Kontrolliakti edastamine

20.12.2024 kontrolliakt nr 12.2-4/1 riigihangete teostamise kontrollimise kohta

Tapa Vallavalitsuses

Kontrollimise alus: Rahandusministeeriumi 04.04.2023 kiri nr 12.2-1/2459-1

Hankija nimi: Tapa Vallavalitsus

Hankija registrikood: 75033477

Hankija õiguslik vorm: kohaliku omavalitsuse üksus

Hankija esindusõiguslik isik: vallavanem Riho Tell

Kontrolliperiood: 01.01.2022 – 31.12.2022

1. Kontrollimise eesmärk ja ulatus

1.1. Kontrollimisele kuulus Tapa Vallavalitsuse (edaspidi ka: hankija) riigihangete seaduses

(RHS) sätestatud nõuetest kinnipidamine riigihangete korraldamisel ajavahemikul

01.01.2022 – 31.12.2022.

1.2. Kontrollimise eesmärgiks oli muuhulgas tuvastada, kas hankija on korraldanud nõuetekohased

riigihanke menetlused; kas hankija on riigihanke osadeks jaotamisel järginud osadeks jaotamise

korda; kas hankelepingute sõlmimine ja muutmine on toimunud nõuetekohaselt; kas erandlike

hankemenetluste liikide (väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlused) valik on olnud

õiguspärane.

1.3. Järelevalvemenetluses kontrollitakse üksnes hankija tegevuse õiguspärasust.

Rahandusministeeriumi poolt läbiviidav järelevalvemenetlus ei hõlma hankija tegevuse

otstarbekuse kontrollimist ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamist (RHS §

203 lg 3).

1.4. Rahandusministeeriumil on õigus anda soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja

rikkumiste ärahoidmiseks. Soovitused ja juhised võivad sisalduda järelevalvemenetlust

lõpetavas dokumendis (RHS § 210), sh valimipõhises järelevalvemenetluses koostatavas

kontrolliaktis (RHS § 205 lg 4 p 3).

1.5. RHS-is sätestatud korrast kinnipidamist on kontrollitud riigihangete registris (edaspidi ka:

eRHR) avaldatud andmete ning hankija poolt edastatud dokumentide ja

järelevalvemenetluse käigus antud selgituste alusel.

1.6. Kontrolliaktis esitatud maksumused on märgitud ilma käibemaksuta.

1.7. Kontrollivisiit toimus 09.07.2024 veebikohtumisena „Teams“ rakenduse vahendusel. Kontrolliakti

projekt edastati hankijale esmakordselt tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks 05.07.2024.

Hankija esitas omapoolsed selgitused kontrolliakti projektile 14.10.2024, nõustudes

kontrolliakti projektis tehtud märkuste, tähelepanekute ja soovitustega ning lubades järgida

edaspidi selles toodud selgitusi ning ettepanekuid põhjalikult ja hoolsalt. Hankija esitatud

selgitused on esitatud kontrolliaktis konkreetse tähelepaneku kirjelduse juures.

2. Kokkuvõte järelevalvemenetluse tulemustest

2.1. Järelevalvemenetluse käigus tuvastati hankija tegevuses puudusi seoses:

2.1.1. vale riigihanke menetluse liigi valikuga/hankelepingu sõlmimisega nõutud menetlust

korraldamata:

a) audiitorteenuse tellimine, korraldamata lihthange.

b) katendi taastusremont, korraldamata lihthange.

2 (23)

2.1.2. riigihanke õigusvastase osadeks jaotamisega ja kohase riigihanke menetluse korraldamata

jätmisega:

a) kütuse ostmine;

b) toiduained;

c) asendushooldusteenus;

d) soojusenergia ostmine;

d) pesupesemise teenus;

e) sideteenus;

f) võrguteenus;

g) reisikorraldusteenus.

2.2. Hankija tegevuses tuvastati puudusi ka seoses hankeplaani koostamise ja muudetud hankeplaani

veebilehel avalikustamisega ning alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete puhul võrreldavate

pakkumuste võtmata jätmisega.

2.3. Lisaks on hankijale tehtud tähelepanekud ja antud soovitused seoses tähtajatute lepingute ja

lepingute tagasiulatuva sõlmimisega ning riigihangete registris andmete esitamisega.

3. Riigihangete seaduses sätestatud korrast kinnipidamise kontrollimine

3.1. Hankekord ja hankeplaan

RHS § 9 lg 1 kohaselt peab avaliku sektori hankija kehtestama organisatsioonisisese hankekorra,

kui tema ühes (eelarve)aastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav

kogumaksumus ületab 80 000 eurot või ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab

500 000 eurot. Vastavalt RHS § 4 p-le 16 on riigihange hankija poolt igasuguse asja ostmine,

teenuse, sh sotsiaal- ja eriteenuse, tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või

kontsessioonilepingu sõlmimine. Järelikult võetakse RHS § 9 lg-s 1 toodud riigihangete aastase

kogumaksumuse arvutamisel arvesse kõik hankija eelarveaastal (majandusaastal) tehtavad

soetused, mille puhul ei ole tegemist RHS §-des 11-12 sätestatud eranditega. Hankekorra

kehtestamise kohustus on seotud eelarveaastas planeeritavate asjade, teenuste ja ehitustööde

riigihangete eeldatava kogumaksumusega, mistõttu hankekorra kehtestamise eeldus on täidetud ka

siis, kui algselt kavandatud asjade, teenuste või ehitustööde riigihangete hilisem tegelik väärtus

osutub planeeritust madalamaks. Seejuures tuleb riigihangete aastase kogumaksumuse saamiseks

kokku liita mitte üksnes siseriiklikku piirmäära ületavate, vaid mistahes maksumusega

riigihangete planeeritavad maksumused, sh allapoole lihthanke piirmäära jäävate riigihangete

maksumused1.

Tulenevalt RHS § 9 lg-st 6 on hankekord ja hankeplaan avalikud. RHS § 9 lg-st 8 tulenevalt

avaldab hankija iga-aastase hankeplaani oma veebilehel viivitamata pärast selle kinnitamist.

Rahandusministeerium märgib, et hankija riigihangete läbiviimise aluseks olev Tapa valla

hankekord (edaspidi hankekord), mis on vastu võetud 13.02.2019 Tapa Vallavalitsuse määrusega

nr 1, vastab üldiselt RHS § 9 lg-s 4 sätestatud nõuetele, kuid Rahandusministeeriumil on

tähelepanekud iga-aastase hankeplaani kehtestamise ja selle muutmise kohta. Hankija 2022. aasta

hankeplaan on kinnitatud Tapa Vallavalitsuse 20.04.2022 korraldusega nr 194. Hankekord ja

2022. aasta hankeplaan on avalikustatud valla veebilehel. Rahandusministeeriumil puudub info,

kas hankija on hankeplaani muutnud, kuivõrd selle kohta puudub viide valla veebilehel. Samuti ei

tuvastanud kontrollija sellekohast korraldust valla dokumendiregistris. Hankija hankekorra § 4

1 vt K. Härginen. RHS § 9 komm. 18 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2019

3 (23)

reguleerib riigihangete planeerimist. Hankekorra § 4 lg 1 kohaselt kajastatakse hankeplaanis

riigihanked, mille eeldatav maksumus on vähemalt 5000 eurot ja lg 6 kohaselt muudetakse

hankeplaani vastavalt vajadusele, sh pärast lisaeelarvete kinnitamist. Hankekorra § 4 lg 7 sätestab,

et hankeplaan ja selle muudatused avalikustatakse valla veebilehel.

Järelevalvemenetluses leidis tuvastamist, et 2022. aasta hankeplaanis ei kajastu kõik 2022. aastal

hankija poolt riigihangete registris korraldatud riigihanked. Hankija on riigihangete registris

alustanud 2022. aastal 36 riigihanke menetlust. Hankeplaanis on märgitud 25 riigihanget, sh 12

väikehanget, 5 lihthanget, 1 ideekonkurss, 5 avatud hankemenetlust ja 2 sotsiaalteenust. Siinkohal

märgime, et hankeplaanis on märgitud neist vaid 11 riigihanke menetlust, mis on 2022. aastal

korraldatud ka riigihangete registris. Ülejäänud 2022. aastal riigihangete registris alustatud 25

riigihanget hankija 2022. aasta hankeplaanis ei kajastu.

Selgitame, et nii hankekord kui iga-aastane hankeplaan on riigihankeõiguse põhiprintsiipidest

tulenevalt avalikud dokumendid, mille vaba ja piiranguteta elektrooniline kättesaadavus tagab

huvitatud isikute võrdse kohtlemise, hankekorralduse kontrollitavuse ja läbipaistvuse ning

olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel (RHS § 3). Läbipaistev peab olema

nii riigihanke menetlus ise kui ka hankija toimingud, mis eelnevad riigihanke menetlusele,

sealhulgas riigihanke planeerimine.

Lisaks soovib Rahandusministeerium juhtida hankija tähelepanu hankekorra § 10 reguleeritud

sotsiaal- ja eriteenuste hanke korraldamise kohta. Nimelt sätestab hankija hankekorra § 10 lg 3

järgmist: (3) Hanke korraldamisel, mille eeldatav maksumus jääb vahemikku 5 000 eurost kuni

300 000 euroni ja eriteenuste puhul 5000 eurost kuni 60 000 euroni, tuleb konkurentsi ära

kasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine, selleks tuleb

teha ettepanek pakkumuse esitamiseks vähemalt kahele isikule.

Hankekorra § 10 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel võib teha

ettepaneku pakkumuse esitamiseks ühele isikule, kui teenuse osutamisel puudub konkurents ning

puuduvad võimalused ettepaneku tegemiseks kahele isikule. Käesolevas lõikes sätestatud korras

saadud pakkumuses esitatud teenuste hind peab olema mõistlik ning põhjendatud.

Rahandusministeeriumi hinnangul on eeltoodud regulatsioon liiga ebamäärane ja jääb

arusaamatuks, mille alusel hankija otsustab, et kas tegemist on näiteks mõistliku ja põhjendatud

hinnaga.2 Samuti ei selgu, kes seda otsustab ja kas koostatakse selle kohta kirjalik põhjendus

sarnaselt hankija hankekorra § 9 lg-s 4 sätestatule, mis reguleerib alla lihthanke piirmäära jääva

hanke korraldamist.

Hankija kommentaar: Hankekorra muutmine on meil päevakorras olnud mõnda aega. Enne uut

hankeperioodi on plaanis vastavalt kontrollaktis esitatud täpsustustele üle vaadata ja muuta

hankekord ning üle vaadata asutusesiseselt tegevuskava hankeplaani muutmiseks hankeperioodi

jooksul.

Soovitame hankijal hankekorra ja hankeplaani muutmisel ning avalikustamisel tutvuda ka

Rahandusministeeriumi hankekordade analüüsiga, mis on kättesaadav Rahandusministeeriumi

veebilehel: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/kasulik-teave#analuusid-

ja-uuringu.

2 Riigikohtu kriminaalkolleegium 28.06.2024 kohtuotsuse punktis 62 on sedastatud: Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65

kohaselt on turuhind kohalik keskmine müügihind. Keskmise müügihinna mõistest tuleneb, et üldjuhul ei ole turuhinda võimalik

kindlaks teha pelgalt ühe hinnapakkumise alusel.

4 (23)

3.2. Raamatupidamise väljavõtte põhjal tuvastatud RHS rikkumised

3.2.1. Riigihanke eeldatava maksumuse määramine. Vale hankemenetluse liigi valik.

Riigihangete seaduse eelnõu seletuskirjas 3 on märgitud, et kõikides registris alustavates

riigihangetes tuleb registrile esitada riigihanke eeldatav maksumus, sest teabe registrile esitamine

on oluline nii järelevalve töö hõlbustamiseks kui ka selleks, et register saaks juba enne hanketeate

avaldamist teha automaatkontrolli, et hankija ei valiks kogemata vale hankemenetlust või

riigisisest hankemenetlust või liiga lühikest pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega kui

eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga. Eeldatava maksumuse

määramine on oluline nii õige riigihanke liigi valimiseks, kui ka vajadusel hankija kaitseks,

lükkamaks tagasi pakkumusi, mis ületavad hankija rahalisi võimalusi.

Riigihanke eeldatava maksumuse määramise ja riigihanke osadeks jaotamise reeglid on sätestatud

RHS 1. ptk 5. jaos. RHS § 23 lg 3 kohaselt peab hankija lähtuma riigihanke eeldatava maksumuse

arvestamisel riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast

hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel. Riigihanke eeldatava maksumuse

hulka tuleb arvestada hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu

hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist

(RHS § 23 lg 2 p 1).

Vastavalt RHS §-le 25 võetakse ehitustööde hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel

lisaks ehitustööde eeldatavale maksumusele arvesse ka ehitustööde tegemiseks vajalike hankijalt

pakkujale üleantavate asjade ja osutavate teenuste eeldatav maksumus üleandmise hetkel.

