Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 10-1/3248-1 |
Registreeritud | 19.12.2024 |
Sünkroonitud | 20.12.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 10 Ettevõtlus ja innovatsioon |
Sari | 10-1 Ettevõtluskeskkonna poliitika kavandamise ning korraldamise kirjavahetus |
Toimik | 10-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
Vastutaja | Kaupo Sempelson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
16.12.2024
MÄÄRUS
19.12.2024 nr
Ida-Viru elektrivõrgu uuendamiseks toetuse
andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning riigieelarve
seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on:
1) aidata kaasa Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikule arengule;
2) võimaldada elektrivõrgu investeeringute kaudu uute ettevõtjate teket ja töökohtade loomist Ida-
Virumaal;
3) aidata elektrivõrguga liitujate jaoks välja arendada Ida-Virumaa jaotusvõrguga liitumiseks vajalik
elektrivõimsus.
(2) Toetuse andmise tulemusel saavad Ida-Virumaa ettevõtjad elektrivõrguga liitudes piisava
varustuskindluse.
§ 2. Toetuse rakendamine
Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, taotluse rahuldamise otsuse
kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ning väljamakseid ja järelevalvet teeb
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
§ 3. Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabe ja haldusaktide edastamine
(1) Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning aruandlusvormid ja
juhised tehakse kättesaadavaks perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas.
2
(2) Taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, taotluse rahuldamise otsuse muutmise, toetuse
maksmisest keeldumise, toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ajatamise otsuse ning vaideotsuse
edastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotlejale või toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul
otsuse tegemisest arvates registris, kus taotleja või toetuse saaja on registreeritud, olevale e-posti
aadressile.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus
§ 4. Toetatavad tegevused
(1) Toetatakse elektrituruseaduse § 3 punktis 11 sätestatud jaotusvõrgu, mille kaudu osutatakse Ida-Viru
maakonnas võrguteenust, füüsilise taristu ehitamist kuni tööstusala piirini.
(2) Lõikes 1 nimetatud tegevused peavad olema kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille
kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse
kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,
22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud
keskkonnaeesmärgile.
(3) Lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul peab olema tagatud kliimakindlus lähtuvalt Euroopa Komisjoni
teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“
(ELT C 373, 16.11.2021, lk 1–92) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kodulehel avaldatud
kliimakindluse tagamise juhendist.
§ 5. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikud on §-s 1 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning projekti elluviimiseks
vajalikud ja põhjendatud järgnevad kulud:
1) ehitusliku projekteerimise ja ehitusprojekti ekspertiisi kulud;
2) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud;
3) muud projekti ettevalmistustööde kulud;
4) seadmete ja materjalide soetamise kulud;
5) elektrivõrgu, alajaamade ja seotud taristu ehitamise kulud;
6) projektijuhtimise kulud;
7) projektijuhi töötasu ja sellelt maksmisele kuuluvad riiklikud maksud ja maksed või projektijuhtimise
eest võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasu.
(2) Abikõlbmatu kulu on käibemaks.
§ 6. Toetuse suurus ja osakaal
(1) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 10 000 000 eurot.
(2) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 1 000 000 eurot.
(3) Toetuse osakaal on kuni 100 protsenti abikõlblikest kuludest.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti
tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.
3
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses
määratud kuupäevast, kuid mitte varem ega hiljem kui neli kuud taotluse rahuldamise otsuse tegemise
kuupäevast, ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval.
(3) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 36 kuud.
(4) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist
tingimusel, et saavutatav tulemus seostub jätkuvalt toetuse andmise eesmärkidega. Pikendamise korral
võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 3 sätestatut.
(5) Projekt lõppeb, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud
toetuse saajale viimase väljamakse.
3. peatükk
Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
§ 8. Toetuse taotlemine
(1) Toetust taotletakse voorupõhiselt.
(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teavitab enne taotlusvooru avamist vooru toetuse eelarvest ja
vooru kestusest, kooskõlastades need enne Rahandusministeeriumiga.
(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning taotlusvooru eelarvest annab
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teada oma veebilehel.
(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teavitab taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast oma
veebilehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.
§ 9. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja peab olema Ida-Virumaal võrguteenust osutav jaotusvõrguettevõtja elektrituruseaduse § 8
tähenduses.
(2) Taotleja maksu- ja maksevõlg koos intressidega ei tohi olla taotluse esitamise hetkeks suurem kui
100 eurot või peab selle tasumine olema ajatatud. Kui nimetatud võla tasumine on ajatatud, peab võlg
olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab taotluse esitamise hetkeks olema nõuetekohaselt täitnud
maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise ning majandusaasta aruannete
esitamise kohustuse.
