Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 22.11.2024 nr 6-1/6826-3

Meie 18.12.2024 nr 7.2-2/24/13718-8

Assaku lasteaia ja lähiala detailplaneeringu

kooskõlastamine märkustega

Olete taotlenud Transpordiametilt korduvat kooskõlastust Harju maakonnas Rae vallas Assaku

alevikus Assaku lasteaia ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 65301:002:1779,

65301:002:1781 ja 65301:002:1722, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua

eeldused lasteaia rajamiseks.

Oleme jätnud planeeringu kooskõlastamata 17.06.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/13718-4 ja 30.10.2024

kirjaga nr 7.2-2/24/13718-6 põhjusel, et planeeringu materjalide koosseisust puudus korrigeeritud

liikluskorraldusliku lahenduse joonis (koostanud Teedeprojekt OÜ; töö nr T04023), mis on vajalik

planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamiseks riigitee suhtes.

Planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa:

- Lisa 1. DP1208_seletuskiri

- Lisa 2. DP1208_pohijoonis

- Lisa 3. DP1208_tehnovorgud

- Lisa 4. T04023ES-TL1

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

RAE VALD HARJUMAA ASSAKU LASTEAIA JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

kovID DP1208

HUVITATUD ISIK: Rae Vallavalitsus

PROJEKT: Rae Vallavalitsus

Aruküla tee 9, 75301 Jüri alevik, Rae vald

reg nr 75026106

[email protected]

Koostajad:

Kadri Randoja [email protected]

Tel 5981 3141

Katrin Baumann

TÖÖ nr DP2201

2

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS:

A. SELETUSKIRI

B. JOONISED

C. DETAILPLANEERINGU MENETLUSDOKUMENTIDE LOETELU

D. LISAD

E. KOOSKÕLASTUSTE JA ARVAMUSE AVALDAMISE KOONDNIMEKIRI

NING KOOSKÕLASTUSED

A. SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ........................................................................ 4

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE

NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK .............. 5

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................ 8

3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS ....................................................... 8

3.2 PLANEERINGUALA MAAKASUTUS JA HOONESTUS ..................................................... 8

3.3 PLANEERINGUALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE ISELOOMUSTUS ...... 8

3.4 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD .................................................................. 8

3.5 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS ...................................................................................... 8

3.6 OLEMASOLEV HALJASTUS JA KESKKOND ...................................................................... 9

3.7 KEHTIVAD PIIRANGUD ...................................................................................................... 9

4. PLANEERINGU LAHENDUS ......................................................................................... 9

4.1 KRUNDIJAOTUS JA KRUNDI EHITUSÕIGUS..................................................................... 9

4.2 EHITISTE ARHITEKTUURINÕUDED .................................................................................. 10

4.3 PIIRDED .................................................................................................................................... 11

4.4 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ..................................... 11

4.5 HALJASTUS JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED .................................................................... 13

4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE ................................................................................................. 15

4.7 TULEOHUTUSNÕUDED ........................................................................................................ 15

4.8 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE ........................................................................ 15

5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ......................................................................................16

5.1 VEEVARUSTUS....................................................................................................................... 16

5.2 TULETÕRJEVARUSTUS ....................................................................................................... 16

5.3 REOVEEKANALISATSIOON ................................................................................................. 16

5.4 SADEME- JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE ................................................................... 16

5.5 ELEKTRIVARUSTUS .............................................................................................................. 17

5.6 SOOJAVARUSTUS ................................................................................................................. 17

3

5.7 SIDEVARUSTUS ..................................................................................................................... 18

5.8 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED .............................................................. 18

6. KESKKONNATINGIMUSED ............................................................................................18

6.1 MÜRA ........................................................................................................................................ 18

6.2 KESKKONNAMÕJUD JA KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS ................ 20

6.3 PÕHJAVESI .............................................................................................................................. 20

6.4 RADOON ................................................................................................................................... 20

7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ...........................21

8. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ............................................................21

B. JOONISED ................................................................................................................22

B. JOONISED

1. Situatsiooniskeem - AS-01

2. Kontaktvööndianalüüs joonis M 1:10 000 AS-02

3. Tugiplaan M 1:1000 AS-03

4. Põhijoonis M 1:1000 AS-04

5. Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000 AS-05

4

A. SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

Detailplaneeringu koostamise alused:

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Rae Vallavalitsuse 14.06.2022 korraldus nr 881 „Assaku

alevik Assaku lasteaia ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade

kinnitamine“.

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud alljärgnevate seaduste, õigusaktide, planeeringute ja

muude alusmaterjalidega:

- Planeerimisseadus;

- Ehitusseadustik;

- Rae valla üldplaneering (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462);

- Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering (menetluses, vastuvõetud Rae Vallavolikogu 20. aprill 2021

otsusega nr 151);

- Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks

2024-2035;

- Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine (Rae Vallavolikogu 20.09.2016 määrus nr 58);

- Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide,

projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord“;

- Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 “Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise

juhend“;

- Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas (Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus

nr 11);

- Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded (Rae Vallavalitsuse 30.08.2022

määrus nr 18);

- Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded

(keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32);

- Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisutusele,

sisekliimale ja korrashoiule (Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131);

- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“;

- Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;

- Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“;

- Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;

- Keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.

- Majandus-ja kommunikatsiooniministri 25.06.2015 määrus nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded

- Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“;

- Rae valla heakorraeeskiri (Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määrus nr 60);

- Rae valla jäätmehoolduseeskiri (Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73);

- Eesti Standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 "Päevavalgus hoonetes”;

5

- Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest;

- Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

- Eesti Standard EVS 809:1:2002 Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1:

Linnaplaneerimine;

Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud:

- Planeeritava ala geodeetiline alusplaan koos tehnovõrkudega, teostaja G.E.POINT OÜ,

08.02.2022, töö nr 22-G036;

- Haljastuse hinnang Järve tee 1, 3a ja L2 Assaku, Rae vald (Dendro SJ OÜ, 2022);

- Assaku alevikus Järve tee 1 ja Järve tee 3a mürahinnag, koostanud OÜ Hendrikson & Ko

(13.04.2022), töö nr 22004304;

- Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne Järve tee 1 ja 3a, Assaku alevik, Rae vald –

koostanud ML Balti OÜ (Radoon.ee) 27.04.2022.

(Vt. Lisa 1 – Uuringud)

Detailplaneeringu koostamise tehnilised tingimused:

- Adven Eesti AS 10.08.2022 tehnilised tingimused (e-kiri);

- Enefit Connect OÜ 24.08.2022 tehnilised tingimused NR EC-JUH-7/331;

- Elektrilevi OÜ 08.08.2022 tehnilised tingimused nr 419347;

- AS ELVESO 02.09.2022 tehnilised tingimused nr VK-TT 110.

(Vt. Lisa 2 – Tehnilised tingimused)

Detailplaneeringu koostamiseks tehtud eskiisprojektid:

- Assaku lasteaia detailplaneeringu liikluslahendus, eskiisi koostanud Teedeprojekt OÜ (november

2023), töö nr T04023.

(Vt. Lisa 3 – Eskiisprojektid)

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE

NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK

Detailplaneeringuala kontaktvööndi moodustavad olevad elamumaad, äri- ja tootmismaad, ühiskondlike

ehitiste maad, ärimaad ja maatulundusmaad. Planeeringuala paikneb Assaku aleviku keskuses ning

on ümbritsetud elamualade, äri- ja tootmisalade ning ka osaliselt maatulundusmaadega.

Planeeringualal asuvad olemasolev Assaku lasteaed ja olemasolevad päästekomando hooned. Järve

tee (11330 Järveküla-Jüri tee) ääres kulgeb jalgratta- ja jalgtee, mis ühendab kahte Assaku aleviku

poolt, mida poolitab Tartu maantee (2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee), samuti on olemas jalgratta- ja

jalgtee ühendus Jüri alevikuga. Järve teel, planeeringuala kõrval, asuvad bussipeatused (peatus Lehmja

kool), mida teenindavad Tallinna ning naaber omavalitsusi läbivad bussiliinid kui ka Rae valla siseliinid.

Lähiminevikus (10 aasta jooksul) on kontaktalal kehtestatud järgmised detailplaneeringud (seisuga

27.03.2024):

- DP1013 Ööbiku tee 11a kinnistu detailplaneering - kehtestatud 03.11.2020, Rae Vallavalitsuse

korraldusega nr 1461. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnistul sihtotstarve muuta elamumaaks ning määrata ehitus- ja

hoonestustingimused, juurdepääsud, tehnovõrgud ja haljastus;

- DP0441 Villemi ja Piibelehe kinnistute ja lähiala detailplaneering -kehtestatud 25.09.2019, Rae

Vallavalitsuse korraldusega nr 1181. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta kinnistute

senine sihtotstarve maatulundusmaast elamumaaks, moodustada kuus elamumaa krunti kuhu

6

rajada ridaelamuid ning neid teenindavateks üldkasutatava maa ja transpordimaa kruntideks.

Määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääs ja tehnovõrkudega

varustamine ning haljastus;

- DP0732 Veski tee 13A kinnistu ja lähiala detailplaneering - kehtestatud 16.04.2013, Rae

Vallavalitsuse korraldusega nr 383. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada olemasolev

elamumaa sihtotstarbeline kinnistu kaheks elamumaa sihtotstarbeliseks kinnistuks, määrata

ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine ning

haljastus.

- DP0705 Veski tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - kehtestatud 22.10.2013, Rae

Vallavalitsuse korraldusega nr 1143. Detailplaneeringu eesmärk on moodustada elamumaa

maakasutuse sihtotstarbega krundid üksikelamute ehitamiseks, määrata ehitus- ja

hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

- DP0926 Rannakivi tee 1 kinnistu detailplaneering - kehtestatud 30.05.2017, Rae Vallavalitsuse

korraldusega nr 737. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta 13.01.2009 Rae

Vallavolikogu otsusega nr 490 kehtestatud Rae küla Ranna kinnistu ja lähiala detailplaneeringut pos

6 osas ning jagada olemasolevast tootmismaa sihtotstarbega kinnistust välja transpordimaa

kinnistu, et ehitada välja Lehmja bussipeatuse ootepaviljon ja jalgtee.

- DP1056 Raki tee 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering - kehtestatud 16.02.2021, Rae Vallavalitsuse

korraldusega nr 259. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta kehtestatud

detailplaneeringuga (DP0402) määratud maakasutuse sihtostarvet, ehitus- ja hoonestustingimused

kolme elamumaa ja ühe transpordimaa sihtotstarbega krundi moodustamiseks. Kolme elamu

projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lahendada juurdepääs kinnistutele, liikluskorraldus,

tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.

