Väljaminev kiri

KÄSKKIRI

06.05.2024 nr 12-5/2024/24-004-1

Üldvolitus Maksejõuetuse teenistuse järelevalve eksperdile kohtutes esindamiseks

Juhindudes pankrotiseaduse § 70 ja pankrotiseaduse peatükist 121 (Maksejõuetuse teenistus)

ning pankrotiseaduse § 1923 lg 3 esimese lause ja justiitsministri 19.08.2015 määruse nr 27

„Konkurentsiameti põhimäärus“ § 191 alusel ning kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 8

lõikega 2

V O L I T A N

Maksejõuetuse teenistuse järelevalve eksperti Merili Ruul’i (isikukood 48809304214)

esindama halduskohtumenetlustes ning tsiviilkohtumenetlustes Eesti Vabariiki (Maksejõuetuse

teenistuse kaudu) kõigis Eesti Vabariigi kohtutes ühes kõigi menetlusõigustega, mis seadus on

ette näinud.

Esindajal on volitaja nimel õigus muuhulgas välja nõuda, saada ja esitada kõiki toimingute ja

menetlustega seotud tõendeid, dokumente, õiendeid, ärakirju, väljavõtteid, avaldusi ja taotlusi.

Käesolev volikiri kehtib 1 (üks) aasta ning on antud edasivolitamise õiguseta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Viimsalu

Maksejõuetuse teenistuse juhataja

Maksejõuetuse teenistus Tatari 39 10134 Tallinn tel 667 2400 [email protected] registrikood 70000303

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik Hannes Olev

Meie: 19.12.2024 nr 12-4/23-0011/433-1

MÄÄRUSKAEBUS Harju Maakohtu 09.12.2024 kohtumäärusele asjas nr 2-22-13080

Tallinna Ringkonnakohus

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu

[email protected]

Pärnu mnt 7

15084 TALLINN

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja,

puudutatud isik

Pankrotivõlgnik, riikliku järelevalvesubjekt:

Osaühing Promantes (pankrotis, avalikus uurimises),

registrikood 11487258

Pankrotivõlgniku lähikondlane, riikliku

järelevalvesubjekt: Kalev Protten, isikukood

isikukood 35806220212

Ärikeelu taotluse lahendamisse kaasatud

pankrotihaldur: Katrin Prükk

Eesti Vabariik Maksejõuetuse teenistuse kaudu.

Esindaja järelevalve ekspert Merili Ruul, e-post

[email protected]

Määruskaebus

Maksejõuetuse teenistus esitab määruskaebuse Harju Maakohtu 09.12.2024 kohtumäärusele

tsiviilasjas nr 2-22-13080, millega kohus jättis Osaühingu Promantes (pankrotis, avalikus

uurimises) pankrotimenetluses läbi vaatamata Maksejõuetuse teenistuse taotluse Kalev Protteni

suhtes ärikeelu kohaldamiseks ning otsustas, et sama kohtumääruse peale ei saa määruskaebust

esitada.

2 (6)

Määruskaebuse esitaja taotleb kohtumääruse tühistamist terves ulatuses ja Harju Maakohtu

poolt asjas sisulise lahendi tegemist.

Asjaolud

Harju Maakohus kuulutas Maksejõuetuse teenistuse ettepanekul 08. veebruaril 2023.

a määrusega välja varatu võlgniku Osaühing Promantes pankroti, mis viiakse läbi riikliku

järelevalvemenetlusena ehk avaliku uurimisena.

Vastavalt pankrotiseaduse § 1921 lõikele 1 teostab Maksejõuetuse teenistus riiklikku

järelevalvet võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses võlgniku

pankrotimenetlusega ning uurib võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast

käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel, viies läbi eriauditeid ja

pankrotimenetluse avalikke uurimisi ning tehes haldurile ettepanekuid pankrotimenetluse

läbiviimisel ning lõike 3 kohaselt ja aitab kaasa ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele

pankroti-, saneerimis-, võlgade ümberkujundamise ja füüsilise isiku kohustustest vabastamise

menetluses.

