Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/3253 |
Registreeritud | 19.12.2024 |
Sünkroonitud | 20.12.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kultuuriministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kultuuriministeerium |
Vastutaja | Joonas Pärenson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, Strateegiaosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kultuuriministri 12. novembri 2018. a määruse nr 2 „Arhitektuuri ja disaini
arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 12. novembri 2018. a
määruse nr 2 „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ 12.
jaanuaril 2024. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 09.01.2024, 8.
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Eelnõuga muudetakse toetuse andmise eesmärki ja tulemust ning sellega seoses täpsustatakse
ka määruse rakenduslikke aspekte. Kui siiani on olnud toetuse andmise eesmärk arendada ja
populariseerida arhitektuuri ja disaini valdkonda eelkõige lastele ja noortele suunatud tegevuste
kaudu, siis seda fookust plaanitakse muuta. Edaspidi soovitakse tõsta arhitektuuri ja disaini
projektide abil avaliku ruumi kvaliteeti ja edendada piirkondlikku arengut. Muudatuse
planeeritava tulemusena paraneb avaliku ruumi kvaliteet, tõuseb kogukonna elukvaliteet,
võrdsustub piirkondade sotsiaal-ruumiline areng ning tugevneb kohalik identiteet.
Meetme eesmärgi muutmine on tingitud riigi soovist suunata rahalised vahendid avatud ja
mitmekesise kultuuriruumi arengusse, kultuuris osalemisesse ja loovust väärtustava ühiskonna
kujundamisse. Muudatus on kooskõlas Kultuur 2030 arengukavas toodud mitmekülgse ja
kättesaadava kultuurielu toetamise ja arendamise põhimõtetega. Voorust toetatavate
arhitektuuri- ja disainialgatuste mõjul soovitakse siduda kohalikku kogukonda ning hoogustada
mahajäänumate piirkondade arengut. Eesmärgi muutmise vajadus tuleneb osalt ka sarnaseid
tegevusi toetavate meetmete senisest osalisest dubleerimisest.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna arhitektuuri- ja
disaininõunik Johanna Jõekalda (e-post [email protected], telefon 628 2207) ja
Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post
[email protected], telefon 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 14 punktist.
Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse §-i 1 lõikega 11, millega seatakse piirang, et meetme
sihtpiirkonnaks on kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinna ja Tartu linn. Meetme
muudetud eesmärgi kohaselt soovitakse edaspidi edendada mh piirkondlikku arengut. Meetme
eelarve on piiratud ning parima tulemuse saavutamiseks soovitakse piirkondade sotsiaal-
ruumilise arengu võrdsustamiseks Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad välja jätta. Tallinn ja Tartu
on ainsad linnad, millel on oma ruumiloome osakonnad, mis seisavad mh linnapiirkonna
ruumilise arengu eest ja on suunanud oma tegevuse just elukeskkonna ja avaliku ruumi
kvaliteedi tõstmisele. Antud meetmega soovitakse hoogustada sarnaseid arenguid ka teistes
piirkondades.
Eelnõu punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 1 lõikes 41 toodud piirang, et määrust ei
kohaldata taotlejale, kelle rahastamine toimub iga-aastase Kultuuriministeeriumi valitsemisala
eelarve käskkirja alusel.
Piirangu kehtetuks tunnistamisega võib taotlejate ring laieneda näiteks valdkondlike
arenduskeskustega, kellel on oluline võimekus viia lisaks tegevustoetusest kaetavatele
baastegevustele ellu ka teisi arendusprojekte. Avaliku sektori toetuste killustumist ning
topeltfinantseerimise riski maandab taotlusvooru eesmärgi muutmine. Arenduskeskustega on
sõlmimisel rahastaja ootuste dokumendid, kus määratletakse täpselt ära, mis tegevusi ja
teenuseid nad tegevustoetuse eest teevad. Tegevustoetusest kaetavad tegevused ja teenused ei
kattu antud meetme muudetava eesmärgiga.
Piirangu kaotamise eesmärk on anda võimalus organisatsioonidele, kes suudavad panustada
tõhusalt meetme muudetud eesmärgi saavutamisse. Organisatsioonide hulk, kes arhitektuuri ja
disaini valdkonnas professionaalselt arendusprojektide teostamisega võiks tegeleda, ei ole suur
ning meetme tulemusteni jõudmiseks on oluline taotlejate ringi laiendada.
Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõigete 1 ja 2 sõnastust. Varasemalt oli määruse
eesmärgiks arendada ja populariseerida, eelkõige lastele ja noortele suunatud tegevuste kaudu,
Eesti arhitektuuri- ja disainivaldkonda. Lastele ja noortele suunatud tegevuste toetamisel on
saavutatud aastate lõikes arvestatav tulemus, ja seetõttu soovitakse vooru sihtgruppi ja
eesmärki laiendada, et toetatavad tegevused ei hakkaks ennast kordama.
