Ainuaktsionäri otsus

AS ALARA PÕHIKIRI

1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT

1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on AS ALARA.

1.2. Aktsiaseltsi asukoht on Eesti Vabariik, Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn,

Leetse tee 21.

2. AKTSIASELTSI TEGEVUSE EESMÄRK JA TEGEVUSALAD

2.1. Aktsiaseltsi tegevuse eesmärk on ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete ladestamise ning

käitluse tagamine, tulevastele põlvedele minimaalse kiirgusohuga elukeskkonna tagamine ning

ohtlike ja tavajäätmete ringkasutuse suurendamine Eestis.

2.2. Aktsiaseltsi tegevusaladeks on:

2.2.1. Paldiski endise tuumaobjekti haldamine ning Paldiski endise tuumaobjekti

ümberkujundamine vastavalt Eesti Vabariigi vajadustele;

2.2.2. Paldiski endise tuumaobjekti mittevajalike ja/või ohtlike rajatiste

konserveerimise ja ohutu demonteerimise plaanide väljatöötamine ja rakendamine;

2.2.3. Eesti Vabariigi ettevõtetes, tervishoiu- ja teadusasutustes tekkivate

radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmine nende käitlemiseks ja hoiustamiseks;

2.2.4. Eesti Vabariigi või Eesti Vabariigi poolt määratud isikute tellimusel ohtlike ja

tavajäätmete ning radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste projektide väljatöötamine ja

rakendamine;

2.2.5. Eesti Vabariigi või Eesti Vabariigi poolt määratud isikute tellimusel teenuste

osutamine radioaktiivsuse ja radioaktiivse saastatuse mõõtmise ning radioaktiivse

saastatuse desaktiveerimise valdkondades;

2.2.6. Muudele isikutele kui Eesti Vabariigile või Eesti Vabariigi poolt määratud

isikutele punktides 2.2.4 ja 2.2.5 nimetatud teenuse osutamine, milles see ei takista ega

piira punktides 2.2.1 - 2.2.5 nimetatud ülesannete täitmist;

2.2.7. Ohtlike jäätmete vastuvõtt ja jäätmete käitluse korraldamine;

2.2.8. Jäätmete ja neist toodetud materjalide müük.

3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD

3.1. Aktsiaseltsi miinimumkapital on kaks miljonit (2 000 000) eurot ja maksimumkapital

kaheksa miljonit (8 000 000) eurot. Miinimumkapitali ja maksimumkapitali piires võib

aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendada ja vähendada aktsiaseltsi põhikirja muutmata.

Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine toimub seaduses sätestatud korras.

3.2. Aktsiaseltsil on ühte liiki aktsiad ning aktsia nimiväärtus on ükssada (100) eurot. Iga

aktsia annab aktsionärile üldkoosolekul ühe (1) hääle.

3.3. Aktsiate eest võib tasuda nii rahaliste kui mitterahaliste sissemaksetega. Rahalised

sissemaksed tuleb tasuda aktsiaseltsi pangaarvele. Mitterahalisi sissemakseid hindab

aktsiaseltsi juhatus või juhatuse poolt määratud ekspert, kui asja hindamiseks on olemas üldiselt

tunnustatud ekspert. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollib audiitor ja esitab

oma arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab äriseadustikus sätestatud nõuetele.

Hindamisel võetakse aluseks asja või õiguse harilik väärtus.

3.4. Aktsiaseltsi reservkapitali suurus on üks kümnendik (1/10) aktsiakapitalist.

3.5. Aktsiaseltsi aktsiaid võõrandatakse ja koormatakse seaduses sätestatud korras.

4. AKTSIASELTSI JUHTIMINE

4.1. Aktsiaselts rakendab juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja

vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruande

koosseisus.

4.2. Aktsiaseltsi juhtimisel lähtutakse omaniku ootustest, kus sätestatakse Aktsiaseltsi

strateegilised ja finantseesmärgid, arvestades riiklikes arengukavades ja muudes dokumentides

sätestatut.

4.3. Aktsiaseltsi juhtorganiteks on:

4.3.1. aktsionäride üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek);

4.3.2. nõukogu;

4.3.3. juhatus.

4.4. Nõuded Aktsiaseltsi juhtorganite liikmetele

4.4.1. Aktsiaseltsi juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

(1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

(2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

(3) kellel on ärikeeld;

(4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

(5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;

4.4.2. Punkti 4.4.1 alapunktides (1)-(4) nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast

pankroti välja kuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või

kahju hüvitamist.

