Leping

TOETUSMEETME RAKENDAMISE LEPING 11.1-23/24/465

Tallinn, kuupäev digiallkirjas

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või riiklik koordineerimisüksus), mida esindab

põhimääruse alusel peadirektori asetäitja Urmo Merila, ühelt poolt ja

Kliimaministeerium (edaspidi KLIM või programmioperaator), mida esindab põhimääruse

alusel kantsler Keit Kasemets, teiselt poolt,

edaspidi nimetatud ka eraldi pool ja koos pooled,

võttes aluseks Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa

Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise regulatsiooni artikli

4.9, riikliku koordineerimisüksuse ja Šveitsi Arengu- ja Koostööameti vahel 30. aprillil 2024.

aastal sõlmitud toetusmeetme lepingu artikli 4 ning Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. aasta

määruse nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise

tingimused ja kord“ § 2 lõike 2 punkti 4, § 3 lõike 3 punkti 3 ning § 6 lõike 2,

sõlmivad toetusmeetme rakendamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted ja lepingu ese

1.1. Leping on sõlmitud Šveitsi-Eesti koostööprogrammi 2022–2029 (edaspidi

koostööprogramm) toetusmeetme „Elurikkuse programm“ (edaspidi toetusmeede)

rakendamiseks.

1.2. RTK täidab koostööprogrammis riikliku koordineerimisüksuse ja makseasutuse ülesandeid

ning KLIM programmioperaatori ülesandeid.

1.3. Lepingu elluviimisel lähtutakse järgmistest dokumentidest:

1.3.1. Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike

ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele

mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkulepe ja selle lisa (edaspidi

raamkokkulepe);

1.3.2. Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu

valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise regulatsioon

(edaspidi Šveitsi regulatsioon);

1.3.3. riikliku koordineerimisüksuse ja Šveitsi Arengu- ja Koostööameti vahel sõlmitud

toetusmeetme leping;

1.3.4. Vabariigi Valitsuse 01.08.2024. a määrus nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti

koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi

koostööprogrammi määrus);

1.3.5. vastavalt raamkokkuleppe artikkel 2 lõike 1 punktile c Šveitsi koostatud teavitus- ja

teabekäsiraamat.

1.4. Toetusmeedet viiakse ellu ajavahemikul 01.05.2024 kuni 31.08.2028 (edaspidi

toetusmeetme abikõlblikkuse periood).

1.5. Toetusmeetme raames tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need tekivad toetusmeetme

abikõlblikkuse perioodil, välja arvatud Šveitsi regulatsiooni artikli 6.1 lõikes 3 nimetatud

juhul.

1.6. Kulud loetakse tekkinuks, kui

1.6.1 kaup on kätte saadud, teenus osutatud või töö tehtud;

1.6.2 kulu tekkimine on tõendatud koostööprogrammi määruse § 8 lõikes 2 nimetatud viisil;

1.6.3 kulu on tasutud.

1.7. Kui töö on tehtud, kaup on kätte saadud või teenus on osutatud toetusmeetme

abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, loetakse kulu abikõlblikuks, kui kulu tekkimise

aluseks olev dokument on väljastatud toetusmeetme abikõlblikkuse perioodile järgneval

kuul ning kulu on tasutud 30 kalendripäeva jooksul kulu aluseks oleva dokumendi

väljastamisest arvates.

2. Poolte kinnitused

2.1. Pooled kinnitavad, et seksuaalse ärakasutamise, kuritarvitamise ja ahistamisega ei lepita.

Pooled kinnitavad, et rakendatakse kõik mõistlikud ja piisavad meetmed, et vältida

koostööprogrammiga seotud isikute seksuaalset ärakasutamist, kuritarvitamist ja

ahistamist koostööprogrammiga seotud asutuste töötajate poolt. Riiklik

koordineerimisüksus reageerib seksuaalse ärakasutamise, kuritarvitamise ja ahistamise

teadete korral asjakohaselt, tagades puudutatud isiku(te) ohutuse ning rakendades ohutuse,

konfidentsiaalsuse, austuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

2.2. Pooled kinnitavad, et toetusmeetme rakendamisel lähtutakse isikuandmete töötlemisel

andmekaitseõigust reguleerivatest õigusaktidest.