- DP0966 Metsatuka-Raki kinnistu ja lähiala detailplaneering - kehtestatud 23.07.2019, Rae

Vallavalitsuse korraldusega nr 903. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevale

maatulundusmaa sihtotstarbelise kinnistu jagamine neljaks elamumaa krundiks, määrata ehitus- ja

hoonestustingimused väikeelamute ehitamiseks. Juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovarustuse

ja haljastuse lahendamiseks.

- DP1080 Piki kinnistu ja lähiala detailplaneering - kehtestatud 23.02.2021, Rae Vallavalitsuse

korraldusega nr 289. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta maatulundusmaa

sihtostarve elamumaaks, kahe krundi moodustamine, ehitus- ja hoonestustingimuste määramine

kahe elamu projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lahendada juurdepääs kinnistutele, liikluskorraldus,

tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.

- DP0702 Vaikepi kinnistu ja lähiala detailplaneering - kehtestatud 26.08.2014, Rae Vallavalitsuse

korraldusega nr 1128. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maatulundusmaa

sihtotstarbelise kinnistu jagamine ja sihtotstarbe muutmine ärimaaks ning äri- ja tootmismaaks,

määrata sellest tulenev ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada liikluskorraldus,

juurdepääsude ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

- DP0402 Järve tee 2 maatükk II, Puhangu-Raki maatüll II, Kroosi 4, Rae tee 12 ja Tammiksalu

kinnistute ja nende lähiala detailplaneering – kehtestatud 12.02.2008, Rae Volikogu otsusega nr

361. Kuna planeeringut jätkuvalt ellu viiakse (suurem maht on veel realiseerimata) on see

lähimineviku raamidesse nö mahutatud.

Kontaktvööndi alal menetluses olevad detailplaneeringud (seisuga 27.03.2024):

- DP0308 Alla kinnistu ja lähiala detailplaneering - algatatud 24.03.2020, Rae Vallavalitsuse

korraldusega nr 446.

- DP1017 Rae tee 4 kinnistu detailplaneering - algatatud 08.01.2019, Rae Vallavalitsuse

korraldusega nr 36.

- DP1195 Rail Baltica Assaku peatuse detailplaneering – algatatud 30.05.2023, Rae Vallavalituse

korraldusega nr 1150.

7

Piirkonna kiire areng, elamuehitus ning sellega kaasnev rahvaarvu suurenemine on tinginud vajaduse

olemasoleva lasteaia laiendamiseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada maa-ala ühiskondlike ehitiste maa ja

transpordimaa kruntideks, näha ette ehitusõigus pos 1 krundil olemasoleva kuni 2-korruselise lasteaia

laiendamiseks ja pos 2 krundil kuni 2-korruseliste ühiskondlike hoonete püstitamiseks ning määrata

ehitus- ja hoonestustingimused, juurdepääsud, tehnovõrgud ja haljastus. Planeeringuala suurus on

ligikaudu 2,27 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462

kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on enamus

alast ette nähtud perspektiivne ühiskondlike hoonete maa (AAp) ja väiksemas osas perspektiivne

elamumaa (EVp). Elamumaa osas on ette nähtud juurdepääsutee (sõidutee koos kõnniteega)

perspektiivse elamumaa ala teenindamiseks.

Väljavõte Rae valla üldplaneeringust:

Planeeringuala

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas menetluses oleva Rae valla põhjapiirkonna

üldplaneeringuga (vastuvõetud Rae Vallavolikogu 20. aprill 2021 otsusega nr 151), kus planeeringuala

maakasutuse juhtotstarbeks on kogu alal ühiskondlike hoone maa (AA).

Väljavõte Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringust:

Planeeringuala

Kontaktvööndi ala läbib ka autonoomne ühistranspordi koridor (tramm, BRT, iseliikuv buss vmt), mis

kulgeb Tartu mnt koridoris kuni Rail Baltic trassini, kus perspektiivselt asub Rail Baltic ja linna lähirongi

ühine peatusala (vt. joonis AS-02_Kontaktvööndi joonis)

8

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS

Detailplaneering on koostatud ligikaudu 2,27 ha suurusele alale. Planeeritav ala asub Assaku aleviku

idaosas, Tartu maantee (2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee) ja Järve tee(11330 Järveküla-Jüri tee)

vahelisel alal. Planeeringuala hõlmab Järve tee 1, Järve tee 3a ja Järve tee L2 kinnistuid, osaliselt jääb

planeeringuala sisse ka 11330 Järveküla-Jüri tee kinnistu.

3.2 PLANEERINGUALA MAAKASUTUS JA HOONESTUS

- Järve tee 1 on ühiskondlike ehitiste maa (65301:002:1779) sihtotstarbega kinnistu suurusega

12 351 m² ning kuulub Rae vallale.

Kinnistul paikneb ehitusregistri andmetel 2-korruseline lasteaia hoone (ehitusregistri kood

120560380) ehitisealuse pinnaga 1050,9 m² ja 88-kohaline 2-korruseline lasteaia hoone

(ehitiseregistri kood 121288201) ehitisealuse pinnaga 321 m². Kinnistut läbivad vee- ja

survekanalisatsiooni torustik ning gaasitorustik.

2-korruseline lasteaia hoone (ehitusregistri kood 120560380) külge on rajatud 4 moodulitest lasteaia

rühma, mis on praeguseks amortiseerunud ning tuleb likvideerida.

- Järve tee 3a on 50% tootmismaa ja 50% riigikaitsemaa (65301:002:1781) sihtotstarbega kinnistu

suurusega 7668 m² ning kuuluba Rae vallale.

Kinnistul paikneb ehitusregistri andmetel 1-korruseline päästeteenistuse hoone (ehitusregistri kood

120292980) ehitisealuse pinnaga 404 m² ja 1-korruseline garaaž (ehitusregistri kood 120292973)

ehitisealuse pinnaga 326 m². Kinnistul paikneb alajaam ja kinnistut läbivad madalpinge õhuliin, vee-

ja kanalisatsioonitorustik, survekanalisatsioonitorustik ja elektri madalpingekaabel. Kinnistule jääb

vana tuletõrje veevõtu koht, mis piirkonna päästekomando andmetel ei ole kasutuses ning ei ole

kasutuskõlblik.

- Järve tee L2 on transpordimaa (65301:002:1722) sihtotstarbega kinnistu suurusega 2279 m² ning

kuulub Rae vallale.

Kinnistul paikneb ehitusregistri andmetel jalgratta- ja jalgtee (ehitusregistri kood 220752051).

Kinnistul paikneb parkla lasteaia teenindamiseks ning bussipeatus, kinnistut läbivad tehnovõrgud

(vee- ja kanalisatsioonitorustik, survekanalisatsioonitorustik, gaasitorustik, elektri madalpinge

õhuliin, tänavavalgustus) ning kinnistul paikneb hüdrant.

- Osaliselt jääb planeeritavale alale 11330 Järveküla-Jüri tee transpordimaa (65301:003:1113)

sihtotstarbega kinnistu (kogu kinnistu pindala 30 191 m²) ca 400 m² ulatuses.

Sellel osas läbivad kinnistut jalgratta- ja jalgtee, gaasitorustik, vee- ja kanalisatsioonitorustik, elektri

madalpinge õhuliin ning tänavavalgustus.

3.3 PLANEERINGUALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE ISELOOMUSTUS

Planeeritavast alast põhjasuunas jääb Järve tee (11330 Järveküla-Jüri tee). Planeeritavast alast idasse

jääb maatulundusmaa kinnistu, mis vastavalt üldplaneeringu juhtotstarbele on perspektiivis ette nähtud

osaliselt tootmismaa kinnistuna. Planeeritavast alast lõunasse jääb olemasolev elamumaa kinnistu ning

selle kõrvale maatulundusmaa kinnistu, mis on vastavalt üldplaneeringule perspektiivis ette nähtud kui

elamumaa kinnistu. Planeeritavast alast läänepoole jäävad olemasolevad elamumaa kinnistud.

3.4 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD

Planeeritava ala asub Assaku alevikus 11330 Järveküla-Jüri tee ääres. Juurdepääsud planeeringualas

olevatele kinnistutele toimuvad 11330 Järveküla-Jüri teelt. 11330 Järveküla-Jüri tee ääres,

planeeringuala poolsel teepoolel kulgeb jalgratta- ja jalgtee.

3.5 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS

9

Kinnistuid läbivad mitmed olemasolevad tehnovõrgud ning nende kaitsevööndid. Järve tee 3a kinnistul

paikneb alajaam ning amortiseerunud tuletõrje veevõtukoht ning Järve tee L2 kinnistule jääb olemasolev

tuletõrje veevõtu hüdrant.

3.6 OLEMASOLEV HALJASTUS JA KESKKOND

Planeeritav ala on oma reljeefilt suhteliselt tasane (kaldega läänest ja itta). Kinnistud on haljastatud ning

osaliselt kõrghaljastatud.

3.7 KEHTIVAD PIIRANGUD

Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:

 Tehnovõrgud ja alajaam koos kaitsevöönditega;

 11330 Järveküla-Jüri tee kaitsevöönd 10 m äärmise sõiduraja servast;

4. PLANEERINGU LAHENDUS

4.1 KRUNDIJAOTUS JA KRUNDI EHITUSÕIGUS

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada maa-ala ühiskondlike ehitiste maa ja

transpordimaa kruntideks, näha ette ehitusõigus pos 1 krundil olemasoleva kuni 2-korruselise lasteaia

laiendamiseks ja pos 2 krundil kuni 2-korruseliste ühiskondlike hoonete püstitamiseks ning määrata

ehitus- ja hoonestustingimused, juurdepääsud, tehnovõrgud ja haljastus.

Võimalik on perspektiivis pos 1 ja pos 2 krundid omavahel liita (näiteks vajadusel lasteaia territooriumit

suurendada), vastavalt etapp II järgselt moodustatud kruntide skeemile (vt. skeemid joonisel AS-04

Põhijoonis) ilma uut detailplaneeringut koostamata.

Planeering näeb ette võimaluse planeeringulahenduses olevate kruntide liitmiseks tingimusel, et

liidetavate kruntide ehitusõigused moodustavad liitumise tulemusena tekkinud uue krundi ehitusõiguse

järgmiselt: liituvad lubatud hoonete arvud, hoonete lubatud kõrgus ei muutu, krundi ehitisealused pinnad

liituvad, hoonestusalad liituvad, parkimiskohtade arvud liituvad. Liidetud kruntidel liitub ka ehitusõigus,

kuid tagatud peavad olema normikohane parkimine ning liidetud krundid peavad kuuluma samale

omanikule. Selliselt on võimalik rajada alale ka suuremaid hoonekomplekse lähtudes vajadusest.