Just sellest, milliste piirmäärade sisse jääb hankelepingu eeldatav maksumus, sõltub milliseid

menetlusreegleid peab hankija RHS §-de 15-17 kohaselt riigihanke läbiviimisel järgima. Piirmäära

ja menetlusreeglite kohaldamine sõltub omakorda hankelepingu esemest, nt kas tegemist on

teenuste või ehitustööde tellimisega, asjade ostmisega või kontsessiooni andmisega. 4

Tapa Vallavalitsus on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 2 tähenduses. RHS § 15 lg 1 kohaselt

peab avaliku sektori hankija kohaldama hankelepingu sõlmimisel RHS 3. ptk 1. jaos (§-s 125)

sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab

seda, kuid on väiksem kui riigihanke piirmäär. Asjade ja teenuste hankelepingu korra on lihthanke

piirmääraks 30 000 eurot (RHS § 14 lg 1 p 1) ning ehitustööde hankelepingu korral 60 000 eurot

(RHS § 14 lg 1 p 2). Alla RHS § 14 lg-s 1 sätestatud lihthanke piirmäära jääva soetuse puhul tuleb

hankijal lähtuda RHS-i 1. peatükis ja enda hankekorras sätestatust.

Järelevalvemenetluses tuvastati järgnev:

1. e-RHR-s avaldatud väikehanke „Tapa vallale audiitorteenuse tellimine“, viitenumber

254952, tulemusel on hankija sõlminud 1. kuni 4. osas hankelepingud, mille

kogumaksumuseks on 42 700 eurot. Väikehanke avaldamisel eRHR-s on hankija

märkinud hankelepingu eeldatavaks maksumuseks 25 000 eurot.

2. eRHR-is avaldatud väikehankes „Tamsalu Paide mnt katendi taastusremont“,

viitenumber 250903, on hankija määranud riigihanke eeldatavaks maksumuseks 75 000

eurot. Hankija on riigihanke tulemusel sõlminud töövõtulepingu nr 4-2/22/17-1, mille

maksumuseks on 66 620,76 eurot.

3 RHS-i eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri lk 45. 4 Raude, M-J. § 14 kommentaar 3, lk 185. M. Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura

2019.

5 (23)

Esitatud pakkumuste maksumused ületasid lihthanke piirmäära mõlemas riigihankes. Sellest võib

järeldada, et hankijal oleks pidanud pakkumuste avamisel tekkima põhjendatud kahtlus, et ta on

valinud riigihanke korraldamiseks vale menetlusliigi. Punktis 2 nimetatud riigihankes oleks

hankija pidanud juba hanke avaldamisel märkama, et eeldatava maksumuse korral (antud juhul

75000 eurot), tuleb korraldada väikehanke asemel ehitustööde lihthange vastavalt RHS § 14 lg 1

p-le 2.

RHS § 215 lg 1 näeb ette, et hanke- või raamlepingu sõlmimine on karistatav väärteo korras, kui

lepingu sõlmimisele on küll eelnenud mõni RHS-s reguleeritud menetlus, kuid tulenevalt RHS-s

sätestatust oleks lepingu sõlmimisele pidanud eelnema teist liiki menetlus. 5 Seega peab hankija

nimel hankelepingut sõlmiv isik enne lepingu sõlmimist iga kord veenduma, et lepingu

sõlmimisele on eelnenud nõuetekohane menetlus, st et RHS-st tuleneva kohustuse korral on

korraldatud hankemenetlus või mõni nn erimenetlustest ja menetlusliigi valik on olnud

õiguspärane. 6

Hankija kommentaar: Audiitorteenuse tellimisel on Tapa Vallavalitsus korraldanud väikehanke

hangete keskkonnas 2022.aastal. Osa võttis ainult üks pakkuja, kellega ka sõlmiti teenuste

osutamise leping. Leping lõppeb 30.06.2026. Lepingu ülesütlemine on lepingus määratletud

vastavate tingimustega ja selline tegevus oleks majanduslikult ebamõistlik. Uus hange

audiitorteenuse korraldamiseks kuulutatakse välja 2025.aastal. Siis järgitakse hoolikamalt

riigihanke menetluse liigi valikut.

Soovitame hankijal edaspidises hankepraktikas riigihangete menetlemisel arvestada sellega, et kui

pakkumused ületavad riigihanke eeldatavat maksumust, ületades ühtlasi ka RHS §-s 14 ette nähtud

piirmäärasid, tuleks riigihanke menetlus RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks tunnistada või

pakkumus(e)d tagasi lükata, kui hankija on tagasilükkamise aluse ette näinud riigihanke

alusdokumentides.

Olukorras, kus kõigi pakkumuste maksumused ületavad oluliselt hankelepingu eeldatavat

maksumust, on äärmiselt tõenäoline, et hankija on eksinud eeldatava maksumuse määramisel.

Samas juhul, kui hankija on lähtunud riigihanke eeldatava maksumuse määramisel RHS-is

sätestatust, sh järginud § 23 lg-id 3 ja 8 ning suudab objektiivselt tõendada, et on määranud

riigihanke eeldatava maksumuse õigesti (näiteks lähtus hankija eeldatava maksumuse määramisel

eelnevalt läbi viidud turu-uuringust), võiks menetluse jätkamine olla lubatud. Seda isegi juhul, kui

menetluse tulemusel sõlmitava hankelepingu maksumus ületaks piirmäära, millest lähtuvalt

hankija valis hankelepingu sõlmimiseks korraldatava menetlusliigi. Samas peab hankija sellises

olukorras menetluse jätkamist väga hoolikalt kaaluma ja seda eriti juhul, kui hankija on menetluse

läbi viinud alla rahvusvahelist piirmäära oleva hankemenetluse reeglite järgi, aga menetluse

tulemusel sõlmitava hankelepingu maksumus ületaks rahvusvahelist piirmäära.7

Järelevalvemenetluses ei ole leidnud tõendamist, et hankija on määranud audiitorteenuse

tellimiseks korraldatud väikehankes eeldatava maksumuse õigesti.

5 Antonov, M. § 215 kommentaar 5, lk 1198. M. Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Juura 2019. 6 Antonov, M. § 215 kommentaar 7, lk 1199. M. Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Juura 2019. 7 Korduma kippuvad küsimused (KKK) rubriigis „Riigihanke määratlemine ja eeldatava maksumuse määramine“,

küsimus nr 4. Arvutivõrgus kättesaadav: https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/korduma-kippuvad-

kusimused#riigihanke-maaratlem.

6 (23)

3.2.2. Riigihanke õigusvastane osadeks jaotamine ja kohase riigihanke menetluse korraldamata

jätmine.

RHS § 14 lg 1 p 1 kohaselt on lihthanke piirmäär asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000

eurot. RHS § 14 lg 2 p 1 kohaselt on asjade või teenuste hankelepingu, Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV 6. – 15. jaotises või Euroopa Parlamendi nõukogu direktiivi

2014/25/EL XVII lisa 6. – 15. jaotises nimetatud eriteenuste hankelepingu, Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk

1-64) IV lisa 6. – 15. jaotises nimetatud eriteenuste kontsessioonilepingu ja ideekonkurssi korral

60 000 eurot. Piirmääradest sõltub, milliste menetlusreeglite järgi tuleb riigihange läbi viia, ning võib

sõltuda ka see, millise rangusastmega riigihanke korraldamise üldpõhimõtted sisustada.8

Hankelepingu perioodi ning hangitavate kaupade ja teenuste tehnilise kirjelduse põhinäitajaid

teadmata ei ole võimalik riigihanke eeldatavat maksumust piisavalt täpselt hinnata ja RHS §-s 14

sätestatud piirmäärade ületamise või mitteületamise, samuti piirmääraga seotud erinõuete täitmise

vajalikkuse üle tõsikindlalt otsustada.9 Oluline on, et hankija määratud eeldatav maksumus ei oleks

liiga madal, sest see võib tingida vale hankemenetluse liigi valiku, ega liiga kõrge, sest see võib

tingida pakkumuse maksumuse põhjendamatult madalaks pidamise.10 RHS § 23 lg 3 kohaselt peab

hankija lähtuma riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel riigihanke alustamisele vahetult

eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise

hetkel. Mida volatiilsem on riigihanke objekti hind, seda lühemana tuleks käsitleda ka eeldatava

maksumuse tuvastamise ja riigihanke alustamise vahelist aega.11

Ühtegi riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut ei või kasutada riigihanke

teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke eeldatava maksumuse

arvestamine on RHS-is sätestatust tulenevalt võimalik mitmel meetodil ja nendest meetoditest

vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus võrdne kas lihthanke, riigihanke või

rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära, peab hankija arvestama riigihanke

eeldatava maksumuse selle meetodi alusel (RHS § 23 lg 8). Seega on hankelepingu (riigihanke)

eeldatava maksumuse määramine prognoosotsus. Kuigi hankija ei ole selleks kohustatud, saab

hankija korraldada riigihanke eeldatava maksumuse määramiseks RHS § 10 kohase turu-uuringu.

Vastavalt RHS § 24 lg 2 p-le 1 asjade või teenuste hankelepingu, mis on oma olemusel regulaarne

või mida kavatsetakse kindla tähtaja jooksul uuendada, eeldatav maksumus on eelnenud 12 kuu või

eelmise majandus- või eelarveaasta vältel sõlmitud järjestikuste samalaadsete hankelepingute

kogumaksumus, mida on korrigeeritud, võttes võimaluse korral arvesse ka eeldatavaid muutusi

ostetavates või tellitavates kogustes või hinnas hankelepingu kehtivuse järgmise perioodi vältel.

Tulenevalt RHS § 24 lg 4 p-st 2 teenuste hankelepingu, milles ei sätestata hankelepingu

kogumaksumust, eeldatav maksumus on tähtajatu hankelepingu korral või hankelepingu korral,

mille tähtaeg on pikem kui 48 kuud, teenuse osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48-ga.

Relevantsete menetlusreeglite valikul omab õiguslikku tähendust riigihanke menetluse „välja

kuulutamise“ aeg – s.t akuutsed menetlusreeglid määratakse kindlaks riigihanke menetlust alustava

hanketeate edastamise ja ajahetke seisuga.12

RHS § 28 lg 1 kohaselt võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning tellida teenuseid

või ehitustöid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimise või kontsessioonilepingu

sõlmimisele kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise või

kontsessioonilepingu sõlmimise korda. Seejuures ei või hankija jaotada riigihanget osadeks

8 Raude, M. § 14 kommentaar 2, lk 185. M.Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura

2019. 9 Sealsamas, § 23 kommentaar 4, lk 206. 10 Sealsamas, § 23 kommentaar 6, lk 206. 11 Sealsamas, § 23 kommentaar 19, lk 209. M.Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura

2019. 12 Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus asjas C-223/16, Casertana Costruzioni, p-d 21-23; Euroopa Kohtu 08.02.2018 otsus nr C-144/17

Lloyd’s of London, p-d 25-26.

7 (23)

eesmärgiga eirata RHS-is riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui

hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks

vajalikud, asjad, teenused või ehitustööd (RHS § 28 lg 2). Kui hankijal puudub alus nn väikeste

osade erandi kasutamiseks (vt RHS § 28 lg-d 3-4), siis RHS § 28 lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaselt

võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning tellida teenuseid või ehitustöid eraldi,

üksnes tingimusel, et ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele või kontsessioonilepingu

sõlmimisele kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise või

kontsessioonilepingu sõlmimise korda.

Riigihanke (õigusvastase) osadeks jaotamise keelu rikkumiseks on loetud ka olukordi, kus hankija

käitumises ei ole tuvastatud subjektiivset kavatsust või eesmärki seadust eirata.13

Kohtupraktikas on lisaks muudele aspektidele toodud välja, et riigihanke kokkukuuluvuse

määratlemisel võivad olla relevantsed järgmised kriteeriumid (i) üks majanduslik või tehniline

funktsioon; (ii) ajaline korrelatsioon ja muud lisaargumendid. Euroopa Üldkohus selgitas kohtuasjas

T-384/10, et majandusliku ja tehnilise identsuse tuvastamine on alternatiivne, mitte kumulatiivne.14

Kohtupraktikast tulenevalt on sama majanduslik või tehniline ülesanne põhikriteerium

kokkukuuluvuse hindamisel. 15 Täiendavate kriteeriumitena loetakse riigihangete üheaegset

alustamist, riigihangete ajalist lähedust, hanketeate sarnasust, geograafilise kohta ühtsus ja üheainsa

hankija olemasolu.16 Riigihanke jagamine osadeks peab põhinema faktilistel, majanduslikel või

tehnilistel asjaoludel, mida hankija peab vajaduse korral tõendama. Näiteks on Riigikohus pidanud

osadeks jagamist õigusvastaseks olukorras, kus hankija korraldab eraldiseisvad riigihanke

menetlused erinevatel maatükkidel teostatavate heakorratööde tellimiseks, jättes hankelepingud

summeerimata (vt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.06.2024 a. otsus nr 1-20-3101, p-d 81-82).