(3) Kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed
olema tähtaegselt tasutud.
(4) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-,
sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.
(5) Taotlejal või tema esindajal ei ole karistusseadustiku alusel määratud kehtivat karistust.
§ 10. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
4
1) taotlus on esitatud ettenähtud korras ja vormil;
2) taotluses sisalduv projekt on kooskõlas määruses sätestatud toetuse andmise eesmärkide ja
tulemustega;
3) toetust taotletakse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevusele ja §-s 5 sätestatud abikõlblikele kuludele;
4) taotluses sisalduva projekti tegevused lõpetatakse projekti abikõlblikkuse perioodil.
(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) projekti nimetus, plaanitavate tegevuste kirjeldus, ajakava, projekti abikõlblikkuse periood, projekti
eesmärk;
3) projekti eelarve ja taotletava toetuse summa;
4) projekti kulude aluseks olevad vähemalt kaks hinnapakkumist sõltumatutelt isikutelt;
5) projekti elluviimise koht;
6) ülevaade projekti tegevuse eest vastutavate isikute varasemast kogemusest ning kompetentsist;
7) teave, kas taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal
riigieelarve, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest;
8) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult vastava
aluse esinemisel kehtetuks tunnistada;
9) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses määratud toetuse summa
avalikustatakse.
§ 11. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva taotlusvooru sulgumisest arvates.
(2) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, millest
teavitatakse taotlejat.
(3) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata
taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse
menetlemise tähtaeg.
(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt
hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.
§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt
hindamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotleja või taotlus ei vasta määruse nõuetele;
2) taotleja ei võimalda nõuetele vastavust kontrollida.
§ 13. Taotluste hindamine ja hindamiskriteeriumid
(1) Taotluste hindamiseks võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus moodustada hindamiskomisjoni,
mille koosseis kooskõlastatakse Rahandusministeeriumiga.
(2) Hindamiskomisjoni koosseis tehakse avalikuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel
hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.
(3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib kaasata taotluste hindamiseks eksperte.
5
(4) Taotluste hindamise kriteeriumid koos nende osakaaluga koondhindest on järgmised:
1) projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele – 40 protsenti koondhindest;
2) projekti sotsiaalmajanduslik mõju – 40 protsenti koondhindest;
3) projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus – 20 protsenti koondhindest.
(5) Iga hindamiskriteeriumi järgi antakse hinne skaalal null kuni neli punkti, millest null on
mitterahuldav ja neli suurepärane.
(6) Taotluse koondhinne kujuneb lõikes 4 sätestatud kriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.
(7) Hindamisprotsess reguleeritakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koostatavas hindamise
juhendis, mis tehakse kättesaadavaks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel hiljemalt vooru
avamise kuupäeval.
§ 14. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Taotlus rahuldatakse, kui taotluse koondhinne on vähemalt 2,50 punkti ja ühegi § 13 lõikes 4
sätestatud kriteeriumi hinne ei ole väiksem kui 2,0 punkti ning toetuse summa ei ületa taotluste
rahastamise eelarve vaba jääki. Taotlused rahuldatakse koondhinnete alusel koostatud pingerea järgi,
alustades kõrgeima koondhinde saanud taotlusest.
(2) Taotluse rahuldamise otsus sisaldab järgnevat:
1) toetuse saaja nimi ning projekti nimetus;
2) projekti kogumaksumus ja toetuse suurus;
3) projekti abikõlblikkuse periood;
4) projekti elluviimise tingimused;
5) aruannete esitamise tähtajad ja kord;
6) toetuse maksmise tingimused;
7) toetuse saaja õigused ja kohustused.
(3) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotluse koondhinne on väiksem kui 2,50 punkti;
2) vähemalt ühe § 13 lõikes 4 sätestatud kriteeriumi hinne on väiksem kui 2,0 punkti;
3) taotluste pingerea järgi ületab taotletav toetuse summa taotluste rahastamise eelarve vaba jääki ja
taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada;
4) taotlus või toetuse taotleja ei vasta käesoleva määruse nõudele.
§ 15. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel:
1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast
põhjendatud;
2) taotletava toetuse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki.
(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta.
Kui taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamisega nõus, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega,
kui taotleja peab esitama lisadokumente või tegema lisatoiminguid. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse
seadmisega nõus, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
6
Kõrvaltingimuse nõuetekohasel täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.
Toetust ei maksta enne kõrvaltingimuse täitmist.
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus omal algatusel või
toetuse saaja digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib toetuse saaja lõikes 1 nimetatud taotlust
esitamata muuta, kui muudatus on seotud ümbertõstmisega ühelt eelarverealt teisele, toetuse summa ei
muutu ning toetuse saaja kooskõlastab selle muudatuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega.
