Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Advokaadibüroo Matteus

[email protected]

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Austatud vandeadvokaat

GECEN OÜ, registrikood 14703426, lepingulise esindajana edastasite

Rahandusministeeriumile 20.11.2024 taotluse (edaspidi ka järelevalveteade) seoses AS Saarte

Liinid lihthankemenetlusena korraldatud riigihankega "Rohuküla sadama Lõunabasseini

kaitserajatiste rekonstrueerimise ja olemasolevate lainemurdjate varede lammutamise

ehitusprojekti koostamine" (viitenumber 284686).

Järelevalveteates juhite tähelepanu, et hankija on riigihanke alusdokumentide hulka lisatud

hankelepingu projekti eritingimuste punktis 1.15 sätestanud, et 10 tööpäeva jooksul lepingu

sõlmimisest arvates peab olema töövõtjal tsiviilvastutuskindlustus. Tsiviilvastutuskindlustuse

hüvitise ehk kindlustussumma minimaalne piirmäär on märgitud hankelepingu projekti

eritingimuste punktis 1.16 ja selleks on 1 000 000 eurot, sh omavastutus maksimaalselt 5000

eurot (p 1.17). Selgitate järelevalveteates, et GECEN OÜ hinnangul on hankelepingu

eeldatavat maksumust arvestades tegemist ebaproportsionaalse lepingutingimusega RHS § 3

p 1 ja 2 mõttes. GECEN OÜ esitas pakkumuse lootuses, et nõutud kindlustus õnnestub

edukaks osutudes saada hankelepingus märgitud 10 tööpäeva pikkuse perioodi jooksul alates

hankelepingu sõlmimisest. Küll aga ilmnes päringute teostamisel, et see ei ole võimalik Eestis

kindlustusteenust osutatavate kindlustuspakkujate poolt ning välismaise kindlustusandja

poliisi hinnaküsimiseks ei olnud lihthankemenetluses enam piisavalt aega. Lisaks märgite, et

hankija teabevahetuse teel antud vastuse puhul on tegemist üldsõnaliste põhjendustega ega

anna vastust küsimusele, miks on nõutud just 1 000 000 euro suurust tagatist, aga mitte

väiksemat.

Kokkuvõtvalt olete seisukohal, et hankija on käesoleva riigihanke läbiviimisel rikkunud RHS

§ 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Hankelepingu projekti eritingimuste p

1.16 on selgelt ebaproportsionaalne ning konkurentsi piirav RHS § 3 p 1 ja 2 kohaselt. Sellest

tulenevalt taotlete riigihanke viitenumbriga 284686 tühistamist.

Selgitame, et avalik võim on õigustatud tegutsema (ja sekkuma õigussuhetesse) üksnes siis,

kui seadus annab selleks selge pädevuse ja volituse. Seetõttu võib avaliku võimu poolne

sekkumine toimuda ainult seadusega kindlaks määratud tingimustel, korras ja ulatuses.1

1 Vt RKHKm nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo nr 3-3-1-41-00, p 4; RKHKo nr 3-3-1-43-12, p 19.

Teie 21.11.2024

Meie 20.12.2024 nr 12.2-1/5191-2

2

Rahandusministeeriumi pädevus ning volitused riigihankealase järelevalve teostamisel on

sätestatud RHS 9. peatükis, mille kohaselt on Rahandusministeeriumil ulatuslik

kaalutlusõigus igakordselt otsustada, kas järelevalvemenetlust algatada ja millist seaduses ette

nähtud järelevalveabinõud rakendada. RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt teostab

Rahandusministeerium avalikes huvides riiklikku ning haldusjärelevalvet RHS-i ja selle

alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Järelevalvemenetluses kontrollitakse hankija

tegevuse õiguspärasust, kuid järelevalvemenetlust ei tehta hankija tegevuse otstarbekuse

kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamiseks (RHS § 203 lg 2).

