Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.2-2/121-6 |
Registreeritud | 20.12.2024 |
Sünkroonitud | 23.12.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 1.2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Arstide Liit |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Arstide Liit |
Vastutaja | Pille Saar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Eesti Arstide Liit MTÜ Pepleri 32 tel: +372 742 0429
registrikood 80077896 Tartu linn [email protected]
www.arstideliit.ee 51010 Tartu linn
Tartu maakond
Pr Riina Sikkut
Terviseminister
20.12.2024
Eesti Arstide Liidu arvamus elulõpu tahteavalduse eelnõu kohta
Elulõpu tahteavalduse eelnõu ei ole esitatud kujul vastuvõtmiseks sobiv, kuna selle sätted on vastuolus
patsiendi enesemääramise õigusega. Patsiendi autonoomia on üks tänapäevase meditsiinieetika
olulisemaid põhimõtteid.
Eelnõu järgi saab inimene tervishoiuteenustest loobuda vaid siis, kui tema seisund on arstide hinnangul
pöördumatu. Sellega rikutakse patsiendi autonoomiat, kuna tema tahte rakendamine oleks tingimuslik ja
sõltuks arsti otsusest. Isikul peab olema võimalik loobuda tervishoiuteenustest ilma kitsendavate
tingimusteta. Võimalus valida tervishoiuteenustest keeldumine ainult juhul, kui arst hindab seisundi
pöördumatuks, võib olla üks valikutest, kuid kindlasti mitte ainus.
Juba 22 aastat kehtiva võlaõigusseaduse kohaselt saab inimene teha tahteavalduse, millega ta elu
säilitavast ravist tingimusteta loobub, edaspidi aga tuleks hakata seaduse jõuga isikute vabadusi piirama.
Patsiendi autonoomiat tuleb austada ja tema tahet arvestada ka siis, kui patsient on otsustusvõimetu.
Teeme ettepaneku täiendada eelnõu nii, et patsient saab elulõpu tahteavalduse koostamisel valida kahe
variandi vahel: ta loobub tervishoiuteenustest tingimusteta või ainult juhul, kui arstide hinnangul on tema
seisund pöördumatu.
Elulõpu tahteavalduse täpsem reguleerimine peaks otsustusvõimetu patsiendi käsitlust lihtsamaks
muutma, kuid käesolev eelnõu teeks selle tervishoiutöötajate jaoks praegusest veelgi keerulisemaks.
Pöördumatu terviseseisund ei ole alati üheselt määratletav ja seetõttu igapäevases kliinilises praktikas
raskesti rakendatav. Terviseseisundi pöördumatuse üle otsustamine võib olla aeganõudev ja vajada
erinevate spetsialistide hinnangut, samas on otsustusvõimetule patsiendile tervishoiuteenuste osutamine
sageli aegkriitiline.
Peame usaldusisiku osalemist tahteavalduse rakendamisel otstarbekaks, kuid ei ole arusaadav, miks
tahteavalduse koostamisel patsienti nõustanud arst ei tohi olla usaldusisik. Leiame, et patsiendi jaoks
võib arsti olla kõige turvalisemaks usaldusisikuks, eriti kui lähedased puuduvad. Me ei näe siin huvide
konflikti ja teeme ettepaneku selline piirang kaotada.
Keeruline ja tarbetu tundub kolmanda isiku – tunnistaja – kaasamine tahteavalduse allkirjastajana, kui isik
ei saa ise seda teha. Leiame, et tahteavalduse võib sellisel juhul allkirjastada ka usaldusisik.
Arstide liit oli üks patsiendi elulõpu tahteavalduse süsteemi väljatöötamise algatajaid ja kooskõlastasime
ka seaduse väljatöötamiskavatsuse. Kahjuks on eelnõus VTKga võrreldes tehtud mitmeid olulisi muudatusi,
millega me nõus ei ole. Soovime osaleda ka eelnõu edasisel menetlemisel.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Katrin Rehemaa
Eesti Arstide Liidu tegevjuht
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lp Riina Sikkut
Edastan arstide liidu arvamuse elulõpu tahteavalduse eelnõu kohta.
Rahulikke jõule!
Katrin Rehemaa
Eesti Arstide Liit MTÜ Pepleri 32 tel: +372 742 0429
registrikood 80077896 Tartu linn [email protected]
www.arstideliit.ee 51010 Tartu linn
Tartu maakond
Pr Riina Sikkut
Terviseminister
20.12.2024
Eesti Arstide Liidu arvamus elulõpu tahteavalduse eelnõu kohta
Elulõpu tahteavalduse eelnõu ei ole esitatud kujul vastuvõtmiseks sobiv, kuna selle sätted on vastuolus
patsiendi enesemääramise õigusega. Patsiendi autonoomia on üks tänapäevase meditsiinieetika
olulisemaid põhimõtteid.
Eelnõu järgi saab inimene tervishoiuteenustest loobuda vaid siis, kui tema seisund on arstide hinnangul
pöördumatu. Sellega rikutakse patsiendi autonoomiat, kuna tema tahte rakendamine oleks tingimuslik ja
sõltuks arsti otsusest. Isikul peab olema võimalik loobuda tervishoiuteenustest ilma kitsendavate
tingimusteta. Võimalus valida tervishoiuteenustest keeldumine ainult juhul, kui arst hindab seisundi
pöördumatuks, võib olla üks valikutest, kuid kindlasti mitte ainus.
Juba 22 aastat kehtiva võlaõigusseaduse kohaselt saab inimene teha tahteavalduse, millega ta elu
säilitavast ravist tingimusteta loobub, edaspidi aga tuleks hakata seaduse jõuga isikute vabadusi piirama.
Patsiendi autonoomiat tuleb austada ja tema tahet arvestada ka siis, kui patsient on otsustusvõimetu.
Teeme ettepaneku täiendada eelnõu nii, et patsient saab elulõpu tahteavalduse koostamisel valida kahe
variandi vahel: ta loobub tervishoiuteenustest tingimusteta või ainult juhul, kui arstide hinnangul on tema
seisund pöördumatu.
Elulõpu tahteavalduse täpsem reguleerimine peaks otsustusvõimetu patsiendi käsitlust lihtsamaks
muutma, kuid käesolev eelnõu teeks selle tervishoiutöötajate jaoks praegusest veelgi keerulisemaks.
Pöördumatu terviseseisund ei ole alati üheselt määratletav ja seetõttu igapäevases kliinilises praktikas
raskesti rakendatav. Terviseseisundi pöördumatuse üle otsustamine võib olla aeganõudev ja vajada
erinevate spetsialistide hinnangut, samas on otsustusvõimetule patsiendile tervishoiuteenuste osutamine
sageli aegkriitiline.
Peame usaldusisiku osalemist tahteavalduse rakendamisel otstarbekaks, kuid ei ole arusaadav, miks
tahteavalduse koostamisel patsienti nõustanud arst ei tohi olla usaldusisik. Leiame, et patsiendi jaoks
võib arsti olla kõige turvalisemaks usaldusisikuks, eriti kui lähedased puuduvad. Me ei näe siin huvide
konflikti ja teeme ettepaneku selline piirang kaotada.
Keeruline ja tarbetu tundub kolmanda isiku – tunnistaja – kaasamine tahteavalduse allkirjastajana, kui isik
ei saa ise seda teha. Leiame, et tahteavalduse võib sellisel juhul allkirjastada ka usaldusisik.
Arstide liit oli üks patsiendi elulõpu tahteavalduse süsteemi väljatöötamise algatajaid ja kooskõlastasime
ka seaduse väljatöötamiskavatsuse. Kahjuks on eelnõus VTKga võrreldes tehtud mitmeid olulisi muudatusi,
millega me nõus ei ole. Soovime osaleda ka eelnõu edasisel menetlemisel.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Katrin Rehemaa
Eesti Arstide Liidu tegevjuht