Raamleping

Digiallkirjad

1/6

1/5

Julgeolekutingimused

Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest:

1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted

2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

2.1.1. Kontrollitav isik – Töövõtja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.

2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.

2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.

2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille töövõtja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud töövõtja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil töövõtja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2.1.14. Töövõtja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav töövõtja määratud isik.

2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav töövõtja määratud isik.

Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Töövõtja õigused ja kohustused

3.1. Töövõtjal on õigus:

3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;

3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult.

3.2. Töövõtja kohustub:

3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt;

3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:

- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,

- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või

- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud;

3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid:

- sissepääsutaotluse (vt näidis) ja

- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku;

3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;

3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning töövõtja ja/või alltöövõtja nimetuse;

- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;

- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale;

- töövõtja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);

- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt:

- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);

3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;

3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee;

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;

3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus:

4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;

4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades;

4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub:

4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;

4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), töövõtja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted

5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui töövõtja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või töövõtja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

5/6

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS

[Registreerimisnumber]

[………..……] kuupäev

Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].

[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;

1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]

Aadress: [aadress]

Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]

Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]

2. jne

Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne töövõtja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui töövõtja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.

Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Sõidukid:

1. Registreerimisnumber Mark/mudel

2. jne

Töövõtja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

[Allkiri]

[Ees- ja perekonna nimi]

[Ametikoht]

Lisad: nõusolekud … lehel.

6/6

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA

KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

 (ees- ja perekonnanimi)

Isikukood:

Tööandja/Kaitseväele teenuse osutaja:

 (ärinimi ja registrikood)

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.

Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:

1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja  -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

( päev, kuu, aasta )[ allkirjastatud digitaalselt ] lubatud allkirjastada ka paberkandjal

12

Raamleping

Tallinn 08.11.2022 nr 2-2/22/770-1

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn ja Eesti Kaitsevägi, registrikood 70008641, Juhkentali 58, 15007 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar(edaspidi ostja), ühelt poolt

ja

A la Carte Uniforms OÜ, registrikood 11714702, aadress Töökoja tn 8, 10138 Tallinn, mida esindab volikirja alusel Kristiina Tikerpäe(edaspidi nimetatud müüja), teiselt poolt (edaspidi eraldi ja üksikult nimetatud pool ning koos ja ühiselt nimetatud pooled), sõlmisid heas usus käesoleva raamlepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas:

1. Lepingu ese ja sõlmimise alused

1.1. Leping sõlmitakse lähtudes hankemenetluse „Vormirõivaste tootmine“ (viitenumber 244919) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest (edaspidi HD) ning nimetatud riigihanke raames müüja poolt esitatud pakkumusest.

1.2. Ostja sõlmib lepingu müüjaga, tuginedes müüja pakkumusele, lepingus fikseeritud müüja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus müüja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest ostja ees vastutavaks müüja.

1.3. Müüja avaldab ja kinnitab, et:

1.3.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;

1.3.2. ta on lepingu ja riigihanke alusdokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.3.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.3.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate vms ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide vms pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on müüja kohustus ostjat sellest koheselt teavitada.

1.3.5. ostjale üleantava kauba või teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba või teenuse suhtes maksma panna.

1.4. Lepingu ese on kaup või teenus, mis on kirjeldatud riigihanke alusdokumentide tehnilistes kirjeldustes.

1.5. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub müüja ostjale müüma ning ostja kohustub kauba või teenuse vastu võtma ja müüjale tasuma kauba või teenuse ostuhinna rahas.

1.5. Kauba või teenuse liik ja spetsifikatsioon, täpsed tarnekohad ja tarneajad sätestatakse hankelepingutes.

1.6. Kaup või teenus peab vastama riigihanke alusdokumentidele ja müüja esitatud pakkumusele, mis on ühtlasi lepingu lahutamatuks osaks. Üleantav kaup või teenus peab vastama lepingu tingimustele, muuhulgas kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Lepingu tingimustele peavad vastama ka kauba juurde kuuluvad dokumendid ja pakend.