RHS § 205 lg 1 p 1 kohaselt võib Rahandusministeerium alustada järelevalvemenetluse

põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul

ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele ja puuduvad RHS § 206

lg-s 1 nimetatud asjaolud. Lisaks võib järelevalvemenetluse jätta alustamata ka RHS § 206 lg-

s 2 sätestatud juhtudel. RHS § 206 lg 2 p 1 kohaselt võib Rahandusministeerium jätta

järelevalvemenetluse alustamata, kui järelevalveteate esitaja ei ole RHS §-s 189 ette nähtud

tähtaja jooksul kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust riigihangete

vaidlustuskomisjonile (VaKo). Riigihangete järelevalvemenetluse eesmärgiks ei ole pakkujate

subjektiivsete õiguste kaitsmine, vaid pakkujal tuleb oma subjektiivseid õigusi kaitsta

vaidlustusmenetluse kaudu. Juhul kui huvitatud isik leiab, et riigihanke alusdokumentides

kehtestatud nõuded ja/või lepingu tingimused rikuvad tema õigusi ja/või kahjustavad tema

huve, tuleks huvitatud isikul esitada vastavasisuline vaidlustus VaKo-le RHS § 189 lg 2 p 1

alusel hiljemalt kaks tööpäeva enne lihthankemenetluses osalemise pakkumuste, taotluste või

ideekavandite esitamise tähtpäeva. Vaidluse korral peab hankija suutma põhjendada, et

riigihankes kehtestatud tingimused on koostatud lähtudes hankija objektiivsetest ja tegelikest

vajadustest ning ei ole põhjendamatult konkurentsi piiravad.

Rahandusministeeriumi esindaja tutvus järelevalveteates esitatuga ja riigihangete registris

avaldatud andmetega ning pöördus järelevalveteates tõstatud küsimuses telefoni teel hankija

esindaja poole selgituste saamiseks hankelepingu projektis kehtestatud eritingimuste p 1.16

kohta. Hankija esindaja selgitas, et kuivõrd kogu ehitusobjekti maksumus on 6 miljonit eurot

ja tegemist on tervikuna kõrge riskitasemega vesiehitusobjektiga, kus võivad ohud ja kahjud

tekkida väga lihtsalt ning riskide realiseerumisest tulenev võimalik kahju võib olla väga suur,

siis sellest lähtuvalt sai määratud selline tsiviilvastutuskindlustuse minimaalne piirmäär.

Rahandusministeeriumi hinnangul esineb praegusel juhul RHS § 206 lg 2 p-s 1 sätestatud alus

järelevalvemenetluse alustamata jätmiseks, kuivõrd GECEN OÜ ei ole kasutanud õigust

vaidlustada riigihanke alusdokumente tähtaegselt VaKo-s. Selgitame täiendavalt, et

vaidlustuse esitamise võimaluse minetamisel ei ole Rahandusministeeriumile järelevalveteate

esitamine reeglina põhjendatud. Seadusandja on RHS-i vastuvõtmisel pidanud oluliseks

eristada järelevalvemenetlust vaidlustusmenetlusest. Hankeasjades näevad HKMS § 268 lg 1

ja VaKo põhimääruse § 1 ette kohustusliku kohtueelse menetluskorra VaKo-s. Riigihankega

seonduvate vaidlusküsimuste lahendamiseks järelevalveorgani kaasamine olukorras, kus

huvitatud isikul oli tagatud reaalne võimalus kohtulikule või kvaasikohtulikule kaitsele, ei ole

kõige paremas kooskõlas seadusest tuleneva järelevalve eesmärgi ja ulatusega.2 RHS § 205 lg

1 rõhutab, et järelevalvemenetlus viiakse läbi üksnes avaliku huvi kaitseks. Järelevalve

ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust ja

halduskohtumenetlust hankeasjades.3 Sisuliselt tooks see kaasa järelevalvemenetluse kaudu

tähtajatute vaidlustuste esitamise.

2 Vt Riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 6. 3 RHS eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 139.

3

Jättes riigihanke alusdokumendi või hankija otsuse tähtaegselt VaKo-s vaidlustamata ning

initsieerides seeasemel Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel hankijale ettekirjutuse

tegemise, saavutaks riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud ettevõtja võimaluse minna

mööda RHS-is ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks õiguskindluse ja

õigusrahu suhtes lubamatu.4 Riigihanke alusdokument, nagu ka hankija üksikud otsused ja

toimingud, on ennekõike vaidlustusmenetluse esemeks. Ka Eesti kohtud on mitmes

kohtuasjas märkinud, et juhul, kui hanke alusdokumendid on jäänud õigeaegselt

vaidlustamata, ei ole võimalik nende õigusvastasusele hiljem tugineda (vt Tallinna

Ringkonnakohus 12.10.2011 otsus nr 3-08-2294 p 12; Riigikohus 17.10.2019 otsus nr 3-16-

1603 p 6).

