Lõppdokument

Riia 4, 51004 TARTU

Tel: 7 366 676

Reg. nr: 10607878

MTR: EEP000870

Töö nr. 08-07-24-VK

ELVA VALD, TARTUMAA

RÕNGU ALEVIKU VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKE ÜMBERÜHENDUS

TÖÖPROJEKT

Projektipiirkonnas asuvad:

− Rõngu – Otepää – Kanepi maantee (tee nr 71)

− Jõhvi – Tartu – Valga maantee (tee nr 3)

− Viljandi – Rõngu maantee (tee nr 52)

Projekti valmimise kuupäev: 10.12.24

TELLIJA: AS Emajõe Veevärk

PROJEKTIJUHT: KRISTJAN KARABELNIK

PROJEKTEERIJA: MEELIS MARK, KRISTJAN KARABELNIK, ERKKI METSA

VASTUTAV SPETSIALIST: ERKKI METSA (Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 166364)

TARTU 2024

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 1/27

SISUKORD 1 ÜLDOSA ........................................................................................................................................................ 3

1.1 PROJEKTI EESMÄRK .................................................................................................................................... 3 1.2 OBJEKTI ASUKOHT ...................................................................................................................................... 3 1.3 OLUKORRA KIRJELDUS................................................................................................................................ 3 1.4 LÄHTEÜLESANNE ........................................................................................................................................ 3

1.4.1 Vee- ja reovee vooluhulk .................................................................................................................. 4 1.5 PROJEKTALA EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED ..................................................................................... 4 1.6 ÜLDINE ÜLEVAADE TEOSTATAVATEST TÖÖDEST ........................................................................................ 4 1.7 TEOSTATAVAD TÖÖD .................................................................................................................................. 5 1.8 PRIORITEEDID PROJEKTI LUGEMISEL ........................................................................................................... 5

2 PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJALID ........................................................................................ 6

2.1 ALUSPLAAN ................................................................................................................................................ 6 2.2 TEHNILISED TINGIMUSED JA LÄHTEDOKUMENDID....................................................................................... 6 2.3 STANDARDID JA JUHENDID .......................................................................................................................... 6 2.4 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID ...................................................................................................................... 6

2.4.1 Olemasolevad kommunikatsioonid ................................................................................................... 6 2.4.2 Olemasolevad torustikud .................................................................................................................. 7

3 TÖÖOHUTUS ............................................................................................................................................... 8

4 EHITUSTÖÖD .............................................................................................................................................. 9

4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID ................................................................................................................ 9 4.2 EHITUSTÖÖDE ÜLDISED KVALITEEDINÕUDED ............................................................................................. 9 4.3 PROJEKTDOKUMENTATSIOONI MUUDATUSED ............................................................................................. 9 4.4 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ................................................................................. 9 4.5 EHITUSTÖÖDEGA SEOTUD LOAD ............................................................................................................... 11 4.6 EHITUSEELSE OLUKORRA FIKSEERIMINE ................................................................................................... 11 4.7 TÖÖD ELEKTRI ÕHULIINIDE KAITSEVÖÖNDIS ............................................................................................ 11 4.8 TÖÖD MADAL- JA KÕRGEPINGEPINGEKAABLITE KAITSEVÖÖNDIS ............................................................. 11 4.9 TÖÖTAMINE TELIA EESTI AS JA MTÜ EESTI ANDMESIDEVÕRK LIINIRAJATISTE KAITSEVÖÖNDIS ............ 12 4.10 PUUDE KAITSMINE ............................................................................................................................... 12 4.11 LIIKLUSKORRALDUS ............................................................................................................................ 12 4.12 KATETE EEMALDAMINE ....................................................................................................................... 12 4.13 TEGEVUSED RIIGIMAANTEEL JA MAANTEE KAITSETSOONIS .................................................................. 13 4.14 KAEVETÖÖD ......................................................................................................................................... 14 4.15 VÄLJAKAEVATUD PINNASE LADUSTAMINE........................................................................................... 15 4.16 MAHAJÄETAVATE TORUSTIKE JA KAEVUDE LIKVIDEERIMINE .............................................................. 15 4.17 KINNISEL MEETODIL RAJATAVAD TORUSTIKUD .................................................................................... 16 4.18 TORUSTIKU SOOJUSTAMINE ................................................................................................................. 16

5 KATETE TAASTAMINE .......................................................................................................................... 18

5.1 ÜLDIST ...................................................................................................................................................... 18 5.2 TÜKKMATERJALIST KATTE TAASTAMINE .................................................................................................. 18 5.3 TEEKATETE AJUTINE TAASTAMINE ............................................................................................................ 18 5.4 HALJASTUSE TAASTAMINE ........................................................................................................................ 18

6 TEOSTUSDOKUMENTATSIOON .......................................................................................................... 20

6.1 GIS ANDMETE KOGUMINE NING ESITAMINE .............................................................................................. 20

7 NÕUDED MATERJALIDELE ................................................................................................................. 21

7.1 ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................................. 21

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 2/27

7.2 VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIK ........................................................................................................ 21 7.3 SIIBRID, MAAKRAANID JA KLAPID ............................................................................................................. 22 7.4 VEEMÕÕDUKAEVUD ................................................................................................................................. 23 7.5 REOVEE MÕÕDUKAEV ............................................................................................................................... 24

8 TORUSTIKU KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ............................................................. 25

8.1 VEETORUSTIKU LÄBIPESU JA DESINFITSEERIMINE ..................................................................................... 25 8.2 SURVETORUSTIKE SURVEKATSE................................................................................................................ 25 8.3 ISEVOOLSE TORUSTIKU KAAMERAVAATLUS.............................................................................................. 26 8.4 ISEVOOLSETE TORUSTIKE VEEPIDAVUSKATSE ........................................................................................... 27 8.5 ISEVOOLSETE TORUSTIKE OVAALSUSE KONTROLL .................................................................................... 27

LISAD:

LISA 1 KAEVUKELLAD

LISA 2 KINNISTU REOVEEPUMPLA TELLIMISLEHT

LISA 3 REOVEEPUMBA TOOTELEHED

LISA 4 VEEMÕÕDUKAEVU PAIGALDUS- JA KASUTUSJUHEND

LISA 5 REOVEEPUMPLATE PAIGALDUS- JA KASUTUSJUHEND

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 3/27

1 ÜLDOSA

1.1 Projekti eesmärk Projekti eesmärgiks on Rõngu alevikus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) torustike ümberühenduse teostamine.

1.2 Objekti asukoht Projekti asukohaks on Rõngu alevik, mis asub Tartumaal Elva vallas. Projektipiirkond asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.

Joonis 1. Projektala asukoha plaan

1.3 Olukorra kirjeldus Käesoleval ajal kulgevad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud Rõngu alevikus läbi Valga mnt 4, Valga mnt 6a ja Pagari põik 1 erakinnistute. Vajalik on teostada ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni torustike ümberühendus selliselt, et need asuksid avalikul maal ning teede ja tänavate ääres.

1.4 Lähteülesanne Käesoleva projekti eesmärk on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike ümberühendamine väljaspool Valga mnt 4, Valga mnt 6a ja Pagari põik 1 kinnistuid. Antud kinnistute veevarustuse ühendustorustikele on vajalik veemõõdukaevude (2 tk) paigaldamine. Samuti on vajalik isevoolsele kanalisatsioonitorustikule reoveemõõdukaevu paigaldamine. Lisaks on vajalik Võru mnt 1 reoveekanalisatsioon suunata Võru mnt 6 kinnistul asuvasse olemasolevasse isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku. Selleks on vajalik Võru mnt 1 kinnistule reoveepumpla ning survekanalisatsiooni torustiku rajamine. Võru mnt 1 kinnistu uus veevarustuse ühendustorustik tuleb rajada olemasolevast Võru mnt 1 kinnistul asuvast De63 läbimõõduga ühisveevärgi torustikust. Vana veetorustik, mis kulgeb üle Võru mnt 2a kinnistu, tuleb likvideerida.

Projektala

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 4/27

1.4.1 Vee- ja reovee vooluhulk

Käesoleva töö eesmärgiks on vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühenduste teostamine.

1.5 Projektala ehitusgeoloogilised tingimused Käesoleva töö lähteülesandes ei olnud ette nähtud ehitusgeoloogiliste uuringute teostamist.

Ehitise rajamisel tuleb arvestada ehitusalal ilmnevate tegelike geoloogiliste tingimustega. Kui töövõtja peab vajalikuks saada täiendavat infot aluspinnaste kohta, peab ta tegema täiendavaid uuringuid.

1.6 Üldine ülevaade teostatavatest töödest Projekti raames on ette nähtud vee- ja reoveekanalisatsiooni torustike rajamisega Rõngu aleviku keskuses. Lisaks on vajalik Võru mnt 1 kinnistule reoveepumpla rajamine ning Valga mnt 4, Valga mnt 6a ja Pagari põik 1 kinnistute tarbeks veemõõdukaevude (2 tk) ja reoveemõõdukaevu paigaldamine. Töövõtjal tuleb teostada järgmised tööd (kaasaarvatud, kuid mitte vaid nimetatud töödega piiritletud), k.a materjalide tarne:

 torustike ning kaevude ehitus ja rekonstrueerimine;

 taastamis- ja haljastustööd.

Töövõtja poolt teostatavad peamised tööd torustike rajamisel on järgmised: kõigi lammutustööde teostamiseks ja ehitusplatsi puhastamiseks (ka puude mahavõtmiseks), torustike asukoha mahamärkimiseks, kaevetööde ja kuivendustööde elluviimiseks, kraavkaeviku toestuse rajamiseks, torustike aluse ja tagasitäite tegemiseks, tagasitäite ning rajatiste all ja ümber vajalike veetõrjetööde teostamiseks, mullete rajamiseks, väljakaevatud pinnase eemaldamiseks ja äraveoks, torustike tugitarindite rajamiseks, torustike tarnimiseks ja nende paigaldamiseks vajalikule sügavusele (k.a. siibrite jm juurdekuuluva paigaldamine), kaevude ja kambritega ühendamiseks, olemasolevate torustikega ühendamiseks, torustike läbipesuks, TV-uuringuks, katsetamiseks ja desinfitseerimiseks, rajatiste ja teede aluse pinnase tihendamiseks, teekallete rajamiseks, teekatete ja kõnniteede taastamiseks (või ümberehitamiseks), pinnaseläbindustöödel vajaliku tihenduse teostamiseks, kogu mittesobiva materjali äraveoks, ehitusplatsi korrastamiseks ja muude joonistel näidatud ja omanikujärelevalve poolt tööde lõpetamiseks nõutud seotud ja asjaomaste tööde teostamiseks vajaliku tööjõu mobiliseerimine ning seadmete, masinate ja materjalide tagamine ning ehitus- rekonstrueerimis- ja taastamistööde läbiviimine. Tööd hõlmavad ka kõiki joonistel ja seletuskirjas ära toodud kanalisatsiooni- ja veetorustike majaühenduste ehitamist.

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 5/27

1.7 Teostatavad tööd Projektipiirkonna ligikaudsed torustike pikkused on esitatud alljärgnevas tabelis:

Nimetus Ühik KOGUS

Veetorustik m 277

Isevoolne kanalisatsioonitorustik m 19

Surveline kanalisatsioonitorustik m 323

Torustikud kokku 619

Kinnistu reoveepumpla tk 1

Veemõõdukaev tk 2

Reovee mõõdukaev tk 1

1.8 Prioriteedid projekti lugemisel Vastuolude ilmnemisel seletuskirjas, joonistel ja töömahuloendites esitatud info vahel tuleb lähtuda eelkõige seletuskirjas esitatust, seejärel joonistel esitatust ning seejärel töömahuloendites esitatust. Torustike asendiplaanil ja pikiprofiilil esitatud info lahknevuse korral tuleb lähtuda pikiprofiilist.

Peamiste materjalide loetelu tuleb käsitleda kui informatiivset abimaterjali pakkumuse koostamise hõlbustamiseks.

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 6/27

2 PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJALID

2.1 Alusplaan Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Koostanud OÜ Geodeesia, august 2024 a. töö nr GE-4262.

2.2 Tehnilised tingimused ja lähtedokumendid Projekteerimistöödele on väljastatud järgmised tehnilised tingimused ja dokumendid:

1. Lähteülesanne väikehanke „Rõngu alevik, Elva vald ÜVK projekteerimine“ alusdokumentide juurde. AS Emajõe Veevärk, 12.06.2024;

2. AS Emajõe Veevärk üldised tehnilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepumplate projekteerimiseks, 21.09.2023 a.

2.3 Standardid ja juhendid Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:

− EVS 932-2017 – Ehitusprojekt − EVS 835:2022 – Hoone veevärk − EVS 921:2022 – Veevarustuse välisvõrk − EVS 846:2021 – Hoone kanalisatsioon − EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk − EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine; − EVS 843:2016 – Linnatänavad (ptk 10: Tehnovõrgud) − RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. − MaaRYL 2010. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid; − MTM 17.07.2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile − MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedinõuded − KeM 31.07.2019 määrus nr. 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja

kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1 − KeM 16.12.2005 a. määrus nr.76. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndite ulatus. − MTM 13.07.2018.a määrus nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele − Elva Vallavolikogu 23.04.2018 määrus nr 32 Elva valla kaevetööde eeskiri; − Tööinspektsiooni juhend Kaeva ohutult 2002

Töövõtjal tuleb arvestada kõigi projekteerimis- ja tehnilisi tingimusi väljastanud ning kooskõlastusi andnud ametkondade, kinnistuomanike jne märkustega.

2.4 Täiendavad kriteeriumid Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud.

2.4.1 Olemasolevad kommunikatsioonid

Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast on arvestatud 1,0 m kaablite peale. Juhul, kui olemasolevad teadmata sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel sügavustel kui eelnevat kirjeldatud, siis tuleb vajadusel projektlahendust korrigeerida ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist projekteerija poolt. Võimalikud täiendavad kulud ehitustööde osas katab täielikult töövõtja.

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 7/27

2.4.2 Olemasolevad torustikud

Töövõtja peab arvestama asjaoluga, et olevate vee- ja kanalisatsioonitorustike asukohad, sügavused ja läbimõõdud võivad olla erinevad projektis näidatust. Enne projekteeritud vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljaehitamist tuleb töövõtjal veendud olemasolevate torustike asukohtade õigsuses. Töövõtjal tuleb olemasoleva torustiku asukoht, sügavus ja läbimõõt täpsustada ehitustööde käigus ning vajadusel korrigeerida projektlahendust.

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 8/27

3 TÖÖOHUTUS

Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et töölised, tavakodanikud ega keskkond ei oleks ohustatud. Alati tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.

Töövõtja personal peab olema tööohutuse alal instrueeritud. Ohutusjuhendid peavad olema allkirjastatud iga Tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse parendamiseks töövõtja kontrolli all olevatel ehitusplatsidel. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Tööohutust kontrollib omanikujärelevalve. Kõik tööohutusalased rikkumised tuleb kajastada igakuises aruandluses.

Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi vastavat juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid, termoisolatsioon, mürasummutusvahendid, hoiatussildid, ohutusvärvid ja muud sarnased meetmed peavad olema rakendatud.

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 9/27

4 EHITUSTÖÖD

4.1 Seadusandlus ja standardid Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on töövõtja vastutusel.

4.2 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded Torustike rajamisel tuleb juhinduda RIL77 nõuetest. Kui käesolevas seletuskirjas või joonistel toodud nõuded on nimetatud nõuetest rangemad, on ülimuslikud seletuskirjas või joonistel toodud nõuded.

4.3 Projektdokumentatsiooni muudatused Kaevetööde puhul tuleb järgida projekti jooniseid ja nõutud täpsusega järgida seal esitatud suundasid, pikkus-, laius ja kõrgusmõõtmeid. Juhul, kui ei ole võimalik kinni pidada projektis nõutust, tuleb töövõtja ettepaneku alusel teostada projektimuudatus ning saada selleks tellija ja omanikujärelevalve kirjalik heakskiit. Kõik projekti muutmisega kaasnevad kulud kannab töövõtja.

