Lääne-Harju valla Laulasmaa küla Kuusiku tee kuivenduskraav, PB Maa ja Vesi AS, töö nr 2405, 2024
6
= ∗ ∗A
kus Q –ärajuhitava sademevee arvutusäravool, l/s
q –arvutusvihma keskmine intensiivsus, l/s ha
- keskmine äravoolutegur
A – valgala suurus, ha
Äravoolutegur (pinnkatte tegur) õuealal koos hoonega on 0,25 ja metsamaal 0,05, millest
kaalkeskmine äravoolutegur on 0,13.
Arvutusvihma intensiivsus sõltub vihma kestusest ja geograafilisesest asukohast.
= 2,778
kus q – arvutusvihma intensiivsus, l/s ha
a, b, c – tegurid, mis sõltuvad geograafilisest asukohast
t –arvutusvihma kestus minutites
P – arvutusvihma kordus aastates.
Keila piirkonnas on tegurid:
a=292,4
b=0,339
c=0,739
Arvutusvihma kestus t võetakse võrdseks sademevee kokkuvoolu ajaga valgala kaugemast punktist
arvutuspunktini. Kui arvutuspunktiks võtta projekteeritud kraavi suue siis kraavi langu 0,5‰ korral
kujuneks voolukiiruseks kraavis 0,2 m/s, millest kraavis voolamise aeg on 25 minutit. Sellele lisandub
5 minutit valgala kaugemast punktist vee jõudmiseks kraavi, seega kokku 30 minutit.
Vooluhulka mõjutab ka vihma kordussagedus, mis näitab kui tihti on lubatud vastava maakasutuse
korral üleujutusi, elamute piirkonnas on see 2 aastat. Arvutusvihma intensiivsus kahe aastase
kordussageduse korral on q=83,2 l/s ha ja sellest vooluhulk:
= ∗ ∗A=83,2*0,13*4,2=45,4 l/s
Sellise vooluhulga korral oleks projekteeritud kraavi suudmeosas voolusügavus 27 cm.
Tegelikku vooluhulka mõjutavad maapinna lohud, mis vähendavad vooluhulka ja katusevee juhtimine
torustiku kaudu kraavi,mis suurendab vooluhulka. Maanteetruubi läbimõõt on piisav lisanduva
vooluhulga vastuvõtmiseks.