Pankrotiseaduse § 1921 lg 4 kohaselt on teenistus on oma tegevuses sõltumatu.

Pankrotiseaduse § 1928 lg 3 kohaselt võib Maksejõuetuse teenistus võlgniku või võlgniku

lähikondse tegevuse kontrollimiseks läbi viia eriauditi või pankrotimenetluse avaliku

uurimise. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib Maksejõuetuse teenistus taotleda kohtult

ärikeelu kohaldamist vastavalt pankrotiseaduse § 91 sätestatule.

17. juulil 2024. a esitas Maksejõuetuse teenistus taotluse pankrotivõlgniku lähikondse Kalev

Protteni suhtes ärikeelu kohaldamiseks.

09. septembril 2024. a saatis Harju Maakohus Kalev Prottenile kirja, milles palus tal esitada

hiljemalt 23.09.2024. a oma seisukohad Maksejõuetuse teenistuse 17.07.2024. a ärikeelu

kohaldamise taotlusele.

20. septembril 2024. a esitas Kalev Protten Harju Maakohtule oma seisukohad ärikeelu

kohaldamise taotlusele.

12. novembril 2024. a toimus kohtuistung, kus kohus vaatas puudutatud isiku osavõtul läbi

Maksejõuetuse teenistuse taotluse. Maksejõuetuse teenistus jäi esitatud ärikeelu kohaldamise

taotluse juurde ning Maksejõuetuse teenistuse esitatud ärikeelu kohaldamise taotlust toetas ka

pankrotihaldur Katrin Prükk.

Määruskaebuse esitamise õigus

1. Harju Maakohus on oma 09.12.2024. a määruses leidnud, et Maksejõuetuse teenistusel

puudub määruskaebuse esitamise õigus.

1.1 Määruskaebuse esitaja leiab, et tal on õigus esitada määruskaebus.

1.2 Pankrotiseaduse § 91 lõige 4 sätestab, et kohtumääruse peale, millega kohus on kohaldanud

ärikeeldu või selle kohaldamisest keeldunud, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud,

või Maksejõuetuse teenistus, kui ta esitas taotluse ärikeelu kohaldamiseks, esitada

määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada

määruskaebuse.

1.3 Määruskaebuse esitaja on antud asjas ärikeelu kohaldamise taotluse esitaja, seega

menetlusosaline ja omab kaebeõigust.

1.4 TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on hagita menetlus pankrotimenetluse algatamine, pankroti

väljakuulutamine, võlausaldajate nimekirja kinnitamine ja pankrotimenetlusega seotud

asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Seega on käesoleval juhul tegemist TsMS §

475 lg 1 p-st 12² tulenevalt hagita menetlusega.

3 (6)

1.5 TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt on hagita menetluses menetlusosalisteks avaldaja ja muud

asjast puudutatud isikud.

1.6 TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1.7 Harju Maakohus otsustas 09.12.2014. a määrusega jätta Maksejõuetuse teenistuse taotluse

Kalev Protteni suhtes ärikeelu kohaldamiseks läbi vaatamata.

TsMS § 427 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse

läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse.

1.8 TsMS § 661 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult selle

maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse.

1.9 TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka

hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama,

arvestatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, millal kohus selle isikule edastas.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses

määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1.10 Eeltoodust tulenevalt leiab määruskaebuse esitaja, et tal on tulenevalt PankrS § 91 lg 4

ning TsMS § 427 kohaselt õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul maakohtu määruse kättetoimetamisest

alates.

1.11 Maksejõuetuse teenistusele tehti 09.12.2024. a kohtumäärus käesolevas asjas nähtavaks

17.12.2024. a E-toimiku kaudu. Seega on käesolev määruskaebus esitatud õigeaegselt.

