakse kaevikusse 300 mm kihtidena ja

tihendatakse. Torude puhul, mille välisläbimõõt on ø200 mm ei rakendata tugevat tihendamist kuni 300 mm kõrguseni toru ülaservast. Suuremate torude puhul on see kõrgus 500 mm.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

21

Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav. Liikluspiirkonnas tuleb üldjuhul kasutada

juurdeveetavat, lõpptäiteks sobivat pinnast. Kui kaevikust väljakaevatud pinnas on sobiv ja Insener

selle heaks kiidab, võib väljakaevatud pinnast kasutada lõpptäiteks ka liikluspiirkonnas.

Väljaspool liikluspiirkonda võib lõpptäiteks kasutada kaevikust väljakaevatud pinnast või juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Tihendamine tuleb sooritada kihtide kaupa. Toru

ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega

kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke.

Liikluspiirkonnas (teede all) tuleb lõpptäide tihendada vastavalt teekatte konstruktsioonile, so

asfaltbetoonkatte korral 98% maksimumtiheduseni (Proctorini) ja killustikkatte korral 95%

maksimumtiheduseni.

Väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) on soovitav lõpptäide tihendada 90% maksimumtiheduseni

(Proctorini) või juhinduda Inseneri ettekirjutustest. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide

hiljem tihenedes jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele.

Tagasitäitmisel tagada sademevee juhtimine hoonest eemale.

Kui tihendusaste on väiksem kui nõutud, siis tehakse täiendav tihendamine ning uut

tagasitäitematerjali kihti ei paigaldata enne, kui eelnevalt paigaldatud materjali kiht on

nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole ikkagi vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal 150 mm paksuselt kuni eelmise vastuvõetava tihendusastmega kihini ning

tehakse täiendav tihendamine, kuni saadakse rahuldav tulemus. Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäite materjali kiht.

4.6. Veetõrje ehituskaevikust

Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul. Veetõrje meetodi valiku teeb Töövõtja, soovitav kasutada pinnase

kuivendamist, so näiteks nõelfiltreid.

Töövõtja tagab tööjõu, materjali ja seadmed nende tööde tegemiseks, mis on vajalikud pinnaveetaseme ja hüdrostaatilise rõhu alandamiseks ning kontrollimiseks, et kaeve- ja ehitustöid

saaks teostada kuivas keskkonnas.

Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine ehituskaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist.

Enne veetõrje alustamist vaatavad Töövõtja, Tellija ühiselt üle kõik konkreetsel ehitusplatsil asuvate

või sellega külgnevate ehitiste, rajatiste jm olukorra. Ehitisi, rajatisi jm pildistatakse, et oleks olemas tõendusmaterjal, kui hiljem peaks esitatama kahjunõudeid. Töövõtja pakkumine peab sisaldama

piisaval arvul fotode tegemisega seonduvaid kulusid.

Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö

teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel

järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju.

Loodusesse juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest, mille kohta teeb kaeveloa andja kaeveloale kirjaliku märke.

Kõik kulud, mis on seotud veetõrjetöödega, peab Töövõtja arvestama pakkumise hinna sisse.

4.7. Ehitusaegse kanalisatsiooni tagamine

Ehitustööde ajal tuleb sobival meetodil vastav teenus säilitada ning tagada teenuse ja kulumõõtmise selline tase, nagu see oli enne ehitustöödega alustamist.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

22

Kõik olemasolevad süsteemi osad tuleb võimalusel hoida töös seni, kuni projekteeritud lahendus on

valmis ehitatud.

Töövõtja peab teostama kõik ajutised tööd ja võtma tarvitusele vajalikud meetmed, et tagada olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi, mille osas töid ei tehta, kuid võivad olla mõjutatud tööde teostamisest, normaalne funktsioneerimine.

Töövõtja peab hoidma kõik tööpaigad vabad reoveest ning arvestama kõiki riske, mis võivad

kaasneda ükskõik millise üleujutusega. Sellise ohu korral peab Töövõtja platsile organiseerima piisava võimsusega pumbad ja kasutama muid meetmeid, et hoida tööplatsid ja kaevikud kuivad. Töövõtja kannab kõik sellised riskid ja nendega seotud kulud ning peab korvama kõik kahjud, mis

läbi üleujutuse võivad tekkida.

Töövõtja on täielikult kogu lepingu täitmise vältel ise vastutav, et kõik tema poolt teostatavad tegevused oleksid varustatud kõikide ajutiste teenustega nagu vesi, elekter, gaas, suruõhk ja reovee

ärajuhtimine jms ning katab sellega seoses tekkivad kulutused.

4.8. Likvideeritavad rajatised

Projekti piirkonnas on vajalik seoses survekanalisatsiooni torustike ümberehitamisega likvideerida olemasolevaid torustikke.

Kõik likvideeritavad torustikud on plaanidel tähistatud ristidega.

Kõik torustikud, mis jäävad projekteeritud torustike kaeviku alasse, tuleb pinnasest eemaldada.

Likvideerimine tuleb teostada likvideeritava torustiku ja kasutusele jääva torustiku ühenduskohas. Likvideerimise tulemusena ei tohi tupikuna töösse jääda vana torustikku. Keelatud on

survetorustikku likvideerida siibri või maakraani sulgemise ja spindli eemaldamisega. Sadulühenduse

korral tuleb vana sadul eemaldada, ning asendada remondimuhviga. Peatorul paikneva kolmiku või äärikühenduse korral tuleb likvideeritavale hargnemisele paigaldada pimeäärik. Vanade toruotsade sulgemine näeb ette toruotsa sulgemist veetihedalt, toruotsa täisbetoneerimist.

4.9. Materjalide nomenklatuur

• Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal esitada Tellija poolt määratud

ehitusjärelvalve insenerile (edaspidi Insener) kasutatavate materjalide tehnilised näitajad, nõutud standarditele vastavust tõendav dokumentatsioon ning nimekiri nende materjalide

tootjatest ning tarnijatest. Inseneril on õigus nõuda täiendavat informatsiooni (katsete

tulemused, paigaldusjuhised jne). Materjalide kasutamiseks tuleb saada Inseneri kirjalik nõusolek.

• Kõik joogiveega kokkupuutuvad materjalid peavad olema saanud kasutusloa

Tervisekaitseametilt. • Materjalide transport ja ladustamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele

ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti

tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada.

Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja. • Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt

markeeritud.

• Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Inseneri nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema

tehnilis-majandusliku tulemuse. Varem kasutusel olnud materjale ei ole lubatud kasutada.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

23

5. Keskkonnakaitse

5.1. Keskkonnakaitse ja hooldusjuhend

Ehitamise käigus tuleb vältida tarbetut keskkonna kahjustamist. Töövõtja peab võtma vastavad meetmed, tutvustamaks kõigile oma töötajatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitseseadusi ja –nõudeid

ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke kontrollmeetmed, enne kui lubab töid jätkata.

Töövõtja ehitab ja paneb tööle vajalikud kogumisseadmed, nagu näiteks kõrvalejuhtimisvallid,

kraavid, dreenid, õlieraldid, settetiigid jms., et vältida saastumist ja hõljuvained välja setitada. Kogutud ained hävitatakse Tellija esindaja poolt heakskiidetud viisil. Mahaloksumise korral tuleb kohe võtta meetmed saastunud alade puhastamiseks.

Kui mõni Töövõtja töötaja eirab keskkonnakaitse eeskirju, on see piisavaks põhjuseks, et Tellija esindaja teeks vastavalt töövõtulepingule korralduse süüdlase eemaldamiseks ehitusplatsilt ja/või

peataks omal äranägemisel täielikult või osaliselt väljamaksed, kuni on rakendatud heastavad

meetmed.

Üldjuhul koostatakse hooldusjuhend projekti koosseisus olevatele mittestandardsetele lahendustele. Rulluisutajad, rulasõitjad ning tõukerattaga liikujad on eriti tundlikud teekatte ebatasasustele nagu

makropraod, augud, liiv, kivid. Seetõttu tuleb perioodiliselt teekatet puhastada harjamisega. Talvine

libedustõrje kuulub iseenesest mõistetavalt jalgtee hooldustööde nimistusse.

Ülevaade tähtsamatest punktidest tee kasutajale:

• Teed ja tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud;

• Kattega teel tohib sõita niisugune sõiduk, mis toetub tee pinnale pneumaatiliste või elastsete rehvidega (roomikutega), aga ka hobusõiduk, millel ei ole pneumaatilisi rehve;

• Neid sõidukeid, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda

tee katet, liikluskorraldusvahendeid, lumetõrjeseadmeid ja teise rajatisi või teemaad kui viimane ei

ole selliste sõidukite liiklemiseks kohandatud tuleb vedada eriveeremiga (treileriga)

• Teel on keelatud:

o Lõhkuda teekatet liikluse piiramiseks;

o Sulgeda või tõkestada sõiduteed ja rajatisi mistahes esemete, sõidukite või veostega;

o Sõita neil teeosade, mis on liiklemiseks suletud või keelatud;

o Sõita teele ja sealt maha neis kohtades, kus puuduvad peale- ja mahasõiduteed;

o Ladustada materjale, mis võivad kahjustada teed ja keskkonda, piirata teel nähtavust või ohustada muul viisil liiklust;

o Teele maha loopida või ladustada prahti ning jäätmeid ja juhtida sinna fekaale.

Tänava kaitsevööndisse omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab paigaldaja

omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tänava omanikul õigus teabevahend kõrvaldada.

5.2. Jäätmekäitlus ja jäätmekava

Jäätmete käitlemisel tuleb arvestada nõuetega kehtivas Harku valla jäätmehoolduseeskirjas.

Jäätmehoolduseeskirja eesmärgiks on säilitada puhas ja terviklik elukeskkond, vähendada jäätmete

koguseid nende tekkekohas ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

Torustiku ehitustööde käigus tekkivad võimalikud jäätmed on torustiku rajamisest ülejäänud

materjalid (pakendid, toru otsad jms) ja likvideeritavate kaevude elemendid.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

24

Ehitusjäätmed nagu pinnas, kivid, lammutatud asfaltkate peavad olema eelnevalt liigiti sorteeritud

ning tuleb ära vedada ehitusjäätmeid käitlevatesse ettevõtetesse. Täpsem info on saadaval Harku

valla kodulehel https://www.harku.ee/jaatmemajandus

Muu tekkiv ehituspraht tuleb koguda selleks ette nähtud jäätmekonteineritesse ja tuleb ära vedada jäätmekäitlusettevõttesse.

5.3. Teekatete taastamine

Katete taastamise orienteeruv ulatus on esitatud koondplaanil. Konkreetsed taastamismahud

sõltuvad töövõtja kasutatavast tehnoloogiast.

Katete taastamise tüüpristlõiked on toodud projektis eraldi joonisel.

Kõik kaevetööd ja katete taastamine tuleb teha vastavalt omavalitsuse kaevetööde eeskirjale.

Kõigil torutöödega hõlmatud teedel viiakse taastamine läbi vähemalt minimaalses nõutud mahus

vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 03.08.2015 määrusele nr 101.

Asfaltteede taastamisel tuleb lähtuda Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 käskkirjaga nr 0314

kinnitatud juhendist „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“.

Kaevukaaned paigaldatakse asfaltkattega ühte tasapinda (tolerants ei ole lubatud).

Enne asfalteerimist lõigata kaevetsoonist +50 cm mõlemale poole jäävad asfaldiservad sirgeks ning

asfalteerida koos killustikaluse tegemisega. Alla 1m laiuseid taastatavaid asfaltribasid jääda ei tohi,

seega enne asfaldikihi taastamist lõigata vähemalt 1m laiuseks.

Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kui kaevetööde käigus vigastatakse asfaltkatet (näiteks roomikekskavaatori

jäljed), taastatakse kate pindamise teel, samuti taastatakse haljastus endisel kujul.

Olemasolevate kõnniteede äärekivid tuleb taastamistööde käigus asendada kogu mahus uute äärekividega.

Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti

tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku

tagasitäite lõpetamist. Liiklusmärkide, piirdepostide, teetruupide, kirjakastide ja teiste ehitustööde käigus ajutiselt eemaldatud objektide algne seisukord tuleb taastada.

Kui tööde käigus rikutakse mõni olemasolev kaev siis tuleb ehitada uus kaev ujuva luugiga.

Tolmuvaba kattega teede puhul peavad kaevukaaned olema teekatte pinnaga samas tasapinnas, mujal 50 mm kõrgemal.

Asfaltbetooni kontrollimiseks võetavate proovikehade võtmise asukohad ja arvu määrab Insener.

Asfaltkatte, kruusapinnase ja tükkmaterjalist tee taastamisel tuleb lähtuda järgmistest eeskirjadest ja õigusaktidest:

- EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid;

- EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained;

- EVS 901-3:2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud;

- Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis, Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 0314,

23.12.2015.a.;

- Killustikust katendikihtide ehitamise juhis, Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 0215, 22.11.2016.a.;

- Pindamisjuhis MA 2017-20 (Maanteeameti peadirektori käskkiri 28.12.2017 nr 00326);

- Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrus nr 43).

