Kiri

Kultuuriministri 12. novembri 2018. a määruse nr 2 „Arhitektuuri ja disaini

arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 12. novembri 2018. a

määruse nr 2 „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ 12.

jaanuaril 2024. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 09.01.2024, 8.

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Eelnõuga muudetakse toetuse andmise eesmärki ja tulemust ning sellega seoses täpsustatakse

ka määruse rakenduslikke aspekte. Kui siiani on olnud toetuse andmise eesmärk arendada ja

populariseerida arhitektuuri ja disaini valdkonda eelkõige lastele ja noortele suunatud tegevuste

kaudu, siis seda fookust plaanitakse muuta. Edaspidi soovitakse tõsta arhitektuuri ja disaini

projektide abil avaliku ruumi kvaliteeti ja edendada piirkondlikku arengut. Muudatuse

planeeritava tulemusena paraneb avaliku ruumi kvaliteet, tõuseb kogukonna elukvaliteet,

võrdsustub piirkondade sotsiaal-ruumiline areng ning tugevneb kohalik identiteet.

Meetme eesmärgi muutmine on tingitud riigi soovist suunata rahalised vahendid avatud ja

mitmekesise kultuuriruumi arengusse, kultuuris osalemisesse ja loovust väärtustava ühiskonna

kujundamisse. Muudatus on kooskõlas Kultuur 2030 arengukavas toodud mitmekülgse ja

kättesaadava kultuurielu toetamise ja arendamise põhimõtetega. Voorust toetatavate

arhitektuuri- ja disainialgatuste mõjul soovitakse siduda kohalikku kogukonda ning hoogustada

mahajäänumate piirkondade arengut. Eesmärgi muutmise vajadus tuleneb osalt ka sarnaseid

tegevusi toetavate meetmete senisest osalisest dubleerimisest.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna arhitektuuri- ja

disaininõunik Johanna Jõekalda (e-post [email protected], telefon 628 2207) ja

Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post

[email protected], telefon 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 14 punktist.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse §-i 1 lõikega 11, millega seatakse piirang, et meetme

sihtpiirkonnaks on kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinna ja Tartu linn. Meetme

muudetud eesmärgi kohaselt soovitakse edaspidi edendada mh piirkondlikku arengut. Meetme

eelarve on piiratud ning parima tulemuse saavutamiseks soovitakse piirkondade sotsiaal-

ruumilise arengu võrdsustamiseks Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad välja jätta. Tallinn ja Tartu

on ainsad linnad, millel on oma ruumiloome osakonnad, mis seisavad mh linnapiirkonna

ruumilise arengu eest ja on suunanud oma tegevuse just elukeskkonna ja avaliku ruumi

kvaliteedi tõstmisele. Antud meetmega soovitakse hoogustada sarnaseid arenguid ka teistes

piirkondades.

Eelnõu punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 1 lõikes 41 toodud piirang, et määrust ei

kohaldata taotlejale, kelle rahastamine toimub iga-aastase Kultuuriministeeriumi valitsemisala

eelarve käskkirja alusel.

Piirangu kehtetuks tunnistamisega võib taotlejate ring laieneda näiteks valdkondlike

arenduskeskustega, kellel on oluline võimekus viia lisaks tegevustoetusest kaetavatele

baastegevustele ellu ka teisi arendusprojekte. Avaliku sektori toetuste killustumist ning

topeltfinantseerimise riski maandab taotlusvooru eesmärgi muutmine. Arenduskeskustega on

sõlmimisel rahastaja ootuste dokumendid, kus määratletakse täpselt ära, mis tegevusi ja

teenuseid nad tegevustoetuse eest teevad. Tegevustoetusest kaetavad tegevused ja teenused ei

kattu antud meetme muudetava eesmärgiga.

Piirangu kaotamise eesmärk on anda võimalus organisatsioonidele, kes suudavad panustada

tõhusalt meetme muudetud eesmärgi saavutamisse. Organisatsioonide hulk, kes arhitektuuri ja

disaini valdkonnas professionaalselt arendusprojektide teostamisega võiks tegeleda, ei ole suur

ning meetme tulemusteni jõudmiseks on oluline taotlejate ringi laiendada.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõigete 1 ja 2 sõnastust. Varasemalt oli määruse

eesmärgiks arendada ja populariseerida, eelkõige lastele ja noortele suunatud tegevuste kaudu,

Eesti arhitektuuri- ja disainivaldkonda. Lastele ja noortele suunatud tegevuste toetamisel on

saavutatud aastate lõikes arvestatav tulemus, ja seetõttu soovitakse vooru sihtgruppi ja

eesmärki laiendada, et toetatavad tegevused ei hakkaks ennast kordama.