(3) Toetust võib suurendada, kui see on kooskõlas §-s 6 sätestatud piirmääradega ning rahastamise
eelarves on vabu vahendeid, järgmise aluse esinemisel:
1) projekti elluviimise käigus tekib lisategevuste vajadus;
2) projekti kulud suurenevad põhjendatult.
(4) Enne toetuse rahuldamise otsuse muutmist kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning hindab muudatuste mõju hindamiskriteeriumide alusel, kui
see on vajalik. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasab vajaduse korral eksperte või
hindamiskomisjoni liikmeid.
(5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest
või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuse kooskõlastamisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa projekti
tulemuste saavutamisele või projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil.
(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20 tööpäeva
jooksul sellise taotluse saamisest arvates.
(7) Lõikes 2 nimetatud muudatused kooskõlastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kümne
tööpäeva jooksul sellise ettepaneku saamisest arvates.
(8) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt kuni projekti lõppemiseni, kui see aitab kaasa
projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
(9) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või
osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või nõutud teave on
jäetud esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral ei täida toetuse saaja kõrvaltingimust;
4) toetuse saaja taotlust muuta toetuse taotluse rahuldamise otsust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole
toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(10) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks
tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
(11) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning
rikkumisega on kaasnenud rahaline mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust
hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu
abikõlblikkusele.
7
4. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmine
§ 17. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Vahearuanne peab sisaldama elluviidud tegevuste ülevaadet, hinnangut tegevuste elluviimisele,
andmeid tegevuste edenemise kohta aruandlusperioodil.
(2) Lõpparuanne peab sisaldama elluviidud tegevuste ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodil
tulemuste saavutamise kohta.
(3) Projekti vahe- ja lõpparuande vormid avaldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus oma
veebilehel.
(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle
täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.
(5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata
hindamiskomisjoni liikmeid või eksperte.
§ 18. Toetuse maksmine
(1) Toetust makstakse toetuse saajale toetatava tegevuse elluviimisel tekkinud ja tasutud abikõlblike
kulude alusel taotluse rahuldamise otsuse tingimuste kohaselt vastavalt kuludokumentidele.
(2) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlus esitatakse Ettevõtluse
ja Innovatsiooni Sihtasutusele taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaegadel, kuid mitte tihedamini
kui kord kvartalis.
(3) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste toimumist ja tulemuste saavutamist ning lõpparuande
kinnitamist.
(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus menetleb maksetaotlust 30 tööpäeva maksetaotluse
esitamisest arvates.
(5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures.
(6) Kui maksetaotluse või sellega seotud kuludokumendi menetlemisel ilmneb puudus, mida on võimalik
kõrvaldada, määrab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja.
(7) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise
otsuse, kui:
1) esitatud kuludokument ei vasta taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele,
abikõlblikele kuludele ja eesmärkidele;
2) toimunud tegevus ei vasta taotluses esitatud tegevusele või selle toimumine ei ole tõendatud;
3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus jättis vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande
kinnitamata;
4) toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud;
5) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimust või kaldub kõrvale taotluse või toetuse rahuldamise
otsuse tingimustest.
8
(8) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib peatada toetuse maksed toetuse saajale kuni
tagasimaksmisele kuuluva toetuse täieliku tagasimaksmiseni.
5. peatükk
Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning toetuse
tagastamine
§ 19. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja selgitusi, mis on
seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) projekti tegevused korrektselt ellu viima, tagama projekti juhtimise ning kasutama toetust taotluse ja
taotluse rahuldamise otsuse tingimuste kohaselt;
2) tagama, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja
maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
3) esitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele nõutud teavet kümne tööpäeva jooksul nõude
saamisest arvates;
4) teavitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kirjalikult, kui muutub toetuse saaja
otsustusõigusega osanik või aktsionär või juhtorgani liige, seda ka juhul, kui muudatus nähtub
äriregistrist;
5) võimaldama järelevalvet tegevale isikule juurdepääsu projekti elluviimisega seotud territooriumile,
mida toetuse saaja kasutab ning dokumentide kontrolli toetuse saaja ja projekti elluviimise asukohas;
6) osutama auditi ja järelevalve kiireks tegemiseks igakülgset abi;
7) hankima projekti elluviimiseks vajalikud õigusaktides ette nähtud load ja kooskõlastused;
8) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni kümme aastat alates
viimase toetuse makse tegemisest;
9) viivitamata kirjalikult informeerima Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kõigist esitatud andmete
muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist,
tulemuste saavutamist ning projekti tegevustega jätkamist;
10) kinni pidama esitatud eelarvest;
11) järgima tegevuste elluviimisel riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse
tähenduses;
12) järgima tegevuste elluviimisel riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise
üldpõhimõtteid, kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses;
13) järgima taristut projekteerides ja ehitades ehitusseadustikku.
