Kiri

PÕLTSAMAA VALLAVALITSUS

Lossi 9 Telefon 776 8550 Registrikood 77000358 AS SEB Pank:

Põltsamaa linn [email protected] TP kood 229101 IBAN: EE171010152000462007

Põltsamaa vald www.poltsamaa.ee AS SWEDBANK

48104 Jõgeva maakond IBAN: EE522200001120094050

Keskkonnaamet

Terviseamet

Meie 20.12.2024 nr 7-1/2024/180-1

Info teadmiseks seoses Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringuga

Põltsamaa Vallavalitsus saadab teadmiseks kirjavahetuse, mis on toimunud Põltsamaa valla

tuuleparkide eriplaneeringu avaliku väljapaneku käigus. Võimalik, et allpool toodud seisukohad

(püstkirjas) on Keskkonnaametile ja Terviseametile lisaks Eve Süvari-Kongile saatnud ka

kodanikud Tarmo Romm, Mare Evard ja Jeppe Grabow Olesen.

Põltsamaa Vallavalitsusele saadetud kirja sisu on järgnev (vastused on esitatud kaldkirjas):

Pauastvere külas Põltsamaa vallas korjatakse allkirju arvamustele tuuleparkide (TP) nr 5/14 ja 6/16

eriplaneeringu kohta. Samuti lisasime üldisemad märkused terve valla kohta.

Tuulepargid nr. 5/14 ja 6/16

Märkused eriplaneeringu (EP) kohta

1. Linnu uuringud. EP-s leitakse, et ei ole vaja teostada tuulepargis (TP) 16 uuringuid kakkudele,

sookurgedele. Kohalikud elanikud on nii kuulnud kui vaadelnud kakulisi ja sookurgi TP-s 16 ja seda

ümbritseval alal. Samuti pesitsevad TP 16 alal või selle ümbruses kullilised/kotkalised, rukkiräägud,

varakevadel on vaadeldud seal metsise mängu. TP 14 planeeritaval alal pesitsevad must-toonekured,

metsised, laanepüüd.

Linnustiku uuringu soovitused baseeruvad alusdokumendil “Üle-Eestiline maismaalinnustiku

analüüs” (Kotkaklubi, Eesti Ornitoloogiaühing, 2022

https://kliimaministeerium.ee/elurikkuskeskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-

analuusid#analuus-ja-lisad). Seal toodud loogika kohaselt tuleb uuringu teemana kakke käsitleda

juhul, kui planeeringualal ja selle 500m kontaktvööndis on metsa pindala suurem kui 300 ha

(Maismaalinnustiku aruanne lk 35, ptk 5.1.4.3). Põltsamaa EP tuuleala nr 16 puhul on tegu väikese

lahustükiga, kus metsamaa pindala jääb alla 300 ha. Sellele asjaolule viidates ei ole uuringute

hulgas esialgu ette nähtud kakkude uuringut. Sookurgedele ei ole eriuuringut ette nähtud, sest nende

paaride arv ja pesitsuskohad registreeritakse teiste uuringute (nt rähnide uuring) kaas-saadusena.

Kui kohalikel elanikel, kellel on piirkonna loodusväärtuste kohta kahtlemata parim ülevaade, on

põhjendatud kahtlused mõne linnuliigi regulaarselt esinemise või pesitsemise osas tuulepargialal,

on see väärtuslik lisainfo, mida uuringu metoodika ja mahtude kavandamisel arvesse võtta. Antud

ala nr 16 kakkude uuring ei ole märkimisväärselt ajamahukas (ca 2 päeva) ning selle võib kohalike

elanike poolt lisandunud info tõttu metoodikasse lisada. Kogu info alal kohatud lindude kohta

(metsis, must-toonekurg, laanepüü, rukkirääk) tuleks võimalikult täpselt dateerida ja koondada ning

esitada Keskkonnaametile, et see info jõuaks linnustiku uuringu läbiviijateni enne uuringutega

alustamist. Põltsamaa Vallavalitsus kavandab avaliku väljapaneku ja avalike arutelude järgselt

uuendatavast eriplaneeringu põhilahendusest tuuleala 6/16 välja jätmist.