Populariseerimistegevused on viinud fookuse liialt asjaarmastajatele ning dubleerivad
tegevusi, mida toetatakse ka teistest rahastusallikatest.
Arhitektuuri ja disaini valdkondade arendamise vaatest puuduvad meetmed, mis toetaks
kvaliteedikriteeriumite elluviimist, avaliku ruumi aktiveerimist, kogukondade sidumist,
keskuste ja ääremaa1 lõhe vähendamist. Seetõttu muudetakse meetme eesmärki selliselt, et see
oleks edaspidi suunatud arhitektuuri ja disaini projektide abil avaliku ruumi kvaliteedi
tõstmisele ja piirkondliku arengu edendamisele. Toetuse andmise tulemusena paraneb avaliku
ruumi kvaliteet, tõuseb kogukonna elukvaliteet, võrdsustub piirkondade sotsiaal-ruumiline
areng ning tugevneb kohalik identiteet.
Senise praktika kohaselt on suurem mõju projektidel, mis panustavad piirkondlikult
arhitektuuri- ja disainitegevuste kättesaadavusse ja mitmekesisusse, ning aktiveerivad
ääremaastunud piirkondade avalikku ruumi, mis on jäänud omavalitsuste poolt tähelepanuta.
Parem elukeskkond on kõigi enda teha ja sellised projektid annavad kogukondadele ka oskusi
ja teadmisi, kuidas ise elukeskkonna kvaliteeti tõsta. Määruse muutmisega soovitakse seda
suunda veelgi tugevdada. Vooru vahenditest korraldatavad arhitektuuri- ja disainialgatused
suurendavad kogukondades mitmekesisust ning arhitektuuri ja disaini väärtustamist, ning
vähendavad ääremaastumist ja sotsiaal-ruumilist ebavõrdsust. Lisaks võimaldavad vooru
vahenditest toetatavad algatused tegeleda loovisikutel arhitektuuri- ja disainimõtte
arendamisega, mis jääb turupõhiselt toimivates valdkondades muidu sageli tagaplaanile.
Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 3 lõike 1 sõnastust. Tulenevalt määruse eesmärgi
ja tulemuse muutumisest muudetakse ka toetatavate tegevuste loetelu, seades fookus avalikku
ruumi aktiveerivatele valdkondlikele algatustele.
Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 4 lõiget 1 ning seatakse taotlejale piirang, et
taotlejaks võib olla äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registreeritud
eraõiguslik juriidiline isik, kes ei ole riigi sihtasutus või riigi osalusel asutatud sihtasutus või
kohaliku omavalitsuse sihtasutus. Vaatamata sellele, et riigilt tegevustoetust saavad
1 Plüschke-Altof, B., Loewen, B., & Leetmaa, K. (2020). Keskuse ja ääremaa lõhe Eestis. Eesti Inimarengu aruanne 2019/2020: Linnastunud
ühiskonna ruumilised valikud (lk 44–55). SA Eesti Koostöö Kogu. https://www.2020.inimareng.ee/keskuse-ja- %C3%A4%C3%A4remaa- l%C3%B5he-eestis.html
mittetulundussektori organisatsioonid saavad edaspidi antud meetmest toetust küsida, ei laiene
see luba riigi sihtasutustele, riigi osalusel asutatud sihtasutustele või kohaliku omavalitsuse
sihtasututele või nimetatud isikute asutatud sihtasutustele. Nendele isikutele on avalik sektor
taganud rahastuse teistel alustel.
Eelnõu punktidega 6-9 täpsustatakse ja täiendatakse määruse § 5 lõiget 4 seoses eelnõu
punktis 3 toodud meetme eesmärgi ja eelnõu punktis 14 toodud hindamiskriteeriumide
muutumisega. Taotlusega esitatavad dokumendid ja taotlejalt küsitav informatsioon on otseselt
seotud sellega, mida eelnõu punkti 14 kohaselt soovitakse hinnata.
Toetatavad projektid peavad järgima kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid ja/või kaasava disaini
printsiipe. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimise all peetakse silmas, et toetatavatest
vahenditest loodav lahendus peab olema otstarbekohane, esteetiliselt nauditav, kohalikku
konteksti arvestav, mitmekesisust soodustav ja inimesi ühendav, kliima-ja keskkonnasõbralik,
majanduslikku väärtust lisav, hea kohatunnetusega ja teadlikult juhitud ruumiloome- ja/või
disainiprotsessi läbi sündinud. Nimetatud põhimõtted on tuntud ka Davosi
kvaliteedikriteeriumitena2. Kaasava disaini printsiipideks3 on austus, turvalisus, tervislikkus,
funktsionaalsus, arusaadavus, ilu.