Detailplaneering näeb ette kogu kinnistute ulatuses abihoonete ja väikeehitiste (näiteks jalgrattaparkla,

prügimaja, mängumaja) ehitusõigusega ala, arvestada nähtavuskolmnurkade jmt.

Ühe abihoone maksimaalne ehitusalune pind on lubatud kuni 60 m2. Kuni 20 m2 väikeehitist ei arvestata

abihoone arvu hulka.

Transpordiamet on andnud nõusoleku, et „Anname nõusoleku hoonete kavandamiseks tee

kaitsevööndisse vastavalt väljakujunenud hoonestusjoonele, kuid mitte ligemale kui 25 m“.

Hoonestusala planeerimisel on vastava nõusolekuga arvestatud.

Planeeritavale krundile on seatud järgmine ehitusõigus:

Pos 1

Krundi kasutamise sihtotstarve Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil 2/3*

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 5 000 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus 12/5 m

Hoone suurim korruselisus 2 maapealset + 1 maa-alune

10

Pos 2

Krundi kasutamise sihtotstarve Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil 2/3*

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 2 000 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus 12/5 m

Hoone suurim korruselisus 2 maapealset + 1 maa-alune

*kuni 20 m2 väikeehitist ei arvestata abihoone arvu hulka

Pos 3

Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -

Hoonete suurim lubatud kõrgus -

Hoone suurim korruselisus -

Pos 4

Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala -

Hoonete suurim lubatud kõrgus -

Hoone suurim korruselisus -

4.2 EHITISTE ARHITEKTUURINÕUDED

Detailplaneering on koostatud Assaku lasteaia hoone laienduse rajamiseks ning teiste ühiskondlike

hoonete ning neid teenindavate hoonete või rajatiste rajamiseks.

Pos 1 ja 2 krundile on ette nähtud laiendada Assaku lasteaia hoonet või rajada uus muu avaliku

funktsiooniga hoone.

 Hoonete (sh väikesemahulised ehitised) eskiisprojektid peab kooskõlastama Rae valla arhitektiga;

 Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned ja kuni 20 m²

ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Väikeehitisi ei arvestata hoonete arvu hulka). Ehitisealuse pinna

moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust

mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa;

 katusekalle vastavalt põhijoonise „Kruntide ehitusõigused ja kitsendused“ tabelile toodule.

 katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi või plekki;

11

 Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega, arvestama peab

kontaktvööndi arhitektuurse vormikeelega ja kasutama sellele sobivaid viimistlusmaterjale näiteks

plekk, betoon, puit, klaas, vineer, puit, ilmastikukindel ehitusplaat, keraamiline plaat või krohvipinda.

 Fassaadidel tuleb kasutada vähemalt kahte erinevat materjali.

 Fassaad peab olema liigendatud nii vormilt, materjalidelt kui toonidelt.

 Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“)

ning arvestada aastal 2020 kehtima hakanud liginullenergiahoone projekteerimisnormidega.

4.3 PIIRDED

Piirete laad, asukoht ning vajadus täpsustatakse koos hoonete projektiga. Määrata ühtne piirete

lahendus hoonete arhitektuurist ning kontaktvööndi üldisest lahendusest. Väravad ei tohi avaneda

tänava poole. Tee poolne piire võib olla puidust lippaed või võrkpiire, kinnistute vahel võib olla võrkpiire.

Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste kõrvaldamine

ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada nähtavuskolmnurga

mõõtmeid. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad

oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei tohi

piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb

kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded.

4.4 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS

Teedeprojekt OÜ poolt on koostatud Assaku lasteaia detailplaneeringu liikluslahenduse eskiis (töö nr

T04023).

Liikluslahenduse eskiisi ülesandeks oli hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja

liikluskoosseisu. Analüüsiti lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada

ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava

perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Vajadusel näha ristmikele ette laiendused.

Planeeritav ala asub Assaku alevikus. Planeeringualale on projekteeritud üks juurdepääs riigiteelt 11330

Järveküla – Jüri, mis teenindab nii Järve tee 1 kui ka Järve tee 3 a kinnistut. Juurdepääsutee on

kavandatud Järve tee 3a kinnistu lääneserva võimalikult kaugele Rõõla tn ristmikust. Olemasolevad

mahasõidud Järve tee 1 ja 3a kinnistutele ning parklasse suletakse. Juurdepääsutee, mis paikneb Järve

tee 1 kinnistul, on ette nähtud ainult lasteaeda teenindavale transpordile (sissepääs ainult lasteaia loal).

Parkimine on kavandatud Järve tee L2 transpordimaal ja Järve tee 3a kinnistul. Parklad jäävad

ühiskasutusse Järve tee 1 ja 3a kinnistute vahel. Täiendavalt on mõlemale kinnistule eraldi kavandatud

parklad ainult teenindavale personalile (vastavalt 8 ja 7 parkimiskohta). Avalikus parklas, mis on

haljastusega liigendatud kolmeks osaks, on kokku 63 sõiduautode parkimiskohta (17+21+25), sh 2

parkimiskohta puuetega inimestele. Seega on kogu planeeringualal 83 parkimiskohta, mis vastab

parkimisnormatiivile. Parkimisnormatiiv on arvutatud vastavalt planeeritud sihtotstarbele lähtuvalt EVS

843:2016 Linnatänavad parkimisnormatiivile väikeelamute alal: lasteaed (1/120). Parkimiskohtade

täpne asukoht lahendatakse planeeritavate hoonete ehitusprojekti käigus.

Parkimiskohtade mõõtmed on vastavalt standardile EVS 843:2016. Parkimiskoha pikkust on

vähendatud 4,5 meetrini. Riigitee 11330 ja parkla vahelise ühendustee minimaalne laius on 6,0 m.

Ülejäänud planeeringuala ühendus- ja juurdepääsuteed on laiusega 3,5…5,0 m. Planeeritava ala

liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ja kliimaministri

17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ järgi.

Liikluslahenduses on arvestatud võimalusega, et lasteaeda teenindab väikebuss pikkusega kuni 9,0 m.

Bussipeatus on kavandatud võimalikult lähedale hoonetele nii, et reisijatel ei ole vajadust sõiduteed

12

ületada. Kavandatud on nn „liivakella“ tüüpi peatus, kus peatuv buss sulgeb liikluse. Kuna kõikides

parklates on võimalik sooritada tagasipööre, siis häirib peatuv buss vähesel määral parklas liiklemist.

Ristmiku kõrvaltee harule on projekteeritud jalgratta- ja jalgtee ülekäigurada, mis on peatee sõidutee

äärest 6,25 m kaugusel. Liiklusohutuse suurendamiseks on ületuskohale kavandatud kahepoolne

künnis, mille kaugus ülekäigurajast on 2,0 m.

Jalakäijatele on planeeringualas projekteeritud põhilistes liikumissuundades jalgteed nii, et hoonete

vahel liigeldes pole vaja sõiduteed ületada. Jalgteede laius on vähemalt 2,0 m. Kergliiklejate kinnistute

sisene liikumine lahendatakse täpsemalt hoonete ja rajatiste projekteerimise etapis.

Olemasolev jalgratta ja jalgtee riigitee 11330 ääres on planeeringualas ette nähtud rekonstrueerida nii,

et jalgratturid on jalakäijatest eraldatud. Projekteeritud on 3,0 m laiune kahesuunaline jalgrattatee ja 2,0

m laiune jalgtee. Kavandatav jalgratta- ja jalgtee on ette nähtud ühendada perspektiivse Rail Balticu

Assaku peatusega ja ühistranspordi sõlmega. Edasisel jalgratta- ja jalgtee projekteerimisel arvestada

maksimaalselt kõrghaljastuse säilimisega.

Pos 1 planeeritaval krundil eelistada teel mootorsõidukile hoovialast tulenevalt jalakäijat ja kergliiklejat

(jalgrattur, tõukerattur jmt). Täpsem katend ning tee laius lahendatakse järgmises projekteerimise

etapis. Võimalusel näha ette katend ning tee laius, mis mootorsõiduki liikumiskiirust pigem aeglustaks

ning tagaks seejuures maksimaalselt teel võimaliku viibiva jalakäija ja kergliikleja ohutuse.

Naaberkinnistute arendamisel näha võimalusel ette juurdepääs mootorsõidukitele pos 1 krundi

idapoolsest maantee poolsest osast (näiteks Põrguvälja tee 45 krundi kaudu). Sellisel juhul jääks

kinnistusisene planeeritud tee vaid erandjuhul sõidukitele kasutamiseks (näiteks mängualade

teenindamine vmt).

Jalgrataste parkimiskohad on ette nähtud pos 1 ja pos 2 kruntidele. Jalgrataste parkla täpne asukoht

lahendatakse planeeritavate hoonete ehitusprojekti etapis.

Jalgratastele näha ette 83 parkimiskohta.

Jalgrataste parkimise võimalus tuleb luua nii töötajatele kui ka lastele- ja lastevanematele, kes lapsi

lasteaeda toovad. Laste jalgratastele mõeldud parkimiskohad võiksid olla madalamad (vt näiteks Extery

madalamad jalgrattakaared). Töötajate jalgrataste parkimine võiks olla kaetud.

Projektlahenduse koostamisel on arvestatud sademevee hajutamise ja immutamisega kohapeal.

Sademevesi on võimalik juhtida parklate ja teedega külgnevatele haljasaladele. Lisaks saab neid alasid

talvel kasutada koristatud lume paigutamiseks.

Parklad (enam, kui 15 parkimiskohta) ja platsid varustada õli- ja liivapüüduriga.

Liiklussagedus kasvab riigitee 11330 Järveküla-Jüri tee vaadeldaval lõigul aastaks 2044 hinnanguliselt

kuni 1,5 korda. Seega on perspektiivne liiklussagedus ca 3600 auto/ööpäevas. Raskeliikluse osakaal

liikluskoosseisust on väike.

Planeeritav ala paikneb riigitee11330 Järveküla-Jüri tee kaitsevööndis. Kuna tegemist on asula sisese

alaga, kus kiiruspiiranguks on 40 km/h, siis riigitee kaitsevöönd võrdub tänava kaitsevööndiga, mille

laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m. Rae valla põhjapiirkonna järgne riigitee kaitsevöönd

Peetri ja Assaku alevikus on 30 m sõiduraja välimisest servast.

Transpordiamet on andnud nõusoleku, et „Anname nõusoleku hoonete kavandamiseks tee

kaitsevööndisse vastavalt väljakujunenud hoonestusjoonele, kuid mitte ligemale kui 25 m“.