2. Ulukid. EP aruande eelnõus märgitakse, et metsamaastikes paiknevad tuulepargid on üsna uus

nähtus ja seepärast on raske hinnata pikemaajalist TP mõju imetajatele. Erinevad häiringud võivad

muuta ala ulukitele mitteatraktiivseks. TP 16 koosneb peamiselt metsaalast, kus kohalikud on

vaadelnud nii ulukite jälgi kui ka ulukeid endid, pisiulukid, rebased, ilvesed, sõralised (kitsed,

põdrad), karud. Kui nende elu on häiritud, siis hakkavad nad liikuma alast väljapoole, s.t. võivad

jõuda ümbritsevate elamute õuealadele, mis võib põhjustada ebameeldivaid olukordi. Juba ainuüksi

TP ehitusetapp on kindlasti väga häiriv kõigile metsloomadele.

Seoses loomastiku elupaikade ja liikumisteedega selgitame, et tuuleparkide kavandamise järgmises

etapis toimuvad loomastiku uuringute välitööd. Kõikide eelvalikualade loomastiku uuringute

metoodika kooskõlastatakse eraldi Keskkonnaametiga, mis kinnitab nii metoodika sobivuse kui

ekspertide pädevuse. Loomastiku uuringute välitööde tulemusel teevad eksperdid järeldused ja

soovitused ning annavad hinnangu, kas ja millises mahus ja tingimustel eelvalikualale tuulikuid

rajada saab. Lõpliku otsuse tegemisel tuulikute rajamise võimalikkuse ja tingimuste kohta

loomastiku osas, on kaalukas sõnaõigus Keskkonnaametil, kes muuhulgas võtab aluseks ka

loomastiku uuringu tulemusi ja järeldusi. Seega kavandamise järgmises etapis saab hinnata

kavandatava tegevuse mõju uuringutel põhinevate ajakohaste algandmete põhjal.

Info alal kohatud loomade kohta tuleks vaatlejal võimalikult täpselt dateerida ja koondada ning

esitada vabalt ligipääsetavatesse loodusvaatlusportaalidesse (nt PlutoF, eElurikkus) ja

Keskkonnaametile (kui on tegemist kaitsealuse liigiga), et need jõuaksid ulukiuuringu läbiviijateni

enne uuringutega alustamist.

3. Rästikud on väga tundlikud igasugusele vibratsioonile. TP 16 alal ja seda ümbritsevatel aladel

pesitseb rohkelt rästikud. Praegugi on probleem, et nad leiavad tihti tee elamute õuealale. Kui

tuulikute tekitatav maapinna vibratsioon nad TP aladelt eemale peletab, ei olegi neil kuhugi mujale

minna, kui elamute lähedusse, mis on aga ohtlik, eriti väljas mängivatele lastele. Vibratsioon

kahjustab tuuliku ehituslikku vastupidavust ja stabiilsust. Seepärast tuleb tuulikud projekteerida nii,

et need töötamise ajal oleks vibratsioon võimalikult väike. Uuringute põhjal on vibratsiooni mõju

kaasaegse tuulepargi rajamise, lammutamise ja opereerimise etapis üldjuhul väheoluline. Tuuliku

poolt tekitatava vibratsiooni mõju roomajatele on erinevate tuuleparkide puhul uuritud, kuid

tulemused on selgelt asukohapõhised ega ole suures pildis üldistatavad. Ehitusaegne vibratsioon

võib ajutiselt häirida ümbruses elavaid roomajaid.

Tuuleparkide kavandamise järgmises etapis, kui on teada tuuliku vundamendi tüüp ning tehtud

asukoha pinnase ehitusgeoloogilised uuringud, täpsustatakse vibratsiooni mõju ja selle olulisust

elustikule, sh roomajatele.

Isegi kui lokaalselt kuskil asukohas võib roomajatel olla vajadus oma senisest elupaigast muutunud

olulde tõttu mujale liikuda, ei ole eeldada, et nad liiguvad just inimeste poolt asustatud aladele ja

hoovidesse. Seega mure elanikele ja lastele võimaliku suureneva rästiku hammustuse ohu tõttu, ei

ole põhjendatud.