2.3. Pooled kinnitavad, et juhinduvad tegevuste elluviimisel sotsiaalse kaasatuse põhimõttest ja

püüdlevad keskkonnasäästlike lahenduste kasutamisele.

3. Toetusmeetme eelarve

3.1. Toetusmeetme eelarve on 8 152 941,18 Šveitsi franki, millest Šveitsi toetus moodustab

kuni 85% ehk 6 930 000 franki ja riiklik kaasfinantseering vähemalt 15% ehk 1 222 941,18

Šveitsi franki. Toetusmeetme eelarve eurodes on 8 447 107,45, millest Šveitsi toetus

moodustab kuni 85% ehk 7 180 041,33 eurot ja riiklik kaasfinantseering vähemalt 15%

(edaspidi toetus) ehk 1 267 066,12 eurot.

3.2. Toetusmeetme eelarvest hüvitatakse vastavalt toetusmeetme lepingu lisale B

„Toetusmeetme eelarve“ programmioperaatori halduskulu. Programmioperaatori

halduskulust hüvitatakse muu hulgas riikliku koordineerimisüksuse kulud, mis on vahetult

seotud kontrollifunktsiooni täitmisega.

4. Toetusmeetme muutmine

4.1. Toetusmeedet võib muuta vastavalt Šveitsi regulatsiooni artiklile 4.12.

4.2. Programmioperaatoril on õigus muuta programmikomponente (sealhulgas

programmioperaatori halduskulu), kui on kumulatiivselt täidetud järgmised tingimused:

4.2.1. muudatus ei tohi olla vastuolus toetusmeetme kokkulepitud väljundite ja tulemustega;

4.2.2. muudatus ei tohi muuta toetusmeetme kestust;

4.2.3. muudatuse finantsmõju peab jääma järgmiste piiride sisse:

4.2.3.1. ühe programmikomponendi sees erinevate eelarveridade vahel ümberpaigutatud

vahendid moodustavad vähem kui 20% programmikomponendi esialgsest eelarvest

ja vähem kui 100 000 Šveitsi franki ehk 103 608,10 eurot ja

4.2.3.2. muudatusi ei tohi jagada osadeks eesmärgiga sellest piirangust kõrvale hoida.

4.3. Programmikomponente muudetakse programmikomponendi operaatori taotluse alusel.

4.4. Šveitsi toetuste bürood tuleb muudatusest teavitada järgmise hüvitistaotluse kaudu

vastavalt Šveitsi regulatsiooni artikli 8.2 lõikele 3 ning järgmise toetusmeetme

aastaaruande kaudu vastavalt Šveitsi regulatsiooni artiklile 4.13.

4.5. Programmioperaatoril on õigus muuta toetusmeetme lepingu lisas B „Toetusmeetme

eelarve“ programmioperaatori halduskulu eelarverea alamridu ehk kolmanda taseme

eelarveridu.

4.6. Punktides 4.2 ja 4.5 nimetatud programmioperaatori halduskulu muudatustest teavitab

programmioperaator riiklikku koordineerimisüksust enne e-toetuse keskkonna kaudu

makse saamiseks vajalike dokumentide esitamist.

5. Toetuse kasutamise tingimused

5.1. Toetuse kasutamisel lähtuvad pooled lepingu punktis 1.3. nimetatud õigusraamistikust.

5.2. Toetuse kasutamisel lähtuvad pooled riigiabi eeskirjadest ning teavitavad riigiabi või

vähese tähtsusega abi andmisest, kui see on asjakohane.

5.3. Toetusest rahastatakse üksnes neid kulusid, mis on abikõlblikud vastavalt Šveitsi

regulatsiooni 6. peatükile ja koostööprogrammi määruse §-ile 8.

5.4. Riiklik koordineerimisüksus kontrollib kulude abikõlblikkust valimipõhiselt vastavalt oma

tööprotseduuridele.

5.5. Hangete läbiviimisel lähtuvad pooled riigihangete seaduses, Šveitsi regulatsiooni 7.

peatükis ja koostööprogrammi määruse §-is 9 sätestatust.

5.6. Välislähetused väljapoole Bulgaariat, Horvaatiat, Küprost, Tšehhit, Ungarit, Leedut, Lätit,

Maltat, Poolat, Rumeeniat, Slovakkiat, Sloveeniat ning Šveitsi on abikõlblikud vaid

eelneval kokkuleppel Šveitsi toetuste bürooga. Erandkorras võib taotleda sellise

välislähetuse kooskõlastust ja kulude heakskiitmist pärast lähetuse toimumist.