4.4 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb Töövõtjal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. Vee- ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepumplate rajamise üldised tehnilised tingimused on toodud AS Emajõe Veevärk üldtingimustes (21.09.2023).

Projekteeritud torustik koosneb veetorustikust ning isevoolsest ja survelisest kanalisatsioonitorustikust.

Torustikud on ette nähtud rajada peamiselt kinnisel meetodil suundpuurimise teel. Kinnisel meetodil suundpuurimise abil on ette nähtud survetorustike paigaldamine ristumisel Jõhvi – Tartu – Valga maanteega (tee nr 3) ja Rõngu – Otepää – Kanepi maanteega (tee nr 71) ning torustike kulgemisel tee kaitsevööndis paralleelselt riigimaanteega nr 71 Rõngu – Otepää – Kanepi maantee ja nr 52 Viljandi – Rõngu tee.

Torustike paiknemine asendiplaanil on esitatud joonisel AS-01 ning torustike pikiprofiilid joonisel PR-01. Torustike suundpuurimise lõiked ristumisel Jõhvi – Tartu – Valga maanteega ning Rõngu – Otepää – Kanepi maanteega on esitatud joonisel L-03. Asendiplaanil näidatud suundpuurimise kaevikute asukohad ja mõõtmed on orienteeruvad ning võivad muutuda ehitustööde käigus lähtuvalt kasutatavast tehnoloogiast ja ehitusgeoloogilistest tingimustest konkreetsel lõigul.

Veetorustik on projekteeritud PE De90…De32 survetorudest. Võru mnt 1 kinnistu tarbeks on projekteeritud alates Võru mnt 1 kinnistu olemasolevast PE De63 läbimõõduga ühisveevärgi torustikust uus ühendustorustik PE PN10 torust läbimõõduga De32 ning varustatud maakraaniga. Maakraan (koos pikendatud spindli, isoleeritud toru, hülsi ja malmkaanega) paigaldatakse ühisveevärgi torustiku ühenduskoha juurde ning projekteeritud veetorustik ühendatakse olemasoleva toruga tankla hoones sees veemõõdusõlme juures. Veetoru läbiviik

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 10/27

vundamendist teha läbiviiguhülsis ning külmumise vältimiseks paigaldada veetorule väline küttekaabel. Lisaks on veemõõdukaevu VMK-2 ette nähtud paigaldada eraldi veemõõdusõlm Võru mnt 1 kinnistul tarbitava vee koguse mõõtmiseks (vt ka joonis L-05). Olemasolev Võru mnt 1 kinnistu veevarustuse ühendustorustik tuleb Tartu mnt 2a kinnistul asuvas veekaevus likvideerida. Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 2,1 m mõõdetuna maapinnast toru peale.

Valga mnt 4, Valga mnt 6a ja Pagari põik 1 kinnistutel tarbitava vee koguse mõõtmiseks on olemasolevatele veevarustuse ühendustorustikele De90 ja De63 ette nähtud veemõõdukaevude VMK-1 ja VMK-2 paigaldamine. Veemõõdukaevud tuleb paigaldada Monumendiplatsi ja Võru mnt 1 kinnistutele. Lisaks on vajalik mõlemale poole veemõõdukaevu olemasolevale veetorustikule paigaldada sulgemissiibrid ja maakraanid.

Isevoolne kanalisatsioonitorustik on projekteeritud PVC De110 ja De200 torudest rõngasjäikusega SN8. Võru mnt 1 kinnistu reoveekanalisatsiooni ühendustorustiku miinimum läbimõõt on De110 mm. Torustikel peab üldiselt olema tagatud vähemalt minimaalne lubatud lang. Minimaalne reoveekanalisatsioonitoru tänavatorustiku rajamise sügavus on 1,5 meetrit toru peale.

Valga mnt 4, Valga mnt 6a ja Pagari põik 1 kinnistutel moodustuva reovee koguse mõõtmiseks on olemasolevale isevoolsele kanalisatsioonitorustikule PVC De200 ette nähtud reovee mõõdukaevu RMK-1 paigaldamine. Reovee mõõdukaev tuleb paigaldada Monumendiplatsi kinnistule.

Survekanalisatsiooni torustik on projekteeritud PE De110 ja De63 torudest. Võru mnt 1 kinnistule on ette nähtud surveline kanalisatsiooni liitumine ning reovesi on ette nähtud suunata kinnistu reoveepumpla abil Võru mnt 6 kinnistul asuvasse isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku. Projekteeritud De63 survekanalisatsiooni torustik on Võru mnt 1 kinnistule osaliselt ette nähtud rajada kinnisel meetodil olemasolevasse De110 läbimõõduga kanalisatsiooni survetorustikku sisselükkamise teel. Võru mnt 1 kinnistu survekanalisatsiooni ühendustorustik on projekteeritud PE De63 läbimõõduga torust ning varustatud DN50 maasiibriga (koos pikendatud spindli, isoleeritud toru, hülsi ja malmkaanega). Olemasoleva Võru mnt 6 kinnistul asuva ühiskanalisatsiooni reoveepumpla De110 survekanalisatsiooni torustik tuleb Võru mnt 1 kinnistul ühendada projekteeritud PE De110 survekanalisatsiooni torustikuga, mis lõpeb voolurahustuskaevuga KVK-2 Monumendiplatsi kinnistul. Vajadusel tuleb Võru mnt 6 pumpla reoveepumbad asendada. Projektis on olemasolevasse Võru mnt 6 pumplasse valitud näitena Grundfosi poolt pakutavad SLV-seeria pumbad (2 tk) SLV.80.80.13.4.50D.C. Pumpade tööpunktiks on arvestatud 7 l/s ja 6 m (Lisa 3).

Survekanalisatsiooni torustiku minimaalne rajamissügavus on 2,1 m mõõdetuna maapinnast toru peale.

Võru mnt 1 kinnistu reoveepumpla parameetrid

Kinnistu reoveepumplaks on ühe pumbaga varustatud kompaktpumplad, mis tuleb rajada vastavalt AS Emajõe Veevärk tehnilistele nõuetele. Kinnistu kanalisatsiooni rajamise käigus paigaldatava reoveepumpla arvutuslikud vooluhulga ja tõstekõrguse näitajad on välja toodud alljärgnevas tabelis. Kinnistu reoveepumpla edaspidise ekspluatatsiooni kulud katab kinnistu omanik.

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 11/27

Projektis on kompaktpumplana projekteeritud Innovative Water Systems OÜ poolt pakutav STRONG väikepumpla lahendus (reoveepumpla tellimisleht vt Lisa 2). Pumpla torustik on roostevaba ning agressiivsele keskkonnale vastupidav. Pumplale on ette nähtud soojustatud PE plastluuk. Pumba tööd juhitakse pumpa integreeritud nivooanduri abil ning pumpla juhtkilp on ette nähtud paigaldada tankla tehnoruumi.

Projektis on pumplasse valitud näitena Grundfosi poolt pakutav SEG-seeria purustiga reoveepump (Lisa 3). Töövõtja poolt valitud pumba tüüp ja parameetrid tuleb kooskõlastada enne tarnimist tellijaga.

Kinnistu reoveepumpla tuleb paigaldada vastavalt tootja juhistele (vt Lisa 5).

Kinnistu

Toru otsa kõrgusmärk Tõstekõrgus (H) kokku

Vooluhulk (Q)

Algus (pumpla

põhi)

Lõpp (rahustuskaevu

sisend) m l/s

Võru mnt 1 75,71 75,43 2,63 2

Projekteeritud torustikud ristuvad vee- ja reoveekanalisatsiooni torustike, madal- ja kõrgepingekaablite, sidekaablite ja -kanalisatsiooniga ning sademeveekanalisatsiooni ja drenaažitorudega.

4.5 Ehitustöödega seotud load Kõik tööde teostamiseks vajalikud load ja kooskõlastused hangib töövõtja, kes kannab ka selleks tehtavad kulutused. Töövõtja hangib omal kulul kõik kohalikus ja riiklikus seadusandluses ette nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele kui põhitöödele.

4.6 Ehituseelse olukorra fikseerimine Enne torustike mahamärkimist ja materjali toomist objektile, tuleb töövõtjal teha põhjalik ja süstemaatiline ehitusplatsi tööpiirkonna ja muude võimalike tööpiirkondade pildistamine. Soovituslik on ka objekti filmimine. Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel ja pärast torustike paigaldamist taastamistööde tegemisel. Töövõtja peab ülevaatuse teostama koos vastavate ametkondade ja omanikujärelevalvega.

4.7 Tööd elektri õhuliinide kaitsevööndis Projekteeritud torustikud paiknevad kohati madalpinge (alla 1 kV) õhuliinide kaitsevööndis. Tööd elektrirajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult kaabli/liini valdajaga või tema poolt volitatud ettevõttega. Torustiku rajamisel õhuliinide kaitsevööndis tuleb vähemalt 10 päeva enne planeeritud tegevuse alustamist esitada elektripaigaldise omanikule (Elektrilevi OÜ) kirjalik taotlus.

Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või kahjustamise ohu tekkimist.

4.8 Tööd madal- ja kõrgepingepingekaablite kaitsevööndis Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb töövõtja olemasolevate elektrirajatiste valdajal või volitatud isikul ära näidata ja/või määrata ning tähistada olemasolevate kommunikatsioonide asukoha, et vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkivat kahju ja võtab selle kohta valdajalt kirjaliku kooskõlastuse.

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 12/27

Töövõtjal tuleb järgida kõiki kaabli valdaja või volitatud isiku poolt seatud tingimusi.

Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Töövõtja tagab kõigi elektrirajatiste piisava ajutise toestamise ning vajadusel ka piisava alalise toestamise kogu kaevetööde ja kaevikus töötamise perioodil.

Ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikaitsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 2 m ulatuses. Min. vertikaalne vahekaugus ristumisel kaabli ja torustiku vahel 0,3 m. Kõik elektrirajatistele kaitseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul ning likvideerib kahjustatud rajatised viivitamatult. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga on esitatud joonisel L-02.

4.9 Töötamine Telia Eesti AS ja MTÜ Eesti Andmesidevõrk liinirajatiste kaitsevööndis Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja Telia Eesti AS´ile ja MTÜ´le Eesti Andmesidevõrk kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud sidevõrgu haldaja (Telia Eesti AS, MTÜ Eesti Andmesidevõrk vm) poolt väljastatud tööloa alusel.

Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud.

Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga on esitatud joonisel L-02.

4.10 Puude kaitsmine Torustike rajamisel tuleb vältida juurte vigastamist. Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid (väikesegabariidilised masinad) tuleb valida nii, et oleks välistatud säilitatavate puude võrade ja juurte vigastamine. Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m on üldjuhul mehhanismidega keelatud, kaevetööd tuleb antud tsoonis teha käsitsi.

Puude tüved ja võrad peavad olema ehitustööde ajal kaitstud võimalike vigastuste eest. Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest kattega. Juhul, kui tekib vajadus puude raieks, tuleb see kooskõlastada enne ehitustööde algust kinnistu omanikuga ja/või kohaliku omavalitsusega.

4.11 Liikluskorraldus Ehitustööde ajal tuleb töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus vastavalt tee omaniku juhistele. Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele.

4.12 Katete eemaldamine Katete eemaldamisel järgida tee omaniku nõudeid ning Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013.

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 13/27

4.13 Tegevused riigimaanteel ja maantee kaitsetsoonis Projektiga kavandatakse vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitust põhimaantee nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga tee km 174,58 maaüksuste piirides (teemaal) ning tee kaitsevööndis järgmiselt:

1. km 174,58 - Ristumine riigiteega nr 3 kinniselt, kaitsetorus; Samuti on kavas vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitus tugimaantee nr 71 Rõngu – Otepää – Kanepi km 0,0-0,14 maaüksuste piirides (teemaal) ning tee kaitsevööndis järgmiselt:

1. km 0,14 - Ristumine riigiteega nr 71 kinniselt, kaitsetorus; 2. km 0,0-0,14 - tehnovõrgu kulgemine tee nr 71 kaitsevööndis.

Lisaks on kavas vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitus tugimaantee nr 52 Viljandi – Rõngu km 61,07-61,12 tee kaitsevööndis järgmiselt:

1. km 61,07-61,12 - tehnovõrgu kulgemine tee nr 52 kaitsevööndis. Vee- ja kanalisatsioonitorustike ristumised riigimaanteega on ette nähtud paigaldada kinnisel meetodil.

Projektlahenduse koostamisel on arvestatud, et teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldatakse üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustata tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne).

Kõik vee- ja kanalisatsioonitorustike ristumised riigiteedega (läbiminek tee muldkehast, minimaalne sügavus maapinnast 1,8 m) on teemaa piirides kavandatud kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud ning ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.

Siibrid, maakraanid, kontrollkaevud paigaldada üldjuhul väljapoole teemaad, kaugusele, mis ei takista teehoiutöid tee kaitsevööndis. Kaevud, kaped ja siibrid jms, mis erandkorras jäävad teemaale või mille välisserv jääb ca 1,0 m kaugusele teemaa välispiirist, tuleb uputada, kaaned paigalda vähemalt 30 cm maapinnast allapoole.

Ristumisel Jõhvi – Tartu – Valga teega (nr 3) ning Rõngu – Otepää – Kanepi teega (nr 71) tuleb torustikud paigaldada kaitsehülssi (1250 N/16 kN/m2). Teemaal riigiteega rööpselt paigaldatava torustiku rõngasjäikus peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2).

Projekteeritud torustike ristumised riigiteedega on toodud joonisel L-03.

Ehitustööde järgselt tuleb tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastada, demonteeritud paigaldised/rajatised utiliseerida ning kahjustatud riigitee rajatised, kraavid, truubid, mulle ning teekate taastada.

Riigimaantee katendi kahjustamisel tuleb katend taastada, olenemata tehnovõrgu asukohast tee telje suhtes, vähemalt poole tee laiuses. Pealmine asfaldikiht tuleb igal juhul rajada tihedast asfaltbetoonist (vastavalt EVS 901-3:2021 ning Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori 16.04.2021.a. korraldusega nr 1.1-3/21/162 kinnitatud „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“).

Taastatud riigitee teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 14/27

tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.

Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.

Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks.

Ehitaja peab taotlema Transpordiametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Transpordiameti Maanteehoiu teenistuse poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan.

Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ning Maanteeameti peadirektori 14.11.2018.a käskkirjaga nr 1-2/18/458 kehtestatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“.

Kaevetöödel maantee kaitsetsoonis tuleb arvestada sellega, et ei kahjustataks maantee katet (kaeviku sügavus, varisemisnurk) ega ka teeäärset kõrghaljastust. Kõrghaljastuse lähedusse tehnovõrgu projekteerimisel tuleb arvestada puude ja põõsaste likvideerimisega kui kaeviku serv satub lähemale kui 1,0 meetrit puu tüvest. Teemaal olevate puude ja põõsaste likvideerimine tuleb kooskõlastada ainult kohaliku omavalitsusega, kui tegu pole kaitsealuste puudega. Teemaalt väljapool oleva kõrghaljastuse likvideerimine tuleb kooskõlastada maaomaniku ja kohaliku omavalitsusega.

Kõik vajadusel eemaldatud tee konstruktsioonid tuleb taastada vastavalt „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101) nõuetele ja/või teeomaniku poolt esitatud täiendavatele nõuetele. Peale tehnovõrgu paigaldamist teemaa korrastada ja haljastus taastada kasvumulla ning murukülviga vastavalt Maanteeameti juhendis „Teetööde tehniline kirjeldus“ peatükk nr 9 Maastikukujundustööd toodud kvaliteedinõuetele.

Riigitee piirides on projektist kõrvalekalded (asukoht, tehnoloogia) keelatud.

4.14 Kaevetööd Projekteeritud torustik rajatakse osaliselt avatud kaevikuga. Toestatud kaeviku põhja miinimumlaius on 1,0 m ja toestamata kaevikul 1,2 m. Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud kõrvalasuvate hoonete kahjustamine. Rõngu-Otepää-Kanepi teega paralleelselt kulgevate ja ristuvate torustike rajamisel tuleb tee kaitsevööndis suundpuurimise kaevik sõlmes KS-6 (V-8) toestada vältimaks maantee konstruktsiooni kahjustamist ehitustööde käigus.