4. Nahkhiired. Kõigil kinnistutel TP 14 ja 16 vahel pesitsevad nahkhiired ja suure tõenäosusega on

neid ka planeeritavatel TP aladel.

Eriplaneeringu detailse lahenduse etapis viiakse läbi nahkhiirte täpne asukohauuring koos

välitöödega. Uuringumetoodika kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Vastavalt uuringutulemustele

antakse täpsustatud hinnang kavandatavale tegevusele. Kui kohalikel elanikel on teavet mõne

nahkhiireliigi regulaarselt esinemise või pesitsemise osas tuulepargialal, on see väärtuslik lisainfo,

mida uuringu metoodika ja mahtude kavandamisel arvesse võtta. Kogu info alal kohatud nahkhiirte

kohta tuleks võimalikult täpselt dateerida ja koondada ning esitada Keskkonnaametile, et see info

jõuaks nahkhiirte uuringu läbiviijateni enne uuringutega alustamist.

5. Põhjavesi. Asume karstialal, millele avalduda võivate mõjude kohta ei ole uuringuid tehtud. TP

14 ja 16 vahel asuvad vähemalt 2 puurkaevu, mis on EP-s üldse märgistamata. Kuna põhjavesi on

antud aladel kõrge ja nõrgalt kaitstud, siis on väga suur oht põhjavee reostusele, eriti TP-de

ehitusetapis. Rangete ohutusnõuete järgimisele ja täitmisele ei saa küll lootma jääda. Umbusi jõgi

Eesti forellijõgede nimestikus. Planeeritava TP 14 mõjualale jäävad kunstlikud koolmekohad.

KSH aruandes on antud võimaliku mõju hinnang põhjaveele eriplaneeringu asukoha eelvaliku

täpsusastmes. Täpsem hinnang antakse eriplaneeringu detailse lahenduse käigus, kui on teada

tuulikute vundamendi konstruktsioon ja ehitustehnoloogia. Kui võib ilmneda oht põhjaveele, siis

rakendatakse asjakohaseid leevendusmeetmeid.

Puurkaevude osas tugineme EELISe infole. Kõik puurkaevud, mida EELISesse pole kantud, on

ebaseaduslikud. Kui kaevude andmed pole registrisse kantud, siis ei ole võimalik nendega

arvestada. Puurkaevude registreerimise korra sätestab ehitusseadustik. Planeeringuga seatavad

nõuded on kohustuslikud täitmiseks ning neid järgitakse, et tagada kavandatava objekti ohutus. Ei

ole asjakohane eeldada, et nõudeid ei täideta.

6. Pinnavesi. Sama probleem nagu põhjavee puhul, väga suur reostuse oht.

Tuulikud tuleb kavandada, ehitada ja töös hoida nii, et reostusohtu pole. Igaüks, sh tuulepargi

arendaja ja ehitaja, peab tagama, et tema tegevuse tulemusena pinnavett ei reostataks.

7. Kinnisvara väärtus langeb drastiliselt ja mitmekordselt. Kes maksab hinnavahe?

Esitatud väitel puuduvad põhjendused ja viited teadusallikatele. KSH ptk-is 7.13 Mõju varale on

meie ekspertide poolt toodud järgmine info: Tuuleparkide mõju varale võib väljenduda esmajoones

kinnisvara väärtuse muudatuse kaudu. Eesti kontekstis ei ole tuuleparkide mõju kinnisvara hinnale

uuritud, mistõttu ei ole võimalik Eestis avalduvaid aspekte välja tuua. Uuringud teistes riikides

näitavad, et tuuleparkide rajamisel võib (aga ei pruugi) kinnisvara hinnale olla negatiivne mõju

kuni 3 km kaugusel asuvatele maaüksustele ning see sõltub mitmest aspektist: tuulikute nähtavus,

kaugus, kõrgus ja tuulikute arv. Üldjuhulon mõju suurem kõrgemate ja lähemal paiknevate tuulikute

osas. Mõju leevendamiseks saab kaaluda tuulepargi kavandamist selliselt, et tuulikute nähtavus

kriitilistele kinnistutele ei ulatu.