Hoonestusala planeerimisel on vastava nõusolekuga arvestatud.

13

Kuna tegemist on asula sisese alaga ning teed ületavad lapsed, siis teeme detailplaneeringu raames

ettepaneku langetada kiirusepiirang 30 km/h.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada

ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda

Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestusala on planeeritud teemaapiirist

minimaalselt 25m kaugusel.

Arvestatud on nähtavuskolmnurkadega, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel

tuleb ette näha metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). Arendusega seotud

teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist. Riigitee

11330 ja juurdepääsutee ristmikul olemasolev gaasireguleerjaama rajatis tuleb ümber tõsta väljaspoole

nähtavuskolmnurka.

Ristmikul on kontrollitud peatumis- ja liitumisnähtavust vastavalt TPN §24 ning nähtavuskolmnurka

jalgratta- ja jalgtee lõikumisel sõiduteega (TPN §50). Arvestatud on ka peatusest väljuva bussi

nähtavusnõuetega (TPN §51). Nähtavuskolmnurkadesse ei tohi planeerida ja paigaldada nähtavust

piiravaid takistusi. Ristmikul olev gaasireguleerjaama rajatis tuleb ümber tõsta väljaspoole

nähtavuskolmnurka. Võrkaed Järve tee 5 kinnistul ei piira oluliselt nähtavust.

Riigitee 11330 olemasoleva ülekäiguraja nähtavuskolmnurka jääb hekk, mis tuleb likvideerida.

Enne bussipeatust on soovitatav paigaldada tekstiline teave „anna bussile teed“.

Ristmikul on kontrollitud pöördemanöövreid arvutusliku auto prügiveok pöördekoridoridega vastavalt

standardi EVS 843:2016 tabelitele 5.8 ja 7.7 (magistraali ja kõrvaltänava ristmik).

Planeeringu koosseisus kavandatud riigiteega ristuvaid tehnovõrke tuleb rajada kinnisel meetodil ning

lähtuda Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Planeeringu koostamisel on arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Vajadusel tuleb võtta projekteerimisel tarvitusele meetmed

„Rahvatervise seaduse“ § 8 lg 2 p 17 alusel kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002.a määruses nr 42

esitatud müra normtasemete tagamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või

ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

4.5 HALJASTUS JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED

Haljastuse planeerimisel arvestada tehnovõrkudega. Tehnovõrkudest, tee külgnähtavuse ja

nähtavuskolmnurkade ning parkimisest vabad alad kõrg- ja madalhaljastada maksimaalselt. Säilitada

maksimaalselt olemasolevat elujõulist kõrghaljastust. Kõrghaljastus planeerida gruppidena.

Hoonestatava krundi haljastuse lahendus tuleb anda hooneprojekti asendiplaanil. Kõrghaljastuse istiku

kõrgus istutamise hetkel peab olema 1,5 meetrit.

Haljastuse ja heakorra lahendamiseks koostada haljastusprojekt eelprojekti staadiumis. Põhijoonisel on

toodud soovituslik kõrghaljastuse ettepanek.

Haljastuse kavandamisel lähtuda Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrusest nr 11 „Haljastusnõuded

projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas“.

Planeeringuala dendroloogilise inventuuri koostas arborist-konsultant Sulev Järve (Dendro SJ OÜ)

märtsis 2022 (vt. Lisa 1 – Uuringud, Assaku Järve tee 1, 3a puittaimestiku hinnang).

Vastavalt inventuuri läbi viinud spetsialisti soovitusele tuleb säilitada II väärtusklass

14

i ning võimalusel III väärtusklassi puud ja põõsad. Puude all liikujate ohutuse tagamiseks tuleb raiuda

ohtlikud puud ning tellida arboristidelt hooldustööd puude elujõulisuse, dekoratiivsuse ja ohutuse

tagamiseks. Arvestades puude kasvukohta (lasteaed) tuleks puude seisundit hinnata igal aastal,

soovitavalt nii suvel kui talvel. Ehitus- või kaevetööde planeerimisel ning teostamisel tuleb juhinduda

EVS 939-3:2020 (Puittaimed haljastuses, osa 3: Ehitusaegne puude kaitse) sätestatud nõuetest.

Liiklemine, materjalide ladustamine, pinnase tihendamine, igasugused kaevetööd (ka kändude

juurimine) ning maapinna kõrguse muutmine (ka kasvupinnase koorimine) on säilitatavate puude

juurestiku kaitsealal keelatud.

Hoonestusala sisse jäävad II väärtusklassi puu tuleb säilitada, v.a olulise avaliku huvi korral ja hooneid

ning rajatisi juurekaitsevööndi alale mitte rajada.

Hoonestusala sisse jäävad III väärtusklassi puud võimalusel säilitada, kui siiski on vajadus

likvideeritakse, tuleb ette näha asendusistutus (asendusistutuse kohustust ei määrata kui on täidetud III

väärtusklassi kõrghaljastuse detailplaneeringu või projekteerimistingimuste järgne kõrghaljastuse

osakaal) samal kinnistul või kokkuleppel valla keskkonnaspetsialistiga mujal valla territooriumil. Kruntide

täpsem haljastusprojekt antakse koos hooneprojektiga.

Juhul, kui olemasolev kõrghaljastuse arv ei vasta nõudele, kus ühiskondlike ehitiste maa krundil iga 300

m² kohta vähemalt 1 puu (mille täiskasvamise kõrgus on min 6 m), siis on vajalik puid täiendavalt juurde

istutada.

Asendusistutus põhimõtted

Kui ehitustegevuse käigus ei ole võimalik vältida II–III väärtusklassi kõrghaljastuse raiet, siis tuleb

asendusistutuse määramisel lähtuda alljärgnevast:

1) II väärtusklassi kõrghaljastuse raiel tuleb iga raiutava puu asemel istutada vähemalt 6 samaväärset

liigiehtsat puuistikut;

2) III väärtusklassi kõrghaljastuse raiel tuleb iga raiutava puu asemel istutada 2 samaväärset liigiehtsat

puu istikut. Asendusistutuse kohustust ei määrata kui on täidetud III väärtusklassi kõrghaljastuse

detailplaneeringu või projekteerimistingimuste järgne kõrghaljastuse osakaal;

3) asendusistutuse puhul rakendatakse avalikule alale esitatud istikute nõudeid.

Ehitusloa menetluse käigus tuleb asendusistutuse tingimused lisada eraldi peatükina ehitusprojekti

seletuskirja.

Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad

vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele.

Avalikule alale rajatav haljastus peab vastama Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrusele nr 18

„Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded“.

Haljastuse rajamisel tuleb jälgida, et istikud oleksid liigiehtsad, istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad

olema liigitüüpilised. Istikutel ei tohi olla ohtlikke karantiinseid haigusi, kahjureid, kuivamistunnuseid,

kuivanud oksi ja oksatüükaid, rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi. Istikud peavad olema nii terved

ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Samuti peavad nad olema

liigiomaselt kujundatud. Planeeritavad krundid, mis on ilma kõrghaljastuseta, siis tuleb istutada

dekoratiivseid puid, põõsaid kuid ka hekke. Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob rahuliku ja

samas atraktiivse elukeskkonna.

Hoonete projekteerimisel arvestatud standardiga EVS-EN 17037:2019+A1:2021 "Päevavalgus

hoonetes”.

Jäätmete käitlemisel juhindutakse jäätmeseadusest ja Rae valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Prügi

kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteineri täpne asukohad

määratakse ehitusprojekti asendiplaanil.

15

Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja

ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist.

Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik

sõlmib vastava lepingu.

Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus.

Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla

jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes.

Ehitustöödel tekkivad jäätmed kuuluvad kas taaskasutamisele, äravedamisele vastavat jäätmeveoluba

omava ettevõtja poolt, kõrvaldamisele spetsiaalses ehitusjäätmete ladustuspaigas vastavalt

ladustuskoha kasutuseeskirjadele või antakse töötlemiseks üle vastavat jäätmeluba omavale

jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmete tekkimisel on valdaja kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi

ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks ja rakendama kõiki võimalusi

taaskasutamiseks.

4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE

Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta maksimaalselt 0.5 meetrit hoonestusala piires, kuid mitte

kõrgemale naaberkinnistute pinnast. Tuleb tagada olemasolevate säilivate puude kasvutingimused.

Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et

sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele.

Likvideeritava kasvupinnase käitlemine peab toimuma vastavalt jäätmehoolduseeskirjadele.

4.7 TULEOHUTUSNÕUDED

Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded” alusel ja tulekustutusvee lahendus vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr

10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord“.

Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele ja tulekustutuseks ning päästetöödeks peavad olema

hooned eraldatud üksteisest tuleohutuskujadega. Hoonete vaheline lubatud minimaalne tuleohutuskuja

on 8 m, mis on planeeringuga tagatud.

Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs

tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega (mitte vähem kui 3,5 m).

Vastavalt Siseministri 02.09.2010 määrusele nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded" tuleb sõidukite parkimine ette näha mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinas

olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 meetri kaugusele. Kui sõidukite parkimine on

välisseinale lähemal kui 4 meetrit, kasutatakse välisseinas materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina

üldpinnast ei ole avatäidete pindala olla üle 25 % ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri

ulatuses vertikaalsuunas.

Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Joonisel

AS-04 Põhijoonis on näidatud lubatud hoonestusala.

Olemasolev tuletõrjehüdrant asub planeeringualas, pos 4 krundil. Pos 2 krundilt likvideeritakse

olemasolev tuletõrje veevõtu koht, mis piirkonna päästekomando andmetel ei ole kasutuses ning ei ole

ka kasutuskõlblik.

4.8 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE

Detailplaneeringus tehakse ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks.

Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.

16

Peale detailplaneeringu kehtestamist ja maa kinnistamist tuleb võrkude valdaja ja maaomaniku vahel

sõlmida notariaalne kasutusõiguse leping.

Järve tee 3 kinnistule juurdepääsuks on ette nähtud juurdepääsutee servituudi vajadusega ala Järve

tee 3 kinnistu kasuks.

5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

Detailplaneeringu mahus on tehnovarustuse lahendus põhimõtteline. Lahendus täpsustatakse

tööprojektis.

Detailplaneeringu alasse jäävate olemasolevate ÜVK torustike peale piirkonnas VK-2 uusi kõvakattega

platse mitte planeerida.

5.1 VEEVARUSTUS

Veevarustuse osa koostamise aluseks on AS ELVESO tehnilised tingimused.