Tee/tänava alt tuleb olemasolev ja tagasitäiteks mittesobilik pinnas ära vedada selleks ette nähtud ladestamispaika. Mittesobilik pinnas asendada tagasitäiteks sobiliku pinnasega - tihendatava tagasitäiteliivaga. Pinnasevee olemasolu korral tuleb kogu kaeviku lahtioleku ajal

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 15/27

teostada veetõrjet. Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel ehituskaeviku lõigul.

Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine ehituskaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning ehituskaeviku tagasitäite tihendamist. Ehituskaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatav ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses.

Kaeviku seinad tuleb vajadusel toestada. Toestuse viis tuleb valida sõltuvalt kaeviku sügavusest ja pinnase liigist. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Ehituskaevik tuleb töövõtjal toestada ka juhul, kui omanikujärelevalve peab seda vajalikuks. Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest.

Pinnasetöödel järgida MaaRYL 2010 juhendit ning toru aluse, tasanduskihi rajamisel ja tagasitäite tegemisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. Aluskiht, tasanduskiht ja algtäide tuleb tihendada 95% tiheduseni. Lõpptäide tuleb liikluspiirkonnas tihendada minimaalselt 98% tiheduseni. Tihendamiseks tuleb kasutada mehaanilisi seadmeid.

Plasttorude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013.

Ehituskaevikute tüüpristlõiked on näidatud joonisel L-01 ja L-02.

4.15 Väljakaevatud pinnase ladustamine Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb kohe objektilt ära vedada ning transportida ladestuspaika. Kaevetöödest üle jääva pinnase ladestuspaikade asukohad otsib töövõtja ja kooskõlastab selle kirjalikult kohaliku omavalitsusega ja kinnistu omanikuga enne ehitustööde algust.

Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida (vahetult enne töödega alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga (riik või eraomanik). Kokkulepped vormistada kirjalikult ning informeerida sellest omanikujärelevalvet.

4.16 Mahajäetavate torustike ja kaevude likvideerimine Mahajäetavad torustikud ja torustike ühenduskaevud koos nendes paikneva torustiku armatuuriga tuleb likvideerida.

Veetorustiku likvideerimine peab alati toimuma vahetult peatorust hargnemise juures. Likvideerimise tulemusena ei tohi tupikuna töösse jääda vana torustikku. Keelatud on veetorustikku või veeühendust likvideerida siibri või maakraani sulgemise ja spindli eemaldamisega. Likvideerimiseks on vajalik veekatkestuse tellimine vastavalt vee-ettevõtte

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 16/27

tingimustele. Likvideeritav/eemaldatav toruarmatuur tuleb üle anda vee-ettevõttele. Olemasolevate rajatiste likvideerimist ei tohi alustada enne, kui uus süsteem on töösse pandud.

Likvideeritavatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate kaevukonstruktsioonidega. Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. Likvideeritavate reovee kaevude metallist luugid ja kraed tuleb üle anda tellijale. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad

torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises

asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest (igas kaevus/sõlmes)

sulgeda betooniga.

4.17 Kinnisel meetodil rajatavad torustikud Projekteeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik rajatakse peamiselt kinnisel meetodil suundpuurimise abil. Kinnisel meetodil toru rajamisel kasutatakse selleks otstarbeks ettenähud ja vastavalt markeeritud toru (PE 100 RC).

Suundpuurimise kaevikute orienteeruvad asukohad on näidatud asendiplaanidel. Töövõtja võib ise määrata kaevikute asukohad sõltuvalt kasutatavast puurimistehnikast. On eeldatud, et ehitajale teadaolev geoloogiline ja geodeetiline informatsioon on piisav sobiva torude suundpuurimise seadmestiku valikuks. Juhul, kui töövõtja peaks tööde käigus siiski kohtama takistusi või ettenägematuid raskusi, tuleb tööd peatada ning teavitada viivitamatult omanikujärelevalvet, et olukorda hinnata ja vajadusel kaevikute asukohti ning toru rajamise meetodit täpsustada.

Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu on näidatud joonistel. Juhtsüsteem peab võimaldama torustiku paigaldamist 5 cm täpsusega nii vertikaal- kui horisontaalsuunas. Tõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule, ei tohi ületada lubatud tõmbejõudu. Suundpuurimisel ülejääva puurimislahuse eemaldamise eest vastutab töövõtja. Puurimise stardikaevik peab olema rajatud piisava suurusega mahutamaks liigset puurimislahust (bentoniiti). Bentoniidi valgumine haljasaladele ja/või tänavaaladele ei ole lubatud.

Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (PE) ühendatakse elekter- või põkk-keevisega. Ühendused peavad vastama tootja soovitustele ja survekatsele PN10.

4.18 Torustiku soojustamine Projekteeritud veetorustik tuleb soojustada, kui paigaldamissügavus on vähem kui 1,8 m maapinnast toru peale.

Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud veetorustik soojustada, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on alla 1,8 m.

Projekteeritud kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate või soojusisolatsioonikoorikuid kui paigaldamissügavus on väiksem kui 1,2 m maapinnast toru peale.

Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud kanalisatsioonitorustik soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on väiksem kui 1,2 m.

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 17/27

Soojustamiseks tuleb kasutada materjali, mis on ette nähtud maa-aluste konstruktsioonide soojustamiseks, mille survetugevus on vastavuses liikluskoormusega ning mis on mõeldud pinnasesse paigaldamiseks ja tagab toru piisava soojustuse. Kasutada tuleb XPS soojustusmaterjali survetugevusega minimaalselt 300 kN/m2, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK.

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 18/27

5 KATETE TAASTAMINE

5.1 Üldist Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.

Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus omanikujärelevalve poolt.

Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti. Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne).

Juhul, kui kaevetööde käigus rikutakse trassidele ettejäävad äärekivid, tuleb nende asemele paigaldada uued äärekivid. Äärekivid paigaldatakse betoonile B15 (C12/15). Äärekivid peavad vastama Eesti standardile „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid“ EVS-EN 1340:2003 +AC:2006/AC:2014.

Katete taastamisel tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest: − Eesti standard EVS 901; − Elva valla kaevetööde eeskiri; − MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded; − Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (MTM 13.07.2018.a määrus nr 43).

Katete taastamise tüüpristlõiked on esitatud joonisel L-01.

5.2 Tükkmaterjalist katte taastamine Tükkmaterjalist katete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Taastamisel võib kasutada varem eemaldatud terveid sillutiskive, asendamisel tuleb kasutada olemasolevatega sama marki sillutiskive.

Tükkmaterjalist sõidutee kate tuleb paigaldada 6 cm paksusele liivast aluskihile (maks. tera suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus. Kõnniteel peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm.

Katte taastamise ristlõige vt Joonis L-01.

5.3 Teekatete ajutine taastamine Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamine ja selle konstruktsioon kooskõlastada Elva Vallavalitsusega. Ajutise kattega maa-ala korrashoid ja hooldamine, sh lumetõrje (igal ajal) on töövõtja kohustus.

5.4 Haljastuse taastamine Murukatte taastamisel tuleb muruseemne kulu arvestada vähemalt 20–30 g/m². Kasutatav muruseemne segu peab vastavalt kasutuskohale olema kas varjutaluvus või tallamiskindel. Kasutatava kasvupinnas peab olema sõelutud ning selle omadused peavad sobima vastava

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 19/27

muruseemne kasvuks. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 15 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pinnas, mida kasutatakse haljastuses, ei tohi sisaldada kive, klompe, taimi, juuri ja muud kõrvalist materjali, samuti õlijäätmeid ja muid aineid, mis on kahjulikud taimedele.

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 20/27

6 TEOSTUSDOKUMENTATSIOON

Töövõtja peab ette valmistama kasutusloa väljastamiseks vajalikud dokumendid vastavalt majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrusele nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“.

Teostusmõõdistused peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ning tellija erinõuetele.

6.1 GIS andmete kogumine ning esitamine Kõikide ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonirajatiste kohta tuleb koos teostusjoonistega (teostusjoonise aruandega) esitada tellijale GIS andmestik. Teostusjoonised peavad vastama Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL-i) poolt koostatud nõuetele https://evel.ee/wp- content/uploads/2018/10/EVEL_Geodeesia_N%C3%B5uded_04_07_2018.pdf ja kontrollitud „EVEL Kontroller“ kontrollsüsteemiga.

Rohkem infot „EVEL Kontroller“ teenuse kohta on Geospatial OÜ kodulehel https://www.geospatial.ee/et/node/54 .

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 21/27

7 NÕUDED MATERJALIDELE

7.1 Üldnõuded Kõik materjalid peavad rajamise käigus olema uued ning neid tuleb transportida, ladustada ja käidelda vastavalt tootja juhistele. Enne materjalide paigaldamist tuleb visuaalselt kontrollida nende korrasolekut ning defektsed materjalid kasutusest kõrvaldada. Kõik materjalid tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga.

7.2 Vee- ja kanalisatsioonitorustik Vee- ja survekanalisatsiooni torustikena on lubatud kasutada PE 100 RC plasttorusid. Kõikide survetorude surveklass peab olema vähemalt PN10 (10 kN/m2) ja rõngasjäikus vähemalt SN10 (10 kN/m2). PE torud peavad vastama EN12201 standardile. Veetorustik peab olema markeeritud sinise joonega ja kanalisatsiooni survetorustik pruuni joonega. Torud peavad olema sobivad paigaldamiseks talvetingimustes. PE survetorud ja nende plastdetailid ühendada ainult põkk- ja muhvkeevis ühendusega. Mehaaniliste surveliitmike (koonusliitmike) kasutamine torustike ühendamisel ei ole lubatud. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest detaile. Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema roostevabast terasest (A2). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. PE- torude ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel ja kandejõuga 400kN. Kaevud peavad olema veetihedad ning need võivad olla valmistatud nii raudbetoonist kui plastist (PE).

Rajatavate survetorustike sõlmed on toodud projekti joonisel S-01.

Isevoolsete kanalisatsioonitorustikena on lubatud kasutada PVC kanalisatsiooni plasttorusid. Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2). PVC torud peavad vastama EN 1401-1 standardile. Torud peavad olema sobivad paigaldamiseks talvetingimustes. Keelatud on kasutada nn kihilise seinaga PVC torusid.

Plasttorustike paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15° C.

Plastist ühenduskaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2020. Kanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehases valmistatud PE-plastkaevusid. Lubatud on kasutada ka PP kaevusid ja nn Lego-tüüpi kaevusid, aga sel juhul peavad olema (hargmik)põhi ja tõusutoru kokku keevitatud. Kanalisatsioonikaevude tõustorud peavad olema siledaseinalised. Kaevude lubatud minimaalne läbimõõt on DN500 mm. Sirgetel lõikudel ja ilma astmeta kahe 70 meetri kaugusel asuva De560/500 mm (DN500 mm) kaevu vahel võib paigaldada ka kaeve De400/315 mm (DN300 mm). Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms). Kanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurahustuskaevus tuleb siseneva survetoru ots faasida 45° nurga alla.

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 22/27

Kaevud ja nende kaaned peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN-124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaevud peavad olema veetihedad. Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. Kaevud kõrgusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2 ja 2,5 m ning kõrgemad kaevud rõngasjäikusega vähemalt SN4. Kaevude teleskoopide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2.

Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 150 mm. Kruuskatte alla paigaldatavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema paigaldatuna minimaalselt 150 mm + kaevukaane ja kruuskatte pinna vahekaugus.

Haljasaladele ja kruuskateega tänavatele ei ole lubatud paigaldada lukustuselemendiga kaevuluuke. Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu täpsus peab olema ISO8062 ning kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist. Kaevude luugid ei tohi tekitada kolksuvat heli. Luugikomplektide minimaalsed massid:

• DN300 luuk -15,5 kg, DN300 korpus – 19,5 kg, DN300 komplekt kokku 35 kg;

• DN500 luuk - 38 kg, DN500 korpus – 28 kg, DN500 komplekt kokku 66 kg;

• DN600 luuk -77 kg, DN600 korpus – 73 kg, DN600 komplekt kokku 150 kg;

• DN700 luuk -72 kg, DN600 korpus – 78 kg, DN700 komplekt kokku 150 kg.

Kaevude maksimaalne lubatud vahekaugus tänavatorustikul on 70 m.

Majaühendustorustikel peab olema kinnistu sees vähemalt üks kaev. Torustiku pööramisel on nõutav pöördekaev, mille minimaalne läbimõõt peab olema DN300 mm.

Projekteeritud kaevude kaevukellad on toodud projekti Lisas 1.

Torustike rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest.

Kõrvuti paiknevate torude välispindade horisontaalne vahekaugus peab olema vähemalt 200 mm. Isevoolsete kanalisatsioonitorude omavaheline vahekaugus peab olema siiski vähemalt 300 mm. Kaeviku servast peab toru jääma vähemalt 400 mm kaugusele. Kaevuseina ja toru vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust. Projekteeritud torude vaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm. Kaeviku tüüpristlõiked on toodud joonisel L-01.

Vee- ja kanalisatsioonitoru kohale, 0,3-0,4 m kõrgusele toru pealispinnast piki toru telge, paigaldada märkelint. Survetorustikele paigaldada traadiga märkelint. Kinnisel meetodil paigaldatud survetoru korral kasutada märketrossi.

7.3 Siibrid, maakraanid ja klapid Torustikuga ühendatavad seadmed peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldiseid materjalinõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Joogivee torustikule paigaldatud seadmed ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti.

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 23/27

Sulgsiibritena kasutada AVK, Hawle või samaväärseid teiste tootjate sulgsiibreid. Sulgsiibrid peavad olema tihedad, töökindlad, hästi kaitstud korrosiooni eest ning sulguma päripäeva. Siibri käsiratta konstruktsioon ja diameeter peab olema valitud nii, et seda suudaks töö käigus keerata üks inimene. Tempermalmist siibrid on surveklassiga PN10 ning peavad vastama standardile DIN3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN3202. Äärikud ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS4504, DIN2501).

Tagasilöögiklapid peavad olema kuulklapid. Hall- või tempermalmist maakraanid, mis paigaldatakse majaühendustele, peavad vastama standardile DIN 3352 ning peavad olema varustatud PE torudele sobivate muhvotstega. Majaühenduste surveklass peab olema PN10.

Maakraanid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega vastavalt standardile DIN 30677. Siibrite ja majaühenduste spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest ning teleskoopilised. Maakraanid ja spindlipikendused peavad olema tarnitud ühelt tootjalt. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kapede kandevõime peab olema 400 kN. Liiklusalal kasutada fikseeritud malmkaasi.

Väljaspool liiklusala kasutada vähemalt 200mm läbimõõduga kapesid. Kapedel peab olema tugirõngas. Siibrite, maakraanide ja hüdrantide keeramine peab olema võimalik ühe võtmega.

7.4 Veemõõdukaevud Valga mnt 4, Valga mnt 6a ja Pagari põik 1 kinnistutel tarbitava vee hulga mõõtmiseks on Monumendiplatsi kinnistule projekteeritud veemõõdukaev VMK-1 ning Võru mnt 1 kinnistule veemõõdukaev VMK-2. Veemõõdukaevu VMK-2 on lisaks ette nähtud eraldi DN15 veemõõdusõlm Võru mnt 1 kinnistul tarbitava vee koguse mõõtmiseks. Veemõõdukaev VMK- 1 on projekteeritud PE De90 veetorustikule ja veemõõdukaev VMK-2 on projekteeritud PE De63 ja De32 veetorustikule. Projektis on veemõõdukaevudena projekteeritud Innovative

Water Systems OÜ poolt pakutav ID1200 STRONG veemõõdukaevu lahendus. Veemõõdukaev peab olema teleskoopne, PE materjalist ning vastama standardile EVS-EN 13598-2.

