Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 10-4/8068-5 |
Registreeritud | 19.12.2024 |
Sünkroonitud | 20.12.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 10 Õiguspoliitika alase tegevuse korraldamine |
Sari | 10-4 Kirjavahetus asutuste ja isikutega |
Toimik | 10-4/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit |
Vastutaja | Karin Maisvee (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Tsiviilõiguse ja kohturegistrite talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pr Karin Maisvee Nõunik Justiitsministeerium Teie 14.11.2024 nr 10-4/8068-1 Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie 19.12.2024 nr 5.1-1/122-1
ITL-i vastus arvamuse küsimisele Euroopa Liidu parandamisõiguse direktiivi ülevõtmise
kohta Täname pöördumast Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) poole arvamuse küsimiseks Euroopa Liidu parandamisõiguse ülevõtmisel. ITL on tutvunud direktiivi ning teie kirjas väljatoodud liikmesriikidele direktiivi ülevõtmisel jäetud otsuse- ja valikukohtadega. Käesolevaga esitame ITL-i vastused teie kirjas toodud küsimustele.
1. Kas Teie hinnangul peaks Eesti asuma sisustama riiklikku sektsiooni Euroopa Liidu
parandamisplatvormi ühtses veebiliideses või näete eeliseid Eesti „oma lahenduse“ (see
võib olla ka mõni olemasolev veebileht, mida oleks võimalik välja arendada direktiivi
nõuetega vastavusse viimiseks) väljatöötamises ning tulevase Euroopa platvormiga
liidestamises? Viimase lahenduse puhul tuleb arvestada sellega, et kaasnevad
arvestatavad lisakulud.
ITL-i arvates on otstarbekam ühineda Euroopa Liidu parandamisplatvormi ühtse veebiliidesega. Olukorras, kus kogu regulatsiooni eesmärk on suunatud parandamisteabe esitamise ühtlustamisele EL-i üleselt, ei ole mõistlik hakata arendama eraldi Eesti oma lahendust. 2. Kas Eesti peaks registreerima – ükskõik kas ühtse platvormi riiklikus osas või omaenda
platvormil – lisaks otseselt parandamisteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele ka
2
taastatud kaupade müüjaid, defektsete toodete kokkuostjaid ning parandamisega
seotud kogukondlikke algatusi nagu remondikohvikud?
ITL-i hinnangul ei peaks laiema ringi registreerimist platvormil piirama, kui nimetatud müüjad, teenuseosutajad ja kogukondlike algatuste eestvedajad soovivad vabatahtlikult seal oma andmeid avaldada.
3. Kas te oskate juba öelda, millise lävendi peaks Eesti seadma platvormil registreerumiseks
– st kas on vajalik sätestada teenuseosutajatele (parandajatele jms) kvalifitseerivaid
tingimusi ning kas registreerumiseks on vaja eelnev riikliku kontaktpunkti heakskiit?
ITL leiab, et riikliku kontaktpunkti eelneva heakskiidu taotlemine tekitaks liigset bürokraatlikku lisakoormust nii kontaktpunktile kui ettevõtjale. Meie hinnangul on
regulatsioonis mõistlikum võtta lähenemine, kus riiklikul kontaktpunktil on õigus tagantjärele mittekohaseid teenuseosutajaid eemaldada, eemaldada väärinfot vms. 4. Seadusest tulenevate nõuete esitamise tähtaja pikendamine 12 kuu võrra tarbijale müügi
korral juhul, kui tarbijad valivad asendamise asemel parandamise (parandusõiguse
direktiivi art 16) – Kas Eestis oleks vaja kaaluda pikema nõuete esitamise tähtaja
kehtestamist?
ITL ei toeta direktiivi rangemat ülevõtmist ja pikema nõuete esitamise tähtaja kehtestamist. Meie hinnangul puudub vajadus pikema tähtaja järele, sest see ei takista kauplejatel endil parandamise korral pikemaid garantiitähtaegasid pakkumast, et soodustada asendamise
asemel parandamise valimist. Loodame, et leiate võimaluse meie seiskohtadega direktiivi ülevõtmisel arvestada. Palume ITL- i kaasata ka edasisse menetlusse direktiivi ülevõtmisel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld Tegevjuht Kadri Pungas, [email protected]
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 19.12.2024 kirja nr 5.1-1/122-1 „ITL-i vastus arvamuse küsimisele Euroopa Liidu parandamisõiguse direktiivi ülevõtmise kohta“.