5.7. Pooled täidavad ka muid koostööprogrammi määruse §-s 11 sätestatud kohustusi.

6. Poolte õigused, kohustused, ülesanded ja vastutus

6.1. Pooled täidavad lepingu punktis 1.3 nimetatud dokumentidest ja õigusaktidest tulenevaid

ülesandeid.

6.2. Pooled teevad koostööd toetusmeetme „Elurikkuse programm“ edukaks elluviimiseks ning

eesmärkide saavutamiseks.

6.3. Pooled teavitavad üksteist viivitamatult toetuse kasutamisega seotud takistustest, mis

mõjutavad või võivad mõjutada toetusmeetme elluviimist ning teevad endast oleneva

selliste takistuste kõrvaldamiseks.

6.4. Pooled vastutavad oma lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmise eest.

6.5. Toetuse abil soetatud vara kasutamisel ja säilitamisel nii toetusmeetme rakendamise ajal

kui ka peale toetusmeetme lõppemist lähtutakse toetusmeetme lepingu artiklist 10 ning

sama artikli alusel tehtud kokkulepetest.

6.6. Toetuse kasutamisega seotud dokumente tuleb säilitada kümme aastat toetusmeetme

lõppemisest arvates, kuid mitte kauem kui 3. detsembrini 2039. a.

6.7. Programmioperaatoril ja programmikomponendi operaatoril on õigus sõlmida

partnerlusleping Šveitsi toetusmeetme partneriga. Partnerluslepingu projekti ja selle

muudatused kooskõlastab programmioperaator või programmikomponendi operaator

eelnevalt riikliku koordineerimisüksusega.

7. Toetuse maksmine, hüvitistaotluse ja kuludokumentide esitamine

7.1. Maksete aluseks olevaid dokumente esitatakse koostööprogrammi määruse §-is 10

sätestatud korras.

7.2. Toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ hüvitatakse kulusid lihtsustatud kulude

hüvitamisviiside alusel järgmiselt:

7.2.1. Kaudsed kulud, mis on 15% iga programmikomponendi otsestest personalikuludest,

hüvitatakse programmikomponendi operaatorile ühtse määra alusel vastavalt

toetusmeetme lepingu lisale B „Toetusmeetme eelarve“. Kaudseteks kuludeks loetakse

toetusmeetme eelarves nimetatud kulud. Programmioperaatorile kaudseid kulusid ei

hüvitata.

7.2.2. Lihtsustatud kulude hüvitamise täpsemad tingimused, sealhulgas kaudsete kulude

hüvitamine elluviijatele ja partneritele, sätestatakse programmikomponendi tegevuste

rakendamise tingimuste käskkirjas või lepingus.

7.3. Kui kulu hüvitatakse kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel, ei hüvitata seda tegeliku

kuluna.

7.4. Programmioperaator esitab RTK-le programmioperaatori halduskulu 2025. aasta maksete

prognoosi hiljemalt koos esimese maksetaotlusega ja iga järgneva aasta maksete prognoosi

jooksva aasta 10. detsembriks. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas.

7.5. Programmioperaator esitab RTK-le maksete korrigeeritud prognoosi, kui makse erineb

esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra.

7.6. Enne esimese makse saamist esitab programmioperaator RTK-le e-toetuse keskkonna

kaudu dokumendi allkirjaõigusliku isiku volituse kohta.

7.7. Programmioperaator esitab hüvitistaotluse Šveitsi ette antud vormil

dokumendihaldussüsteemi kaudu riiklikule koordineerimisüksusele. Hüvitistaotlus hõlmab

eelmise hüvitisperioodi kulusid, mille riiklik koordineerimisüksus on makse

abikõlblikkuse kontrolli järel kinnitanud ja välja maksnud. Hüvitisperiood on jaanuar–

juuni (01.01–30.06) ja juuli–detsember (01.07–31.12), välja arvatud Šveitsi regulatsiooni

artikli 8.2 lõikes 4 nimetatud esimene ja viimane hüvitisperiood. Programmioperaator

esitab hüvitistaotluse kuue nädala jooksul hüvitisperioodi lõppemisest arvates.