(3) Toetuse saaja ei tohi toetusega subsideerida oma teisi tegevusi, sealhulgas taristu käitamist.
§ 20. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused
(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus:
1) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta
lisaandmete ja -dokumentide esitamist;
2) kontrollida toetuse saaja juures projekti tegevuste toimumist, viibida toetuse saaja ruumides ja
territooriumil, ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud kulu- ja muid dokumente, andmeid ja
materjale.
(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks
oma veebilehel;
9
2) teavitama toetuse saajat viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud
muudatustest;
3) pärast otsust taotlus rahuldada avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti
nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti eesmärgi ja kestuse;
4) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti 3
kohaselt avaldamisele kuuluv teave;
5) kontrollima projekti elluviimist;
6) teavitama Rahandusministeeriumit määruse rakendamisega seotud takistustest.
§ 21. Toetuse tagastamine
(1) Otsuse toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) kulu, mille alusel on toetust makstud, ei ole abikõlblik; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse või nõude ja see on mõjutanud makstud toetuse aluseks oleva kulu abikõlblikkust; 3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. (2) Toetuse saaja peab tagasinõudeotsuses nimetatud summa maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (3) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega. (4) Toetuse tagasimaksmist võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetuse saaja taotlusel ajatada. (5) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on põhjendatud vajadust tagasimaksmist ajatada ja lisatud soovitud ajatamiskava. Toetuse saaja esitab nõudmisel enda majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid. (6) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (7) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamistaotluse rahuldamise otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus määrata pikema tagasi maksmise aja. (8) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. (9) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (10) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul projekti lõppemisest arvates. (11) Abikõlbmatuks loetud kulud jäävad toetuse saaja tasuda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi (allkirjastatud digitaalselt)
rahandusminister Merike Saks
kantsler
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
19.12.2024 nr 10-1/3248-1
Ida-Viru elektrivõrgu uuendamiseks toetuse
andmise tingimused ja kord
Austatud minister
Esitame kooskõlastamisele edastamiseks rahandusministri määruse „Ida-Viru elektrivõrgu
uuendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Kaupo Sempelson
+372 625 6350 [email protected]
1
16.12.2024
Rahandusministri määruse „Ida-Viru elektrivõrgu uuendamiseks toetuse andmise
tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõuga kavandatav määrus „Ida-Viru elektrivõrgu uuendamiseks toetuse andmise tingimused
ja kord“ kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning
riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Määrusega kehtestatakse tingimused, mille alusel toetada Ida-Virumaal investeeringuid elektri
jaotusvõrku selliselt, et sellest tõuseks maksimaalne kasu piirkonna ettevõtlusele ja
elanikkonnale. Toetuse suurus projekti kohta on üks kuni kümme miljonit eurot. Toetuse saaja
on piirkonnas tegutsev jaotusvõrguettevõtja. Toetuse määr on 100% abikõlblikest kuludest.
Määruse alusel toetatav investeering panustab kliimaalaste eesmärkide täitmisse, sealhulgas
energiatõhususe ja taastuvenergia direktiivi kohaste uute sihttasemete saavutamisse, samuti
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2003/87 (millega luuakse ühenduses
kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi
96/61/EÜ) tulenevate kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse direktiivi artikli 10 lõikes 3
toodud sihtotstarbe kohaselt.
Eelnõuga sätestatakse toetuse taotlemise ja andmise tingimused, menetlusnormid, määruse
rakendajaks oleva Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) õigused ja
kohustused, toetuse maksmise ning tagasinõudmise alused ja kord.
1.1. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi
MKM) ettevõtluse osakonna ekspert Kaupo Sempelson (e-post [email protected],
telefon 625 6350) ja strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post
[email protected], telefon 631 3609). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi MKM-i
õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected], telefon 639 7652).
Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 21 paragrahvist, mis selguse huvides on jagatud viide peatükki.
Peatükid jagunevad järgmiselt:
1. Üldsätted.
2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus.
3. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine.
4. Aruannete esitamine ja toetuse maksmine.
5. Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning
toetuse tagastamine.
2
1. peatükk. Üldsätted
Eelnõu 1. peatükis sätestatakse toetuse andmise eesmärk ning tulemus ning toetuse andmise
korraldaja.