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

25

Projekteeritud katendikonstruktsioonid

Ühekihilise asfaltkatte taastamine:

- AC 12 surf (100%tardkivi), h=6 cm

- Kiilutud lubjakillustikust alus, E min =170MPa kiilumisfraktsioon 16/32, 25kg/m2, põhifraktsioon 32/64, h=25 cm

- Liivast filtratsioonikiht, Kt=0,98, Kf≥1 m/ööp, h=25 cm

- Täitepinnas Kt=0,98; Kf≥0,5 m/ööp vastavalt vajadusele

- Tasandatud aluspinnas

Jalgtee asfaltkatte taastamine:

- AC 8 surf (45%tardkivi), h=5 cm

- Kiilutud lubjakillustikust alus, E min =170MPa kiilumisfraktsioon 4/63, h=20 cm

- Liivast filtratsioonikiht, Kt=0,98, Kf≥2 m/ööp, h=20 cm

- Täitepinnas Kt=0,98; Kf≥0,5 m/ööp vastavalt vajadusele

- Tasandatud aluspinnas

5.4. Haljastuse kaitsmine ja taastamine

Üksikpuude raidel tuleb juhinduda Harku vallavolikogu 29.03.2018 määrusest nr 8 "Puude raiumiseks

loa andmise kord Harku vallas". Kõrghaljastuse eemaldamisel tuleb taotleda raieluba vastavalt

kehtivale puude raiumiseks loa andmise korrale Harku vallas. Ilma raieloata kõrghaljastust eemaldada ei tohi.

Ehitustöödel on kohustus vältida säilitamisele kuuluvate puu okste ja tüve vigastamist. Ehitustööde

ajaks tuleb puutüvi kaitsta piirdega, kui piiret ei ole võimalik paigaldada tuleb tüvi vooderdada

plankudega või spetsiaalmähistega.

Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.

Kaevetöödel tuleb vältida puu võra raadiuses juurestiku olulist kahjustamist. Kaevetöö juurestiku

kaitsealal tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise.

Nt puu ümber tuleb asetada maha ehitusmasinate liikumiseks puitkilbid. Kui osa puu pindmisest

juurestikust kahjustatakse, tuleb vajadusel puuvõra kärpida (vee- ja toitainevarustuse halvenemise kompenseerimiseks on vajalik võra kärpimine).

Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine kooskõlastatakse

keskkonnaametiga. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga. Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks.

Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid keskkonnaameti poolt

väljastatud kirjaliku loa alusel.

Peale kaevetöötrassi tagasitäitmist ja tihendamist kaetakse taastatav muru-ala vähemalt 15 cm paksuse sõelutud uue huumusmulla kihiga, külvatakse muruseeme ning rullitakse. Võib kasutada ka

mätastust või muruvaipa, millele tehakse kasvumullast aluskiht, jätkuvahed täidetakse

kasvumullaga, kastetakse ja rullitakse. Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademevee äravoolu katetelt. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms. osakesi suurusega üle 20 mm. Muru külvinorm vähemalt 30 g/m2.

Puude ja põõsaste juurte piirkonnas tehakse tagasitäide 30-40 cm paksuse kasvumulla kihina ja

kastetakse. Puu juure kael peab jääma kattest vabaks.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

26

Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni esimese niitmiseni (s.h. kastma, väetama,

eemaldama umbrohu ja teostama esimese niitmise).

5.5. Katendite taastamine

Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik. Peale tööde lõpetamist tuleb taastada

ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, kruus jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemasolnud mahus.

Kõik kõnniteed, teeäärised, sõiduteed, aiad, tarad ja muud rajatised, mis on hävitatud, purustatud

või saanud kannatada ehitustööde teostamise käigus, tuleb taastada. Kõik taastatavad kõnniteed, teeäärised ja sõiduteed tuleb rajada sellisele alusmaterjalile, mis vastab alusmaterjalile esitatud

nõuetele ja on tihendatud tihendusastmeni vähemalt 95%. Kaeviku tagasitäidet tuleb tihendada

kihtide kaupa.

Pinnase esialgne seisukord tuleb taastada. Kui esineb vajumist peale taastustööde teostamist, siis tuleb taastatud kattekiht eemaldada ja teostada töö uuesti selliselt, et oleks saavutatud see olukord,

mis oli enne kaevetööde alustamist.

Enne tööde alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba ning pinnakatete taastamine peab toimuma vastavalt kohaliku omavalituse poolt kehtestatud normidele.

5.6. Muud taastamistööd

Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne pinnas ja ehitusjäätmed

eemaldada ning maapind tasandada.

Tööde käigus kahjustatud objektide (piirdeaiad, truubipäised, liikluskorraldusvahendid) taastamine on aktsepteeritav ainult sel juhul, kui neid on võimalik parandada sellisel moel, et tekkinud kahjustused on täielikult likvideeritud ning taastatud objekti väljanägemine ja kasutusomadused ei

ole halvemad ehituseelsest olukorrast. Objektid, mida sel moel taastada ei ole võimalik, peab Töövõtja asendada. Kahjustatud objekt loetakse lõplikult korrastatuks vaid juhul, kui nii Insener kui

kahjustatud objekti valdaja on taastamise tulemused heaks kiitnud.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

27

6. Kvaliteedi- ja kontrollnõuded ehitajale

6.1. Katsetamine

6.1.1. Üldist

Katsetuste (testide) eesmärk on demonstreerida ja kontrollida seadmete, masinate, süsteemide ja

protsesside funktsioneerimist vastavalt lepingule ja Tellija tingimustele. Lõpetamisjärgsete

katsetuste eesmärk on võrrelda tegelikke kulutusi Töövõtja poolt projekteeritud ja tema pakkumises

antud kuludega.

Kõik katsetused, kontrolltoimingud ja inspekteerimised, mida on kirjeldatud käesolevates Tellija Tingimustes ja/või on nõutud riiklike või kohalike õigusaktidega, tuleb läbi viia Töövõtja kulul

omanikujärelevalve ja asjassepuutuvate ametiasutuste esindajate järelevalve all.

Töövõtja peab omanikujärelevalvele teavitama piisavalt varakult oma kavatsusest katset või

kontrolltoimingut läbi viia. Juhul, kui katse või kontrolltoiming ei lõpe edukalt, on ka taaskatsetamine

kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ning toimub Töövõtja kulul.

Kui omanikujärelevalve nõuab täiendavaid katsetusi või kontrolltoiminguid (mida ei ole nõutud käesolevates Tellija tingimustes või seadusandluses), kannab katsetustega seotud kulutused

Töövõtja ainult sellisel juhul, kui katsetuse või kontrolltoimingu tulemusena ilmneb katse või

kontrolltoimingu objekti mittevastavus seadusandluses või Tellija tingimustes fikseeritud nõuetele. Sellisel juhul on ka taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ning

toimub Töövõtja kulul.

