Kiri

GSPublisherEngine 0.14.100.100

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki 34 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 Faks. +372 664 5818 [email protected]

Joonise nimetus

Korraldaja:

StaadiumProjektijuht

Planeerija

Planeerija

Planeerija

Huvitatud isik:

PLAN. ALA

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

Situatsiooniskeem

Ivan Gavrilov

Ivan Gavrilov

OÜ Madegar Ehituse tn 14-9, Jüri alevik, Rae vald

Eskiis

22.12.2020

1:10000 2019_0101

DP-01

Raasiku vallavalitsus Tallinna mnt 24 75201 Aruküla EesƟ 6070348 [email protected]

GSPublisherEngine 0.14.100.100

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki 34 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 Faks. +372 664 5818 [email protected]

Joonise nimetus

Korraldaja:

StaadiumProjektijuht

Planeerija

Planeerija

Planeerija

Huvitatud isik:

HK

Aruküla männik

Rae vald

Kose vald

Anija vald

Jõelähtme vald

L

Rae vald

Anija vald

Kose vald

Jõelähtme vald

küla

Krei küla

Saha küla

Seli küla

Sambu küla

Lükati küla

Nõmbra küla

Viskla küla

Parila küla

Kadaka küla

Aruaru küla

Salumäe küla

Haljava küla

Urvaste küla

Suursoo küla

Pajupea küla

Ahisilla küla

Linnakse küla

Vandjala küla

Parasmäe küla

Suuresta küla

Salumetsa küla

Kaunissaare küla

TM

TM TM

AA AA

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/TÄ/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

AR

AR

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E E

E

E

E

E

E

E

E

E

EE

E

E

E

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

HK

HK HK

HK

HK

HK

HK HK

HK

HK

HK

HK HK

HK

S

S

Härma küla

Rätla küla

Järsi küla

Kulli küla

Perila küla

Perila küla

Kalesi küla

Kurgla küla

Kiviloo küla

Peningi küla

Igavere küla

Tõhelgi küla

Pikavere küla

Mallavere küla

Raasiku alevik

Aruküla alevik

Ü

Ü

Ü

Ü

Ü

Ü

Ü

Ü Ü

Tuulevälja

Maardu küla

LEPPEMÄRGID Raasiku valla piir Asustusüksuse piir Katastripiir

!r Supluskoht !F Terviserada

Kergliiklustee Üleminekuala Tiheasustusala / detailplaneeringu koostamise kohustusega ala

!Ä Lennuväli Lasketiir

!J Motospordi krossirada Ehituskeeluvöönd Maantee kaitsevöönd Aruküla männik Külaplats

I2 Rongijaam I2 Rongi peatuskoht . Ametlik ülekäigukoht . Ametlik ülesõidukoht

Maakasutus Elamu maa-ala Ühiskondliku hoone maa-ala Äri- ja tootmise maa-ala Puhke ja looduslik maa-ala Aianduse maa-ala Arengu maa-ala Kaitsehaljastuse maa-ala Liikluse maa-ala Kalmistu maa-ala Mäetööstuse maa-ala

1

1:20 000 2017-0064

Tellija

Kuupäev

Staadium Mõõtkava

Planeerija

Joonise nr

Planeering

Projekti nr

Joonise nimetus

EESTI EESTI

Tehnik

Laki 34

planeerija Kati Kraavi Kadri Vaher

[email protected] Projektijuht/

75201 Aruküla Tallinna mnt 24

Skepast&Puhkim OÜ

Tel. +372 60 70 348

Raasiku Vallavalitsus

[email protected]

07.05.2020

Maakasutus

Raasiku valla üldplaneering

Põhilahendus

12915 Tallinn Tel. +372 6645808

RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERING Maakasutus

Mõõtkava 1:20000

«

0 1 000 2 000 3 000 4 000500 m

!F

!F

. .

Aruküla männik

Ä/T

Ä/T

Ä/TÄ/T

Ä/T

Ä/T Ä/T

Ä/T

Ä/T Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/TÄ/T

Ä/T

Ä/T

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E E

E

E

E

EE

E

E

E E

E

E

E

E

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

HK

HK HK

Ü Ü

Ü

Ü

Ü

Ü P

P

P

P

P

P

P

P

P

!F

!r I2

. . .

L

AA AA

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

AR

AR

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E E

E E

E

E

E

E

E

EE

E

E

E

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P P

P

P

P

P

HK

HK

HK

HK HK

HK

HK

HK

HK

HK

S

S

Ü

Ü

Ü

Ü

Ü

Ü

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

P

P

P

P

P

P

P

PP

P

P

P

P

P

P

P

P

P

PP P

Aluskaart Kõrvalmaantee Tee/tänav Rada Raudtee Hooned Õueala Märgala Turbaväli Puittaimestik Lage ala Haritav maa Seisuveekogu

Väljavõte Aruküla alevikust

Väljavõte Raasiku alevikust

E

Ü

Ä/T

P

AA

AR

HK

S

Info allikad: kohaliku omavalitsuse andmebaasid, riiklikud andmebaasid, maakonna- ja teemaplaneeringud, Maa-amet 2019.

TM

L

HK

Aruküla männik

Rae vald

Kose vald

Anija vald

Jõelähtme vald

L

Rae vald

Anija vald

Kose vald

Jõelähtme vald

küla

Krei küla

Saha küla

Seli küla

Sambu küla

Lükati küla

Nõmbra küla

Viskla küla

Parila küla

Kadaka küla

Aruaru küla

Salumäe küla

Haljava küla

Urvaste küla

Suursoo küla

Pajupea küla

Ahisilla küla

Linnakse küla

Vandjala küla

Parasmäe küla

Suuresta küla

Salumetsa küla

Kaunissaare küla

TM

TM TM

AA AA

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/TÄ/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

AR

AR

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E E

E

E

E

E

E

E

E

E

EE

E

E

E

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

HK

HK HK

HK

HK

HK

HK HK

HK

HK

HK

HK HK

HK

S

S

Härma küla

Rätla küla

Järsi küla

Kulli küla

Perila küla

Perila küla

Kalesi küla

Kurgla küla

Kiviloo küla

Peningi küla

Igavere küla

Tõhelgi küla

Pikavere küla

Mallavere küla

Raasiku alevik

Aruküla alevik

Ü

Ü

Ü

Ü

Ü

Ü

Ü

Ü Ü

Tuulevälja

Maardu küla

LEPPEMÄRGID Raasiku valla piir Asustusüksuse piir Katastripiir

!r Supluskoht !F Terviserada

Kergliiklustee Üleminekuala Tiheasustusala / detailplaneeringu koostamise kohustusega ala

!Ä Lennuväli Lasketiir

!J Motospordi krossirada Ehituskeeluvöönd Maantee kaitsevöönd Aruküla männik Külaplats

I2 Rongijaam I2 Rongi peatuskoht . Ametlik ülekäigukoht . Ametlik ülesõidukoht

Maakasutus Elamu maa-ala Ühiskondliku hoone maa-ala Äri- ja tootmise maa-ala Puhke ja looduslik maa-ala Aianduse maa-ala Arengu maa-ala Kaitsehaljastuse maa-ala Liikluse maa-ala Kalmistu maa-ala Mäetööstuse maa-ala

1

1:20 000 2017-0064

Tellija

Kuupäev

Staadium Mõõtkava

Planeerija

Joonise nr

Planeering

Projekti nr

Joonise nimetus

EESTI EESTI

Tehnik

Laki 34

planeerija Kati Kraavi Kadri Vaher

[email protected] Projektijuht/

75201 Aruküla Tallinna mnt 24

Skepast&Puhkim OÜ

Tel. +372 60 70 348

Raasiku Vallavalitsus

[email protected]

07.05.2020

Maakasutus

Raasiku valla üldplaneering

Põhilahendus

12915 Tallinn Tel. +372 6645808

RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERING Maakasutus

Mõõtkava 1:20000

«

0 1 000 2 000 3 000 4 000500 m

!F

!F

. .

Aruküla männik

Ä/T

Ä/T

Ä/TÄ/T

Ä/T

Ä/T Ä/T

Ä/T

Ä/T Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/TÄ/T

Ä/T

Ä/T

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E E

E

E

E

EE

E

E

E E

E

E

E

E

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P

HK

HK HK

Ü Ü

Ü

Ü

Ü

Ü P

P

P

P

P

P

P

P

P

!F

!r I2

. . .

L

AA AA

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

AR

AR

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E

E E

E E

E

E

E

E

E

EE

E

E

E

P

P

P

P

P

P

P

P

P

P P

P

P

P

P

HK

HK

HK

HK HK

HK

HK

HK

HK

HK

S

S

Ü

Ü

Ü

Ü

Ü

Ü

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

Ä/T

P

P

P

P

P

P

P

PP

P

P

P

P

P

P

P

P

P

PP P

Aluskaart Kõrvalmaantee Tee/tänav Rada Raudtee Hooned Õueala Märgala Turbaväli Puittaimestik Lage ala Haritav maa Seisuveekogu

Väljavõte Aruküla alevikust

Väljavõte Raasiku alevikust

E

Ü

Ä/T

P

AA

AR

HK

S

Info allikad: kohaliku omavalitsuse andmebaasid, riiklikud andmebaasid, maakonna- ja teemaplaneeringud, Maa-amet 2019.

TM

L

planeeringuala

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

Väljavõte Raasiku valla üldplaneeringu maakasutuse kaardilt

Ivan Gavrilov

Ivan Gavrilov

OÜ Madegar Ehituse tn 14-9, Jüri alevik, Rae vald

Eskiis

22.12.2020

2019_0101

DP-02

Raasiku vallavalitsus Tallinna mnt 24 75201 Aruküla EesƟ 6070348 [email protected]

GSPublisherEngine 0.14.100.100

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki 34 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 Faks. +372 664 5818 [email protected]

Joonise nimetus

Korraldaja:

StaadiumProjektijuht

Planeerija

Planeerija

Planeerija

Huvitatud isik:

Männiku I

Männiku II

Härma küla

Rätla küla

Järsi küla

Kulli küla

Perila küla

Perila küla

Kalesi küla

Kurgla küla

Kiviloo küla

Peningi küla Igavere küla

Tõhelgi küla

Pikavere küla

Mallavere küla

Raasiku alevik

Aruküla alevik

RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERING Piirkondlikud ehitustingimused

Joonis 2-

Leppemärgid Valla piir Asustusüksuse piir Alevikud ja tihedamad külakeskused Üleminekuala Krundi min suurus 1200 m2 Krundi min suurus 2000 m2 Krundi min suurus 2500 m2 Krundi min suurus 3000 m2 Katastripiir Kõrvalmaantee Tee/tänav Raudtee

Tihe- ja hajaasustusalad

Tiheasustusala Hajaasustusala

Alusandmed: Maa-amet 09.09.2019 Koostamise kuupäev: 13.02.2020

Detailplaneeringu kohustus

Detailplaneeringu koostamise kohustusega ala

Männiku I

Männiku II

Härma küla

Rätla küla

Järsi küla

Kulli küla

Perila küla

Perila küla

Kalesi küla

Kurgla küla

Kiviloo küla

Peningi küla Igavere küla

Tõhelgi küla

Pikavere küla

Mallavere küla

Raasiku alevik

Aruküla alevik

RAASIKU VALLA ÜLDPLANEERING Piirkondlikud ehitustingimused

Joonis 2-

Leppemärgid Valla piir Asustusüksuse piir Alevikud ja tihedamad külakeskused Üleminekuala Krundi min suurus 1200 m2 Krundi min suurus 2000 m2 Krundi min suurus 2500 m2 Krundi min suurus 3000 m2 Katastripiir Kõrvalmaantee Tee/tänav Raudtee

Tihe- ja hajaasustusalad

Tiheasustusala Hajaasustusala

Alusandmed: Maa-amet 09.09.2019 Koostamise kuupäev: 13.02.2020

Detailplaneeringu kohustus

Detailplaneeringu koostamise kohustusega ala

planeeringuala

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

Väljavõte Raasiku valla üldplaneeringu ehitus ngimuste skeemist

Ivan Gavrilov

Ivan Gavrilov

OÜ Madegar Ehituse tn 14-9, Jüri alevik, Rae vald

Eskiis

22.12.2020

2019_0101

DP-03

Raasiku vallavalitsus Tallinna mnt 24 75201 Aruküla Ees 6070348 [email protected]

TEEKAITSEVÖÖND 10m

TEEKAITSEVÖÖND 10m Geoalusel osaliselt trassid puudu, ristmiku piirkonnas ehitustööde ajaks tellida täpsustatud geoalus