Populariseerimistegevused on viinud fookuse liialt asjaarmastajatele ning dubleerivad

tegevusi, mida toetatakse ka teistest rahastusallikatest.

Arhitektuuri ja disaini valdkondade arendamise vaatest puuduvad meetmed, mis toetaks

kvaliteedikriteeriumite elluviimist, avaliku ruumi aktiveerimist, kogukondade sidumist,

keskuste ja ääremaa1 lõhe vähendamist. Seetõttu muudetakse meetme eesmärki selliselt, et see

oleks edaspidi suunatud arhitektuuri ja disaini projektide abil avaliku ruumi kvaliteedi

tõstmisele ja piirkondliku arengu edendamisele. Toetuse andmise tulemusena paraneb avaliku

ruumi kvaliteet, tõuseb kogukonna elukvaliteet, võrdsustub piirkondade sotsiaal-ruumiline

areng ning tugevneb kohalik identiteet.

Senise praktika kohaselt on suurem mõju projektidel, mis panustavad piirkondlikult

arhitektuuri- ja disainitegevuste kättesaadavusse ja mitmekesisusse, ning aktiveerivad

ääremaastunud piirkondade avalikku ruumi, mis on jäänud omavalitsuste poolt tähelepanuta.

Parem elukeskkond on kõigi enda teha ja sellised projektid annavad kogukondadele ka oskusi

ja teadmisi, kuidas ise elukeskkonna kvaliteeti tõsta. Määruse muutmisega soovitakse seda

suunda veelgi tugevdada. Vooru vahenditest korraldatavad arhitektuuri- ja disainialgatused

suurendavad kogukondades mitmekesisust ning arhitektuuri ja disaini väärtustamist, ning

vähendavad ääremaastumist ja sotsiaal-ruumilist ebavõrdsust. Lisaks võimaldavad vooru

vahenditest toetatavad algatused tegeleda loovisikutel arhitektuuri- ja disainimõtte

arendamisega, mis jääb turupõhiselt toimivates valdkondades muidu sageli tagaplaanile.

Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 3 lõike 1 sõnastust. Tulenevalt määruse eesmärgi

ja tulemuse muutumisest muudetakse ka toetatavate tegevuste loetelu, seades fookus avalikku

ruumi aktiveerivatele valdkondlikele algatustele.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 4 lõiget 1 ningseatakse taotlejale piirang, et

taotlejaks võib olla äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registreeritud

eraõiguslik juriidiline isik, kes ei ole riigi sihtasutus või riigi osalusel asutatud sihtasutus või

kohaliku omavalitsuse sihtasutus. Vaatamata sellele, et riigilt tegevustoetust saavad

1 Plüschke-Altof, B., Loewen, B., & Leetmaa, K. (2020). Keskuse ja ääremaa lõhe Eestis. Eesti Inimarengu aruanne 2019/2020: Linnastunud

ühiskonna ruumilised valikud (lk 44–55). SA Eesti Koostöö Kogu. https://www.2020.inimareng.ee/keskuse-ja- %C3%A4%C3%A4remaa- l%C3%B5he-eestis.html

mittetulundussektori organisatsioonid saavad edaspidi antud meetmest toetust küsida, ei laiene

see luba riigi sihtasutustele, riigi osalusel asutatud sihtasutustele või kohaliku omavalitsuse

sihtasututele või nimetatud isikute asutatud sihtasutustele. Nendele isikutele on avalik sektor

taganud rahastuse teistel alustel.

Eelnõu punktidega 6-9 täpsustatakse ja täiendatakse määruse § 5 lõiget 4 seoses eelnõu

punktis 3 toodud meetme eesmärgi ja eelnõu punktis 14 toodud hindamiskriteeriumide

muutumisega.Taotlusega esitatavad dokumendid ja taotlejalt küsitav informatsioon on otseselt

seotud sellega, mida eelnõu punkti 14 kohaselt soovitakse hinnata.

Toetatavad projektid peavad järgima kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid ja/või kaasava disaini

printsiipe. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimise all peetakse silmas, et toetatavatest

vahenditest loodav lahendus peab olema otstarbekohane, esteetiliselt nauditav, kohalikku

konteksti arvestav, mitmekesisust soodustav ja inimesi ühendav, kliima-ja keskkonnasõbralik,

majanduslikku väärtust lisav, hea kohatunnetusega ja teadlikult juhitud ruumiloome- ja/või

disainiprotsessi läbi sündinud. Nimetatud põhimõtted on tuntud ka Davosi

kvaliteedikriteeriumitena2. Kaasava disaini printsiipideks3 on austus, turvalisus, tervislikkus,

funktsionaalsus, arusaadavus, ilu.

