Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Fonte.News [email protected] Vastus Fontele Milliseid samme olete Teie isiklikult astunud, et tagada Eestis ametnike ja kohtunike

seaduskuulekus ning nende sõltumatus ja erapooletus?

Vabariigi Valitsuse seaduse § 59 lg 1 kohaselt Justiitsministeeriumi pädevuses on esimese ja teise

astme kohtute töö korraldamine. Justiitsministeerium ei teosta järelevalvet kohtute tegevuse üle.

Seeläbi ongi tagatud kohtunike sõltumatus täitevvõimust. Kõrgema astme kohus teostab alamaastme

kohtu suhtes järelevalvet – kas kohus on seadust kohaldanud õigesti ja põhjendanud enda seisukohti

piisavalt ehk kas kohtunikud on järginud lahendite tegemisel seadusest tulenevaid nõudeid. Juhul, kui

kohtunik ei ole käitunud enda tegevuses seaduskuulekalt, on õigus algatada kohtuniku suhtes ka

distsiplinaarmenetlus, kui selgub, et kohtunik on toime pannud kohtute seadus (KS) § 87 lõikes 2

nimetatud distsiplinaarsüüteo. Justiits- ja digiministril ei ole käsu- ega distsiplinaarvõimu kohtunike

suhtes. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on Riigikohtu esimehel ja õiguskantsleril kõigi

kohtunike suhtes, ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes,

kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes ning Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes (KS

§ 91 lg 2).

Ametnike erapooletust ja vastutust reguleerib avaliku teenistuse seadus (edaspidi ATS). ATS § 51 lg

2 kohaselt peab ametnik oma teenistusülesandeid täitma erapooletult, sealhulgas valima

teenistusülesandeid täites igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil

arvestava lahenduse.

Kuidas on tagatud, et seaduserikkumistest teavitanud isikud ei satuks tagakiusamise ohvriks?

Kas Teie ametkonnas on olemas tõhusad mehhanismid vilepuhujate kaitseks?

Justiitsministeeriumis on alates 2022. aastast loodud tööalasest rikkumisest teavitamiseks

asutusesisene ja asutuseväline teavituskanal. Asutusesisest (s.o ministeeriumisisest) teavituskanalit

ja asutusevälist (s.o valitsemisala asutuste ülest) teavituskanalit haldab Justiitsministeeriumi

siseauditiosakond (edaspidi SAO). Asutuseväliselt on Justiitsministeerium pädevaks asutuseks kõigi

ministeeriumi valitsemisala asutuste suhtes oma järelevalvepädevuse ulatuses. Teave tööalasest

rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse töökorralduse kohta on avaldatud nii JUM siseveebis kui

välisveebis (https://www.just.ee/tooalasest-rikkumisest-teavitamine). Tööalase tegevusega teatavaks

saanud rikkumisest saab teavitada siseauditiosakonda e-posti aadressil [email protected].

Info või kahtluse korral, et Justiitsministeeriumi või selle valitsemisala asutuse tegevusega seoses on

toimunud rikkumine, võivad teavitada kõik tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse

seaduse § 3 lõikes 1 loetletud isikud, kellel on ministeeriumi või valitsemisala asutusega tööalane

Teie 04.12.2024

Meie 19.12.2024 nr 2-6/24-8529-2

seos. Rikkumine on tööalase tegevusega teatavaks saanud tegevus või tegevusetus, mis on

ebaseaduslik või vastuolus õigusnormi eesmärgiga. Justiitsministeerium võtab rikkumisteateid vastu

laiemalt kui ainult tööalasest EL õigusega seotud rikkumisest teavitaja kaitse seaduse

kohaldamisalasse jäävate rikkumiste kohta. Rikkumisteadete vastuvõtmise ja menetlemisega tegeleb

siseauditiosakond, kes vajadusel kaasab protsessi valdkonna spetsialiste ja muid pädevaid isikuid või

edastab teate edasiseks menetlemiseks selleks pädevale isikule või asutusele. Siseauditiosakond

tagab rikkumisest teavitamise fakti ja teavitanud inimese ning teiste heas usus arvamust

avaldanute konfidentsiaalsuse. Teavitaja isik avaldatakse menetluse huvides üksnes tema kirjalikul

nõusolekul. Justiitsministeerium tagab teavitajale kaitse rikkumisest teavitamise tõttu survemeetmete

(nagu teenistusest vabastamine, madalamale ametikohale viimine, distsiplinaarmeetmete

rakendamine, koolitustel osalemise takistamine, tulemuslikkuse negatiivne hindamine, ohvristamine,

hirmutamine või tõrjumine, ebaõiglane kohtlemine, isiku maine kahjustamine vms) rakendamise või

selle katse või sellega ähvardamise eest. Võrde kohtlemise põhimõte ja kaitse ebasoodsa kohtlemise

eest on sätestatud ka avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 13 ja §-s 131.