11

18

2

1213

1

3

14

6

20

4

7

9

16

5

10

17

19

15

8

21

86

76

61

98

37

45

44

70

24

69 71

32

48

92

80

79

57

90

59

38

46

25

66

89

94

65

84

78

91

95

85

39

93

41

50

73

35

62

63

83

100

29

55

67

54

40

77

52

23

43

82

30

47

96

97

88

99

81

87

33

60

27

42

36

53 51

64

56

49

68

26

22

28

58

74

34

72

75 109105

108 103

112

104

111 106 102

101

107 110

140

117

124

134

137

115 113

118

122

132

135

139

141

121

133

114

125

136

116

142

126

120

119

123

130

127

138

131

129

128

156

150

181

182

151

183

146

168

177

161

153

163

148

184

154

178

160

143

176

180

171

164

147 144

158

173

185

175 174

157

155

166

169

170

159

167

172

145 149

152

179

195

196200

203

189

197

192

194

201

199

191

188

186

198

202

190

187

193

210

222

205

217

208

206

209

223

218219

215

224

207

216 211

204

212

221

213 214

220

235

230

274

233

271

238

284

227

296

280

250

256

242

268

228

260

265

282

269

292

289

253

247

262

259

229

283

257

261

254

290

270

275

237

243

226

263 285

288

251

293

248

232

276

240

246

258

287

277

252

225

244

278

231

273

279

291

249

245

281

241

255297

267

295

286

239

294

236

234

264

272

266

302

318

325

361

338

329

345

384

330

383

366

370

333

374 372

385

324

305

300

336

337

355

396

334 340

349

328

323

304

311

368

316

380

347

362

335

341

378

369375

310 314

365

312

353

393

358

309

394 367 373

332

371

320

390

301

327

381

322

308 306

351346

382

360

319

364

348 356

321

344

392

379

388

377

299

313

342

307

391

352

315

354

389 387

331

350

317

395

363

359

298

376

343

339

357

326

386

303

165

397

443 441

415

468

418

425

430

466

486

406

472

442

477

478

446

461

505

480

414

496488

458

481

469

409

485

424

429

487

444

508

417

494

471

490

457

432

459

492 489 493

433

427

401

445

460

400

454

440

506

516

413

474

467

423

435

402

419

518

439

484

499

512

404

455

510

398

434

497

410

502

483

452

408

438

422

498

501

405

503

403

491

462

509

412

451 436

411

500

513

515

447

456

495

399

470

479

473

407

453

465 448

507

514

475

463

420

428

511

421

517

476

504

464

482

437

416

426

450

449

520

519

521

522

523

431

524

525 526

527

528

529

531 532

530

533

534

535 536

537

538539540

541 542

544

543

545

546

547

548 549

550 551

552

553

554

555

556

557558

560 559

561

562

564 563

565

566

567

568

569 570

571 572

573

574

575576 577578579

580

581

582 584

583

585

586

588 589

590

591 592 593

587

594

595

596 598

599

600

601

602 603 604

605 606

607608

609

610 611

613 612

614

615 616

617

618 619

620

621 622

623 624

625

626 627628

629

630 631 632

633 634635 636

637

638

639 640 641

642 643

644

645 646647

648

649

650

651

652

653

654

655

656 657 658

659

660

661

662 663

664

665

666

667

668 669

670

671

672

673674

675 676

677

678

679680

681

682

683684

686 685

687 688

689

690

691

692

693 694695

696

697698

699

700

704

705 706

708

707 709

710

711 712

713 714715

716

717 718

719

720

721

722

723 724

726 725

727

728 729

730

731

732

733 734

735

736

737

738

739 740

741 742

743

744 745746

747 748

749

750

751752753754

755 756758

757759

760 761 762

763

764

765

767

766

768

769 770

771 772 773

774

775 776

777

778

779 780

781

782

783

784

785

786787

788 789

790

791 792 793

794

795796

797

798799

800

802

803

804 805

806

807

808

809 810

801

811

812 813

814 815

816 817

818

819

820

821 822

823

824 825826

827

828 829

830

831 832833

834

835

836837

838

839

841

842

840

843

844

845 846

847

848

849 850851

853

852

854

855

856

857

858

859

860

861862

863

864

865

866

867

870

869 871

872 868

873 875

876

874

877 878

879

880

881 882

883884 885 886

887

888 889

890

891

892

893

894 895

896897 898

899

900

901

902

903

904

905 906

907 908

909 910

911

912 913

914

915

916

917

918

919 920

921

922

923

924

925

926

927

928

929 930 931

932

934

935

936

933937

938

940 939

941 942

943

944 945

946

947948 949

950 951

952

953 954955

956

957 958

960 961 962

963 959 964 965

966

967968969

970

971

972

973 974

975

976

977 978

979

980

981982 983

984

985

986 987

988

989

990 991

992 993

994 996 995

997

998

999

1000 1001

1002 1003

1004 1005

1006

1007

1008

1010 1009

10111012 1013

1014

1015

1016

1017 1018 1019

1020

10211022

1023

1024

1025

10261027 1028

1029

1030

1032 1031

1033

1034

1035 1036

1037

1038

1039

1040

10411042

1043 1044

1046

1047

10481049

1045

1051 1052

1054

1050

1053

1055

1056 1057

1058

1060 1061

1059

1062

1063

1064

106510661067 1068

1069 1070 1071 10721073

1074 1075

1076

1077

1078

1079

1080

1082

1081

1083 1084

1085

1086 1087 1088

1089

1090

1091 1092 1093

1094

1095

1096

1097

1098

1099

1100

1101 1102 1103

1104

1105 1107

1106 1108

1109

1110

1111

1112

1113 1114

ELEKTRIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND

SIDEEHITISE KAITSEVÖÖND

VEEHAARDE SANITAARKAITSEALA

PLANEERINGU ALA

KAHELEHISE KÄOKEELE KASVUKOHT

Dendroloogiline inventeerimine

Töömahtude piir

III väärtusklassi haljastuslik objekt

Haljastusliku objekti pos nr

Topogeodeetilisel alusel mõõdistatud puu/põõsas

2

IV väärtusklassi haljastuslik objekt

V väärtusklassi haljastuslik objekt

II väärtusklassi haljastuslik objekt

Topogeodeetilisel alusel mõõdistamata puu

TEE KAITSEVÖÖND 10m

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Korraldaja:

Staadium

Huvitatud isik:

15.08.2023 DP-04

Tugiplaan

Planeerija

Planeerija

Ainar HärmPlaneerija

Ivan GavrilovProjektijuht

Põhilahendus 1:500 2019-0101

[email protected] +372 56222399

OÜ Madegar

[email protected] 6070348 Eesti 75201 Aruküla Tallinna mnt 24 Raasiku vallavalitsus

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering Tugiplaan

M 1:500

N

Märkused: 1. Katastripiirid on uuendatud vastavalt Maa-ameti andmetele 08.2023 2. Dendroloogiline inventuur koostatud november 2020a. 3. Raasiku valda jääva riigitee 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee kaitsevöönd on 30 m lai, kus asula piires kehtib nimetatud tee kaitsevööndi laius 10 m.

426

HOONETE ARV (PEAHOONE+ABIHOONED)

HOONETE MAX KÕRGUS, M

PEAHOONE MAX KORRUSELISUS

MAA SIHTOTSTARVE DP LIIGI JÄRGI

23

P-4

POS NR

PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL

EE 100 10 600 1+2 2 3000

MAX EHITISEALUNE PIND, M2 KRUNDI PINDALA, M2

OLEMASOLEV KATASTRIÜKSUS (LINNAKU 65101:003:0760)

PLANEERITAV HOONESTUSALA

PLANEERITAVA ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT JA KORRUSELISUS

PLANEERITAV AVALIK HALJASALA

PLANEERITAV JUURDEPÄÄS AUTOGA

PLANEERITAV KERGLIIKLUSE JUURDEPÄÄS

TINGMÄRGID

MOODUSTATAV KRUNT

PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITAVA KORTERELAMU ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT JA KORRUSELISUS

PLANEERITAVA PAARISELAMU ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT JA KORRUSELISUS

HALJASPUHVER (OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS)

PLANEERITAV SÕIDUTEE

PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE / KÕNNITEE

PLANEERITAV JÄÄTMETE KOGUMISKONTEINERI(TE) OR. ASUKOHT

JUURDEPÄÄS KINNISTULE (ORIENTEERUV ASUKOHT)

PERSPEKTIIVNE ÜHENDUS VÄLJA TEEGA (TÄPSUSTUB PÕHILAHENDUSES)

DENDROLOOGILISE INVENTUURI TÖÖPIIR

II. VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUSLIK OBJEKT JA SELLE NUMBER DENDROLOOGILISES ARUANDES

KAHELEHISE KÄOKEELE KASVUKOHT / VÕIMALIK ÜMBERISTUTAMISE ALA

VALLA KASUKS SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA MAA-ALA

VÕIMALIK MÄNGU- JA SPORDIVÄLJAKU ASUKOHT KORTERELAMU ja/või PARGI KRUNDIL

PLAN. MÜRATÕKKESEINA ORIENTEERUV ASUKOHT

MUU PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE

LIKVIDEERITAV PUU

GEODEETILINE PUNKT JA ANDMEBAASI ID

RISTMIKU NÄHTAVUSKOLMNURK

2E 2KE

2PE

/

v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v

v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v

v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v

vv vv

vv vv

544

543

551

555

558

566

572

579

585588

634

647

653 655

666

383385

393

381

388

377

395

415

468

430

466

472

446

461

469

424

444

493

433

427

460

439

497

405

509

412

495

463

426

690

37

45

24

32

66

94

35

63

52

43

96

97 99

81

27

42

49

132

119

128

184

160

157

145

197 201

199

190193

208

206

209

223

207

204

274

296

268

265292 283

257

243

226

231

297

325

361

338

336

337

355

368

341 358

332

320

346 350

317

339

718

732

749

765

767

786

819

820

823

834

838

849

855

856

873

877

897

900

902

928

932

959

965

967

998

1001

1004 1040

1045

1057 1058

1064

HALJASPUHVER HALJASPUHVER

AVALIK PARGIALA

11

RISTKASUTUS

3.2 5 3.0

0 3.2

5

3.0 0

TEEKAITSEVÖÖND 10m

TEEKAITSEVÖÖND 10m

200m (V=70 RAHULDAV)

200m (V=70 RAHULDAV)

200m (V=70 RAHULDAV) 200m (V=70 RAHULDAV)

KÜLGNÄHTAVUS 16m

KÜLGNÄHTAVUS 16m

VABA RUUM 7.0m

VABA RUUM 7.0m

VABA RUUM 7.0m

VABA RUUM 7.0m

TEEKAITSEVÖÖND 10m

TEEKAITSEVÖÖND 10m

KÜLGNÄHTAVUS 16m

KÜLGNÄHTAVUS 16m

2.50

2.0 0

2.0 0

2.0 0

3.55

4 5 6 7 8 9

10

15

16

13

12

17

18

29

20

23

22

30

1

14

3 EP 100

10 240 1+1 2 3087

2 EP 100

10 240 1+1 2 3666

EP 100 10 240 1+1 2 3078

24

21

25

27

Perspektiivne kergliiklustee täpne asukoht ja servituudi vajadus täpsustada Raasiku vallavalitsusega

Ühendus Välja teega: lahendus kuulub täpsustamisele ehitusprojektis

Asfalteerimisele kuuluv Harju tee lõik

Servituudiala täpsustada vast. parkla lahendusele, tagada juurdepääs avalikult kasutatavatele kohtadele

19

28

EP 100

10 240 1+1 2 3474

EK 100

10 500 1 2 3088

HP 100 - - -

- 9723

EP 100 10 240 1+1 2 3087

EP 100 10 240 1+1 2 3364

EP 100 10 240 1+1 2 3069

EP 100 10 240 1+1 2 3067

EP 100 10 240 1+1 2 3064

EP 100

10 240 1+1 2 3067

EP 100 10 240 1+1 2 3059

EP 100

10 240 1+1 2 3002

EK 100

10 500 1 2 3000

EK 100

10 500 1 2 3000

EE 100

10 500 1 2 3954

EE 100 10 500 1 2 3052

EK 100

10 500 1 2 3081

EP 100 10 240 1+2 2 3090

EP 100

10 240 1+2 2 3099

LT100

- - - - 652

EP 100

10 240 1+2 2 3025

EP 100

10 240 1+2 2 3111

LT100

- - - - 1744

LT100 - - -

- 6158

LT100

- - - - 2585

EP 100

10 240 1+1 2 3000

EK 100

10 500 1 2 3000

LT100

- - - - 3071

26

Jäätmete liigiti kogumise konteinerite plats

EL. ALAJAAMA ASUKOHT

Perspektiivne läbipääs riigimetsa

Nähtavuskolmnurk "peatu ja anna teed" liikluskorraldusega

P-2

P-2 P-2

P-2 P-2

P-2 P-2 P-2

P-2

P-2

P-2

P-2

P-2

P-12

P-12

P-24

P-12

P-12

P-12

P-12

P-4

P-4

P-4

P-4

P-12

3.2 5

3.8 0

3.0 0 3.2

5

3.2 5

0.5 0

3.8 0

BUS

BUS

0.5 0

2.5 0

5.60

3.0 0

3.2 5

3.0 0

3.2 5

3.2 5

200m (V=70 RAHULDAV)

200m (V=70 RAHULDAV)

2.50

3.8 0 BUS

2.5 0

Olemasolev mahasõit maanteelt likvideerida

Kergliiklustee läbi pargiala lahendada ehitusprojektiga koostöös KOVga. Trass on põhimõtteline

Männiku tee kõnnitee lahendada ehitusprojektiga

Perspektiivne Harju tee kõnnitee

Viia kokku Harju tee kõnniteega ülekäigurajaga või samal pool teed (lahendada Harju tee ehitusprojektiga)

OJ 100

- - - - 175

31

Perspektiivne mahasõit

2.0 0

8.9 5

10.15

Perspektiivne kergliiklustee täpne asukoht ja servituudi vajadus täpsustada Raasiku vallavalitsusega

Ava müratõkkeseinas kõrgusega min 2.3m (lahendada ehitusprojektiga). Müratõkkesein paigutada kas joonisel näidatud asukohta või koostöös Võidu 11 omanikuga Võidu 11 põhjapiiri terves ulatuses.

Juurdepääs plan. alajaamale

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

Põhijoonis M 1:500

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Korraldaja:

Staadium

Huvitatud isik:

15.08.2023 DP-05

Põhijoonis

Svetlana KivistikVõrkude insener

Margus MikkLiiklusinsener

Ainar HärmPlaneerija

Ivan GavrilovProjektijuht

Põhilahendus 1:500 2019-0101

[email protected] +372 56222399

OÜ Madegar

[email protected] 6070348 Eesti 75201 Aruküla Tallinna mnt 24 Raasiku Vallavalitsus

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

MÄRKUSED: 1. Dendroloogiline inventuur on läbi viidud joonisel tähistatud alal (vt tingmärgid). Joonise

loetavuse huvides on peale kantud ainult kõrgeima esineva väärtusklassi (II) haljastuslikud objektid. I klassi kuuluvad objektid puuduvad. Teiste haljastuslike objektide klass vt dendroloogilise inventuuri joonisel.

2. Tänavate ristlõiked A-A ja B-B vt Tehnovõrkude koondplaanil

RIIGIMAANTEEGA RISTUMISE LAHENDAMISE PÕHIMÕTTED: TÄPNE LAHENDUS KUULUB VÄLJATÖÖTAMISELE TÄNAVA EHITUSPROJEKTIS

pos nr

kr un

di s

uu ru

s, m

2

3474

m ax

. h oo

ne e

hi tis

ea lu

ne pi

nd , m

2

ha lja

st us

e os

ak aa

l, m

in

m ax

h oo

ne k

õr gu

s, m

*1

ka tu

se ha

rja /rä

äs ta

a bs

. k õr

gu s

EH 20

00 s

üs te

em is

, m (m

ax )

m ax

h oo

ne te

a rv

k ru

nd il

pe ah

oo ne

+a bi

ho on

e

m ax

k or

ru se

lis us

m aa

pe al

ne /m

aa -a

lu ne

ho on

es tu

se tu

le oh

ut us

kl as

s

m aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

u %

va st

. D P

liig ile

m aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

u %

va st

. K Ü

li ig

ile

su le

tu d

br ut

op in

d si

ht ot

st ar

ve te

ka up

a va

st . D

P liig

ile , m

2 ( m

ax )

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v

no rm

/p la

ne er

itu d

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

3666

3087

3078

3087

3364

3069

3067

3064

3067

3059

3000

3002

3052

3954

3000

3000

3000

3081

3111

3099

3090

3025

1744

6158

2585

3071

3088

240

240

-

500

-

-

-

-

-

-

-

60%

60%

60%

60%

60%

60%

60%

60%

60%

60%

60%

60%

60%

50%

50%

50%

50%

50%

50%

50% 60%

60%

60%

60%

10

10

10

10

10

10

10

10

10

10

10

10

10

10

10

10

10

10

10

10

10

10

10

10

1+1

1+1

1+1

1+1

1+1

1+1

1+1

1+1

1+1

1+1

1+1

1+1

1+1

1

1

1

1

1

1

1

1+2

1+2

1+2

1+2

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

2/0

2/0

2/0

2/0

2/0

2/0

2/0

2/0

2/0

2/0

2/0

2/0

2/0

2/0

2/0

2/0

2/0

2/0

2/0

2/0

2/0

2/0

2/0

2/0

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

TP3

EP100

EP100

EP100

EP100

EP100

EP100

EP100

EP100

EP100

EP100

EP100

EP100

EP100

EK100

EK100

EK100

EK100

EK100

EK100

EK100

EP100

EP100

EP100

EP100

E100

E100

E100

E100

E100

E100

E100

E100

E100

E100

E100

E100

E100

E100

E100

E100

E100

E100

E100

E100

E100

E100

E100

E100

-

-

-

-

-

-

-

-

LT100 L100

LT100 L100

LT100 L100

LT100 L100

2/2

2/2

2/2

2/2

2/2

2/2

2/2

2/2

2/2

2/2

2/2

2/2

2/2

12/12

12/12

12/12

12/12

12/12

12/12

12/24

4/4

4/4

4/4

4/4

-

-

-

-

-

-

-

-

29 9723 HP100 Üm100

EHITUSÕIGUSE TABEL

VÄLJAVÕTE KATASTTRIÜKSUSE MÜRAUURINGUST: LIIKLUSMÜRA PÄEVAL, 2019.A. OLUKORD

30 652 LT100 L100ajutine krunt

240

240

240

240

240

240

240

240

240

240

240

240

500

500

500

500

500

500

240

240

240

31 175 OJ100 J100

- - - - - - -

- - - - - - -

0/12-

--

POS 11 piirdeaed paigutada punasele punktiirjoonele, nähtavuskolmnurka mitte piirata!

