EKALi tagasiside krediiditeabe jagamise seaduse eelnõule

Rahandusministeerium

18.12.2024 nr 5

Eesti Krediidiandjate Liidu tagasiside krediiditeabe jagamise seaduse eelnõule

Lugupeetud Rahandusministeerium

Käesoleva kirjaga edastab kommentaarid ja tähelepanekud novembri keskel avalikustatud

krediiditeabe jagamise seaduse eelnõule MTÜ Eesti Krediidiandjate Liit (EKAL), mille liikmeteks

on Eesti suuremad pangavälised krediidiandjad (ESTO, IPF Digital, Creditstar Group, BB Finance,

Ferratum). Organisatsiooni peamisteks eesmärkideks on finantsteenuste sektori arendamine,

ausa konkurentsi tagamine ning regulatiivse raamistiku parandamine. Me soovime kaasa aidata

Eesti finantssektori õiglase, prognoositava, võrdse ja konkurentsivõimelise õigusraamistiku

edendamisele.

EKALi liikmetel on väga hea meel, et positiivse krediidiregistri loomiseks vajalik seaduseelnõu on

lõpuks valminud ning ka Eesti krediidiandjad saavad sarnaselt naaberriikides tegutsevatele

ettevõtetele ligipääsu finantsinformatsioonile, mis võimaldab teha senisest oluliselt enam

kvaliteetsemaid ja kiiremaid otsuseid.

Järgnevalt edastame oma tagasiside ja küsimused:

§ 7. Krediiditeaberegistris töödeldavad andmed

(4) Krediiditeaberegistrisse kantavate andmete täpsema koosseisu ja registri pidamise

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Kavandatava volitusnormi kohta on öeldud eelnõu seletuskirjas, et rahandusministri määruses

sätestatakse ka registri pidamisega seonduvad korralduslikud küsimused (nt teenusetaseme

kokkuleppe sõlmimine registripidaja ja krediiditeabe andja vahel). EKALi hinnangul on kindlasti

vajalik, et:

(1) volitusnormis (§ 7 lg 4) viidatud ministri määrus kehtestatakse piisava ajavaruga,

võimaldamaks seaduse rakendajatel sellega aegsasti tutvuda ja vajadusel oma tegevusi

kohandada;

(2) seletuskirjas viidatud teenusetaseme kokkuleppe põhitingimused sisalduksid juba ministri

määruses (või selle lisas). Sellisel juhul on registripidaja ja krediiditeabe andjate vahel sõlmitavate

kokkulepete tingimused olulises ulatuses ette prognoositavad, mis hõlbustaks krediiditeaberegistri

kiiremat ja laialdasemat kasutuselevõttu. EKALi liikmete jaoks on oluline, et krediiditeaberegistrile

ligipääsu saamine toimuks võrdsetel, ühetaolistel ja läbipaistvatel alustel ega takerduks

ajamahukatesse lepingueelsetesse läbirääkimistesse, kus osapooltel võivad olla erinevad

arusaamad, ootused ja (üllatus)tingimused.

§ 8. Krediiditeabe edastamine krediiditeaberegistrisse

(1) Krediiditeabe andja edastab registripidajale käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud

andmed pärast krediidilepingu sõlmimist, krediidilepingu muutmist või § 7 lõikes 1

nimetatud andmete muutumise korral, kuid mitte harvem kui üks kord ööpäevas.

Tegemist saab olema suhteliselt suuremahuliste andmete edastamisega, kuna hõlmab endas ka

krediidijäägi, lepingu muudatuste jms sellise teabe edastamist. Seega oleks parem, kui

turuosalised teaksid täpselt, mis ajaperioodil selline teabe edastus aset leiab. EKALi liikmete

hinnangul võiks see toimuda ilmselt öösel, et infosüsteemid sellega ka toime tuleksid ja päevased

muudatused oleksid sisse arvestatud.