Veevarustuse- ja kanalisatsioonirajatistele annab töövõtja 5-aastase garantii.

6.1.2. Tehase- ja kohapealne testimine

Töövõtja peab Tellijale kirjalikult ette teatama 14 päeva rajatiste valmisolekust katsetusteks.

Seejärel peab omanikujärelevalve informeerima Töövõtjat 24 tunni jooksul teate kättesaamisest, kas

rajatiste testid kiidetakse heaks katsetustel väljastatud sertifikaadi alusel või osaleb Tellija ise katsetustel. Töövõtja peab Tellijale edastama testide numbrilised tulemused ning töökõverad.

Tehasetestide sertifikaadid (vastavussertifikaadid) peavad sisaldama järgnevat:

- mehaaniliste testide sertifikaadid ja struktuurteraste ning sulamite keemilised alalüüsid; - vastupidavustestid;

- teised Tellija poolsel nõudmisel tehtavad testid.

6.1.3. Käituskatsed

Käituskatsed peab Töövõtja teostama enne üleandmisakti taotlemist. Katsed tuleb läbi viia normaalsetes töötingimustes ja pideva määratud aja jooksul, v.a. survesüsteemide testid, mis tuleb

läbi viia 50% normaalsest töörõhust kõrgematel rõhkudel. Testid peavad näitama, et kõik osad

vastavad lepingujärgsetele tehnilistele ja töönõuetele. Kõik testimisel kasutatavad instrumendid peavad olema kalibreeritud ja nende täpsust tuleb vajaduse korral tõestada.

Töövõtja peab enne testide alustamist omanikujärelevalvelt kooskõlastuse saama. Iga tööde valmis osa peab töötingimustes olema terviklahendusena testitud, et kindlustada iga komponendi korrektne

funktsioneerimine terve süsteemiga kooskõlas.

Teostatakse järgnevad katsed:

- kontrollitakse kõikide klappide ja siibrite nõuetekohast funktsioneerimist ning lekkekindlust;

- kontrollitakse kõikide torustike liidete veekindlust; Kõik teised osad tuleb kontrollida vastavalt omanikujärelevalve juhistele.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

28

Samuti viiakse läbi veetorustike läbipesu (ja vajadusel desinfitseerimine) ning survekanalisatsiooni

läbipesu ja survekatse.

6.1.4. Veetorustiku läbipesu ja desinfitseerimine

Ehitatud veetorustikule tuleb teostada torustiku läbipesu. Torustiku läbipesu peab toimuma lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb

torustikust võtta veeproov, et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud

joogivee kvaliteedinõuetele. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 31.07.2001 määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.

Veetorustik tuleb desinfitseerida juhul, kui pärast torustiku läbipesu võetud veeproovi tulemused ei

vasta Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Veetorustik desinfitseeritakse kloorilahusega (konsulteerida kohaliku tervisekaitsetalitusega). Kasutusse antav torustik tuleb pärast

desinfitseerimist desinfitseerivast lahusest puhastada.

Atesteeritud proovivõtja poolt võetakse veeanalüüs, mida Terviseameti atesteeritud laboris uuritakse vähemalt järgmiste näitajate osas:

a. Coli-laadsed bakterid (esinemise korral määrata bakteri liik!)

b. Enterokokid

c. Escherichia coli

d. Kolooniate arv 22°C

6.1.5. Survetorustiku katsetamine

Survetorustiku kontrollimine veetihedusele tuleb teha vastavalt standardile SFS 3115 (vt. RIL 77- 2013).

Survekatse teostatakse peale torustiku venitamist katsesurvel min 10 bar või vähemalt 1,3 kordsel

töösurvel. Teadmata/kontrollimata paigaldusega torustiku survekatse teostatakse katserõhul 16 bar. Katsetus teostatakse OÜ Strantum töötaja poolt või juuresolekul.

Iga siibriga torulõik täidetakse aeglaselt veega ja õhk surutakse torust välja, katsetatakse kõiki

ühendusi. Surveproov viiakse läbi pumba abil ning põhineb toru täitmisel veega madalamast otsast.

Töövõtja tagab rõhumõõturite kasutamise, mida saab iseseisvalt jälgida. Omanikujärelevalvele esitatakse kuupäevaga varustatud tõend mõõturi mõõtmistäpsuse kohta.

Kui katsetamise käigus avastatakse mõni defekt, siis Töövõtja kõrvaldab selle otsekohe omal kulul.

Seejärel viib Töövõtja läbi uue katsetuse ja jätkab seda seni, kuni on saavutatud rahuldav tulemus.

Vaatamata katsetuste tulemusele, viib omanikujärelevalve läbi katsetamise perioodil ja pärast defektide kõrvaldamist ka visuaalse vaatluse.

6.1.6. Isevoolse torustiku katsetamine

Plastikust torustiku lekketest tuleb läbi viia standardi SFS 3113 kohaselt (vt. RIL 77-2013). Plastikust torustiku õhulekke test tuleb läbi viia SFS 3114 kohaselt.

Kaevude tihedust kontrollitakse visuaalsel vaatlusel. Kaevu plastosa peab olema veetihe.

Pärast kanalisatsioonitorustike paigaldamist, teeb Töövõtja igale torustikulõigule survepesu ja sisemise videouuringu värvikaamera abil OÜ Strantum esindaja juuresolekul. Ehitusjärelevalvele

tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud

võimaldama ehitusjärelevalve jälgida uuringuprotsessi. Torulõikude ja/või ühenduste halva

nähtavuse korral võib osutuda vajalikuks torustike puhastamine ja kontrollitavast süsteemist vee möödapumpamine, mis toimub Töövõtja kulul. Lõpliku videouuringu tegemise ajal ei ole lubatud

(reo)vee juhtimine läbi uuritava torustikulõigu, kuna see võib torustiku uuringut segada.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

29

Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist

tähelepanu tuleb pöörata:

- torude ühendustele; - toru ja kaevude ühendustele; - kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele;

- torude pragudele, kujumuutustele, pinnakahjustustele, läbivajumistele, leketele, pinnasele või

muudele objektidele torustikus jne. Nimetatud kohtadel tuleb kaamerat aeglaselt liigutada ja anda ülevaade kõikidest komponentidest.

Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus.

Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja

mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud.