POS 31 piirdeaiaga mitte piirata, püsivaid rajatisi ega konteinereid nähtavuskolmnurka mitte paigutada

480

480

480

480

480

480

480

480

480

480

480

480

480

1000

480

480

480

480

1000

1000

1000

1000

1000

1000

Märkus 1: katuseharjani 10 m, lamekatuse puhul parapeti kõrgeima punktini kuni 8 m

v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v

v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v

v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v vv

vv vv

vv

Lühendid:

Hk - h arilik

hobukastan (Aesculus hippocastanum)

Ja - h arilik

jalakas (Ulmus glabra)

Kik - h arilik

kikkapuu (Euonymus europaeus)

KuT - to rkav kuusk (Picea pungens)

LhE - e uroopa lehis (Larix decidua)

NlSi - S iberi n

ulg (Abies sibirica)

Pä - h arilik

pärn (Tilia cordata)

PäK - lä iklehine ehk krim

mi pärn (Tilia × euchlora)

PäS - s uurelehine pärn (Tilia platyphyllos)

Sa - h arilik

saar (F raxinus excelsior)

Si - h arilik

sirel (S yringa vulgaris)

Ta - h arilik

tamm (Q uercus robur)

Tap - h arilik

u tamme sammasjas kultivar (“p üramiidvorm”) (Q

uercus robur 'F astigiata')

Va - h arilik

vaher (A cer platanoides)

VaS - s aarvaher (A

cer negundo)

544

543

551

555

558

566

572

579

585588

634

647

653 655

666

383385

393

381

388

377

395

415

468

430

466

472

446

461

469

424

444

493

433

427

460

439

497

405

509

412

495

463

426

690

37

45

24

32

66

94

35

63

52

43

96

97 99

81

27

42

49

132

119

128

184

160

157

145

197 201

199

190193

208

206

209

223

207

204

274

296

268

265292 283

257

243

226

231

297

325

361

338

336

337

355

368

341 358

332

320

346 350

317

339

718

732

749

765

767

786

819

820

823

834

838

849

855

856

873

877

897

900

902

928

932

959

965

967

998

1001

1004 1040

1045

1057 1058

1064

V V

V V

V V

V V

V V

V V

V V

HALJASPUHVER HALJASPUHVER

AVALIK PARGIALA

11

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

RISTKASUTUS

3.2 5 3.0

0 3.2

5

3.0 0

TEEKAITSEVÖÖND 10m

TEEKAITSEVÖÖND 10m

200m (V=70 RAHULDAV)

200m (V=70 RAHULDAV)

200m (V=70 RAHULDAV) 200m (V=70 RAHULDAV)

KÜLGNÄHTAVUS 16m

KÜLGNÄHTAVUS 16m

VABA RUUM 7.0m

VABA RUUM 7.0m

VABA RUUM 7.0m

VABA RUUM 7.0m

TEEKAITSEVÖÖND 10m

TEEKAITSEVÖÖND 10m

KÜLGNÄHTAVUS 16m

KÜLGNÄHTAVUS 16m

2.50

2.0 0

2.0 0

2.0 0

3.55

TTM

mp 48.00

1) 46.60

Ühenduskoht olemasoleva

veetorustikuga

4 5 6 7 8 9

10

15

16

13

12

17

18

29

20

23

22

30

1

14

3 EP 100

10 240 1+1 2 3087

2 EP 100

10 240 1+1 2 3666

EP 100 10 240 1+1 2 3078

24

21

25

27

Perspektiivne kergliiklustee täpne asukoht ja servituudi vajadus täpsustada Raasiku vallavalitsusega

Geoalusel osaliselt trassid puudu, ristmiku piirkonnas projekteerimistööde ajaks tellida täpsustatud geoalus

Ühendus Välja teega: lahendus kuulub täpsustamisele ehitusprojektis

Asfalteerimisele kuuluv Harju tee lõik

Servituudiala täpsustada vast. parkla lahendusele, tagada juurdepääs avalikult kasutatavatele kohtadele

19

28

EP 100 10 240 1+1 2 3474

EK 100

10 500 1 2 3088

HP 100 - - -

- 9723

EP 100 10 240 1+1 2 3087

EP 100 10 240 1+1 2 3364

EP 100 10 240 1+1 2 3069

EP 100 10 240 1+1 2 3067

EP 100 10 240 1+1 2 3064

EP 100

10 240 1+1 2 3067

EP 100 10 240 1+1 2 3059

EP 100

10 240 1+1 2 3002

EK 100 10 500 1 2 3000

EK 100

10 500 1 2 3000

EE 100

10 500 1 2 3954

EE 100 10 500 1 2 3052

EK 100

10 500 1 2 3081

EP 100 10 240 1+2 2 3090

EP 100

10 240 1+2 2 3099

LT100

- - - - 652

EP 100

10 240 1+2 2 3025

EP 100

10 240 1+2 2 3111

LT100

- - - - 1744

LT100 - - -

- 6158

LT100

- - - - 2585

EP 100

10 240 1+1 2 3000

EK 100

10 500 1 2 3000

LT100

- - - - 3071

26

Jäätmete liigiti kogumise konteinerite plats

EL. ALAJAAMA ASUKOHT

Perspektiivne läbipääs riigimetsa

Nähtavuskolmnurk "peatu ja anna teed" liikluskorraldusega

P-2

P-2 P-2

P-2 P-2

P-2 P-2 P-2

P-2

P-2

P-2

P-2

P-2

P-12

P-12

P-24

P-12

P-12

P-12

P-12

P-4

P-4

P-4

P-4

P-12

3.2 5

3.8 0

3.0 0 3.2

5

3.2 5

0.5 0

3.8 0

BUS

BUS

0.5 0

2.5 0

5.60

3.0 0

3.2 5

3.0 0

3.2 5

3.2 5

200m (V=70 RAHULDAV)

200m (V=70 RAHULDAV)

2.50

3.8 0 BUS

2.5 0

Olemasolev mahasõit maanteelt likvideerida

Kergliiklustee läbi pargiala lahendada ehitusprojektiga koostöös KOVga. Trass on põhimõtteline

Männiku tee kõnnitee lahendada ehitusprojektiga

Perspektiivne Harju tee kõnnitee

Viia kokku Harju tee kõnniteega ülekäigurajaga või samal pool teed (lahendada Harju tee ehitusprojektiga)

OJ 100

- - - - 175

31

Perspektiivne mahasõit

2.0 0

8.9 5

10.15Olemasolev konserveeritud puurkaev(puurkaev katastri nr 704; puurkaevupassi nr A-9208, sanitaarkaitseala 50m)

Planeeritav kuiv hüdrant

Planeeritav survestamiskaev

Planeeritav reoveepumpla

mp 47.96

1) 46.56

mp 48.00

1) 44.75

mp 48.00

1) 45.20

mp 47.80

1) 46.40

Reoveepumpla kuja 20 m

2W1

2W1 2W1

2W1 2W1

2W1

2W1 2W1

2W1 2W1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1

2W 1

2W1

2W1

Perspektiivne kergliiklustee täpne asukoht ja servituudi vajadus täpsustada Raasiku vallavalitsusega

Ava müratõkkeseinas kõrgusega min 2.3m (lahendada ehitusprojektiga). Müratõkkesein paigutada kas joonisel näidatud asukohta või koostöös Võidu 11 omanikuga Võidu 11 põhjapiiri terves ulatuses.

Juurdepääs plan. alajaamale

Torustike ristumine riigiteega kavandada kinnisel meetodil

1.0 1.0 0.5 1.0 0.5 1.0 6.0 1.0 1.0 3.0 0.5 1.0 0.5

18.0

0, 7.

..0 ,8kr

un di

p iir

kr un

di p

iir

sõidutee kergliiklustee

si de

ka na

lis at

si oo

n S1

re ov

ee k

an al

is at

si oo

n K1

su rv

ek an

al is

at si

oo n

KS 1

üh is

ve et

or us

tik V

1

tu le

tõ rje

v ee

to ru

st ik

V 2

tä na

va va

lg us

tu s

w 1.

1

ke sk

pi ng

ek aa

be l 2

w 2

m ad

al pi

ng ek

aa be

l 2 w

1

min 2% min 2% min 2%

1.0 1.0 1.0 0.5 1.0 6.0 2.5 0.5 1.0 0.5

15.0

0, 7.

..0 ,8kr

un di

p iir

kr un

di p

iir

sõidutee kergliiklustee

si de

ka na

lis at

si oo

n S1

re ov

ee k

an al

is at

si oo

n K1

üh is

ve et

or us

tik V

1

tu le

tõ rje

v ee

to ru

st ik

V 2

tä na

va va

lg us

tu s

w 1.

1

m ad

al pi

ng ek

aa be

l 2 w

1

min 2% min 2%

0, 7.

..0 ,8kr

un di

p iir

kr un

di p

iir

si de

ka na

lis at

si oo

n S1

re ov

ee k

an al

is at

si oo

n K1

su rv

ek an

al is

at si

oo n

KS 1

üh is

ve et

or us

tik V

1

tu le

tõ rje

v ee

to ru

st ik

V 2

tä na

va va

lg us

tu s

w 1.

1

ke sk

pi ng

ek aa

be l 2

w 2

m ad

al pi

ng ek

aa be

l 2 w

1

0, 7.

..0 ,8kr

un di

p iir

kr un

di p

iir

si de

ka na

lis at

si oo

n S1

re ov

ee k

an al

is at

si oo

n K1

üh is

ve et

or us

tik V

1

tu le

tõ rje

v ee

to ru

st ik

V 2

tä na

va va

lg us

tu s

w 1.

1

m ad

al pi

ng ek

aa be

l 2 w

1

TÄNAVA RISTLÕIGE B-B 1:100 (TRANSPORDIMAA LAIUS 15 M)

TÄNAVA RISTLÕIGE A-A 1:100 (TRANSPORDIMAA LAIUS 18 M)

SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS

RAASIKU VALLA KASUKS

RAVEN OÜ JA TELIA EESTI AS KASUKS SEATAV KOLLEKTIIVNE KASUTUSÕIGUS

TELIA EESTI AS KASUKS SEATAV ISIKLIK KASUTUSÕIGUS

RAVEN OÜ KASUKS SEATAV ISIKLIK KASUTUSÕIGUS

ELEKTRILEVI OÜ KASUKS SEATAV ISIKLIK KASUTUSÕIGUS

K1 K1 K1

V1 V1 V1

2W1 2W1 2W1 2W1

V V V V V V V V V V V V V V

TTM

PLANEERITAVAD TEHNOVÕRGUD

PLANEERITAV VEETORU

PLANEERITAV ISEVOOLNE REOVEEKANALISATSIOON

PLANEERITAV REOVEE SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK

PLANEERITAV REOVEEPUMPLA JA KUJA 20 M

PROJEKTEERITAVAD TULETÕRJEHÜDRANDID VAHEKAUGUSEGA MÕJURAADIUSEGA 50 M

PLANEERITAV TULETÕRJEVEETORUSTIK

PLANEERITAV TULETÕRJEVEE MAHUTI

RAASIKU ÜVK ARENGUKAVA JÄRGI RAJATAV VEETORUSTIK

RAASIKU ÜVK ARENGUKAVA JÄRGI RAJATAV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORUSTIK RAASIKU ÜVK ARENGUKAVA JÄRGI RAJATAV SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK

PLANEERITAV LIITUMISKILP

OLEMASOLEV PUURKAEV

PLANEERITAV ALAJAAM

OL.OL. ELEKTRI- JA SIDEPAIGALDISE KAITSEVÖÖND

PLANEERITAV KESKPINGEKAABEL

PLANEERITAV MADALPINGEKAABEL

PLANEERITAV TÄNAVAVALGUSTUSE TOIDE

PLANEERITAV SIDEKANALISATSIOON

RAASIKU VALLA ÜVK ARENGUKAVA KOHASELT PLANEERITAVAD TRASSID

MUU

LIKVIDEERITAV VEETRASS

OLEMASOLEV KATASTRIÜKSUS (LINNAKU 65101:003:0760)

PLANEERITAV HOONESTUSALA

PLANEERITAVA ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT JA KORRUSELISUS

TINGMÄRGID

MOODUSTATAV KRUNT

PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITAVA KORTERELAMU ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT JA KORRUSELISUS

PLANEERITAVA PAARISELAMU ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT JA KORRUSELISUS

PERSPEKTIIVNE ÜHENDUS VÄLJA TEEGA (TÄPSUSTUB PÕHILAHENDUSES)

DENDROLOOGILISE INVENTUURI TÖÖPIIR

KAHELEHISE KÄOKEELE KASVUKOHT / VÕIMALIK ÜMBERISTUTAMISE ALA

2E 2KE

2PE /

TEEKAITSEVÖÖND 10m

TEEKAITSEVÖÖND 10m

VABA RUUM 7.0m

VABA RUUM 7.0m

KÜLGNÄHTAVUS 16m

KÜLGNÄHTAVUS 16m

10

200m (V=70 RAHULDAV)

200m (V=70 RAHULDAV)

Planeeritav ühenduskoht ühisveevärgiga

Planeeritav ühenduskoht ühiskanalisatsiooniga

Torustike ristumine riigiteega kavandada kinnisel meetodil

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Korraldaja:

Staadium

Huvitatud isik:

11.09.2023 DP-06

Tehnovõrgud

Ainar HärmPlaneerija

Svetlana KivistikPlaneerija

Ivan GavrilovPlaneerija

Piret KirsProjektijuht

Põhilahendus 1:500 2019-0101

[email protected] +372 56222399

OÜ Madegar

[email protected] 6070348 Eesti 75201 Aruküla Tallinna mnt 24 Raasiku Vallavalitsus

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

ÜVK ÜHENDUSE SKEEM:

ÜVK ühendused Harju tee ja Talve tee ristil vt. SKEEM ALLPOOL

MÄRKUSED: 1. Dendroloogiline inventuur on läbi viidud joonisel tähistatud alal (vt

tingmärgid). Joonise loetavuse huvides on peale kantud ainult kõrgeima esineva väärtusklassi (II) haljastuslikud objektid. I klassi kuuluvad objektid puuduvad. Teiste haljastuslike objektide klass vt dendroloogilise inventuuri joonisel.

2. Tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised ja täpsustuvad ehitusprojekti koostamise käigus.

3. Topogeodeetiline alusplaan koostatud Jaanus Tahk poolt , töö nr 8-4/2019

1 / 26

Töö number 2019-0101

Korraldaja Raasiku Vallavalitsus, Tallinna mnt 24

75201 Aruküla

e-post: [email protected]

Konsultant

Huvitatud isik

Skepast&Puhkim OÜ

Laki 34, 12915 Tallinn

Telefon: 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

OÜ Madegar

Seisund

Kuupäev

Põhilahendus

11.09.2023

Linnaku katastriüksuse ja lähiala

detailplaneering

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

2 / 26

I SELETUSKIRI

SISUKORD

1. PLANEERINGU LÄHTEINFO ................................................................................ 5

2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................... 6

2.1. Kontaktvöönd ...................................................................................................... 7

2.2. Rohevõrgustik ..................................................................................................... 8

2.3. Kohalikud kitsendused .......................................................................................... 9

3. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................ 10

3.1. Üldlahendus ...................................................................................................... 10

3.2. Vastavus üldplaneeringule ................................................................................... 10

3.3. Ehitusõigus ja kruntimine .................................................................................... 11

3.4. Kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5m kõrgete väikeehitiste püstitamine ............ 12

3.5. Katastriüksuste maadebilanss .............................................................................. 13

3.6. Hoonele ja rajatistele esitatavad nõuded ............................................................... 13

3.7. Teede, liikluse ja parkimise üldpõhimõtted ............................................................ 13

3.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted......................................................................... 15

3.9. Perspektiivne ühendus Välja teega ....................................................................... 15

3.10. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 16

3.11. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 16

3.12. Servituudid........................................................................................................ 17

3.13. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 17

3.14. Keskkonnakaitse abinõud .................................................................................... 18

3.15. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 20

3.16. Piirdeaiad .......................................................................................................... 20

4. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 21

4.1. Üldinfo .............................................................................................................. 21

4.2. Veevarustus ...................................................................................................... 21

4.3. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................... 21

4.4. Kanalisatsioonisüsteem ....................................................................................... 22

4.5. Sadeveemeveekanalisatsioon .............................................................................. 22

4.6. Elektrivarustus ................................................................................................... 22

4.7. Sidevarustus ..................................................................................................... 23

4.8. Küte ................................................................................................................. 23

4.9. Valgustus .......................................................................................................... 23

4.10. Päikesepaneelide ja -kollektorite kasutamine ......................................................... 24

5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 25

5.1. Avalikult kasutatava taristu väljaehitamine ............................................................ 25

5.2. Ühendamine Välja teega ..................................................................................... 25

5.3. Harju tee lõik ..................................................................................................... 25

5.4. Ohtlikud jäätmed, lõhkekehad, võimalikud EOD protseduurid................................... 26

5.5. Liiklusmüra järelhindamine pärast planeeringu realiseerimist ................................... 26

II JOONISED

DP-01 Situatsiooniskeem

DP-02 Väljavõte üldplaneeringu maakasutuse kaardilt

DP-03 Väljavõte üldplaneeringu piirkondlike ehitustingimuste skeemist

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

3 / 26

DP-04 Tugiplaan

DP-05 Põhijoonis

DP-06 Tehnovõrkude koondplaan

III LISAD

1. Tehnilised tingimused

2. Puittaimestiku haljastuslik hinnang

3. Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne

4. Keskkonnamüra ja vibratsiooni hinnang

5. Kaitstavate taimeliikide inventuur

6. 3D visualisatsioon

7. Riigi tee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee km 8,191 – 11,371 liiklusprognoos

IV MENETLUSDOKUMENDID

V KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

4 / 26

Planeeringu koostajad

Detailplaneering koostatakse koostöös Raasiku Vallavalitsuse haldus- ja arendusosakonna ja

Skepast&Puhkim OÜ konsultantidega:

Skepast&Puhkim OÜ

Ivan Gavrilov Projektijuht ja planeerija (kuni 06. 2023)

Piret Kirs Projektijuht, planeerija (maastikuarhitekt, diplom BD002070)

Korraldaja esindaja:

Krista Erg-Scacchetti Raasiku Vallavalitsuse haldus- ja arendusosakonna planeeringute

spetsialist

Huvitatud isik:

OÜ Madegar esindaja Tarmo Mitt

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

5 / 26

1. Planeeringu lähteinfo

Eesmärk

Planeeringu eesmärk on Aruküla alevikus, Linnaku katastriüksused välja jagada elamumaa,

üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning neile ehitusõiguse määramine,

avalikult kasutatavate alade, liikluspindade ja tehnovõrkudega varustuse planeerimine, olulise

haljasmassiivi võimalike kaitsemeetmete planeerimine, Mõisamaa tee ja Välja tee elanikele täiendava

ühendustee võimaldamine alevikuga, Lagedi-Aruküla-Peningi maanteele jalakäijatele turvalise

teeületuskoha planeerimine. Detailplaneeringuga määratakse ka arhitektuursed tingimused,

juurdepääsud, tehnovõrkudega liitumised jm detailplaneeringu ülesanded.

Ülesanded

Planeeringu ülesanded vastavalt detailplaneeringu algatamise otsusele ja lähteseisukohtadele on

järgmised:

• Vajalike alusuuringute läbiviimine

• Linnaku kinnistu kruntideks jagamine, ehitusõiguse ja ehituslike tingimuste määramine

• Tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine

• Parkimise korraldamine ja juurdepääsude ning liikluskorralduse määramine

• Haljastuse ja heakorra lahenduse põhimõtete määramine

• Servituutide vajaduse ja ulatuse määramine

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas kehtiva Raasiku valla üldplaneeringuga.

Üldplaneeringu järgi on tegemist elamumaa juhtotstarbega alaga.

Planeeringu koostamise alused

• Raasiku Vallavolikogu 07.04.2020 otsus nr 17 Linnaku katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamiseks koos lisaga 1 (Lähteseisukohad), sh

Lähteseisukohtade lahutamatuks osaks olev 12.02.2020 esitatud põhijoonise eskiis

• Planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lg 10; § 125 lg 1 p 1; § 126; § 127; § 128;

• Raasiku valla üldplaneering 2020 (kehtiv);

• Harju maakonnaplaneering 2030+;

• Planeeringu alusinfona on kasutatud topo-geodeetilist mõõdistust, koostaja geodeet Jaanus

Tahk (kutsetunnistus 137031/EEG000440), töö nr 8-4/2019, välitööd teostatud 22.08.2019

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

6 / 26

2. Olemasolev olukord

Planeeritav ala asub Aruküla alevikus Linnaku katastriüksusel, mis asub Aruküla männikus, vanal

sõjaväebaasi alal, Lagedi-Aruküla-Peningi maantee ääres. Planeeringu alasse on haaratud ka

nimetatud maantee lõik ja vajaliku suurusega lähiala.

Tabel 1. Planeeringuala kinnistud.

Katastriüksus Katastri tunnus Pindala Sihtotstarve

Linnaku 65101:003:0760 99037 m² Riigikaitsemaa 100% Eraomand

11300 Lagedi- Aruküla-Peningi tee (osaliselt)

65101:003:0397

23.74 ha (planeeringus ca 6948 m²)

Transpordimaa 100%

Riigiomand

Harju tee lõik 2

(osaliselt)

65101:003:0622 5765 m² (planeeringus ca 1426 m2)

Transpordimaa 100% Munitsipaalomand

Paunküla metskond 199

(osaliselt)

65101:003:0883

65230 m² (planeeringus ca 652 m2)

Üldkasutatav maa 100%

Riigiomand

Pumbamaja (ala sees, ei käsitleta)

65101:003:0074 10008 m² Tootmismaa 100% Eraomand

Planeeringuala suurus kokku on ca 14 ha. Põhirõhk on planeeritaval Linnaku katastriüksusel, mis on

osa Aruküla männikust. Aruküla männik on väärtuslik puhkeala ning metsase miljööga elamu

piirkond. Linnaku KÜ on pikalt olnud kasutuses riigikaitsemaana (viimane valdaja enne käesoleva

planeeringu finantseerijat oli Kaitseliit) ja selle funktsiooniga on seotud kinnistul esinevad hoonete

varemed, vundamendiplaadid ja teed. Valdavas osas on KÜ hoonestamata ja kaetud männimetsaga.

Juurdepääsuvõimalused maale on head, kuid kitsaskohaks on kergliiklejate ohutu ületuskoha

puudumine üle Lagedi-Aruküla-Peningi maantee.

Ala tehnovõrkude varustatus on puudulik ja kuulub lahendamisele.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

7 / 26

Olemasolev olukord Linnaku katastriüksusel. Foto: Skepast&Puhkim OÜ

2.1. Kontaktvöönd

Planeeringuala asub Aruküla aleviku põhiosast edelas. Aleviku väljakujunenud elamumassiivist on

planeeringuala eraldatud Lagedi-Aruküla-Peningi maantee. Aleviku põhiosas maantee ja raudtee

vahel on tihe olemasolev tänavavõrk, kuid maanteest lõunas on tänavavõrk katkendlik või puudulik.

Aruküla aleviku põhimassiiv raudtee ja maantee vahel ning planeeringuala maanteest lõunas.

Aluskaart: Mapstack

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

8 / 26

Planeeringuala kontaktvööndi jäävad ulatuslikud parkmetsamaad ja maanteega piirnev üksikelamute

piirkond keskmise kinnistu suurusega ca 2000…4000m2. Vahetusse kontaktvööndi jääb ka Välja tee

1a ärimaa kinnistu planeeringualast edelas. Planeeringuga kavandatava perspektiivse

liikluslahenduse mõju puudutab ka Välja tee ja Mõisamaa tee üksikelamute piirkonda. Aruküla aleviku

keskus (kool, vallamaja) on alast linnulennult ca 1,6km kaugusel ja raudteejaam ca 2km kaugusel.

Kontaktvööndi ala on üldiselt homogeenne ja valdavas osas monofunktsionaalne, suhteliselt väikese

hoonestustiheduse ja suure roheluse osakaaluga.

Alal või kontaktvööndil puuduvad ohtlikud ettevõtted.

Planeeringuga kasvab eeldatavasti suurim mõju Männiku teele, mis on nii auto- kui kergliiklusele

lühim tee aleviku keskuseni. Männiku teel ei ole hetkel kõnniteed ja ruumivaru selle rajamiseks on

minimaalne. Männiku teele kõnnitee rajamine ja kergliikluse maksimaale soodustamine peab

muutuma kohaliku omavalitsuse prioriteediks, kui Linnaku planeering realiseeritakse. Aruküla aleviku

liikuvusskeemis (OÜ Skepast&Puhkim töö nr 2020_0053) on Männiku tee kajastatud aleviku keskuse

tänavavõrgu jätkuühendusena.

2.2. Rohevõrgustik

Planeeringuala on osa järgmistest rohevõrkudest:

- Raasiku rohevõrk vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule

- Harjumaa rohevõrgustik vastavalt Harju maakonnaplaneeringule

Aruküla männik on rohevõrgustiku tugiala. Rohevõrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et

looduslike alade osatähtsus kogu tugiala piires ei langeks alla 90%. Seoses sellega vastavalt

lähteseisukohtadele kavandatakse kõrghaljastuse osakaal üksik-ja paariselamute kruntidel 60%,

korterelamute kruntidel 50% ja avalikult kasutataval haljasalal säilitada maksimaalne võimalik

kompaktne haljastus.

Planeeringuala vahetu kontaktvöönd on suure roheluse osakaalu ja madala hoonestustihedusega. Aluskaart: Mapstack

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

9 / 26

2.3. Kohalikud kitsendused

Planeeringuala läbivad või sellele ulatuvad järgmised kitsendused:

• Lagedi-Aruküla-Peningi maantee 10 m kaitsevöönd

• OÜ Raven veeettevõttele kuuluva puurkaevu sanitaarkaitseala

• OÜ ELEKTRILEVI ettevõttele kuuluv alla 1kV elektriõhuliin ning selle kaitsevöönd 3m

õhuliini teljest mõlemas suunas;

• Geodeetilised punktid 49866, 49867 ja 49868 kaitsevööndiga 3 m

• Sideehitised kaitsevööndiga 1 m teljest mõlemas suunas

• Kahelehise käokeele kasvukohad Maa-ameti kitsenduste kaardil näidatud ulatuses

Planeeringualal ei ole muid teadaolevaid kitsendusi.

Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

10 / 26

3. Planeeringulahendus

Planeeringulahenduse välja töötamisel on arvestatud eelkõige järgmiste põhiprintsiipidega:

- Sidus tänavavõrk ja umbtänavate vältimine

- Olemasolevate teede ja vundamentide taaskasutamine

- Koormusindeks min 500

- Ala keskosa läbikäidavuse säilitamine ja ebamõistliku tarastamise vältimine

- Haljaspuhvri säilitamine maantee ääres puutumata kujul

- Kompaktse haljasala planeerimine ala sees, mis tagab ümbritsevate parkmetsade sidusust

- Olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine võimalikult suures mahus

- Kergliikluse soodustamine Aruküla aleviku keskuse suunas

3.1. Üldlahendus

Üldlahendus näeb ette kolme uut tänavat, mis tagavad ala logistilist sidusust. Ala keskosa on

kavandatud jätta avatud poolprivaatse ruumina, sinna on kavandatud korterelamute grupp.

Korterelamute krundid ei ümbritseta piirdeaiaga, mis tagab parema käidavuse ja visuaalse sidususe

ala lääneosas kavandatud haljasalaga. Korterelamute kruntidel on võimalik maastikuarhitektuursete

võttetega määrata selged üldkasutatavad jalgrajad, mis võimaldavad planeeringu keskosa jalgsi või

rattaga läbida, liikudes parkmetsaalade vahel. Korterelamu kruntidel (võimalusel) kasutatakse

autode parkimiseks olemasolevaid vundamendiplaate. Hoonestusalad on valitud lähtudes nende

vundamentide asukohtadest ja väärtusliku haljastuse säilitamisest. Korterelamute puhul on

koormusindeks min 500 ja korterite arv on max 6 hoone kohta.

Planeeringuala peatänavaks on Männiku tee pikendus, mida on ettenähtud ühendada Välja teega.

Sellega paranevad Mõisamaa tee elamute juurdepääsuvõimalused.

Lääne-ida suunaline uus tänav teenindab maanteeäärseid krunte ja olemasolevat puurkaevuga

katastriüksust. Tänav ühendatakse idas Harju teega juurdepääsuvõimaluste parandamiseks.

Planeeringuala põhjaosas on kavandatud kokku 13 üksikelamu krunti min suurusega 3000m2.

Maantee äärde on planeeritud jätta 50m haljaspuhver, kuhu hoonestust ei planeerita.

Planeeringuala lõunaosas on kavandatud kokku 4 kahe korteriga elamu krunti min suurusega

3000m2. Krunte teenindav põiktänav võimaldab lääne-ida suunalist kergliikluse läbipääsu

parkmetsaalade vahel.

Ala lääneosas on kavandatud kompaktne üldkasutatav haljasala.

3.2. Vastavus üldplaneeringule

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas 24.05.2020 Raasiku valla volikogu otsusega nr

24 kehtestatud Raasiku valla üldplaneeringuga ning ei sisalda olulise keskkonnamõjuga tegevusi

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisssüsteemi seaduse tähenduses. Vastavalt

üldplaneeringule jääb planeeringuala elamumaa juhtotstarbega maa-alale, kus krundi minimaalne

suurus on 3000m2. Elamu maa-alal on lubatud erinevat tüüpi elamud - üksik-, kaksik-, rida-, kahe

või mitme korteriga elamud. Detailplaneeringu lahendus on sellega kooskõlas. Väljavõtted

üldplaneeringu maakasutuse kaardilt ja ehitustingimuste skeemist on toodud joonistel DP-02 ja DP-

03.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

11 / 26

3.3. Ehitusõigus ja kruntimine

Ehitusõigust antakse kokku 24 planeeritavale krundile, sh 7 korterelamu, 13 üksikelamu ja 4 kahe

korteriga elamu ehitamiseks. Lisaks sellele moodustatakse 4 transpordimaa krunti tänavate

rajamiseks, 1 tavajäätmete käitluse maa krunt jäätmete liigiti kogumise korraldamiseks ja üks

üldkasutatava maa krunt haljasala rajamiseks, mida antakse munitsipaalomandisse. Transpordi- ja

üldkasutatava maa kruntidele ei määrata ehitusõigust. Kõik nimetatud krundid moodustatakse

olemasolevast Linnaku maaüksusest lahutamisega.

Lisaks sellele tehakse ettepanek transpordimaa krundi moodustamiseks ja munitsipaalomandisse

andmiseks olemasolevast Paunküla metskonna 199 maaüksusest lahutamisega eesmärgiga rajada

tänava ühenduslõik Välja teega.

Ehitusõiguse näitajad: vt Põhijoonis.

Kruntide moodustamise ettepanek on toodud tabelis 2 “Kruntide moodustamise ettepanek”.

Lahutatavate tükkide bilanss on toodud tabelis 3 „Moodustatavate kruntide andmed“.

Tabel 2. Kruntide moodustamise ettepanek

Pos

nr

Krundi plan

suurus, m2

Maa sihtotstarve vast.

detailplaneeringu liigile:

Maa sihtotstarve vast.

katastriüksuse liigile:

1 3474 EP100 E100

2 3666 EP100 E100

3 3087 EP100 E100

4 3078 EP100 E100

5 3087 EP100 E100

6 3364 EP100 E100

7 3069 EP100 E100

8 3067 EP100 E100

9 3064 EP100 E100

10 3067 EP100 E100

11 3059 EP100 E100

12 3000 EP100 E100

13 3002 EP100 E100

14 3088 EK100 E100

15 3052 EK100 E100

16 3954 EK100 E100

17 3000 EK100 E100

18 3000 EK100 E100

19 3000 EK100 E100

20 3081 EK100 E100

21 3111 EP100 E100

22 3099 EP100 E100

23 3090 EP100 E100

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

12 / 26

24 3025 EP100 E100

25 1744 LT100 L100

26 6158 LT100 L100

27 2585 LT100 L100

28 3071 LT100 L100

29 9723 HP100 Üm100

301 652 LT100 L100

312 175 OJ100 J100

Üksikelamukruntidele (POS1…13) on lubatud üks põhihoone ja üks kuni 50m2 abihoone, mida tuleb

püstitada hoonestusala piirides. Üksikelamu krundil on maksimaalne lubatud ehitisealune pind kokku

kuni 240m2.