Eelnõu või sellega hiljem kaasnev ministri määrus peaks käsitlema ka olukordi, kui andmed

osutavad registris ebaõigeks/ebatäpseks. Mis protsessi peaks järgima ebaõigete andmete

edastamise korral, kuidas toimub nende kustutamine jne. Nt krediidiandja X sisestab andmed isik

A kohta, kuid need osutavad valeks. Krediidiandja Y teeb valede andmete pinnalt otsuse. Vea

selgumisel, kuidas X parandab andmed? Kuidas Y saab aru andmete parandamisest? Kuidas

andmete parandamine peaks välja nägema - kas on võimalik ad hoc midagi muuta või see läheb

automaatselt süsteemi muudatusega ükskord ööpäevas?

§ 9. Krediidilepingu sõlmimise piirangutega isikute nimekiri

(2) Isik kantakse nimekirja kirjaliku avalduse alusel tähtajatult. Ühe aasta möödumisel

nimekirja kandmisest arvates on isikul õigus teha avaldus enda nimekirjast kustutamiseks.

EKALi hinnangul on sellise nimekirja loomine ülimalt tervitatav aga samas tuleks vältida nimekirja

demoniseerimist ehk see nimekiri ei peaks olema loodud tööriistana vaid “laenusõltlaste” jaoks

(nagu viidatud eelnõu seletuskirjas). Sellesse nimekirja kuulumine võiks olla kasulik ka neile, kel

puudub ettenähtavas tulevikus krediidivajadus, kuid kes soovivad end kindlustada võimalike

finantspettustega kaasnevate riskide eest. Samuti võiks nimekirja kandmisest olla huvitatud isik,

kelle arusaamisvõimes toimuvad perioodilised muudatused, kuid kellele ei ole (veel) seatud

eestkostet. Viimasel juhul aitaks nimekiri ennetada tahteavalduse kehtivusega seonduvaid

juriidilisi küsimusi ja vaidlusi.

Olemuslikult sarnaneks krediidilepingu sõlmimise piirangutega isikute nimekiri Eestis juba

kehtivale hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirjale. Sellest tulenevalt soovitab

EKAL rakendada mõlemale piirangute registrile sarnaseid toimimisprintsiipe (nt minimaalselt 6-

kuune nimekirjas viibimise tähtaeg ning loogika, mille kohaselt peab isik ise valima tähtaja, mille

möödumisel saab ta taotleda enda nimekirjast kustutamist).

(3) Avaldus nimekirja kandmiseks ja nimekirjast kustutamiseks esitatakse registripidajale

või krediidiandjale, kes edastab selle viivitamata registripidajale. Registripidaja on

kohustatud viivitamata arvates avalduse saamisest kandma isiku nimekirja või ta sealt

kustutama.

Sellise nimekirja pidamise vältimatuks eelduseks on selge reglement ning informatsiooni täpne

korrashoid. Nimekirja kandmisest ja kustutamisest peavad säilima logid, mis võimaldavad

vajadusel tõestada, kas laenulepingu sõlminud isik oli vastaval ajahetkel nimekirjas või mitte. Kui

laenuleping sõlmitakse nimekirjas oleva isikuga registripidaja süül (tehnilised tõrked vms), siis

peaks seadus määratlema selge vastutuse registripidajale.

Kokkuvõtteks

Täpsem ülevaade tarbija olemasolevatest kohustustest tõstab veelgi krediidivõimelisuse kontrolli

kvaliteeti ning välistab laenude väljastamise puuduliku laenuvõime või finantskäitumisega

isikutele. EKAL tervitab krediidiregistri valmimise mõtet, sest sarnane register on olemas juba

enam kui kahekümnes ELi liikmesriigis, teiste seas ka meie naaberriikides Lätis, Leedus, Soomes

ja Rootsis. Krediidiregistrit peetakse oluliseks vahendiks tarbijate ülemäärase võlgnevuse

vähendamisel ning see viib peagi ka võlgnike arvu vähenemiseni Eestis.

Täname võimaluse eest esitada omapoolsed kommentaarid ja oleme meeleldi valmis

igasuguseks koostööks registri loomisel.

Lugupidamisega

Siim Juks

Juhatuse liige

Eesti Krediidiandjate Liit