1.7. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, müüja riigihanke pakkumus ning selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused. Hankelepingutena on käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused vmt, millega võetakse rahaline kohustus.

1.8. Nende toodete osas, millel on ostjal veel kehtiv leping, kuid mis on hanke läbiviimise hetkel kaetud kehtiva raamlepinguga, alustab ostja toodete tellimist alles pärast olemasoleva (juba kehtiva) raamlepingu kehtivuse lõppemist või pärast mahu täitumist.

2. Lepingu täitmine

2.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid ostja vajaduse põhiselt. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta ostjat müüjalt kaupa või teenust ostma.

2.2. Esimese hankelepingu sõlmimisel tavavälivormide ostmiseks võetakse aluseks hankemenetluses esitatud majanduslikult soodsaim (enim punkte saanud) pakkumus ning selle hankelepingu projekti esitab ostja müüjale tutvumiseks riigihanke alusdokumentide hulgas. Esimene hankeleping sõlmitakse koos raamlepinguga ja see hakkab kehtima alates ostja poolsest lepingu allkirjastamisest ning kehtib kuni võlasuhte lõppemiseni. Hankelepingule kohalduvad kõik raamlepingu tingimused.

2.3. Esimesele hankelepingule järgnevad hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning vajadusel esitatakse minikonkursite käigus uus hankelepingu projekt. Kui hankelepingu maksumus on suurem kui 50 000 eurot ilma km-ta, sõlmitakse hankeleping kahepoolselt allkirjastatud dokumendina ning see jõustub alates ostja allkirjastamisest juhul kui müüja on saanud lepinguga minikonkurssi alusdokumentide koosseisus tutvuda.

2.4. Raamlepingute alusel toimub ostmine ostja valikul järgneva korra kohaselt:

2.4.1. Minikonkurss korraldatakse ja viiakse läbi juhul, kui riigihankes esitati mitu edukaks tunnistatud riigihanke pakkumust ja ostja ja müüja on sõlminud vastavas riigihanke osas lepingud mitme müüjaga ning lepingus ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi.

2.4.1.1. Ostja sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega.

2.4.1.2. Ostja toob välja minikonkursil selle minikonkursi tingimused, soovitavate kaupade/teenuste loetelu ja täpsustused, olemasolul kaupade/teenuse osutamise kohaletoimetamise/transportimise tähtaja jm vajalik info pakkumuse koostamiseks.

2.4.1.3. Müüja poolt esitatud minikonkursi pakkumus ei või olla esitatud ostjale vähem soodsamatel tingimustel, kui riigihanke pakkumuses esitatud.

2.4.1.4. Müüja poolt esitatud hinnapakkumus peab olema jõus vähemalt 30 kalendripäeva alates hinnapakkumuse esitamise hetkest.

2.4.1.5. Ostja võrdleb esitatud hinnapakkumusi ja vastavalt sätestatud hindamiskriteeriumite osakaaludele tunnistab edukaks enim punkte saanud pakkuja pakkumuse.

2.4.1.6. Hindamiskriteeriumiks minikonkursil on majanduslikult soodsaim(ad) pakkumus(ed) ning hindamine toimub alushankes sätestatud ja minikonkursis täpsustatud hindamise kriteeriumite alusel, mis on järgmised:

· Pakkumuse maksumus: 70% - 100%

· Tarneaeg: 0%-30%

· Kvaliteet: 0%- 30%*

*Hindamiskriteeriumiks valitakse kvaliteet juhul, kui minikonkursi käigus tuleb esitada tootenäidis või kui soovitakse hinnata pakutavate materjalide kvaliteeti. Tootenäidise ja materjalide kvaliteeti hinnatakse kvaliteedi hindamise töölehe alusel, kus nimetatakse hinnatav kriteerium ning kirjeldatakse, mis tingimustel on võimalik punkte saada. Juhul kui tootenäidis(t)e esitamist ei nõuta, esitab müüja enne tootma hakkamist ostjale kinnitamiseks tootenäidise(d). Näidise kinnitamine fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning selle valmistamisele kuluv aeg arvestatakse pakutava tarneaja sisse.