Seda lähenemist toetavad ka Eesti 2035 strateegias toodud põhimõtted, mis näevad ette, et:
- Elukeskkond on turvaline ning avaliku ruumi planeerimisel eelistatakse ohutut ja
turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi, mis tagavad ligipääsetavuse.
Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös.
- Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes
järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada
igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus.
- Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust
hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja
osaluse võimalusi.
Eelnõu punktidega 10-12 täpsustatakse määruse § 8 lõikes 4 abikõlblike kulude loendit.
Muudatus on seotud meetme eesmärgi ja toetatavate tegevuste muutumisega.
Toetatavate tegevuste fookus on avalikku ruumi aktiveerivatel valdkondlikel algatustel. Need
hõlmavad tervet spektrit tegevusi virtuaalsesse keskkonda kavandatud disainiprojektidest4
füüsilises keskkonnas realiseeruvate ruumiliste sekkumisteni. Tegevused võivad olla ka osa
suuremast raamistikust. Iseäranis ajutise iseloomuga projektide puhul oleks tervitatav, kui need
tooksid kaasa jätkutegevusi nagu näiteks ideekonkursi tingimuste või strateegilise dokumendi
koostamine, mida saaks ka edaspidi piirkondliku arengu kavandamisel universaalselt arvesse
võtta.
Arhitektiteenuse all peetakse silmas näiteks mahulise arhitektuuri, ruumilise planeerimise,
sise- ja maastikuarhitektuuri ning urbanistika teenuseid. Disainiteenuse all peetakse silmas
näiteks tootedisaini, graafilise disaini ja teenusedisaini teenuseid.
2 Davosi kvaliteedikriteeriumid – kompaktsem versioon „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest“
https://kul.ee/media/3459/download 3 Kaasava disaini printsiibid – „Kaasava keskkonna juhendmaterjal“ lk 13
https://www.astangu.ee/sites/default/files/media/koiki_kaasava_elukeskkonna_kavandamine_loomine.pdf 4 Nende puhul oluline arvestada Euroopa ligipääsetavuse akti ning WCAG standarditega.
Eelnõu punktiga 13 suurendatakse määruse § 10 lõikes 1 sätestatud minimaalset ja
vähendatakse maksimaalset taotletavat toetuse summat. Muudatus tugineb seni toetatud
projektide analüüsile ning on vajalik meetme muudetud eesmärkide tõhusamaks elluviimiseks.
Näiteks toetati eelmises taotlusvoorus 11 taotlejat ja keskmine toetuse suurus jäi alla 10 000
euro. Toetust antakse avalikku ruumi aktiveerivatele valdkondlikele algatustele ja see eeldab
suuremahulisemat projekti kui määrus varasemalt ette nägi. Taotlused peaksid meetme
eesmärkide elluviimiseks sisaldama pigem tegevuste kogumit kui ühte tegevust (või üksikuid
tegevusi), mistõttu eeldab tegevuste elluviimine suuremat eelarvet.
Eelnõu punktiga 14 täpsustatakse määruse § 12 lõikes 2 toodud hindamiskriteeriume.
Muudatus on seotud meetme eesmärgi muutmisega ning vajalik selleks, et projektide puhul
hinnataks edaspidi eraldi nende eesmärgipärasust, piirkondlikku mõju, samuti on lisatud
kunstilise taseme, kogukondliku mõõtme ja kaasamisprotsessi hindamine, ning kvaliteetse
ruumi aluspõhimõtete ja kaasava disaini printsiipide järgimine. Lisaks on kõikidele
kriteeriumidele määratud osakaal protsendina, mille alusel moodustub taotlustest pingerida.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
4. Eelnõu mõjud
Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud meetme eesmärgi muutmisega, mida on
selgitatud seletuskirja punktis 2. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei
kaasne.
5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad
tulud
Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne.
6. Eelnõu jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Kliimaministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Sisearhitektide Liidule, Eesti
Maastikuarhitektide Liidule, Eesti Disainerite Liidule ja Eesti Kujundusgraafikute Liidule.
EELNÕU
13.12.2024
Kultuuriministri 12. novembri 2018. a
määruse nr 2 „Arhitektuuri ja disaini
arendusprojektide toetamise tingimused ja
kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Kultuuriministri 12. novembri 2018. a määruses nr 2 „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide
toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblikuks sihtpiirkonnaks on kogu Eesti
territoorium, välja arvatud Tallinna ja Tartu linn.“;
2) paragrahvi 1 lõige 41 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse andmise eesmärk on tõsta arhitektuuri ja disaini projektide abil avaliku ruumi
kvaliteeti ja edendada piirkondlikku arengut.