Konkreetsel juhul leidis Riigikohus, et hankijal oli kohustus lähtuda hankelepingute summeeritud

maksumusest, kuna nad olid ajaliselt ja iseloomult sedavõrd seotud.

Asjade puhul tuleks ühe riigihankena käsitleda selliste asjade ostmist, mis on samalaadsed, st

mõeldud samaks või sarnaseks otstarbeks, nt toiduained või kontorimööbel. Asjade samalaadsust

saab hinnata vähemalt kahest aspektist. Esiteks saab vaadata turul olevat pakkumist ja lugeda

samalaadseks asjad, mida on võimalik hankija ühe pakkuja käest. Teiseks saab vaadata asjade

eesmärki ja lugeda samalaadseks asjad, mida kasutatakse samal või sarnasel eesmärgil.17 Asjade

samale või sarnasele otstarbele võib viidata nende sage koos ostmine või kuulumine ühtse

riigihangete klassifikaatori (CPV) samasse alarühma.18

Ühe hankeobjekti esmapilgul kokku kuuluvaid osi on võimalik käsitleda erinevate hankeobjektidena

üksnes juhul, kui selleks on objektiivsed põhjused. Objektiivseteks põhjusteks on Euroopa Kohus

pidanud näiteks seda, kui riigihanke osi on võimalik tehniliselt teineteisest eraldada. Osadeks

jaotatud riigihanke iga osa kohta hankelepingu sõlmimisel kohaldatakse kõigi osade summeeritud

eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimisele kohaldatavat korda. Seega, kuigi näiteks ühelt

pakkujalt ostetud asja või teenuse maksumus jääb alla piirmäära, peaks hankija riigihanke eeldatava

maksumuse määramisel lähtuma asja või teenuse kogumaksumusest.

Objektiivseteks põhjusteks ei ole aga Euroopa Kohtu hinnangul eelarveõiguslikud põhjused. Näiteks

kohtuasjas C-574/10 leidis Euroopa Kohus, et Euroopa Liidu riigihankeõigust reguleerivate

direktiivide mõttega on vastuolus, kui ühte riigihanget, mis puhtalt eelarvelistel põhjusel viiakse ellu

13 Euroopa Kohtu 15.03.2012 otsus asjas C-574/10, komisjon v Saksamaa Liitvabariik, p 49. 14 Euroopa Üldkohtu 23.05.2013 otsus asjas T-384/10, Hispaania Kuningriik v komisjon, p 68; Euroopa Kohtu 27.10.2005 otsus

liidetud asjades C-187/04 ja C-188/04, komisjon v Itaalia, p 29. 15 Euroopa Kohtu 05.10.2000 otsus asjas nr C-16/98, komisjon v Prantsusmaa, p-d 36, 38 ja 47; Euroopa Kohtu 27.10.2005 otsus

liidetud asjades nr C-187/04 ja C-188/04, komisjon v Itaalia, p 27; Euroopa Kohtu 18.01.2007 otsus asjas nr C-220/05, Jeau Auroux jt

v Commune de Roanne, p 41, Euroopa Kohtu 15.03.2012 otsus asjas nr C-574/10, komisjon v Saksamaa Liitvabariik, p 38. 16 Euroopa Kohtu 05.10.2000 otsus asjas nr C-16/98, komisjon v Prantsusmaa, p 65. 17 Raude, M. § 28 kommentaar 11, lk 225. M.Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura

2019. 18 Raude, M. § 28 kommentaar 12, lk 226. M.Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura

2019.

8 (23)

mitmes etapis, käsitatakse ainult sel põhjusel mitme iseseisva riigihankena, et jääda niimoodi välja

(riigihanke) direktiivi kohaldamisalast. Euroopa Kohus rõhutab oma väljakujunenud kohtupraktikas

hankedirektiivide tähtsust teenuste vabale liikumisele ja ausale konkurentsile Euroopa Liidu

tasandil. Riigihangete meelevaldne ning tarbetu „tükeldamine“ õõnestaks neid eesmärke.19

3.2.2.1. Kütuse ostmine

Järelevalvemenetluses leidis raamatupidamise väljavõtte alusel tuvastamist, et hankija on tasunud

2022. aastal sõidukite kütuse eest kokku 53 012,22 eurot AS-le Alexela, AS-le Krooning ja AS-le

Olerex.

Järelevalvemenetluse käigus ei ole hankija edastanud nimetatud ettevõtjatega sõlmitud lepinguid.

Kuid hankija selgitas, et kütuse ostmiseks ei ole riigihanget korraldatud. Tapa piirkonnas on kaks

tanklat - Alexela ja Olerex. Tamsalus on ainult Krooning OÜ-le kuuluv tankla. Valla omandis

olevate masinate kasutajatele on jagatud kütusekaardid.

Sõidukikütus20 on käsitletav asjana RHS-i tähenduses, seepärast peab hankija kütuse ostmisel

järgima RHS-is asjade hankelepingu kohta sätestatud nõudeid.

Arvestades, et kütuse ostmisel on pidevalt sarnane otstarve, on tegemist RHS § 28 lg 2 tähenduses

sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade soetamisega, mistõttu on hankija eiranud § 15 lg-s 1

ning § 28 lg-s 2 tulenevat kohustust korraldada lihthankemenetlus kütuse ostmiseks, kuivõrd 2022.

aastal kütuse eest pakkujatele tasutud summa 53 012,22 eurot ületab RHS § 14 lg 1 p-s 1 sätestatud

lihthanke piirmäära.

Hankija kommentaar: Tapa Vallavalitsus on tänaseks päevaks läbi viinud avatud

hankemenetlusega riigihanke Mootorikütuste ostmine (270763) ja selle tulemusel sõlminud

lepingud kehtivusega kuni 31.12.2026.

Hankija on oma eksimusest aru saanud ning kütuse ostmiseks on 2023. aastal läbi viidud avatud

hankemenetlus.

3.2.2.2. Toiduained

Raamatupidamisandmetest nähtub, et hankija tasus 2022. aastal ettevõtetele A.K. OÜ, ABC1 OÜ,

Alo Ettevõtted OÜ, Anomari OÜ, AS A. Le Coq, AS Eesti Pagar, AS Maag Grupp, Bacula AS,

Balbiino AS, Carotenoid OÜ, Estinvait OÜ, Farmi Piimatööstus, AS Foodmakers OÜ, Fruit

Xpress OÜ, Joosand OÜ, Järva Tarbijate Ühistu, Karia OÜ, Karisma Food OÜ, Kaupmees & Ko

AS, Ketlin Timusk FIE, KPG Kaubanduse OÜ, Leibur AS, Maxima Eesti OÜ, Moe Mõis MTÜ,

OG Elektra AS, Orkla Eesti AS, OÜ Vilde Kaubandus; OÜ Makro Trade Baltic, Pandivere

Kartulikasvatus OÜ, Pinus OÜ, Premia Tallinna Külmhoone AS, Puusõber OÜ, Päts OÜ,

Rameene OÜ, Revala OÜ, RRLektus AS, Rõngu Mahl As, Saiaäri OÜ, Saku Õlletehase AS,

Šokolaadikunst OÜ, Tiit Vait, Tiiu Tikkerberg FIE, Valio Eesti AS, Viciunai Baltic OÜ, Wikmani

LT OÜ, Viru Mesi OÜ ja VMV Hulgi AS kokku 310 605,22 eurot.

Hankemenetlust hankija toiduainete ostmiseks ei korraldanud. Järelevalvemenetluses selgitas

hankija, et „Tapa vald ostis toitlustusteenust Tapa linnas asuvatele koolidele ja lasteaedadele ning

Tamsalu Gümnaasiumile. 2021. aasta talvel ütles toitlustaja lepingu päeva pealt üles, misjärel

otsustati moodustada vallaasutus Tapa Valla Köök, mis alustas tegevust 01.04.2021. Reaalselt asuti

toitlustama 2021. aasta oktoobrikuus. Seetõttu puudus ka ülevaade vajamineva toiduainete

19 Korduma kippuvad küsimused (KKK). Riigihangete menetlemine kuni 31.08.2017 (täiendatud 27.07.2017), lk 15, p 6. 20 Vt CPV kood 09100000-0 „Kütused“ ja selle alaliigi CPV kood 09130000-9 „Nafta ja destillaadid“.

9 (23)

mahtudest, mis on vajalikud riigihanke lähteülesande koostamiseks. Hetkel toimub toiduainete

ostmiseks riigihanke ettevalmistamine.“

Rahandusministeerium on oma veebilehel avaldatud korduma kippuvate küsimuste (edaspidi ka:

KKK)21 kokkuvõttes selgitanud, et küsimuse korral, kas kõikide asutuste samalaadsed soetused tuleb

summeerida või mitte, sõltub sellest, kuidas riigihange korraldatakse. Kui riigihanke korraldab

tsentraalselt vallavalitsus või asutused ühiselt, siis tuleb kõikidele asutustele toiduainete ostmiseks

või toitlustusteenuse tellimiseks sõlmitavate lepingute maksumused summeerida ja selle järgi

otsustada, milline menetlus tuleb korraldada. Kui aga asutus vastutab iseseisvalt oma eelarve ja

hanketegevuse eest, korraldab riigihanked ise, siis ei pea teiste asutuste vajadusega summeerima,

isegi kui raamatupidamine on korraldatud keskselt (RHS § 23 lg 6).

Märgime, et eelpool kirjeldatud hankepraktika, kus paljud vallavalitsuse hallatavad asutused ostavad

sama liiki või sama eesmärgi jaoks vajalikke asju iseseisvalt, kätkeb see lisaks eelarvevahendite

läbipaistva, otstarbeka ja säästliku kasutamise ning konkurentsi efektiivse ärakasutamise kõrval ka

muid ohtusid – näiteks võib mõne hallatava asutuse soetuse kogumaksumus ületada ka eraldivõetuna

RHS-is ette nähtud piirmäärasid, kuid kogenematusest või asjatundmatusest jäetakse nõutud

riigihanke menetlus hallatavas asutuses korraldamata.

Selgitame, et toiduainete 22 ostmise leping on käsitletav asjade hankelepinguna RHS § 8 lg 3

tähenduses. Toiduvalmistamiseks ostetavate toiduainete puhul on ilmselt tegemist sama eesmärgi

saavutamiseks vajalike ja/või funktsionaalselt koostoimivate asjadega, mistõttu erinevate

toiduainegruppide (nt. CPV-koodid 15100000-9 „Loomsed tooted, liha ja lihatooted“; 15200000-0

„Kalatooted ja –konservid“; 15300000-1 „Puuviljad, köögiviljad ja nendega seonduvad tooted“;

15400000-2 „Loomsed või taimsed õlid ja rasvad“; 15500000-3 „Piimatooted“) ostmisel erinevate

riigihanke menetluste teel tuleb kõikide hankelepingute eeldatavad maksumused üldjuhul

summeerida ja lähtuda iga toiduainegrupi osas hankelepingu sõlmimisel ja selleks kohase menetluse

korraldamisel kõigi toiduainegruppide summeeritud eeldatavale kogumaksumusele kohalduvast

menetluskorrast (vt RHS § 28 lg-d 1 ja 2).

Siinjuures juhime tähelepanu, et toidukaupade ostmisel, kui riigihanke eeldatav maksumus on

rahvusvahelisest piirmäärast väiksem, annab RHS § 50 p 9 hankijale õiguse korraldada riigihange

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena.

Olukorras, kus hankija vajadused võivad olla muutuvad ning erinevate toiduainete kogused ei ole

piisavalt täpselt teada, et sõlmida riigihanke tulemusel hankeleping, siis on lubatud ja soovitav

sõlmida raamleping(ud). Sellisel juhul määratakse konkreetne ostetav toiduainete kogus igakordse

tellimuse esitamisel ehk hankelepingu sõlmimisel. Selgitame siinjuures, et kirjalik hankeleping, sh

raamlepingu alusel sõlmitav hankeleping tuleb sõlmida juhul kui maksumus on 20 000 eurot23 ja üle

selle, väiksemate ostude korral ei ole kirjaliku hankelepingu sõlmimine kohustuslik, nt võib

dokumentatsioon piirduda ainult arvega.