Korterelamukruntidel (POS14…20) on lubatud hoonestusala piires püstitada põhihoonet, abihooned

ei ole lubatud, v.a. p3.4 kirjeldatud korras. Korterelamu krundil on maksimaalne lubatud ehitisealune

pind kuni 500m2.

Paariselamukruntidel (POS21…24) on lubatud üks põhihoone ja kuni kaks abihoonet summaarse

ehitisealuse pinnaga kuni 50m2, mida tuleb püstitada hoonestusala piirides. Teatisekohustusele

mittealluvate väikeehitiste (kuni 20m2) püstitamine ei ole lubatud. Paariselamu krundil on

maksimaalne lubatud ehitisealune pind kokku kuni 240m2.

Hooned tuleb paigutada planeeringus määratud hoonestusalade piiridesse. Üldjuhul on hoonestusala

kaugus krundipiirist min 4 m tagamaks kruntide vahel 8 m laiusega tuleohutuskuja, kuid tulenevalt

haljaspuhvri vajadusest ja väärtuslike puude säilitamisest on paljude kruntide hoonestusalad mõnest

piirist ka kaugemal – täpsemalt vt Põhijoonis.

Sama tüploogiaga hoonete kavandamisel tuleb järgida, et hooned oleksid oma põhiparameetrite osas

võimalikult sarnased - hoone kõrgus (korruselisus, sokli korruse kõrgus, räästa ja katuseharja

kõrgus), katusekalle ja piirdeaia kõrgus.

Joonisel kajastatud planeeritavate hoonete illustratiivsed asukohad on näidatud indikatiivsetena ning

see täpsustub hoonete projekteerimise käigus.

3.4. Kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5m kõrgete väikeehitiste

püstitamine

Lisaks põhihoonetele on üksik- ja korterelamukruntidel lubatud püstitada kuni 1 ehitis ehitisealuse

pinnaga 0…20m2 ja kuni 5m kõrge Ehitusseadustikus ettenähtud korras ka väljapoole hoonestusalast

(v.a. haljaspuhvri alal), kuid sellised hooned ja rajatised peavad olema põhihoone funktsiooni

toetavad, nagu nt pergola, katusealune jalgrattaparkla vms. Nimetatud rajatised ja hooned tuleb

kavandada arhitektuurselt ja mahuliselt sidusatena põhihoonega ja kooskõlastada kohaliku

omavalitsusega. Nimetatud väikeehitiste püstitamine riigitee kaitsevööndisse ei ole lubatud. Juhul

kui alale müratõkkeseina ei kavandata, peavad abihooneid jääma külgnähtavuse taha.

Paariselamukruntidel ei ole kirjeldatud väikeehitised lubatud.

1 Ajutine krunt, pärast DP kehtestamist kuulub liitmiseke Männiku tee tänavamaale (POS26) või Välja tee

tänavamaale 65101:003:0579 2 Jäätmete liigiti kogumise koht

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

13 / 26

3.5. Katastriüksuste maadebilanss

Krundid 1...29 ja 31 moodustatakse Linnaku kinnistu jagamise teel. Krunt nr 30 eraldatakse

katastriüksusest Paunküla metskond 199 (65101:003:0883).

3.6. Hoonele ja rajatistele esitatavad nõuded

Ehitiste projekteerimisel tuleb arvesse võtta järgnevaid nõudeid ja põhimõtteid:

• Katusekalle: 0…35 kraadi;

• Korruste arv: kuni kaks maapealset täiskorrust

• Hoonete kõrgus: kuni 10 m katuseharjani, lamekatuse puhul kuni 8 m parapeti kõrgeima punktini

• Välisviimistluses kasutada väärtuslikke ehitusmaterjale, näiteks tellist, betooni, termotöödeldud puitu, vm kaasaegsed ning kvaliteetsed materjalid, mis sobivad piirkonda. Välistatud on imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk, madalakvaliteetne laudis;

• Välisviimistluses tuleb eelistada piirkonnale omaseid looduslähedasi materjale ja värvitoone

• Hoonete fassaadid võivad aga ei pea asetsema tänava lõikes sirget joont mööda. Hoone asukoha ja orientatsiooni kavandamisel lähtuda looduslikust metsakeskkonnast ja II väärtusklassi puude säilitamise vajadusest;

• Sama tüpoloogiaga hooned peavad olema sarnased nende põhiparameetrite osas, nt sokli

kõrgus, korruselisus, räästa kõrgus, katusekalle, katuseharja kõrgus

• Hoone eskiis kooskõlastada Raasiku vallavalitsusega;

• Ehitusprojekti raames igale korterile ette näha rõdu või terrass (soovitavalt klaasitud)

• Korterelamute ehitusprojektis näha maja sees ühine tänavatasapinnal asuv hoiuruum

jalgrataste, lapsevankrite jms hoidmiseks. Vastav hoiuruum peab olema ligipääsetav ilma

treppideta.

• Jalgratta parkimiskohad peavad võimaldama raamist lukustamist ja võimalusel paiknema

kaetult

• Üksik- ja paariselamute parkimiskohad näha ette soovitatavalt katuse all

• Piirdeaiad vt 3.16

3.7. Teede, liikluse ja parkimise üldpõhimõtted

Sõidukite (sh teenindava transpordi) peajuurdepääs planeeritavale alale on kavandatud Lagedi-

Aruküla-Peningi maanteelt. Selleks planeeritakse ehitada ümber Harju tee ja maantee ristmik

selliselt, et ilma peatamata otse läbisõit üle maantee on tõkestatud ristmiku geomeetriaga. Ristmik

on projekteeritud kiirusele 70 km-h ja varustatud ületuskohtadega. Harju teele nõuetekohase ristmiku ehitamisega on võimalik Harju tee kujundada nö kogujateeks,

millest tulevikus saaksid juurdepääsu ka sellest itta jäävad perspektiivsed elamumaad – nii ei ole

vajadust iga järgmise arenduse puhul riigiteele ristmikke kavandada.

Männiku tee ristmiku olemasolev mahasõit arengualale tuleb likvideerida. Küll on aga Männiku tee

ritmikul ette nähtud täiendav kergliikluse ülepääs. Kahe kergliikluse ülepääsu vajalikkus on

põhjendatud asjaoludega, et a) Tallinna suunalise bussipeatuse nihutamine ei ole otstarbekas ja

selleks ei ole ka head sobivat kohta detailplaneeringuga lahendataval maanteelõigul ja b) valla

kavandatav kergliiklustee jääb aleviku asustatud keskosast teisele poole maanteed, seega on

otstarbekas anda ületusvõimalus vähemalt iga aktiivselt kasutatava tänava sihil vältimaks riigitee

ületamist selleks mitte ettenähtud kohas.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

14 / 26

Raasiku valda jääva riigitee Lagedi-Aruküla-Peningi maantee nr 11300 kaitsevöönd on 30 m mõlemal

pool äärmise sõiduraja välimisest servast. Juhul kui manatee läbib asulat, siis loetakse asula piires

tee kaitsevööndi laiuseks 10 m, millest tulenelvalt planeeringalale jäävas teelõigus on tee

kaitsevöönd 10m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast.

Maanteele nõutav külgnähtavus 16m (Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee

projekteerimise normid“, tabel 2.14, lähtetase rahuldav) ning vaba ruumi nõue sõiduteega külgneval

alal 7,0m (Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“,

tabel 2.17, lähtetase rahuldav). Antud külgnähtavusalasse jääb üheltpoolt mets ja planeeritaval alale

on kavandatud müratõkkesein.

Lähtudes Maanteede projekteerimisnormidele on peateele avanev nähtavuskaugus ristumiskohal

projektkiirusega 70km/h ja lähtetasemega rahuldav, 200m ning nähtavuskaugus kõrvalteelt

vastavalt tüüpskeemile A, lähtetasemega rahuldav kaugus 7m. Nähtavuskolmanurkadesse ei jää

takistusi.

Teeregistri andmetel oli riigi kõrvalmaantee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi lõigul 10,14-10,57km

aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 3720 sõidukit ööpäevas (2019 aasta loendus).

Liikluskoosseis 2019 aastal jaotuse alusel oli sõiduautosid 97%, veoautod ja bussid 2% ja auto- ja

sadulrongid 1%. Planeeringuala näol on tegemist on areneva elamupiirkonnaga, mis ei tõsta olulisel

määral liikluskoormust. Riigi kõrvalmaantee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi lõigul 10,14-10,57km

kehtib kiirusepiirang 70/km/h.

Arendatav elamurajoon ühendatakse maantee ääres olevate bussipeatustega perspektiivsete

kõnniteede kaudu. Kergliiklustee Harju ja Männiku teede vahel on ühendatud läbi valla omandis oleva

Männiku tee 35 roheala, mis võimaldab ka aleviku poolt ohutult jõuda Tallinna suunas väljuvate

busside peatuseni.

Planeeritava ala sees on kavandatud rajada kolm kvartalisisest tänavat, mis teenindavad kõiki

krunte, sh olemasoleva puurkaevuga maaükust. Kõik planeeritavad tänavad on kavandatud avaliku

kasutusega ja kuuluvad üleandmiseks munitsipaalomandisse, seega tuleb ehitusprojektis ette näha

avalike tänavate vastavus standardile EVS 843:2016.

Sisetänavate nähtavuskolmnurgad on moodustatud vastavalt EVS 843:2016 tänava projektkiirusega

30 km/h, nähtavuskaugus peateele rahuldav, nähtavuskaugus kõrvalteele hea, risrmku

liikluskorraldus – “peatu ja anna teed”. Nähtavuskolmanurkadesse ei jää takistusi, v.a. üksikud puud.

Kõik planeeritud tänavad on asfaltkattega.

Kuna tegemist on kompaktse aleviku tiheasustusalale planeeritava elamurajooniga, siis on

kvaliteetsed kergliiklejatele mõeldud ühendused kriitilise tähtsusega. Eraldi kõnniteega tuleb

varustada kõik planeeringuga kavandatud tänavad vastavalt Põhijoonisele. Kõnnitee laius on 2,5…3

m. Sõidutee laius läbivalt 6,0 m. Korterelamu kruntide juurdepääsutee projekteerimisel pöörata

tähelepanu liiklejate ohutusele väljumisel linnatänavale.

Juhul, kui tulevikus toimub Männiku tee ja riigimaantee ristmiku ümberehitamine, tuleb

ehitusprojekti koostamisel ette näha geodeetilise punkti 49867 teisaldamine.

Eraldatud kergliiklustee on planeeritud POS23 ja POS24 vahele. Sellele lisanduvad avalikule

pargialale rajatavad käiguteed või terviserajad. Väljakujunenud jalgraja suuna säilitamiseks on

reserveeritud üldkasutatava jalgsiraja koridor läbi POS17, mida reguleeritakse servituudiga valla

kasuks. Koridori kaudu on perspektiivselt võimalik rajada läbipääs riigimetsa.

Teede ja parklate projekteerimisel tuleb arvestada hooldussõidukite ja päästetehnika juurdepääsu

vajadusega alale.

Parkimine planeeritaval alal on lahendatud krundisiseselt.

Detailplaneeringus on parkimiskohtade arvutus tehtud lähtuvalt DP lähteseisukohtades sätestatud

normist planeerida 2 parkimiskohta iga elamuühiku kohta. Üksikelamute juurde tuleb

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

15 / 26

ehitusprojektiga kavandada min 2 parkimiskohta, paariselamute juurde 4 ja korterelamute juurde 2

iga korteri kohta.

POS20 korterelamu krundile ja POS29 pargiala krundile on planeeritud ühine ristkasutusega parkla,

kus tuleb kasutuskorraga reserveerida kuni 12 parkimiskohta korterelamu elanikele ja ülejäänud

parkimiskohad jäävad avalikku kasutusse rajooni ja pargiala külalistele. See võimaldab

maksimaalselt ära kasutada olemasolevat betoonplatsi ja leevendab külaliste võimalikku

parkimisprobleemi. Põhijoonise infokastis POS 20 parkimiskohtade arv 24 koosneb 12

parkimiskohast korterelamu parklas ja 12 parkimiskohast servituudiga kaetud avalikult kasutatavas

parklas.

Kavandatud parkimiskohtade koguaarv planeeringualal on 150.

Sõiduautode parklale näha projektis ette tolmuvaba katend, milleks minimaalselt on

asfaltbetoonkate. Mitte kasutada murukivi, kuna see põhjustab liikumisraskusi abivahenditega

liiklejatele.

Kuna piirkond üldiselt soosib jalgrattaga liiklemist, tuleb pöörata tähelepanu projekteeritavate

hoonete ligipääsetavusele jalgrattaga ja selle parkimisvõimalustele, samuti tänavate ja

kergliiklusteede katenditele. Jalgratta parkimiskohad peavad võimaldama raamist lukustamist ja

võimalusel paiknema kaetult.

Põhijoonisel kajastatud teede ja parkimise lahendus on illustratiivne ning lahendatakse edasise

projekteerimise käigus. Ka parkimiskohtade arvu tuleb projekteerimise faasis täpsustada. Kui

projekteerime etappis nähakse ette detailplaneeringus näidatust väiksema parkimisvajadusega

hooneid, siis ei ole hoone arendajal kohustust ehitada välja detailplaneeringus ettenähtud

parkimiskohtade arv.

Detailplaneeringuga ei kavandata uusi mahasõite ega ristmike riigiteele. Olemasolev mahasõit

riigiteelt planeeritavale kinnistule tuleb likvideerida.

3.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Vertikaalplaneeringu koostamine igale elamukrundile kuulub ehitusprojekti mahtu. Hoonete 0.00

tasapind valida lähtuvalt olemasoleva maapinna kõrgusest ja projekteeritud tänavate, tehnovõrkude

ja sissesõiduteede kõrgusmärkidest. Olemasoleva maapinna tõstmine ei ole lubatud rohkem kui 0,5

m. II väärtusklassi puude kasvualal on maapinna tõstmine lubatud kuni 0,1 m.

Vertikaalplaneerimisega tuleb välistada sadevee valgumist naaberkruntidele, sh tänavamaale.

Sademevete juhtimine riigitee alusele maale ei ole lubatud.

Vertikaalplaneering peab olema sujuv, välistatud on järsud kallakud ja tugimüürid krundi piirile

lähemal kui 4 m.

3.9. Perspektiivne ühendus Välja teega

Planeeringuga nähakse ette planeeringuala läbiva Männiku tee ühendamine Välja teega

(transpordimaa katastriüksuse tunnus 65101:003:0579). Selleks planeeritalse Männiku tee

planeeritava ala sees pikendada kuni Linnaku KÜ lõunatipuni ja rajada valmidus ühenduseks Välja

teega. Ühenduse tarbeks on vajalik Männiku tee pikenduse ja Välja tee vahelisel lõigul kruntida välja

652 m2 suurune teemaa krunt, mis on põhijoonisel näidatud kui POS30.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

16 / 26

3.10. Haljastus ja heakord

Planeeritav ala asub rohevõrgustikus. Rohevõrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike

alade osatähtsus kogu tugiala piires ei langeks alla 90%. Seda nõuet tuleb järgida ka

detailplaneeringute koostamisel. Sellest tulenevalt planeerida kõrghaljastuse osakaal üksik-ja

paariselamute kruntidel 60%, koerterelamute kruntidel 50% ja avalikult kasutataval haljasalal

säilitada maksimaalne võimalik kompaktne haljastus.