8. Aruandlus

8.1. Programmioperaator koostab toetusmeetme aastaaruande, mis esitatakse Šveitsi ette antud

vormil ning sisaldab teavet aruandlusperioodil saavutatud tulemuste ning toetusmeetme

tegevus- ja finantsseisundi kohta.

8.2. Toetusmeetme aastaaruande aruandeperiood on üks kalendriaasta. Esimese aruande ning

toetusmeetme lõppemise kalendriaasta aruande puhul lähtutakse Šveitsi regulatsiooni

artikli 4.13 lõigetes 3 ja 5 sätestatud erisustest.

8.3. Programmioperaator esitab toetusmeetme aastaaruande riiklikule koordineerimisüksusele

hiljemalt üks nädal enne toetusmeetme aastaaruande Šveitsi toetuste büroole esitamise

tähtaega, mis on sätestatud Šveitsi regulatsiooni artikli 4.13 lõikes 4.

8.4. Riiklik koordineerimisüksus edastab toetusmeetme aastaaruande Šveitsi toetuste büroole

hiljemalt Šveitsi regulatsiooni artikli 4.13 lõikes 4 sätestatud tähtajaks.

8.5. Programmioperaator koostab toetusmeetme lõpparuande, mis esitatakse Šveitsi ette antud

vormil ning sisaldab võrdlust toetusmeetme kogu rakendamise perioodi tegelike ja

kavandatud tulemuste ja kulude osas. Samuti sisaldab toetusmeetme lõpparuanne häid

praktikaid ja saadud õppetunde.

8.6. Programmioperaator esitab toetusmeetme lõpparuande riiklikule koordineerimisüksusele

hiljemalt 31.08.2028. Pooltel on õigus põhjendatud juhul kokku leppida lõpparuande

hilisemas esitamises.

8.7. Riiklik koordineerimisüksus esitab toetusmeetme lõpparuande Šveitsi toetuste büroole

hiljemalt Šveitsi regulatsiooni artikli 4.14 lõikes 3 sätestatud tähtajaks.

8.8. Riiklik koordineerimisüksus võib teha programmioperaatorile ettepanekuid toetusmeetme

aasta- või lõpparuande täiendamiseks.

8.9. Riiklik koordineerimisüksus küsib programmioperaatorilt selgitusi ja teavet, mis on

vajalikud Šveitsi regulatsiooni artiklist 3.11 tuleneva koostööprogrammi aasta- ja

lõpparuande esitamiseks. Programmioperaator esitab selgitused ja teabe riikliku

koordineerimisüksuse määratud mõistlikuks tähtajaks.

9. Kontaktisikud ja teadete edastamine

9.1. RTK kontaktisik on Helena Musthallik, telefon 663 2073, e-post

[email protected];

9.2. KLIMi kontaktisik on Kairi Toiger, telefon 626 2931, e-post

[email protected];

9.3. Teateid edastatakse üldiselt e-posti teel.

10. Lepingu muutmine

10.1. Lepingut muudetakse poolte vahel sõlmitud kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse

lepingu lisana. Lepingu lisad on lepingu lahutamatud osad.

10.2. Kui üks pool on esitanud teisele poolele taotluse lepingu muutmiseks ning teine pool ei

ole lepingu muutmisega nõus, esitab teine pool sellekohase selgituse lepingu muutmist

taotlenud poole kontaktisiku(te) e-posti aadressile.

10.3. Toetusmeetme lepingu muudatused kehtivad toetusmeetme rakendamise lepingu

muudatustena, ilma et oleks vaja muuta toetusmeetme rakendamise lepingut.

10.4. Toetusmeetme muutmine vastavalt Šveitsi regulatsiooni artiklile 4.12 ei vaja täiendavat

toetusmeetme rakendamise lepingu muutmist.

11. Vaidluste lahendamine

Pooled lahendavad lepinguga seotud vaidlused Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt.

12. Lepingu jõustumine ja kehtivus

12.1. Leping jõustub selle allkirjastamisest mõlema poole poolt.

12.2. Leping kehtib kuni pooled on täitnud kõik oma lepingulised kohustused.

13. Poolte rekvisiidid ja allkirjad

Riigi Tugiteenuste Keskus Kliimaministeerium

663 8200 626 2802

[email protected] [email protected]

Lõkke 4, Tallinn Suur-Ameerika 1, Tallinn

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Urmo Merila Keit Kasemets