4.4.3. Punkti 4.4.1 alapunktis 5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle

karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

4.4.4. Lisaks punktis 4.4.1 loetletud piirangutele ei või Aktsiaseltsi nõukogu liikmeks

olla isik, kellel on riigi osalusega äriühinguga sisuline huvide konflikt, mille allikaks

võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

(1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja

kes ei ole Aktsiaseltsi aktsionär;

(2) on Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või

usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole Aktsiaseltsi aktsionär;

(3) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis

tegutseb Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole Aktsiaseltsi aktsionär;

(4) on Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja

arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või Aktsiaseltsiga samasse

kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Aktsiaseltsi aktsionär;

(5) omab Aktsiaseltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise

osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku

juhtorganisse, kes on Aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja

või tellija.

4.4.5. Punkti 4.4.4 tähenduses loetakse seotud isikuks abikaasa, registreeritud

elukaaslane, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob punktis 4.4.4 nimetatud isikuga

ühine majapidamine.

4.5. Aktsiaselts ei või maksta toetusi ega teha annetusi.

5. ÜLDKOOSOLEK

5.1. Aktsionär teostab oma õigusi üldkoosolekul, mis on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan.

Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.

5.2. Vähemalt üks kord aastas, kuid mitte hiljem kui nelja (4) kuu jooksul majandusaasta

lõppemisest, tuleb pidada korraline üldkoosolek. Korraline on üldkoosolek, mille päevakorras

on majandusaasta aruande kinnitamine.

5.3. Üldkoosolek kutsutakse kokku ja määratakse päevakord vastavalt äriseadustikus

sätestatud nõuetele.

5.4. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid vastavalt äriseadustikus sätestatud

tingimustele järgides äriseadustikus sätestatud häälteenamuse nõudeid.

5.5. Üldkoosolek toimub osaluse valitseja asukohas.

5.6. Üldkoosoleku pädevuses on:

5.6.1. aktsiaseltsi põhikirja muutmine;

5.6.2. aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;

5.6.3. vahetusvõlakirjade väljalaskmine;

5.6.4. nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine ning nõukogu liikmetele

makstava tasu suuruse määramine;

5.6.5. audiitori valimine;

5.6.6. erikontrolli määramine;

5.6.7. majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;

5.6.8. aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise

otsustamine;

5.6.9. nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine,

õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi

esindaja määramine;

5.6.10. teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustamine,

samuti aktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamise

või võõrandamise otsustamine;

5.6.11. nõukogu töökorra ja nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate

kulude katmise korra kehtestamine;

5.6.12. omaniku ootuste kehtestamine, millega määratakse strateegilised ja

finantseesmärgid ning selle uuendamine vähemalt igal kolmandal aastal;

5.6.13. muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

5.7. Kui aktsiaselts omandab osaluse tütarettevõtjas, peab üldkoosolek kehtestama

tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtted. Üldkoosolek võib otsustada, et

tütarettevõtjal peab teatud otsuste tegemiseks olema emaettevõtja üldkoosoleku või nõukogu

nõusolek.

6. NÕUKOGU

6.1. Aktsiaseltsi tegevust planeerib, aktsiaseltsi juhtimist korraldab ning juhatuse tegevuse

üle teostab järelevalvet nõukogu, mis koosneb kolmest (3) kuni neljast (4) liikmest. Nõukogu

liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast,

nimetamiskomitee ettepanekust riigivaraseaduse tähenduses ning vajadusest tagada

äriseadustikus sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine.

6.2. Nõukogu liige valitakse vastavalt riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete

nimetamiskomitee ettepanekule üldkoosoleku otsusega kuni viieks (5) aastaks. Nõukogu

liikmete valimisel ja tagasikutsumisel lähtutakse äriseadustikus sätestatud korrast.

6.3. Üldkoosolek valib nõukogu liikmete hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.

Nõukogu esimehe valimisest ja vahetumisest tuleb viie (5) kalendripäeva jooksul teatada

äriregistri pidajale.

6.4. Nõukogu liige on kohustatud oma töö korraldamisel lähtuma üldkoosoleku poolt

kinnitatud nõukogu töökorrast.

6.5. Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi strateegia, strateegiaga kaasneva üheaastase tegevuskava,

aastaeelarve ja finantsplaani, mis on koostatud üldkoosolekult eelnevalt saadud sisendi pinnalt

ja lähtuvalt aktsionäri poolt kinnitatud punktis 5.6.12 nimetatud omaniku ootuste dokumendist.

6.6. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel äriseadustikus sätestatud tehingute

tegemiseks ja tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest.

Üldkoosolek ei või piirata nõukogu pädevust igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate

tehingute üle otsustamisel.

6.7. Nõukogu koostab majandusaasta aruande juurde ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu

on aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud,

ülevaatega koos näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud

tasude summa.

6.8. Nõukogu korraldab juhatuse liikme värbamise, valib ja kutsub tagasi juhatuse liikme,

arvestades põhikirja ja nõukogu töökorda.

6.9. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord

kolme kuu jooksul. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku vastavalt äriseadustikus sätestatule.

Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt viis (5) tööpäeva.