2.4.1.7. Ostja teavitab minikonkursi tulemustest kõiki lepingupartnereid, sh ka neid, kes minikonkursil hinnapakkumust ei esitanud ning tellib kauba või teenuse edukalt pakkujalt.

2.4.1.8. Juhul, kui müüja teavitab vahetult pärast hankelepingu sõlmimist lepingu täitmise võimatusest, on ostjal õigus osta soovitud kaubad või teenused uut minikonkurssi korraldamata minikonkursil paremusjärjestuselt järgmiselt raamlepingu partnerilt.

2.4.1.9. Juhul, kui võrdsete pakkumuste esitamise tõttu osutuks minikonkursil edukaks rohkem kui üks pakkumus, kasutatakse eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmist. Ostja edastab müüjale enne liisuheitmist liisuheitmise korra.

2.4.1.10. Ostja võib tagasi lükata kõik minikonkursil esitatud pakkumused järgmistel juhtudel: kui need on ostja jaoks ebamõistlikult kallid; kui minikonkursi toimumise ajal on ostjale saanud teatavaks andmed, mis välistavad või muudavad ostja jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi lõpuleviimise minikonkursi dokumentides esitatud tingimustel või hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu ostja varasematele vajadustele või ootustele; kui langeb ära vajadus minikonkursi järele põhjusel, mis ei sõltu ostjast või põhjusel, mis sõltub või tuleneb seadusandluse muutumisest, kõrgemalseisvate asutuste haldusaktidest ja toimingutest või muust taolisest korraldusest; kui ei esitata ühtegi vastavat pakkumust.

2.4.2. Minikonkursi korraldamine kasutades protsentuaalset jaotust:

2.4.2.1 Ostja võib kasutada protsentuaalset jaotust ning selle alusel edukate pakkujate väljavalimist juhul, kui tellimuse prognoositav kogumaksumus ületab hankelepingu sõlmimise piirmäära ning kui soovib korraga osta suuri koguseid eesmärgiga vähendada tootmisele kuluvat aega. Suurteks kogusteks peab ostja tellimusi alates 7000-st komplektist.

2.4.2.2 Minikonkurss korraldatakse ja viiakse läbi punktis 2.4.1 sätestatud korra kohaselt.

2.4.2.3 Ostja sätestab minikonkursi tingimustes mitme raamlepingupartneriga soovitakse hankelepingud sõlmida ning millise protsentuaalse jaotuse alusel jagatakse edukate pakkujate vahel paremusjärjestuse alusel ära tellitav kogus.

2.4.3. Juhul, kui riigihanke tulemusena väheneb lepingupartnerite arv üheni, toimub lepingu täitmine hinnapäringute alusel. Sel juhul lepivad Pooled kokku, et ostjal on õigus pakutud hindasid võrrelda turuhinnaga. Juhul kui hinnapakkumine ületab keskmist turul pakutavat hinda nimetatud kaubale/teenusele, on ostjal õigus osta teenus/kaup raamlepingu väliselt.

2.5. Müüja kohustused ja õigused:

2.5.1.  Müüja kohustub pakkuma lepingu kestuse perioodil sama kaupa või teenust, mille ta esitas riigihanke menetluses või selle täiendatud versiooni vastavalt ostja nõuetele.

2.5.2. Müüja kohustub esitama ostja nõudmisel koondväljavõtte MS Excel formaadis või ostjaga kokkuleppel muus formaadis 30 päeva jooksul pärast iga 6 kuu möödumist hankelepingu sõlmimisest ostetud kaupade või teenuste kohta (sh ostmise kuupäev, arve number, ostetud kaubagrupp, kauba/teenuse nimetus, kogus ja summa km-ta, ostude maksumus kokku km-ta jne), kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

2.5.3. Müüja kohustub ostja nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve vm) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui vastavasisuline informatsioon on esitatud enne lepingu sõlmimist, peab müüja kooskõlastama eelnevalt eespool nimetatud isikute vahetumise.

