V. H_vastus

Veiko Huuse

Fonte.News vastutav väljaandja

[email protected]

Teie 04.12.2024 nr

Meie 19.12.2024 nr 14-1/242009/2407487

Härra Veiko Huuse

Soovisite õiguskantslerilt selgitusi õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Eestis.

Õiguskantsleri ülesanded ja nende täitmine on reguleeritud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja

seadustega. Õiguskantsler jälgib, et isikute õigused oleksid kaitstud ja et õigusriigi põhimõtteid

järgitaks.

Õiguskantsleril pole põhiseaduslikku õigust teha reforme ega vastu võtta ja muuta seadusi.

Reformide tegemise ning seaduste vastuvõtmise ja muutmise üle otsustab Riigikogu.

Õiguskantsler kontrollib eelkõige, kas seadused ja muud õigustloovad aktid on kooskõlas

põhiseadusega. Kui õiguskantsler leiab, et seadus või muu õigustloov akt on põhiseadusega

vastuolus, teeb ta akti vastu võtnud organile ettepaneku viia see põhiseadusega kooskõlla. Kui

vaidlustatud normi ei ole põhiseaduse või seadusega kooskõlla viidud, teeb õiguskantsler

Riigikohtule ettepaneku tunnistada see norm kehtetuks (põhiseaduse § 142, õiguskantsleri

seaduse (ÕKS) § 17 ja § 18 lg 1).

Õiguskantsler kontrollib ka, et avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud ei rikuks oma

tegevuses ja isikutega suhtlemisel põhiseadusega sätestatud õigusi ja vabadusi, seadusi ja teisi

õigustloovaid akte ega hea halduse tava. Kui õiguskantsler leiab, et avalikke ülesandeid täitva

asutuse tegevus ei ole õiguspärane, esitab ta asutusele seisukoha, kuidas on asutus isiku õigusi

rikkunud. Õiguskantsler saadab vajaduse korral asutusele soovituse õiguspärasuse ja hea halduse

tava järgimiseks või teeb ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks.

Kohtuotsuseid saab teha ja muuta ainult kohus. Kui kohtuotsus on jõustunud ja kõrgemale

kohtule enam edasi kaevata ei saa, on kohtuotsuse täitmine kohustuslik. Õiguskantsler ei tee ega

muuda kohtuotsuseid. Põhiseadus ei luba õiguskantsleril sekkuda sisulisse õigusemõistmisse ega

anda hinnanguid kohtulahenditele.

Õiguskantsler ei võta kohtunikke ega teiste ametiasutuste ametnikke vastutusele ega määra neile

karistusi. Seaduse järgi on õiguskantsleril õigus taotleda distsiplinaarmenetluse algatamist

üksnes selle ametniku suhtes, kes takistab õiguskantsleri või tema nõuniku tegevust (ÕKS § 35

lg 2).1 Õiguskantsler võib distsiplinaarmenetluse algatada kohtunike suhtes (kohtute seaduse

1 Ametnike distsiplinaarvastutuse kohta vt avaliku teenistuse seaduse § 69 jj.

2

§ 91 lg 2 p 2). Kohtuniku distsiplinaarsüütegu arutab ja distsiplinaarkaristuse määrab Riigikohtu

juures asuv distsiplinaarkolleegium (kohtute seaduse § 94 lg 1). Kui ametnik või kohtunik paneb

toime süüteo, otsustab süüteomenetluse toimetamise üle pädev asutus (nt politseiasutus) või

prokuratuur, karistuse määrab kohus (vt väärteomenetluse seadustikku, kriminaalmenetluse

seadustikku).

Õiguskantslerile seaduserikkumistest teatanud inimesed on kaitstud tagakiusamise eest.

Ametiasutus, sealhulgas Õiguskantsleri Kantselei, peab kehtestama saabunud ja saadetavale

kirjale juurdepääsupiirangu ehk tunnistama kirja asutusesiseseks kasutamiseks, kui selles kirjas

on isikuandmeid (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 12). Õiguskantsler võib tunnistada

avalduse ja selle andmed asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui seda taotleb

avaldaja või kui õiguskantsler leiab, et avaldusele juurdepääsu tuleb piirata isikute õiguste ja

vabaduste kaitseks (ÕKS § 23 lg 8, AvTS § 35 lg 1 p 19).

Õiguskantsleri seisukohtadega saate tutvuda veebilehel www.oiguskantsler.ee, õiguskantsleri

tegevuse ülevaated leiate veebilehelt www.oiguskantsler.ee/et/aasta-%C3%BClevaade.

Loodetavasti on neist selgitustest abi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Kristel Lekko 693 8443

[email protected]