Määruskaebuse põhjendused

2. Kohus leidis 09.12.2024. a kohtumääruses, et kuna Kalev Protten suhtes kehtib ärikeeld

teise asja st tsiviilasja nr 2-22-1770 raames, siis sama keeldu ei ole võimalik kohaldada

samaaegselt ka käesolevas asjas.

2.1 Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus jättis tema 17.07.2024. a taotluse ärikeelu

kohaldamiseks põhjendamatult rahuldamata.

2.2 Kohus ei ole viidanud õigusnormidele, mille kohaselt oli tal õigus jätta Maksejõuetuse

teenistuse taotlus ärikeelu kohaldamiseks läbi vaatamata.

2.3 TsMS § 475 lg 1 p-st 12² tulenevalt on käesoleva asja puhul tegemist hagita menetlusega,

mida vaatab kohus vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 läbi hagimenetluse sätete kohaselt, kuid

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

2.4 TsMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus. TsMS § 463 lg 2

kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või

määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema

seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 465 lg 8 kohaselt peab kirjalik kohtumäärus sisaldama

muuhulgas põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest

kohus juhindus.

2.5 TsMS § 423 sätestab hagi läbivaatamata alused, kuid kohus ei ole oma 09.12.2024. a

määruses neist ühelegi viidanud ning jättis Maksejõuetuse teenistuse taotluse ärikeelu

kohaldamiseks läbi vaatamata üksnes põhjendusega, et Kalev Protten suhtes kehtib ärikeeld

tsiviilasja nr 2-22-1770 raames, mistõttu ei ole sama keeldu võimalik kohaldada

samaaegselt ka käesolevas menetluses.

4 (6)

2.6 Kuigi kohus ei ole viidanud oma 09.12.2024. a kohtumääruses ühelegi õigusaktile, millest

kohus oma otsuse tegemisel juhindus, siis kohtu kasutatud sõnastusest võib eeldada, et

kohus on tuginenud TsMS § 423 lg 1 p-le 4, mille kohaselt võib kohus hagi läbi vaatamata

jätta, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.

2.7 Maksejõuetuse teenistus nõustub kohtuga, et ärikeeld Kalev Protten suhtes on kohaldatud

tsiviilasjas nr 2-22-1770 Harju Maakohtu 01.04.2024. a määrusega ning määruskaebus

eelnimetatud määruse osas on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Maksejõuetuse

teenistus ei nõustu kohtu seisukohaga, et tegemist on samasisulise vaidlusega, mistõttu

tsiviilasjas nr 2-22-1770 Kalev Protteni suhtes kohaldatud ärikeeld annab aluse jätta läbi

vaatamata käesolevas pankrotiasjas Maksejõuetuse teenistuse taotluse ärikeelu

kohaldamiseks sama isiku suhtes.

2.8 Tsiviilasja nr 2-22-1770 raames kohaldati ärikeeld Kalev Prottenile seoses tema kui juhi

käitumise ja äritegevusega OÜ-s Textimex (pankrotis). Ärikeelu kohaldamise taotlust ei

esitanud kohtule Maksejõuetuse teenistus, vaid OÜ Textimex pankrotihaldur. Eeltoodust

tulenevalt ei ole kohtu menetluses samade poolte vahel asja sama eseme kohta ja samal

alusel, mistõttu kohtu menetluses puudub samasisuline vaidlus.

3 Maksejõuetuse teenistus on seisukohal, et kohus asus 09.09.2024. a ärikeelu kohaldamise

taotlust hagita menetluses sisuliselt lahendama, sealhulgas analüüsima tõendeid ning kõike

eeltoodut ka peale seda, kui kohtule sai teatavaks asjaolu, et Kalev Protten suhtes on

kohaldatud ärikeeld, mistõttu on väär kohtu määratlus ärikeelu kohaldamise taotluse

lahendamise kestel jätta taotlus läbi vaatamata.