Veemõõdukaevu VMK-1 teenindamiseks on ette nähtud DN600 läbimõõduga malmluuk ning haljasalale paigaldatav veemõõdukaev VMK-2 on ette nähtud plastluugiga. Kaev varustada roostevabast terasest redeliga. Kaev peab olema veetihe. Kaevu paigaldatav veetoru peab asuma vähemalt 30 cm kõrgusel kaevu põhjast. Kaevus VMK-1 asuvale torustikule paigaldatakse DN25 elektrimagnetiline veemõõtja koos konsooliga. Veemõõdukaevu VMK-2 paigaldatakse DN25 ja DN15 elektrimagnetilised veemõõtjad koos konsooliga. Välistatud peab olema veemõõdukaevu ja veetorustiku külmumine.

Survetorustiku ühendused kaevuga teostada väljaspool kaevu keevisliitmike abil. Veemõõdukaevule VMK-1 tuleb mõlemale poole kaevu survetorule ette näha DN80 kummikiilsiibrid ning kaevule VMK-2 on mõlemale poole kaevu De63 survetorule ette nähtud DN50 maakraanid. Võru mnt 1 kinnistu veevarustuse ühendustorustikule tuleb enne veemõõdukaevu VMK-2 näha ette De32 survetorule DN25 maakraan.

Veemõõdukaevude lõiked on esitatud joonisel L-04 ja L-05.

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 24/27

Veemõõdukaevu paigaldusel tuleb lähtuda veesõlmekaevude paigaldamise üldistest nõetest (vt projekti Lisa 4).

7.5 Reovee mõõdukaev Valga mnt 4, Valga mnt 6a ja Pagari põik 1 kinnistutel moodustuva reovee hulga mõõtmiseks on Monumendiplatsi kinnistule projekteeritud reovee mõõdukaev RMK-1.

Reovee mõõdukaev on projekteeritud olemasolevale PVC De200 isevoolsele kanalisatsioonitorustikule. Projektis on reovee mõõdukaevuna projekteeritud Innovative Water

Systems OÜ poolt pakutav ID1400 STRONG mõõdukaevu lahendus. Reovee mõõdukaev peab olema teleskoopne, PE materjalist ning vastama standardile EVS-EN 13598-2.

Reovee mõõdukaevu teenindamiseks on ette nähtud DN600 läbimõõduga malmluuk. Kaev varustada roostevabast terasest redeliga. Kaev peab olema veetihe. Kaevu paigaldatav kanalisatsioonitoru peab asuma vähemalt 30 cm kõrgusel kaevu põhjast.

Olemasolevale reoveetorustikule on enne proovivõtukaevu KVK-4 ette nähtud DN200 sulgesiibri paigaldamine. Reovee mõõdukaevu De110 kanalisatsioonitorustik tuleb ühendada olemasoleva kanalisatsioonikaevuga OK-4 kahe De110 45° põlve abil.

Reovee mõõdukaevu on ette nähtud tõmbekindlate äärikute vahele Siemens Sitrans F DN100 vooluhulga mõõtja paigaldamine. Reoveemõõtja tuleb paigaldada vastavalt tootja nõuetele arvestades, et torustiku sirge osa pikkus enne mõõtjat on 10xDN ja peale mõõtjat 5xDN. Reoveemõõtja mugavaks vahetuseks peab selle ühel pool olev vabalt toru suunas edasi-tagasi liigutatav äärik.

Elektrivarustus tagatakse reoveemõõtjale võrguettevõtte poolt rajatavast liitumiskilbist. Elektriliitumiste taotluste esitamine, finantseerimine ja esmaste tarbimislepingute sõlmimine on töövõtja kohustus. Töövõtja teeb seda tellija volituse alusel. Reovee mõõdukaevu elektripaigaldise projekt koostatakse kaevu tarnija poolt. Reoveemõõtja mõõteplokk ja SCADA ühenduse plokk paigaldatakse välikilpi, võimalusel rajatava elektriliitumise kilbiga samasse kilpi. Elektrikilbist tuleb rajada signaalkaabel kaitsehülsis reovee mõõdukaevu juurde.

Reovee mõõdukaevu lõiked on esitatud joonisel L-06.

Reovee mõõdukaevu paigaldusel tuleb lähtuda veesõlmekaevude paigaldamise üldistest nõetest (vt projekti Lisa 4).

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 25/27

8 TORUSTIKU KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD

Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad ülevaatused ja kontrollid. Kontrollidest tuleb eelnevalt teatada omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta.

Torustike katsetused ja kontrolltoimingud teostatakse lähtuvalt standarditest ja juhenditest ning omanikujärelevalve ettekirjutustest.

8.1 Veetorustiku läbipesu ja desinfitseerimine Ehitatud veetorustikule tuleb teostada torustiku läbipesu. Läbipesu tuleb teostada hüdrantide ja/või selleks ettenähtud läbipesu kaevude kaudu. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb torustikust võtta veeproov, et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 24.09.2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“.

Torustiku rajamisel peab olema tagatud võimalus veetorustiku desinfitseerimiseks.

Veetorustik tuleb desinfitseerida juhul, kui pärast torustiku läbipesu võetud veeproovi tulemused ei vasta Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Veetorustik desinfitseeritakse kloorilahusega (konsulteerida kohaliku tervisekaitsetalitusega). Kasutusse antav torustik tuleb pärast desinfitseerimist desinfitseerivast lahusest puhastada.

8.2 Survetorustike survekatse Paigaldatud survetorustikele (s.h. kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) tuleb teha survekatse, mis on kokkuvõtlikult ära toodud allpool.

Surveproov tuleb töövõtjal korraldada omanikujärelevalve juuresolekul. Katse teostamisel ei tohi ehituskaevikus töötada. Samuti ei tohi surveproovi teha avatud ehituskaevikuga.

Survetorustike survekatse tehakse kõikidele rajatud survetorustikele (sh survekanalisatsioonitorustik), mille pikkus on vähemalt 10 m.

Plasttorudele sooritatakse kaks katsetust:

• Enne survekatset tuleb täita torustik veega (torustikust peab õhk saama täielikult eemaldatud), tõsta torustikus rõhk 10 baarini ja jätta see regulaarse jälgimise alla orienteeruvalt ööpäevaks venima, vajadusel ka pikemaks ajaks. Rõhu langemisel alla 8 baari tuleb rõhku uuesti tõsta 10 baarini. Töövõtjal tuleb protseduuri korrata seni kuni rõhk stabiliseerub.

• Survekatse viiakse üldjuhul läbi torustiku venimise lõppedes stabiliseerunuks jäänud rõhul (˃8 baari), omanikujärelevalvel on õigus kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks nõuda kõrgemat katserõhku ja või pikemat katseperioodi. Survekatse kestvuseks on 1 tund, rõhu vähenemine pole lubatud. Survekatse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud.

Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 26/27

protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii töövõtja kui omanikujärelevalve poolt.

Kõik kontrollimisega seotud kulud kannab töövõtja.

8.3 Isevoolse torustiku kaameravaatlus Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele, mille pikkus on üle 3m, tellija nõudel ka lühematele ja kuni vähemalt liitumiskaevuni) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitatakse omanikujärelevalvega kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega. Videos on ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus, jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info. Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360- kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihedusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Tellijat/järelevalvet tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama omanikujärelevalvel ja tellijal jälgida uuringuprotsessi.

Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid: − Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht

olema valmis ja tihendatud; − Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud; − Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatluse

tegemist; − Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab töövõtja omanikujärelevalve nõudel vee

juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni;

− Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et salvestav kaamera sõidab kaevu suunas).

Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse. Väiksemate defektide puhul, mis omanikujärelevalve arvates ei vaja kohest parandamist, võib omanikujärelevalve nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut Puudustest Teatamise Ajavahemikul. Sellised täiendavad katsetamised ja uuringud viiakse läbi töövõtja kulul. Omanikujärelevalve otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise kuupäeva ja ulatuse.

Seletuskiri

Töö nr: 08-07-24-VK. Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt Elva vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 10.12.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 27/27

8.4 Isevoolsete torustike veepidavuskatse Omanikujärelevalvel on õigus nõuda töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab omanikujärelevalve.

8.5 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll Omanikujärelevalvel on õigus nõuda töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu. Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%. Katse kulud katab töövõtja. Kui katse ebaõnnestub, on omanikujärelevalvel õigus nõuda torustikutöö parandamist (toru asendamist uuega).

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU KÕRGUS PEALT

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

74.00

74.50

75.00

75.50

76.00

76.50

77.00

H= 1.

63

PE 76.12

KS-6

77 .7

5 77

.7 5

76 .1

2 1.

63

98

PE De110 - 219.5m

5.3

H= 2.

10

≈76.62

Si de

ka ab

el

≈76.61

Si de

ka ab

el

77 .7

0 77

.7 0

75 .6

0 2.

10

14

42.0

KS1KS1KS1KS1KS1

183°

H= 2.

10

≈77.09

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

78 .3

0 78

.3 0

76 .2

0 2.

10

6

43.2

KS1 KS1 KS1 KS1 KS1

180°

H= 2.

10

KS-3

78 .0

0 78

.0 0

75 .9

0 2.

10

18

27.0

KS1 KS1 KS1

203°

H= 2.

90

76.63

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

76.08

Si de

ka na

lis at

sio on

KS-2

78 .2

5 78

.2 5

75 .3

5 2.

90

47.7

KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1

184°

H= 2.

10

KS-1

77 .3

0 77

.3 0

75 .2

0 2.

10

215

2.6

192°

H= 1.

59 De

56 0/

50 0

KVK-2

77 .0

0 77

.0 0

75 .6

1 1.

39

10

PVC De200 - 1.7m

1.7

203°

H= 1.

51 De

56 0/

50 0

PVC 75.39

KVK-1

76 .9

0 76

.9 0

75 .5

9 1.

31

K

K

Võru mnt 1 - Monumendiplatsi

5.3m 42.0m 27.0m 2.6m 1.7m

V

PE 74.79

Ol em

as ol

ev v

ee to

ru

V

77.14

Si de

ka na

lis at

sio on

M =

Vo ol

ur ah

us tu

s

≈76.92

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

PP ≈76.47

Sa de

m ev

ee ka

na lis

at sio

on

≈76.97

Si de

ka na

lis at

sio on

PP ≈76.93

Dr en

aa zit

ra ss

≈76.55

Sa de

m ev

ee ka

na lis

at sio

on

≈76.60

Si de

ka ab

el

H= 2.

10

≈76.84

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

≈76.92

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

78 .0

5 78

.0 5

75 .9

5 2.

10

2 24.7m

24.7

KS1 KS1 KS1

181°

43.2m

H= 2.

93

75.94

Si de

ka na

lis at

sio on

≈77.33

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

≈76.79

Sa de

m ev

ee ka

na lis

at sio

on

≈77.23

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

≈77.15

Si de

ka na

lis at

sio on

≈77.14

Si de

ka na

lis at

sio on

≈77.19

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

≈77.18

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

78 .3

5 78

.3 5

75 .4

2 2.

93

27.0

KS1 KS1 KS1

180°

3 74.7m

77.50

78.00

H= 1.

63

PE 76.17

V

V

H= 2.

10

V1V1V1V1V1

H= 2.

10

V1 V1 V1 V1 V1

H= 2.

10

V1 V1 V1

H= 2.

10

V1 V1 V1

H= 2.

90

V1 V1 V1

H= 2.

90

V1 V1 V1 V1 V1 V1

H= 2.

10

H= 2.

10 H=

2. 10

PE 74.75

V

V

75 .7

5 1.

25

Võru mnt 1 - Võru mnt 6

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU PÕHJA KÕRGUS

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

75.00

75.50

76.00

76.50

77.00

77.50

78.00

78.50

H= 1.

28 De

20 0

PVC 76.82

≈77.02

Si de

ka ab

el

.

Si de

ka ab

el

OK-7

78 .1

0 78

.1 0

76 .8

2 1.

28

10

PVC De110 - 10.6m

10.6

K1K H=

1. 44

∅1 00

0

RKP-1

78 .1

5 78

.1 5

76 .7

1 76

.8 9

1. 44

1. 26

58

PE De63 - 103.4m

16.5

KS1 KS1

185°

H= 2.

10

KS-18

78 .1

0 78

.1 0

75 .9

4 2.

16

34

7.3

183°

H= 2.

10

KS-17

77 .8

5 77

.8 5

75 .6

9 2.

16

68

1.5

208°

H= 2.

10 77

.7 5

77 .7

5 75

.5 9

2. 16

56

1.8

197°

H= 2.

10

MS-1

77 .6

5 77

.6 5

75 .4

9 2.

16

78

0.6

180°

H= 2.

10

KS-16

77 .6

0 77

.6 0

75 .4

4 2.

16

48

1.0

216°

H= 2.

10

KS-15

77 .5

5 77

.5 5

75 .3

9 2.

16

18

36.2

KS1KS1KS1KS1

201°

H= 1.

54 V

PE 76.16

Ol em

as ol

ev v

ee to

ru

KS-14

77 .6

5 77

.6 5

76 .0

5 1.

60

62

2.6

183°V

V

H= 1.

80

≈76.74

Kõ rg

ep in

ge ka

ab el

≈76.89

Si de

ka ab

el

≈77.19

Si de

ka na

lis at

sio on

77.50

Si de

ka na

lis at

sio on

≈77.58

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

≈77.39

Sa de

m ev

ee ka

na lis

at sio

on

KS-13

77 .7

5 77

.7 5

75 .8

9 1.

86

13

9.0 5.8 3.1

217° 183°

H= 3.

07

KS-12

78 .9

0 78

.9 0

75 .7

7 3.

13

6.0

189°

H= 3.

09

KS-11

78 .8

5 78

.8 5

75 .7

0 3.

15

8.6

KS1

182°

H= 2.

40

KS-24

78 .0

5 78

.0 5

75 .5

8 2.

47

5.8

180°

H= 2.

98

≈77.47

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

KS-10

78 .5

5 78

.5 5

75 .5

1 3.

04

5.3

200°

H= 2.

55

KS-9

78 .0

5 78

.0 5

75 .4

4 2.

61

1.1

220°

H= 2.

46

PVC 75.33

KS-8

77 .9

5 77

.9 5

75 .4

3 2.

52 K

10.6m 16.5m 7.3m 1.5m 1.8m

0.6m 1.0m

36.2m 2.6m 35.8m

1 : 500

PR-01

Kuupäev/Date

Mõõtkava/Scale

Joonise nr./Drawing nr.

Töö nr./Job nr.