Samal ajal tuleb siiski arvestada, et võimaliku kavandatava tuulepargi mõju kinnisvara hinnale ei

pruugi olla nii vahetu, sest konkreetse objekti kinnisvara hind sõltub eelkõige kinnisasja

seisukorrast, turuolukorrast, piirkonna atraktiivsusest ja nõudlusest jm.

Tuulikute talumisest ja võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks on ette nähtud nn

keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, mis on mh ette nähtud ka võimaliku kinnisvara väärtuse

vähenemise kompenseerimiseks.

Põltsamaa Vallavalitsus plaanib sotsiaal-majanduslike uuringute tellimist, mille üheks osaks on sel

juhul ka kinnisvara väärtuse muutuste analüüs.

8. Mürad. EP-s rõhutatakse korduvalt, et müra kahjude vähendamiseks tuleb vältida TP-de

kaarekujulisi servi ja teravaid tippe. Just sellise kujuga on aga kõik Põltsamaa valda planeeritavad

TP-d, sealhulgas ka TP 14 ja 16. Seetõttu on viimaste puhul ja eriti kahe ala vahele jäävatel elamutel

märkimisväärne müra koosmõju oht.

Eelvaliku alade kujud tulenevad välistavate alade puhvritest. Müra mõju ei tulene tuulepargi ala

kujust, vaid on seotud tuulikute asukohtadega, mis täpsustuvad järgmises detailse lahenduse etapis.

Tuuleparkide edasisel kavandamisel, rajamisel ja käitamisel tuleb tagada inimese tervise kaitseks

kehtivate müra normtasemete, sh siseruumides kehtivate madalagedusliku müra normtasemete ja

infraheli normtasemete täitmine.

9. Madalsageduslik müra. Isegi EP-s mööndakse, et madalsageduslik müra, eriti välisõhus leviv,

võib ületada lubatud piire. Maal elavad inimesed toimetavad sageli väljas, aknad on soojal ajal lahti.

Seega mõju on kindlasti suurem ja häirivam kui EP-s märgitakse.

Enamike alade puhul on eriplaneeringuga kavandatud ainult tuulepargi alade võimalik paiknemine.

Tuulikute asukohad selgitatakse välja detailse lahenduse koostamisel. Detailse lahenduse

koostamisel teostatakse ka juba konkreetsele tuulikute paigutuslahendusele müra hindamine.

Tuuleparkide edasisel kavandamisel, rajamisel ja käitamisel tuleb tagada inimese tervise kaitseks

kehtivate müra normtasemete, sh siseruumides kehtivate madalsagedusliku müra normtasemete ja

infraheli normtasemete täitmine.

10. Mitme müra koosmõju. Tuleb esiteks arvestada juba eelpool mainitud mitme tuuliku müra

koosmõju ja teiseks sellele lisanduvad madalsageduslik müra, tihti mitme tuuliku koosmõjuga.

Seega kui ühe tuuliku üks müra tüüp võib olla inimestele, samuti loomastikule ja linnustikule ainult

kergelt häiriv, siis mitme tuuliku ja mitme müra pidev, katkematu häiring võib pikema aja jooksul

tekitada tõsisemaid terviseprobleeme. Sellise koosmõjude „kokteil“ on eriti kahjustav

vanemaealistele.

Tuuleparkide müra hindamisel arvestatakse nii tuulikute omavahelist koosmõju kui ka tuuleparkide

omavahelist koosmõju. Eriplaneeringus on seatud tingimus, et tuulepargi edasisel kavandamisel

tuleb teostada välisõhus leviva mürataseme modelleering, mis peab lähtuma reaalsetest

kavandatavatest tuulikute asukohtadest ja sel ajahetkel valitsevast parimast teadmisest tuulikute

müra arvutusliku hindamise osas. Arvestada tuleb ka vastaval ajahetkel valitsevat teadmist

koosmõju avaldada võivate tuuleparkide osas. Tuulikute asukohtade ja mudeli täpsustumisel tuleb

veenduda, et see ei põhjusta elamualadel tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamist. Modelleerimisel

tuleb anda hinnang mõjualas paiknevate elamualade müratasemetele, sh mürale siseruumides ning

madalsagedusliku müra tasemetele. Iga järgneva tuulepargiala arendamisel piirkonnas tuleb

hinnata müra koosmõju juba olemasolevate või teiste kavandatavate tuuleparkidega. Seega on

seatud tingimused, mis tagavad nii tuulikute kui ka tuuleparkide omavahelise koosmõju hindamise.