Rahandusministeerium on korduvalt nii oma järelevalvepraktikas, kui erinevate analüüside ja

uuringutega väljendanud seisukohta, et eelarveaasta jooksul soetatavate toiduainete hankelepingute

eeldatavad maksumused tuleb õiguspärase menetlusliigi valikuks summeerida. Nt riigihangete

osadeks jaotamise teemalises analüüsis on toodud näitena välja, et toiduained on sellised asjad, mida

kavatsetakse kasutada samal või sarnasel otstarbel. 24 Rubriigis „Analüüsid ja uuringud“ on

avaldatud toiduainete ostmise teemaline analüüs „Toiduainete ostmine ja toitlustamine

riigihankena“.25

21 KKK. Rahandusministeerium: Arvutivõrgus: Korduma kippuvad küsimused | Rahandusministeerium (fin.ee), lk 3-4. 22 Vt CPV kood 15000000-8 „Toiduained, joogid ja tubakas ja seonduvad tooted“. 23 Hankija hankekorra § 11 lg 1 kohaselt on kirjaliku hankelepingu sõlmimine kohustuslik, kui lepingu maksumus on suurem kui

5000 eurot. 24 Analüüs „Riigihangete osadeks jaotamisest“. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.fin.ee/media/532/download 25 Põllu, E. „Toiduainete ostmine ja toitlustamine riigihankena“. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.fin.ee/media/533/download

10 (23)

Arvestades, et toiduainete ostmisel on pidevalt sarnane otstarve, on tegemist RHS § 28 lg 2

tähenduses sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade soetamisega, mistõttu on hankija eiranud

§ 15 lg-s 2 ning § 28 lg-s 2 tulenevat kohustust korraldada riigihange toiduainete ostmiseks,

kuivõrd 2022. aastal toiduainete eest pakkujatele tasutud summa 310 605,22 eurot ületab RHS §

14 lg 2 p-s 2 sätestatud riigihanke piirmäära ning ületab ka RHS § 14 lg-s 3 viidatud rahvusvahelist

piirmäära.

Hankija kommentaar: Hankija oli valmistumas toiduainete ostmise hanke välja kuulutamiseks.

2024 aasta kevadel viidi Tapa vallas läbi haridusreform, mille tulemusel muudeti lasteasutuste

toitlustamist ja restruktureeriti Tapa Valla Köök. Selle tulemusel on kogu Tapa vallas toimuv

lasteasutuste toitlustamine muudetud tsentraliseerituks. Muudatustest tulenevalt on oluliselt

muutunud vajaminev toiduainete kogus. Hetkel tegeleme koos Tapa Valla Köögi juhatajaga

täpsete vajaduste kaardistamisega ja planeerime hanke välja kuulutada kevadel.

Hankija on oma eksimusest arusaanud ning toiduainete tellimiseks on 2024. aasta hankeplaanis

ette nähtud hankemenetluse läbiviimine. Tulenevalt hankija selgitustest uue hankemenetluse

läbiviimine veel viibib, mistõttu peame vajalikuks juhtida hankija tähelepanu sellele, et ka

vahepealse aja jooksul peab toiduainete ostmine toimuma kooskõlas RHS-ga.

Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et uue riigihanke korraldamisel tuleb arvestada

riigihanke eeldatava maksumuse määramise ja summeerimise reeglitega ning soovitab korraldada

riigihange rahvusvahelise riigihanke reegleid järgides. Sellisel juhul on hankijal võimalik

rakendada RHS § 28 lg-tes 3 ja 4 märgitud nn väikeste osade erandit, mille abil saaks hankeplaanis

ette nähtud hankemenetluse ettevalmistamise ajal osta õiguspäraselt Tapa valla lasteasutustele

vajalikke toiduaineid.

Väikeste osade erandi puhul võib hankija kõrvale kalduda summeeritud maksumusest tulenevast

menetluskorrast ja lähtuda üksnes konkreetse lepingu maksumusest juhul kui selliste väikeste

osade eeldatav maksumus ei ületa 20 % kogu riigihanke eeldatavast maksumusest (RHS § 28 lg

3). Kui sellise osadeks jaotatava riigihanke kõigi osade summeeritud eeldatav maksumus on

võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, võib hankija kohaldada RHS § 28 lg-t 3 üksnes

juhul, kui on täidetud RHS § 28 lg-s 4 sätestatud lisatingimus ehk iga sellise osa eeldatav

maksumus asjade või teenuste hankelepingu korral peab olema alla 80 000 euro.26 Siinkohal

selgitame täiendavalt, et RHS § 28 lg 3 lubab jaotada riigihanke osadeks ehk planeerida juba

riigihange selliselt, et tehakse väiksed osad eraldi. Selleks, et väikeste osade erandit saaks

õiguspäraselt kasutada, on oluline silmas pidada, et nö suure osa riigihanke menetluse liik tuleb

valida kindlasti summeeritud maksumusest lähtuvalt.

3.2.2.3. Asendushooldusteenus

Raamatupidamisandmetest nähtub, et hankija tasus 2022. aastal Avatud Värav MTÜ-le, Järva

Vallavalitsusele, MTÜ-le Asenduskodu Südamepaik, Mynthouse MTÜ-le, Pärnu Laste ja Noorte

Tugikeskusele, SOS Lasteküla Eesti Ühingule, Tallinna Lastekodule ja Vinni Vallavalitsusele

kokku 572 103,95 eurot.

Hankemenetlust asendushooldusteenuse hankimiseks ei korraldatud. Järelevalvemenetluses selgitas

hankija, et „Lapse asendushooldusteenusele suunamisel lähtutakse eelkõige lapse vajadusest, tema

vaimsest ja füüsilisest olukorrast. Asendushoolduskodu kohti on Eestis väga vähe ning reaalne

olukord selline, et laps suunatakse asenduskodusse, kus on koht vabanenud.“

26 Väikeste osade erandi kohaldamist oleme selgitanud Rahandusministeeriumi korduma kippuvate

küsimuste rubriigis (KKK) teema „Riigihanke määratlemine ja eeldatava maksumuse määramine“ all, küsimus nr 5.

11 (23)

Rahandusministeerium on KKK-s selgitanud 27 , et küsimuse korral, kas kõikide asutuste

samalaadsed soetused tuleb summeerida või mitte, sõltub sellest, kuidas riigihange korraldatakse.

Kui riigihanke korraldab tsentraalselt vallavalitsus või asutused ühiselt, siis tuleb kõikidele

asutustele asenduskodu teenuse hankimiseks sõlmitavate lepingute maksumused summeerida ja

selle järgi otsustada, milline menetlus tuleb korraldada. Kui aga asutus vastutab iseseisvalt oma

eelarve ja hanketegevuse eest, korraldab riigihanked ise, siis ei pea teiste asutuste vajadusega

summeerima, isegi kui raamatupidamine on korraldatud keskselt (RHS § 23 lg 6).

Selgitame, et asendushoolduskodu teenuse 28 ostmise leping on käsitletav sotsiaalteenuse

hankelepinguna RHS § 8 lg 4 tähenduses. Asendushooldusteenuse puhul on tegemist sama eesmärgi

saavutamiseks vajalike ja/või funktsionaalselt koostoimivate teenustega, mistõttu tuleb erinevate

riigihanke menetluste teel sõlmitud hankelepingute eeldatavad maksumused üldjuhul summeerida

ja lähtuda hankelepingu sõlmimisel ja selleks kohase menetluse korraldamisel summeeritud

eeldatavale kogumaksumusele kohalduvast menetluskorrast (vt RHS § 28 lg-d 1 ja 2).

Olukorras, kus hankija vajadused võivad olla muutuvad ning asenduskodude kohtade arv ei ole

piisavalt täpselt teada, et sõlmida riigihanke tulemusel hankeleping, siis on lubatud ja soovitatav

sõlmida raamleping(ud). Sellisel juhul määratakse konkreetne ostetav teenus igakordse tellimuse

esitamisel ehk hankelepingu sõlmimisel.

Arvestades, et asendushooldusteenuse ostmisel on pidevalt sarnane otstarve, on tegemist RHS §

28 lg 2 tähenduses sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade soetamisega, mistõttu on hankija

eiranud § 15 lg-s 3 ning § 28 lg-s 2 tulenevat kohustust korraldada sotsiaal- ja eriteenuste

hankemenetlus asendushooldusteenuse ostmiseks, kuivõrd 2022. aastal asendushooldusteenuse

eest pakkujatele tasutud summa 572 103,95 eurot ületab RHS § 14 lg 2 p-s 3 sätestatud sotsiaal-

ja eriteenuste riigihanke piirmäära.

Lisaks on hankija tasunud MTÜ-le Maria ja Lapsed 2022. aastal 222 378,60 eurot. Järelevalvemenetluses

esitatud selgituste ja riigihangete registri andmete kohaselt on hankija küll 2019. aastal korraldanud

riigihangete registris sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse “Tugiisikuteenuse osutamine” (viitenumber

212736), mille tulemusena on sõlmitud sama pakkujaga hankeleping maksumusega 65 000 eurot ja 2022.

aastal sotsiaalteenuste väikehanke “Tugiisikuteenus peredele” (viitenumber 253751), mille tulemusena on

sõlmitud hankeleping maksumusega 43 200 eurot. Hankelepingu lõpetamise andmete kohaselt kujunes

esimese lepingu kogumaksumuseks 63 815 eurot ja teise lepingu maksumuseks 18 995,50 eurot.

Eeltoodust saab järeldada, et 2022. aastal on tasutud MTÜ-le Maria ja Lapsed ilma riigihangete registris

hanketeadet avaldamata tellitud teenuste eest 139 568,11 eurot.

Hankija hankekorra § 10 lg 3, mis käsitleb sotsiaal- ja eriteenuste hanke korraldamist sätestab: Hanke

korraldamisel, mille eeldatav maksumus jääb vahemikku 5 000 eurost kuni 300 000 euroni ja

eriteenuste puhul 5000 eurost kuni 60 000 euroni, tuleb konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste

vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine, selleks tuleb teha ettepanek pakkumuse

esitamiseks vähemalt kahele isikule.

Hankija ei ole järelevalvemenetluses tõendanud võrreldavate hinnapakkumuste võtmist MTÜ-lt

Maria ja Lapsed soetatud teenuste tellimise kohta summas 139 568,11 eurot.

3.2.2.4. Soojusenergia ostmine

Järelevalvemenetluses leidis tuvastamist järgnev:

27 Korduma Kippuvad Küsimused. Rahandusministeerium: Arvutivõrgus: Korduma kippuvad küsimused | Rahandusministeerium

(fin.ee) 28 Vt CPV kood 85311000-2 „Majutusega sotsiaalteenused“ ja selle alamkood 85311300-5 „Sotsiaalteenused lastele ja noortele“.

12 (23)

1. Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise andmete pinnalt leidis

tuvastamist, et hankija on 2022. aastal tasunud N.R. Energy OÜ-le soojusenergia eest kokku

192 504 eurot. Rahandusministeerium palus hankijal esitada leping koos kõigi lisade ja

muudatustega, mille alusel on makseid tehtud. Hankija selgitas järelevalvemenetluse käigus, et

riigihanget ei ole korraldatud. Järelevalvemenetluses hankija esitatud selgitustest nähtub, et

hankija on tasunud soojusenergia eest N.R. Energy OÜ-le, kelle võrgupiirkonnas asuvad hankija

hallatavad rajatised ja kes on ainus soojusenergia tootja Tapa linnas.

2. Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise andmete pinnalt leidis

tuvastamist, et hankija on 2022. aastal tasunud Jäneda Mõis OÜ-le soojusenergia eest kokku

22 527,50 eurot. Hankija põhjendas, et tegelikult tasuti soojuse eest summas 21 825,23 eurot.

Rahandusministeerium palus hankijal esitada leping koos kõigi lisade ja muudatustega, mille

alusel on makseid tehtud. Hankija ja Jäneda Mõis OÜ vahel on sõlmitud 21.12.2018 soojuse ostu-

müügileping nr 02/181218. Lepingu alusel müüb Jäneda Mõis OÜ soojust hankijale hankija

tarbimiskoha soojusvõimsuste piires. Tarbimiskohaks on määratud Jäneda Loss, Jäneda küla,

Tapa vald, Lääne-Virumaa. Hankija kohustub tasuma kasutatud soojuse eest ning muud lepingust

tulenevad maksed vastavalt Jäneda Mõis OÜ poolt väljastatud arvetele hiljemalt 14-ks

kalendrikuu kuupäevaks. Leping on sõlmitud tähtajatult. Riigihanget soojuse ostmiseks ei ole

korraldatud.

RHS § 4 p-s 16 sätestatud legaaldefinitsiooni kohaselt on riigihange asja ostmine, teenuse tellimine,

ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt.

Hankeleping on hankija ja ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, sh

kontsessioonileping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd (vt RHS § 8 lg 1). RHS § 8 lg

3 esimese lause kohaselt asjade hankelepinguga ostab, üürib, rendib või liisib hankija asju kas asja

omandamise õigusega või ilma. Seega RHS § 8 lg 3 tähenduses ei piirdu „asjade“ kategooria üksnes

kehaliste esemetega (vrd TsÜS § 49 lg 1), vaid hõlmab ka muid tooteid, nt soojusenergiat. 29

Arvestades, et soojusenergia 30 , nagu ka elekter 31 või maagaas 32 , on käsitletav asjana RHS-i

tähenduses (soojus-, elektrienergia ja maagaasi ühisnimetajaks on CPV kood 09000000-3

„Naftatooted, kütused, elekter ja muud energiaallikad“), peab hankija soojusenergia ostmisel järgima

RHS-s asjade riigihanke ja asjade hankelepingu kohta sätestatud nõudeid.