Seda lähenemist toetavad ka Eesti 2035 strateegias toodud põhimõtted, mis näevad ette, et:

- Elukeskkond on turvaline ning avaliku ruumi planeerimisel eelistatakse ohutut ja

turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi, mis tagavad ligipääsetavuse.

Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös.

- Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes

järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada

igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus.

- Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust

hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja

osaluse võimalusi.

Eelnõu punktidega 10-12 täpsustatakse määruse § 8 lõikes 4 abikõlblike kulude loendit.

Muudatus on seotud meetme eesmärgi ja toetatavate tegevuste muutumisega.

Toetatavate tegevuste fookus on avalikku ruumi aktiveerivatel valdkondlikel algatustel. Need

hõlmavad tervet spektrit tegevusi virtuaalsesse keskkonda kavandatud disainiprojektidest4

füüsilises keskkonnas realiseeruvate ruumiliste sekkumisteni. Tegevused võivad olla ka osa

suuremast raamistikust. Iseäranis ajutise iseloomuga projektide puhul oleks tervitatav, kui need

tooksid kaasa jätkutegevusi nagu näiteks ideekonkursi tingimuste või strateegilise dokumendi

koostamine, mida saaks ka edaspidi piirkondliku arengu kavandamisel universaalselt arvesse

võtta.

Arhitektiteenuse all peetakse silmas näiteks mahulise arhitektuuri, ruumilise planeerimise,

sise- ja maastikuarhitektuuri ning urbanistika teenuseid. Disainiteenuse all peetakse silmas

näiteks tootedisaini, graafilise disaini ja teenusedisaini teenuseid.

2 Davosi kvaliteedikriteeriumid – kompaktsem versioon „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest“

https://kul.ee/media/3459/download 3 Kaasava disaini printsiibid – „Kaasava keskkonna juhendmaterjal“ lk 13

https://www.astangu.ee/sites/default/files/media/koiki_kaasava_elukeskkonna_kavandamine_loomine.pdf 4 Nende puhul oluline arvestada Euroopa ligipääsetavuse akti ning WCAG standarditega.

Eelnõu punktiga 13 suurendatakse määruse § 10 lõikes 1 sätestatud minimaalset ja

vähendatakse maksimaalset taotletavat toetuse summat. Muudatus tugineb seni toetatud

projektide analüüsile ning on vajalik meetme muudetud eesmärkide tõhusamaks elluviimiseks.

Näiteks toetati eelmises taotlusvoorus 11 taotlejat ja keskmine toetuse suurus jäi alla 10 000

euro. Toetust antakse avalikku ruumi aktiveerivatele valdkondlikele algatustele ja see eeldab

suuremahulisemat projekti kui määrus varasemalt ette nägi. Taotlused peaksid meetme

eesmärkide elluviimiseks sisaldama pigem tegevuste kogumit kui ühte tegevust (või üksikuid

tegevusi), mistõttu eeldab tegevuste elluviimine suuremat eelarvet.

Eelnõu punktiga 14 täpsustatakse määruse § 12 lõikes 2 toodud hindamiskriteeriume.

Muudatus on seotud meetme eesmärgi muutmisega ning vajalik selleks, et projektide puhul

hinnataks edaspidi eraldi nende eesmärgipärasust, piirkondlikku mõju, samuti on lisatud

kunstilise taseme, kogukondliku mõõtme ja kaasamisprotsessi hindamine, ning kvaliteetse

ruumi aluspõhimõtete ja kaasava disaini printsiipide järgimine. Lisaks on kõikidele

kriteeriumidele määratud osakaal protsendina, mille alusel moodustub taotlustest pingerida.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Eelnõu mõjud

Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud meetme eesmärgi muutmisega, mida on

selgitatud seletuskirja punktis 2. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei

kaasne.

5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad

tulud

Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne.

6. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Kliimaministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Sisearhitektide Liidule, Eesti

Maastikuarhitektide Liidule, Eesti Disainerite Liidule ja Eesti Kujundusgraafikute Liidule.

