Mari-Liis Mägi. 22.03.2023 toimus Riigikohtu koolituskeskuses EKEI ja Riigikohtu
ühisnõupidamine terviseandmete kasutamise teemal, kus mh juhiti tähelepanu ka probleemi
andmekaitseõiguslikele aspektidele. Terviseandmetega seonduvat on palunud reguleerida ka
prokuratuur, esitades ühtlasi loetelu erinevatest praktikas ette tulnud juhtumitest, mis
reguleerimise vajadust kinnitavad. Välisriikide asjakohase regulatsiooni kohta on mh tehtud
päringuid läbi Euroopa õigusasutuste koostöövõrgustiku LegiCoop. VTK koostamise seisuga
on eelnõu Justiitsministeeriumis ettevalmistamisel ning eelnõu koostamise käigus
konsulteeritakse erinevate puudutatud gruppidega veel täiendavalt.
5. Mõju
Välja töötataval eelnõul on positiivne mõju inimeste põhiõiguste kaitsele ja kriminaalmenetluse
efektiivsusele.
Eelnõuga tõhustatakse ametisaladuse kaitset nii KrMS-is otse nimetatud (advokaadid,
ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevad isikud, tervishoiutöötajad, vaimulikud,
notarid) kui ka otse nimetamata ametite puhul, kellele on seadusega pandud ametisaladuse
hoidmise kohustus (kohtutäiturid, pankrotihaldurid, lepitajad, vandetõlgid, audiitorid,
patendivolinikud, krediidiasutuste töötajad). Muudatuste kohaselt on kriminaalmenetluses
ametiprivileegiga kaitstud lisaks ametisaladuse hoidmiseks kohustatud isiku ütlustele ka muud
liiki tõendid, mis seni olid seaduse kaitseta. Sellega tugevdatakse usaldussuhet reguleeritud
ametite pidajate ja nende poole pöörduvate inimeste vahel ning välditakse eriliigiliste
isikuandmete põhjendamatut avaldamist kriminaalmenetluse käigus.
Ametiprivileegide sisulist ulatust kitsendada ei ole plaanis ja ükski ametisaladust hoidma
kohustatud ameti pidaja seetõttu temal seni olnud seaduse kaitsest ilma ei jää. Küll on plaanis
kehtestada konkreetne kord selleks, kuidas kriminaalmenetluses saab koguda ametiprivileegiga
kaetud teavet sisaldavaid tõendeid ning üldreeglina on selleks vaja kohtu eelnevat luba. See
võib mõningal määral suurendada kohtute töökoormust, kuid kuivõrd üldiselt on
ametiprivileegiga kaetud tõendite kogumine kriminaalmenetluses harv ja näiteks notarite puhul
on kohtu loa nõue juba notariaadiseaduses kirjas (samas KrMS ei sisalda menetluskorda selle
loa saamiseks), siis ei peaks töökoormuse kasv olema märkimisväärne. Suurem õigusselgus
väldib edaspidi vaidlusi ja ebaühtlast praktikat ametiprivileegidega seonduvates küsimustes.
Kuivõrd kohtu loa vormistamine saab olema võimalik ka pealdisena ning luba eraldi
määruskaebe korras edasi kaevata ei saa, on kohtute halduskoormuse kasv pigem vähene.
Advokaadi kui õiglase kohtumenetluse garandi ametisaladuste kaitseks kehtestatakse erikord,
mis tagab, et läbiotsimise, vaatluse, läbivaatuse ja andmepäringute tulemusel ei saaks
juhuslikult avalikuks see osa advokaadi kutsesaladusega kaitstud teabest, mille saamiseks kohtu
luba ei ole. See muudab advokaatide suhtes menetlustoimingute tegemise keerukamaks ja
aeganõudvamaks, ent maandab riske, et uurimisasutus võiks menetluspädevust kuritarvitada.
Advokaatide suhtes kriminaalmenetluse toimetamine on harv, mistõttu mõju on menetluskorra
kui terviku seisukohast vähene, kuid advokaatide kutsetagatiste vaates väga oluline.
Uurimisasutustele ja prokuratuurile toob eelnõu selge põhjendamiskohustuse ametiprivileegiga
kaetud teabe kogumiseks menetlustoimingute tegemisel, kuivõrd neid toiminguid tehes tuleb
taotleda kohtu luba. See suurendab mõningal määral uurimisasutuste ja prokuratuuri
halduskoormust, kuid arvestades sideandmete nõudmiseks kohtu loa nõude kehtestamise
kogemust, tõenäoliselt vähendab mõnevõrra kriminaaltoimikutesse kogutavat andmemahtu,
esitatavate päringute arvu ja mõningatel juhtudel tegelikult lihtsustab menetluse toimetamist,
kuivõrd võimaldab kohtu loal ligipääsu ka sellistele andmetele, millele praegu juurdepääs