Justiitsministeerium
Vastus pöördumisele
Olete edastanud 07.11.2024 eestkoste järelevalve osakonnale vastamiseks Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumise Justiitsministeeriumile eestkoste korralduse teemal.
Nõustume sellega, et eestkoste süsteem vajab Eestis arendamist ja selle arengusse annab eestkoste järelevalve osakond oma panust. Eestkostetavate arv on olnud ajas kasvavas suunas, kuid siin mängib rolli elanike eluea (Statistikaameti andmetel oli 2022 aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 78,1 aastat, meestel 73,6 ja naistel 82,3) tõus ja tervise kvaliteet. Eestkoste järelevalve osakond ei nõustu EPIKoda seisukohaga, et eestkostet seatakse kergekäeliselt. Eestkoste määramise ja pikendamise lahendites, mis järelevalveosakonda jõuavad, on kohtuniku kaalutlus nähtav, selgelt on kirjeldatud, millises ulatuses isik eestkostet vajab ning kui vähegi võimalik, jäetakse isikule ka mingis osas teovõime alles. Järelevalve osakond jälgib pidevalt eestkostja tegevust ja hindab esitatud aruannete põhjal regulaarselt, kas eestkoste ulatus on endine. Kui eestkostetava võimekus on muutunud, suunab järelevalve osakond eestkostjat esitama enda ülesannete kitsendamiseks või laiendamiseks avaldust kohtule, jätab järelevalve aktiivseks ning vajadusel (nt kui eestkostja ei ole mõistliku aja jooksul kohtusse avaldust esitanud) juhib kohtuniku tähelepanu vajadusele üle vaadata seatud eestkoste ulatus. Järelevalve osakond teeb igapäevaselt tööd eestkostjate teadlikkuse tõstmisega. Osakonna aktiivne tegevus ja veebileht "Eestkostja teejuht" on märkimisväärselt tõstnud eestkostjate teadlikkust. Tulemuseks on see, et eestkostjad on hakanud enesekindlamalt osakonna poole pöörduma, et saada vastuseid oma küsimustele. Lisaks igapäevasele telefoni teel eestkostjatega suhtlustele, korraldame koostöös erinevate piirkondade kohalike omavalistustega erinevaid kohtumisi füüsilisest isikutest eestkostjatega. Infopäevad on tasuta ja sealt on osa võtnud isegi mõned eestkostetavad. Meile on oluline iga piirkonnaga saavutada vahetu kontakt – vastata küsimustele ja juhendada aruannete täitmist. Lisaks otsesele suhtlusele eestkostjatega teeme koostööd kohalike omavalitsustega, et tagada eestkoste määruse nõuete täitmine ja eestkostetava isiku huvide kaitse. Selleks kontrollime koostöös kohalike omavalitsustega eestkostjate esitatud andmete õigust ja see annab võimaluse piirkonnal tagada eestkostel olevale isikule vajaliku hoolduse ja toe.
Eestkoste järelevalve osakond tegeleb ka sellega, et ühtlustada üle Eesti eestkoste menetluste praktikat, selleks peetakse kohtunikega arutelusid kitsaskohtade välja toomisel (hetkel näiteks arutusel tehingute tegemiste nõusolekud, kohtumääruste sõnastused jne).
Samuti teeb osakond aktiivset koostööd teiste asutustega, lahendamaks erinevaid eestkostjate murekohti. Pooleli on näiteks arutelu asutustega eestkostetavate pangakaartide väljastamise ja kasutamise teemal ning eestkostetavate viibimiskohtades raha kasutus.
