Vastuskiri

Tere!

Vastas Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Ilja Tšibisov.

Hetkel on peamisteks ülemiste hingamisteede nakkuste tekitajateks rinoviirused. Haigestumised on seotud ka SARS-CoV-2 viiruste ja A-gripiviiruste, adenoviiruseid, inimese metapneumo- (hMPV) ja paragripiviirustega.

Tõsisemad hingamisteede nakkushaigused on gripp, COVID-19 ja respiratoor-süntsütsiaalse viirusega (RSV) seotud nakkused. Need viirused võivad põhjustada raskemaid tüsistusi, sealhulgas kopsupõletikku ja hingamispuudulikkust, mis sageli vajavad haiglaravi. Eakatel, krooniliste haigustega ja nõrgenenud immuunsusega inimestel on suurem risk haigestuda grippi, COVID-19 ja RSV-sse, samuti on neil suurem risk tõsiste tüsistuste, nagu südame- ja kopsuhaiguste tekkeks. Kuigi gripp ja COVID-19 võivad osadel inimestel kulgeda kergelt, põhjustavad need viirused igal aastal märkimisväärse arvu surmajuhtumeid, eriti riskirühmades, mida tavaline äge respiratoorne haigus tavaliselt ei põhjusta.

Alates 2023. aasta oktoobrist on mitmed Euroopa riigid, sh ka Eesti, täheldanud Mycoplasma pneumoniae ja Chlamydophila pneumoniae nakkuste tõusu.  Mycoplasma pneumoniae leidude arv kasvas 2024 a 2,7 korda võrreldes 2023a, vastavalt 5862 ja 2179 leidu. Võrreldes Mycoplasma pneumoniae poolt põhjustatud haigestumisega on Chlamydophila pneumoniae laboratoorseid leide tunduvalt vähem (2023a oli 375 vs 2024a  716). Siiski täheldati ka siin kahekordset kasvu. Juhtumite sagenemine leiab aset tavaliselt oktoobrist veebruarini, kuid Eestis on 2024. aasta tõus alanud varem. Suurim haigestumise  kasv on laste ja noorte seas.Mõlemad haigused võivad avalduda atüüpiliste sümptomitena ning nende aladiagnoosimine on tavaline. Samuti võivad põhjustada raskekujulist kopsupõletikku, eriti immunosupressiooniga patsientidel.

ECDC andmetel esineb Mycoplasma pneumoniae perioodiline kasv iga 3–7 aasta tagant. Selle  põhjuseks võib lisaks olla pandeemia ajal rakendatud meetmete tõttu vähene kokkupuude

nakkustekitajatega, mis vähendas haigestumist ja immuunsuse loomulikku teket.

Need haigustekitajad levivad peamiselt piisknakkuse kaudu köhimisel, aevastamisel või saastunud pindade puudutamisel.

Nakatumise vältimiseks on väga oluline järgida lihtsaid kuid tõhusaid reegleid: Esiteks on oluline järgida hügieenireegleid: tuleb regulaarselt pesta käsi sooja vee ja seebiga, kasutada desinfitseerimisvahendeid kui kätepesu pole võimalik ning vältida näo puudutamist eriti silmade, nina ja suu piirkonnas. Rahvarohketes siseruumides oleks mõistlik kasutada maski ning vältida lähikontakte haigustunnustega inimestega.

Kasuks tuleb ka oma immuunsüsteemi tugevdamine. Tuleks eriti pöörata tähelepanu tervislikule toitumisele, piisavalt magada ja regulaarselt liikuda värskes õhus.

Üks tõhusamaid viise raskete haigusjuhtude ennetamiseks on vaktsineerimine. Soovitatav on end vaktsineerida gripi ja COVID-19 vastu eriti riskirühma kuuluvatel isikutel, kellel on suurem oht haigestuda.

Samuti levivad praegu ka soolenakkushaigused. Enamus moodustavad caliciviirused (caliciviirused (noro- ja sapoviirus), 60%. Registreeritakse ka rota-, adeno- ja astroviiruslikud enteriidid. Detsembrikuus on registreerite hulgas: noro- ja sapoviirus 47%, adenoviirus 27%, rotaviirus 18%.

2024. aasta 11 kuu summaarne haigestumine soolenakkustesse on vähenenud 5,2% võrra võrreldes 2023. aasta sama perioodiga. Viirusliku etioloogiaga soolenakkused (rota-, noro-, adeno-, sapoviirusenteriit jm) moodustasid 66,2% soolenakkuste üldarvust (2023. aastal oli 67,0%).

Need viiruslikud soolenakkused võivad põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, kõhuvalu ja palavikku. Haigutekitajad levivad peamiselt fekaal-oraalsel teel, saastunud toidu, vee või pindade kaudu ning lähikontakti korral nakatunud inimesega.

Nakkuse vältimiseks tuleks järgida järgmisi soovitusi: Hoolikas kätepesu (käsi tuleks regulaarselt pesta sooja vee ja seebiga eriti enne söömist, pärast haige eest hoolitsemist ning pärast wc kasutamist), tuleb jälgida toidu- ja veehügieeni (tarbida ainult puhast vett, vältida tooreid või halvasti küpsetatud toite ning hoolikalt pesta köögi- ja puuvilju enne tarbimist). Tuleb regulaarselt puhastada ja desinfitseerida pindasid, mida sageli puudutakse (nt. lülitid, ukselingid ja lauad). Kui pereliige on haigestunud, siis tuleks teda võimalusel isoleerida ning kasutada eraldi toidunõusid.

Haigestuna vältige avalikke kohti ja võimalusel püsige kodus kuni sümptomite kadumiseni.

Rotaviiruse vastu on võimalik vaktsineerida väikelapsi. See vaktsiin on ka meie riikliku immuniseerimiskavas ja on tasuta .Vaktsineerimine aitab oluliselt vähendada haigestumise riski ja raskete sümptomite teket.

Soovitused põdejatele:

• Haigestumise korral võtke ühendust perearstiga või perearsti nõuandeliiniga numbril 1220.

• Haigena püsige kodus! Mis tahes nakkushaigusnähtude ilmnemisel jääge koju, kuni olete täielikult paranenud. Haigena ei tohi käia tööl, koolis, poes ega mujal avalikes kohtades.

• Haigena järgige rangelt käte- ja hingamisteede hügieenireegleid ning võimalusel tellige eluks vajalik kontaktivabalt koju.

lugupidamisega

Imre Kaas

kommunikatsioonijuht

kommunikatsiooniosakond

794 3512 | 5851 8902

[email protected]

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.