11. Visuaalne mõju. 290 m tuulikud paistavad selge ilmaga 60 km kaugusele. EP kohaselt on

enamuse TP alade tuulikud Põltsamaa linna suhtes kas visuaalselt või valdavalt domineerivad.

Elamute läheduses paiknevad tuulikud on kõik visuaalselt domineerivad, omades veel suuremalt

mõju kui nad ümbritsevad elamuid poolkaarena.

Tuulikute visuaalne mõju ei pruugi olla tingimata negatiivne, vaid oluline on tuulikutest tuleneva

visuaalse mõjuga asukohapõhiselt kavandamise etapis arvestada. Juhul, kui mingis asukohas võib

eeldada olulist visuaalset mõju, on ümbritsevat maastikku ja asukohapõhiseid aspekte arvesse võttes

teatud juhtudel võimalik tuulikud sobitada maastikku selliselt, et nende mõju on neutraalne või need

jäävad maastiku taustale, sulandudes muu maastikupildi hulka. Põltsamaa valda koostatud

nähtavusanalüüsi järgi jäävad tuulepargid nähtavaks eelkõige avatud maastikuga aladelt ja

põldudelt.

Põltsamaa Vallavalitsus kavandab uuendatavas planeeringulahenduses kõrguste vähendamist kuni

270 m peale.

12. Varjutused. Kumulatiivne mõju väga paljudele majapidamistele omades ohtu häiriva tasemega

varjutuseks.

KSH aruandes on toodud, et varjutuse mõju täpsustatakse detailses lahenduses ja koostatakse uus

modelleering lähtuvalt tuulikute reaalsetest asukohtadest. Selgitame, et varjutuse hindamisel

arvestatakse nii tuulikute kui ka tuuleparkide võimaliku koosmõjuga elamuala suhtes.

13. TP 16 ala vahetus läheduses asuvad pärandkultuuriobjektid Rahamägi ja Ohvrikivi.

Nimetatud objektid jäävad tuulepargi alast 300-400 m kaugusele ning negatiivset mõju neile

võimalikust kavandatavast tuulepargist ette ei ole näha.

14. Sideteenused. Meie piirkonnas on nii mobiili- ja raadioside kui telepilt kehvema leviga kui

linnades ja asulates. Esineb ka n.ö. surnud tsoone. TP teevad olukorra veel halvemaks.

Kõiki punkte kokku võttes leiame, et TP 14 ja 16 edasine arendus tuleb lõpetada, kuna nende

ehitamine ja kasutuselevõtt kahjustab loodust ja muudab ümbritsevate alade elanike elutingimused

võimatuks.

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu KSH käigus küsiti antud teema kohta arvamust

sideteenuste tagamise eest riiklikul tasandil vastutavalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametilt (TTJA). Ametil puudub teave tuuleparkide mõjude kohta sideteenustele, samuti ei ole teema

õiguslikult täpsemini reguleeritud. Arvestades tuuleparkide laia levikut kogu maailmas, pigem ei ole

TTJA-le teadaolevalt tuuleparkidel mõju tavapärasele sidele. Teaduskirjanduse põhjal ei saa üheselt

väita, et elektrituulikute mõju sideteenustele puudub, kuid enamikul juhtudel probleemi ei ole ning

kui on, siis on see tehniliselt leevendatav.

Tervet valda puudutavad märkused

1. Ka kõik eelnevalt mitte käsitletud Põltsamaa valda planeeritavad TP-d asuvad hajaaladel ja on

tipitud elamute vahele kaarte ja teravate tippudega, mis ei ole soovitatavad. Maapiirkonnas elab TP-

de mõjualas palju vanemaid inimesi, kes on tuulikute mõjude suhtes tundlikumad.