2.5.4. Müüja kohustub viivitamatult teavitama ostjat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest.

2.6. Ostja kohustused ja õigused:

2.6.1. vastama mõistliku aja jooksul kõikidele müüja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks;

2.6.2. jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist, kaupade osutamisega seotud dokumente;

2.6.3. konsulteerida vajadusel müüjaga lepingu esemega seotud küsimustes;

2.6.4. kontrollida müüja poolt esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.

3. Kauba pakend

3.1 Müüja on kohustatud tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba säilimise transportimisel ja ladustamisel muutumatul kujul.

3.2 Kauba pakendamisel ja markeerimisel tuleb järgida tehnilises kirjelduses toodud nõudeid.

4. Tarne-eelne kontroll ja tarne kontroll

4.1 Ostjal on õigus igal ajal müüja käest küsida kasutatavate materjalide näidiseid laskmaks materjale sõltumatute laborite poolt testida.

4.2 Tarne-eelne kontroll

4.3.1 Kauba tarne-eelse kvaliteedi kontrolli läbiviimise otsustab ostja vajaduspõhiselt.

4.3.2 Kauba kvaliteedi tarne-eelne kontroll toimub müüja territooriumil.

4.3.3 Tarne-eelsele kvaliteedile kontrollile kohalduvad järgmised tingimused: 

4.3.3.1 Müüja teatab e-posti teel ostjale valmidusest läbi viia tarne-eelne kontroll, edastades teate minimaalselt 30 kalendripäeva enne tarnetähtpäeva. Koos teatega annab müüja teada, missugused tehnilised võimalused on tal kontrolli protseduuride teostamiseks.

4.3.3.2 Ostja teatab müüjale e-posti teel 10 kalendripäeva jooksul alates müüja poolt edastatud teate kättesaamisest oma võimalustest tarne-eelsel kontrollil osaleda. Ostja ei ole kohustatud tarne-eelset kontrolli teostama. Pooled on kokku leppinud, et e-kirja teel saadetud teavitused loetakse kättesaaduks saatmisele järgneval tööpäeval. Pooled on kokku leppinud, et kui ostja teate saamisest 10 kalendripäeva jooksul müüjat ei teavita, siis tarne-eelset kontrolli ei toimu.

4.3.3.3 Kui ostja soovib viia läbi tarne-eelse kontrolli, annab ostja müüjale teada, milliseid protseduure ta läbi viia soovib ja pooled fikseerivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis läbiviidavad protseduurid ja selle teostamise aja.

4.3.3.4 Tarne-eelne kontroll ei pikenda lepinguga kokkulepitud tarneaega, välja arvatud juhul, kui tarne-eelset kontrolli ei läbitud.

4.3.3.5 Kui tarne-eelset kontrolli ei läbita, siis teavitab ostja müüjat sellest viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ning annab müüjale kauba lepingu tingimustega vastavusse viimiseks mõistliku lisatähtaja, mille kestus ei tohi üldjuhul ületada 60 päeva. Tähtaja saabumisel viiakse läbi teistkordne tarne-eelne kontroll.

4.3.3.6 Kui tarne-eelset kontrolli ei läbita ka teistkordsel sooritusel, on ostjal õigus ühepoolselt ilma hankelepingu täitmiseks täiendavat tähtaega andmata hankelepingust taganeda ja nõuda müüjalt leppetrahvi 10% ulatuses hankelepingu maksumusest.

4.3.3.7 Ostja kannab oma majutus- ja reisikulud esimese tarne-eelse kontrolli kohta enne tarnet. Kui tarne-eelset kontrolli ei läbita esimesel katsel, tasub müüja iga järgneva tarne-eelse kontrolli läbiviimise kulud ning ostja tarne-eelsel kontrollil osalemise reisi- ja majutuskulud maksimaalselt 4 inimesele kuni 3 päevaks.

4.3. Tarne kontroll

4.3.1. Ostja kontrollib kahe nädala jooksul alates üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest kauba kvaliteedi vastavust lepingutingimustele.