Ida-Virumaal on Õiglase Ülemineku Fondi eduka rakendamisega juba tehtud ja elluviimisel on
mitmeid energiamahukaid investeeringuid. Eeskätt on investeeritud erinevate tööstusalade
arendamisse. Samas ei ole elektrivõrguühenduse võimsus kaugeltki piisav, arvestades
lisandunud ja lisanduvate ettevõtjate elektritarbimist. Ettevõtjad Ida-Virumaal vajavad oma
konkurentsivõime säilitamiseks ja arendamiseks taastuvenergiat, mille kasutamist olemasolev
võrgutaristu alati ei soosi. Seega on vaja toetada elektrivõrgu liitumispunktide väljaehitamist
Ida-Virumaal, et uutele liituvatele ettevõtjatele ja ka tegevust laiendavatele ettevõtjatele oleks
tagatud piisav tööks vajalik elektrivõimsus. Toetuse andmise tulemusel saavad ettevõtjad
võimaluse liituda piisava võimsusega elektrivõrguga, mis suurendab ka elektrivarustuskindlust.
Toetus võimaldab võrguettevõtjal pakkuda soodsatel tingimustel ja võrdsetel alustel
ettevõtjatele liitumist elektrivõrguga ning seeläbi soodustab ka taastuvenergia kasutamist.
Toetust saab taotleda Ida-Virumaal võrguteenust osutav jaotusvõrguettevõtja
elektrituruseaduse § 8 tähenduses, sest võrgupiirkonnad on võrguettevõtjate vahel jaotatud.
Sama projekti elluviimiseks võrguettevõtjate vahel konkurentsi pole. Riigiabi esinemist
määravate kriteeriumite kohaselt eelnõud analüüsides ilmneb, et tegu ei ole riigiabiga.
Riigiabi üldised tingimused Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 kohaselt, kui aluslepingutes ei ole
sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel
kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud
ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see
kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.
Euroopa Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1
tähenduses (edaspidi komisjoni teatis) on selgitatud, et abimeede on riigiabi, kui abi antakse
avalikest vahenditest, abi annab abisaajale majandusliku eelise, eelis on valikulise iseloomuga
ning sellel on mõju konkurentsile ja kaubandusele. Seejuures peab abi andmine vastama kõigile
eeltoodud tingimustele.
1. Avalikud vahendid Kui rahalised vahendid saadakse Euroopa Liidult, näiteks struktuurifondidest, ning riigi
ametiasutused võivad neid vahendeid kasutada oma äranägemisel (eriti seoses abisaaja
valikuga), siis on tegemist riigi vahenditega. Komisjoni teatises on selgitatud, et kui rahalised
vahendid saadakse vahetult Euroopa Liidult, Euroopa Investeerimispangalt või Euroopa
Investeerimisfondist ning riigi ametiasutustel puudub igasugune kaalutlusõigus, siis ei ole
tegemist riigi vahenditega.
Määruse alusel antakse toetust Eesti riigi eelarvest, mistõttu on selle riigiabiks liigitumise üks
tingimus täidetud.
2. Majanduslik eelis Komisjoni teatises on selgitatud, et aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on eelis iga
majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes ehk riigi
sekkumiseta, ning eelis on antud iga kord, kui ettevõtja finantsseisund on riigi sekkumise
tagajärjel ja tavalistest turutingimustest erinevatel tingimustel paranenud.
3
Jaotusvõrguettevõtjate vahel on tegevuspiirkonnad ära määratud elektrituruseaduse (ELTS)
§ 26 lõike 3 alusel. Teeninduspiirkondade põhimõte on sätestatud §-s 62 ja nende muutmine §-
s 63.
Taristu omanik ja taristu käitajad on võrguettevõtjad, lõpptarbijad on Ida-Virumaa
elektritarbijad ehk nii ettevõtjad kui ka kõik teised, kes rajatava võrguühendusega selle
liitumispunktis liituda soovivad.
Määrusel alusel loodava meetme eesmärk on võimaldada võrguettevõtjal soodsatel tingimustel
ja võrdsetel alustel pakkuda ettevõtjatele liitumist elektrivõrguga ning võrguettevõtjal müüa
hiljem rajatud võrguühenduse kaudu elektrit turuhinnaga. Juhul kui võrku ei rajataks
toetusmeetme abil, oleks elektrivõrgu rajamine turu tingimustel väga kallis. Seetõttu on toetuse
riigiabiks liigitumisel majandusliku eelise andmise tingimus täidetud.
3. Valikuline iseloom Komisjoni teatises selgitatakse, et meetme varaline valikulisus viitab sellele, et meedet
kohaldatakse ainult kõnealuse liikmesriigi teatavate ettevõtjate (ettevõtjate gruppide) või
teatavate majandussektorite suhtes. Kindlaks võib teha nii õigusliku kui ka tegeliku
valikulisuse.