Kuna planeeritav ala paikneb väärtuslikus männimetsas, on läbi viidud dendroloogiline inventuur

põhijoonisel näidatud ala ulatuses ja kaitsealuste taimeliikide uuring. Dendroloogilise inventuuriga

on tuvastatud maksimaalselt II väärtusklassi haljastuslikke objekte, mis on kantud põhijoonisele. II

väärtusklassi puude säilitamist on hoonestusalade kavandamisel püütud maksimaalses mahus

tagada. Hoonestusaladele ja tänavamaale jäävate II väärtusklassi likvideerimine on lubatud üksnes

kaalukalt põhjendatud juhtudel, st nt üksikelamute rajamisel on eeldatavasti võimalik hoone kuju ja

oaiknemise valikuga tagada ka hoonestusala sisse jäävate väärtuslike puude säilimine. Raietööd on

lubatud teha kolmes etapis ehk alusvõsa, mis ei nõua raieluba, väheväärtuslikud puuliigid ühtse

raieloaga ja väärtuslikud puuliigid üksikpuu kaupa.

Madalamate kategooriate puude likvideerimine hoonestusalal on lubatud ilma täiendavate

piiranguteta. Võimaliku asendusistutuse tingimused kooskõlastada vallavalitsusega ehitusloa

taotlemisel. Üldjuhul tuleb krundil säilitada sama arv mände. Juhul kui on vaja mõni mänd

likvideerida, tuleb samale krundile istutada sama arv mände sobivasse kasvu- ja asukohta. Kui

krundil ei leidu uue männi jaoks sobivaid kasvutingimusi, tuleb see asendada männiku alusmetsa

sobiva puuliigiga (nt tamm, kask, kuusk) või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega kasutada

asendusistutust väljaspool krunti.

Haljastuse kavandamisel arvestada hoonete, tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega ning eelistada

linnakeskkonda sobivaid ja saastele vastupidavaid liike. Haljastuse projekteerimisel tagada puudele

ja taimedele vajalikud kasvutingimused arvestades hoonest ja olemasolevast kõrghaljastusest

tulenevate võimalike mõjutustega kasvuruumi osas.

Mitmekesisemate maastikulahenduste nagu uute pinnavormide kavandamiseks võib kasutada

vundamentide kaevetöödest ülejäänud täitemaerjali. Maakivid, mis kaevetööde käigus pinnale

tulevad, saab kasutada haljastuses või kunstilises komposistioonis. Samblaga kaetud maakivid on

sellele asukohale iseloomulikud.

Jalakäijate liikumistrajektooridele sh avalikule haljasalale paigaldada avalikuks kasutamiseks

prügikastid (kahe jaotusega prügikastid - pakendid, segaolmejäätmed) ja pingid – soovitatavalt 5

kuni 10 pinki pargiala kohta. Avalikule pargialale võib kavandada vaba aja veetmist soodustavaid

elemente nagu piknikukohad laudade ja toolidega, grilliplats, katusealune, kiiged jms, kuid välimuses

tuleks järgida lähimate hoonetega sarnast stiili, ning et nende kasutamine ei häiriks naabreid.

Pargialale tuleb rajada mänguväljak suurematele lastele. Võib ka lisada mänguväljaku väikelastele.

Täpne lahendus tuleb anda pargiala projektis.

Pargiala käiguteedele tuleb rajada valgustus. Ala valgustamiseks kaaluda ehitusprojektis madalate

jalgtee valgustite kasutamist. Käiguteede võrk kuulub lahendamisele pargi projektis. Pargiala tuleb

säilitada maksimaaleslt loodusliku männikuna. Pargiteed ei pea olema kõva kattega.

Iga 3 korterelamu kohta peab rajama hoonete vahetusse lähedusse vähemalt ühe väikelastele sobiva

turvalise mänguväljaku. Võimalikud indikatiivsed asukohad on näidatud põhijoonisel.

3.11. Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjast.

Vastavalt Jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas

paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed

koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete kogumise asukoht paigutada hea

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

17 / 26

juurdepääsuga asukohta, kuid selliselt, et see ei rikuks üldist visuaalset vaadet. Eelistatud on

jäätmekonteinerite aedik, mida lahendatakse arhitektuurses projektis koos põhihoonega.

Ala idaosas on planeeritud eraldi munitsipaalomandisse antav krunt jäätmete liigiti kogumise

korraldamiseks (POS 31). Sinna tuleb rajada plats ja poolmaa-alused konteinerid vastavalt valla

jäätmekäitluseeskirjale.

Ehitustööde käigus tekkinud jäätmed tuleb ära koristada vastavalt eelpool toodud jäätmete

käitlemise korrale. Betoonist tükke ja ja vundamentide kaevamisest ülejäänud materjali võib

kasutada täitematerjalina uute pinnavormide moodustamiseks. Raudbetoonist on soovitav enne raud

eemaldada.

Maa-alused tühimikud (mahutid, punkrid, kui leidub) tuleb enne elamute kasutuslubade taotlemist

täielikult täita ja sulgeda.

3.12. Servituudid

Servituutide seadmine Raasiku valla kasuks on vajalik POS 7 -11,13,17,20 kruntidel kergliiklustee

ja/või raja rajamiseks ja ristkasutuses parkla opereerimiseks Põhijoonisel näidatud ulatuses.

Servituudi seadmise vajadusega ala tuleb täpsustada vastavalt nimetatud rajatiste lahendusele.

Parklale ja kergliiklusrajale peab olema tagatud vaba juurdepääs.

POS 7-11 kergliiklustee servituut peab võimaldama 3 m laiusega kergliiklustee rajamist. POS 13 ja

17 läbiv vervituudi laius on 3,5 m (kuni 3 m laia jalgraja rajamiseks).

Maanteega paralleelselt kulgeva perspektiivse kergliiklustee servituudiulatus kuulub täpsustamisele

vastavalt kergliiklustee lahendusele.

Tehnovõrkude jaoks vajalikud servituudid seatakse järgmiselt:

- POS 25,26,27,28 kollektiivne kasutusõigus OÜ Raven ja AS Telia Eesti kasuks

tehnovõrkude opereerimiseks joonisel DP-06 näidatud ulatuses: reeglina 1 m väljapoole

äärmise võrgu teljest

- POS 25,26,27,28 isiklik kasutusõigus OÜ Elektrilevi kasuks tehnovõrkude opereerimiseks

joonisel DP-06 näidatud ulatuses: reeglina 1 m või kuni elamumaa krundi piirini kaabli

teljest mõlemas suunas

- POS 16 isiklik kasutusõigus OÜ Elektrilevi kasuks alajaama rajamiseks ja hooldamiseks

ning tehnovõrkude opereerimiseks joonisel DP-06 näidatud ulatuses

- POS 29 isiklik kasutusõigus OÜ Raven kasuks tuletõrje veemahuti rajamiseks ja

hooldamiseks ning tehnovõrkude opereerimiseks joonisel DP-06 näidatud ulatuses

3.13. Tuleohutusnõuded

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ vm

projekteerimise hetkel kehtivatele tuleohutuse normidele. Hoonestus on planeeritud

tulepüsivusklassiga min TP3.

Kruntide hoonestusalade vahele on üldjuhul jäetud min 8 m lai tuleohutuskuja (4 m + 4 m), kohati

on hoonestusalade vahed suuremad väärtuslike puude säästmise eesmärgil.

Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs

ettenähtud päästevahenditega.

Ehitusprojektis piirata elamu tuletõkkesektsioonid piirpindalaga 800m2.

Planeeringuala läheduses pole tuletõrjehüdrante ja välise tulekustutusvee tagamiseks on planeeritud

maa-alune tuletõrjevee mahuti aktiivse mahuga 108 m³ ning kuivhüdrant koos survestuskaevuga.

Mahuti kuulub üleandmisele valla vee-ettevõttele. Mahuti täitmine on ette nähtud olmeveevõrgust.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

18 / 26

Lisaks planeeritakse päästeautoga survestatav kahe tuletõrjehüdrandiga tuletõrjeveetorustik (V2-

De110). Tuletõrjeveetorustikku survestatakse kuiva hüdrandi juurde paigaldatavast

survestamiskaevust. Päästeauto võtab vee kuivhüdrandist (mis on ühendatud tuletõrjevee mahutiga)

ning pumbab vee survestuskaevu kaudu hüdrantidega varustatud torustikku. Torustikul paiknevate

hüdrantide vahekaugus on kuni 100 m ja mõjuraadius 50 m.

Mahuti täitmine hakkab toimuma ühisveevärgist. Mahuti tühjenemise korral peab selle täitmine

olema tagatud 72 h jooksul. Tuletõrje veevõtukoht tuleb nõuetekohaselt tähistada.

Kustutusvee normvooluhulk peab olema tagatud vastavalt normile - arvestada normvooluhulgaga

10l/s, arvestusliku tulekahju kestvusega 3t. Tuletõrjeveevarustus, mahuti vajadus ja hüdrantide

asukohad täpsustatakse ja määratakse lõplikult kindlaks veevarustuse projekti koosseisus.

Hoonete sisemine tuletõrjeveevarustus ning täpsemad tuleohutusnõuded lahendatakse hoone

projekteerimise staadiumis.

3.14. Keskkonnakaitse abinõud

Planeeritav kinnistu on pikalt olnud kasutuses riigikaitsemaana (Kaitseliidu kasutuses), mistõttu

küsiti planeeringu koostamise käigus seisukohta võimalike militaarohtude kohta Kaitseliidult ja

Päästeametilt (kiri 2. märts 2020). Kaitseliidu seisukohal (vastuskiri 3. märts 2020) ei ole

laskemoonaga seotud väljaõppelisi tegevusi planeeringualal viljeletud, mille tõttu võinuks maa-alale

maha jääda UXO kehi, laske- või muud sõjamoona ning imitatsioonivahendeid. 2011. aastal, kui

Kaitseliidu tellimusel lammutati linnakus asuvad amortiseerunud ehitised, ühtegi UXO-t (ei

nüüdisaegseid ega ka ajaloolisi) ehitusobjektil ei tuvastatud. Päästeameti kinnitusel ei ole alal

tuvastatud lõhkekehi (vastuskiri 3. aprill 2020). Eelpool tulenevast ei ole alust arvata, et alal võib

esineda ohtlikke militaarbojekte.

Kaitsealuste taimeliikide uuringu inventuuri tulemusel tuvastati kahe kaitstava taimeliigi esinemine

inventeeritud alal. Leitud liikideks on suur kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ja laialehine

neiuvaip (Epipactis helleborine), viimast liike leiti vaid üks isend. Mõlemad liigid kuuluvad

kolmandasse kaitsekategooriasse. Muid kaitstavaid taimeliike inventeeritud alal ei tuvastatud.

Inventuuri käigus leitud kahelehise käokeele elupaikade näol on tegemist suhteliselt väikeste, kuid

tõenäoliselt elujõulise kogumitega, mida on soovitatav säilitada. Suurem looduskaitseline väärtus

antud elupaikadel siiski puudub kuna liik on sage ning ei ole otseselt ohustatud. Juhul kui elupaika

pole võimalik säilitada, siis on soovitatav isendid ümber istutada lähemasse piirkonda liigile sobivasse

paika, mille puhul pole arendusi ette näha ning, kus liigi säilimine on seetõttu tagatud. Eelistatud

paigaks on Aruküla männiku riigimaal paiknevad looduslikud osad. Liigi ümberistutamise korral tuleb

see kooskõlastada maaomaniku/maavaldaja ning Keskkonnaametiga. Avalikule planeeringualale

jäävas kasvukohas kasvutingimused tõenäoliselt halvenevad ja kaitsealune liik on võimalik ümber

istutada pargiala vähema eeldatava kasutuskoormusega tsooni. Põhijoonisel näidatud asukoht on

illustratiivne ja kuulub lahendamisele pargiala eskiisis.

Ümberasustamine peab toimuma vastavuses kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise korrale3

Keskkonnaameti loal.

Alal leidub kuklaste pesasid. Kategooria pole küll range (III), kuid hoonestusalasse või teealasse

jäämise korral on soovitatav esimese eelistusena kuklasepesade teisaldamine, sobivasse ehk sama

tüüpi valgusrikkasse männi enamusega metsa vähemalt 500 m kaugusele. Ilmselt sobib selleks nn

Aruküla männiku teine serv. Teisaldamine kooskõlastatakse Keskkonnaametiga4.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/783077?leiaKehtiv 4 https://loodusveeb.ee/et/themes/lindude-ja-teiste-loomadega-seotud-mured-ning-soovitused/kuidas-

teisaldada-sipelgapesa

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

19 / 26

Keskkonnaregistris on ühe nahkhiireliigi elupaik metsa edelapoolses servas väljaspool

planeeringuala. Hõre, lagendikega männimets on nahkhiirtele heaks toitumisalaks. Kuna

planeeringuga säilitatakse piisavalt kõrghaljastust ja valgustust pole üleliia palju, siis tegelikult

nahkhiirtele sobivad elualad ilmselt osalt ka säilivad.

eElurikkuse loodusvaatluste andmebaasis on planeeringuala lähistelt kakulise kõrvukrätsu (III

kaitsekategooria) vaatlus, nii et kaitsealuseid liike usutavalt välistada ei saa, kuid planeeringu

elluviimise otseseid takistusi ja piiranguid nimetatud liikide kaitse ei sea.

Keskkonnamüra ja vibratsiooni hindamiseks on katastriüksusel läbi viidud vastav uuring. Uuringu

tulemusena on jõutud järeldusele, et:

- 2019. a liiklusloendust arvestades saab müratõkkeseina püstitamisega tagada müra

vastavuse elamumaa sihtväärtusele

- 2040 liiklusprognoosi arvestades saab müratõkkeseina püstitamisega tagada müra

vastavuse elamumaal keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

kehtestatud II kategooria piirväärtusele

Sellest lähtuvalt on planeeringuala põhjapiirile ette nähtud müratõkkesein kõrgusega 3 m

maapinnast. Transpordiamet ja kohalik omavalitsus ei võta endale täiendavaid kohustusi müra mõju

vähendamiseks planeeringualal.

Tagamaks siseruumides kehtestatud liiklusmüra normtasemete täitmine, on vaja määrata hoonete

fassaadidele mõjuvad liiklusmüratasemed, mille tulemusel saab kehtestada fassaadidele vastavad

heliisolatsiooni nõuded. Selle jaoks arvutati müratasemed planeeringualal paiknevate hoonete

fassaadidele, kus on esitatud hoonete fassaadidele korruste kaupa mõjuvad kõrgeimad liiklusmüra

ekvivalenttasemed päevasel ja öisel ajal (lisad 5 ja 6).

- 2019 aasta liiklussageduse olukorras ulatuvad kahe esimese kortermaja Lagedi-Aruküla-Peningi

mnt teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld = 45-48 dB ja öisel ajal Ln = 38-40 dB müratasemed.

Ülejäänud kortermaja fassaadidele ulatuvad päevasel ajal Ld ≤ 45 dB ja öisel ajal Ln ≤ 38 dB

müratasemed.

- 2040 aasta liiklussageduste olukorras ulatuvad kahe esimese kortermaja Lagedi-Aruküla-Peningi

mnt teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld = 48-50 dB ja öisel ajal Ln = 41-43 dB müratasemed.

Ülejäänud kortermaja fassaadidele ulatuvad päevasel ajal Ld = 40- 48 dB ja öisel ajal Ln ≤ 41 dB

müratasemed.

Radooniohu hindamiseks on alal läbi viidud vastav mõõtmine ja vähemalt ühes uuringupunktis

mõõdetud tulemuse võib liigitada kõrge Rn-sisaldusega pinnaste kategooriasse, kuna uringupunktis

mõõdetud tulemus on normaalse ja kõrge taseme piiripealne. Selle uuringupunkti läheduses (vt

radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne) on vajalik arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja

8 juhiseid. Meetmed, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet

ja nõuetekohane ventilatsioon, tarindite radoonikindlad lahendused (näiteks radoonitorustik). Teistes

uuringupunktides, kus radooni sisaldus on nomrmaalne oleks samuti soovitatav tihendada ja

hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid

või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli

ning hülsi vahe. Soovitatav on ka hermetiseerida põrandas olevad praod ja vuugid.

