Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / info@aki.ee / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Toomas Villo
Eurosec OÜ
E-post: toomas@eurosec.ee
Teie: 21.11.2024
Meie: 19.12.2024 nr 2.2-9/24/3013-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise milles küsite, kuidas ärisaladuse ulatus
riigihangetes on erinevates riikides erinev. Märgite, et riigihangete seaduse eesmärk on tagada
hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne
kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Totaalne salastatus ei aita
kuidagi neid eesmärke täita, pigem vastupidi.
Selgitan, et selle üle, mis on ühes või teises dokumendis ärisaladus, seda saab otsustada ettevõte
kes seda oma ärisaladuseks peab. Küll aga selleks, et tunnistada mingi teave ärisaladuseks, peab
see vastama ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg -s 2 toodud
kolmele tingimusele korraga. Seega tuleb igal konkreetsel juhul seda hinnata ning ettevõte, kes
mingi teabe on oma ärisaladuseks tunnistanud, peab seda ka vajadusel põhjendama.
See, kui üks astus leiab, et mingi teave ei ole ärisaladus, aga teine ettevõte peab samalaadset
teavet oma ärisaladuseks, siis kohus on sellist võimalust pidanud lubatavaks. Nii näiteks on
Tallinna Ringkonnakohus asjas nr 3-19-2345 märkinud, et ettevõtjate hinnangud teatud
andmete ärisaladusena kaitsmise vajaduse kohta võivad olla erinevad, mistõttu ei ole oluline,
et mõni teine pakkuja ei ole pidanud samalaadse teabe kaitsmist üldse vajalikuks või on
nõustunud vaidlustamise käigus andmete osalise avaldamisega. Ringkonnakohus on
riigihankeasjades varem leidnud ka seda, et ühe kaebaja huvi teise pakkuja ärisaladust
sisaldavate andmete saamiseks ei ole alust pidada kaalukamaks teise pakkuja huvist kaitsta
oma ärisaladust. Eeltoodu kinnitab veelkord, et igat olukorda tuleb vaadata ja hinnata eraldi.
See, miks näiteks Leedus tõlgendatakse hankeseaduses ärisaladust teisiti kui Eestis, võib
oleneda ka siseriiklikest õigusaktidest, mille osas inspektsioonil ülevaade puudub. Nii näiteks
võib siseriiklikus riigihankeid reguleerivas või muus seaduses olla sätestatud, millisele teabele
ei tohi juurdepääsupiirangut kehtestada. Samuti puudub inspektsioonil pädevus anda selgitusi
riigihangete seaduse tõlgendamise osas. Andmekaitse Inspektsioon saab menetluste käigus
ainult kontrollida, kas ärisaladuseks tunnistatud teave, vastab kõigile ärisaladuse tunnustele.
Kuigi inspektsioonil ei ole siin võimalik anda selgitusi, miks erinevates lähiriikides käsitletakse
teavet ärisaladusena erinevalt, loodan siiski, et saime oma selgitustega Teile abiks olla.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Elve Adamson
jurist
peadirektori volitusel