4.3.2. Tarne kvaliteedi kontrolli tegemisel lähtutakse tehnilise kirjelduse punktist 5.

4.3.3. Kui tarne kvaliteedi kontrolli tulemus on mitterahuldav, teavitab ostja müüjat kõnealustest kaubal esinevatest puudustest kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil mõistliku aja jooksul alates puuduste tuvastamisest. Kõnealuse teate esitamisega annab müüjale lepingu tingimuste nõuetekohaseks täitmiseks mõistliku lisatähtaja, mille kestus ei tohi üldjuhul ületada 60 päeva.

4.3.4. Kui tarne kvaliteedi kontrolli ei läbita ka teistkordsel sooritusel, on ostjal õigus ühepoolselt ilma hankelepingu täitmiseks täiendavat tähtaega andmata hankelepingust taganeda ja nõuda müüjalt leppetrahvi 10% ulatuses hankelepingu maksumusest.

5. Kauba üleandmine – vastuvõtmine

5.1. Kauba tarnimisele ja üleandmisele kohalduvad Incoterms 2020: DAP Eesti Vabariik tingimused. Täpne tarneaadress sätestatakse hankelepingutes või tellimiskirjades.

5.2. Kauba vastuvõtuaeg on esmaspäevast neljapäevani ajavahemikus 8.30–15.00, v.a rahvus- ja riigipühad ning nendele eelnevad tööpäevad ja iga kuu kolm viimast tööpäeva.

5.3. Müüja edastab ostjale tarneteate kauba üleandmisest vähemalt 5 tööpäeva enne planeeritavat tarnet hankelepingus nimetatud e-posti aadressile (koopia edastada e-posti aadressile [email protected]). Tarneteatesse märkida:

5.3.1. kauba nimetus;

5.3.2. hankelepingu (ostutellimus, tellimiskiri, jms) number;

5.3.3. riigihanke viitenumber;

5.3.4. tarnitav kogus, sh aluste, konteinerite jms arv;

5.3.5. logistilise ühiku mõõtmed;

5.3.6. pakendamise viis (kilepakend, võrkpakend, euroalusel jne);

5.3.7. veovahendi liik, millega saadetis tarnitakse, ja kogus (kaubik, veoauto jne);

5.3.8. spetsiifilised nõuded või vajadused saadetise mahalaadimiseks;

5.3.9. saadetise planeeritav üleandmise kuupäev ja kellaaeg;

5.3.10. sihtkoha tarneaadress.

5.4. Müüja annab kauba ostjale ning ostja võtab kauba vastu tarneteate vastuses kokkulepitud tingimustel.

5.5. Müüja esitab saatelehe koos tarneteatega või hiljemalt kauba üleandmise hetkel. Saatelehele märkida:

5.5.1. müüja andmed;

5.5.2. ostja andmed: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus/Kaitsevägi;

5.5.3. ostutellimuse number;

5.5.4. riigihanke viitenumber;

5.5.5. toote nimetus, tootekood ja kogus.

5.6. Müüja kohustub lisaks saatelehele andma ostjale üle kõik dokumendid, mis on vajalikud kauba vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks.

5.7. Hoidlasse tarnimise korral kontrollitakse alljärgnevat:

5.7.1 lepingust tulenevate nõuetega kooskõlas täidetud saatelehe olemasolu;

5.7.2 pakendil esinevate kahjustuste olemasolu;

5.7.3 koguste ja transpordipakendite nõuetele vastavus;

5.7.4 toodete vastavus transpordipakendile kantud märgistustele (toote nimetus, kogus, koodid ja muu sarnane).

5.8. Ostja vormistab üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt ning edastatakse ka müüjale.

5.9. Saatelehe puudumise korral on ostjal õigus vastav kaup enda valdusesse võtta, kuid üleandmine-vastuvõtmine loetakse toimunuks korrektse saatelehe kättesaamisel.

5.10. Ostjal on õigus keelduda kauba vastuvõtmisest juhul, kui kaup ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. Sellisel juhul peab müüja tagama nõuetekohase kauba tarnimise. Kuni selle ajani loetakse, et müüja viivitab tarnega.

6. Lepingu maksumuse ja maksetingimused

6.1. Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute maksimaalne kogumaksumus on 12 000 000 eurot käibemaksuta, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul. Raamlepingu sõlmimisega fikseeritakse tavavälivormide hinnad 12 kuuks. Peale 12 kuu möödumist esitatakse uued hinnad minikonkursite käigus.

