Soomra III liivakarjääri korrastamistingimuste eelnõu kohta arvamuse küsimine

EELNÕU 17.12.2024

KORRALDUS

Soomra III liivakarjääri mäeeraldise (L.MK/323352) korrastamistingimuste esitamine 1. OTSUS Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 3 ning tuginedes maaomaniku kirjale nr XXX, kohaliku omavalitsuse kirjale XXX ja OÜ Soomra Kruus 03.12.2024 esitatud taotlusele, otsustan: 1.1 esitada OÜ-le Soomra Kruus (registrikood 11966697) kuuluva Soomra III liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/323352 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks järgmised korrastamistingimused: 1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve: 1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseaduses sätestatule. 1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada veekoguks ja metsamaaks. 1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded: 1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. Karjääri külgede nõlvus tuleb korrastamisel valida selline, et oleks välditud varingud, lihked ja erosioon. Nõlvad ei tohi olla järsemad kui nõlva moodustava materjali looduslik varisemisnurk. 1.1.2.2. Veekogu rajamisel tuleb kaldad kujundada selliselt, et need ei kujutaks ohtu seal liikuvatele inimestele ja loomadele. Moodustuva veekogu äärde rajada kallasrada. 1.1.2.3. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda. Haljastusalaks ette nähtud ala võib jääda laineliseks, nõlvanurgaga alla 8º. 1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded: 1.1.3.1. Selgitada välja tasandatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade, kasvukihiga ja/või mullaga katmise vajadus. Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse korral fikseerida mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada kasvukihi ja/või mulla kvaliteedi nõuded. 1.1.4. Veerežiimi kujundamise nõuded: 1.1.4.1. Karjäärialal kujunev põhjaveetase peab vastama maa kasutamise sihtotstarbele. Kujuneva veekogu sügavus peab olema valdavalt üle 2 m, jättes madalamad alad veetaimestiku arenemiseks. 1.1.4.2. Metsamaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni maapinna madalamast kohast. 1.1.5. Bioloogilise korrastamise nõuded:

2 (4)

1.1.5.1 Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata kasutatavad puuliigid ja vajalik istikute arv. 1.1.5.2. Metsa istutamine teostada selliselt, et alal oleks hiljem võimalik hooldetöid teha mehhaniseeritult. 1.1.6. Lisatingimused: 1.1.6.1. Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutlustest. 1.1.6.2. Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele. II. ASJAOLUD OÜ Soomra Kruus (registrikood 11966697, aadress Tallinna mnt 136, Sauga alevik, Tori vald, Pärnu maakond) esitas 02.12.2024 Keskkonnaametile taotluse (registreeritud 03.12.2024 keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) nr DM-130371-1 all) Soomra III liivakarjääri korrastamistingimuste väljastamiseks. OÜ-le Soomra Kruus on antud maavara kaevandamise luba (edaspidi ka kaevandamisluba) nr L.MK/323352 (kehtivusajaga kuni 17.06.2028), mille alusel kaevandatakse Soomra maardla (registrikaardi nr 0762) Soomra III liivakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva. Soomra III kruusakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas, Soomra külas eraisikule kuuluval katastriüksusel Andrese (katastritunnus 15905:001:0241, maa sihtotstarve 100% mäetööstusmaa). Mäeeraldise pindala on 4,32 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 4,74 ha. Kaevandamisloale kantud korrastamise suunaks on metsamaa ja veekogu III. KAALUTLUSED KORRASTAMISTINGIMUSTE ESITAMISEL 3.1. Õiguslik alus Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lg 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekti) alusel. Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest lähtuvalt. Korraldusega esitab Keskkonnaamet kaevandamisloa omajale korrastamistingimused, lähtudes keskkonnamõju hindamise soovitustest, (juhul kui see on hinnatud), kaevandamisloale kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamustest. Juhul, kui kaevandatud maa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis arvestatakse ka Kaitseministeeriumi arvamust. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele, tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg 9 sätestatud nõuetest. Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lg 5 alusel XX.XX.XXXX kirjaga nr XX Pärnu linnavalitsuse ja maaomaniku arvamust Soomra III liivakarjääri korrastamistingimuste eelnõule. Tulenedes asjaolust, et korrastatav ala kattub osaliselt Kihlepa – Lepaspea teekaitsevööndiga, siis edastati sama kiri ka Transpordiametile. Sama eelnõu edastati ka loa omanikule arvamuse andmiseks. Pärnu linnavalitsus esitas Keskkonnaametile arvamuse XX.XX.XXXX kirjaga nr XX, milles …

3 (4)

Maaomanik esitas Keskkonnaametile arvamuse XX.XX.XXXX kirjaga nr XX, milles … Transpordiamet esitas Keskkonnaametile arvamuse XX.XX.XXXX kirjaga nr XX, milles … Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 tuleb enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas XX.XX.XXXX kirjaga nr XX korrastamistingimuste eelnõu OÜ-le Soomra Kruus. OÜ Soomra Kruus teatas XX.XX.XXXX esitatud kirjaga nr XX, et tal eelnõu kohta arvamusi ja ettepanekuid on/ei ole. 3.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 2 ja § 27 lg 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu, selle kohta kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Kavandatav tegevus (Soomra III liivakarjääri korrastamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 loendisse ega ka määruse loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lõigete 3 ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine. Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnangut Soomra III liivakarjääri korrastamistingimuste esitamisel. 3.3. Jäätmete kasutamine Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusega kehtestatud jäätmehierarhiast, kus jäätmetekke vältimine peab olema kõige prioriteetsem tegevus. Kui jäätmeteket ei ole võimalik vältida (näiteks reoveesette ja ehitus-lammutusjäätmete teket), siis tuleb leida võimalusi jäätmete korduskasutuseks või ringlusse võtuks. Karjääride korrastamisel on teatud juhtudel mõistlik kasutada püsijäätmeid. Püsijäätmed sobivad karjääri korrastamisel täiteks. Täitmisel peab ettevõte jälgima, et taaskasutatav materjal ei sisaldaks ohtlikke aineid üle kehtestatud piirnormide ning ei sisaldaks orgaanikat (oksad, lehed jms). Jäätmete hulgas, mida kasutatakse karjääri korrastamisel ei tohi olla klaasi, plasti jms jäätmeid, mis võivad klassifitseeruda püsijäätmeteks, kuid mille puhul tuleb vastavalt jäätmehierarhiale eelistada ringlusse võttu uute toodete valmistamisel. Püsijäätmete kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määrusega nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ kehtestatud nõudeid. 4. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

4 (4)

Allkirjastatud digitaalselt Tiit Rahe peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo Merike Rosin spetsialist maapõuebüroo