Planeeringus kavandatud tegevusega kaasneda võivad negatiivsed mõjud on valdavalt seotud

ehitustegevuse ja puude raiega. Nende ulatus piirneb planeeritava ala ning selle vahetu lähialaga,

kuhu võib levida ehitustegevusest ja ehitustehnika liikumisest tulenev vibratsioon, müra ja tolm.

Nimetatud häiringud võivad kaasa tuua ebamugavusi piirkonna elanikele ning takistusi liikluses.

Nimetatud häiringud on ajutised ning ei ole ette näha ohtu inimeste tervisele või varale. Ehitustööde

kavandamisel tuleb tööohutuse plaanis kavandada ja kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

20 / 26

levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud ning ehitustegevusega kaasnevate

jäätmete veo korraldust.

3.15. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed

Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:

• hoonete ümber, parkimisaladele, avalikele aladele ja juurdepääsuteedele rajada välisvalgustus;

• piirdeaia püstitamine üksilk- ja paariselamute kruntide perimeetril;

• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale;

• luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid;

• planeeritava ala korrashoid;

• süttimatust materjalist prügikonteinerite kasutamine

• aadressisiltide ja muude viitade süsteem peab olema ühtse stiiliga ja piisavalt suuremõõtmeline, et tagada operatiivteenistuste töötajate kiire orienteerumine

Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

3.16. Piirdeaiad

Üksik- ja paariselamu krundi piirdeaia kõrgus kuni 1,6m. Piirdeks on lubatud keevispaneel- või

keevisvõrkaed või läbipaistev puitlippaed (mitte kasutada teravate otstega piirdeid). Piirdeaiad tuleb

ühtlustada vähemalt ühe tänava sama külje lõikes. Piirdeaia lahendus tuleb täpsustada

ehitusprojektis vastavalt sobivusele kesskonda ja projekteeritud hoonega. Piiridel naaberkinnistutega

on keelatud topeltpiire. Teravate otstega tarad (sh allpool, sh keevispaneelidel) on keelatud!

Kuni 1,4 m kõrgune aed võib olla ka läbipaistmatu ja kui on aia juurde on rajatud ka hekk, siis seda

käsitletakse läbipaistmatuna ja selle kõrgus ei tohi ületada 1,4 m.

Maanteeäärsete kruntide põhjapoolne piirdeaed tuleb rajada perspektiivsest kergliiklusteest majade

poole. Kui kergliiklustee ei realiseeru, võib piirdeaiaga piirata krunti kuni müratõkkeseinani.

Hekkide ja aedadega ei tohi piirata liikluse nähtavust. Hekke ei tohi istutada krundipiirist väljapoole.

Korterelamukruntidel on piirdeaia püstitamine keelatud, v.a. erandina väikelaste mänguväljakute

ümber.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

21 / 26

4. Tehnovõrgud

4.1. Üldinfo

Planeeringus kajastatud tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised ja kuuluvad täpsustamisele

hoone projekteerimise käigus vastavalt hoone suurusele paiknemisele ja sihtotstarbele. Käesoleva

planeeringu lisadeks olevad tehnilised võrguoperaatorite tingimused ei ole aluseks

detailplaneeringule järgnevate projekteerimisstaadiumite koostamisel.

Käesolevas peatükis on kirjeldatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused.

4.2. Veevarustus

Veevarustuse lahenduse koostamise aluseks on piirkonna vee-ettevõtja OÜ Raven poolt 23.08.2023

väljastatud tehnilised tingimused nr 610.

Planeeringualal puudub ühisveevarustus. Aruküla aleviku ühisveevarustuse süsteem koosneb ühtsest

veevõrgust, mis saab toite kahest puurkaevpumplast Aruküla PK-3-st (4638) ja Aruküla PK-5-st

(4647). Planeeringuala kõrval Pumbamaja 6 kinnistul asuva puurkaevu Aruküla PK-6 (704) ei

kasutata, see puurkaev on konserveeritud.

Planeeritavale alale rajatavate hoonete ööpäevane veevajadus on kuni 25 m³/d.

Detailplaneeringu ala veevarustus on lahendatud Talve tee ja Harju tee ristmikul asuvast De110 mm

veetorustikust. Igale planeeritava ala krundile on ette nähtud võimalus liituda planeeritava

veetorustikuga. Kruntide liitumispunktid ühisveevärgiga paigaldada kuni 1m kaugusele

kinnistupiirist. Liitumispunkti paigaldada maakraan. Veekanalisatsioonitorustiku ristumine

riigiteega tuleb kavandada kinnisel meetodil. Torustiku ristumine riigiteega tuleb kavandada

vastavalt transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“

toodud tingimustele.

Käesoleval ajal läbib detailplaneeringu ala konserveeritud puurkaevu ja Aruküla aleviku ühendav

veetorustik. Detailplaneeringu lahendus näeb ette selle torustiku ringitõstmist Pumbamaja 6 kinnistu

ja 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee kinnistu vahelisel lõigul tee maa-alale.

Planeeritud veetorustik paigaldatakse PEH, PN10 plasttorudest ~1,8 m sügavusele planeeritud

maapinnast, tihendatud ja kuivale alusele.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud veevarustus trasside põhimõtteline asukoht. Torude täpsed

asukohad, läbimõõdud ja kruntide veesisendid täpsustatakse ning määratakse edasise

projekteerimise käigus, võttes aluseks kinnistute arvutusliku veetarbimise ja hüdrantidele vajaliku

vooluhulga ning rõhu.

4.3. Tuletõrje veevarustus

Planeeringu tuletõrjeveevarustus on lahendatud vastavalt normdokumendile: EVS 812-

6:2012+A1+A2 EHITISTE TULEOHUTUS Osa 6: Tuletõrje veevarustus.

Planeeringuala hoonete väliskustutusvee vajadus on arvutuslikult 10 l/s 3 tunni jooksul, mis teeb

tuletõrjevee vajaduseks 108 m³.

Planeeringuala läheduses pole tuletõrjehüdrante ja välise tulekustutusvee tagamiseks on planeeritud

maa-alune tuletõrjevee mahuti aktiivse mahuga 108 m³ ning kuivhüdrant koos survestuskaevuga.

Mahuti täitmine on ette nähtud olmeveevõrgust. Lisaks planeeritakse päästeautoga survestatav kahe

tuletõrjehüdrandiga tuletõrjeveetorustik (V2-De110). Tuletõrjeveetorustikku survestatakse kuiva

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

22 / 26

hüdrandi juurde paigaldatavast survestamiskaevust. Päästeauto võtab vee kuivhüdrandist (mis on

ühendatud tuletõrjevee mahutiga) ning pumbab vee survestuskaevu kaudu hüdrantidega varustatud

torustikku. Torustikul paiknevate hüdrantide teenindusraadius on kavandatud 50 m.

Mahuti täitmine hakkab toimuma ühisveevärgist. Mahuti tühjenemise korral peab selle täitmine

olema tagatud 72 h jooksul. Tuletõrje veevõtukoht tuleb nõuetekohaselt tähistada.

Tuletõrjeveevarustus, mahuti vajadus ja hüdrantide asukohad täpsustatakse ja määratakse lõplikult

kindlaks veevarustuse projekti koosseisus.

4.4. Kanalisatsioonisüsteem

Kanalisatsiooni lahenduse koostamise aluseks on piirkonna vee-ettevõtja OÜ Raven poolt 23.08.2023

väljastatud tehnilised tingimused nr 610.

Planeeringualal puudub ühiskanalisatsioonisüsteem.

Vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele asub planeeringuala ühiskanalisatsiooni liitumispunkt

Talve tee ja Harju tee ristmikul. Liitumispunktiks on isevoolne De160mm kanalisatsioonitorustik.

Planeeritava ala ööpäevane reovee kanalisatsiooni vooluhulk on kuni 25 m³/d.

Kruntide reoveed kogutakse isevoolsete kanalisatsioonitorustikega, millega reovesi juhitakse

planeeritavasse reoveepumplasse. Reoveepumpla kujaga 20 meetrit on planeeritud avaliku pargiala

kinnistule. Reoveepumplast survetorustikuga pumbatakse reovesi Aruküla aleviku

ühiskanalisatsiooni. Survekanalisatsioonitorustiku ristumine riigiteega tuleb kavandada kinnisel

meetodil. Torustiku ristumine riigiteega tuleb kavandada vastavalt transpordiameti juhendis „Nõuded

tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud tingimustele.

Planeeritud isevoolse kanalisatsiooni välisvõrk paigaldatakse ∅160 mm SN8 reoveekanalisatsiooni

torudest. Reoveekanalisatsiooni kaevud paigaldatakse plastkaevudest ja kaetakse asfaltkattega

pindade all nn „ujuvat“ tüüpi malmluukidega.

Igale planeeritava ala krundile on ette nähtud reoveeühendus ja kanalisatsiooni liitumispunkt

ühiskanalisatsioonitorustikust. Liitumispunktiks on kuni 1m kaugusele krundi piirist paigaldatav

kontrollkaev.

4.5. Sadeveemeveekanalisatsioon

Piirkonnas puudub sademevee kanalisatsioon ja sademevee tsentraalne kogumine planeeringualal ei

ole kavandatud. Planeeritaval alal koguneva sademevee allikaks on hoonete katused ning

kõvakattega teed ja platsid. Sademeveed katustelt ja katendatud pindadelt juhitakse kallete abil

haljasaladele kruntide piires ja immutatakse pinnasesse. Ala ei ole liigniiske ja immutamine on

eeldatavasti võimalik. Sademeveed ei vaja erikäitlust. Täpne sademeveelahendus ja täpsustatud

vooluhulgad antakse edasiste projekteerimise etappide käigus ning lahendatakse koos

vertikaalplaneerimisega.

4.6. Elektrivarustus

Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele 351139. Planeeritavate

kruntide tarbeks kavandatav elektrivarustus 63x(3x25A), kokku 3x1575A, nähakse ette

projekteeritavatest mitmekohalistest liitumiskilpidest ja jaotuskilpidest toitega projekteeritavatelt

0,4kV maakaablitelt. Liitumiskilbid ja jaotuskilbid jäävad tarbijate kruntide piiridele teealasse.

Liitumiskilbid ja jaotuskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

23 / 26

Projekteeritavate kilpide toide nähakse ette 0,4 kV maakaablliinidega planeeringualale

kavandatavast läbijooksvast komplektalajaamast, mille asukoht on näidatud põhijoonisel. Alajaama

asukoht on planeeritud võimalikult koormuskeskme lähedusse krundile POS 16, planeeritava tee

äärde eraldi juurdepääsuga, kus on tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Alajaamale ei ole

planeeritud eraldi krunti. Alajaamal kehtib kaitsevöönd 2m seinast või piirdeaiast.

Olemasolev keskpinge maakaabel tõsta ümber uuele trassile, nii et see ei kulgeks enam sõidutee all. Projekteeritava alajaama toide nähakse ette sisselõikega ümbetõstetavast keskpinge maakaabliset nr 14309. Mõlemad keskpinge maakaabli otsad pikendatatakse projekteeritava alajaamani.

4.7. Sidevarustus

Sidevarustuse lahendamiseks on väljastatud AS Telia Eesti tehnilised tingimused nr 33864126.

Sidevarustuse liinirajatiste lähim võimalik liitumispunkt asub planeeringualast ca 500m eemal ja

seetõttu ei ole käesolevas planeeringus kavandatud planeeringualast väljapoole jäävaid siderajatisi.

Planeeringu tehnovõrkude koondplaanil on kajastatud orienteeruvad trassikoridorid planeeringuala

sisesele kaablikanalisatsioonile, mida on perspektiivselt võimalik ühendada sidevõrku. Kuni

ühendamiseni lahendatakse elamute side traadita tehnoloogiate baasil. Sidevõrguga liitumise korral

kasutada võimalusel liitumiseks valguskaablit. Kui see kohe pole võimalik, siis planeerida kogu

plnaeeringuala ulatuses valmidus valguskaabliga ühendusega liitumiseks nii, et maa-aluste kaablite

paigaldamise käigus ei peaks lõhkuma vastvalminud taristut.

4.8. Küte

Liitumist keskküttega ei ole planeeritud, samuti puudub piirkonnas küttegaasi võrguvõimalus.

Elamute küte lahendatakse ehitusprojektis lokaalsete küttesüsteemidega, nagu nt

õhksoojuspumbad, energiakaevud jne. Eelistust tuleb anda kõrge kasuteguriga ja

taastuvenergiaallikatel töötavatele süsteemidele, nt osalise päikesepaneelide toitega ja kõrge COP

arvuga soojuspumbad. Eriti saastavad kütteliigid, nagu kivisüsi, masuut jne, on välistatud. Elamute

energiatõhusus tagada vastavalt ehitusloa taotlemise hetkel kehtivatele energiatõhususe

miinimumnõuetele.

4.9. Valgustus

Planeeritava teemaa äärde ja halasjala kõnniteede äärde kavandatakse tänavavalgustus.

Tänavavalgustus planeerida võimalikult madalate postidega ja kasutada valgusvihku suunavaid

lambivarje, mis on pealt kaetud. Valgusallikana kasuatada konoomseid LED-lampe

valgustemeperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kaaluda võimalust kasutada

valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustegevuse andureid. Üldkasutatava haljasala

kõnniteede valgustamiseks võib kaaluda madalate valgustite kasutamist.

Mastide täpsed asukohad lahendatakse ehitusprojektiga. Valgustite mastide asukoha valikul on

otstarbekas mastid paigutada võimalikult rohkem krundi sissepääsude lähedusesse, arvestades

samal ajal mastide üldist sammu/rütm, eraldi on vajalik mast kindlasti paigaldada

ümberpööramiskoha vahetuslähedusse.

Tänavavalgustusmastide vahe on ligikaudu 30…35 m. Toide tänavavalgustusele lahendatakse

maakaablitega, mis paigaldatakse samasse kaevisesse magistraalkaablite ja elamute toitekaablitega.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

24 / 26

4.10. Päikesepaneelide ja -kollektorite kasutamine

Planeeringuala hoonestusel võib päikesepaneele ja -kollektoreid paigaldada kogu katuse ulatuses

olenemata installeeritud võimsusest juhul, kui ehitusprojektis esitatakse visuaalse mõju analüüs, mis

on eriti soovitatav suure katusepinnaga korterelamutel. Vastasel juhul on installeeritud võimsus

krundi kohta piiratud 15 kW.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

25 / 26

5. Planeeringu elluviimine

Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks

ehitusprojektide koostamiseks.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Kui planeeringulahendust ei ole 5 aasta jooksul ellu viima asutud, on omavalitsusel õigus planeering

kehtetuks tunnistada.

Avalike rajatiste ja infrastruktuuride väljaehitamine toimub asjast huvitatud osapoolte kokkuleppel.

Koostöö käigus pannakse paika avalike rajatiste ja infrastruktuuride rajamise maht ja finantseerimise

tingimused.

Tehnovõrkude rajamine toimub kinnistu omaniku, omavalitsuse ja tehnovõrkude valdaja koostöös.

Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt asjaosaliste kokkulepetele.

5.1. Avalikult kasutatava taristu väljaehitamine

Planeeringuala sisesed avalikud tänavad, pargiala rajatised ja tehnovõrgud kuuluvad

väljaehitamisele arendaja poolt ja seejärel antakse tasuta üle munitsipaalomandisse. Riigimaanteega

ristmiku ümberehitamine toimub arendaja kulul ning ristmiku väljaehitamine on eelduseks

arendusalal mistahes hoone ehitusloa saamiseks.

Müratõkkeseina väljaehitamine on arendaja kohustus.

5.2. Ühendamine Välja teega

Vallavalitsuse pöördumistele, kuidas oleks võimalik Paunküla metskond 199 kinnistust eraldada välja

teemaa ja küsida see munitsipaalomandisse, on RMK vastanud, et ei pea seda võimalikuks.

Vallavalitsus palus Keskkonnaministeeriumilt, kui riigivara valitsejalt infot, kuidas oleks võimalik

Välja tee lõik ühendada Linnaku kinnistut läbiva teega.