Riigikontroll on tuvastanud, et kõige sagedamini on avaliku sektori hankijad hankelepingu

eeldatavale maksumusele vastava riigihanke menetluseta, so lihthanketa või hankemenetluseta,

ostnud soojusenergiat.33

Lihthankemenetluse või hankemenetluse korraldamise kohustus ei tähenda, et tegemist peaks

tingimata olema avatud hankemenetlusega või eRHR-is avaldatava hanketeatega alustatud

lihthankega. Kaugkütteseaduse § 8 lg 1 sätestab, et tarbija ostab soojust võrguettevõtjalt, kelle

võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Ka tehnilistel põhjustel saab

soojusenergiat kaugküttevõrgu kaudu osta üldjuhul ainult ühelt ettevõtjalt. Kui tehnilistel või

õiguslikel põhjustel saab hankelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga, on RHS § 49 lg 1 p 2 alusel

hankijal õigus korraldada riigihange, sh lihthange, väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlusena.

Kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise eeldused on täidetud, siis on

menetluse läbiviimine väga paindlik ning hankijat ja pakkujat vähekoormav, selle läbiviimiseks ei

ole hankijal vaja koostada mahukaid riigihanke alusdokumente, kehtestada kohustuslikke

kvalifitseerimise tingimusi jms (vt RHS § 72). Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus

29 Vt. Euroopa Kohtu 15.03.2012 otsus kohtuasjas C-393/92: Commune d’Almelo jt vs. NV Energieberdijf Ijsselmij, p 28. Simovart,

M.-A. RHS § 8 komm. 44 – Simovart, M.-A., Parind, M. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019 30 Vt. CPV kood 09320000-8 „Aur, kuum vesi jms tooted“ ja selle alaliigina CPV kood 09324000-6 „Kaugküte“ 31 Vt. CPV kood 09310000-5 „Elekter“ 32 Vt. CPV kood 09310000-7 „Maagaas“ 33 Riigikontrolli aruanne Riigikogule: Hanketegevuse korraldus riigiasutustes. 03.02.2020, p-d 49-50, 52, 57-58, Lisa B

13 (23)

ei pea toimuma ka elektrooniliselt, spetsiifilistele nõuetele vastavad teabeedastusvahendeid

kasutades. Sisuliselt kaasneb hankelepingu sõlmimisele väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse teel hankijale üksnes kohustus esitada lepingu sõlmimise ja hiljem ka täitmise

andmed avaldamiseks eRHR-ile (vt RHS § 83). Erinevalt teistest hankemenetlustest ei lasu hankijal

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses kohustust aktiivselt kontrollida ettevõtjatel

kõrvaldamise aluste esinemist. Hankija kohustus kontrollida kõrvaldamise aluste esinemist tekib

üksnes kahtluse olemasolul (RHS § 72 lg 7 „… on hankijale teadaolevalt“). RHS § 49 lg-s 1

sätestatud aluste esinemisel on hankijal õigus korraldada ka lihthange väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlusena, s.t hanketeatega algava lihthankemenetluse asemel viia läbi

üksikute nõuetega, paindlik ja vähekoormav väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus

(RHS § 125 lg 3).

Rahandusministeerium on ka varasemates järelevalvemenetlustes juhtinud tähelepanu vajadusele

korraldada soojusenergia ostmiseks lepingu eeldatavale maksumusele vastav riigihanke menetlus (vt

nt 24.05.2022 kontrolliakt nr 12.2-4/3 riigihangete teostamise kontrollimise kohta Sihtasutuses Tartu

Teaduspark, 13.04.2020 kontrolliakt nr 12.2-4/8 riigihangete teostamise kontrollimise kohta Vene

Kultuurikeskuses; 30.03.2015 kontrolliakt nr 12.2-4/17 riigihangete korraldamise kontrollimise

kohta Kohila Vallavalitsuses).

Lisaks peame vajalikuks märkida järgmist. RHS § 14 lg 2 p-st 1 tulenevalt kehtis 2018. aastal asjade

ja teenuste hankelepingu korral riigihanke piirmäär 60 000 eurot. RHS § 23 lg 2 p-st 1 tulenevalt

tuleb riigihanke eeldatava maksumuse hulka arvestada hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav

kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja

hankelepingu uuendamist. RHS § 23 lg 8 kohaselt ei tohi hankija ühtegi riigihanke eeldatava

maksumuse määramise aluse valikut kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete

eiramiseks. Kui riigihanke eeldatava maksumuse arvestamine on võimalik mitmel meetodil ja

nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus võrdne kas

lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära, peab hankija

arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel. RHS § 24 lg 1 p 3 kohaselt tuleb

tähtajatu asjade hankelepingu korral eeldatav kuumakse korrutada 48-ga.

Järelevalvemenetluses leidis tuvastamist, et 2022. aastal tasus hankija Jäneda Mõis OÜ-le soojuse

eest 21 825,23 eurot, ühes kuus moodustab see keskmiselt 1 818,77 eurot. Kui hankelepingu

eeldatav maksumus ühes kuus korrutada 48-ga, siis lepingu maksumuseks on sellisel juhul ligikaudu

87 301 eurot. See tähendab, et RHS § 14 lg 2 p-i 1 kohaselt tulnuks hankijal korraldada

hankemenetlus RHS 2. peatükis sätestatud korras. Jättes hankemenetluse korraldamata on hankija

läinud vastuollu RHS § 14 lg 2 p-ga 1, § 23 lg 2 p-ga 1 ja lg-ga 8 ning § 24 lg 4 p-ga 2.

3.2.2.5. Pesupesemise teenus

Raamatupidamise väljavõttest nähtub, et hankija on 2022. aastal tasunud Tanyv OÜ-le 10 934.55

eurot. Rahandusministeerium palus hankijal esitada leping koos kõigi lisade ja muudatustega ning

selgitus, mida tarniti arvete alusel. Hankija esitas kontrollijale tööettevõtulepingu nr 27, mis on

sõlmitud 01.12.2017 ja jõustus 01.01.2018 (tööettevõtulepingu p 8.1 kohaselt). Lepingu kohaselt

pakub Tanyv OÜ pesupesemise teenust Sääse Hooldekodule, Lasteaiale Krõll, Sääste Lasteaiale ja

Tamsalu Spordikeskusele. Lepingust ei tulene selle kehtivus, seega saab järeldada, et leping on

sõlmitud tähtajatult. Lepingus ei ole tellitavate teenuste kogumaksumust lepingu kehtivusajal

fikseeritud ning tasumine toimub Tanyv OÜ-le 10 päeva jooksul arve esitamisest. Riigihanget ei ole

pesupesemise teenuse hankimiseks korraldatud.

14 (23)

Arvestades, et pesupesemise teenus34 on käsitletav tavateenusena RHS-i tähenduses, peab hankija

sellise teenuse hankimisel järgima RHS-is teenuste riigihanke ja hankelepingu kohta sätestatud

nõudeid.

RHS § 23 lg 2 p-st 1 tulenevalt tuleb riigihanke eeldatava maksumuse hulka arvestada hankelepingu

täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel tulevikus

tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. RHS § 23 lg 8 kohaselt ei tohi hankija ühtegi

riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud

korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke eeldatava maksumuse arvestamine on võimalik mitmel

meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus võrdne

kas lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära, peab hankija

arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel. RHS § 24 lg 4 p 2 kohaselt on teenuste

hankelepingu, milles ei sätestata hankelepingu kogumaksumust, eeldatav maksumus tähtajatu

hankelepingu korral teenuse osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48-ga.

Eeltoodud arvestades ületas 01.12.2017 Tanyv OÜ-ga sõlmitud hankelepingu eeldatav maksumuse

lihthanke piirmäära. Võttes aluseks 2022. aastal Tanyv OÜ-le pesupesemise teenuse eest 12 kuu

jooksul tasutud kogusumma (10 934,55 eurot), on ühe kuu teenustasu keskmiseks suuruseks 911,21

eurot ja 48 kuu kohta kokku ca 43 738 eurot. Seega on hankija jätnud korraldamata kohase

hankemenetluse (lihthankemenetlus).

Jättes korraldamata nõutud lihthankemenetluse on hankija eiranud RHS § 14 lg 1 p 1, RHS § 24 lg

2 p 1 ja lg 4 p 2 ning RHS § 28 lg 2 sätestatud korda.

Tähtajatute hankelepingute kohta palume vaadata kontrolliakti p-i 4.2.

3.2.2.6. Sideteenus

Raamatupidamise väljavõttest nähtub, et hankija on 2022. aastal tasunud Telia Eesti AS-le

sideteenuse eest 43 624,70 eurot. Rahandusministeerium palus hankijal esitada leping koos kõigi

lisade ja muudatustega. Hankija esitas kontrollijale ärikliendilepingu nr 11905/220, mis on sõlmitud

04.03.2020. Lepingu kohaselt fikseeriti hankija vajadustest lähtuvalt Telia poolt hankijale teenuste

osutamisel võimaldatavad eritingimused. Lepingu p 3.2. kohaselt on leping sõlmitud tähtajatuna.

Lepingus ei ole tellitavate teenuste kogumaksumust lepingu kehtivusajal ega teenuse eest

arveldamise tingimusi fikseeritud. Seejuures ei ole hankija riigihanget sideteenuse hankimiseks

korraldanud.

Arvestades, et sideteenus35 on käsitletav tavateenusena RHS-i tähenduses, peab hankija telefoniside-

ja andmeedastusteenuse hankimisel järgima RHS-is teenuste riigihanke ja hankelepingu kohta

sätestatud nõudeid.

RHS § 23 lg 2 p-st 1 tulenevalt tuleb riigihanke eeldatava maksumuse hulka arvestada hankelepingu

täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel tulevikus

tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. RHS § 23 lg 8 kohaselt ei tohi hankija ühtegi

riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud

korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke eeldatava maksumuse arvestamine on võimalik mitmel

meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus võrdne

kas lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära, peab hankija

arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel. RHS § 24 lg 4 p 2 kohaselt on teenuste

hankelepingu, milles ei sätestata hankelepingu kogumaksumust, eeldatav maksumus tähtajatu

hankelepingu korral teenuse osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48-ga.

34 Vt. CPV kood 98310000-9 „Pesupesemis- ja kuivpuhastusteenused“, täpsemalt CPV kood 98311200-8 „Pesumaja tegevuse

teenused“. 35 Vt. CPV kood 64210000-1 „Telefoni- ja andmeedastusteenused“, täpsemalt CPV kood 64212000-5 „Mobiiltelefoniteenused“.

15 (23)

Eeltoodud arvestades ületas 04.03.2020 Telia Eesti AS-ga sõlmitud hankelepingu eeldatav

maksumus riigihanke piirmäära. Võttes aluseks 2022. aastal Telia Eesti AS-le sideteenuse eest 12

kuu jooksul tasutud kogusumma (43 624,70 eurot), on ühe kuu teenustasu keskmiseks suuruseks

3 635,39 eurot ja 48 kuu kohta kokku ca 174 499 eurot. Seega on hankija jätnud korraldamata kohase

hankemenetluse.

Jättes korraldamata nõutud riigihanke menetluse on hankija eiranud RHS § 14 lg 2 p 1, RHS § 24 lg

2 p 1 ja lg 4 p 2 ning RHS § 28 lg 2 sätestatud korda.

Tähtajatute hankelepingute kohta palume vaadata kontrolliakti p-i 4.2.

3.2.2.7. Võrguteenus

Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõtte pinnalt leidis tuvastamist,

et hankija on 2022. aastal maksnud Eesti Energia AS-le summas 125 232,58 eurot.

Rahandusministeerium palus hankija esitada leping koos kõigi lisade ja muudatustega, mille alusel

on makseid tehtud. Hankija selgitas, et tegemist on võrguteenuse eest tasumisega võrguettevõtjale,

kelle võrgupiirkonnas asuvad hankija hallatavad rajatised. Võrguteenuse lepingu jättis hankija

edastamata. Samuti ilmnes järelevalvemenetluses, et hankija võrguteenuse soetamiseks riigihanget

ei korraldanud.

Rahandusministeerium on ka varasematest järelevalvemenetlustes juhtinud hankijate tähelepanu

vajadusele korraldada võrguteenuse tellimiseks lepingu eeldatavale maksumuse vastav riigihanke

menetlus. 36 Elektrienergia võrguteenus 37 on käsitletav tavateenusena RHS tähenduses, mistõttu

peab hankija võrguteenuse tellimisel järgima RHS-s teenuse hankelepingu kohta sätestatud nõudeid.