AS ELVESO on nõus lubama detailplaneeringu alale ühisveevärgist vett kokku kuni 6,0 m3 /d (180 m3

/kuus).

Detailplaneeringu alal asuvad olemasolevad liitumispunktid LP-1, LP-2 ja LP-3, detailplaneeringu alale

on planeeritavate hoonete veevarustus ühisveevärgiga planeeritud olemasolevatest liitumispunktidest.

Tulenevalt ala spetsiifikast on kokkuleppel ELVESO ASga detailplaneeringuga olemasolevatele

liitumispunktidele ja ühendustorustikele ette nähtud servituudi ala vajadus.

5.2 TULETÕRJEVARUSTUS

Planeeringualale on tagatud väline tulekustutusvesi olemasoleva hüdrandi baasil (vt Põhijoonis AS-04),

mis asub planeeringualal pos 4 krundil.

5.3 REOVEEKANALISATSIOON

Reoveekanalisatsiooni osa koostamise aluseks on AS ELVESO tehnilised tingimused.

AS ELVESO on nõus vastu võtma detailplaneeringu alalt reovett kokku kuni 6,0 m3 /d (180 m3 /kuus).

Detailplaneeringu alal asuvad olemasolevad liitumispunktid LP-1, LP-2 ja LP-3, detailplaneeringu alale

planeeritavatelt hoonetelt reovee ärajuhtimine on planeeritud olemasolevatest liitumispunktidest

ühiskanalisatsiooniga.

Tulenevalt ala spetsiifikast on kokkuleppel ELVESO ASga detailplaneeringuga olemasolevatele

liitumispunktidele ja ühendustorustikele ette nähtud servituudi ala vajadus.

Detailplaneeringu lahenduse loomisel on arvestatud detailplaneeringu alal paikneva olemasoleva

reoveepumplaga. Reoveepumplale on ette nähtud juurdepääs ja hooldusplats.

5.4 SADEME- JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE

Sademevesi immutatakse omal kinnistul. Täpne lahendus ning vee ärajuhtimissüsteemide asukoht

selgub projekteerimise käigus.

Arvestada intensiivsete sademetega ning näha planeerigu alale ette puhvertiike, kraave, nõvasid vms.

Täpsem lahenduse ning asukohad anda hoonete projekteerimise etapis (vt joonis AS-05 tehnovõrkude

koondplaan).

Sademevee ärajuhtimise süsteemid peavad töötama ja sademevete juhtimine (imbumine)

ühiskanalisatsiooni peab olema välistatud.

Sademevee minimeerimise aluseks tuleb võtta Rae valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning

sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017 – 2028 peatükk 10.4 „Sademevee käitluse

põhiprintsiibid”. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61

17

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.

Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest

vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee

suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid,

imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu,

vältides sademevee reostumist.

Maapinna kõrguse olulist ja põhimõttelist muutmist ei kavandata (arvestama peab olemasoleva pinnase

reljeefiga). Vajadusel on lubatud hoone- ning mängu- ja spordiväljakute aluse maapinna tasandamine

ja vähesel määral tõstmine. Täpne vertikaalplaneerimine ja sademevee lahendus tuleb lahendada

hoone projekteerimise käigus tulenevalt hoone ja platside asukohale.

Vertikaalplaneerimisel arvestada, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele ja tänava ning maantee

alale.

5.5 ELEKTRIVARUSTUS

Elektrivarustuse osa koostamisel on aluseks OÜ Elektrilevi tehnilised tingimused.

Detailplaneeringu alal on näha ette nähtud uus asukoht komplektalajaamale (11330 Järve-Jüri tee

äärde), mille teenindamiseks on tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on

planeeritud 10 kV maakaabelliiniga sisselõikega olemasolevasse keskpinge maakaablisse KPL53160

(maakaabel kulgeb paralleelselt 11330Järve-Jüri teega). Olemasolevad madalpinge tarbijad on ette

nähtud uue alajaama toitele. Uuest planeeritud alajaamast on ette nähtud uutele hoonetele välja eraldi

fiidrite 0,4 kV maakaabelliinid. Hoonete elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV

liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele. Liitumiskilbid peavad

olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist hooneteni on ette nähtud maakaabliga.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. Planeeritava teemaa äärde

on ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Elektrikaablite planeerimine piki

sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite

kaitsetsoonidesse.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringus on

määratud väljaspool planeeritavat ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.

Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada

Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks

tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda

Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute

aadressid.

5.6 SOOJAVARUSTUS

Soojavarustuse osa koostamise aluseks on Adven Eesti AS tehnilised tingimused.

Detailplaneeringu alal on gaasivõrguga liitumiseks kaks liitumispunkti.

Olemasoleva lasteaia Järve tee 1 (pos 1) kinnistul on liitumine gaasivõrguga olemas ja planeeritava

hoone küte on lahendatud olemasoleva liitumise kaudu. Detailplaneeringus planeeritava jalgratta- ja

jalgtee ning gaasitorustiku kõrguste mitte sobivusel on vajalik gaasitorustiku kaitsta või ümber ehitada.

Järve tee 3a kinnistu (pos 2) liitumispunkt on ette nähtud moodustatava kinnistu piiril olemasolevale

gaasitorustikule. Antud liitumispunktiga hetkel ühenduses olev kinnistu sisene gaasitorustik on ette

nähtud likvideerida.

18

A-klassi ehk liginullenergiahoone puhul soojavarustusena ette näha ka alternatiivseid lahendusi

(taastuvenergiaallikad, energiatõhusad tehnoloogiad, energiasalvsestuslahendused, nutikad

juhtimissüsteemid jmt).

5.7 SIDEVARUSTUS

Sidevarustuse osa koostamisel on aluseks Enefit Connect OÜ kiire interneti võrgu tehnilised tingimused.

Sidevõrguga liitumiseks rajab Enefit Connect OÜ uue perspektiivse sidekaevu Telia sidekaevu ASS-

070 kõrvale. Uuest sidekaevust rajab Enefit Connect OÜ sidetrassi Järve tee L2 kinnistule rajatava

sidekapini, kasutades 4x14/10 multitoru. Multitoru trass näha ette keskpinge trassi kõrvale võimalikult

suures ulatuses. Liitumispunkt on ette nähtud Järve tee 3a kinnistu piirile, ühendus sidekapi ja LP vahel

1x7/3,5 mikrotoruga. Ühendus baasvõrguga rajada olemasolevast sideprojektist VT1735.

Planeeritud trass näha ette võimalikult suures mahus elektri trassi kõrvale.

Pärast planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab

Enefit Connect OÜ operaatorineutraalse sidevõrgu.

Operaatorineutraalse sidevõrguga liitumiseks tuleb sõlmida Enefit Connect OÜ-ga liitumisleping.

Liitumistasu sisaldab kõigi vajalike tööde maksumust. Pärast liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu

esimese osamakse tasumist Enefit Connect OÜ teostab projekteerimis- ja ehitustööd. Kliendi soovil võib

operaatorineutraalse sideliitumise projekteerimis- ja ehitustöid korraldada liituja ise. Selleks tuleb Enefit

Connect OÜ-le esitada vabas vormis kirjalik avaldus. Enefit Connect OÜ väljastab lähteülesande

projekteerimiseks. Projekteerimiseks ja ehitamiseks sõlmitakse liituja valitud töövõtja ning Enefit

Connect OÜ vahel vastavad eraldiseisvad kolmepoolsed koostöölepingud.

5.8 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED

Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava

energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele.

Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja

ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete kohaselt. Energiatõhususe

miinimumnõuded on olemasolevate ja ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad,

lähtudes hoonete kasutamise otstarbest ja arvestades nende tehnilisi näitajaid või tehnosüsteemidele

esitatavad nõuded, et mõõta nende efektiivsuse ja toimimisega seotud näitajaid.

6. KESKKONNATINGIMUSED

6.1 MÜRA

Planeeringuala mürahinnangu koostas OÜ Hendrikson & Ko aprillis 2022 (vt. Lisa 1 – Uuringud, Assaku

Järve tee 1, 3a mürahinnang).

Planeeringuala müraolukorda mõjutavateks teguriks on autoliiklus Järveküla-Jüri teel (tee nr 11330) ja

ka kaugemal (enam kui 200 m kaugusel planeeringualast) asuval Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa

maanteel (tee nr 2).

Mürahinnangu töö raames toodi välja: Planeeringuala olemasoleva (ehitusjärgse) ja perspektiivse

müraolukorra normidele vastavus sõltub antud juhul muu hulgas ka hoonestusalale määratavast

müratundliku ala kategooriast, millest lähtuvalt võib teoreetiliselt rakendada erinevaid norme

(konkreetse müratundliku ala kategooria defineerimine üldplaneeringu raames on kohaliku omavalitsuse

ülesanne):

- Juhul kui planeeritav ala lugeda III kategooria müratundlikuks alaks (ühiskondlikud hooned vastavalt

põhjapiirkonna üldplaneeringule) ei ole välisõhus leviva müra vähendamise meetmed otseselt

19

vajalikud, kuna liiklusmüra piirväärtused nii hoonete fassaadil kui ka õuealal on tagatud nii

ehitusjärgses kui ka perspektiivses liiklusolukorras ;

- Juhul kui planeeritav ala lugeda II kategooria müratundlikuks alaks (elamute ja haridusasutustega

võrdsustatud alad) võib perspektiivses liiklusolukorras esineda minimaalne (ca 1 dB võrra)

liiklusmüra (arvestatud perspektiivis Tallinn-Tartu mnt piirkiiruse tõstmisega kuni kiiruseni 120 km/h)

piirväärtuse ületamine õuealal ning perspektiivis tuleks seega kaaluda müra vähendamise

meetmete rakendamist. Samas ei pruugi perspektiivne olukord realiseeruda ning ehitusjärgselt on

ka II kategooria piirväärtus e nõue õuealal tagatud.

Kuna tegemist on olemasoleva lasteaia territooriumiga ning põhjapiirkonna üldplaneeringule

vastavalt kuulub ala keskusalasse saab detailplaneeringu ala lugeda III kategooriasse kuuluvaks

alaks müratundlikuse suhtes, sh ei toimu lasteaias liiklusmüra mõistes tegevust öisel ajal.

Lähtudes olemasoleva lasteaia alal (detailplaneeringuga olemasolev funktsioon ei muutu,

ehitusõigusega antakse võimalus lasteaia hoone laiendamiseks samal krundil) võimalikult heade

tingimuste tagamisest (ehk II kategooria alade piirväärtusest) analüüsiti mürahinnangu töö raames

detailsemalt ka välisõhus leviva müra vähendamise võimalusi. Selgus, et vaadeldava ala puhul ei oma

planeeringuala piirile rajatav müratõke suurt efektiivust müra leviku tõkestamisel ning õueala

müraolukorra märkimisväärsel parandamisel (kuna müratõke asukoht ei ole müra leviku tõkestamiseks

soodne). Lisaks analüüsiti töö raames põhimaantee Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maantee (tee nr

2) äärse müratõkkeseina (kõrgusega 4 m) pikendamise korral esinevat müraolukorda planeeringualal.