Lugupidamisega
Heleri Vahemäe
Büroojuht
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Lõõtsa 2B
11415 Tallinn
Mob 5115521
Tel 6177 145
Pr Karin Maisvee Nõunik Justiitsministeerium Teie 14.11.2024 nr 10-4/8068-1 Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie 19.12.2024 nr 5.1-1/122-1
ITL-i vastus arvamuse küsimisele Euroopa Liidu parandamisõiguse direktiivi ülevõtmise
kohta Täname pöördumast Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) poole arvamuse küsimiseks Euroopa Liidu parandamisõiguse ülevõtmisel. ITL on tutvunud direktiivi ning teie kirjas väljatoodud liikmesriikidele direktiivi ülevõtmisel jäetud otsuse- ja valikukohtadega. Käesolevaga esitame ITL-i vastused teie kirjas toodud küsimustele.
1. Kas Teie hinnangul peaks Eesti asuma sisustama riiklikku sektsiooni Euroopa Liidu
parandamisplatvormi ühtses veebiliideses või näete eeliseid Eesti „oma lahenduse“ (see
võib olla ka mõni olemasolev veebileht, mida oleks võimalik välja arendada direktiivi
nõuetega vastavusse viimiseks) väljatöötamises ning tulevase Euroopa platvormiga
liidestamises? Viimase lahenduse puhul tuleb arvestada sellega, et kaasnevad
arvestatavad lisakulud.
ITL-i arvates on otstarbekam ühineda Euroopa Liidu parandamisplatvormi ühtse veebiliidesega. Olukorras, kus kogu regulatsiooni eesmärk on suunatud parandamisteabe esitamise ühtlustamisele EL-i üleselt, ei ole mõistlik hakata arendama eraldi Eesti oma lahendust. 2. Kas Eesti peaks registreerima – ükskõik kas ühtse platvormi riiklikus osas või omaenda
platvormil – lisaks otseselt parandamisteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele ka
2
taastatud kaupade müüjaid, defektsete toodete kokkuostjaid ning parandamisega
seotud kogukondlikke algatusi nagu remondikohvikud?
ITL-i hinnangul ei peaks laiema ringi registreerimist platvormil piirama, kui nimetatud müüjad, teenuseosutajad ja kogukondlike algatuste eestvedajad soovivad vabatahtlikult seal oma andmeid avaldada.
3. Kas te oskate juba öelda, millise lävendi peaks Eesti seadma platvormil registreerumiseks
– st kas on vajalik sätestada teenuseosutajatele (parandajatele jms) kvalifitseerivaid
tingimusi ning kas registreerumiseks on vaja eelnev riikliku kontaktpunkti heakskiit?
ITL leiab, et riikliku kontaktpunkti eelneva heakskiidu taotlemine tekitaks liigset bürokraatlikku lisakoormust nii kontaktpunktile kui ettevõtjale. Meie hinnangul on
regulatsioonis mõistlikum võtta lähenemine, kus riiklikul kontaktpunktil on õigus tagantjärele mittekohaseid teenuseosutajaid eemaldada, eemaldada väärinfot vms. 4. Seadusest tulenevate nõuete esitamise tähtaja pikendamine 12 kuu võrra tarbijale müügi
korral juhul, kui tarbijad valivad asendamise asemel parandamise (parandusõiguse
direktiivi art 16) – Kas Eestis oleks vaja kaaluda pikema nõuete esitamise tähtaja
kehtestamist?
ITL ei toeta direktiivi rangemat ülevõtmist ja pikema nõuete esitamise tähtaja kehtestamist. Meie hinnangul puudub vajadus pikema tähtaja järele, sest see ei takista kauplejatel endil parandamise korral pikemaid garantiitähtaegasid pakkumast, et soodustada asendamise
asemel parandamise valimist. Loodame, et leiate võimaluse meie seiskohtadega direktiivi ülevõtmisel arvestada. Palume ITL- i kaasata ka edasisse menetlusse direktiivi ülevõtmisel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld Tegevjuht Kadri Pungas, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|