Videouuringute aruanne ja videosalvestus esitatakse kahes eksemplaris Tellijale. Videomaterjalina

esitatakse redigeerimata ja täielikud torustiku videouuringud DVD-l. Ebakvaliteetsed videoülesvõtted, mis ei anna fokuseeritud, korralikult valgustatud ja nähtavat pilti torustikust,

kõrvaldatakse. Ebakvaliteetsed TV-uuringud tehakse uuesti Töövõtja kulul.

Igale videolindi sildile ja karbile märgitakse filmimise kuupäev, kellaaeg, filmitud torustik ja selle

asukoht.

Pärast edukaid katsetusi ühendatakse torustikulõik süsteemiga ning ajutise torustiku võib

demonteerida.

6.2. Teostusjoonised

6.2.1. Üldist

Teostusjoonised koostatakse kõigi ehitatud ehitiste, tehniliste võrkude jms kohta ja esitatakse omanikujärelevalvele 2 eks paberil köidetuna kõvades kaantes ning digitaalselt vähemalt dwg

formaadis. Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset pumplate, kaevude ja sõlmede jne

tähistust. Juhul, kui projektis vastav tähis puudub, määrab selle Töövõtja.

Kui ei ole nõutud teisiti, siis kõik ehitiste mõõtmed tuleb joonistel esitada millimeetrites.

Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde algust kooskõlastada omanikujärelevalvega.

Teostusjooniste ulatus hoonete ja rajatiste kohta kooskõlastatakse Töövõtja ja omanikujärelevalve vahel täiendavalt.

- Kõik projektiga rajatud ehitised tuleb peale väljaehitamist mõõdistada. Mõõdistus tuleb teha

mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete kohaselt positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama

informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste

rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta. - Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga.

Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus torustiku asendiline ja kõrguslik

paiknemine määratakse ehitaja poolt, sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast.

Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. - Ehitatud rajatisest eristatuna tuleb teostusjoonisel sama detailsusega välja tuua kõikide tööde

käigus avatud olemasolevate tehnovõrkude parameetrid.

- Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade

torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

30

- Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud

ehitistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja -alune situatsioon

(haljastus, pinnakatted, piirded jms). - Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed

katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid.

- Teostusmõõdistused peavad olema esitatud digitaalselt vähemalt dwg ja dgn, paberkandjal

mõõtkavas M1:500 tehniliste võrkude kohta; M1:100 hoonete kohta. Teostusmõõdistused peavad vastama tööde läbiviimise hetkel kehtivatele nõuetele.

Teostusjoonised hoonete ja rajatiste kohta peavad sisaldama vähemalt alltoodut, kuid lõpliku

detailsuse lepib Töövõtja kokku omanikujärelevalvega.

Torustike teostusjoonised sisaldavad vähemalt:

- plaanid, lõiked – M1:100 (M1:50);

- detailid, sõlmed – M1:50 (M1:20, M1:10).

6.2.2. Teostusjooniste detailsus

Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja taristuministri määruse nr 34 „Topo-

geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistamistele esitatavad nõuded” toodud detailsusele.

Teostusjoonisel tuleb ära näidata oma õiges plaanilises ning kõrguslikus asendis kõik kaevikust näha

olnud ehitatud torustiku trassiga lõikunud maa-alused tehnovõrgud. Maa-aluste kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga

Tehnovõrguga lõikumiskohta esitatakse viitjoonega tekst tehnovõrgu nimetuse, tehniliste parameetrite ja absoluutkõrgusega. Kõrgus tuuakse välja:

- isevoolsete torustike korral toru põhja alla;

- kaugküttetorustike betoonkünade korral küna alla ja peale;

- eelisoleeritud kütteveetorude korral toru tsentrile; - vee- ja gaasitoru ning kanalisatsiooni survetoru toru peale; - üksiku elektri- või sidekaabli (ka kaitsetorus kaabli) ja -kaablitoru korral tsentrile;

- elektri- või sidekaablite paki korral paki alla ja peale.

Ehitatud rajatisest ja taustaelementidest eristatuna tuleb teostusjoonisel välja tuua ka teiste tehnovõrkude uued asukohad, kui nende asendit on ehitustööde käigus nihutatud rohkem kui 0,2 m

(nii kaevikuga paralleelsed kui ka lõikuvad).

Eristus tuleb joonisele kanda tehtud muudatuste ulatuses. Eristuseks kasutada suuremat joonejämedust ja lisatud teksti „Asukoht muudetud”.

Survetorustike sõlmede kohta tuleb koostada skeemid, millel on koos vajalike selgitustega esitatud

olemasolevad ja paigaldatud torud, liitmikud ja armatuur. Skeemile lisada projektile vastav sõlme

tähis ja kanda teostusmõõdistuse joonisele koos viitejoonega vastava sõlme juurde.

Reoveepumplate sees paiknevate torustike skeeme ei ole vaja lahti joonistada ja plaanil esitada.

Kaevukambrite mõõdud tuleb esitada nimiläbimõõduna millimeetrites (500; 800; 1000 jne).

Teleskooptoruga kaevudel tuleb ära näidata ka teleskooptoru läbimõõt (400/315; 560/500 jne).

Kõikide teostusmõõdistatud ja olemasolevate plasttorustike diameetrid tuleb esitada joonistel

välisläbimõõduna millimeetrites (De). Kõikide teostusmõõdistatud ja olemasolevate teras-, malm-,

asbesttsement- ja keraamiliste torude diameetrid tuleb esitada joonistel nimiläbimõõduna

millimeetrites (DN).

Teostusjoonisele kantud infole lisada projektijärgne kaevu või toru tähis ning viitjoon kirjeldatud

elemendi juurde.

Torude tehniline info lisatakse vastava torulõigu juurde. Isevoolsetel torudel on vaja esitada voolusuunda tähistav nool ja toru lang promillides (i = ...). Nii isevoolsetel, kui survetorudel tuuakse

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

31

välja sõlmpunktide või kaevude vaheline torulõigu pikkus (meetrites, kaks kohta peale koma), toru

mõõt ja materjal.

Torustikud peavad joonisel moodustama sidusa skeemi, st et visuaalselt ühendatud torustiku otste koordinaadid (x,y,z) peavad olema samad. Survetorude puhul peavad lõigud olema joonestatud katkematuna nii, nagu nad füüsiliselt looduses paiknevad. Näiteks veevõrgu peatorustik kulgeb

pumpla hoone seina äärest kuni esimese siibrikaevu teljeni või maasiibri leppemärgini katkematult,

seal järgmiseni jne. Kui vahepeal ongi peatorult tehtud sadulühendusega mahavõtte, siis need peatoru kontuuri ei katkesta. Sadulühendusega algava torulõigu alguspunkt peab aga asuma peatoru joonel. Tühja lõiku jääda ei tohi.