Toetame ettepanekut eristada seadusandluses valimisõigust muudest teovõime aspektidest. Kohtunik peaks saama valimise õigust eraldi hinnata, kas isik on suuteline selles küsimuses oma õigusi iseseisvalt realiseerima või on mõjutatav. Järelevalveosakonna hinnangul ei ole põhjust seostada valimisõiguse teostamist võimega sooritada pisitehinguid. Üle Eestiline praktika näitab, et need võimed ei ole alati omavahel seotud. Paljud eestkostetavad ei ole võimelised poliitilistes küsimuses otsuseid langetama, kuid on võimelised iseseisvalt tegema lihtsamaid oste poes toidu või maiuse näol, samas on ka üksikjuhtumeid, kus eestkostetav ei ole võimeline iseseisvalt poes käima, ei tunne raha numbrit, ei oska arvutada, kuid on hästi orienteeritud poliitikas ning omab selles küsimuses selget seisukohta. Leiame, et kohtunik oma lahendis peaks saama neid asjaolusid eraldi hinnata, et eestkostetava õigused oleksid veelgi tõhusamalt kaitstud. Valimisõiguse küsimuse saaks osakonna hinnangul lahendada seaduse muutmisega. Osakond ei pea siin ka vajalikuks teostada selles osas erinevaid uuringuid. Senise praktika põhjal julgeme väita, et see seaduse muudatus vähendaks eestkoste määramist täies ulatuses ning annab võimaluse eestkostetavatel sooritada rohkem pisitehinguid iseseisvalt kindla summa ulatuses. Samuti isikud, kes ei saa oma tervislikust seisundist tulenevalt sooritada iseseisvalt oste, ega tunne rahanumbreid, kuid on tugevad poliitikas, saaksid realiseerida oma valimise õigust.
Toetame tulevikus toetatud otsuse süsteemi loomist, kuid nähes praktikas erinevates Eesti piirkondades rikkumisi ka valla- või linnavalitsusest eestkostjate puhul, ei soovita hetkel sellisele süsteemile üle minna. Esmalt tuleks seada kontroll riigis selle üle, et kui eestkostjaks on määratud kohalik omavalitsus ja seal täidab eestkostja ülesandeid ametnik, siis asutuse töötaja tegevust ka asutus ise kontrolliks. Käesolevas ajas on see paljudes kohalikes omavalitustes reguleerimata. Samuti ei ole selget süsteemi, kes asutuse tegevust omakorda kontrolliks. Viimase aasta jooksul, kui järelevalve osakond on aktiivselt järelevalvet teostanud üle Eesti, on tulnud välja palju rikkumisi just kohalikes omavalitsusetes kontrollmehhanismi puudumise tõttu. See annab alust avaldada arvamust, et Eesti ei ole veel valmis üle minema toetatud otsustamise süsteemile. Eelnevalt tuleks läbi viia uuring, kas ja kuidas seda Eestis rakendada saaks ning mis tagajärjed see endaga kaasa tooks. Tuleks ennetada riske, et see süsteem ei laseks kolmandatel isikutel väärkasutada teenust vajava isiku rahalisi vahendeid. Hulgaliselt rikkumisi tuvastab järelevalve osakond iga aastaste eestkostja aruannete kontrollimisega. Eestkostjad teavad, et nende tegevust kohus kontrollib, kuid julgevad siiski rikkumisi toime panna (konto väljavõtete võltsimist on toime pandud isegi kohaliku omavalitsuse töötaja poolt). Leiame samuti, et toetatud otsustamise mudeli kasutusele võtt ei vähenda eestkoste seadmist. Isikud, kes ei ole võimelised oma tahet väljendama, ei sobi ka toetatud otsustamise süsteemi. Eestkoste järelevalve teostamise süsteem eestkostjate tegevuse üle tagab eestkostetavate õigustele parima ja läbipaistvama kaitse. Ka kohtu poolt igal aastal teostatav järelevalve eestkostja aruannete kaudu tagab, et eestkostetava isiku enesemääramise õigus oleks tagatud.
Lõpetuseks tahaks märkida, et just suur kaalutlusruum võimaldab kohtunikul otsustada iga üksikjuhtumi puhul eestkostet vajava isiku suhtes vähempiiravaid meetmeid ning mille tõttu võib jääda ebaõige mulje ebaühtlasest kohtupraktikast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Talu
osakonna juht
Merje Kuusksalu
peaspetsialist
Pärnu Maakohus | Eestkoste järelevalve osakond
+372 5561 0550 | www.eestkostja.kohus.ee