6.10. Nõukogu koosolek on pädev vastu võtma otsuseid vastavalt äriseadustikus sätestatud

tingimustele järgides äriseadustikus sätestatud häälteenamuse nõudeid. Häälte võrdsel

jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl.

6.11. Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata.

6.12. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab osaluse

valitseja ainuaktsionäri otsusega, arvestades äriühingu spetsiifikat.

6.13. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui riigivara seadusest või Vabariigi

Valitsuse seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võib määrata suurema tasu. Nõukogu

liikmele võib määrata täiendava tasu seoses tema osalemisega auditi komitee või muu nõukogu

organi tegevuses.

6.14. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja

nõukogu organi tegevuses.

6.15. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust talle hüvitist ei maksta.

6.16. Nõukogu koosseis, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu suurus

avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

7. JUHATUS

7.1. Juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Aktsiaseltsi

juhatus on üheliikmeline (edaspidi: juhataja).

7.2. Juhataja valitakse kuni viieks (5) aastaks.

7.3. Juhataja peab esitama nõukogule vähemalt kord kvartalis ülevaate aktsiaseltsi

majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt aktsiaseltsi

majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega

seotud olulistest asjaoludest.

7.4. Juhatajale makstakse tasu üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui

juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid aktsiaseltsile vajalikke

ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse

liikme lepingus.

7.5. Juhatajale võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava

tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures peab arvestama aktsiaseltsile seatud eesmärkide

täitmist ning aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja aktsiaseltsi turupositsiooni. Majandusaasta

jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatajale eelmisel majandusaastal

makstud nelja (4) kordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel

majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu.

7.6. Juhatajale võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel

enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatajale

tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

7.7. Juhatajale võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste

perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures

hüvitis kuus ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.

7.8. Juhataja õigused ja kohustused aktsiaseltsi juhtimisel sätestatakse juhataja

ametijuhendis ja juhatajaga sõlmitavas juhatuse liikme lepingus.

8. AUDIITOR JA SISEKONTROLL

8.1. Audiitor(id) nimetatakse ja nende arv määratakse vastavalt seadusele.

8.2. Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise vastavalt seadusele,

et avastada võimalikult varakult aktsiaseltsi tegutsemist ohustavad asjaolud.

Sisekontrollisüsteem on aktsiaseltsi juhtimisel rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele

suunatud terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada:

8.2.1. õigusaktidest kinnipidamise;

8.2.2. vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest

juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest;

8.2.3. aktsiaseltsi tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel;

8.2.4. aktsiaseltsi tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni

kogumise, säilitamise ja avaldamise.

8.3. Aktsiaselts on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori

teenust audiitorühingult, kui vähemalt kaks kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta

bilansipäeva seisuga on riigivara seadusest sätestatust suuremad.

8.4. Aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori

teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib juhatuse ja nõukogu hinnangul osutuda

majanduslikult otstarbekaks. Sellekohane otsus tuleb vastu võtta nõukogu poolt ja eelnevalt

kooskõlastada üldkoosolekuga.

8.5. Osaluse valitsejal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt

juhitava asutuse struktuuriüksust.

8.6. Kui Aktsiaselts peab audiitortegevuse seaduse § 99 kohaselt moodustama

auditikomitee, siis avalikustab ta oma veebilehel viivitamata teated äriühingu tegevust

puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest.

9. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE

9.1. Aktsiaseltsi majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

9.2. Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduses sätestatud nõuetele

vastavalt finantsplaani, mis on aluseks aktsiaseltsi eelarve koostamisel.

9.3. Aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab

vastama punktis 9.2 nimetatud finantsplaanile, riigieelarve seaduses sätestatud

eelarvepositsiooni ja netovõlakoormuse reeglitele ning kehtestatud piirangutele.

9.4. Aktsiaselts kinnitab ja esitab registripidajale nelja kuu jooksul majandusaasta

lõppemisest arvates auditeeritud majandusaasta aruande vastavalt riigivara seaduses sätestatule.

Majandusaasta aruanne koostatakse ja kinnitatakse seaduses sätestatud korras.

9.5. Majandusaasta aruandes antakse ülevaade hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku

ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta, aktsiaseltsi tegevuse oluliste

majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamõjude ning võimalike muude oluliste mõjude kohta,

mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmi. Koos majandusaasta aruandega esitatakse

ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu tegevust aruandeperioodil planeerinud,

juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse

liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse juhatuse liikmele

makstud punktis 7.5 nimetatud täiendav tasu.

9.6. Aktsiaseltsi majandusaasta kasumi jaotamise otsustab üldkoosolek vastavalt seadusele.

9.7. Juhatus võib nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne

majandusaasta aruande kinnitamist teha aktsionärile ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni

poole ulatuses summast, mida võib aktsionärile jaotada.