Analüüsitud variantide põhjal võib öelda, et tuntavaks mürataseme vähenemiseks (nt ca 3 dB) võrra

tuleks põhimaantee äärset müratõkkeseina pikendada ca 250…300 m võrra. Sellisel juhul on ka

planeeringuala õuealal perspektiivses liiklusolukorras (2040.a) tagatud II kategooria müratundlike alade

õueala liiklusmüra piirväärtuse (60 dB päeval/55 dB öösel) nõuded, kuigi müratõkke efektiivsus on siiski

pigem väike (kuna müratundlikud objektid jäävad müraallikast suhteliselt kaugele ning lisaks mõjutavad

piirkonna müraolukorda ka teised teed). II kategooria müratundlike alade õueala liiklusmüra piirväärtuse

nõuded täidab üldjoontes ka müratõkkeseina pikendamine 200 m võrra. Veelgi efektiivsemaks müra

vähendamiseks (nt 5 dB võrra) tuleks müratõkkeseina pikendada juba enam kui 500 m võrra.

Müratõkkeseinte kavandamise otsuse tegemist tuleb seega arvestada, et efektiivseks mürataseme

vähendamiseks vajalik müratõkete maht on suhteliselt suur, samuti ei pruugi perspektiivne müraolukord

ka realiseeruda ning ehitusjärgselt on ka õuealal II kategooria alade nõuded täidetud. Samuti on

perspektiivse olukorra (2040) õueala nõuded täidetud, kui ala lugeda III kategooria müratundlikuks alaks

(vastavalt põhjapiirkonna üldplaneeringule).

Lisaks välisõhu normide järgimisele tuleb tagada head tingimused ka kavandatavate hoonete

siseruumides. Müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel tuleb järgida asjakohast

heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (hetkeseisuga on selleks standard EVS 842:2003 Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest), mille kohaselt:

- Kavandades lasteaia magamisruume Ld 56-60 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde

ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 35 dB. Uue lasteaiahoone rajamisel ning arvestades ka võimalikku

pisut suuremat mürataset tipptunnil, perspektiivses olukorras ja/või ebaregulaarse liiklusega (sh

lühiajaliselt suurema liikluskoormusega) perioodil on soovituslik ette näha mõnevõrra rangemad

nõuded ehk välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) suurusjärgus 40-45 dB;

- Kavandades õpperuume ja nendega võrdsustatud ruume Ld 56-60 dB müratsooni on standardi

kohane välispiirde ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 30 dB (antud juhul soovituslikult minimaalselt 35-

40 dB);

- Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks

välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid” kehtestatud normtasemeid.

20

Tehnoseadmete müratasemed ei tohi planeeritaval alal ning lähedusse jäävatel elamualadel ületada

keskkonnaministri 16.02.2016 a. määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra

sihtväärtust. Hoonete projekteerimisel ning tehnoseadmete asukoha valikul arvestada, et

paigaldatavate tehnoseadmete müratase ei ületaks SoM määruses nr 42 § 7 p 2 esitatud ekvivalentseid

ja maksimaalseid helirõhutasemeid elamute välisterritooriumil. Normtasemete ületuse ennetamiseks

tuleks tehnoseadmete asukoht valida elamutest võimalikult eemale ning vältida seadmete paigaldamist

elamute poolsele küljele.

6.2 KESKKONNAMÕJUD JA KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS

Keskkonnalubade taotlemise vajadus:

Hoones tekib peamiselt segaolme- ning paberijäätmeid ning nende kogumine tulenevalt Rae valla

jäätmehoolduseeskirjast on hõlmatud korraldatud veo raames. Jäätmeloa taotlemine ei ole vajalik.

Hoone veevarustus lahendatakse ÜVK baasil, veelubasid ei ole vajalik taotleda. Soojavarustus

lahendatakse gaasikütte trassivarustuse baasil ja kasutatakse ka alternatiivseid lokaalseid lahendusi.

Detailplaneeringu ellurakendamine olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei too, kui

edaspidi ehitus- ja kasutusstaadiumites tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest,

headest tavadest ja siintoodud keskkonnakaitselistest tingimustest kinnipidamine.

6.3 PÕHJAVESI

Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku

reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud.

Enamus planeeringualast jääb vastavalt maa-ameti geoloogilise baaskaardi andmetele kaitsmata alale.

Planeeringuala põhjaserv jääb vastavalt maa-ameti geoloogilise baaskaardi andmetele nõrgalt kaitstud

alale.

Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal esineb põhjavee reostumise oht, mille vältimise

meetmetena on Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas piiritletud reovee-kogumisalad

ning ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitorustike väljaehitamine. Planeeringuala veevarustamine ja

kanalisatsioon lahendatakse ÜVK põhiselt, mis tagab planeeringualal põhjavee kaitse. Põhjavee

reostuse vältimise abinõuks on välja ehitatud tehnosüsteemide laitmatu funktsioneerimise tagamine.

Ehitustööde käigus jälgida, et ehitusmasinatest ei toimuks lekkeid, mis võiks põhjustada reostust.

6.4 RADOON

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (50–

150 kBq/m³).

Planeeringuala radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne koostas PML Balti OÜ märtsis 2022

(vt. Lisa 1 – Uuringud, Assaku Järve tee 1, 3a radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne).

Järve tee 1 ja 3a kinnistul Assaku alevikus mõõdeti enamustes uuringupunktides kõrge Rn-sisalduse

tase.

Soovitused:

Arvestades olemasolevaid mõõtmistulemusi (kõrge tase: 50-250 kBq/m3) Järve tee 1 ja 3a kinnistul

Assaku alevikus on soovitatav kasutada järgnevaid EVS 840:2017 meetmeid, mis on vajalikud radooni

hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, nõuetekohased ventilatsiooni lahendused,

21

radoonikindlad tarindid pinnasega kokkupuutuvatele hoone osadele (nt radoonitorustik koos

radoonikilega). Soovitatav tihendada ja hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui

pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja

seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe.

Arvestada edasisel planeerimisel ja projekteerimisel standardiga EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone

projekteerimine“. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes

dokumendist EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 :

Linnaplaneerimine.”

Vastavalt Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 11 „Kuritegevuse riske vähendavad nõuded“, üheks

detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste

seadmine, kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine, mis peab toimuma koos politsei ja

turvateenistusega ning läbi planeerimise ja arhitektuursete lahenduste. See tähendab, et planeeringu

koostamisel tuleb planeerimisvõtete ja –lahenduste abil viia miinimumini ebaturvaliste paikade teke.

Kuritegevuse ennetamise ja kuriteoohu vähendamise eesmärgil tuleb tagada:

- tänavavalgustuse rajamine (valgustuse olemasolu vähendab elanike kuriteohirmu ning pidurdab

kurjategijaid) ja õueala valgustamine;

- planeerimis- ja kujunduslike võtetega ala võimalikult suure nähtavuse ja jälgitavuse tagamine,

pimedate halva nähtavusega kohtade minimaliseerimine, ala nähtavuse tagamine piirete

konstruktsiooniga;

- kasutatavad materjalid peavad olema maksimaalselt vandaalikindlad;

- võimalik turvakaamerate paigaldamine ja turvateenuse tellimine.

8. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

1. planeeringu järgsete kruntide moodustamine;

2. vajalike servituutide seadmine;

3. tehnovõrkude, rajatiste, hoonete ja teede tehniliste tingimuste väljastamine ja nende projekteerimise

alustamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega;

4. moodustatud kruntidele ehituslubade väljastamine.

5. moodustatud kruntidele kasutuslubade väljastamine.

Koostas: Katrin Baumann ja Kadri Randoja

22

B. JOONISED

1

2

3

4

5

6

7

8 14

13 21

20

19

16

18

15

17

12 9

10

11

22

24

23

25

27

26

30

28

29

32

31

51

53

52

55

54

56

57

43

44

46

45

41

40

47

42

39

38

36 35

34

33

58

58

60

59

62

61

64 65 75

50

63

48 49

74

70

71

72

73

69

68

67

66

37

PM

JP

3K

3K

P M

5 894 m²

2

12/5 2/-1 2 000 542/3

Üh 100

1 790 m²

3

- - - --

L 100

12 671 m²

1

12/5 2/-1 5 000 712/3

Üh 100

1 945 m²

4

- - - --

L 100

12PK

8PK

AJ

A

A

B

B

JP

MV

1b

1a

1 728 m²

-

L1003a

- - -

61 m²

-

L1003b

- - -

11 353 m²

-

Üh1001a

- - -

1 318 m²

-

Üh1001b

- - -

997 m²

-

L1004b

- - -

MV

MV

MV

4

35

40

6

13

18

5 7.4 2.5

34

15 m

P17

P25 P21

40

40

40

40

11330 Järveküla - Jüri

11330 Järveküla - Jüri

6530108 Rõõla tn

60

25 m

Gaasireguleerjaam ümber tõsta

Perspektiivne jalg- ja

jalgrattatee Rail Balticu Assaku peatuseni ja

ühistranspordisõlmeni

48 m²

-

L1004c

- - -

3a

4

4a

4b

1

3

4.0

9. 6

1. 5

38.8

5. 0

5. 0

2. 9

899 m²

-

L1004a

- - -

25 .2

12 .2

7.1

1/-

1/-

47 .2

14 .9

2

4c

25 .0

3b

12 .0

5.0

LN 130 m (V=60 km/h)

15 m

15 m LN 80 m (v=40 km/h)

PN 75 m (v=60 km/h) PN 45 m (v=40 km/h)

15 m Buss 75 m (v=60 km/h)

Olemasolev likvideeritav hoone

Planeeritava ala piir

Katastriüksuse piir

Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev veetorustik Olemasolev gaasitorustik

Olemasolev sidetrass Olemasolev kõrgepingekaabel

Olemasolev soojatrass Olemasolev kõrgepingeõhuliin

Olemasolev sademeveekanalisatsioon Olemasolev side õhuliin

Olemasolev alajaam

Olemasolev säilitatav hoone

Olemasolev elektri maakaabel koos tänavavalgustus postiga

Planeeritud krundi piir

Hoonestusala (vt märkus nr 2)

Pos nr

PM Plan võimalik prügimaja asukoht

Plan võimalik jalgrattaparkla asukhtJP

Olemasolev jalgratta- ja jalgtee

Kehtestatud detailplaneeringus ette nähtud hoonestusala ja korruselisus

3K

Planeeritud hoone võimalik asukoht

11330 Järveküla-Jüri tee kaitsevöönd sõiduraja välimisest servast 10m

Planeeritud asfaltkattega jalgratta ja jalgtee tänava maa-alal

Planeeritud asfaltkattega sõidutee tänava maa-alal

Krundisisese asfaltkattega parkla võimalik asukoht

Krundisisese teeala võimalik asukoht

Olemasolev likvideeritav juurdepääsutee

Võimalik mänguväljaku ala asukoht

Võimalikud haljaspinnad

Planeeritud madal- ja kõrghaljastus

Planeeritud sissesõit kinnistule

Olemasolev ümbertõstetav mänguväljak

Olemasolev asfaltkattega tee

Olemasolev puu / põõsas / hekk

Kehtestatud detailplaneeringu ala piir lähipiirkonnas

Planeeritud ajutine krundi piir

Planeeritud juurdepääsutee servituudi vajadusega ala Järve tee 3 kinnistu kasuks

Likvideeritav puu / põõsas

TINGMÄRGID:

Olemasolev hoone, võimalik ümber ehitada, laiendada või likvideerida ja rajada uus hoone.