6.2. Kauba üleandmisest ja veost tulenevad kulud kuni kauba üleandmiseni jäävad müüja kanda. Samuti kannab müüja kaubaga seotud kulud ja koormatised kauba üleandmiseni, v.a kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust.

6.3. Ostja kanda jäävad kauba vastuvõtmiseks, lepingu ettevalmistamiseks ja ostuhinna tasumiseks tehtavad kulud.

6.4. Müüja esitab lepingu alusel sõlmitud hankelepingu korral arve(d) iga hankelepingus nimetatud maksja kohta eraldi, kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

6.5. Müüja esitab e-arved (xml masintöödeldavas formaadis arve) järgmiste andmetega:

maksja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Järve 34a, 11314 Tallinn;

registrikood 70009764;

ostja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus;

ostja kontaktisiku nimi /täpsustatakse hankelepingus/;

lepingu number;

hankelepingu number (tellimuskiri, ostutellimus vmt);

riigihanke viitenumber: 244919

kauba kogus ja nimetus, ühiku hind ja muu vajalik info.

6.6. Ostja tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava kauba või teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 28 (kahekümne kaheksa) päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte poolt allkirjastatud vastuvõtuakt ja saateleht või poolte poolt allkirjastatud kvaliteedikontrolli akt ja saateleht. Ostjal on õigus keelduda arve tasumisest, kui talle või tema poolt volitatud kaupa/teenust vastuvõtvale isikule ei ole müüja poolt antud võimalust kaupa/teenust üle vaadata.

6.7. Ostja ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab müüja uue arve viie tööpäeva jooksul. Ostja ei maksa viivist arvelt, mille esitamata jätmise või valesti esitamise eest ei vastuta ostja.

6.8. Tasumine loetakse teostatuks ostja panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.

6.9. Ostja kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist müüja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib ostja tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

6.10. Vajadusel ja põhjendatud juhtudel on müüjal võimalik küsida ettemaksu kuni 30% ulatuses hankelepingu maksumusest. Ettemaksu põhjendamise kohustus on müüjal ja lõpliku otsuse võtab ettemaksu osas vastu ostja.

7. Vääramatu jõud

7.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks müüja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

7.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

7.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 kalendripäeva.

7.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

7.5. Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

7.6. Kui lepingu sõlmimise ajal kehtib riigis eriolukord või muu sarnane üldine olukord ja sellest tulenevalt ei ole pooltel võimalik lepingut nõuetekohaselt täita, võivad pooled kokku leppida muuhulgas tööde peatamises, lepingu tähtaja või vahetähtaegade, töömahtude või maksumuse muutmises. Eelnevat võivad pooled rakendada ka juhul, kui lepingu sõlmimise ajal on eriolukord lõppenud, kuid võib eeldada, et selle järelmõjud ei võimalda lepingut nõuetekohaselt täita. Pooled võivad kokku leppida lepingu ennetähtaegses lõpetamises, kui eriolukorrast või selle järelmõjudest tulenevalt on lepingu täitmine muutunud võimatuks. Lepingu lõpetamisel tasub tellija töövõtjale esitatud arve alusel lõpetamise hetkeks tehtud tööde eest, mis on aktiga üleantud ja vastu võetud. Lepingu poole nõudmisel peab teine lepingu pool tõendama, et lepingu täitmise takistus või võimatus on tingitud eriolukorrast või muust sarnasest üldisest olukorrast ja sellega kaasnevatest asjaoludest

8. Garantiikohustus

8.1. Lepinguga annab müüja igale kaubale garantii 60 kuud.

8.2. Garantii hakkab kehtima alates kauba kohasest üleandmise päevast ostjale.

8.3. Garantiiga on hõlmatud kõik kaubal garantiiajal ilmnenud puudused, arvestades seejuures loomulikku kulumist, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

8.4. Ostja kohustub müüjat teavitama kaubal ilmnenud puudustest kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.

8.5. Müüja kohustub puudustega kauba tasuta välja vahetama hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul alates ostja vastavasisulise põhjendatud garantiinõude kättesaamisest. Ostja kirjalikul nõusolekul võib see periood olla pikem.

