Vastus selgitustaotlusele

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Toomas Villo

Eurosec OÜ

E-post: [email protected]

Teie: 21.11.2024 Meie: 19.12.2024 nr 2.2-9/24/3013-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise milles küsite, kuidas ärisaladuse ulatus riigihangetes on erinevates riikides erinev. Märgite, et riigihangete seaduse eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Totaalne salastatus ei aita kuidagi neid eesmärke täita, pigem vastupidi. Selgitan, et selle üle, mis on ühes või teises dokumendis ärisaladus, seda saab otsustada ettevõte kes seda oma ärisaladuseks peab. Küll aga selleks, et tunnistada mingi teave ärisaladuseks, peab see vastama ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg -s 2 toodud kolmele tingimusele korraga. Seega tuleb igal konkreetsel juhul seda hinnata ning ettevõte, kes mingi teabe on oma ärisaladuseks tunnistanud, peab seda ka vajadusel põhjendama. See, kui üks astus leiab, et mingi teave ei ole ärisaladus, aga teine ettevõte peab samalaadset teavet oma ärisaladuseks, siis kohus on sellist võimalust pidanud lubatavaks. Nii näiteks on Tallinna Ringkonnakohus asjas nr 3-19-2345 märkinud, et ettevõtjate hinnangud teatud andmete ärisaladusena kaitsmise vajaduse kohta võivad olla erinevad, mistõttu ei ole oluline, et mõni teine pakkuja ei ole pidanud samalaadse teabe kaitsmist üldse vajalikuks või on nõustunud vaidlustamise käigus andmete osalise avaldamisega. Ringkonnakohus on riigihankeasjades varem leidnud ka seda, et ühe kaebaja huvi teise pakkuja ärisaladust sisaldavate andmete saamiseks ei ole alust pidada kaalukamaks teise pakkuja huvist kaitsta oma ärisaladust. Eeltoodu kinnitab veelkord, et igat olukorda tuleb vaadata ja hinnata eraldi. See, miks näiteks Leedus tõlgendatakse hankeseaduses ärisaladust teisiti kui Eestis, võib oleneda ka siseriiklikest õigusaktidest, mille osas inspektsioonil ülevaade puudub. Nii näiteks võib siseriiklikus riigihankeid reguleerivas või muus seaduses olla sätestatud, millisele teabele ei tohi juurdepääsupiirangut kehtestada. Samuti puudub inspektsioonil pädevus anda selgitusi riigihangete seaduse tõlgendamise osas. Andmekaitse Inspektsioon saab menetluste käigus ainult kontrollida, kas ärisaladuseks tunnistatud teave, vastab kõigile ärisaladuse tunnustele. Kuigi inspektsioonil ei ole siin võimalik anda selgitusi, miks erinevates lähiriikides käsitletakse teavet ärisaladusena erinevalt, loodan siiski, et saime oma selgitustega Teile abiks olla.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Elve Adamson

jurist

peadirektori volitusel