SAO teavituskanali kaudu seni ametnike/teenistujate tegevuse peale rikkumisteateid laekunud ei ole.

Milliseid abinõusid on Teie juhitav institutsioon rakendanud, et tagada, et ametnikke ja

kohtunikke, kes rikuvad seadust, võetakse vastutusele?

Avalikus teenistuses töötamisel tuleb järgida ametniku eetikakoodeksit (vt avaliku teenistuse eetika |

Rahandusministeerium). Valitsemisalas on erinevatele ametikohtadele kehtestatud veel täiendavad

eetikakoodeksid, näiteks kohtunike eetikakoodeks, prokuröride eetikakoodeks, vanglateenistuja

eetikakoodeks. Samuti saab distsiplinaarmenetluse algatada ametisse nimetamise õigust omav isik

käskkirjaga või korraldusega, kui on teada piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo

toimepanemise kohta. Ametnike distsiplinaarmenetluse algatamist ja vastutusele võtmist reguleerib

üldpõhimõttena avaliku teenistuse seadus (ATS) 8. peatükk.

Millised on olnud reaalsed tagajärjed nendele isikutele viimase viie aasta jooksul?

Justiits- ja digiministril ei ole käsu- ega distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes. Distsiplinaarmenetluse

algatamise õigus on Riigikohtu esimehel ja õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes, ringkonnakohtu

esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes, kohtu esimehel sama kohtu

kohtunike suhtes ning Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes (KS § 91 lg 2).

Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu

kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku (KS § 93

lg 1). Infot viimase viie aasta jooksul läbi viidud distsiplinaarmenetluste ja menetluste tagajärgede osas

on võimalik saada distsiplinaarkolleegiumilt. Rohkem infot: https://www.riigikohus.ee/et/kohtunike-

omavalitsuskogud/distsiplinaarkolleegium

Kui ametnikud ei täida oma teenistusülesandeid või ei täida neid korrektselt, on võimalik määrata

distsiplinaarkaristus vastavalt ATS 8. peatükile.

Kas Teie ametkonnal on ülevaade juhtumitest, kus ametnikud või kohtunikud on seadusi

rikkunud, ning millist statistikat või andmeid nende juhtumite kohta saaks avalikkusele

esitada?

Ülevaate juhtumitest, kus distsiplinaarkolleegium on leidnud, et kohtunikud on toime pannud

distsiplinaarsüüteo, sellekohase statistika või muud andmed on võimalik saada

distsiplinaarkolleegiumilt. Rohkem infot: https://www.riigikohus.ee/et/kohtunike-

omavalitsuskogud/distsiplinaarkolleegium.

Justiitsministeeriumil puudub ülevaade juhtumitest, kus ametnikud on seadusi rikkunud.

Milline on Teie hinnang õigusriigi olukorrale Eestis täna? Kas näete vajadust süsteemsete

reformide järele? Kui jah, siis millistes valdkondades ning kuidas plaanite isiklikult neid

reforme edendada?

Toimiva õigusriigi peamised tunnused on seadustele tuginev riigivalitsemine, sõltumatu kohtusüsteem,

korruptsioonivaba ühiskond, meediavabadus ja lisaks veel mitmed muud näitajad, mis kõnelevad

demokraatlikust riigikorraldusest. Eesti on täna tugev õigusriik, kus riigivalitsemine ja ühiskonnaelu

lähtuvad seadustest. Riigis on sõltumatult tegutsev ja toimiv kohtusüsteem, kuhu on Eestis igaühel

õigus ja võimalus enda õiguste kaitseks pöörduda. Eestis on kehtestatud tõhusad ning järjepidevalt

arendatavad reeglid korruptsiooni ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, samuti on riigis

mitmekesine meedia ning tagatud on meediavabadus. Õigusriik ei ole iseenesest püsiv nähtus, selle

hoidmine vajab järjepidevat tööd ja valvsust kõikides õigusriigi aluseks olevates valdkondades.

Õigusriigi olukorda Euroopa Liidu liikmesriikides hindab iga-aastaselt ka Euroopa Komisjon, kelle

koostatud aruanded iga liikmesriigi, sh Eesti kohta on avalikult kättesaadavad. Viimane ehk 2024.

aasta eestikeelne aruanne Eesti kohta on leitav siit.

Suurte süsteemsete reformide järele õigusriigi aluseks olevates valdkondades praegu vajadust ei ole,

kuid hetkel valmistame ette muudatusi, millega tugevdame veelgi enam kohtute sõltumatust.

Justiitsministeeriumis on ettevalmistamisel kohtu haldusmudeli muudatused, millega antakse

Justiitsministeeriumilt esimese ja teise astme kohtutele üle senised täitevõimu käes olnud

haldusülesanded. Põhiseaduses välja toodud kohtute sõltumatus peab olema tagatud ka eelarve üle

otsustamisega.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Allas ministri nõunik