Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
Viit | 16-6/242008/2407486 |
Registreeritud | 19.12.2024 |
Sünkroonitud | 20.12.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 16 Muu seadusest tulenev tegevus |
Sari | 16-6 Puuetega inimeste õiguste edendustöö |
Toimik | 16-6/242008 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA |
Vastutaja | Liisi Uder (Õiguskantsleri Kantselei, Juhtkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Margus Toomla
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA
Teie nr
Meie 19.12.2024 nr 16-6/242008/2407486
Laulu- ja tantsupeo esinejate valimine
Austatud Margus Toomla
Õiguskantsleri poole pöördus avaldaja, kes on mures selle pärast, et puuetega inimesed pole
2025. aastal toimuvale üldlaulu- ja tantsupeole „Iseoma“ esinema oodatud.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (ELT SA) tegevuse põhieesmärk on Eesti laulu- ja
tantsupidude traditsiooni arendamine ning järeltulevatele põlvedele hoidmine. Sihtasutuse visioon
on hoida ning loovalt arendada traditsiooni, mis on avara tähendusväljaga ja mis toetab vaimselt
sidusa ühiskonna arengut.
Sihtasutuse poole pöördus koorijuht, et uurida erivajadusega inimestest koosneva koori
ettelaulmise võimalusi. Laulupeo üldjuht vastas, et kahjuks pole sellise koori osalemine laulupeol
võimalik, seda laadi kollektiivide väljendusvõimaluste jaoks peab leiduma teist laadi väljund.
Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 30 (lg 2) kohaselt peaks riik tegema kõik, et anda
puuetega inimestele võimalus arendada ja rakendada oma loomingulist, kunstilist ja vaimset
potentsiaali mitte ainult enda heaks, vaid ka ühiskonna rikastamiseks. See konventsiooni põhimõte
seostub kenasti ka sihtasutuse enda eesmärkidega.
Laulupidu on mõeldud inimesi ühendama ja mõne kollektiivi välistamine juba ettelaulmiselt selle
liikmete erivajaduste tõttu ei lähe kokku ei Eesti võetud rahvusvaheliste kohustustega ega ka riigi
enda seatud eesmärkidega. Kultuuriministeeriumi koostatud kultuuri arengukavas 2021–2030 on
öeldud, et igal Eesti elanikul peab olema võimalus osaleda endale sobivates kultuuritegevustes ja
loomealadel nii huvilise kui ka loojana. Ligipääs kultuurile peab olema tagatud sõltumata
erivajadustest (p 1.10, lk 13). Nii nagu teistel kooridel, orkestritel või tantsurühmadel peaks ka
erivajadusega inimeste kollektiividel olema võimalik pääseda laulu- ja tantsupeole esinema.
On tervitatav, et viimastel aastatel on olnud laulu- ja tantsupeol esineda soovijaid üha rohkem.
Seetõttu ei pruugi kõik soovijad laulukaare alla, lavale või Kalevi staadionile ära mahtuda.
Möönan, et seetõttu võib olla vajalik teha kollektiivide seast valik. Valiku aluseks peavad aga
olema kõigile mõistetavad kriteeriumid. Inimeste puuetest lähtuvalt kollektiivide automaatne
välistamine ei sobi kokku ka ELT SA enda sätetatud sidusa ühiskonna arengu toetamise
põhimõttega.
2
XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma“ tutvustuses seisab, et inimene ning inimlikkus on
väärtused, mis on inspireerinud „Iseoma“ loojaid. Seekordne pidu kannab mõtet, et kui kunagi sai
laulupeole tulnud murdekeelsest maarahvast kirjakeelne eesti rahvas, keda seob armastus oma
kodukeele ja -maa vastu, siis nüüd saab kirjakeel laulupeol taas murreteks lahti lauldud.
Eesti riigikeel on eesti keel. Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti
keele esinemiskuju (keeleseaduse § 3). Viipekoor, kes soovib samuti laulupeol esineda, esitaks
oma laulud eesti viipekeeles. Koor on ise pannud segakooride repertuaari viipekeelde.
Eesootava peo juhtmõte on tagasipöördumine murrete juurde. Viipekoori osalemine üldlaulupeol
rõhutaks veelgi eesti keele rikkust ja aitaks kaasa ELT SA eesmärgile arendada loovalt laulupeo
traditsiooni. Nii nagu rikastavad ja tugevdavad eesti keelt selle piirkondlikud erikujud ehk murded,
ja seepärast kaitseb neid keeleseadus, rikastab ja tugevdab eesti keelt ning on keeleseaduses ära
märgitud ka viipekeel ja viibeldud eesti keel. Viibeldud eesti keelt kasutavad iga päev tuhanded
inimesed.
Õiguskantsleri seaduse kohaselt täidab õiguskantsler alates 1. jaanuarist 2019 puuetega inimeste
õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. Õiguskantsler seisab
selle eest, et kõik puuetega inimesed saaksid põhiõigusi ja -vabadusi teostada teistega võrdsetel
alustel.
Seetõttu palun Teil veel kord selgitada, kuidas on viipekoori või mõne teise tavapärasest erineva
koori, orkestri või tantsurühma üldpeolt välja jätmine kooskõlas Eesti riigi rahvusvaheliste
kohustuste, ELT SA eesmärkide ja üldpeo „Iseoma“ kontseptuaalse eesmärgiga.
Ootan Teie vastust hiljemalt 14. jaanuariks 2025.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Liisi Uder 693 8437