(2) Toetuse andmise tulemusena on avaliku ruumi kvaliteet paranenud, kogukonna elukvaliteet
tõusnud, piirkondade sotsiaal-ruumiline areng võrdsustunud ning kohalik identiteet
tugevnenud.“;
4) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud
eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames korraldatakse avalikku ruumi aktiveeriv
arhitektuuri- või disainialgatus.
5) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotlejaks võib olla äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registreeritud
eraõiguslik juriidiline isik, kes ei ole riigi sihtasutus või riigi osalusel asutatud sihtasutus või
kohaliku omavalitsuse sihtasutus või nimetatud isikute asutatud sihtasutus.“;
6) paragrahvi 5 lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „projekti elluviimise koht,“ sõnadega
„sealhulgas asukohavaliku põhjendus“;
7) paragrahvi 5 lõike 4 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „projekti meeskonna“ sõnadega „,
sealhulgas erialase kogemuse“;
8) paragrahvi 5 lõige 4 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) projekti kavand joonise, skeemi või muu visuaalina;“;
9) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„7) oodatava piirkondliku mõju ja kogukondliku mõõtme ülevaade ning kohalike
kaasamisprotsessi kirjeldus;
8) projekti väljundi ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete ja/või kaasava disaini printsiipide
rakendamise kirjeldus.“;
10) paragrahvi 8 lõike 3 punktid 61- 10 sõnastatakse järgmiselt:
„61) arhitekti-, disaini-, inseneri- ja tarkvarateenuse ning teiste ruumiloome ekspertide teenuse
kulu;
7) kommunikatsioonikulu;
8) halduskulu kuni 10% toetuse summast, sealhulgas rendi-, kommunaal-, side-, transpordi-,
raamatupidamis-, infotehnoloogiateenuste- ja bürootarvetekulu;
9) toitlustuse, ruumirendi ja tehnika kulu kuni kahe päevase ürituse puhul ning majutuskulu
taotlejale, projekti korraldusse kaasatud isikutele ja ekspertidele;
10) ehitus- ja haljastuskulu;“;
11) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:
„101) materjali, sealhulgas ehitusmaterjali, haljastuse, viidanduse ning avaliku ruumi elemendi
kulu;“;
12) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 61, 7, 9 ja 10 nimetatud kulu on abikõlblik ka
sisseostetud teenusena.“;
13) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotletava toetuse minimaalne summa on 8000 eurot ja maksimaalne summa on 40 000
eurot taotluse kohta.“;
14) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide ja osakaalude alusel:
1) projekti asukohavaliku põhjendatus ja piirkondlik mõju – 25% maksimaalsest
koondhindest;
2) projekti väljund, selgus, jätkusuutlikkus ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete ja/või
kaasava disaini printsiipide järgimine – 25% maksimaalsest koondhindest;
3) projekti valdkondlik kunstiline tase, uuenduslikkus ja nähtavus – 12.5% maksimaalsest
koondhindest;
4) projekti meeskonna erialane kogemus, koostööpartnerite olemasolu ja panus projekti
elluviimisel – 12.5% maksimaalsest koondhindest;
5) projekti kogukondlik mõõde ning kohalike kaasamisprotsess – 12.5% maksimaalsest
koondhindest;
6) eelarve realistlikkus ja kuluartiklite põhjendatus – 12.5% maksimaalsest koondhindest.“.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga Kristiina Alliksaar
minister kantsler
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Rahandusministeerium
19.12.2024 nr 1-12/1477-1
Kultuuriministri 12. novembri 2018. a
määruse nr 2 muutmise eelnõu
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
esitamine
Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning Eesti Arhitektide Liidule, Eesti
Sisearhitektide Liidule, Eesti Maastikuarhitektide Liidule, Eesti Disainerite Liidule ja Eesti
Kujundusgraafikute Liidule arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 12. novembri 2018. a
määruse nr 2 „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ muutmise
eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Lisad: 1. Eelnõu 2 lehel
2. Seletuskiri 4 lehel
Sama:
Haridus- ja Teadusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kliimaministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Eesti Arhitektide Liit
Eesti Sisearhitektide Liit
Eesti Maastikuarhitektide Liit
Eesti Disainerite Liit
Eesti Kujundusgraafikute Liit
Johanna Jõekalda 628 2207 [email protected]
Kadri Kilvet 628 2224 [email protected]
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KUM/24-1336 - Kultuuriministri 12. novembri 2018. a määruse nr 2 „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.01.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/189d5226-960f-4396-9d69-6e9f205ab8c8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/189d5226-960f-4396-9d69-6e9f205ab8c8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main