Isevoolsetel torudel peavad torud olema joonestatud lõikudena kaevu teljest kaevu teljeni või mõne

muu sihtobjekti väliskontuurini. Erandiks on üle 1000 mm läbi- või küljemõõduga kaevukambrid, kus toru katkestatakse kambri seinaga lõikumiskohas ja kambri väliskontuur kujutatakse toruga samal

kihil oma õiges asendis.

Teostusmõõdistada tuleb kõik ehitatud reoveepumplate elektripaigaldised kuni arvestikaevu või reoveepumplani.

Elektripaigaldiste teostusmõõdistused tuleb koostada eraldi aruannetena ning esitada lisaks tellijale

ning KOVile ka kohalikule elektriteenuse pakkujale vastavalt nende nõuetele.

Maapinna kõrgused lõplikul joonisel esitatud kaevuluukide ja siibrikapede kõrval peavad kajastama olukorda pärast pinnakatete taastamist.

Omanikujärelevalve nõudmisel on vaja esitada vahearuannetena teostusjoonised (ainult digitaalselt), kus tulenevalt reaalsest situatsioonist võivad taastatud pinnakatte kõrgused olla puudu või asendatud projekteeritud maapinna kõrgustega. Sel juhul peavad projekteeritud maapinna kõrgused

olema mõõdistatutest eristatud ja vastav märge peab olema joonisele selgelt loetavalt lisatud.

Teostusmõõdistuse (lõpliku) aruande joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud rajatistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja –alune situatsioon: haljastus, pinnakatted, piirded jne.

6.2.3. Fotod

Teostusmõõdistuse aruannetesse tuleb lisada kõikide konstruktsioonide, torustike, kaevude, kambrite, kaablite, sõlmede jms kohta vähemalt kaks digitaalfotot JPEG (.jpg) formaadis.

Kui torustikku ehitatakse lahtise kaevikuga, tuleb ka fotod teha selliselt, et fotografeeritava sõlme

või kaevu konstruktsioon oleks kaevikus nähtav.

Üks foto tuleb teha ülevaatepildina sõlmedest (sh kanalisatsioonikaevudest) selliselt, et oleks nähtav nii paigaldatud sõlm kui ka ümbritsev situatsioon. Fotol peavad olema äratuntavad kaevude ja

sõlmede detailid.

Lisaks ülevaatefotole tuleb teha survetorustiku sõlmest üks foto võimalikult pealtvaates, orienteeritult põhja-lõuna suunas (põhi ülespoole).

Fotol peavad olema selgelt eristatavad kõik koostatud sõlme elemendid (torud, armatuur, liitmikud).

Fotolt peab olema välja loetav kaevuta ühenduse asend ümbritseva situatsiooni suhtes ning ühenduskoht ise. Foto tuleb samuti teha põhja-lõuna suunas ja võimalikult pealtvaates.

Juhul, kui projektis ei ole toodud mõnele ehitatud sõlmele tähist, määrab tähistuse Töövõtja.

Fotod tuleb esitada süstematiseeritud andmebaasina, kuhu on iga foto kohta lisatud vähemalt

järgmised selgitavad tekstid :

- sõlme tähis foto ülemises servas;

- torude juures nende materjal, läbimõõt ja absoluutkõrgus;

- sulgeseadmete ja liitmike läbimõõdud (nimiläbimõõt või välisläbimõõt);

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

32

- absoluutkõrgus peatoru või sõlme keskmes asuva liitmiku (näiteks kolmiku) peale;

- muu asjakohane informatsioon.

Kõik failide nimed peavad sisaldama projekti ala, lõigu ning joonisel toodud kaevu või sõlme tähist.

Fotod tuleb esitada koos vastava teostusmõõdistuse aruandega elektroonilises formaadis.

Fotode töömahu ulatus ja esituse vormistus tuleb enne tööde algust kooskõlastada

omanikujärelevalvega.

6.2.4. Ehitatud rajatiste andmed andmetabeli vormis

Tellija erinõudena peab igale teostusmõõdistuse aruandele olema lisatud ehitatud rajatiste ruumiandmeid ja tehnilisi parameetreid sisaldav fail CSV formaadis.

Andmetabeli koostamise eesmärgiks on võimaldada rajatise andmete importimist Riiklikusse

Ehitisregistrisse ja rajatise valdaja geoinfosüsteemidesse või andmebaasidesse.

Tegemist on sisuliselt mõõdistatud rajatise koordinaatpunktide tabeliga, kus on lisaks

koordinaatidele, mis annavad kätte elemendi ruumikuju, toodud samal real ka vajalik hulk seda

konkreetset elementi iseloomustavaid parameetreid.

Tabelid koostatakse iga teostusjoonise faili kohta eraldi. Tabel peab olema koostatud täpselt sellel

joonisel toodud ehitatud rajatiste ulatuses. Muid elemente seal olla ei tohi.

Tabelid tuleb esitada digitaalselt vastavalt esitatud vormile „Teostusmõõdistuse andmetabel”.

Vormi täitmisel tuleb juhinduda alljärgnevast:

- Survetorudel esitatakse ristkoordinaadid kaevu teljele, siibri või maakraani tsentrile, veesõlme

tsentrile, kõikidele mõõdistatud käänupunktidele ja toru otsa (otsakork, muhv jne), kõrgused toru peale. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevatest kaevudest väljuvad või neisse suubuvad torud. Sel juhul esitatakse torule koordinaadid kaevust väljumise või kaevu

suubumise kohale toru peale.

- Kaevuluukidel esitatakse ristkoordinaadid luugi tsentrile ja kõrgused luugi peale. - Neljakandilistel kaevuluukidel esitatakse külgede mõõdud millimeetrites (tabeli „Märkus”

lahtris) kujul pikkus x laius (näiteks 420x500). Luugi külje suunda ehk pöördenurka ei esitata.

- Siibrikapedel esitatakse sarnaselt kaevuluukidele ristkoordinaadid luugi tsentrile ja kõrgused

luugi peale. Kapedele muid parameetreid (läbimõõtu vms) ei esitata. - Maakraan, siiber, läbimõõdu- ja materjali üleminek ning otsakork survetorustikel esitatakse

ristkoordinaatides torulõigu otsa, kõrguslikult toru peale.

- Veesõlmede, reoveepumplate koosseisu kuuluvaid detaile, nagu sadulühendused, äärikühendused, kolmikud, käänikud, pumbad jne tabelis ei esitata.