Fail/File

Joonis/Drawing

Aadress/Location

Objekt/Object

Tellija/Customer

Kontrollija/Inspector Projekteerija/Designer

Erkki Metsa

Kristjan Karabelnik

OÜ ALKRANEL Riia 4, Tartu tel. 736 6676

[email protected] www.alkranel.ee

Projetktijuht/Proj engr. Kristjan Karabelnik Projekteerija/Designer

080724VK_TP_VK_RonguVK.dwg TPStaadium/Stage:

Meelis Mark

Torustike pikiprofiil

/allkirjastatud digitaalselt/

10.12.2024

AS Emajõe Veevärk

Elva vald,Tartumaa

Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus

08-07-24-VK

OÜ Akranel Riia 4, 51004 Tartu Tel: +372 503 9010

Projekt:

Töö nr: 08-07-24-VK

Joonise

nr Kuupäev

Muudatuse

tähis

Muudatuse

kuupäev Fail Formaat Joonise nimetus

AS-01 10.12.2024 A2 Torustike asendiplaan

PR-01 10.12.2024 A2 pikk Torustike pikiprofiilid

L-01 11.11.2024 A3 Ehituskaeviku tüüpristlõiked ja katte taastamise ristlõiked

L-02 11.11.2024 A4 Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem

L-03 11.11.2024 080724VK_TP_VK_RonguVK.dwg A3 Torustike suundpuurimise lõiked

L-04 11.11.2024 080724VK_TP_Rongu_VMK1.dwg A3 Veemõõdukaev VMK-1

L-05 10.12.2024 080724VK_TP_Rongu_VMK2.dwg A3 Veemõõdukaev VMK-2

L-06 11.11.2024 080724VK_TP_Rongu_RMK1.dwg A3 Reoveemõõdukaev RMK-1

S-01 11.11.2024 080724VK_TP_VK_RonguVK.dwg A4 Survetorustike sõlmed

JOONISTE LOETELU

Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt

080724VK_TP_Kate-Kaevik.dwg

080724VK_TP_VK_RonguVK.dwg

1(1)

OÜ Alkranel Riia 4, 51004 Tartu Tel: +372 503 9010

Projekt: Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus. Tööprojekt

Töö nr: 08-07-24-VK

Pos Nimetus Ühik Kogus

1 Kanalisatsioon

1.1 Kanalisatsioonitoru PVC De 110 SN8 m 16

1.2 Kanalisatsioonitoru PVC De 200 SN8 m 3

1.3 Teleskoopne kanalisatsioonikaev PE De 560/500 tk 3

1.4 Survekanalisatsioonitoru PE De110 m 220

1.5 Survekanalisatsioonitoru PE De63 m 103

1.6 Kanalisatsioonitoru käänik De110 45° tk 2

1.7 Survetorustiku elekterkeevispõlv 45° De110 tk 3

1.8 Survetorustiku elekterkeevispõlv 45° De63 tk 2

1.9 Maasiiber DN50 koos spindlipikenduse ja kapega tk 1

1.10 Kummikiilsiiber spindlipikenduse ja kapega DN200 PN10 tk 1

1.11 Reovee mõõdukaev ID1400 STRONG, ankurdusplaat ja -tarvikud kompl 1

1.12 Reoveepumpla ID1000 STRONG kompl 1

1.13 Survelise kanalisatsioonitorustiku kaitsehülss De160 PE m 54

1.14 Survelise kanalisatsioonitorustiku kaitsehülss De110 PE m 23

1.15 Torustiku soojustusmaterjalid XPS (vajadusel) obj 1

1.16 Torustiku märkelint jm abimaterjalid obj 1

2 Veevarustus

2.1 Veetoru PE100 RC De 32 PN10 m 51

2.2 Veetoru PE100 RC De 63 PN10 m 224

2.3 Veetoru PE100 RC De 90 PN10 m 2

2.4 Elekterkeevismuhv De63 tk 2

2.5 Elekterkeevismuhv De32 tk 1

2.6 Elekterkeeviskolmik De63 tk 1

2.7 Elekterkeevispuursadul De 90/63 tk 1

2.8 Elekterkeevispuursadul De 63/32 tk 1

2.9 Elekterkeevispõlv 90° De32 tk 1

2.10 Elekterkeevispõlv 45° De63 tk 1

2.11 Maakraan DN50 koos spindlipikenduse ja kapega tk 2

2.12 Maakraan DN25 koos spindlipikenduse ja kapega tk 1

2.13 Kummikiilsiiber spindlipikenduse ja kapega DN80 PN10 tk 2

2.14 Veemõõdukaev ID1200 STRONG , ankurdusplaat ja -tarvikud kompl 2

2.15 Veetorustiku kaitsehülss De110 PE m 54

2.16 Torustiku soojustusmaterjalid XPS (vajadusel) obj 1

2.17 Survetorustiku märkelint jm abimaterjalid obj 1

3 Ehitustööd

3.1 Vee ja kanalisatsioonitorustiku mahamärkimine obj 1

3.2 Ajutine liikluskorraldus, sh liiklusmärkide paigaldamine obj 1

3.3 Ehitusaegne kaeviku toestamine ja veetõrjetööd (vajadusel) obj 1

3.4 Puude kaitsmine kaitsekilpidega obj 1

3.5 Puude, põõsaste eemaldamine (vajadusel) obj 1

3.6 Ristuvate kommunikatsioonide toestamine obj 1

3.7 Kinnistu reoveepumpla paigaldamine komp 1

3.8 Kinnistu reoveepumpla elektriühenduse rajamine tanklahoonest komp 1

3.9 Reovee mõõdukaevu paigaldamine komp 1

MATERJALIDE JA EHITUSTÖÖDE MAHUD

1(2)

Pos Nimetus Ühik Kogus

3.10 Reovee mõõdukaevu elektri-automaatika paigaldise rajamine komp 1

3.11 Veemõõdukaevu paigaldamine komp 2

3.12 Veetorustiku paigaldus - avatud kaevik m 59

3.13 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku paigaldus - avatud kaevik m 18

3.14 Survekanalisatsiooni torustiku paigaldus - avatud kaevik m 46

3.15 Veetorustiku paigaldus suundpuurimise teel m 218

3.16 Isevoolse kanalisatsiooni torustiku paigaldus suundpuurimise teel m 0

3.17 Survekanalisatsiooni torustiku paigaldus suundpuurimise teel m 241

3.18 Survekanalisatsiooni torustiku (De63) paigaldus kinnisel meetodil olemasolevasse

De110 survetorustiku sisselükkamise teel m 36

3.19 Veetorustiku sõlmede ehitus tk 11

3.20 Vundamendi läbiviigu tegemine tanklahoone veeühenduse tarbeks (sh

läbiviiguhülsi ja välise küttekaabli paigaldamine) kompl 1

3.21 Veetorustiku ühendamine olevate torudega (materjalidega) tk 8

3.22 Veetorustiku soojustamine soojustuskoorikuga (vajadusel) obj 1

3.23 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ühendamine olevate kaevudega (materjalidega) tk 2

3.24 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ühendamine olevate torudega (materjalidega) tk 3

3.25 Survekanalisatsiooni torustiku ühendamine olevate kaevudega (materjalidega) tk 1

3.26 Kanalisatsioonitorustiku soojustamine soojustuskooriku/-plaadiga (vajadusel) obj 1

3.27 Survekanalisatsiooni sõlmede ehitus tk 4

3.28 Mahajäetavate torustike otste tamponeerimine ja kaevude likvideerimine obj 1

3.29 Tükkmaterjalist katte taastamine (orient) m 2 35

3.30 Munakivist teekatte taastamine (orient) m 2 40

3.31 Betoonkatte taastamine (orient) m 2 15

3.32 Haljasala taastamine (orient) m 2 270

3.33 Isevoolse torustiku läbipesu ja kaamerauuring m 18

3.34 Survekanalisatsiooni torustiku survekatsetus m 323

3.35 Veetorustiku survekatsetus m 277

3.36 Objekti üleandmine obj 1

3.37 Teostusdokumentatsiooni koostamine obj 1

2(2)

!"#$%&' ()%$*+), (--.&.

//012343156117

//012343153889:95124;4

<=>?@A B

C238783 DD

E44F6:6GF:;:7 H

E:IJK895126:3D:7 46DB8L/72:57438M4 BN

OPQPARSTTQRUSP??VWXYZWU@@SRQP 46DB8L/72:57438M4 BN

E1167I449[4D88I:74D13I:M4\ BN

1I;83/I1 BN

]̂S_P̀==S@a=>@ H

:228;//613/I1 H

1DL 46DB1017:M4 D4bcddDBeD4bcddDfK

1DL64LCK: DD

/65:5BD13I:5B28:F:5 B

gSP>hAiPjiWOPkUlmnioUWOmlpqr 46:716:98 f

G604;//613/I12JM4;12D44L:99423 cs s s DD

:228;//613/I12JM4;12D44L:99423 cs s s DD

:228;//613/I16GF:DCC3 cs s s DD

:228;//613/I1741M12L1DL64LCK0423 cs s s DD

:228;//613/I191I7[DCC5834728;G604;//6123LGI:LG8;4\ cs

1DF4D4I7

tuuvwxyzx{

f386:D:268K3

d K464

|zxx{}~€€€w€x‚uƒ„……

99/;43:;8†438I‡238D2

885/71D8930428682:21/999/;43:;8†438I‡238D2ˆ/D495d8687/L88I:D:98;C:D116;:2:62443D:987/6D49543868:2:713868/978864315d

‰wvvwyzx{

dE4I/6:9

H8/;88L1DL64HŠ 64236117fL1DL

‹…Œ

uuy…~uuŽ{

‘’“”•–—˜™“š›œ˜”ž””•Ÿ  œ“˜’¡‘¢“”˜£›”“”£–˜£¤’œ˜’¤œž”£”ž  ¤ž£ ‘“”£ž’“˜‘¥šž”•˜’ž¢“”¦˜§¥–“”•œ˜’ ‘ž¢••‘ž–˜œ̈•¤–“”£¦

©ª ©«

©¬­¬ ©ªª® ©©® ©®®® ©̄«

°‘“¤–± ”˜²³°¦ª®¦®́¦¬¦«®µ

¶

Trükitud Grundfos CAPS'ist [2024.44.000]

Kogus Kirjeldus 1 SLV.80.80.13.4.50D.C

Märkus! Reaalse toote väljanägemine võib erineda pildil kujutatust.

Toote kood:: 98624692

Non-self-priming, single-stage, centrifugal pump designed for handling wastewater, process water and unscreened raw sewage. The pump is designed for intermittent and continous operations in submerged installation. The efficient SuperVortex impeller provides passage of long fibres and solids up to 80 mm and is suitable for wastewater with a dry matter content of up to 5 %. A unique stainless-steel clamp assembling system enables quick and easy disassembly of the pump from the motor unit for service and inspection. No special tools are required.

Juhtimisseade: Niiskuse andur: Y Vesi-õlis andur: N

Vedelik: Pumbatav vedelik: Mistahes viskoosne vedelik Vedeliku temperatuurivahemik: 0 .. 40 °C Valitud vedeliku temperatuur: 20 °C Tihedus: 998.2 kg/m³

Tehnilised: Jooksev arvutatud vooluhulk: 7.6 l/s Max voolukiirus: 17.5 l/s Pumba lõppsurve: 6.692 m Type of impeller: SUPER VORTEX Maks.tahkis: 80 mm Primaartihend: SIC/SIC Tunnustused: CE EN12050-1 Karakt. tolerantsid: ISO9906:2012 3B2 Cooling jacket (Yes/No): N

Materjalid: Pumbapesa: Valumalm

EN 5.1301 EN-GJL-250 Tööratas: Cast iron

EN 5.1301 EN-GJL-250 Mootor: EN-GJL-250

Paigaldamine: Ümbritseva temperat. vahemik: 0 .. 40 °C Maks. töösurve: 6 bar Type of inlet connection: DIN Type of outlet connection: DIN Size of inlet connection: DN 80 Size of outlet connection: DN 80 Pressure rating for connection: PN 10 Maximum installation depth: 7 m Auto coupling: 96090993 Suurusklass: B

Elektriandmed: Sisendvõimsus P1: 1.8 kW Rated power - P2: 1.3 kW Vooluvõrgu sagedus: 50 Hz

1/9

Trükitud Grundfos CAPS'ist [2024.44.000]

Kogus Kirjeldus 1 Nimipinge: 3 x 380-415 V

Pinge tolerants: +10/-10 % Maks. käivitusi tunnis: 20 Nimivool: 3.8 A Cos fii - võimsustegur: 0.68 Cos fii - 3/4 koormusel: 0.59 Cos fii - 1/2 koormusel: 0.45 Rated speed: 1460 p/min Mootori kasutegur täiskoormusel: 84.2 % Mootori kasutegur 3/4 koormusel: 83.8 % Mootori kasutegur 1/2 koormusel: 81.1 % Pooluspaaride arv: 4 Käivitusviis: DOL Kaitseklass (IEC 34-5): IP68 Insulation class (IEC 85): H Plahvatuskindel: ei Built-in motor protection: THERMAL SWITCH Power cable type: 07RN8-F Length of power cable: 10 m Power plug: No plug

Muu: Nettokaal: 94.3 kg Bruttokaal: 106 kg Danish VVS No.: 391298244 Finnish LVI No.: 4836116

2/9

Trükitud Grundfos CAPS'ist [2024.44.000]

98624692 SLV.80.80.13.4.50D.C 50 Hz H [m]

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

Q [l/s]0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

eta [%]

0

10

20

30

40

50

60

70

SLV.80.80., 50Hz

Q = 7.6 l/s H = 6.692 m Vedeliku temperatuur töötamise ajal = 20 °C Eta pump = 37.6 % Eta pump+mootor = 31.6 %

P [kW]

0.0

0.5

1.0

1.5

NPSH [m]

0

2

4

6

P1

P2

P1 = 1.573 kW P2 = 1.324 kW NPSH = 0.9 m

3/9

Trükitud Grundfos CAPS'ist [2024.44.000]

H [m]

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

Q [l/s]0 2 4 6 8 10 12 14 16

eta [%]

0

10

20

30

40

50

60

70

SLV.80.80., 50Hz

Q = 7.6 l/s H = 6.692 m Vedeliku temperatuur töötamise ajal = 20 °C Eta pump = 37.6 % Eta pump+mootor = 31.6 %

P [kW]

0.0

0.5

1.0

1.5

NPSH [m]

0

2

4

6

P1

P2

P1 = 1.573 kW P2 = 1.324 kW NPSH = 0.9 m

DN80

711

109

241

409 DN808 x 18

160

8 x M16

160

339

171

Kirjeldus Väärtus Üldteave: Toote nimi: SLV.80.80.13.4.50D.C Toote nr.: 98624692 EAN number: 5711498435322 Tehnilised: Jooksev arvutatud vooluhulk: 7.6 l/s Max voolukiirus: 17.5 l/s Pumba lõppsurve: 6.692 m Tõstekõrgus maks.: 9.8 m Type of impeller: SUPER VORTEX Maks.tahkis: 80 mm Primaartihend: SIC/SIC Tunnustused: CE EN12050-1 Karakt. tolerantsid: ISO9906:2012 3B2 Cooling jacket (Yes/No): N Materjalid: Pumbapesa: Valumalm Pumbapesa: EN 5.1301 EN-GJL-250 Tööratas: Cast iron Tööratas: EN 5.1301 EN-GJL-250 Mootor: EN-GJL-250 Paigaldamine: Ümbritseva temperat. vahemik: 0 .. 40 °C Maks. töösurve: 6 bar Type of inlet connection: DIN Type of outlet connection: DIN Size of inlet connection: DN 80 Size of outlet connection: DN 80 Pressure rating for connection: PN 10 Maximum installation depth: 7 m Paigaldus kuiv/märg: SUBMERGED Paigaldamine: Vertical Auto coupling: 96090993 Suurusklass: B Vedelik: Pumbatav vedelik: Mistahes viskoosne vedelik Vedeliku temperatuurivahemik: 0 .. 40 °C Valitud vedeliku temperatuur: 20 °C Tihedus: 998.2 kg/m³ Elektriandmed: Sisendvõimsus P1: 1.8 kW Rated power - P2: 1.3 kW Vooluvõrgu sagedus: 50 Hz Nimipinge: 3 x 380-415 V Pinge tolerants: +10/-10 % Maks. käivitusi tunnis: 20 Nimivool: 3.8 A Cos fii - võimsustegur: 0.68 Cos fii - 3/4 koormusel: 0.59 Cos fii - 1/2 koormusel: 0.45 Rated speed: 1460 p/min Mootori kasutegur täiskoormusel: 84.2 % Mootori kasutegur 3/4 koormusel: 83.8 % Mootori kasutegur 1/2 koormusel: 81.1 % Pooluspaaride arv: 4 Käivitusviis: DOL Kaitseklass (IEC 34-5): IP68 Insulation class (IEC 85): H Plahvatuskindel: ei Built-in motor protection: THERMAL SWITCH Power cable type: 07RN8-F Length of power cable: 10 m Power plug: No plug Juhtimisseade:

DN80

711

109

241409DN80 8x18

160

8xM16

160

339

171

4/9

Trükitud Grundfos CAPS'ist [2024.44.000]

Kirjeldus Väärtus Juhtkilp: N Niiskuse andur: Y Vesi-õlis andur: N Muu: Nettokaal: 94.3 kg Bruttokaal: 106 kg Danish VVS No.: 391298244 Finnish LVI No.: 4836116

5/9

Trükitud Grundfos CAPS'ist [2024.44.000]

98624692 SLV.80.80.13.4.50D.C 50 Hz

Märkus! Kõik mõõdud on [mm] kui pole teisiti tähistatud. Lahtiütlus: see lihtsustatud mõõtjoonis ei näita kõiki detaile.

DN80

711

109

241

409 DN808 x 18

160

8 x M16

160

339

171

6/9

Trükitud Grundfos CAPS'ist [2024.44.000]

98624692 SLV.80.80.13.4.50D.C 50 Hz

Märkus! Kõik mõõdud on [mm] kui pole teisiti tähistatud. Lahtiütlus: see lihtsustatud mõõtjoonis ei näita kõiki detaile.