Eelvaliku alade kuju tuleneb välistavate alade puhvritest. Müra jm mõju ei tulene tuulepargiala

kujust, vaid tuulikute asukohtadest ja kaugusest, mida täpsustatakse eriplaneeringu järgmises,

detailse lahenduse etapis. Vastavus müranormidele jm nõuetele tuleb tagada ning vastavalt sellele

täpsustatakse tuulikute paigutust tuulepargiala piirides.

2. Vallas on palju metsaseid alasid, kuhu on vaja kõrgeid tuulikud, et mingitki kasu saada. Mida

kõrgem tuulik, seda suuremad keskkonnamõjud. 290 m tuulikud on terve maailma mastaabis uued ja

seepärast on nende poolt tekitatavate mõjude kohta väga vähe uuringuid ja informatsiooni. Miks

peavad meie valla elanikud ja loodus olema „katsejänesteks“?

Täna teadaolevalt on soovitud võimaldada planeeringutega kuni 290 m kõrguste tuulikute

kavandamist, sest tuulegeneraatorite tehnoloogia areneb kiiresti. Jätkusuutlikkuse seisukohast võib

olla mõistlik kavandada pigem kõrgemad ja vähem kui madalamad ja rohkem arv tuulikuid. Samas

Põltsamaa Vallavalitsus kavandab planeeringulahenduse uuendamisel tuulikute kõrguste

vähendamist kuni 270 m peale, kuna 290 m kõrguseid pole toodetud ega uuritud nende mõju inim-

ja looduskeskkonnale.

3. TP-e planeeritakse ka loodusaladele, mis peaksid täiesti puutumata jääma.

Ei ole täpselt aru saada, mida kirjutaja on mõelnud loodusalana. Natura loodus- ja linnualad jm

kaitstavad alad ning oluliste liikide elupaigad koos vajalike puhvritega on tuulepargi aladena

välistatud.

4. Kogu KSH on tõenäolistele oletustele üles ehitatud. Edaspidised uuringud plaanitakse läbi viia

kiirkorras, nt. toonitatakse, et linnustiku uuringutele tuleb pühendada aega, et saada tõeseid

andmeid, kuid saamas rõhutatakse, et uuringud tuleb läbi viia kiiresti, ühe aasta jooksul. Kuna

uuringud tellib arendaja, siis ei saa neid kuigi erapooletuteks pidada.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapp ja selle KSH ongi üldisemad ning seejuures tuginetakse

seni tehtud uuringutele ning ekspertide arvamustele. Linnustiku uuringute kestvuse jm asjaolud on

tunnustatud linnustiku ekspert määranud ning neis ei ole põhjust kahelda. Lisaks on esitatud

metoodika saanud kooskõlastuse Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet aktsepteerib linnustiku uuringu

tegijatena vaid pädevaid linnustiku eksperte. Väide, et kuna uuringud tellib arendaja, siis need ei

ole erapooletud, ei ole asjakohane. Ekspert teeb oma tööd erapooletult ja sõltumatult vaatamata

sellele, kes töö tellib.

5. EP-s antakse iga valdkonna käsitluse lõpus soovitusi TP alade suuruse, kuju ja tuulikute paigutuse

kohta. Kui need kõik kokku võtta, tekib palju lahknevusi ja vasturääkivusi, s.t. ühe mõju

minimeerimine suurendab teist.

Väide on püstitatud nii üldisena, et sellele ei ole võimalik täpsemalt vastata. Selgituseks, et

tuuleparkide kavandamise järgmises etapis täpsustatakse tuulepargi lahendust asukohapõhiste

uuringute tulemuste põhjal. Seejuures hinnatakse kaasnevaid mõjusid. Lahknevuste ja vastuolude

korral erinevate mõjuvaldkondade vahel analüüsitakse olukorda põhjalikult ning selle tulemusena

täpsustuvad ka tingimused ja meetmed.

6. Mõju turismile. Põltsamaa on praegu kaunis, roheline linnake. Peale linna ümbritsemist

visuaalselt domineerivate tuulikutega, ei ole Põltsamaa kindlasti turistidele enam atraktiivne koht

külastamiseks. Pigem tööstusmaastik.