- Siibri spindlipikendus esitatakse kahe punkti vahelise joonena alguspunktiga siibri või

maakraani tsentril (kõrguslikult toru peale) ja lõpp-punktiga siibri kape tsentril (kõrguslikult

luugi peale), kape puudumisel spindlipikenduse ülemisse otspunkti. - Kaevukambrite puhul esitatakse kahe punkti vahelise joonena kaevusilindri sümmeetriatelg

alguspunktiga kaevu põhja tsentril ja lõpp-punktiga kaevu luugi tsentril.

- Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevad kaevusilindrid ja erikujulised kaevud. - Luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevate kaevusilindrite puhul esitatakse kaevusilindri

sümmeetriatelg alguspunktiga kaevu põhja tsentril ja lõpp-punktiga kaevu lae tsentril.

- Mittesilindriliste, ehk erikujuliste kaevude puhul esitatakse kambri põhja kontuur pindobjektina

ja lae kõrgus kambri põhjast millimeetrites (tabeli „Kaevukambri kõrgus” lahtris) - Pindobjekte saab tabelisse kanda ainult hulknurkadena - suletud polügoonidena. Ellips jm

„keerulised” geomeetrilised elemendid ei ole lubatud.

- Kõik tabelisse kantud punktid peavad olema esitatud kolme koordinaadiga L-EST97 ristkoordinaatide- ja BK77 kõrgussüsteemis järjestatuna XYZ. Koordinaadid esitada täpsusega

kaks kohta peale koma.

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

33

- Tabelites esitatud joon- ja pindelementide järjestikused murdepunktid esitatakse eraldi

ridadel, kuid punkte eraldi ei numereerita, kõik elemendi murdepunktid kannavad sama

numbrit (ID). - Punktelement hõivab tabelis ühe rea. Joonelemendi korral kantakse alguspunkt, iga järgmine

murdepunkt ja viimane punkt uuele reale.

- Pindelemendi korral kantakse samuti alguspunkt ja iga järgmine murdepunkt uuele reale

ainult, et viimane punkt peab täpselt kokku langema alguspunktiga, muidu jääb viimane lõik „joonistamata”.

- Joon- ja pindobjektide puhul tuleb silmas pidada punktide esitamise järjekorda. Elemendi

„joonistamise” juures ühendatakse koordinaatpunkt esimeselt realt järgmisega ja nii edasi

allapoole kuni selle elemendi viimase reani. Juhul kui vahetada punktide järjekord, ei moodustu mõistagi enam samasugune geomeetriline kuju.

- Pindobjektide juures tuleb vältida olukorda, kus element lõikab iseennast või kontuuril on

iseendaga korduvaid murdepunkte (nn kringlid). - Tabelis esitatakse kõikide teostusmõõdistatud plasttorustike diameetrid sarnaselt

teostusmõõdistuse joonisele välisläbimõõduna millimeetrites (De) ning teras-, malm-,

asbesttsement-, keraamiliste- jne torude diameetrid nimiläbimõõduna millimeetrites (DN).

- Tabeli lahtrites sisalduvate kümnendarvude (kaasaarvatud koordinaatide) kümnendkoha eraldajaks peab olema punkt, mitte koma (näiteks 1.234 mitte 1,234).

- Kümnendarvud ei tohi olla esitatud nn inglise stiilis, kus iga tuhandekordset eraldatakse komaga (näiteks on arv kümme miljonit kirjutatud kujul 10,000,000).

- Lahtritesse sisestatud kuupäevad peavad olema formaadis 01.01.2009 (kuupäev.kuu.aasta)

ja aastad formaadis 2009 mitte ´09 või 2009.a. vms.

- Lisaks rajatise ruumiandmetele (koordinaadid ja gabariidid) tuleb tabelisse salvestatud rajatise osade kohta lisada mõningaid tehnilisi parameetreid ja registri jaoks olulist infot.

- Tabeli vormi ülesehitust muuta ei tohi, st tulpade nimetused ja järjekord peab jääma samaks.

6.3. Load, vastuvõtmisakt

6.3.1. Kasutusluba

Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse Tööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule.

Kasutusloa taotluse koostab Töövõtja. Kasutusloa riigilõivu tasub Tellija ja esitab selle läbi

ehitusregistri loa väljastajale. Tellija peab osutama Töövõtjale igakülgset abi ja andma informatsiooni eelnimetatud loa taotluse ettevalmistamisel.

Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab Töövõtja ette valmistama ning

omanikujärelevalvele esitama järgmised dokumendid:

- Töövõtja poolt koostatud projektdokumentatsioon; - projektdokumentatsiooni muudatused;

- tehniline informatsioon kasutatud ehitusmaterjalide, toodete ja varustuse kohta (s.h.

sertifikaadid, katsetulemused, kirjeldused, kasutusjuhendid jne); - ehituspäevik (isekopeeruva päeviku puhul esimene ja teine koopia); - kaetud tööde aktid;

- teostusjoonised;

- katsetuste ja kontrolltoimingute aktid; - kasutuslubade taotlused koos kõigi lisadega.

Ülalnimetatud kasutusloa väljastamine on Omanikujärelevalve poolt Vastuvõtuakti väljastamise

eeltingimuseks.

6.3.2. Vastuvõtmisakti väljastamine

Omanikujärelevalve väljastab Töövõtjale vastuvõtuakti Töövõtja järgmiste kohustuste täitmisel:

Töö number: 2020_0062

Kuupäev: 17.06.2024

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Eelprojekti seletuskiri

34

- Töövõtja on teinud vastavalt Lepingule taotluse vastuvõtuakti väljastamiseks;

- Töövõtja on teostanud protsesside lõpetamiskatsetused vastavalt hankedokumentides

nõutule; - Töövõtja on Tellijale üle andnud teostusdokumendid vastavalt hankedokumentides nõutule; - Töövõtja on Tellijaile üle andnud kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud vastavalt

hankedokumentides nõutule;

- Töövõtja on koolitanud ja instrueerinud Tellija poolt nimetatud personali vastavalt hankedokumentides nõutule.