Kui tehnilistel või ainuõigustega seotud põhjustel saab hankelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga

ning konkurentsi puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest või

kunstilisest põhjusest, on hankijal RHS § 49 järgi õigus korraldada hankemenetlus

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena.

RHS § 8 lg 4 alusel tellib hankija kõiki teenused teenuste hankelepinguga, välja arvatud ehitustööd.

RHS § 14 lg 2 p-st 1 tulenevalt on asjade ja teenuste hankelepingu korral riigihanke hankemenetluse

korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär 60 000 eurot.

Arvestades, et 2022. aastal maksis hankija AS-le Eesti Energia 125 232,58 eurot, siis tulnuks

hankijal korraldada hankemenetlus võrguteenuse soetamiseks RHS 2. peatükis sätestatud korras.

Jättes riigihanke korraldamata on hankija läinud vastuollu RHS § 14 lg 2 p-ga 1, § 23 lg 2 p-ga 1 ja

lg-ga 8 ning § 24 lg 2 p-ga 1.

3.2.2.8. Reisikorraldusteenus

Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõtte pinnalt leidis tuvastamist,

et hankija on 2022. aastal maksnud GoTravel AS-le nn. reisiteenuste, sh peamiselt lennupiletite ja

reisikindlustuse, eest kokku 30 749,26 eurot. Rahandusministeerium palus hankijal esitada leping

koos kõigi lisade ja muudatustega, mille alusel on makseid tehtud. Hankija selgitas, et riigihanget

korraldatud ei ole ja teenust on ostetud Tapa Gümnaasiumi ja Tamsalu Gümnaasiumi erinevate

projektide raames.

36 Nt. 29.07.2014 kontrolliakt nr 12.2-4/03 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta Rae Vallavalitsuses; 14.11.2014 kontrolliakt

nr 12.2-4/13 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta Haapsalu Linnavalitsuses; 30.03.205 kontrolliakt nr 12.2-4/17 riigihangete

korraldamise kontrollimise kohta Kohila Vallavalitsuses; 05.07.2017 kontrolliakt nr 12.2-4/10 riigihangete korraldamise kontrollimise

kohta SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid; 08.04.2021 kontrolliakt nr 12.2-4/13 riigihangete teostamise kontrollimise kohta AS-is

Tallinna Sadam; 16.06.2022 kontrolliakt nr 12.2-4/4 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta AS-is Väätsa Prügila. 37 Vt. CPV kood 65300000-6 „Elektrijaotus- ja seonduvad teenused“ ja selle alaliigina CPV kood 65310000-9 „Elektrijaotus“.

16 (23)

Reisiteenuste puhul on üldjuhul tegemist segalepinguga, kus mõne reisibüroo kaudu ostetakse

lennupiletid (s.o tellitakse õhutransporditeenuseid) ning tellitakse ka majutus- ja

kindlustusteenuseid.

Õhutransporditeenus38, kindlustusteenus39 ja reisikorraldusteenus40 on käsitletavad tavateenusena

RHS tähenduses, mistõttu peab hankija nn. reisiteenuste tellimisel järgima RHS-s teenuse

hankelepingu kohta sätestatud nõudeid.

Rahandusministeerium on varasemates järelevalvemenetlustes juhtinud hankijate tähelepanu

vajadusele korraldada reisiteenuste tellimiseks lepingu eeldatavale maksumusele vastav riigihanke

menetlus (nt. 02.03.2017 kontrolliakt nr 12.2-4/8 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta

Kaitseliidus, 13.06.2017 kontrolliakt nr 12.2-4/3 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta Eesti

E-tervise Sihtasutuses; 20.12.2018 kontrolliakt nr 12.2-4/12 riigihangete korraldamise kontrollimise

kohta Eesti Kunstiakadeemias; 08.04.2021 kontrolliakt nr 12.2-4/13 riigihangete teostamise

kontrollimise kohta AS-is Tallinna Sadam).

Antud juhul ületab reisiteenuse eest makstud kogusumma lihthanke piirmäära (RHS § 14 lg 1 p 1),

seega tulnuks hankijal korraldada teenuse tellimiseks lihthankemenetlus. Jättes lihthanke

korraldamata on hankija läinud vastuollu RHS § 14 lg 1 p-ga 1, § 23 lg 1 p-ga 1 ja lg-ga 8 ning § 24

lg 2 p-ga 1.

4. Tähelepanekud ja soovitused

4.1. Lepingu tagasiulatuv sõlmimine

Järelevalvemenetluses leidis hankija edastatud dokumentide alusel tuvastamist, et hankija on

korduvalt sõlminud hankelepingud (sh lepingu lisad) tagasiulatuvalt:

1. 28.10.2022 sõlmis hankija Ardor OÜ-ga ostu-müügilepingu nr 4-3/22/29-1. Lepingu

kohaselt on lepingu perioodiks märgitud 17.10.2022 – 31.12.2022, st hankeleping sõlmiti

11 päeva pärast hankelepingus määratud lepingu algust.

2. 08.03.2021 sõlmis hankija Tapa Lastekaitse Ühinguga avatud noortekeskuse teenuse

osutamise lepingu nr 10-2/20/131-1. Lepingu kohaselt on lepingu perioodiks märgitud

01.01.2021 – 31.12.2023, st hankeleping sõlmiti 2 kuud ja 7 päeva pärast seda tähtpäeva,

kui hankeleping pidi kehtima.

3. Hankija sõlmis 05.11.2019 riigihanke viitenumbriga 214081 tulemusel osas 1 (Tamsalu

linn) hankelepingu D&A Tehnika OÜ-ga. Hankelepingu p-i 3.1. kohaselt tuli töid teostada

ajavahemikul 01.11.2019 – 30.04.2024, st hankeleping sõlmiti 4 päeva pärast tähtpäeva,

kui hankeleping seda ette nägi. Lisaks eeltoodule, 08.11.2022 sõlmisid hankelepingu

pooled hankelepingu lisa nr 4-2/21/51-1, millega suurendati hankelepingu hinda. Lisa p-i

2 kohaselt hakkasid hinnad kehtima alates 07.11.2022, s.t. üks päev enne kui hankelepingu

lisa allkirjastati.

38 Vt. CPV kood 60400000-2 „Õhutransporditeenused“. 39 Vt. CPV kood 66510000-8 „Kindlustusteenused“. 40 Vt. CPV kood 63516000-9 „Reisikorraldamisteenused“.

17 (23)

4. Hankija sõlmis 05.11.2019 riigihanke viitenumbriga 214081 tulemusel osas 2 (Savalduma-

Alupere-Naistevälja piirkond) hankelepingu D&A Tehnika OÜ-ga. Hankelepingu p-i 3.1.

kohaselt tuli töid teostada ajavahemikul 01.11.2019 – 30.04.2024, st hankeleping sõlmiti 4

päeva pärast tähtpäeva, kui hankeleping seda ette nägi. Lisaks eeltoodule, 08.11.2022

sõlmisid hankelepingu pooled hankelepingu lisa nr 4-2/22/51-1, millega suurendati

hankelepingu hinda. Lisa p-i 2 kohaselt hakkasid hinnad kehtima alates 07.11.2022, s.t.

üks päev enne kui hankelepingu lisa allkirjastati.

5. Hankija sõlmis 10.11.2017 riigihanke viitenumbriga 191366 tulemusel hankelepingu Eesti

Keskkonnateenused AS-ga. Hankelepingu p-i 4. kohaselt oli leping tähtajaline ja kehtis

alates 01.01.2017 kuni 31.12.2022, st hankeleping sõlmiti 11 kuud ja 10 päeva hiljem, kui

hankeleping seda ette nägi.

6. Hankija sõlmis 27.10.2019 riigihanke viitenumbriga 212176 osas 10 (Vistla-Porkuni-

Piisupi-Järvajõe piirkond) töövõtulepingu Mati Kallasmaa FIE-ga. 15.11.2022 sõlmisid

töövõtulepingu pooled töövõtulepingu lisa nr 4-2/22/54-1, millega suurendati

hankelepingu hinda. Lisa p-i 2 kohaselt hakkasid hinnad kehtima alates 07.11.2022, s.t.

kaheksa päeva enne kui hankelepingu lisa allkirjastati.

7. Hankija sõlmis 04.10.2022 riigihanke viitenumbriga 253751 tulemusel hankelepingu

Maria ja lapsed MTÜ-ga. Hankelepingu p-i 2.1. kohaselt oli teenuse osutamise periood

01.10.2022 – 30.09.2023. Seega sõlmiti hankeleping 4 päeva pärast seda kui teenuse

reaalne osutamine pidi algama.

8. Hankija sõlmis 06.11.2019 riigihanke viitenumbriga 212736 tulemusel hankelepingu

Maria ja lapsed MTÜ-ga. Hankelepingu p-i 2.1. kohaselt oli teenuse osutamise periood

01.11.2019 – 30.09.2022. Seega sõlmiti hankeleping 6 päeva pärast seda kui teenuse

reaalne osutamine pidi algama.

9. Hankija sõlmis 04.10.2021 väikehanke „Haridusliku erivajadusega lastele

transporditeenuse osutamine“ (Vajangu-Moe-Tapa-Nurme Kool) tulemusel osas 1

hankelepingu RTX Lines OÜ-ga. Hankelepingu p-i 3.1. kohaselt oli teenuse osutamise

periood 2021/22 õppeaasta alates 1. oktoobrist. Seega sõlmiti hankeleping 4 päeva pärast

seda kui teenuse osutamine pidi algama.

10. Hankija sõlmis 15.11.2019 riigihanke „Tapa valla teede ja tänavate talihooldus“ osas 1

(Tapa linn) hankelepingu Tapa Autobussipark OÜ-ga. Hankelepingu p-i 3.1. kohaselt oli

tööde teostamise ajavahemik 01.11.2019 – 30.04.2024. Seega sõlmiti hankeleping 15

päeva pärast seda kui tööde reaalse teostamisega pidi alustama.

11. Hankija sõlmis 22.10.2019 riigihanke viitenumbriga 212176 tulemusel 7. ja 8. osas (Moe

ja Karkuse piirkond) töövõtulepingu Tapa Autobussipark OÜ-ga. 10.11.2022 sõlmisid

töövõtulepingu pooled töövõtulepingu 4-2/19/35-1 lisa, millega tõsteti teenuse hinda. Lisa

p-i 2 kohaselt hakkasid hinnad kehtima alates 07.11.2022, s.t. kolm päeva enne kui

hankelepingu lisa allkirjastati.

12. Hankija sõlmis 15.11.2019 riigihanke viitenumbriga 212176 tulemusel 1. osas (Tapa linna

piirkond) töövõtulepingu Tapa Autobussipark OÜ-ga. 10.11.2022 sõlmisid töövõtulepingu

pooled töövõtulepingu 4-2/19/45-1 lisa, millega tõsteti teenuse hinda. Lisa p-i 2 kohaselt

hakkasid hinnad kehtima alates 07.11.2022, s.t. kolm päeva enne kui hankelepingu lisa

allkirjastati.

13. Hankija sõlmis 18.10.2019 riigihanke viitenumbriga 212176 tulemusel 14. osas (Kursi-

Kerguta-Vajangu-Kuie Aavete piirkond) ja 15. osas (Võhmuta-Järsi-Türje piirkond)

töövõtulepingu AS-ga Võhmuta PM. 16.11.2022 sõlmisid töövõtulepingu pooled

töövõtulepingu 4-2/19/39-1 lisa, millega tõsteti teenuse hinda. Lisa p-i 2. kohaselt hakkasid

hinnad kehtima alates 07.11.2022, s.t. üheksa päeva enne kui hankelepingu lisa

allkirjastati.

18 (23)

Rahandusministeerium peab vajalikuks märkida, et praktika, kus hankija sõlmib lepingu

tagasiulatuvalt on hankijate puhul ebatavaline ning seda ei saa kindlasti pidada heaks praktikaks.

Ka ringkonnakohus on leidnud, et hankelepingu täitmine tagasiulatuvalt võimalik ei ole.41 Juhul

kui hankija oleks läbi viinud korrektse riigihanke menetluse teenuste või asjade soetamiseks ning

hanketeates ettenähtud tingimustel sõlmitavast hankelepingust tuleneb pooltele kohustusi, mis

oleks pidanud sõlmimise kuupäevaks olema täidetud (lepingu objektiks olevate tööde teostamine,

teenuse osutamine ja kaupade tarnimine ning nende eest tasumine) ei oleks olnud võimalik sõlmida

hankelepingut tagasiulatuvalt selliselt, et sellega ei kaasneks hankelepingu rikkumist. Märgime, et

need lepingud on sattunud vaatluse alla järelevalvemenetluse käigus raamatupidamisandmeid

kontrollides ning ei saa välistada, et hankija on sõlminud ka teisi lepinguid ja lepingu lisasid

tagasiulatuvalt.