1

MV

AJ Plan alajaama asukoht

Pespektiivne asfaltkattega jalgratta ja jalgtee tänava maa-alal

Planeeritud asfaltkattega jalgratta- ja jalgtee tänava maa-alal

Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu järgne teekaitsevööndi laius 11330 Järveküla-Jüri teel, kaitsevöönd sõiduraja välimisest servast 30m

Planeeritud betoonkivist pumplaplats

1

2

3

4

plan. sotsiaalmaa

plan. transpordimaa

II klassi puud ja põõsad III klassi puud ja põõsad IV klassi puud ja põõsad V klassi puud ja põõsad

Töö nimetus: Assaku alevik, Järve tee 1 ja 3a haljastuse hinnang Töö teostaja: Sulev Järve

20.03.2022 tel: 552 6626, e-post: [email protected] Kuupäev:

Geoaluselt puuduv puu

PUITTAIMESTIKU HALJASTUSE HINNANGU TINGMÄRGID:

1

3

4

RAE VALLAVALITSUS ARUKÜLA TEE 9, JÜRI ALEVIK, 75301, HARJUMAA [email protected], 605 6750, REG NR 75026106

PROJ. NIMI:

PÕHIJOONIS

JOONIS:

TÖÖ NR:

DP 2201

JOONISE NR:

AS-04

MÕÕTKAVA: KUUPÄEV:

20.01.2024

ARHITEKT:

KADRI RANDOJA

ASSAKU LASTEAIA JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

1:1000

1.

3.

7. 4. 5. 6.

2.

8.

1. Krundi pindala 2. Positsiooni number 3. Krundi sihtotstarve 4. Hoone suurim lubatud kõrgus 5. Hoone suurim lubatud korruste arv (maapealne / maa-alune) 6. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 7. Hoonete suurim lubatud arv krundil (põhi- ja abihooned) 8. Parkimiskohtade arv õues

Üh - Ühiskondlike ehitiste maa L - Transpordimaa

MÄRKUSED 1.Seletuskiri on jooniste lahutamatu osa.

2. Detailplaneering näeb ette kogu kinnistute ulatuses abihoonete ja väikeehitiste ehitusõigusega ala. Tagada tuleb nähtavuskolmnurgad jms.

3.Planeeritavale alale kavandatavad krundid, sihtotstarve ja ehitusõigus: - Krunt pos 1 on planeeritud ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega, mis moodustatakse Järve tee 1 kinnistust ja osaliselt Järve tee L2. Krundil paiknevad olemasolevad hooned, detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus olemasoleva hoone laiendamiseks ja uute hoonete püstitamiseks. - Krunt pos 2 on planeeritud ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega, mis moodustatakse Järve tee 3a kinnistust. Krundil paiknevad olemasolevad hooned, mis on ette nähtud lammutada ning detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus uute hoonete püstitamiseks. - Krunt pos 3 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega, mis moodustatakse Järve tee 3a ja Järve tee L2 kinnistust. Krundile nähakse ette sõidutee, jalgratta- ja jalgtee. Kavandatav transpordimaa krunt hakkab teenindama planeeringuala lähipiirkonna kinnistuid, mis on vastavalt Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringule ette nähtud keskuseala juhtotstarbega. - Krunt pos 4 on planeeritud transpodimaa sihtotstarbega, mis moodustatakse osaliselt Järve tee 1a, Järve tee L2 ja Järve tee 3a kinnistust. Krundil paikneb olemasolev jalgratta- ja jalgtee koos bussiootepaviljoniga. Jalgrattatee ja jalgtee pikendatakse paralleelselt sõiduteega klulgeval alal.

4.Hoonete vaheline kuja peab olema 8m. Kui soovitakse ehitada hooneid lähemale lubatud normidest tuleb täita täiendavaid tuleohutusnõudeid. Täpsemad tulekaitsenõuded tagatakse konkreetse hoone projekteerimise käigus lähtudes hoone parameetritest, kasutusotstarbest ja kehtivatest normidest.

5.Planeeringus on antud hoonete asukohad illustratiivsed. Täpsed hoonete asukohad ja normatiivne parkimiskohtade lahendus antakse ehitusprojektiga.

6.Parkimine riskasutuses pos 1 ja 2 krundil. Parkimise vajadus täpsustatakse ehitusprojektis vastavalt täpsustataud kasutusotstarvele.

7.Tuletõrjeveevarustus toimub olemasolevate hüdrantide baasil.

8.Ehitamise käigus tekkiv huumusmuld tuleb taaskasutada.

9. Hoone ±0.00 täpsustatakse ehitusprojektis.

10 Juurdepääsu vajadused ja asukohad täpsustatakse ehitusprojektis.

11. Haljastuse, tehnovõrkude, liikluse ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ning täpsustub edasisel projekteerimisel.

12. Perspektiivis on võimalik pos 1 ja pos 2 krundid omavahel liita, vastavalt etapp II järgselt moodustatud kruntide skeemile (vt. skeem joonisel) ilma uut detailplaneeringut koostamata.

PLANEERITAVA MAA-ALA SUURUS 2,32 ha KAVANDATUD KRUNTIDE ARV 4 (2 ühiskondlike ehitiste maad, 2 transpordimaad) KRUNDITUD MAA BILANSS:

ÜHISKONDLIKE EHITISTE MAA 18 565 m² - 85% TRANSPORDIMAA 3 735 m² - 15% KOKKU: 22 300 m² - 100%

NÄITAJAD PLANEERITAVA ALA KOHTA

DETAILPLANEERINGU MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVETE ETTEPANEK

POS NR

KRUNDI PLAN. SUURUS m²

HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND m²

HOONE SUURIM LUBATUD KORRUSE- LISUS (maaalune/ maapealane) põhihoone ja abihoone

HOONE SUURIM LUBATUD KÕRGUS (m) põhihoone/ abihoone

HOONETE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL põhihoone/ abihoone

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED

K A

T U

S E

K A

L L E

MAA SIHTOTSTARVE (detailplaneeringu liikide kaupa)

MAA SIHTOTSTARVE (katastriüksuse liikide kaupa)

PLAN. KRUNDI SIHTOTSTARBE OSAKAAL %

m in

. T U

L E

Ü S

IV U

S -

K L A

S S

PARKIMISKOHTADE ARV (norm/plan)

2

HOONETE SUURIM LUBATUD (maapealne) BRUTOPIND m²

3 -1 790

4 - 100L1 945 L

Üh12 671 Ü7 0000°-20° täps proj käigus

1 5 000 1002/32 /-1 12/5 58 / 71

L L 100

POS NR

KRUNDI PLANEERITUD SUURUS m² KRUNDI PLANEERITUD SIHTOTSTARVE (katastriüksuse liikide kaupa)

LIIDETAVATE - LAHUTATAVATE OSADE SUURUSED m²

MOODUSTATAKSE KINNISTUTEST

1

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

Üh 100

OSADE SENINE SIHTOTSTARVE (katastriüksuse liikide kaupa)

12 671 Järve tee 1 65301:002:1779 12 351 m² (osa kinnistust)

Üh

11 353

2 5 894 T 50 / R 50

3 1 790 L 100

5 894

L1 318

1 728

Üh 100

M 1:500 63.842

Leht 1 Lehti 1

Kuup.

Kaardi nr.Mõõtkava

Mart Kalm

Hannes SillardKoostas

Kontrollis MTR registreering EG10409530-01 e-mail: [email protected] Tel. (0) 6 558455, 51 34231

Aadress: HARJU MAAKOND

Märkused:

AMET NIMI ALLKIRI

TEHNOVÕRKUDEGA

Töö nr.

Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis

TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN Objekt:

G.E. POINT OÜ Siduri tn 3 TALLINN

RAE VALD ASSAKU ALEVIK

JÄRVE TEE 1 JA JÄRVE TEE 3a

22-G036

08.02.2022.a.

Piirid seisuga 02.2022.a. Lumikatte paksus 25cm. Teed jääs.

