Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 22.11.2024 nr 3-2/4566-12

Meie 18.12.2024 nr 9.3-1/24/12206-2

Tartu mnt 75a kinnistu ja lähiala

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ kohaselt Tartu mnt 75a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

kooskõlastamiseks.

Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas, Tartu maantee ääres, J. Kappeli tänava ja Lubja tänava

vahelises kvartalis ning planeeritud maa-ala suurus on 0,06 ha. Detailplaneeringu koostamise

eesmärk vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele on muuta Tartu mnt 75a kinnistu

elamumaa sihtotstarve ärimaaks ning määrata kinnistu kasutamise tingimused ja ehitusõigus ühe

maa-aluse ja kuni kaheksa maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks. Detailplaneeringu

lahendus vastab Tallinna üldplaneeringule.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad mürahinnangut (Lemma OÜ, 18.12.2024). Liiklusmüra

tasemete hindamisel tugineti liiklussageduse andmetele Stratum OÜ koostatud Tallinn 2023+

õhtuse tipptunni joonisele. Trammiliikluse osas lähtuti liiklusintensiivsusest (trammide nr 2 ja 4

sõidugraafikust seisuga 20.03.2024). Amet juhib tähelepanu, et mürauuringus ei ole välja toodud

maksimaalseid müratasemeid, mis trammi- ja autotee lähedust arvestades, asuvad suure

tõenäosusega mõjutama siseruumide müratasemeid.

Detailplaneeringu raames on teostatud insolatsioonianalüüs (Arhitektuuribüroo Studio-3 OÜ,

31.05.2023). Analüüsi eesmärgiks on selgitada, milliseks kujuneb Tartu mnt 75a kinnistu

detailplaneeringu realiseerimisel Tartu mnt. 77 ja 79 korruselamute insolatsiooni olukord. Ning

tulevikus realiseeritavate Tartu mnt 79A ja 81 hoonete mõju Tartu mnt. 77 ja 79 korruselamu

insolatsioonile. Insolatsiooni on mõõdetud kuues vaatluspunktis kortermaja I korruse korteri

eluruumides. Tartu mnt 77 mõõdetud punktides säilib insolatsioon vastavalt 02:51, 03:27, 04:13.

Tartu mnt 79 mõõdetud punktides vastavalt punktis 5 1-toalises korteris kaks korda päevas 02:23

ja 02:19, punktis 4 04:48, punktis 6 samuti kaks korda päevas 02:24 ja 02:14. Tuginedes esitatud

insolatsioonianalüüsile, ei mõjuta planeeringuga kavandatu oluliselt lähedal paiknevate hoonete

insolatsiooniolukorda.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud:

 „Valgusreostuse vältimiseks rakendatakse Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti

käskkirjas ette nähtud välisvalgustuse hämardamise režiime.“

 „Ruumide paigutusel arvestada kõrgenenud müratasemeid ja kavandada vaiksemat

siseruumi nõudvad ruumid hoone sisehoovi poolsele küljele, kus on tagatud

müraolukorra vastavus öisel ajal sihtväärtusele.“

 „Eesti standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“

tabeli 6.3 „Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt

2(3)

välismüratasemest“ kohaselt tuleb kavandatava hoone Tartu maantee pooles külje

välispiire projekteerida minimaalselt mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist

välispiirde ühisisolatsioon oleks äripindade puhul vähemalt R`w+ Crt ≥30 dB.

Teepoolsel fassaadil peaks R`w+ Crt ≥35 dB.“

 „Sisehoovi poolsete äripindade välispiirded peavad olema ühisisolatsiooniga vähemalt

R`w+ Crt ≥30 dB; Tartu maanteega risti oleval fassaadil peavad vastavad näitajad

olema äriruumidel R`w+ Crt ≥35 dB.“

 „Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest

tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna

nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna

pind on väiksem kui 50%, siis võib akna heliisolatsiooni väärtust vähendada suuruse

10lgS/Sa võrra, kus S on ruumi välispiirdepind ja Sa on ruumi akende pind. Kasutada

tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid.“

 „Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud

elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks heliisolatsioonitaset sel määral,

et ruumides ületatakse lubatud müratasemed.“

 „Hoonete projekteerimisel rakendada Eesti standardi EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ nõudeid.

Vajadusel tellida projekteerimise järgus pädevalt ettevõttelt radoonitaseme mõõtmine,

et veenduda pinnase ohutuses.“

Amet on tutvunud esitatud dokumentidega, kooskõlastab detailplaneeringu ning märgib

järgmist:

 Planeeritaval alal peavad müratasemed vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruses

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemetele.

 Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkeala, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

müratasemete mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid. Ameti hinnangul on

asjakohane mõõta ka kinnistule levivad maksimaalsed müratasemed, et välispiirde

heliisolatsiooni valik oleks siseruumide müratasemete tagamisel võimalikult tõhus.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud teistest elamutest

võimalikult kaugele. Tehnoseadmetest levivad müratasemed peavad planeeritaval alal

ning lähedusse jäävatel müratundlike hoonetega aladel vastama KeM määruse nr 71 lisas

1 toodud tööstusmüra sihtväärtustele.

 Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtused.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Jaroševitš

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

3(3)

55674859

kristina.jaroševitš@terviseamet.ee