Käesoleva määruse alusel saavad toetust üksnes jaotusvõrguettevõtjad Ida-Virumaal
tehtavateks võrguinvesteeringuteks, mistõttu on toetuse riigiabiks liigitumisel valikulise
kohaldamise tingimus täidetud.
4. Mõju konkurentsile ja kaubandusele Komisjoni teatises on selgitatud, et avaliku sektori toetus ettevõtjatele on EL-i toimimise
lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab
kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult
niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“. Riigi võetud meede
moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, kui see suudab parandada abisaaja
konkurentsiseisundit võrreldes teiste ettevõtjatega, kellega ta konkureerib.
Võrgu teeninduspiirkonnad on võrguettevõtjate vahel jaotatud ja mitu võrguettevõtjat samas
asukohas ühendust rajada ja samale objektile taristut ehitada ei saa. Rajatava võrgutaristuga
saavad liituda kõik ettevõtted, mis võrgu teeninduspiirkonnas tegutsevad või tulevikus
tegutsema hakkavad, samuti ümberkaudsed elanikud. Loodav taristu ei ole otsese
konkurentsiga seotud ning kaasatud ei ole muud operaatorid peale jaotusvõrguettevõtja.
Võrgutaristu alternatiivne rahastamine võrgu rahastamise kõrval on nii sektoris kui ka
liikmesriigis ebaoluline. Loodav taristu ei ole ette nähtud konkreetse ettevõtja valikuliseks
soodustamiseks, vaid toob kasu ühiskonnale laiemalt.
Teeninduspiirkonnad määrab Konkurentsiamet tegevusloa andmise või muutmise raames.
Tegevusload on avaldatud majandustegevuse registris, sealt saab ka vaadata, milline on
võrguettevõtja tegevuspiirkond. Jaotusvõrguettevõtjad omavahel ei konkureeri, seega määrus
ei mõjuta konkurentsi võrguettevõtjate vahel ega ka kaubandust. Võrgu ehitamine toimub
tegelike kulude alusel.
Sotsiaalmajanduslikus tähenduses on kasusaaja kogu Ida-Virumaa. Elektrivõrgu rajamine
soodustab tänapäevaste keskkonnasõbralike tööstuste teket, kus luuakse uusi töökohti. Nii
edeneb ettevõtlus ja areneb kohalik elu. Seetõttu ei ole toetuse riigiabiks liigitumisel selle
4
konkurentsi ja kaubandust kahjustava mõju tingimus täidetud. Järelikult ei ole toetuse puhul
tegu riigiabiga, kuna puudub selle mõju konkurentsile ja kaubandusele.
2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus
Eelnõu 2. peatükis reguleeritakse toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, toetuse suurus ning
projekti abikõlblikkuse perioodiga seonduv.
Eelnõu § 4 kohaselt toetatakse jaotusvõrgu, mille kaudu osutatakse Ida-Viru maakonnas
võrguteenust, füüsilise taristu ehitamist tööstusalade piirideni. See aitab parandada
elektrivõimsust, arvestades, et Ida-Virumaale rajatakse mitmeid tööstusparke, mida
kasutatavate ettevõtjate vajadus elektrienergia järele suureneb. Nimetatud tegevus sätestab
toetatavad tegevused. Sellised ühendusliinid aitavad kaasa, et lõpptarbija kasutaks
taastuvenergiat. Niisugused tegevused (jaotusvõrgu taristu ehitamine) peavad olema
kliimakindlad ja vastama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Elektrivõrgu taristu ehitamine
sellistele kriteeriumitele ka vastab.
Eelnõu § 5 sätestab abikõlblikud kulud ja abikõlbmatu kulu (käibemaks). Abikõlblikud on
määruses nimetatud kulud, kui need on toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks
ning projekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud. Kulud peavad olema seotud elektrivõrgu
ehitamisega.
Eelnõu § 6 käsitleb toetuse suuruse ja osakaalu. Toetuse osakaal on kuni 100 protsenti
abikõlblikest kuludest, kuna tegu ei ole riigiabiga.
Eelnõu § 7 käsitleb abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood on üldjuhul kuni
36 kuud. Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, kusjuures
pikendamisel ei ole ajapiiri sätestatud. Selleks peab olema mõjuv põhjus ning tulemus peab
jätkuvalt vastama meetme eesmärkidele. Projekt lõppeb siis, kui EIS on lõpparuande heaks
kiitnud ja teinud toetuse saajale viimase väljamakse.
Projekti abikõlblikkuse periood määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Selle ajavahemiku
jooksul peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning tekkima projekti elluviimiseks
vajalikud kulud.
3. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
Eelnõu kolmandas peatükis käsitletakse toetuse taotlemisega seonduvat, nõudeid taotlejale ja
taotlusele, taotluste hindamist ning taotluse rahuldamist, sealhulgas osalist või
kõrvaltingimusega rahuldamist ning rahuldamata jätmist, taotluse rahuldamise otsuse muutmist
ning kehtetuks tunnistamist.