Tuulikute rajamine toob kindlasti kaasa teatud muutused maastikus, aga need ei pruugi Põltsamaa

turismipotentsiaali vähendada. Põltsamaa linnast on tuulikud vaadeldavad vaid teatud kindlates

asukohtades. Lisaks võib tuulikute kavandamine kaasa tuua nn tuuliku turistide lisandumist.

7. EP kohaselt peaks TP arendus valda juurde tooma uusi elanikke ja looma uusi töökohti. Pigem

vastupidi. Lisanduvad küll TP-e hooldavad tööd, mida aga nähtavasti teostavad arendajapoolsed

töötajad, kes ei ela koha peal, vaid liiguvad TP-st TP-i. Küll aga võib valla elanikkond väheneda,

kuna elanike, eriti maa piirkondades, TP lähedustes elavate elanike elutingimused ja heaolu

vähenevad drastiliselt. Elanikkonna vähenemine toob omakorda kaasa raske olukorra ettevõtetele,

kellel võib hakata nappima töökäsi ja nad peavad oma tegevuse hoopis lõpetama.

KSH järgi ei ole eeldada elanike elutingimuste olulist halvenemist, veel vähem drastilist halvenemist

(vt täpsemalt KSH aruande vastavatest peatükkidest). Pigem võimaldab KOVile ja elanikele

makstav tuulikutest tulenev keskkonnahäiringute tasu elukeskkonda ja taristusse täiendavaid

investeeringuid teha (lasteaiad, teed, puhkealad jm objektid), millest saavad kasu kõik omavalitsuse

elanikud ja ettevõtted. Tuulikute rajamine võib ettevõtetele pigem soodsamaid tingimusi kaasa tuua,

näiteks läbi elektri otseliini rajamise võimaluse.

8. Halbu elamistingimusi ei ole võimalik rahaga kompenseerida.

KSH tulemuste põhjal ei ole eeldada elanike elutingimuste olulist halvenemist.

9. Kas tõesti on 5000 € tuuliku kohta vallale nii suur summa, et ollakse selle nimel valmis oma

elanikest ja loodusest „üle sõitma“?

Eriplaneeringu menetlemisega anname aluse riiklike eesmärkide täitmiseks. Tasu saamine ei ole

KOVi eesmärk, kuigi selle saamine võimaldab kohalikku elukeskkonda parendada.

10. Arvestama peab kohalike olude ja keskkonnaga. Mis sobib lääne tööstusmaastikku, ei sobi

meie loodusmaastikku.

Kohalike oludega on arvestatud (välistatud alad). Riiklikest eesmärkidest tulenevalt on oluline

leida kompromiss (kohaliku elukeskkonna kvaliteet vs riiklikud eesmärgid).

Kokkuvõtteks

Põltsamaa Vallavolikogu kehtestas 19.09.2024 otsusega nr 1-3/2024/39 Põltsamaa valla

üldplaneeringu: Põltsamaa valla üldplaneeringu peamised eesmärgid on soodustada mitmekesise ja

kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, kuid säilitada ja kaitsta olemasoleva keskkonna väärtuseid.

EP I etapi eesmärk oli välja selgitada tuuleparkide sobivus valda. Leiame, et arvestades valla

omapära, need siia ei sobi. Teeme ettepaneku lõpetada igasugune edasine arendustöö tuuleparkide

rajamiseks.

Koopia Keskkonnaametile, Terviseametile, Põltsamaa Vallavalitsusele

Põltsamaa Vallavalitsus ei lõpeta tuuleparkide eriplaneeringu menetlusprotsessi, kuna seni

koostatud materjalide põhjal ei saa väita, et tuulepargid Põltsamaa valda üldse ei sobi ning lisaks

puudub täna eriplaneeringu menetlusprotsessi lõpetamiseks seaduslik alus. Edaspidises menetluses

tuleb leida planeeringule kompromisslahendus, mis aitaks kaasa riiklike eesmärkide täitmisele, kuid

samas arvestaks ka kohalike huvidega nii palju kui võimalik.

Vastuskiri saadetakse teadmiseks ka Keskkonnaametile ja Terviseametile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Paas

majandusosakonna juhataja

Kertu Anni

planeeringuspetsialist

5309 6850 / [email protected]