Järve tee L2 65301:002:1722 2279 m² (osa kinnistust)

1b

Järve tee 3a 65301:002:1781 7 668 m² (osa kinnistust) Järve tee 3a 65301:002:1781 7 668 m² (osa kinnistust)

4 1 945 L 100 899

T 50 / R 50

L Järve tee L2 65301:002:1722 2279 m² (osa kinnistust)

9974b Järve tee 1 65301:002:1779 12 351 m² (osa kinnistust)

L61 Järve tee L2 65301:002:1722 2279 m² (osa kinnistust)

3a

4a

3b

1a

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

KOKKU 22 300 7 000 10 00083 / 83

ETAPP I JÄRGSELT MOODUSTATUD ÜHISKONDLIKE EHITISTE MAA KRUNDID

ETAPP II JÄRGSELT MOODUSTATUD ÜHISKONDLIKE EHITISTE MAA KRUNDID

100Üh2/35 894 Ü0°-20° täps proj käigus

2 /-1 12/52 000 25 / 54 3 000

ristkasutus pos 2 krundi parkimisega

ristkasutus pos 1 krundi parkimisega

Üh

8. 6

ARHITEKT:

KATRIN BAUMANN

484c Järve tee 3a 65301:002:1781 7 668 m² (osa kinnistust)

T 50 / R 50

S

W

N

O

1 /-

1 /-

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

1

2

3

4

5

6

7

8 14

13 21

20

19

16

18

15

17

12 9

10

11

22

24

23

25

27

26

30

28

29

32

31

51

53

52

55

54

56

57

43

44

46

45

41

40

47

42

39

38

36 35

34

33

58

58

60

59

62

61

64 65 75

50

63

48 49

74

70

71

72

73

69

68

67

66

37

PM

JP

3K

3K

P M

5 894 m²

2

12/5 2/-1 2 000 542/3

Üh 100

1 790 m²

3

- - - --

L 100

12 671 m²

1

12/5 2/-1 5 000 712/3

Üh 100

1 945 m²

4

- - - --

L 100

12PK

8PK

AJ

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

A

A

B

B

JP

Olemasolev POS 1 G liitumispunkt

Planeeritud sidetrass on planeeritud olemasoleva elektrikaabli kõrvale olemasoleva trassi kaitsevööndi alasse. Sidevõrguga liitumiseks rajab Enefit Connect OÜ uue perspektiivse sidekaevu Telia sidekaevu ASS-070 kõrvale. Uuest sidekaevust rajab Enefit Connect OÜ sidetrassi Pos 3 krundile rajatava sidekapini, kasutades 4x14/10 multitoru. Ühenduspunkt Graniidi tee 4 kinnistu ees Graniidi tee kinnistul, vt. väljavõte kaardist ja planeeritavast sidetrassi koridorist:

MV

MV

MV

MV

4

35

40

6

13

18

5 7.4 2.5

34

15 m

P17

P25 P21

40

40

40

40

11330 Järveküla - Jüri

11330 Järveküla - Jüri

6530108 Rõõla tn

60

25 m

Gaasireguleerjaam ümber tõsta

Perspektiivne jalg- ja

jalgrattatee Rail Balticu Assaku peatuseni ja

ühistranspordisõlmeni

4

1

3

4.0

9. 6

1. 5

38.8

5. 0

5. 0

2. 9

Olemasolev POS 1 V liitumispunkt (LP-2)

Olemasolev POS 1 K liitumispunkt (LP-2)

Olemasolev Järve tee 3 V liitumispunkt (LP-3)

Olemasolev Järve tee 3 K liitumispunkt (LP-3)

Olemasolev POS 2 V liitumispunkt (LP-1)

Olemasolev POS 2 K liitumispunkt (LP-1)

POS 2 Planeeritud G liitumispunkt

olemasoleval G torustikul

POS 1 Planeeritud LK, JK ja S1

Olemasolev RVP

Olemasolev RVP LK ja ümbertõstetava RVP LK uus asukoht

Planeeritud komplektalajaam Planeeritud sidekapp

Olemasolev hüdrant

Sisselõige olemasolevasse KP kaablisse

POS 2 Planeeritud LK ja S1

Olemasoleva õhuliinimasti uus asukoht

Olemasoleva õhuliinimasti asukoht - ümber tõstetav

25 .2

12 .2

7.1

Järve tee 3 Planeeritud LK, JK ja S1

Pers võimalik nõva vms asukoht

Pers võimalik nõva vms asukoht

Pers võimalik nõva vms asukoht

1/-

1/-

47 .2

14 .9

2 25 .0

Planeeritud tänavavalgustuse liitumiskilp

Hooldusplats

Pumpla kaitseks looduskivi, näiteks värvitud lepatriinu vms

Pumplaplats

12 .0

5.0

LN 130 m (V=60 km/h)

15 m

15 m LN 80 m (v=40 km/h)

PN 75 m (v=60 km/h) PN 45 m (v=40 km/h)

15 m Buss 75 m (v=60 km/h)

Olemasolev likvideeritav hoone

Planeeritava ala piir

Katastriüksuse piir

Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev veetorustik Olemasolev gaasitorustik Olemasolev sidetrass Olemasolev kõrgepingekaabel

Olemasolev soojatrass Olemasolev kõrgepingeõhuliin

Olemasolev sademeveekanalisatsioon Olemasolev side õhuliin

Olemasolev alajaam

Olemasolev säilitatav hoone

Olemasolev elektri maakaabel koos tänavavalgustus postiga

Mittetöötav kanalisatsioonitorustik Mittetöötav kanalisatsioonitorustik Olemasolev hüdrant

Olemasolev survekanalisatsioonitorustik

Planeeritud krundi piir

Hoonestusala (vt märkus nr 2)

Pos nr

PM Plan võimalik prügimaja asukoht

Plan võimalik jalgrattaparkla asukhtJP

Olemasolev jalgratta- ja jalgtee

Kehtestatud detailplaneeringus ette nähtud hoonestusala ja korruselisus

3K

Planeeritud hoone võimalik asukoht

11330 Järveküla-Jüri tee kaitsevöönd sõiduraja välimisest servast 10m

Planeeritud asfaltkattega jalgratta ja jalgtee tänava maa-alal

Planeeritud asfaltkattega sõidutee tänava maa-alal

Krundisisese asfaltkattega parkla võimalik asukoht

Krundisisese teeala võimalik asukoht

Olemasolev likvideeritav juurdepääsutee

Võimalik mänguväljaku ala asukoht

Planeeritud madal- ja kõrghaljastus

Planeeritud sissesõit kinnistule

Olemasolev ümbertõstetav mänguväljak

Olemasolev asfaltkattega tee

Olemasolev puu / põõsas / hekk

Kehtestatud detailplaneeringu ala piir lähipiirkonnas

Planeeritud juurdepääsutee servituudi vajadusega ala Järve tee 3 kinnistu kasuks

Likvideeritav puu / põõsas

TINGMÄRGID:

PLANEERITUD TEHNORAJATISED:

S1 S1 S1

Planeeritud eletri madalpingekaabel

Planeeritud elektri jaotus- ja liitumiskilp

AJ

Planeeritud gaasi liitumispunkt olemasoleval gaasitorustikul

Planeeritud 10kV maakaabelliin sisselõikega olemasolevasse keskpinge maakaablisse KPL53160

Planeeritud 20kV elektri maakaabel Põllunaise alajaama fiidrilt sisselõikega

Planeeritud kompletalajaama võimalik asukoht

Sidetrass 4x14/10 multitoru kuni sidekapini; sidekapi ja liitumiskilbi vahel 1x7/3,5 mikrotoru.

Olemasoleva õhuliinimasti uus asukoht

Perspektiivne 10kV maakaabelliini võimalik asukoht (maakaabli koridor)

Olemasolev hoone, võimalik ümber ehitada, laiendada või likvideerida ja rajada uus hoone.

Planeeritud ja olemasolevate tehnosüsteemide servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks.

Likvideeritav tehnovõrk

1

MV

AJ Plan alajaama asukoht

Pespektiivne asfaltkattega jalgratta ja jalgtee tänava maa-alal

Planeeritud asfaltkattega jalgratta- ja jalgtee tänava maa-alal

Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu järgne teekaitsevööndi laius 11330 Järveküla-Jüri teel, kaitsevöönd sõiduraja välimisest servast 30m

Planeeritud betoonkivist pumplaplats

p e

rs p

e kt

iiv n e

e le

kt ri m

a d

a lp

in g

e ka

a b

e l

p la

n e

e ri tu

d t

ä n a

va va

lg u st

u se

m a

d a

lp in

g e

ka a

b e

l

1.0

18.0

o le

m a

so le

v su

rv e

ka n a

lis a

ts io

o n it o

ru st

ik

Lõige A-A

Pos 3

kr u n d

i p iir

5.01.0

kr u n d

i p iir

h o

o n e

st u sa

la

1.0 6.01.0 0.3 0.3

2.7

p la

n e

e ri tu

d e

le kt

ri m

a d

a lp

in g

e ka

a b

e l

p la

n e

e ri tu

d s

id e

ka a

b e

l

0.3

o le

m a

so le

v ve

e to

ru st

ik

0.7

o le

m a

so le

v ka

n a

lis a

ts io

o n it o

ru st

ik

2.52.0

o le

m a

so le

v g

a a

si to

ru st

ik

p la

n e

e ri ta

v sõ

id u te

e

p la

n e

e ri ta

v tä

n a

va va

lg u st

u sm

a st

p la

n e

e ri ta

v ja

lg ra

tt a

- ja

ja lg

te e

0.3

5.0

Lõige B-B

Pos 4

kr u n d

i p iir

0.4 4.0

o le

m a

so le

v sõ

id u te

e

p la

n e

e ri ta

v tä

n a

va va

lg u st

u sm

a st

o le

m a

so le

v g

a a

si to

ru st

ik

p la

n e

e ri ta

v ja

lg ra

tt a

- ja

ja lg

te e

p la

n e

e ri tu

d t

ä n a

va va

lg u st

u se

m a

d a

lp in

g e

ka a

b e

l

3.91.2 0.5 kr

u n d

i p iir

3.4

RAE VALLAVALITSUS ARUKÜLA TEE 9, JÜRI ALEVIK, 75301, HARJUMAA [email protected], 605 6750, REG NR 75026106

PROJ. NIMI:

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN JA

JOONIS:

TÖÖ NR:

DP 2201

JOONISE NR:

AS-05

MÕÕTKAVA: KUUPÄEV:

20.01.2024

ARHITEKT:

KADRI RANDOJA

ASSAKU LASTEAIA JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

1:1000

MÄRKUSED 1.Seletuskiri on jooniste lahutamatu osa.

2.Haljastuse, tehnovõrkude, liikluse ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ning täpsustub edasisel projekteerimisel.

3. Perspektiivis on võimalik pos 1 ja pos 2 krundid omavahel liita, vastavalt etapp II järgselt moodustatud kruntide skeemile (vt. skeem AS-4 põhijoonisel) ilma uut detailplaneeringut koostamata.

M 1:500 63.842

Leht 1 Lehti 1

Kuup.

Kaardi nr.Mõõtkava

Mart Kalm

Hannes SillardKoostas

Kontrollis MTR registreering EG10409530-01 e-mail: [email protected] Tel. (0) 6 558455, 51 34231

Aadress: HARJU MAAKOND

Märkused:

AMET NIMI ALLKIRI

TEHNOVÕRKUDEGA

Töö nr.

Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis

TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN Objekt:

G.E. POINT OÜ Siduri tn 3 TALLINN

RAE VALD ASSAKU ALEVIK

JÄRVE TEE 1 JA JÄRVE TEE 3a

22-G036

08.02.2022.a.

Piirid seisuga 02.2022.a. Lumikatte paksus 25cm. Teed jääs.

ARHITEKT:

KATRIN BAUMANN

S

W

N

O

TEEDE RISTLÕIKE PLAAN