4

5

6

7

8

9

12 13

14

15 16

17 18

1

2

3

10 11

1

2

3

11 12

4

5

6

7

8

9

10

13 14

15

16 17

18

El 'H'

El 'H'

El 'H '

El 'H '

El 'H '

El 'H '

El 'H '

El 'H '

El 'H '

1

2 3

4

5

6

7 8

9 10

11

12

13

14 15

16 17

18

19

20

21

22

23

24

1

2

3

4

5

6

7

17

19

20

21

22

23

24

ühisõ u

immutusala

immutusala

immutusala jalgratta maja

jalgratta maja

pink

+1.00

+1.00

-0.5

-0.4

-0. 4

+1.00

+1.00

veepiir

Lutsu tn

2

Lutsu tn

4

jäätm emahutid

kiik tu rvamatiga

valgusti

liiv akast

kiik tu rvamatiga

liiv akast

pink

valgusti

jäätm emahutid

19814:001:0465

Lutsu tn 1

3.30 3.30

3.30

3.40

3.40 3.40

3.50

3.50

3.50

3.60

3.6 0

3.60

2. 80

2.9 0

3.0 0

3.1 0

4.40

4.4 0

4.50

3.30

3.30

3.40

3.40

3.50 3.60

3. 70

3.70 3.70

3. 80

3.90

3.90

3.90

4.00

3.30

3.40

3.50

3.60

3.70

3.80

3.80

3. 50

3.6 0

3. 70

3. 80

4.80

4.00

4. 00

4.00

4.1 0

4.10

4.00

4.00

4.0 0

4.00

4.1 0

4.10

4. 20

4.20

4.20

4.20

±0.00 = abs.k

.

4.05

± 0.0

0 = ab

s.k .

4.4 5

3.40

3.40

3.50

3.50

3.60

3.60

3.70

3.7 0

3.80

3.80

3.8 03.9

0

4. 10

4. 20

5.105.20

5.00

5.0 0

3.50

3.60

3.70

3.80

4.00

4.00

4.10

4.20

4.1 0

4.0 0

3.9 0

4.00 3.90

3. 90

4.4 3

4.2 5

4.2 5

4.0 3

3.7 3

3.5 4

3.8 5

97 1a

Lutsu tn

949c

Tee kaitsevöönd

Kraav 1

923 b

1:2 ,0 1:2

,0 -0.10%

-0.70%

1:2,0 1:2,0

1:2,0 1:2,0

3.11

RK 3.283.24

3.17

3.10

3.03

2.96

2.89

2.82

2.75

2.68

2.61

2.54

2.46

2.40

2.20

2.21

2.22

MK-1-projekteeritud liitumispunkt ühisveevarustuse süsteemiga maakraan DN32KLP-1-projekteeritud liitumispunkt

ühiskanalisatsiooni süsteemiga kontrolltoru De200/160

veemõõdusõlme asukoht

PE Ø40 sisseviik kaitsehülsis De110 mm

K11 Ø160 sisseviik kaitsehülsis De250 mm

SKVL-1 liitumispunkt sademeveekanalisatsiooni süsteemiga

Nõlv ja põhi kindlustada geotekstiilile paigaldatud munakividega 2 m ulatuses.

Tagasivooluklapp drenaažitorustikul

D11

D11

D11

D11

D11

D11

D11

D11

D11

D11

D11

D11

D11

K21

K21

1

2

2

12

1 2

3

1 2

K21

K21

projekteeritud immutuskaev

projekteeritud sademeveemahuti ≈2,9 m³

pumba paigaldamise võimalus

1

2 lehter

1

23

1

2

1

2

Projekteeritud kinnistu veetorustikV11 V11

Projekteeritud isevoolne kinnistu kanalisatsioonitorustikK11 K11

Projekteeritud kinnistu sademeveekanalisatsiooni torustikK21 K21

Projekteeritud kinnistu drenaažitorustikD11

AV Geodeesia OÜ; Kõrkja, Särje ja Lutsu tänavate vee-, kanalisatsiooni- ja sadeveetrassid, teostusjoonis; töö nr TJ-31/22, 17.03.2022

Veetorustik Isevoolne reovee kanalisatsioonitorustik Reovee survekanalisatsioonitorustik Sademeveetorustik

Olemasolev veetorustik Olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik

Olemasolev side kaabelliin

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev drenaažitorustik Olemasolev isevoolne sademeveekanalisatsioonitorustik

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev gaasitorustik

Kinnistu piir

Olemasolev kanalisatsiooni survetorustik

Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpingekaabel

Olemasolev truup

Olemasolev kõrgepingekaabel Olemasolev fiiberoptiline sidekaabel

Tingmärgid:

Muudatus Kuupäev Sisu Allkiri

Projekt

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Projekteerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 Faks. +372 664 5818 [email protected]

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

1:500

Kinnistu Lutsu tn 2 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni võrkude projekt

Asendiplaan

Loit Munter

Svetlana Kivistik EP

08.08.2024

2020_0062

VK-4-01

Projektijuht

Projekteerija

Projekteerija

Projekteerija

MSM OÜ Ehitajate tee 116 13517 Tallinn

[email protected] Tel. +372 5126338 EESTI

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Harku Vallavalitsus

[email protected]

Kallaste tn 12

76901, Harju maakond, Harku vald,

Tabasalu alevik

Teie 04.12.2024 373813

Meie 18.12.2024 nr 7.1-2/24/20774-2

Lutsu tn 2, Lutsu tn 4, Lutsu tn 6, Lutsu tn 8

ja Lutsu tn 10 kinnistute ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Harku valla Harkujärve

küla Lutsu tn 2 kinnistu (katastritunnus 19814:001:0469), Lutsu tn 4 kinnistu (katastritunnus

19814:001:0471), Lutsu tn 6 kinnistu (katastritunnus 19814:001:0472), Lutsu tn 8 kinnistu

(katastritunnus 19814:001:0474) ja Lutsu tn 10 kinnistu (katastritunnus 19814:001:0476) ehitusloa

eelnõu (menetlus nr 373813).

Lutsu tn 2 kinnistu asub riigitee nr 11182 Järvekalda tee (edaspidi riigitee) km 0,683-0,733

kaitsevööndis, teised nimetatud kinnistud asuvad väljaspool kaitsevööndit.

Ehitusluba antakse korterelamute (EHR koodid vastavalt 121404692; 121404737; 121404738;

121404739; 121404741) ehitamiseks.

Ehitusloa aluseks on Road-Expert OÜ koostatud „Harjujärve Argo 9 arendusala rajatavate teede

ja välistrasside projekteerimine: Lutsu 2, 4, 6, 8, 10 kortermajad. Eelprojekt. Töö nr 20033-2“0,675

Alal kehtib Argo 9 maaüksuse detailplaneering (planeeringu nr 041214_1333; töö nr 350-343; AS

EA Reng; 2005).

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu riigitee km 0,675.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 373813) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1. K4_EP_AA-1-01_DPpohijoonis - Lisa 2. 220332_EP_TL-3-01_v02_seletuskiri - Lisa 3. 200332_EP_TL-4-01_v03_vertikaal - Lisa 4. L246810_EP_VK-3-01_v02_Lutsu-2-seletuskiri - Lisa 5. L246810_EP_VK-4-01_v02_Lutsu-2-AP

Jana Prost

5792 4753, [email protected]