401 81

1.5

171

52 6

34 5

91

80 2

58 6

569

160

762

9522 0

13

22 0

DN80

4XM16

7/9

Trükitud Grundfos CAPS'ist [2024.44.000]

98624692 SLV.80.80.13.4.50D.C 50 Hz

Märkus! Kõik mõõdud on [mm] kui pole teisiti tähistatud. Lahtiütlus: see lihtsustatud mõõtjoonis ei näita kõiki detaile.

128

80

411

839

330

280

525

18

8/9

Trükitud Grundfos CAPS'ist [2024.44.000]

98624692 SLV.80.80.13.4.50D.C 50 Hz

Märkus! Kõik mõõdud [mm] kui pole teisiti tähistatud.

9/9

Trükitud Grundfos CAPS'ist [2024.44.000]

Kogus Kirjeldus 1 SEG.40.09.2.50B

Märkus! Reaalse toote väljanägemine võib erineda pildil kujutatust.

Toote kood:: 96075897

Grundfos SEG pumps are submersible pumps with horizontal discharge port, specifically designed for pressurized pumping of wastewater with discharge from toilets. The SEG pumps are equipped with a grinder system, grinding destructible solids into small pieces so that they can be led away through pipes of a relatively small diameter.

The surface of the pump is smooth to prevent dirt and impurities from sticking to the pump. The pump is primarily made of cast iron. The clamp securing the motor to the pump housing is made of stainless steel to prevent corrosion and allow for ease of service of the pump. The power cable of the pump also incorporates wires for the thermal sensors in the motor winding. The cable connection is a plug solution. The totally sealed plug connection prevents moisture from entering the pump through the cable in case of cable breakage or adverse and/or careless handling of the pump cable.

The pump must be connected to a control box or a controller.

The pump has been tested by VDE.

Juhtimisseade: Niiskuse andur: N AUTOADAPT: No

Vedelik: Vedeliku temperatuurivahemik: 0 .. 40 °C Valitud vedeliku temperatuur: 20 °C Tihedus: 998.2 kg/m³

Tehnilised: Tööratta tüüp: EELPURUSTIGA Primaartihend: SIC/SIC Tunnustused: PA-I Karakt. tolerantsid: ISO9906:2012 3B2

Materjalid: Pumbapesa: Valumalm

EN1561 EN-GJL-200 Tööratas: Valumalm

EN1561 EN-GJL-200

Paigaldamine: Maksimaalne keskkonna temperatuur: 40 °C Maks. töösurve: 6 bar Ääriku standard: DIN Torustiku ühendus: DN 40/50 Pumba surveava: DN 40 Surveklass: PN 10 Maksimaalne paigaldussügavus: 7 m Kiirliitmik: 96076063

Elektriandmed: Tarbitav võimsus - P1: 1.3 kW Nimivõimsus - P2: 0.9 kW

1/10

Trükitud Grundfos CAPS'ist [2024.44.000]

Kogus Kirjeldus 1 Vooluvõrgu sagedus: 50 Hz

Nimipinge: 3 x 400-415 V Pinge tolerants: +6/-10 % Maks. käivitusi tunnis: 30 Nimivool: 3 A Käivitusvool: 21 A Nimivool ilma koormuseta: 2.1 A Cos fii - võimsustegur: 0.72 Cos fii - 3/4 koormusel: 0.62 Cos fii - 1/2 koormusel: 0.5 Nimikiirus: 2860 p/min Inertsmoment: 0.0036 kg m² Mootori kasutegur täiskoormusel: 71 % Mootori kasutegur 3/4 koormusel: 67 % Mootori kasutegur 1/2 koormusel: 60 % Pooluspaaride arv: 2 Käivitusviis: DOL Kaitseklass (IEC 34-5): IP68 Isolatsiooniklass (IEC 85): F Plahvatuskindel: ei Kaabli pikkus: 10 m Kaabli tüüp: 07RN8-F Kaablipistiku tüüp: No plug

Muu: Nettokaal: 42.1 kg Danish VVS No.: 391342111 Swedish RSK No.: 5885828 Finnish LVI No.: 4836101 Norwegian NRF no.: 9045799

2/10

Trükitud Grundfos CAPS'ist [2024.44.000]

96075897 SEG.40.09.2.50B 50 Hz H [m]

0

2

4

6

8

10

12

14

16

Q [l/s]0 0,2 0,4 0,6 0,8 1,0 1,2 1,4 1,6 1,8 2,0 2,2 2,4 2,6 2,8 3,0 3,2 3,4 3,6 3,8 4,0 4,2

eta [%]

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

SEG.40.09.2.50B, 50Hz

Vedeliku temperatuur töötamise ajal = 20 °C

P [W]

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1 000

1 100

1 200

1 300

1 400

1 500

1 600

1 700

P1

P2

3/10

Trükitud Grundfos CAPS'ist [2024.44.000]

H [m]

0

2

4

6

8

10

12

14

16

Q [l/s]0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5

eta [%]

0

5

10

15

20

25

30

35

40

SEG.40.09.2.50B, 50Hz

Vedeliku temperatuur töötamise ajal = 20 °C P [W]

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

P1

P2

M16

13 4 10 0

365

21 4 68

54 6

271

12 0

21 6

60 0

100

RP 1 1/2"

RP 1 1/2"

Kirjeldus Väärtus Üldteave: Toote nimi: SEG.40.09.2.50B Toote nr.: 96075897 EAN number: 5700394850698 Tehnilised: Maks. jõudlus: 4.17 l/s Tõstekõrgus maks.: 14.4 m Tööratta tüüp: EELPURUSTIGA Primaartihend: SIC/SIC Tunnustused: PA-I Karakt. tolerantsid: ISO9906:2012 3B2 Materjalid: Pumbapesa: Valumalm Pumbapesa: EN1561 EN-GJL-200 Tööratas: Valumalm Tööratas: EN1561 EN-GJL-200 Paigaldamine: Maksimaalne keskkonna temperatuur: 40 °C Maks. töösurve: 6 bar Ääriku standard: DIN Torustiku ühendus: DN 40/50 Pumba surveava: DN 40 Surveklass: PN 10 Maksimaalne paigaldussügavus: 7 m Paigaldus kuiv/märg: SUBMERGED Kiirliitmik: 96076063 Vedelik: Vedeliku temperatuurivahemik: 0 .. 40 °C Valitud vedeliku temperatuur: 20 °C Tihedus: 998.2 kg/m³ Elektriandmed: Tarbitav võimsus - P1: 1.3 kW Nimivõimsus - P2: 0.9 kW Vooluvõrgu sagedus: 50 Hz Nimipinge: 3 x 400-415 V Pinge tolerants: +6/-10 % Maks. käivitusi tunnis: 30 Nimivool: 3 A Käivitusvool: 21 A Nimivool ilma koormuseta: 2.1 A Cos fii - võimsustegur: 0.72 Cos fii - 3/4 koormusel: 0.62 Cos fii - 1/2 koormusel: 0.5 Nimikiirus: 2860 p/min Inertsmoment: 0.0036 kg m² Mootori kasutegur täiskoormusel: 71 % Mootori kasutegur 3/4 koormusel: 67 % Mootori kasutegur 1/2 koormusel: 60 % Pooluspaaride arv: 2 Käivitusviis: DOL Kaitseklass (IEC 34-5): IP68 Isolatsiooniklass (IEC 85): F Plahvatuskindel: ei Sisse-ehitatud mootorikaitse: TERMOLÜLITI Termokaitse: EXT. Kaabli pikkus: 10 m Kaabli tüüp: 07RN8-F Kaablipistiku tüüp: No plug Juhtimisseade: Juhtkilp: N Täiendav I/O: External Niiskuse andur: N AUTOADAPT: No Muu:

M16

13 4

10 0

365

21 4

68

54 6

271

12 0

21 6

60 0

100

RP 1 1/2"

RP 1 1/2"

4/10

Trükitud Grundfos CAPS'ist [2024.44.000]

Kirjeldus Väärtus Nettokaal: 42.1 kg Danish VVS No.: 391342111 Swedish RSK No.: 5885828 Finnish LVI No.: 4836101 Norwegian NRF no.: 9045799

5/10

Trükitud Grundfos CAPS'ist [2024.44.000]

96075897 SEG.40.09.2.50B 50 Hz

Märkus! Kõik mõõdud on [mm] kui pole teisiti tähistatud. Lahtiütlus: see lihtsustatud mõõtjoonis ei näita kõiki detaile.

M16

13 4 10

0

365

21 4 68

54 6

271

12 0

21 6

60 0

100

RP 1 1/2"

RP 1 1/2"

6/10

Trükitud Grundfos CAPS'ist [2024.44.000]

96075897 SEG.40.09.2.50B 50 Hz

Märkus! Kõik mõõdud on [mm] kui pole teisiti tähistatud. Lahtiütlus: see lihtsustatud mõõtjoonis ei näita kõiki detaile.

374 70

3/4"-1"

RP 1 1/2" 90

22 1

54 6

68

118

99

21 611 5

424

7/10

Trükitud Grundfos CAPS'ist [2024.44.000]

96075897 SEG.40.09.2.50B 50 Hz

Märkus! Kõik mõõdud on [mm] kui pole teisiti tähistatud. Lahtiütlus: see lihtsustatud mõõtjoonis ei näita kõiki detaile.

123

46 6

255

154

21 6

99 71

40

8/10

Trükitud Grundfos CAPS'ist [2024.44.000]

96075897 SEG.40.09.2.50B 50 Hz

Märkus! Kõik mõõdud on [mm] kui pole teisiti tähistatud. Lahtiütlus: see lihtsustatud mõõtjoonis ei näita kõiki detaile.

99

21 6

11 6

154 255

123

51 0

40

9/10

Trükitud Grundfos CAPS'ist [2024.44.000]

96075897 SEG.40.09.2.50B 50 Hz

Märkus! Kõik mõõdud [mm] kui pole teisiti tähistatud.

10/10

1

VEESÕLME- KAEVUD

Tootevalik, lk 4 Tehnilised omadused, lk 5 Paigaldamine, lk 6

PE materjal on 100% taaskasutatav

Talub põhjamaist kliimat

Ohutu hooldada

Vastupidav mehaanilistele vigastustele

PE materjali garanteeritud eluiga on 50 aastat

3

Tere tulemast tutvuma meie veesõlmekaevude kataloogiga!

Siit leiate teavet veesõlmekaevude valiku kohta, kuidas seda paigaldada ning nõuandeid hooldamiseks.

Veesõlmekaevude väljatöötamisel oleme keskendunud nende pikaajalisele vastupidavusele, paigalduse mugavusele ja ohutule kasutamisele.

STRONG veesõlmekaevud on mõeldud survetorustiku sõlmpunktide lahendamiseks. Sobiva veesõlmekaevu leiab meie juurest ka kõige nõudlikum klient.

Lisaks STRONG veesõlmekaevudele on meie tootevalikus saadaval ka sama kaubamärki kandvad pumplad, mahutid, septikud jne.

Täpse info kõigi meie toodete kohta leiate aadressilt www.iwsgroup.ee.

SISUKORD

TOOTEVALIK

OHUTUS

TEHNILISED OMADUSED

GARANTII

PAIGALDAMINE

HOOLDAMINE

Hea klient!

4

5

6

11

11

12

IWS STRONG VEESÕLMEKAEVUD

4

HÜDRANDIKAEVUD

Hüdrandikaevud on mõeldud tuletõrjehüdrantide maa- aluseks paigalduseks. Tegu on kompaktse kaevuga, mis on varustatud tuletõrjehüdrandiga ja tühjendustoruga.

• Kaevu siseläbimõõt: ID1000 mm • Survetorustik: D110 mm • Tühjendustoru: D50 mm • Teenindusluuk: Soojustatud plastluuk või malmluuk (40T)

ÕHUERALDUSKAEVUD

Õhueralduskaeve kasutatakse liigsete gaaside eemaldami- seks joogi- ja reovee survetorustikest. Reeglina paigalda- takse õhueraldajad torustiku profiili kõige kõrgematesse punktidesse. Õhueralduskaevu läbimõõt valitakse sõltuvalt survetorustiku läbimõõdust, seadmete hulgast ning mõõ- tudest. Tegu on kompaktse kaevuga, mis on varustatud õhueraldusklapi ja sisetorustikuga.

• Kaevu siseläbimõõt: ID1000, 1200, 1400, 1600, 2000, 2400 mm • Survetorustik: D32 kuni 630 mm • Teenindusluuk: Soojustatud plastluuk või malmluuk (40T)

SIIBRIKAEVUD

Siibrikaeve kasutatakse joogi- ja reoveetorustike sulge- miseks. Siibrikaevu läbimõõt valitakse sõltuvalt surve- torustiku läbimõõdust, seadmete hulgast ja mõõtudest. Tegu on kompaktse kaevuga, mis on varustatud soovitud torustikuga. Siibrikaevu valmistamiseks vajalikud andmed määratakse vastavalt projekti vajadustele.

• Kaevu siseläbimõõt: ID1000, 1200, 1400, 1600, 2000, 2400 mm • Survetorustik: D32 kuni 630 mm • Teenindusluuk: Soojustatud plastluuk või malmluuk (40T)

TOOTEVALIK

VEEMÕÕDUKAEVUD

Veemõõdukaeve kasutatakse survetorustikes joogi- ja reovee vooluhulga mõõtmiseks. Veemõõdukaevu läbimõõt valitakse sõltuvalt survetorustiku läbimõõdust, seadmete hulgast ning mõõtudest. Tegu on kompaktse kaevuga, mis on varustatud veemõõtjaga ja sisetorustikuga. Veemõõt- jakaevu valmistamiseks vajalikud andmed määratakse vastavalt projekti vajadustele.

• Kaevu siseläbimõõt: ID1000, 1200, 1400, 1600, 2000, 2400 mm • Survetorustik: D32 kuni 630 mm • Teenindusluuk: Soojustatud plastluuk või malmluuk (40T)

IWS STRONG VEESÕLMEKAEVUD

5

TEHNILISED OMADUSED

STRONG veesõlmekaevude materjaliks on PE (kõrgtihedusega polüetüleen), elastne ja vastupidav plast. PE on täna- päeval peamine pumplate, mahutite, kaevude ja survetorude materjal, sest talub erakordselt hästi põhjamaist

kliimat. Veesõlmekaevude korpus on alati valmistatud ringjäikusega vähe- malt SN2 (2kN/m²) ja alates ID1200 soovituslikult SN4 (4kN/m2), mis on vastupidav nii paigaldusel kui eksplua- tatsioonis tekkida võivatele mehaa-

nilistele vigastustele. See on oluline vältimaks reovee lekkimist pinnasesse või pinnasevee pääsemist kaevu.

Luuk: PE, 50 mm soojusisolatsiooniga

Teenindusava: PE, 50 mm soojusisolatsiooniga

Korpus: PE100, SN4 EN 13476, Nordic Polymark

Põhi: PE100/raudbetoon C35/45 XC2

Käsipuu: A4, teleskoopne, EN 14396

Redel:A4, libisemiskindel EN 14396

Malmluuk: DN800, 40T, ID1200-1600 kaevudele

Malmluuk: 1300x700, 40T, ID2000 kaevule

IWS STRONG VEESÕLMEKAEVUD

6

PAIGALDAMINE

KAEVUDE TÕSTMINE

Kaevu tõstmiseks kasutage tõsteri- hmasid. Vajadusel kasutage tõste- poomi. Tähtis on, et tõsterihmadega ei vigastataks kaevu teisi väljaulatuvaid osi. Terastrosse ja -kette ei tohi ümber kaevu panna. Kaevu tõstmisel kaevi- kusse kasutage kõiki olemasolevaid tõsteaasasid.

KAEVUDE PAIGALDAMINE

1. Kaevik kaevu paigaldamiseks tuleb kaevata vähemalt 1,2 meetrit suu- rema läbimõõduga kui on kaevu läbi- mõõt. Seda põhjusel, et kaevikusse paigaldatud kaevu ümber jääks piisavalt ruumi tagasitäite materjali tihendamiseks.