EELNÕU

13.12.2024

Kultuuriministri 12. novembri 2018. a

määruse nr 2 „Arhitektuuri ja disaini

arendusprojektide toetamise tingimused ja

kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Kultuuriministri 12. novembri 2018. a määruses nr 2 „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide

toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblikuks sihtpiirkonnaks on kogu Eesti

territoorium, välja arvatud Tallinna ja Tartu linn.“;

2) paragrahvi 1 lõige 41 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse andmise eesmärk on tõsta arhitektuuri ja disaini projektide abil avaliku ruumi

kvaliteeti ja edendada piirkondlikku arengut.

(2) Toetuse andmise tulemusena on avaliku ruumi kvaliteet paranenud, kogukonna elukvaliteet

tõusnud, piirkondade sotsiaal-ruumiline areng võrdsustunud ning kohalik identiteet

tugevnenud.“;

4) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud

eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames korraldatakse avalikku ruumi aktiveeriv

arhitektuuri- või disainialgatus.

5) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotlejaks võib olla äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registreeritud

eraõiguslik juriidiline isik, kes ei ole riigi sihtasutus või riigi osalusel asutatud sihtasutus või

kohaliku omavalitsuse sihtasutus või nimetatud isikute asutatud sihtasutus.“;

6) paragrahvi 5 lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „projekti elluviimise koht,“ sõnadega

„sealhulgas asukohavaliku põhjendus“;

7) paragrahvi 5 lõike 4 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „projekti meeskonna“ sõnadega „,

sealhulgas erialase kogemuse“;

8) paragrahvi 5 lõige 4 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) projekti kavand joonise, skeemi või muu visuaalina;“;

9) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„7) oodatava piirkondliku mõju ja kogukondliku mõõtme ülevaade ning kohalike

kaasamisprotsessi kirjeldus;

8) projekti väljundi ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete ja/või kaasava disaini printsiipide

rakendamise kirjeldus.“;

10) paragrahvi 8 lõike 3 punktid 61- 10 sõnastatakse järgmiselt:

„61) arhitekti-, disaini-, inseneri- ja tarkvarateenuse ning teiste ruumiloome ekspertide teenuse

kulu;

7) kommunikatsioonikulu;

8) halduskulu kuni 10% toetuse summast, sealhulgas rendi-, kommunaal-, side-, transpordi-,

raamatupidamis-, infotehnoloogiateenuste- ja bürootarvetekulu;

9) toitlustuse, ruumirendi ja tehnika kulu kuni kahe päevase ürituse puhul ning majutuskulu

taotlejale, projekti korraldusse kaasatud isikutele ja ekspertidele;

10) ehitus- ja haljastuskulu;“;

11) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

„101) materjali, sealhulgas ehitusmaterjali, haljastuse, viidanduse ning avaliku ruumi elemendi

kulu;“;

12) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 61, 7, 9 ja 10 nimetatud kulu on abikõlblik ka

sisseostetud teenusena.“;

13) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotletava toetuse minimaalne summa on 8000 eurot ja maksimaalne summa on 40 000

eurot taotluse kohta.“;

14) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide ja osakaalude alusel:

1) projekti asukohavaliku põhjendatus ja piirkondlik mõju – 25% maksimaalsest

koondhindest;

2) projekti väljund, selgus, jätkusuutlikkus ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete ja/või

kaasava disaini printsiipide järgimine – 25% maksimaalsest koondhindest;

3) projekti valdkondlik kunstiline tase, uuenduslikkus ja nähtavus – 12.5% maksimaalsest

koondhindest;

4) projekti meeskonna erialane kogemus, koostööpartnerite olemasolu ja panus projekti

elluviimisel – 12.5% maksimaalsest koondhindest;

5) projekti kogukondlik mõõde ning kohalike kaasamisprotsess – 12.5% maksimaalsest

koondhindest;

6) eelarve realistlikkus ja kuluartiklite põhjendatus – 12.5% maksimaalsest koondhindest.“.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

minister kantsler

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

19.12.2024 nr 1-12/1477-1

Kultuuriministri 12. novembri 2018. a

määruse nr 2 muutmise eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine

Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning Eesti Arhitektide Liidule, Eesti

Sisearhitektide Liidule, Eesti Maastikuarhitektide Liidule, Eesti Disainerite Liidule ja Eesti

Kujundusgraafikute Liidule arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 12. novembri 2018. a

määruse nr 2 „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ muutmise

eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Eelnõu 2 lehel

2. Seletuskiri 4 lehel

Sama:

Haridus- ja Teadusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Eesti Arhitektide Liit

Eesti Sisearhitektide Liit

Eesti Maastikuarhitektide Liit

Eesti Disainerite Liit

Eesti Kujundusgraafikute Liit

Johanna Jõekalda 628 2207 [email protected]

Kadri Kilvet 628 2224 [email protected]