3.1 12.11.2024. a toimunud kohtuistungil toimus arutelu üksnes Maksejõuetuse teenistuse

17.07.2024. a esitatud ärikeelu kohaldamise taotluse asjus. Kohus avas 12.11.2024. a

kohtuistungi sõnadega: „Läbivaatamisel on OÜ Promantes pankroti järelevalve korras

juhatuse liikmele Kalev Prottenile ärikeelu rakendamine.“ Kohus küsis ärikeelu

kohaldamise taotlusega seonduvalt menetlusosalistelt muuhulgas selgitusi nii võlgniku

maksejõuetuse tekke aja kui ka põhjuste kohta, võlgniku tegevusala, võlgniku

raamatupidamise korraldamise ning võlgniku juhatuse liikme Kalev Protten koostöö kohta

riiklikus järelevalvemenetluses ehk avaliku uurimisena läbiviidavas pankrotimenetluses.

Eeltoodut tõendavad nii Harju Maakohtu 12.11.2024. a istungiprotokoll kui ka helisalvestis.

3.2 Asjaolu, et Kalev Protteni suhtes on kohaldatud ärikeeldu, sai kohtule teatavaks hiljemalt

12.11.2024. a toimunud kohtuistungil. Lähtudes teatavaks saanud asjaolust, andis kohus

kohtuistungil menetlusosalistele juhised, et juhul kui ta ei tee lahendit antud asjas hiljemalt

15.11.2024. a, siis menetlus jätkub ja menetlusosalised peavad esitama 2 nädala jooksul

alates 18.11.2024. a asjaolud ja dokumendid kohtuistungil arutatu osas.

3.3 Maksejõuetuse teenistus on seisukohal, et kuna kohus lahendas sisuliselt Maksejõuetuse

teenistuse taotlust ärikeelu kohaldamiseks ka peale seda, kui kohtule sai teatavaks

tsiviilasjas nr 2-22-1770 Kalev Prottenile kohaldatud ärikeeld, siis oleks kohus pidanud

tegema antud asjas taotluse läbivaatamata jätmise asemel PankrS § 91 lg-le 4 vastava

määruse ehk otsustama, kas ärikeeldu Kalev Protteni suhtes kohaldada või alternatiivselt

jätta see kohaldamata.

4 Maksejõuetuse teenistus ei nõustu ka Harju Maakohtu seisukohaga, et puudutatud isikule st

Kalev Prottenile pankrotimenetluseaegse tõkendi ehk antud juhul ärikeelu kohaldamine on

võimatu olukorras, kus puudutatud isikul on mingis teises pankrotimenetluses tõkend ehk

ärikeeld varem kohaldatud ja ärikeelu kohaldamise taotluse esitamise ning taotluse

menetlemise ajal see varasem ärikeeld parasjagu kehtib.

4.1 Pankrotiseaduse § 1928 lõige 1 sätestab, et Maksejõuetuse teenistus teostab riiklikku

järelevalvet võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses võlgniku

pankrotimenetlusega ja eesmärgiga uurida võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku

seadusvastast käitumist võlgniku maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste

5 (6)

suurendamisel pankrotimenetlustes, milles esineb avalik huvi vältida raugemist, või

selgitada välja avalikus huvis oleva maksejõuetusasja olulised asjaolud. Selleks, et

Maksejõuetuse teenistus riiklikku järelevalvet teostada saaks, edastab kohus

pankrotiseaduse § 19211 lg 1 kohaselt teenistusele raugemise situatsioonis konkreetses

pankrotimenetluses ettepaneku menetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuna

juriidilisest isikust võlgnikul ei jätku tavalise klassikalise pankrotimenetluse läbiviimiseks

raha ja keegi võlausaldajatest ei ole nõus menetlust finantseerima. Kohus edastab seadusest

tulenevalt informatsiooni teenistusele ühe pankrotimenetluse kaupa, mitte näiteks mitme

pankrotimenetluse peale kokku hulgi võlgniku lähikondsete rikkumiste kohta. Sellist

võimalust seadusandja ette näinud ei ole.