Eelnõu §-s 8 sätestatud taotluse voorupõhine taotlemine on otstarbekas, selgitamaks välja
toetuse andmise eesmärki ja tulemustesse enim panustavad projektid, kuna eelarve on piiratud.
Kogu info taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäeva, eelarve ning vooru kestuse kohta
avaldab EIS oma veebilehel.
Eelnõu § 9 sätestab nõuded taotlejale ning § 10 nõuded taotlusele. Taotleja peab olema Eestis
registreeritud ja Ida-Virumaal võrguteenust osutav jaotusvõrguettevõtja elektrituruseaduse § 8
tähenduses.
5
Eelnõu § 11 käsitleb taotluse menetlemist. Taotlust menetletakse kuni 40 tööpäeva
taotlusvooru sulgumisest. Oluline on, et kui taotlejale määrataks tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks ning taotleja seda ettenähtud ajal ei tee, jäetakse taotlus rahuldamata.
Eelnõu § 12 käsitab taotluse ja taotleja nõuetele vastavust. Kui nad ei vasta määruses esitatud
kõigile nõuetele või taotleja ei võimalda kontrollida nõuetele vastavust, jääb taotlus
rahuldamata.
Eelnõu § 13 määrab sätestab taotluste hindamise korra ning hindamiskriteeriumid. EIS võib
moodustada hindamiskomisjoni, mille koosseis tuleb kooskõlastada Rahandusministeeriumiga.
Komisjon koosseis avaldatakse EIS-i veebilehel. Taotluste hindamisel on lubatud kasutada
eksperte.
Paragrahvis on sätestatud kolm hindamiskriteeriumit ning nende osakaalud koondhindest. EIS
avaldab oma veebilehel hindamise juhendi, mis põhineb määruses sätestatud
hindamiskriteeriumidel.
Eelnõu § 14 käsitleb taotluse rahuldamist ja rahuldamata jätmist. Hindamise järel on EIS-l neli
võimalust: rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus osaliselt või kõrvaltingimusega
või jätta taotlus rahuldamata.
Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse nende taotluste kohta, mis pingerea alusel ei mahu
taotluste rahastamise eelarvesse ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada. Taotluse
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse
tegemisest arvates.
Eelnõu § 15 käsitleb taotluse osalist või kõrvaltingimusega rahuldamist. Taotluse osaline
rahuldamine on lubatud lõikes 1 sätestatud juhtudel ning taotleja nõusolekul. Nõusoleku
andmata jätmise korral tehakse rahuldamata jätmise otsus. Kõrvaltingimusega rahastamise
otsus tähendab, et taotleja peab esitama otsuses määratud lisadokumente või tegema
lisatoiminguid. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb EIS taotluse
rahuldamata jätmise otsuse. Kõrvaltingimuse täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse
rahuldamise otsuse juurde. Toetust ei maksta enne, kui kõrvaltingimus on täidetud.
Eelnõu § 16 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist.
Kui toetuse saaja ei soovi muuta toetuse summat, vaid muuta eelarveridades toodud summasid,
tuleb muudatus EIS-ga kooskõlastada ning taotluse rahuldamise otsust ei muudeta.
Ülejäänud juhtudel tuleb muuta taotluse rahuldamise otsust. EIS võib vajadusel hinnata
muutmise taotlust määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, kaasates
hindamiskomisjoni ning eksperte.
Paragrahvis on sätestatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Taotluse
rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus.
Kui taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistatakse, tuleb toetuse
saajal maksud toetus tagasi maksta.
6
4. peatükk. Aruannete esitamine ja toetuse maksmine
Eelnõu neljandas peatükis käsitletakse toetuse väljamaksmist ja aruannete esitamist.
Aruandluse eesmärk on jälgida projekti edenemist.
Eelnõu § 17 käsitleb aruandlust. Esitada tuleb vahearuanne ja lõpparuanne EISi veebilehel
avaldatud vormidel.
Vahearuanne võimaldab EIS-l jälgida projekti edenemist. Lõpparuande kinnitamine eelneb
toetuse lõppmakse maksmisele. See võimaldab EIS-l kontrollida, kas kõik projekti tegevused
on nõuetekohaselt ellu viidud.
Eelnõu § 18 käsitleb toetuse maksmist. Taotluse rahuldamise otsuses kehtestatakse toetuse
maksmise täpsed tingimused. Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel,
kui abikõlblik kulu on tekkinud toetatava tegevuse elluviimisel ja see on tasutud.
Paragrahvis sätestatakse toetuse maksmisest keeldumise alused.