2. Kaeviku põhi täidetakse 300 mm paksuse täitematerjaliga ja tihenda- takse.

3. Kaevu ankurdamisel tegutse vasta- valt peatükile: Ankurdamine.

4. Tõstke kaev kaevikusse ja veenduge, et kaevul ei ole vertikaalset kõrval- kallet.

5. Järgnevalt alustage kaeviku tagasitäitmist vastavalt peatükile: Tagasitäide.

6. Kui tagasitäitmine on jõudnud sisse- ja väljavoolutorude kõrguseni, ühendage kaev veesurvetorudega ja tihendage hoolikalt torude ümbrus.

Kaevu horisontaalasendis tõstmisel peab arvestama betoonist põhjaplaadi kaaluga 1,5T ja sellest tingitud raskuskestme asukohaga.

!

300 mm

D

D + min 1200 mm

min 600 mm

Enne veesõlmekaevu esmakordset survestamist tuleb kaevu sees oleva survetorustiku poltühendused kontrollida ja vajadusel üle pingutada.!

IWS STRONG VEESÕLMEKAEVUD

7

PAIGALDAMINE

NÕUDED TÄITEMATERJALILE

Täitematerjalideks sobivad liiv, kruus ja killustik. Materjal peab olema puhas, vabalt voolav ning ei tohi sisaldada jääd, lund, savi, orgaanilisi materjale ega liiga suuri ja raskeid kehasid, mis võivad kaevu kahjustada. Minimaalne puisteti- hedus on 1500 kg/m³.

Kruus Kruusa osakeste suurus ei tohi olla alla 3 mm ega üle 20 mm.

Kivikillustik Killustiku osakeste suurus ei tohi olla alla 3 mm ega üle 16 mm.

Liiv Suurimate osakeste suurus ei tohi ületada 3 mm.

Liiva/kruusa segud Liiva ja kruusa segusid tohib kasutada eeldusel, et koostisosad vastavad ülaltoodud kruusa, killustiku ja liiva nõuetele. Liiva-kruusa segud tuleb tihendada vastavalt paigaldusjuhistele.

ANKURDAMINE

Pinnasevee üleslükkejõud Pinnasevee üleslükkejõu neutraliseeri- miseks ja kaevu kindla kohalpüsimise tagamiseks tuleb kaev pinnasesse ankurdada. Ankurdada tuleb nii, et ankurdusplaadi kaal pluss kaevu kaal ja kaevu külgedelt üle ulatuva serva peale jääva pinnase kaal oleks üleslükkejõuga vähemalt võrdne. Kaevu välisseina ja pinnase vahelist hõõrdejõudu tava- liselt ei arvestata (see jääb varuks). Vastukaalu arvutamisel arvestada maksimaalse võimaliku pinnasevee kõrgusega (kõige kindlam on arvestada pinnasevee taset maapinnani) ja tühja kaevu kaaluga. Sellisel juhul võrdub üleslükkejõud kaevu mahuga.

Betoonist ankurdusplaat STRONG kaevudele ID1200, ID1400, 1500 ja 1600 mm on juba tootmises lisatud raudbetoonist ankurdusplaat. ID2000 kaevule on tootmises lisatud raudbetoonist ankurdusplaat, millele tuleb kaevikus lisada kolm raudbetoo- nist ankurdusdetaili. Ankurdusplaadi mõõdud ja armeering on projekteeritud arvestusega, et pumpla püsib korrektse paigalduse korral kindlalt pinnases ka maksimaalse võimaliku pinnasevee taseme korral. Kaevu koos ankurdus- plaadiga paigaldatakse rõhtsale 300

mm paksusele standardtihedusest mehaaniliselt vähemalt 95%-ni tihenda- tud liiva-, kruusa või killustikvundamen- dile. Kui pinnaseolud seda nõuavad, tuleb kasutada sulfaadikindlat betooni. Betooni keskkonnaklassi muutuse vajadusest tuleb kindlasti enne kaevu tellimist teavitada ja tingimustes kokku leppida.

Betoonist ankurdusplaadi andmed: Betooni klass: C35/45 Keskkonnaklass: XC2

155 mm

Terasarmatuur Betoonist ankurdusplaat

2278 m m

2200 mm

1800 m m

1864 mm

ID1200 kaevupõhi ID1400, 1500 ja 1600 kaevude põhi

IWS STRONG VEESÕLMEKAEVUD

8

PAIGALDAMINE

25 00

m m

2400 mm

ID2000 kaevupõhi ja ankurdusdetailid

ID2000 kaevu ankurdusdetailide paigaldamine

1 2 3

4 5 6

IWS STRONG VEESÕLMEKAEVUD

9

Ilma täieliku tagasitäiteta paigaldatud kaev võib pinnasevee mõjul kohalt nihkuda. Seetõttu tuleb kaeviku täitetööde katkestuste korral tagada, et pinnasevesi ei satuks kaevikusse või kaev täita veega!

!

TAGASITÄIDE

Kaevu kaevik täidetakse kõikidest külgedest 300 mm paksuste kruusa, killustiku või liivakihtide kaupa, tihenda- des iga kihi 95%-ni pinnase looduslikust tihedusest. Kui on tegemist kõrge pinnasevee või muidu märja ja raske pinnasega (nt. savipinnas), kasutada ainult kruusa või killustiku tagasitäidet.

Kaevu torustiku ühenduskohtade juures tuleb tihendamine teostada erilise hoolikusega, et vältida tühikute jäämist. Paigaldades kaevu haljasalale, tuleks jälgida, et teenindusluuk ulatuks üle maapinna vähemalt 200 mm, et vältida sademevete sattumist kaevu.

PAIGALDAMINE

300 mm

300 mm

300 mm

300 mm

300 mm

300 mm

300 mm

300 mm

300 mm

300 mm

200 mm

Kaeviku põhi

PAIGALDUS LIIKLUS­ KOORMUSEGA ALALE

Vältimaks liikluse poolt tekkiva koor- muse kandumist kaevule, tuleb liikluse alla jäävate kaevudele peale paigal- dada 150 mm paksune raudbetoonist koormustasandusplaat. Plaat peab igas suunas vähemalt 500 mm kaevust kaugemale ulatuma. Luuk tuleb valida vastavale liikluskoormusklassile (A15 kuni F900), standardvalikus on D400 (40T). Luuk peab toetuma raudbe- toonist koormustasandus plaadile, vältimaks koormuse edasikandumist pumplale.

500

15 0

15 4

70

10 0

Ava betoonis 870

Vaba ava 800

Tihendusmass

Katend Asfalt - vastavalt projektile

Tihendatud killustikalus

Tagasitäide

Raudbetoonist koormusjaotusplaat

Tasanduskiht

Betoonist koormustasandusplaat ei tohi jääda toetuma kaevu teenindusavale.

!

IWS STRONG VEESÕLMEKAEVUD

10

1

4

7

10

2

5

8

11

3

6

9

DN800 MALMLUUGI PAIGALDAMINE LIIKLUSKOORMUSEGA ALALE

Kaevik tihendatud tagasitäite mater- jaliga.

Lisada raudbetoonist koormusjaotus- plaat.

Paigaldada tihendusmass raudbetoon- plaadile (luugi alla).

Kinnitada luuk nurkadest kiilankrutega.

Lisada tihendatud killustikaluse kiht.

Lisada killustikaluse kiht koormusjaotus- plaadi ümber.

Paigaldada malmluuk.

Paigaldada katend.

Paigaldada tasanduskiht.

Paigaldada tihendusmass raudbetoon- plaadi ja pumpla krae vahele.

Paigaldamisel kontrollida luugi avanemi- se suunda redeli suhtes.

IWS STRONG VEESÕLMEKAEVUD

11

OHUTUS

1. Kaevude hoolduspersonali tööandja peab juhendama hoolduspersonali elektrist ja mürgistest heitgaasidest tulenevatest ohtudest ning tagama vajalikud kaitsevahendid.

2. Enne kaevu sisenemist tuleb kaevu ventileerida!

3. Kaevu teenindusredelil võib korraga viibida ainult üks inimene ja kaasas ei tohi kanda esemeid, kui need

ei ole kergekaalulised ja kergesti käsitletavad.

4. Kategooriliselt on keelatud kaevu hooldus- ja remonttöid üksinda

teostada!

5. Ohutusnõuete eiramine toob endaga kaasa kahjunõuete tagasilükkamise.

HOOLDAMINE

1. Kui kaev on varustatud sulgesead- metega, õhueraldajaga, veemõõtjaga või mõne muu seadmega, siis tuleb hooldust teha vastavalt seadme tootjapoolsetele hooldusnõuetele.

2. Vajaduse korral pesta surveveega kaevu sisemised seinad ja puhastada põhi settest.

3. Vigased detailid parandada või välja vahetada!

Kaevu korpus ja sisekonstruktsioonid rohkem erihooldust reeglina ei vaja.

Kaev on inimeste poolt hooldatav ja ajab aeg-ajalt pumplasse sisenemist, seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata ohutusele. Rangelt tuleb jälgida redelile ja käsipuule esitatud nõudeid. Need on määratletud Euroopa Liidu standardis EN14396.

m in

1 50

min 300

m ax

3 00

m in

1 00

0

maapind

Standardi EN14396 nõuded

GARANTII

Innovative Water Systems võtab endale vastutuse toote omaduste eest ning toote kasutamisel ilmnevate puuduste kõrvaldamise eest. Garantiitingimused tulenevad Eesti Vabariigi õigusaktidest ning garantii andmisel lähtutakse esma järjekorras tootja poolt antud garantiidest tingimusel, et need ei ole vastuolus Eesti Vabariigi seadustega. Garantii hõlmab garantiiajal tootel või selle üksikutes detailides ilmnevate valmistamis-, tooraine- või konstrukt- sioonipuudusi.

1. Üldised garantiitingimused 1.1. Garantii kehtib seadme sihipärasel kasutamisel 2 aastat ehk 24 kuud. 1.2. Garantiiaja alguseks loetakse toote üleandmise päeva.

2. Garantii kehtivuse tingimused 2.1. Tingimusteks on kehtivad määru- sed ja paigaldus- ning kasutusjuhendid, millest tuleb seadme paigaldamisel, kasutamisel ja hooldamisel lähtuda. Garantii kehtib juhul, kui seadet on regulaarselt hooldatud ja kasutatud vastavalt seadme tootja poolt antud juhistele. 2.2. Juhul, kui rikke tuvastamiseks on vajalik toode välja kaevata, peab seda tegema tootja esindaja juuresolekul. 2.3 Garantii ei kata defektse toote tõttu kolmandatele osapooltele tekkinud kahju ning saamata jäänud tulu ega muud samaväärset kahju. 2.4. Seadme vea ilmnemisel remondi- takse seade, mitte ei vahetata seadet tervikuna välja.

3. Garantii ei sisalda 3.1. Seadme paigaldamise, hooldamise ja kasutamise õpetamist. 3.2. Transpordikahjustustest ja muudest mehaanilistest kahjustustest (vandalism, äike, tulekahju jne) tekkinud vigade parandamist.

Garantii korras ei kuulu korvamisele puudused, mis on tekkinud ebapiisava hoolduse, valesti tehtud paigalduse ja remondi või tavapärase kulumise tagajarjel. Samuti ei kehti garantii, kui seadet on ümber ehitatud.

www.iwsgroup.ee

1

VÄIKEPUMPLAD

Tootevalik, lk 4 Paigaldamine, lk 6 Hooldamine, lk 9

PE materjal on 100% taaskasutatav

Talub põhjamaist kliimat

Ohutu hooldada

Vastupidav mehaanilistele vigastustele

PE materjali garanteeritud eluiga on 50 aastat

3

Tere tulemast tutvuma meie pumplate kataloogiga!

Siit leiate teavet pumpla omaduste kohta, kuidas seda paigaldada ning nõuandeid hooldamiseks. Pumplate väljatöötamisel oleme keskendunud nende pikaajalisele vastupidavusele, paigalduse mugavusele ja ohutule kasutamisele.

STRONG väikepumplad on mõeldud reo- ja sademevee ülepumpamiseks kohtades, kus isevoolse torustiku rajamine ei ole võimalik või otstarbekas. Sobiva pumpla, pumbad ja juhtautomaatika saab meie juurest ka kõige nõudlikum klient.

Lisaks STRONG väikepumplatele on meie tootevalikus saadaval ka sama kaubamärki kandvad suured pump- lad, rõhutõstepumplad, mahutid, septikud jne.

Täpse info kõigi meie toodete kohta leiate aadressilt www.iwsgroup.ee.

SISUKORD

TOOTEVALIK

HOOLDAMINE

TEHNILISED OMADUSED

LISASEADMED

PAIGALDAMINE

GARANTII

KASUTAMINE

Hea klient!

4

5

6

8

9

10

11

IWS VÄIKEPUMPLAD

4

KASUTUSVALDKOND JA TOOTEVALIK

STRONG väikepumplad on mõeldud reo- ja sademevee ülepumpamiseks kohtades, kus isevoolse torustiku raja- mine ei ole võimalik või otstarbekas. Peamiselt eramute ja väiksemate majagruppide jaoks.

• Pumpla siseläbimõõt: ID700, 1000 mm • Survetorustik: DN40, 50 mm • Sissevoolutoru: D110, 160 mm • Pumpade arv: ID700 1 pumbaga, ID1000 1 või 2 pumbaga • Paigaldussügavus: Kuni 4 m • Teenendusluuk: Plastluuk d700mm, malmuuk

DN600, 500 mm (40T) • Pumbad: Kuni DN50, vastavalt kliendi

soovile.

TÖÖPÕHIMÕTE

STRONG väikepumplad on ühekambrilised sukelpumpa- dega varustatud kaevpumplad. Pumplad on kompaktsed ja koosnevad kogumismahutist, pumpadest, nende väljatõs- tevarustusest, survetorustikust ja juhtimisautomaatikast.

Väikepumplas kasutatakse reeglina ühte sukelpumpa. Ühe pumbaga pumplas saab kasutada ujuklülitiga või sisemise nivooanduriga varustatud sukelpumpa. Kui reovesi tõuseb ülemise seadetasemeni, paneb ujuklüliti või nivooandur pumba käima ning lülitab välja, kui veetase langeb alumise seadetasemeni. Lisaks soovitame kasutada alarmseadet Tank-Check TC-412, mis edastab juhtmevabalt häiresig- naali, kui pumplas on veetase tõusnud avarii seadistusta- semeni. Soovi korral, valmistame pumba juhtautomaatika- kilbi vastavalt kliendi vajadustele.

Väikepumplas ID1000 võib kasutada ka kahte sukelpumpa, eesmärgiga tagada pumpla töö ka ühe pumba hoolduse või rikke korral. Pumbad töötavad siis vaheldumisi ja äärmus- likes tingimustes ka korraga. Pumpasid juhib siis juhtauto- maatika, mis on paigaldatud pumpla juhtkilpi. Nivooanduri või ujuklülitite abil seadistatakse pumplas nivootasemed, mis määravad pumpade käivitumised ja seiskumised. Pumplate juhtautomaatikakilp projekteeritakse ja valmista- takse vastavalt kliendi vajadustele.

TOOTEVALIK

LÄHTEANDMED PUMPLA TOOTMISEKS

• pumpla siseläbimõõt (ID, mm) • pumpla kõrgus maapinnast (H1, mm) • väljuva survetoru kõrgus (H2, mm) ja läbimõõt (D1, mm) • sissevoolutoru kõrgus (H3, mm) ja läbimõõt (D2, mm) • pumbatava vee liik (reovesi või sademevesi) • pumpade parameetrid - vooluhulk (Q, l/s) ja tõstekõrgus

(H, mVs) • pumpade arv • plastluuk haljasalele või malmluuk liiklusega koormatud

alale

Plastluugiga väikepumplad

Malmluugiga väikepumplad

ID700 1 pumbaga

ID700 1 pumbaga

ID1000 1 pumbaga

ID1000 1 pumbaga

ID1000 2 pumbaga

ID1000 2 pumbaga

10 0

m m

H 2

H 3

H1

D 2

D1

IWS VÄIKEPUMPLAD

5

TEHNILISED OMADUSED

STRONG pumpla materjaliks on PE-HD (kõrgtihedusega polüetüleen), elastne ja vastupidav plast. PE on tänapäeval peamine pumplate, mahutite, kaevude ja survetorude materjal, sest talub erakordselt hästi põhjamaist kliimat.