Hankija kommentaar: Seoses asutuse siseste tööprotsesside ja kinnitusringi pikkusega võib tekkida

olukord, kus teenistujate varieeruvast töökoormusest ja hõivatuse astmest tulenevalt võtab lepingu

sõlmimine planeeritust enam aega. Vaatame üle tööprotsessid ja võtame kasutusele täiendavad

meetmed edaspidiste taoliste juhtumite vältimiseks.

Rahandusministeerium selgitab täiendavalt, et kui hankija on teenuse osutamise tähtaja kulgemise

algusaja määranud kuupäevaliselt, on hankija nimetatud kuupäevaga seotud hankemenetluse

lõpuni, sh. hankelepingu sõlmimisel. Juhul kui hankelepingut ei ole enam võimalik täitma asuda

riigihanke alusdokumentides sätestatud tähtpäeval, puudub hankijal muu õiguspärane alternatiiv

kui tunnistada riigihange kehtetuks RHS § 73 lg 3 p 6 alusel.42 Põhjuseks on siin esiteks see, et

vastavalt RHS § 120 lg-le 1 tuleb hankeleping sõlmida riigihanke alusdokumentides ettenähtud

tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Hankija ei pea riigihanget kehtetuks

tunnistama siis, kui tal on riigihanke alusdokumentides ette nähtud piisavalt selge ja täpne, kuid

samas ka paindlik regulatsioon hankelepingu täitmise algusaja kehtestamiseks.

4.2. Tähtajatud lepingud

Järelevalvemenetluses on hankija esitanud kontrollijale järgmised lepingud, mis on sõlmitud

tähtajatult:

Lepingu pool Lepingu ese Lepingu sõlmimise kuupäev

Securer OÜ videovalvesüsteemi igapäevase töökindluse

tagamine, tellija nõustamine, videopargi

uuendamise- ja arendamisega seotud

konsultatsioonid

12.11.2020

Jäneda Mõis

OÜ

Soojusenergia 21.12.2018

Lindström OÜ Vahetusvaipade rent 02.02.2017

Tanyv OÜ Pesupesemise teenused 01.12.2017 (jõustus

01.01.2018)

Telia Eesti AS Sideteenused 04.03.2020

Rahandusministeerium on nõustamispraktikas selgitanud, et erinevalt tähtajatutest raamlepingutest,

mille sõlmimine ei ole RHS § 29 lg 2 teisest lausest tulenevalt ühelgi juhul lubatud, ei keela RHS

otseselt sõlmida tähtajatuid hankelepinguid, kuid seda eeldusel, et hankelepingu eeldatav maksumus

on arvestatud õigesti ning riigihange on viidud läbi seadusest tulenevaid reegleid järgides.

41 Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2010 otsus asjas nr 3-09-1297, p 13. 42 Vt TrtRKo 21.06.2010, nr 3-09-1297, p-d 12-14; VAKO 23.08.2013 otsus nr 19313/139462, lk-d 6 ja 7; nt

Rahandusministeeriumi 16.05.2017 ettekirjutus, dokumendi viit avalikus dokumendiregistris 12.2-5/03558-1-1-1;

Rahandusministeeriumi 23.09.2019 ettekirjutus, dokumendi viit avalikus dokumendiregistris 12.2-1/5237-11

19 (23)

Lisame, et Rahandusministeerium üldjuhul ei soovita hankijatel sõlmida tähtajatuid hankelepinguid.

Euroopa Kohus on selgitanud, et tähtajatute hankelepingute sõlmimise praktika on riigihankeid

reguleerivate Euroopa Liidu õigusnormide süsteemile ja eesmärgile iseenesest võõras. Kuigi

tähtajatud hankelepingud ei ole Euroopa Liidu õigusega otseselt keelatud, võib selline praktika aja

jooksul siiski kahjustada ettevõtjate vahelist konkurentsi ning takistada riigihanke menetluse

avalikustamist.43 Tähtajatute hankelepingute asemel tuleks võimalus eelistada tähtajalisi lepinguid.44

Nõnda sätestab RHS § 24 lg 1 p 3, et asjade hankelepingu, mille esemeks on asjade üürimine,

rentimine või liisimine, eeldatav maksumus on tähtajatu hankelepingu või hankelepingu korral, mille

tähtaega ei ole võimalik eeldatava maksumuse määramise ajal kindlaks määrata, eeldatav kuumakse

korrutatuna 48-ga. Samuti sätestab RHS § 24 lg 4 p 2, et teenuste hankelepingu, milles ei sätestata

hankelepingu kogumaksumust, eeldatav maksumus on tähtajatu hankelepingu korral või

hankelepingu korral, mille tähtaeg on pikem kui 48 kuud, teenuse osutamise maksumus ühes kuus

korrutatuna 48-ga.

Seejuures on oluline järgida RHS § 29 lg-s 2 sätestatud keeldu, mille kohaselt on keelatud tähtajatu

raamlepingu sõlmimine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 sätestab, et seadusest tuleneva

keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa

tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. RHS-

i eelnõu seletuskirjast nähtub, et seadusandja on soovinud, et tähtajatu raamlepinguga kaasneks selle

automaatne tühisus (vt RHS eelnõu 450 SE I. Seletuskiri, lk 49).45

4.3. Riigihangete registrile andmete esitamise õiguspärasus.

4.3.1 Hankelepingu lõppemise andmete esitamine.

RHS § 83 lg 7 alusel esitab hankija 30 päeva jooksul pärast hankelepingu lõppemist registrile

järgmise teabe: 1) hankelepingu tegelik maksumus; ja 2) hankelepingus tehtud muudatused, mille

kohta hankelepingu muutmise teadet ei esitatud. Kui leping muudeti, näiteks pikendati täitmise

tähtaega, siis lõpetamise kuupäev ja registrile andmete esitamise tähtpäev tuleneb tegelikust

lepingu lõppemisest. Lähtudes võlaõigusseadusest (edaspidi VÕS) saab lepingu lõpetamise

kuupäevaks olla päev, millal mõlema lepingu poole kohustused on täidetud.

RHS § 83 lg 8 sätestab, et raamlepingu puhul esitab hankija lõikes 7 nimetatud teabe 30 päeva

jooksul pärast raamlepingu lõppemist või raamlepingu alusel sõlmitud viimase hankelepingu

lõppemist, kui hankeleping lõpeb hiljem kui raamleping.

Järelevalvemenetluse käigus on tuvastatud, et hankija on RHS § 83 lg-s 7 sätestatud tähtaega

eiranud ja esitanud hankelepingu lõppemise kohta teavet hilinemisega või jätnud teabe esitamata:

1. Avatud hankemenetlusega riigihanke „Küttepelletite ostmine“; viitenumber 212055,

tulemusel sõlmitud raamlepingud on eRHR-is esitatud andmete põhjal lõppenud

31.08.2022. Kusjuures hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenevalt

tegi hankija viimase makse Warmeston OÜ-le (üks pakkujatest kellega sõlmiti

raamleping) 24.08.2022. Raamlepingu lõppemisest on hankija teavitanud eRHR-i

andmetel 10.10.2023 ehk 1 kuu ja 10 päeva pärast raamlepingu lõppemist. Teise

pakkujaga, Kronopal OÜ-ga sõlmitud raamlepingu puhul puuduvad hankija edastatud

raamatupidamise väljavõttes andmed maksete tegemise kohta ning eRHR-is esitatud

andmed on puudulikud, st puuduvad andmed hankelepingu tegeliku maksumuse kohta.

43 Euroopa Kohtu 29.06.2008 otsus asjas C-454/06, Pressetext Nachrichtenagentur GmbH vs Austria, p 73. 44 Simovart, M.A. § 8 kommentaar 39, lk 105. M.A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Juura 2019. 45 Vt Rahandusministeeriumi 24.05.2022 kontrolliakt nr 12.2-4/3.

20 (23)

2. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanke „Avatud noortekeskuse teenus“,

viitenumber 228007, tulemusel sõlmitud hankelepingud oleksid pidanud eRHR-i ja

riigihanke alusdokumentide andmetel lõppema 31.12.2023. Hankelepingu projekti

andmetel lõppes sama kuupäevaga ka teenuste osutamine. Hankelepingute lõppemisest

ei ole hankija eRHR-i teavitanud, kuigi hankija oleks pidanud seda tegema hiljemalt

30.01.2024.

3. Lihthankemenetluse „Elektripaigaldiste käidukorraldusteenus“, viitenumber 228054,

tulemusel sõlmitud hankeleping oleks pidanud eRHR-i ja riigihanke alusdokumendi

andmetel lõppema 31.12.2023. Hankelepingu lõppemisest ei ole hankija eRHR-i

teavitanud, kuigi oleks pidanud seda tegema hiljemalt 30.01.2024.

4. Avatud hankemenetluse „Tapa valla teede ja tänavate talihooldus“, viitenumber 212176,

tulemusel sõlmitud hankelepingud oleksid pidanud eRHR-i ja riigihanke

alusdokumentide andmetel lõppema 30.04.2024. Hankelepingu lõppemise andmeid ei

ole hankija esitanud.

5. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „Tapa valla teede ja tänavate

talihooldus“, viitenumber 214081, tulemusel sõlmitud hankelepingud oleksid pidanud

eRHR-i ja riigihanke alusdokumentide andmetel lõppema 30.04.2024. Hankelepingu

lõppemise andmeid ei ole hankija esitanud.

RHS § 83 lg 7 reguleerib olukordi, kus hankelepingu täitmine on lõppenud. Hankijal tuleb

hankelepingu täitmise järel esitada teave hankelepingu täitmise põhiomaduste kohta, kuna need

võivad erineda riigihanke alusdokumentides märgitust.46

Tulenevalt VÕS-ist lõpeb leping üldjuhul mõlemapoolsete kohustuste täitmisega, poolte

kohustuseks on mh töövõtja kohustus töö tellijale üle anda, tellija kohustus töö üle vaadata ja vastu

võtta, samuti tellija kohustus maksta tasu. Seega, olukorras, kus pakkuja on omapoolsed

lepingujärgsed kohustused hankija ees täitnud (st teostanud lepingujärgsed tööd) ei saa lugeda

lepingut veel lõppenuks, kui täitmata on ülejäänud VÕS-is sätestatud lepingulised kohustused, mis

on lepingu lõppemise eeldusteks, sh tööde vastuvõtmine tellija poolt ja tasu maksmine töövõtjale.

Seega edasises hankepraktikas tuleks hankijal lepingute lõpetamise andmete esitamisel eRHR-ile

märkida lepingute lõppemise kuupäevaks tähtpäev, millal on täidetud mõlemapoolselt kõik

lepingulised kohustused. Samuti tuleks hanketeadetes märkida lepingute kestuseks eeldatav

mõlemapoolsete lepingulise kohustuste täitmise aeg ning sõlmitud hankelepingute kohta eRHR-

ile andmete esitamisel 47 märkida lepingu tähtajaks eeldatav mõlemapoolsete lepinguliste

kohustuste täitmise aeg. Hankelepingu täitmise perioodi, kui see erineb lepingu kestusest,

soovitame märkida hanketeates mõnel muul väljal, kuna hanketeade peab sisaldama ka ehitustööde

tegemise ajakava, või teistes riigihanke alusdokumentides. Eelmärgitud käsitlusest lähtumisel

peaks hankija edasises hankepraktikas lahenema hankelepingute lõppemise teabe eRHR-ile

hilinemisega esitamise probleem. Lisaks märgime, et üldjuhul on tööde üleandmine, arve

esitamine ja arve tasumine lepinguga reguleeritud ja hankija jaoks prognoositav. Siinjuures tuleb

hankijal lepingus vastava regulatsiooni sätestamisel lähtuda VÕS-is § 821 toodust. Samast §-st

tuleb juhinduda ka olukordades, kus leping ei sätesta tasu maksimise päeva või tähtaega. VÕS §

821 lg 1 järgi muutub tasu sissenõutavaks hiljemalt 30. päeval alates arve või muu sellise

makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Seda siiski juhul, kui võlgnik ei saa arvet enne kauba,

teenuse või muu hüve kätte saanud, kuid pole selge, millal arve tema kätte jõuaks. Sellistel juhtudel

46 S. Elias, M. Parind, M.A. Simovart. § 83, kommentaar 14, lk 468. M. Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 47 Rahandusministeeriumi koostatud juhendis riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks.

Arvutivõrgus kättesaadav: https://fin.ee/sites/default/files/documents/2022-

02/Juhend%20RHRile%20lepingu%20andmete%20esitamisest%2011.2.22.pdf) punktis 1 „Hankelepingu sõlmimise järgselt andmete

esitamine“ on selgitatud: „Lepingu täitmise tähtajaks tuleb märkida kavandatud lepingu lõppemise tähtpäev. Leping loetakse

lõppenuks, kui mõlema poole lepingu poole kohustused on täidetud (sh ka hankija kohustused pakkuja ees)“.

21 (23)

hakatakse tähtaega lugema alates hüve kättesaamisest.48 VÕS § 821 lg 3 sätestab, et võlgnik, kes

on RHS § 5 lg-s 2 nimetatud isik, ei või tugineda kokkuleppele, millega nähakse ette 30 päevast

pikem maksetähtaeg, välja arvatud juhul, kui lepingus on sõnaselgelt teisiti kokku lepitud ja kui

see tuleneb objektiivselt lepingu olemusest või erilistest tunnusjoontest. Lõige 4 keelab

kokkuleppe, millega nähakse hankijast võlgnikule 60 päeva ületav maksetähtaeg. Euroopa Kohus

selgitab kohtuasjas C-585/20, et ametiasutustel, kes teevad märkimisväärsele hulgale ettevõtjatele

suunatud makseid, on palju kindlamad, prognoositavamad ja pidevamad tuluvood kui ettevõtjatel,

nad võivad saada rahalisi vahendeid soodsamatel tingimustel kui ettevõtjad ja nad ei sõltu oma

eesmärkide saavutamisel nii palju stabiilsete ärisuhete loomisest nagu ettevõtjad. Lisaks kaasneb

nende ametiasutuste pikkade maksetähtaegadega – nagu ka hilinenud maksmisega nende

ettevõtjate jaoks – põhjendamatu kulu, mis suurendab ettevõtjate likviidsuskitsikusi ja raskendab

nende finantsjuhtumist, peale selle võivad pikad maksetähtajad kahjustada ka nende ettevõtjate

konkurentsivõimet ja kasumlikkust, sest nad peavad hilinenud maksmise tõttu otsima rahalisi

vahendeid väljastpoolt.49

Avatud hankemenetlusena korraldatud riigihankes, viitenumbriga 212055, hankelepingu

lõppemise andmete esitamisega eRHR-le enam kui 30 päeva pärast hankelepingu lõppemist eiras

hankija RHS § 83 lg 8 nõudeid.

Hankija kommentaar: Tapa Vallavalituses muutus eelmisel aastal hankespetsialist. Kuna ühe

teenistuja töösuhte lõppemise ja uue teenistuja tööle asumise vahele jäi ajaline vahe, ei olnud

pooleli olevate asjade üleandmine ja vastutuse üle viimine eRHR-is piisavalt sujuv. Tänaseks on

hankija lepingu lõpetamise andmetega seonduvad kohustused täitnud. Tapa Vallavalitsus nõustub,

et on mitmes punktis eksinud riigihangete seadusest tulenevate nõuete täitmise osas ja kinnitab, et

see ei ole olnud tahtlik.

Siinkohal vajab ära märkimist, et pärast Rahandusministeeriumi ja hankija esindajate 09.07.2024

toimunud veebikohtumist esitas hankija eRHRis hankelepingu lõpetamise andmed punktides 1-3

nimetatud riigihanke menetluste kohta, kus need olid jäänud õigeaegselt esitamata ning hankija on

kinnitanud, et järgib edaspidises hankepraktikas RHS § 83 lg 7 sätestatud kohustust. Palume hankijal

viivitamatult esitada hankelepingu lõpetamise andmed ka punktides 4-5 nimetatud riigihangete

kohta.

4.3.2. Ühishanke korraldamine.

e-RHRi andmetel on hankija väikehanke „Tapa vallale audiitorteenuse tellimine“ (viitenumber

254952) tulemusena sõlminud Audest Audiitorteenuste OÜ-ga neli eraldiseisvat hankelepingut

audiitorteenuse osutamiseks, kus lepingu osapooleks tellijana on vastavalt kas Tapa Vallavalitsus,

Tamsalu Perearstid, OÜ Tapa Vesi või AS Tamsalu Kalor.

Hankija on märkinud hanke andmetes, et leping ei hõlma ühishanget ning ei ole hanketeate I osas

„Hankija“ lisanud riigihanke alustamisel nõuetekohaselt kõikide ühishankijate andmeid.

Rahandusministeeriumi hinnangul on eRHRis esitatud info eksitav, kuivõrd hankija on

korraldanud riigihanke audiitorteenuse tellimiseks nii enda kui ka teiste hankijate eest. Hanketeate

p-s II.1.4. märgitud lühikirjelduse kohaselt on hanke eesmärk Tapa valla 2022., 2023., 2024. ja

2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande, OÜ Tapa Vesi ning AS Tamsalu Kalor

2022., 2023., 2024. ja 2025. aasta raamatupidamise aastaaruannete auditeerimine. Palume hankijal

edaspidi ühishanke puhul lisada riigihanke alustamisel hanketeatesse ka kõik ühishankijad.

48 Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seletuskiri. 13.09.2010 algatatud ning 12.01.2011 vastu võetud

eelnõu 813 SE „Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“. 49 20.10.2022 Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-585/20, BFF Finance Iberia SAU vs Gerencia Regional de Salud de la Junta de

Castilla y Leon, p 51.

22 (23)

4.4. Võrreldavate pakkumuste võtmata jätmine.

Alla RHS § 14 lg-s 1 sätestatud lihthanke piirmäära eeldatava maksumusega riigihanke puhul tuleb

hankijal lähtuda RHS-i 1. peatükis ja enda hankekorras sätestatust. Samuti tuleb hankijal lähtuda RHS-i

1. peatükis ja enda hankekorras sätestatust, kui eriteenuste eeldatav maksumus jääb alla RHS § 14 lg 2 p-

s 1 sätestatud riigihanke piirmäära ja sotsiaalteenuste eeldatav maksumus alla RHS § 14 lg 2 p-s 3

sätestatud riigihanke piirmäära.50

Riigikohus on leidnud, et riigihanke piirmäärast madalama maksumusega riigihangetes on

üldpõhimõtetest – läbipaistvus, kontrollitavus – tulenevad nõuded vähem ranged, kui need on seda

riigihanke piirmäära ületavates hangetes,51 ent see ei tähenda, et hankija nimetatud põhimõtteid alla

riigihanke ja ka lihthanke piirmäära järgima ei peaks. Õiguskirjanduses on leitud, et riigihanke

avalikustamise ehk läbipaistvuse määr peab olema proportsionaalne avalikustamisest saadava

kasuga, teisisõnu ei ole mõtet teha riigihanke avalikustamisele rohkem kulusid, kui on võimalik

saada kasu avalikustamisega tekkivast konkurentsist. Avalikustamise kohustus ei ole kõigil juhtudel

seega ühesugune, vaid selle kohustuse rangust tuleb hankijal lähtuvalt riigihanke asjaoludest ning

proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades iga kord hinnata.52 Positiivse kohustuse rangus sõltub

enim riigihanke maksumusest, st mida madalam on riigihanke maksumus, seda vähem tuleb hankijal

teha pingutusi riigihanke kohta teabe avaldamisele ning sellega konkurentsi suurendamiseks.53

Hankija hankekorra § 9 lg 1, mis käsitleb alla lihthanke piirmäära jääva hanke korraldamist sätestab:

Asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus on 3000 eurost kuni 30 000 euroni

ning ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus on 5000 eurost kuni 60 000 euroni

(väikehange) tuleb pakkumuse esitamise ettepanek teha vähemalt kolmele isikule ja avaldada

pakkumuse esitamise ettepanek valla kodulehel.

Järelevalvemenetluses leidis raamatupidamise väljavõtte alusel tuvastamist, et hankija on 2022.

aastal tasunud Mertigrupp OÜ-le makseid summas 46 768,09 eurot. Järelevalvemenetluses selgitas

hankija: „Riigihanget korraldatud ei ole. Valla allasutused on ostnud jooksvalt vastavalt vajadusele.

Lepingut sõlmitud ei ole.“

Hankija soetas Mertigrupp OÜ-lt muu hulgas järgnevad tooted ja teenused:

Nr Nimetus CPV kood Summa eurodes

1. Meditsiiniseadmed, farmaatsiatooted ja

isikuhooldustooted

33000000-0 24 140.89

2. Mööbel (sh. kontorimööbel), sisustus,

kodumasinas (v.a valgustus) ja

puhastusvahendid

39000000-2 16 007.67

50 Korduma kippuvad küsimused (KKK) rubriigis „Väikehange“, lk 87. Arvutivõrgus kättesaadav: Arvutivõrgus

kättesaadav: https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/korduma-kippuvad-kusimused#riigihanke-

maaratlem. 51 RKHKo 09.08.2016, 3-3-1-51-16, p-d 17.2. 52 A. Brown. Seeing through transparency: the requirement to advertise public contracts and concessions Under the

EC treaty. Public Procurement Law Review – 2007/1, p 18; J. Arnould. Procedures for awarding low-value contracts

in France: the Region Nord-Pas-de-Calais case, Public Procurement Law Review – 2006/ 2, p 69; T. Kuusmann. § 3,

kommentaar 15. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 53 EK C-231/03, Consorzio Aziende Metano (Coname) versus Comune di Cingia de` Botti. Kohtujuristi ettepanek.

ECLI:EU:C:2005:212, p-d 79, 100; Komisjoni tõlgendav teatis, milles käsitatakse ühenduse õigust lepingute

sõlmimisel, mis ei ole või on ainult osaliselt reguleeritud riigihankedirektiividega (2006/C-179/02), lk 4; T.

Kuusmann. § 3, kommentaar 15. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Juura 2019.

23 (23)

Hankija kommentaar: 2022 aastal oli seoses COVID-19 levikuga suurenenud ja ettenägematu

vajadus meditsiiniseadmete, farmaatsiatoodete ja isikuhooldusvahendite järele. Eriolukorrast

tulenevalt ei olnud vajaduste ajalist raami arvestades võimalik nõuetekohaselt hankemenetlust läbi

viia.

Vastuseks hankija selgitustele märgime, et kõnealuste soetuste eest on tasutud 2022. aasta jooksul

ehk ajal, mil ei kehtinud enam eriolukord ning Covid-19 levik ning sellega seonduvad tegevused

olid 2020. aasta eriolukorrast juba tuttavad.

Samasisuline oma hankekorra järgimise kohustuse rikkumine esineb nt ka videovalvesüsteemi

renditeenuse soetamisel. Järelevalvemenetluses esitatud raamatupidamise väljavõttest nähtub, et

hankija on 2022. aastal tasunud Securer OÜ-le videovalvesüsteemi renditeenuse eest 28 919.08

eurot. Hankija ei ole korraldanud riigihanget videovalvesüsteemi renditeenuse soetamiseks, samuti

ei ole järelevalvemenetluses tõendatud võrreldavate hinnapakkumuste võtmine. Arvestades, et

videovalvesüsteemi renditeenus 54 on käsitletav asjade hankelepinguna RHS-i tähenduses, peab

hankija videovalvesüsteemi rentimisel järgima RHS-is asjade riigihanke ja hankelepingu kohta

sätestatud nõudeid.

5. Järeldused

Kontrollimise käigus tuvastati hankija tegevuses kõrvalekaldumisi seoses vale riigihanke menetluse

liigi valikuga, riigihanke õigusvastase osadeks jaotamisega ja kohase riigihanke menetluse

korraldamata jätmisega. Hankija tegevuses tuvastati puudusi ka seoses hankeplaani koostamise ja

muudetud hankeplaani veebilehel avalikustamisega ning alla lihthanke piirmäära jäävate

riigihangete puhul võrreldavate pakkumuste võtmata jätmisega. Lisaks on hankijale tehtud

tähelepanekud ja antud soovitused seoses tähtajatute lepingute ja lepingute tagasiulatuva

sõlmimisega ning riigihangete registris andmete esitamisega.

Edasise hankepraktika parandamiseks on hankija asutuses riigihangete korraldamisega tegelevatel

isikutel kasulik perioodiliselt tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud riigihanke

juhendmaterjalide, analüüsidega ja vastustega korduma kippuvatele küsimustele ning osaleda

riigihangete alastel koolitustel. RHS-i kohaldamist puudutavate küsimustega on võimalik nõu

saamiseks pöörduda Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna poole

järgmiselt: [email protected], tel 611 3701 (nõustamispäringud); [email protected], tel:

611 3693, 611 3703 (riigihangete registri kasutajatugi).

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Järelevalvetoiminguid teostanud ametnikud:

Anna Poots Kertu Kuiv

nõunik jurist

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond

58851313; [email protected] 58851394; [email protected]

54 Vt. CPV kood 35000000-4 „Turva-, tuletõrje-, politsei- ja kaitseseadmed“, täpsemalt 35123500-7 „Videosüsteemid isiku

tuvastamiseks“

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riho Tell

Tapa Vallavalitsus

[email protected]

Kontrolliakti edastamine

Austatud vallavanem

Edastame Teile 20.12.2024 kontrolliakti nr 12.2.-4/1 riigihangete teostamise kontrollimise

kohta Tapa Vallavalitsuses.

Täname meeldiva koostöö eest järelevalvemenetluses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

/*Lisa(d):

Kontrolliakt (23 lk)

Kertu Kuiv 5885 1394

[email protected]

Meie 20.12.2024 nr 12.2-4/32-1