EIS võib peatada toetusemaksed toetuse saajale kuni tagasimaksmisele kuuluva osa täieliku
tagasimaksmiseni. Nimetatu on oluline näiteks juhul, kui toetuse saajale on esitatud tagasinõue.
5. peatükk. Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja
kohustused ning toetuse tagastamine
Eelnõu viiendas peatükis käsitletakse toetuse saaja ning EIS-i õigusi ja kohustusi ning toetuse
tagasinõudmist.
Eelnõu § 19 käsitleb toetuse saaja õiguseid ja kohustusi. Toetuse saajal on õigus saada EIS-lt
teavet ja selgitusi nõuete ning talle kehtivate kohustuste kohta.
Toetuse saaja olulisim kohustus on viia projekt ellu, tagada selle juhtimise ning kasutada toetust
taotluses esitatud teabe ja taotluse rahuldamise otsuses kehtestatu kohaselt.
Eelnõu § 20 käsitleb EIS-i õigusi ja kohustusi.
Kui toetuse rahuldamise otsus on tehtud, avaldab EIS oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust
saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti eesmärgi ja kestuse. Küll aga
ei avalda ta taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud teave,
mida ta on kohustatud avaldama. EIS kontrollib projekti elluviimist, ning teavitab
Rahandusministeeriumit määruse rakendamisega seotud takistustest.
Eelnõu § 21 käsitleb toetuse tagastamist. EIS teeb otsuse toetuse osalise või täieliku
tagasinõudmise kohta kaalutlusõiguse kohaselt määruses sätestatud alusel. Toetuse saaja peab
tagasinõudeotsuses nimetatud summa tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul. EIS võib
tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva
toetusega. Toetuse saaja taotlusel võib EIS tagasimaksmist ajatada. Kui toetuse saaja ei tasu
osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib EIS tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise
otsuse kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul.
Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse
täitmise lõppemisest arvates. Abikõlbmatuks loetud kulud jäävad toetuse saaja tasuda.
7
Toetuse andmisel ja kasutamisel antud haldusaktidele ja toimingutele ei kehti kohustuslik
kohtueelne vaidemenetlus. Isik võib vaide esitada EIS-le haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.
4. Määruse mõjud
Positiivne mõju avaldub eelkõige:
a) toetatakse Ida-Viru maakonnas töökohtade loomist – investeerimist toetades on
võimalik luua piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed nii
praegustele (eeskätt) Ida-Viru maakonna töötutele kui ka piirkonnas uusi töö- ja
arenguvõimalusi otsivatele või kaaluvatele inimestele.
b) soodustatakse investeerimist Ida-Virumaal – rajatavad ühendusliinid ja plaanitav
elektrivõimsus muudavad Ida-Virumaa tööstusaladele investeerimise atraktiivsemaks.
Maakonnas arendatakse välja oluliste tööstusalade elektrivõrguühendus. Seal tegutsevate
ettevõtjate vajadused ületavad seni pakutud võimsust, mistõttu ongi vajalik uusi ühendusliine
rajada.
5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega
Eelnõu panustab kliimaeesmärkide saavutamisse ja loob võimalused taastuvenergia
laialdasemaks kasutuseks Ida-Virumaal.
Oluline on seos järgnevate toetuse andmise tingimusi reguleerivate õigusaktidega, mille osas
määrus avaldab toetavat mõju:
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.06.2022 määrus nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse
investeeringute toetus“;
majandus- ja infotehnoloogiaministri 09.06.2023 määrus nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja
keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord“.
Toetus soosib (välis)investeeringute kaasamist ning uute töökohtade loomist Ida-Virumaal.
Toetatavad tegevused võimaldavad investeeringuobjektidel liituda elektriühendusega ning
saada piisav varustuskindlus ja elektrivõimsus. Seega soodustab määruse alusel antav toetus
eelviidatud toetuste rakendamist, leevendades võrguühenduse, kättesaadava elektrivõimsuse ja
liitumisega seotud kitsaskohti Ida-Virumaal.
Seos valdkondlike arengukavadega:
„Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava
2021–2035“. Toetusmeede aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele:
loob võrguühenduse ja piisava elektrivõimsuse, et Ida-Virumaal saaksid ettevõtjad
elektrivõrguga liituda, investeeringuid kaasata ning uusi töökohti luua.
8
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Toetuste eelarve on kavandatud CO2 kvoodirahade vahenditest ning eelarve on 12 miljonit
eurot.
Määruse rakendamisega ei kaasne EIS-le olulisi lisakulusid.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile kooskõlastamisele esitamiseks.
Lisad:
Lisa 1 Märkustega arvestamine (lisandub pärast kooskõlastusringi)