STRONG väikepumplate korpus on alati valmistatud ringjäikusega vähe- malt SN2 (2kN/m²), mis on vastupidav nii paigaldusel kui ekspluatatsioonis tekkida võivatele mehaanilistele vigastustele. See on oluline vältimaks

reovee lekkimist pinnasesse või pin- nasevee pääsemist pumplasse. Lisaks on pumpla korpus topeltseinaga, mis annab täieliku lekkekindluse.

Luuk: PE, 50 mm soojusisolatsiooniga

Teenindusava: PE, 50 mm soojusisolatsiooniga Korpus: PE100, SN2 Kiirühendusliitmik

(GG25, epoksiidkattega)

1. Luuk (PE, 50 mm soojusisolatsiooniga)

2. Teenindusava (PE, 50 mm soojusisolatsiooniga)

3. Korpus (PE100, topeltseinaga, ringjäikusega SN2)

4. Kiirühendusliitmik (GG25, epoksiidkattega)

5. Tagasilöögiklapp (GG25, epoksiidkattega, NBR kuuliga)

6. Kuulkraan (AISI316)

7. Survetoru (AISI316)

8. Pumpla põhi (PE100)

Poldid, mutrid, seibid (A4)

Tõsteketid (A4)

IWS VÄIKEPUMPLAD

6

PAIGALDAMINE

PUMPLATE TÕSTMINE

Pumpla tõstmiseks kasutage tõsterih- masid. Vajadusel kasutage tõstepoomi. Tähtis on, et tõsterihmadega ei vigas- tataks pumpla teisi väljaulatuvaid osi. Terastrosse ja -kette ei tohi ümber pumpla panna. Väikepumpla tõstmisel kasutage mõlemat tõste aasa.

VÄIKEPUMPA PAIGALDAMINE

1. Kaevik väikepumpla paigaldamiseks tuleb kaevata vähemalt 1,2 meetrit suurema läbimõõduga kui on pumpla läbimõõt. Seda põhjusel, et kaevikusse paigaldatud pumpla ümber jääks piisavalt ruumi tagasitäite materjali tihendamiseks.

2. Kaeviku põhi täidetakse 300 mm paksuse liiva kihiga ja tihendatakse.

3.Väikepumpla ankurdamisel tegutse vastavalt peatükile: Ankurdamine.

5. Tõstke pumpla kaevikusse ja veen- duge, et pumplal ei ole vertikaalset kõrvalkallet.

6. Järgnevalt alustage kaeviku tagasitäitmist vastavalt peatükile: Tagasitäide.

7. Kui tagasitäitmine on jõudnud sisse- voolutoru kõrguseni, ühendage pumpla kanalisatsioonitoruga ja tihendage hoolikalt toru ümbrus.

300 mm

D

D + min 1200 mm

min 600 mm

IWS VÄIKEPUMPLAD

7

PAIGALDAMINE

NÕUDED TÄITEMATERJALILE

Täitematerjalideks sobivad liiv, kruus ja killustik. Materjal peab olema puhas, vabalt voolav ning ei tohi sisaldada jääd, lund, savi, orgaanilisi materjale ega liiga suuri ja raskeid kehasid, mis võivad lan- gedes pumplat kahjustada. Minimaalne puistetihedus on 1500 kg/m³.

Kruus Kruusa osakeste suurus ei tohi olla alla 3 mm ega üle 20 mm.

Kivikillustik Killustiku osakeste suurus ei tohi olla alla 3 mm ega üle 16 mm.

Liiv Suurimate osakeste suurus ei tohi ületada 3 mm.

TAGASITÄIDE

Pumpla kaevik täidetakse kõikidest külgedest 300 mm paksuste kruusa, killustiku või liivakihtide kaupa, tihenda- des iga kihi 95%-ni pinnase looduslikust tihedusest.

Kui on tegemist kõrge pinnasevee või muidu märja ja raske pinnasega (nt. savipinnas), kasutada ainult kruusa või killustiku tagasitäidet. Pumpla torustiku ühenduskohtade juures tuleb tihenda- mine teostada erilise hoolikusega, et vältida tühikute jäämist.

Paigaldades pumpla haljasalale, tuleks jälgida, teenindusluuk ulatuks üle maapinna vähemalt 100 mm, et vältida sademevete sattumist pumplasse.

Liiva/kruusa segud Liiva ja kruusa segusid tohib kasutada eeldusel, et koostisosad vastavad ülaltoodud kruusa, killustiku ja liiva nõuetele. Liiva-kruusa segud tuleb tihendada vastavalt paigaldusjuhistele.

ANKURDAMINE

Pinnasevee üleslükkejõud Pinnasevee üleslükkejõu neutraliseeri- miseks ja pumpla kindla kohalpüsimise tagamiseks tuleb pumpla pinnasesse ankurdada. Ankurdada tuleb nii, et pumpla kaal ja pumpla külgedelt üle ulatuva pumplapõhja serva peale jääva pinnase kaal oleks üleslükkejõuga vähemalt võrdne. Vastukaalu arvutami- sel arvestada maksimaalse võimaliku pinnasevee kõrgusega (kõige kindlam

on arvestada pinnasevee taset maapin- nani) ja tühja pumpla kaaluga. Sellisel juhul võrdub üleslükkejõud pumpla mahuga. Väikepumplatel on põhjaplaat pumpla kestast niipalju laiem, et pumpla ei vaja lisaks ankurdusplaati. Ankurdamise tagamiseks tuleb kasu- tada õiget tagasitäite materjali ja see hoolikalt tihendada, vastavalt peatükile: Tagasitäide.

300 mm

300 mm

300 mm

300 mm

300 mm

300 mm

300 mm

300 mm

300 mm

300 mm

100 mm

Kaeviku põhi

Ilma täieliku tagasitäite kattekihita paigaldatud pumpla võib pinnasevee mõjul kohalt nihkuda. Seetõttu tuleb kaeviku täitetööde katkestuste korral pumpla veega täita!!

Pumplat ei tohi paigaldada vähese kandevõimega pinnasesse. Sellisel juhul tuleb täitepinnas segunemise vältimiseks eraldada fiiberkangaga.

!

IWS VÄIKEPUMPLAD

8

PAIGALDAMINE

KASUTAMINE

PAIGALDUS LIIKLUSKOORMUSEGA ALALE

Vältimaks liikluse poolt tekkiva koor- muse kandumist pumplale, tuleb liikluse alla jäävate pumplate peale paigaldada 150 mm paksune raudbetoonist koormustasandusplaat. Plaat peab igas suunas vähemalt 300 mm pumplast kaugemale ulatuma. Liiklusega koor- matud alal tuleb pumpla alati varustada malmist luugiga, mis on teleskooptoru abil ühendatud teenindusavaga. See väldib liikluskoormuse edasikandumist pumpla teenindusavale.

PUMPADE KÄIVITAMINE

1. Enne pumpade käivitust tuleb veen- duda, et pumplas ja pumplast väljuval torustikul olevad sulgarmatuurid oleks avatud asendis.

2. Pumpla nivoode seadistamisel tuleb jälgida, et pump lülituks pumbatootja etteantud veetaseme korral välja. Minimaalsed veetasemed on pumpade juhendites välja toodud. Kindlasti ei tohi veetase alaneda pumba tööratta kojast madalamale.

Teekate

R/b plaat 150 mm

Soojustusplaat 50 mm

Täide

Malmluuk

3. Kolmefaasilise pumba puhul tuleb enne käivitust kontrollida tööratta pöörlemissuunda! Pöörlemissuund on reeglina märgitud pumba korpusel. Kui pöörlemissuund on vale, siis saab seda muuta faasijuhtmete järjestust vahetades. Kontrollimisel vältige enda vigastamist pöörleva töörattaga.

Pumbad ei tohi kuivalt töötada, sellisel juhul katkestage kohe juhtautomaatika töö!

Pumba tõstmine pumba elektrikaablist on keelatud.

Talveperioodil pumpla kasutamise peatamiseks tuleb pumpla ja selle sisetorustik külmumise vältimiseks veest tühjendada. Sisetorustiku tühjendamiseks tuleb tagasilöögiklappide kaaned avada ja survetoru tühjaks voolata lasta.

!

IWS VÄIKEPUMPLAD

9

HOOLDAMINE

OHUTUS

Vähemalt kord aastas soovitame teha järgneva hoolduse:

1. Tõsta pump koos kiirliiteühendusega keti abil üles ja pesta survepesuga ning hinnata selle olukorda. Pumpade hooldamisel lähtuge pumpadega kaasasolevast tehasejuhendist (passist). Juhul, kui pumbad töötavad alla ettenähtud tootlikkuse või on kuulda helisid, mis puudusid korras pumpadel, soovitame rakendada abinõusid rikke kõrvaldamiseks, et vältida võimalikku edasist pumpade

1. Pumpla hoolduspersonali tööandja peab juhendama hoolduspersonali elektrist ja mürgistest heitgaasidest tulenevatest ohtudest ning tagama vajalikud kaitsevahendid.

2. Pumpla hooldamisel lülitage pumbad elektrikilbi kaudu välja!

3. Enne pumplasse sisenemist tuleb pumplat vähemalt 5 minutit ventilee- rida!

kasutamiskõlbmatuks muutumist. Võtke ühendust pumpade hooldust pakkuva ettevõttega.

2. Pesta surveveega pumpla sisemised seinad ja puhastada põhi settest. Sõltuvalt pumplasse tekkivatest setetest võib puhastusperiood olla lühem või pikem.

3. Puhastada tagasilöögiklapid seest sinna kogunenud prahist ja settest. Selleks tuleb sulgeda kuulkraan ja avada tagasilöögiklapi kaas.

4. Kategooriliselt on keelatud pumpla sisetöid üksinda teha!

5. Sulgeda hoolduse ajaks sissevoolud pumplasse!

6. Enne pumpla töölerakendamist peab vastava kvalifikatsiooniga personal kontrollima, et oleks täidetud kõik nõu- tavad ohutusreeglid. Maanduskontuur, neutraalliin ja potensiaaliühtlustus peavad vastama elektripaigaldiste

4. Puhastada ujuklülitid ja nivooandur settest, kontrollida visuaalselt pumpade toitekaablite olukorda.

5. Peale ülalmainitud hooldustöid lasta pumbad koos kiirliiteühendusega esialgsele kohale ja kontrollida nende töötamist tööolukorras.

eeskirjadele ja olema kontrollitud kvalifitseeritud personali poolt.

7. Kui pump on varustatud pistikuga, peab maandusega pistikupesa olema paigaldatud veepiirist kõrgemale. Pistikuta pumpade toitekaabli peab ühendama vastava kvalifikatsiooniga spetsialist.

8. Ohutusnõuete eiramine toob endaga kaasa kahjunõuete tagasilükkamise.

IWS VÄIKEPUMPLAD

10

LISASEADMED

ALARMSEADE

Lisana pakume väikepumplatele juhtmevaba alarmseadet, Tank-Check TC-412. Juhtmevaba alarmseade Tank- Check TC-412 koosneb kahest osast:

1. Saatjast, mis paigaldatakse väike- pumplatele teenindusava siseküljele ja mille küljes olev nivooandur jälgib veetaset pumplas.

2. Juhtpaneelist, mis paigaldatakse hoonesse sobivale kohale.

Nivooandur reguleeritakse sobivale kõrgusele, kontrollib väikepumpla täi- tuvuse taset ja edastab andmed saatja abil juhtpaneelile. Kui veetase pumplas ei ole jõudnud nivooanduri reguleeritud kõrguseni, siis põleb juhtpaneelis rohe- line „OK“ signaallamp. Kui pumplas olev

veetase jõuab andurini, siis rakendub täitumise alarm „FULL“ – juhtpaneeli punane signaallamp hakkab vilkuma ning annab helisignaali.

Väikepumpla tühjendamise käigus tuleb kontrollida ka nivooandurit ja vajadusel eemaldada selle küljest hõljum, mis võib anduri tööd häirida.

Juhtpaneel

Saatja

IWS VÄIKEPUMPLAD

11

GARANTII

Innovative Water Systems võtab endale vastutuse toote omaduste eest ning toote kasutamisel ilmnevate puuduste kõrvaldamise eest. Garantiitingimused tulenevad Eesti Vabariigi õigusaktidest ning garantii andmisel lähtutakse esmajärjekorras tootja poolt antud garantiidest tingimusel, et need ei ole vastuolus Eesti Vabariigi seadustega. Garantii hõlmab garantiiajal tootel või selle üksikutes detailides ilmnevate valmistamis-, tooraine- või konstrukt- sioonipuudusi.

1. Üldised garantiitingimused 1.1. Garantii kehtib seadme sihipärasel kasutamisel 2 aastat ehk 24 kuud. 1.2. Garantiiaja alguseks loetakse toote üleandmise päeva.

2. Garantii kehtivuse tingimused 2.1. Tingimusteks on kehtivad määru- sed ja paigaldus- ning kasutusjuhendid, millest tuleb seadme paigaldamisel, kasutamisel ja hooldamisel lähtuda. Garantii kehtib juhul, kui seadet on regulaarselt hooldatud ja kasutatud vastavalt seadme tootja poolt antud juhistele. 2.2. Juhul, kui rikke tuvastamiseks on vajalik toode välja kaevata, peab seda tegema tootja esindaja juuresolekul. 2.3 Garantii ei kata defektse toote tõttu kolmandatele osapooltele tekkinud kahju ning saamata jäänud tulu ega muud samaväärset kahju. 2.4. Seadme vea ilmnemisel remondi- takse seade, mitte ei vahetata seadet tervikuna välja.

3. Garantii ei sisalda 3.1. Seadme paigaldamise, hooldamise ja kasutamise õpetamist. 3.2. Transpordikahjustustest ja muu- dest mehaanilistest kahjustustest (vandalism, äike, tule- kahju jne) tekkinud vigade parandamist.

Garantii korras ei kuulu korvamisele puudused, mis on tekkinud ebapiisava hoolduse, valesti tehtud paigalduse ja remondi või tavapärase kulumise tagajarjel. Samuti ei kehti garantii, kui seadet on ümber ehitatud.

www.iwsgroup.ee

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kristjan Karabelnik

Alkranel OÜ

[email protected]

Riia 15b

51010, Tartu, Tartu maakond

Teie 11.12.2024

Meie 18.12.2024 nr 7.1-2/24/21177-2

Vee- ja kanalisatsiooniprojekti

kooskõlastamine riigiteede nr 3, 52 ja 71

maaüksuste piires ja teede kaitsevööndis

Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonirajatiste paigaldamine

riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis:

Riigitee nr 3 km 174,57-174,65 tehnovõrgu kulgemine riigiteealusel maal ja tee kaitsevööndis.

Riigitee nr 52 km 61,05-61,13 tehnovõrgu kulgemine riigiteealusel maal ja tee kaitsevööndis.

Riigitee nr 71 km 0,00-0,14 tehnovõrgu kulgemine riigiteealusel maal ja tee kaitsevööndis.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame OÜ Alkranel töö nr 08-07-24-

VK „Rõngu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ümberühendus“.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. Riigitee nr 71 teelõik km 0,000-16,154 oli pindamistööde objekt 2024. aastal. Tuleb arvestada,

et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2024. aastal ning

riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus esitada Transpordiametile aadressil [email protected]. Kokkuleppe taotluse vorm asub www.transpordiamet.ee – Teehoid – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamisel.

3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil

[email protected].

2 (2)

3.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba.

Taotluse vorm on saadaval Transpordiameti kodulehel. Vastav taotlus palume saata e-posti

aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse

liikluskorralduse projekt.

4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel

ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate

juurdepääsuteede kaudu.

5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid

kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.

6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja

murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9

„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi

ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule

(korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja

kaitsevööndist.

8. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf

ja .dwg (.dgn) formaadis.

9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Uibo

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: 080724VK_TP_v01_RonguVK_TRAM.asice

Peeter Uibo

5159766, [email protected]