8.6. Müüja kannab kõik puudustega kauba väljavahetamisega seotud kulud (sh transpordi jm kulud).

8.7. Garantiiajal välja vahetatud kaubale antakse algse garantiiga sama kestusega uus garantii.

9. Konfidentsiaalsus ja julgeolekutingimused

9.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada ostja huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

9.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub müüja mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem ostja kirjaliku nõusolekuta ostja konfidentsiaalset teavet. Müüja kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

9.3. Müüja kohustub mitte kasutama ostja kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid pärast lepingu ja selle lisade on ostja omand ja kui ostja nõuab, on müüja kohustatud talle need pärast lepingu lõppemist tagastama.

9.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

9.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on müüjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, kohustub müüja täitma kehtivaid julgeolekutingimusi, mis on lisatud lepingule. Juhul, kui müüja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, tuleb need eelnevalt kirjalikult kooskõlastada ostjaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused. Alltöövõtjate poolt julgeolekutingimused täitmise eest vastutab müüja.

9.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, ostjale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ostja sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

10. Kodifitseerimine

Müüja on kohustatud kodifitseerimisametkonnale esitama kauba kodifitseerimiseks vajaliku informatsiooni vastavalt lepingu lisale 3 ning edaspidi täiendava informatsiooni saamiseks vastama kodifitseerimisametkonnale esimesel nõudmisel.

11. Vastutus

11.1. Lepingu järgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral kannavad pooled teineteise ees vastutust vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

11.2. Kauba omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad üle müüjalt ostjale üldjuhul kauba nõuetekohasel üleandmisel/teenuse nõuetekohasel täitmisel, kui lepinguga ei ole kokku lepitud teisiti.

11.3. Müüja vastutab kauba või teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kui kauba lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (s.t et puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut ostjale.

11.4. Juhul, kui müüja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on ostjal õigus keelduda ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada müüjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase kauba üleandmiseni/teenuse osutamiseni ostjale loetakse müüja kauba üleandmisega/teenuse osutamisega viivitanuks.

11.5. Kaup või osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele muuhulgas, kui kaubal või osutatud teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, kaupa või teenuse osutamise käigus valminut ei ole võimalik kasutada selleks ettenähtud otstarbel, kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole pakitud kooskõlas lepingu tingimustega või puudub saateleht.

11.6. Ostja on kohustatud teavitama müüjat kirjalikult kauba või teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest (s.h kauba puudujäägist) 60 päeva jooksul, kui ostja või ostja volitatud isik kauba või teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest teada sai. Selles teates kohustub ostja nõudma müüjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks müüjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 60 päeva.

11.7. Juhul, kui ostja ei teata müüjale kaubal või teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, vabaneb müüja vastutusest kauba puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav (sh kui tegemist on varjatud puudusega).

11.8. Kui ostjale üleantav kaup või osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, on ostjal õigus nõuda müüjalt mittevastava kauba või teenuse asendamist lepingu tingimustele vastava kauba või teenusega.

11.9. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires.

11.10. Kauba või teenuse tähtaegselt üle andmata jätmise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt üle andmata kauba/osutamata teenuse maksumusest päevas iga üleandmisega viivitatud päeva eest kuid mitte rohkem kui 50% lepingu maksumusest.

11.11. Kui müüja rikub muud lepingu järgset kohustust kui tähtaegne tarnimine on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva kauba/teenuse maksumusest iga rikkumise puhul. Juhul, kui müüja ei asu täitma minikonkursi alusel sõlmitud hankelepingut on ostjal õigus nõuda kahju hüvitamist müüja poolt esitatud pakkumuse ja uue eduka pakkuja poolt esitatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses.

11.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on ostjal õigus nõuda ja müüjal kohustus maksta leppetrahvi kuni 3000 eurot iga vastava juhtumi korral.