Lähtudes eeltoodud asjaoludest ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 2 p-st 1

ja lg-st 3, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta esitatud järelevalveteate ajendil

riigihanke viitenumbriga 284686 üle järelevalvemenetlust.

Vastuseks järelevalveteates esitatule märgime täiendavalt järgmist. Rahandusministeerium

möönab, et käesoleva riigihanke alusdokumentide hulka lisatud hankelepingu projekti

eritingimuste punktis 1.15 ja 1.16 seatud tsiviilkindlustuse nõue summas 1 000 000 võis olla

käesoleva riigihanke/hankelepingu eeldatavat maksumust arvestades ebaproportsionaalne,

millega võib olla riivatud RHS §-is 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, ent

sellele vaatamata puuduvad Rahandusministeeriumil selle kohta piisavad andmed ja faktiline

alus järeldamaks, et nimetatud riive võis antud juhul mõjutada riigihanke lõpptulemust.

RHS § 46 lg-st 1 tuleneb, et riigihankest huvitatud ettevõtjal on õigus saada riigihanke

alusdokumentidega seotud selgitusi või riigihanke alusdokumentide selgitamist võimaldavad

dokumente. Kohtupraktikas on sedastatud, et enne pakkumuse tegemist hanke

alusdokumentide kohta selgituste küsimine on pakkujal lasuv elementaarne hoolsusnõue (vt

TlnRKo 30.08.2011, nr 3-11-1452, p 17). GECEN OÜ on enne pakkumuse esitamise tähtaega

seda hoolsusnõuet järginud, kuid soovitame edaspidi riigihanke alusdokumentidega

seonduvate vaidlusküsimuste lahendamiseks pöörduda õigeaegselt VaKo poole, et vältida

RHS-ga tagatud kaebeõiguse minetamist. Järelevalveteates märgitud hankija teabevahetuse

teel antud üldsõnalise selgituse osas nõustume, et see oleks võinud olla põhjalikumalt

motiveeritud, et miks just sellise suurusega tsiviilvastutuskindlustuse nõue on riigihankes

esitatud (arvestades ka hankija hilisemat selgitust kogu ehitusobjekti maksumuse kohta).

Samas leiame, et asjaolu, kas nii suur tsiviilvastutuskindlustuse nõue on hankelepingu eseme

suhtes proportsionaalne ning kohane ja vajalik, on eelkõige vaidlustusmenetluse esemeks.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et nõutava tõendi eesmärgist lähtuvalt peab nõue olema

eelkõige proportsioonis võimaliku ettenähtava kahjuga, mis võib hankelepingu rikkumisega

kaasneda. VaKo praktikas on rõhutatud, et vajadusel peab hankija põhjendama, millest võib

tuleneda sellises mahus kahju, mille hüvitamise vahendeid ta pakkujatelt või taotlejatelt

eeldab.5 Riigihankes kehtestatud tingimuste proportsionaalsuse ja põhjendatuse üle toimuvas

õigusvaidluses on hankijal kohustus veenvalt põhistada tingimuse õiguspärasust ning

vastavust hankelepingu esemele. Selliselt saab riigihangete vaidlustuskomisjon õigusvaidluse

4 M. Antonov. RHS § 206 komm. 9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.

Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2019. 5 RHS § 100 lg 1 p 2 komm 16. RHS kommenteeritud väljaanne, 2020.

4

poolte välja toodud argumentide ja tõendite põhjal selgitada välja, kas tingimused vastavad

hankelepingu esemele ja on sellega proportsionaalsed või mitte.

Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest.

Analüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning arvestame sellega riskianalüüside ja plaanilise

järelkontrolli tööplaanide koostamisel.

Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna

juristi Kertu Kuiv’a poole (tel: 58851394, e-post: [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Kertu Kuiv 5885 1394

[email protected]