4.2 PankrS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni

pankrotimenetluse lõpuni, kuid mitte kauem kui kohustustest vabastamise menetluse

lõpuni, olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või

prokurist.

Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kohus võib juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral

määrata, kes käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikutest ei või

pankrotimenetluse lõpuni olla juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija

või prokurist.

Kohus peab ärikeelu kohaldamist põhjendama ning määrama ärikeelu kohaldumise ulatuse.

Kohus kohaldab ärikeeldu eelkõige siis, kui isik on teinud käesoleva seaduse § 28 lõikes 2

nimetatud raske juhtimisvea, sealhulgas võib raskeks juhtimisveaks olla pankrotiavalduse

õigeaegse esitamise kohustuse oluline rikkumine. Kohus, kuulanud ära halduri arvamuse,

võib isiku taotluse alusel lõpetada ärikeelu ka enne pankrotimenetluse lõppu.

Seega on menetlusaegse tõkendi ehk ärikeelu kohaldamine praktikas konkreetse

pankrotimenetluse (antud juhul konkreetse riikliku järelevalve korras läbiviidava avaliku

uurimise) ja selles pankrotimenetluses konkreetse juriidilise isiku juhtorganite liikmete

eelneva käitumisega seoses ilmnenud raskete juhtimisvigade põhine analüüs.

4.3 Maksejõuetuse teenistus leiab, et ärikeelud kui esialgse õiguskaitse vahendid ja/või

tõkendid on üldjuhul kehtiva regulatsiooni kohaselt ajaliselt piiritletud maksimaalselt

konkreetse pankrotimenetluse kestvusega, mistõttu on ärikeelu kohaldamine asjakohane

eraldiseisvalt kõigis pankrotimenetlustes, sealhulgas ka käesolevas asjas ning seda põhjusel,

et käesolev pankrotimenetlus võib lõppeda hiljem kui tsiviilasjas 2-22-1770 läbiviidav

pankrotimenetlus.

Asjaolu, et igas menetluses määrab kohus ärikeelu eraldi, kinnitab ka kohtute varasem

praktika. 11.11.2024. a Harju Maakohtu määrusega määrati ärikeeld isikule, kelle suhtes oli

kohus ka juba eelnevalt kohaldanud ärikeeldu1.

Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus on asja menetlemisel valesti kohaldanud

materiaalõiguslikke norme (PankrS § 91 lg 1 ja 2) ning rikkunud määruse tegemisel

menetlusõiguse normi (TsMS § 465 lg 8). Nimetatud rikkumised tõid kaasa väära kohtulahendi,

mida on võimalik kõrvaldada üksnes 09.12.2024. a kohtumääruse tühistamisega.

Taotlus

Määruskaebuse esitaja taotleb:

1) võtta menetlusse Maksejõuetuse teenistuse määruskaebus.

1 11.11.2024. a Harju Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-24-5328 p 1 ja 36; 23.10.2024. a Harju Maakohtu määrus

tsiviilasjas nr 2-23-14693 p 9 ja 24

6 (6)

2) tühistada Harju Maakohtu 09. detsembri 2024. a kohtumäärus ja saata asi tagasi

lahendamiseks Harju Maakohtusse.

Käesoleva määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (TsMS § 145 lg 1).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merili Ruul

järelevalve ekspert

Õigus allkirjastada tuleneb Maksejõuetuse teenistuse juhataja 06.05.2024 käskkirjast nr 12-5/2024/24-

004-1

Käesolevale määruskaebusele on lisatud järgmised lisad:

Lisa 1. Üldvolitus Maksejõuetuse teenistuse järelevalve eksperdile kohtutes esindamiseks