11.13. Juhul, kui ostja viivitab arve tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25 % päevas, tingimusel, et viivitusest on ostjale teada antud 30 (kolmekümne) päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

11.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta ostjalt õigust nõuda müüjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

11.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.

11.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Ostjal on õigus arvestada ostja poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha müüjale tasumisele kuuluvast tasust.

12. Lepingu lõpetamise alused

12.1. Ostja annab lepingu(st) ülesütlemisel müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 60 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

12.2. Ostja ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab müüja ostjale mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku lepingu ülesütlemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine loetakse toimunuks ostja poolt ülesütlemisavalduse kättesaamisest.

12.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib ostja esitada müüjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemisavalduse või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ostja poolt ülesütlemisavalduse või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemisavaldust või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on ostja eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb ostja lepingu üles ostja lepingust. Sel juhul lõpeb leping ostja poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et müüja ei ole pakkunud ostjale kohast täitmist.

12.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda kui müüja on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui:

12.4.1. müüja rikub lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

12.4.2. müüja on jätnud ostja poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;

12.4.3. müüja edastab ostjale teate täitmisest keeldumise kohta;

12.4.4. müüja on ostjale esitanud valeteavet või võltsitud andmeid;

12.4.5. müüja rikub konfidentsiaalsuskohustust.

12.4.6. kohustuse rikkumine annab ostjale mõistliku põhjuse eeldada, et müüja ei täida kohustust ka edaspidi;

12.4.7. müüjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva kauba müügil või teenuste osutamisega;

12.4.8. müüjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning müüja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik.

12.5. Ostjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui müüja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess.

12.6. Ostjal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest müüjale vähemalt 90 kalendripäeva ette.

12.7. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantud võlaõigusseaduses sätestatud korras.

13. Kontaktisikud

13.1. Ostja kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on sõduri valdkonna kategooriajuht:

Robert Käsper

+372 5196 7323

E-post: [email protected]

13.2. Tellimuste esitaja on ostu projektijuht või ostja kontaktisiku poolt volitatud isikud.

13.3. Müüja kontaktisik lepingu jooksva täitmise osas on:

Kristiina Tikerpäe

+372 5156377

[email protected]

13.4. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

13.5. Kontaktisiku või muude andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele poolele viivitamata, hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Nimetatud teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

14. Lõppsätted

14.1 Käesolev leping jõustub ostja poolsest allkirjastamisest ning kehtib kuni 48 kuud õigusega pikendada lepingu kehtivust 84 kuuni või kuni eeldatava maksimaalse maksumuse täitumiseni.

14.1.1. Lepingu kehtivusaja pikendamisel saadab ostja müüjale vastavasisulise teate enne 48 kuu täitumist. Kui teadet ei saadeta, lõppeb leping 48 kuu täitumisel. Pikendamise vajaduse otsustab ostja ning kõigi raamlepingu osapoolte nõustumuse korral sõlmitakse kahepoolselt allkirjastatud raamlepingute muudatused.

14.2. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

14.3. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

14.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, väljaarvatud kui pooled on kokku leppinud teisiti.

14.5. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.

14.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

14.7. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus.

14.8. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

14.9. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

14.10. Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt mõlema poole poolt ning edastatud allkirjadega mõlemale poolele.

15 Lepingu lisad

Lisa 1. Tehniline kirjeldus

Lisa 1.1 Tavavälivormi jakk M09

Lisa 1.2 Tavavälivormi püksid M09

Lisa 1.3 Tavavälivormi müts M09

Lisa 1.4 Tavavälivormi kangas M09

Lisa 2. Julgeolekutingimused

Lisa 3. Kodifitseerimistingimused ning vorm

OSTJA:       MÜÜJA:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus   A la Carte Uniforms OÜ

Registrikood 70009764     Registrikood 11714702

Järve 34A, 11314 Tallinn    Töökoja tn 8, 10138 Tallinn

Eesti Kaitsevägi      

Registrikood 70008641    

Juhkentali 58, 15007 Tallinn 

(allkirjastatud digitaalselt)  (allkirjastatud digitaalselt)

Magnus-Valdemar Saar Kristiina Tikerpäe   

Peadirektor Volitatud esindaja