9.8. Aktsiaselts avalikustab oma veebilehel:

9.8.1. majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja

rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate

kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;

9.8.2. majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude

aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali

majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;

9.8.3. punktis 9.5 nimetatud majandusaasta aruande (sh ülevaate jätkusuutliku ja

vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta) ja nõukogu aruande samal ajal

registrile esitamisega.

10. LÕPPSÄTTED

10.1. Aktsiaseltsi lõpetamine, likvideerimine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine

toimub seadusega sätestatud korras. Aktsiaseltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui

üldkoosoleku otsuse või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti.

AINUAKTSIONÄRI OTSUS

Ärinimi: Aktsiaselts A. L. A. R. A.

Registrikood: 10462309

Aadress: Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Leetse tee 21, 76806

Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik

Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – kliimaminister

Häälte arv: 8 629

Tallinn 20.12.2024 nr 1-3/24/44

AS A. L. A. R. A. aktsiakapitali suurendamine ja

põhikirja kinnitamine

AS A. L. A. R. A. ainuaktsionär Eesti Vabariik, mida esindab aktsiate valitseja kliimaminister

Yoko Alender, arvestades Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 korraldusega nr 257 antud nõusolekut,

võttis vastu alljärgnevad otsused:

1. Äriseadustiku § 298 lg 1 punkti 1 alusel, arvestades aktsiaseltsi A. L. A. R. A. nõukogu

ettepanekuid ning vajadust viia aktsiaseltsi A. L. A. R. A. põhikiri vastavusse aktsiaseltsi

ülesannete ja ainuaktsionäri ootustega, muuta aktsiaselts A. L. A. R. A. ärinimeks AS

ALARA, kinnitada AS ALARA põhikiri (lisatud) ning tunnistada kehtetuks aktsiaselts

A. L. A. R. A. ainuaktsionäri 09.06.2022. a otsusega nr 1.1-5/22-044 kinnitatud põhikiri.

2. Äriseadustiku § 298 lg 1 punkti 2 alusel suurendada aktsiaseltsi A. L. A. R. A.

aktsiakapitali 2 066 600 euro võrra summani 2 929 500 eurot 20 666 uue 100-eurose

nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkida aktsiaid, tasudes selle eest

mitterahalise sissemaksega Kliimaministeeriumi valitsemisel oleva riigivara (hariliku

väärtusega 2 066 628,96 eurot) üleandmise teel. Aktsiate nimiväärtust ületav summa 28,96

eurot loetakse ülekursiks. Mitterahalise sissemakse esemeks on Ida-Viru maakonnas

Narva-Jõesuu linnas Auvere külas asuv Kauri kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr 465850, katastritunnus 85101:012:0130, sihtotstarve jäätmehoidla maa,

pindala 122 935 m2, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV12101) koos kinnistul

paiknevate hoonete ja rajatistega.

3. Määrata Eesti Vabariigi poolt omandatavate, punktis 2 nimetatud uute aktsiate valitsejaks

Kliimaministeerium.

4. AS-il A. L. A. R. A. korraldada otsusest tulenevate muudatuste kandmine äriregistrisse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Saata: AS A. L. A. R. A., Rahandusministeerium, nõukogu liikmed: Tarmo Lindemann, Reelika

Runnel, Kalle Viks

Vabariigi Valitsus

KORRALDUS

19. detsember 2024 nr 257

Volitus Aktsiaseltsi A. L. A. R. A. aktsiakapitali suurendamiseks

ja riigivara üleandmine

Riigivaraseaduse § 5 lõike 1, § 37 lõike 2 punkti 2, § 51 punkti 1 ja § 76 lõike 3 punktide 4 ja

5 alusel:

1. Volitada kliimaministrit riigivara valitsejana otsustama ainuaktsionäri otsusega

Aktsiaseltsi A. L. A. R. A. aktsiakapitali suurendamine 2 066 600 euro võrra summani

2 929 500 eurot 20 666 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima

aktsiad, tasudes selle eest mitterahalise sissemaksega Kliimaministeeriumi valitsemisel oleva

riigivara (hariliku väärtusega 2 066 628,96 eurot) üleandmise teel. Aktsiate nimiväärtust ületav

summa 28,96 eurot loetakse ülekursiks.

2. Anda nõusolek Kliimaministeeriumi valitsemisel oleva, Ida-Viru maakonnas Narva-

Jõesuu linnas Auvere külas asuva Kauri kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr 465850, katastritunnus 85101:012:0130, sihtotstarve jäätmehoidla maa, pindala

122 935 m2, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV12101) Aktsiaseltsile A. L. A. R. A.

mitterahalise sissemaksena üleandmiseks.

3. Kehtestada, et kõik uued aktsiad märgib ainuaktsionärina Eesti Vabariik, keda esindab

Kliimaministeerium.

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär