Tähelepanu juhtimine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Eesti Töötukassa

[email protected]

20.12.2024 nr 2.1-1/24/1155-2851-3

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon sai isikult pöördumise selle kohta, et Eesti Töötukassa (edaspidi

Töötukassa) edastab Töötukassa teenuseid kasutavate isikute e-posti aadressid Turu-uuringute

AS-le, kes seejärel saadab isikutele kutseid rahulolu-uuringutes osalemiseks. Kui isik ei vasta,

saadetakse korduvaid meeldetuletusi. Isik peab e-kirjade saamise lõpetamiseks uuringus

osalemisest aktiivselt keelduma.

Töötukassa on isiku sellekohasele pöördumisele vastanud: Töötukassa üheks seadusega

ettenähtud ülesandeks on hinnata tööturuteenuste mõju ja tulemuslikkust. Mõju ja tulemuslikkuse

hindamiseks kasutame me rahuolu-uuringuid, mille läbiviimise tellime hankega uuringufirmalt.

Töötukassa ja uuringufirma on allkirjastanud isikuandmete töötlemise lepingu, kus lepingu

pooled kohustuvad töötlema isikuandmeid kooskõlas andmekaitse aktidega ning üksnes poolte

vahel sõlmitud lepingu alusel. Uuringufirmal on õigus isikuandmeid kasutada üksnes tellitud

uuringu läbiviimiseks ja pärast seda andmed kustutatakse.

Kuna rahulolu-uuringu näol on tegu seadusega ettenähtud töötukassa põhiülesande täitmisega,

siis selle kohta eraldi nõusolekut klientidelt ei küsita. Oleme väga tänulikud, kui te annate meile

oma kliendikogemuse kohta tagasisidet, kuid kui te seda teha ei soovi, siis jätke küsimustikule

lihtsalt vastamata.

Isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikkel 6 lõike 1 alusel peab igasuguseks

isikuandmete töötlemiseks olema õiguslik alus (nt seadus, isiku nõusolek, õigustatud huvi jne).

IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti e) alusel võib isikuandmeid töödelda avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Sama artikli lõike 3 järgi

kehtestatakse punktis e osutatud isikuandmete töötlemise alus vastutava töötleja suhtes

kohaldatava liikmesriigi õigusega. Töötukassa on rahulolu-uuringuteks isikuandmete töötlemise

põhjendamisel tuginenud Töötukassa seadusest tulenevale ülesandele, viitamata konkreetsele

õiguslikule alusele.

Töötuskindlustuse seaduse § 23 lõike 1 järgi on Töötukassa eesmärk tööturupoliitika elluviimine

ja töötuskindlustuse korraldamine töötuskindlustuse seaduses, tööturumeetmete seaduses,

töövõimetoetuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Eesmärgi täitmiseks analüüsib

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

2 (3)

Töötukassa tööturu olukorda ning oma tegevuse mõju ja tulemuslikkust2. AKI hinnangul ei nähtu

viidatud sätetest isikuandmete töötlemiseks kohustavat või seda lubavat alust.

Lisaks õiguslikule alusele on andmetöötlejal kohustus järgida ka IKÜM artiklis 5 sätestatud

põhimõtteid, muu hulgas seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus, eesmärgi piirang ja minimaalsus.

Läbipaistvus on üks isikuandmete kaitse üldmääruse keskne põhimõte. Läbipaistvus on

isikuandmete kaitse üldmääruse kohane üldkohustus, mida kohaldatakse kolme keskse

valdkonna suhtes:

1) andmesubjektide teavitamine seoses õiglase töötlemisega;

2) kuidas vastutavad töötlejad teavitavad andmesubjekte nende isikuandmete kaitse üldmääruse

kohastest õigustest ja

3) kuidas vastutavad töötlejad aitavad kaasa andmesubjektide õiguste kasutamisele 3.

Läbipaistvuse põhimõte võtab peamiselt arvesse seda, et inimesel on võimalik eelnevalt teada

saada ja kindlaks määrata, milline on tema isikuandmete töötlemise ulatus ja selle tagajärjed.

Oluline on, et inimest ei üllataks hiljem, kuidas tema isikuandmeid kasutatakse. See on ühtlasi

IKÜM artikli 5 lõike 1 kohase õigluspõhimõtte oluline aspekt4.

Läbipaistvuse põhimõte eeldab, et kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on

lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad ning selgelt sõnastatud. See tähendab, et Töötukassa poole

pöördumisel ja teenuste kasutamisel peab inimesel olema võimalik teada saada mis eesmärgil,

kuidas ja milliseid isikuandmeid asutus tema kohta töötleb. Samuti peab inimesele olema

ettenähtav, kellele ja mis eesmärgil võib asutus isiku andmeid veel edastada. Inimeste teavitamist

reguleerivad täpsemalt IKÜM artiklid 12–14, mis kohustavad andmetöötlejat koostama

konkreetsed andmekaitsetingimused.

AKI on seisukohal, et pelgalt seadusest tulenev ülesanne, analüüsida Töötukassa tegevuse,

sealhulgas töötuskindlustuse ja rakendatavate tööturumeetmete ning töövõime hindamise ja

töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkust, ei võimalda inimesel ette näha tema isikuandmete

töötlemist ja töötlemise tingimusi sel eesmärgil. Seaduses sätestatud kohustus analüüsida mõju ja

tulemuslikkust ei määratle, kuidas seda ülesannet täita. Oma tegevuse mõju ja tulemuslikkuse

hindamiseks sobiva meetodi või vahendi valiku otsustab Töötukassa. Töötukassa teenuseid

kasutanud isikute küsitlemine kolmanda isiku vahendusel ei ole ainus võimalik viis selle

eesmärgi täitmiseks, mistõttu ei ole selline isikuandmete töötlemine inimesele ettenähtav. Seda

enam, et praegusel juhul ei ole isikul võimalik tema andmete sel eesmärgil ja viisil kasutamisest

teada saada ka Töötukassa kodulehel avaldatud andmekaitsetingimustest.

Seetõttu leiab inspektsioon, et isikuandmete töötlemine Töötukassa tegevuse mõju ja

tulemuslikkuse analüüsimise eesmärgil ja kolmandale isikule küsitluste läbiviimiseks

edastamisel ei ole IKÜM põhimõtetega kooskõlas. Osas, milles andmetöötlus ei vasta täielikult

IKÜM artikkel 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele, on andmetöötlus keelatud.

AKI-le laekunud isiku pöördumise, Töötukassa vastuse ja Turu-uuringute AS saadetud

küsitlusest loobumise vastuseks antud informatsiooni pinnalt võib järeldada, et rahulolu-uuringus

osalemine ja küsitlusele vastamine on isikule vabatahtlik. Isikul on võimalik osalemisest ilma

negatiivsete tagajärgedeta loobuda. Seega toimub küsitluses osalemine sisuliselt isiku

nõusolekul.

2 Näiteks töötuskindlustuse seaduse § 23 lg 2 p 6 järgi analüüsib tööturu olukorda ning töötukassa tegevuse,

sealhulgas töötuskindlustuse ja rakendatavate tööturumeetmete ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkust ja tööturumeetmete seaduse § 6 lg 8 järgi tööhõiveprogrammi elluviimise raames vastavalt

tööhõiveprogrammis sätestatule. Viimasel juhul küll korraldab Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ § 5 lg 3 kohaselt mõju hindamise kas Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium või Eesti Töötukassa. 3 Artikli 29 töörühma suunised määruse 2016/679 kohase läbipaistvuse kohta, punkt 1 4 samas, punkt 10

3 (3)

IKÜM artikli 6 lõike 1 punkt a järgi võib isikuandmeid töödelda, kui andmesubjekt on andnud

nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Seega peab

isikuandmete töötlemise kontekstis isiku informeeritud nõusolek andmetöötlusele eelnema.

Nõusolek on IKÜM tähenduses andmesubjekti vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline

tahteavaldus, milles isik nõustub enda kohta käivate isikuandmete töötlemisega. Isikul on õigus

nõusoleku andmisest keelduda ning igal ajal nõusolek tagasi võtta ilma, et sellest tekiks talle

kahjulikke tagajärgi5.

AKI möönab, et avaliku sektori asutuse poolt võib isikuandmete töötlemisel isiku nõusolekule

tuginemine olla problemaatiline. Nõusolekut ei saa lugeda vabatahtlikult antuks olukorras, kui

isik ja andmetöötleja on selgelt ebavõrdses olukorras, nt kui Töötukassa teeb isiku suhtes

siduvaid haldusotsuseid. Kui isikuandmete töötlemine toimub avaliku võimu teostamise või

avaliku ülesande täitmise käigus, ei ole andmetöötlejal õigust küsida isikult lisaks ka nõusolekut

samade andmete töötlemiseks. Selline olukord on isikut eksitav ega vasta üldmääruse

tingimustele.

Siiski ei ole avaliku sektori asutuste andmetöötlusest nõusolek kui õiguslik alus välistatud.

Nõusoleku alusel võib isikuandmeid töödelda selliste juhtumite puhul, kus tõesti isikul on õigus

otsustada oma andmete töötlemise üle kartmata kahjulikke tagajärgi, näiteks asutuse

lisategevuste puhul, mis ei ole seotud avaliku ülesande või võimu teostamisega. Samas paneb see

andmetöötlejale kohustuseks nõusoleku puhul tõendada, et nõusolek on antud vabatahtlikult,

vastasel juhul ei ole nõusolek kehtiv. Isikuandmete vastutava töötlejana on Töötukassa

kohustuseks tagada kehtiva nõusoleku olemasolu isiku rahulolu-uuringusse kaasamiseks,

sealjuures peab nõusoleku küsima ka isiku kontaktandmete edastamiseks uuringu läbiviijale.

Töötukassa poolt isikule antud selgituse põhjal võib mõista, et asutusel uuringusse kaasatud

isikute kehtivad nõusolekud puuduvad. Seega AKI hinnangul võib isikuandmete töötlemine

Töötukassa poolt tegevuse tulemuslikkuse ja mõju analüüsimise ülesande täitmisel toimuda ilma

õigusliku aluseta ning vastuolus isikuandmete töötlemise põhimõtetega.

Eeltoodust tulenevalt juhime Töötukassa tähelepanu sellele, et isikuandmete töötlemine

peab alati olema seaduslik ja kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Seega

palume Teil üle vaadata ja tagada, et Töötukassale pandud seaduslike ülesannete täitmisel

vastaks isikuandmete töötlemise protsessid isikuandmete kaitse üldmääruse kõikidele

nõuetele.

Analoogsete märgukirjade kordumisel või kahtluse korral on Andmekaitse Inspektsioonil õigus

teostada igal ajal ette teatamata kontrolli või algatada järelevalvemenetlus. Käesolevale

tähelepanu juhtimisele inspektsioon vastust ei oota.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

5 Vt nõusoleku kohta lisaks AKI kodulehelt.