Keskkonnaministeerium peab põhjendusi asjakohasteks ja arvestades, et Paunküla metskond 199

kinnistu on kavandatava tee asukohas riba kujuline ja seega uus tee hõlmaks suhteliselt väikest osa

metsamaast, mille ulatuses tuleb läbi viia raadamine ja mis võetakse kasutusele muul otstarbel kui

metsa majandamine, siis võib tee rajamise mõju metsamaale hinnata väikseks.

Keskkonnaministeerium on seisukohal5, et tee rajamine on võimalik nii piiratud asjaõiguse alusel või

tee ehituseks vajaliku maa võõrandamise kaudu, mis saab toimuda riigivaraseaduse alusel. Palume

RMK-l ja Raasiku Vallavalitsusel selles osas teha detailplaneeringu menetluse raames koostööd.

Vastav teelõik põhijoonisel näidatud ajutise krundi ulatuses kuulub väljaehitamisele arendaja poolt

ja seejärel antakse üle munitsipaalomandisse.

5.3. Harju tee lõik

Kõva kattega Harju tee lõik riigimaantee ja planeeritud kvartalisisese tänava vahel projekteeritakse

ja ehitatakse arendaja kulul.

5 Keskkonnaministeeriumi 21.01.2021 vastukiri nr 13-1/20/5048-4

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

26 / 26

5.4. Ohtlikud jäätmed, lõhkekehad, võimalikud EOD protseduurid

Kaitseliit (endise valdajana) ei ole otsinud planeeringualal lõhkekehi ega muid ohtlikke jäätmeid.

Planeeringu eelnõu koostamise käigus tehti Kaitseliiduga koostööd, mille käigus selgitati välja, et

seoses võimalike lõhkemata lõhkekehade (UXO) olemasoluga ja EOD protseduuride vajalikkusega

Harjumaal Raasiku vallas Aruküla alevikus asuval Linnaku kinnistul (kat. tunnus 65101:003:0760),

saab Kaitseliidu peastaap kinnitada järgmist: ajal, mil Kaitseliit oli Linnaku kinnistu omanik

(võõrandamine OÜ-le Madegar toimus 2019. a oktoobris), Kaitseliidu allüksused kinnistul selliseid

väljaõppelisi tegevusi ei viljelenud, mille tõttu võinuks maa-alale maha jääda UXO kehi, laske- või

muud sõjamoona ning imitatsioonivahendeid. Kaitseliidule teadaolevalt linnakus UXO objekte ei ole,

samas ei ole Kaitseliit nende leidmiseks / tuvastamiseks eraldi teenust ka tellinud6.

2011. aastal, kui Kaitseliidu tellimusel lammutati linnakus asuvad amortiseerunud ehitised, ühtegi

UXO-t (ei nüüdisaegseid ega ka ajaloolisi) ehitusobjektil ei tuvastatud.

Samasisulisele päringule vastas Päästeameti demineerimiskeskus, et ei näe reeglina vajadust

teostada endistel riigikaitsemaadel planeeritud lõhkekehade otsingut. Kui on lõhkekeha leid, siis

reageerib väljakutsele pommigrupi valvemeeskond. Suuremahulisemaid demineerimistöid

planeeritakse vastavalt sellele, kui kuskil Eesti territooriumil on alasid, kust on sagedamini leitud

lahingumoona. Vastavalt Demineerimiskeskuse andmebaasi DEMIS andmetele pole Aruküla alevikus

asuvale Linnaku katastriüksusele toimunud ühtegi demineerimisalast väljakutset alates 1992 aastast

kuni tänaseni7.

Seoses sellega ei ole eraldi EOD protseduurid ja täiendavad uuringud planeeritaval alal vajalikud.

Ehitusprojektides ja kaevetööde lähteülesandes tuua välja selgesõnalised juhised tööde teostajale,

et tundmatu keha leidmisel maapinnas tuleb tööd viivitamatult peatada ja võtta ühendust

Päästeametiga.

5.5. Liiklusmüra järelhindamine pärast planeeringu realiseerimist

Pärast detailplaneeringu realiseerimist tuleb hinnata kujunenud liiklusmüra olukorda Männiku tee

äärsete müratundlike hoonetega aladel ning võtta vajadusel kasutusele täiendavaid müra

leevendavaid meetmeid. Liiklusest tulenevad müratasemed peavad lähedalasuvatel müratundlike

hoonetega aladel vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemetele. Liiklusmüra

maksimaalne helirõhutase ei tohi KeM määruse nr 71 § 6 lg 3 järgi ületada müratundlike hoonetega

aladel päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A).

6 Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse kinnisvaraosakonna 03.03.2020 vastukiri 7 Päästeameti demineerimiskeskuse 04.03.2020 vastukiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Raasiku Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna mnt 24

75201, Harju maakond, Raasiku

vald, Aruküla alevik

Teie 25.10.2023

Meie 10.11.2023 nr 7.1-1/23/4267-6

Raasiku vald Aruküla Linnaku katastriüksuse

ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Raasiku vald Aruküla Linnaku katastriüksuse

detailplaneeringule (katastritunnus 65101:003:0760, edaspidi planeering). Planeeringuga

kavandatakse eeldused elamute ja seotud taristu rajamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame Skepast ja

Puhkim OÜ töö nr 2019-0101 „Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering“. Palume

planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

3. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või

kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud

kokkuleppe alusel. Kokkuleppe järgi kohustub huvitatud isik või kohalik omavalitsus

korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee, ristumiskoha ning sellega seotud

tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne

ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa: Planeeringu materjalid sh seletuskiri, põhijoonis, tehnovõrkude joonis

Krista Einama

58627026, [email protected]

KR211209/ MÜRAVALLI EHITUSPROJEKT/ EELROJEKT/ LINNAKU, ARUKÜLA ALEVIK, RAASIKU VALD, HARJU MK/ ARHITEKT KR OÜ / KRISTJAN REIDI, VOLITATUD ARHITEKT 7, KUTSETUNNISTUS 140043 / NOVEMBER 2024

1

SISUKORD

SISUKORD ......................................................................................................................................................... 1

1 ÜLDOSA SELETUSKIRI ........................................................................................................................... 1

1.1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 1

1.2 PROJEKTDOKUMENTATSIOONI KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVATE NORM- JA DOKUMENTIDE LOETELU ........................................................................................................................................................... 1

1.3 ÜLDANDMED KAVANDATUD EHITISE JA KINNISTU KOHTA .......................................................... 2

1.4 PROJEKTEERIJA ................................................................................................................................. 2

1.5 LÄHTEANDMETE LOETELU ................................................................................................................ 2

2 ASENDIPLAANI SELETUSKIRI ............................................................................................................... 3

2.1 OLEMASOLEV OLUKORD ................................................................................................................... 3

2.2 OLEMASOLEV RELJEEF ..................................................................................................................... 3

3 MAASTIKUARHITEKTUURSE EHITUSLIKU OSA SELETUSKIRI ........................................................ 3

3.1 EHITISE ÜLDANDMED ......................................................................................................................... 3

3.2 EHITISE TEHNILISED NÄITAJAD ........................................................................................................ 3

3.3 MAASTIKUARHITEKTUURNE JA EHITUSLIK ÜLDLAHENDUS ........................................................ 3

4 KESKKONNAKAITSE .............................................................................................................................. 4

4.1 EHITUSAEGNE HALJASTUSE KAITSE ............................................................................................... 4

4.2 EHITUSTÖÖDE AEGNE HEAKORD .................................................................................................... 5

1 ÜLDOSA SELETUSKIRI

1.1 Sissejuhatus

Käesoleva eelprojekti aluseks on tellija poolne soov ehitada haljastatud muldvall, et kaitsta perspektiivset elamute piirkonda Lagedi-Aruküla-Peningi teelt autoliiklusest põhjustatud müra eest.

1.2 Projektdokumentatsiooni koostamise aluseks olevate norm- ja dokumentide loetelu

• „Ehitusseadustik“ (11.02.2015) • „Nõuded ehitusprojektile” Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 97

(17.07.2015) • EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ • Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ • Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis 2016 (Maanteeameti

peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001) • EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses”

KR211209/ MÜRAVALLI EHITUSPROJEKT/ EELROJEKT/ LINNAKU, ARUKÜLA ALEVIK, RAASIKU VALD, HARJU MK/ ARHITEKT KR OÜ / KRISTJAN REIDI, VOLITATUD ARHITEKT 7, KUTSETUNNISTUS 140043 / NOVEMBER 2024

2

• Jäätmeseadus • Keskkonnaministri määrus nr 4 / 16.01.2007 - „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud

jäätmete liigitamise alused”

1.3 Üldandmed kavandatud ehitise ja kinnistu kohta

Ehitise nimetus ja kasutamise otstarve Müravall, Muu nimetamata rajatis Ehitise kasutamise otstarbe kood 24219 Ehitise asukoht Linnaku, Aruküla Alevik, Raasiku vald, Harju

mk Katastritunnus 65101:003:0760 Ehitustööde liik Uus rajatis Tellija ARUMÄNNI OÜ 1.4 Projekteerija

ARHITEKT KR OÜ Aadress Vabaõhukooli tee 66-3, Tallinn, 12015 Telefon +372 56 485 480 E-post [email protected] Arhitekt Kristjan Reidi Ettevõtja registreering MTR EEP003462 1.5 Lähteandmete loetelu

Projekti koostamise aluseks olevad lähteandmed

• Tellija poolne lähteülesanne • "Linnaku katastriüksuse ja lähiala" detailplaneering, Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2019-

0101, planeeringu ID 86893 • „Linnaku kinnistu keskkonnamüra ja vibratsiooni hinnang“, Kajaja Acoustics OÜ, töö nr

20113-01.4 • Geodeet Jaanus Tahk töö nr 11-5/2024, topo-geodeetiline uuring, mõõdistatud 20.01.2023

Projekti koostamise aluseks olevad varasemad tööd

• "Linnaku katastriüksuse ja lähiala" detailplaneering, Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2019- 0101, planeeringu ID 86893

• „Linnaku kinnistu keskkonnamüra ja vibratsiooni hinnang“, Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 20113-01.4

• Geodeet Jaanus Tahk töö nr 11-5/2024, topo-geodeetiline uuring, mõõdistatud 20.01.2023

KR211209/ MÜRAVALLI EHITUSPROJEKT/ EELROJEKT/ LINNAKU, ARUKÜLA ALEVIK, RAASIKU VALD, HARJU MK/ ARHITEKT KR OÜ / KRISTJAN REIDI, VOLITATUD ARHITEKT 7, KUTSETUNNISTUS 140043 / NOVEMBER 2024

3

2 ASENDIPLAANI SELETUSKIRI 2.1 Olemasolev olukord Krunt on Lagedi-Aruküla-Peningi teemaa kõrval. Kinnistul on peamiselt okaspuumets ja krunt on esialgu hoonestamata. 2.2 Olemasolev reljeef

Kõrgusmärgid jäävad projektis käsitleval krundi osas vahemikku abs +47,20... +48,22.

2.3 Plaanilahendus

Liiklusest tulenevad müratasemed peavad lähedalasuvatel müratundlike hoonetega aladel vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase ei tohi KeM määruse nr 71 § 6 lg 3 järgi ületada müratundlike hoonetega aladel päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A). Käesoleva projekti põhjal luuakse paralleelselt Lagedi-Aruküla-Peningi teemaaga müratõkkeks muldvall. Sõidutee ja valli servast servani vahele projekteeritud vahekaugus on ~14 m, krundipiirist ~8 m. Ning vall jääb eemale detailplaneeringus näidatud tee kaitsevööndi piirist (vahemikus 4-7 m). Valli ehitamise käigus likvideeritakse olemasolevaid puid (ca 90 tk, sh männid ja kuused). 2.4 Krundi tehnilised näitajad

Krundi pind 26331.0 m2 Krundi sihtotstarve Riigikaitsemaa 100% 3 MAASTIKUARHITEKTUURSE EHITUSLIKU OSA SELETUSKIRI 3.1 Ehitise üldandmed Müravalli puhul on tegemist on maastikuarhitektuurse rajatisega (24219, Muu nimetamata rajatis). 3.2 Ehitise tehnilised näitajad Ehitisealune pind 3 380,3 m² Maapealse osa alune pind 3 380,3 m² Pikkus 477,4 m Laius 7,3 m Kõrgus 3 m (sõidutee pinnast), maapinnast 3,7 m Absoluutne kõrgus 51,9 m Maht 6350 m³ 3.3 Maastikuarhitektuurne ja ehituslik üldlahendus

• Müravalli kõrgus peab olema Lagedi-Aruküla-Peningi teekatte pinnast vähemalt 3 m.

KR211209/ MÜRAVALLI EHITUSPROJEKT/ EELROJEKT/ LINNAKU, ARUKÜLA ALEVIK, RAASIKU VALD, HARJU MK/ ARHITEKT KR OÜ / KRISTJAN REIDI, VOLITATUD ARHITEKT 7, KUTSETUNNISTUS 140043 / NOVEMBER 2024

4

• Krundil on paepinnas ja valli aluspind ei vaja täiendavalt tugevdamist. • Aluspind peab olema piisavalt kuiv ja erosioonikindel, et vältida niiskuse tõttu tekkivaid

kahjustusi. • Oluline on tagada hea drenaaž, et vältida vee kogunemist aluspinna alla, mis võib

põhjustada tugevat deformatsiooni või kokkuvarisemist. • Ehitada järk-järgult tihendates soovitud kuju ja kõrgusele selleks, et tagada valli kaldpinna

erosioonikindlust. Müravalli pinna kalle on ~1:1. • Haljastada võimalikult tihedalt mägimändidega (kasvukõrgus ca kuni 1 m). Taimestiku

juurestik seob mulda ja aitab vähendada erosiooni. • Haljastustööde tegemisel soovituslikult juhinduda MAARYL 2010st ja RT 89-10639-et – st • Istutustöid võib teha kogu kasvuperioodi vältel, kuid vältida tuleks põuaperioode.

Istutamiseks kasutada mullapalliga puuistikuid. mullapall kasta märjaks. Kaevata kaks korda suurem istutusauk kui taime mullapall. Lisada mullaparanduseks musta mulda, okaspuude mulda või istutusturvast. Istutades peab jääma taime juurekael mullapinnaga samale tasapinnale. Istutamise vahekaugus 1.50 - 2.00 m.

4 KESKKONNAKAITSE

4.1 Ehitusaegne haljastuse kaitse Kõik projektiga alles jätmisele kuuluvad puud, põõsad või mistahes taimed tuleb jätta objektile kasvama. Enne ehitustööde algust tuleb projektikohaselt määratleda säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Tsoon tuleb piiritleda fikseeritud (latt- või plast-) taraga või märkelindiga. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja kuni viimaste haljastustööde valmimiseni. Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb paigaldada puutüvele kaitse. Tüve umber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib linnaaedniku nõusolekul kärpida puu alumisi oksi nii, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju säilib. Kärpimisi ja võra kujundust tohib teha ainult arboristi kutsetunnistust omav inimene. Ehitusobjekti kohta tuleb ehitajal koostada plaan, kus on määratud masinate ja inimeste liiklemisteed ning pinnase ja ehitusmaterjalide ladustamiskohad. Kõik nimetatud tegevused peavad jääma väljapoole puu(de) kaitsetsooni. Kui ruumipuudus siiski sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse puu alune pind ~20 cm paksuse liiva- või kergkruusa kihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Vajalik on siiski võimaluse korral vältida ladustamist 2 m raadiuses ümber puu tüve. Ehituse lõppedes tuleb kaitsekiht koristada. Kui puu(de) kaitsetsoonis masinate liiklemine on vältimatu, tuleb ala katta puidust laastude või killustikust multšiga või paigaldada liiklemiseks sillad, et vältida mulla kokkusurumist juurestiku umber. Multš tuleb paigaldada geotekstiilile 15-30 cm paksuse kihina. Ajutised sillad (nt tugedele paigaldatud terasplaat) jaotavad masinate kaalu suuremale alale ning suruvad mulda kokku kontsentreeritult vaid tugede all. Kui puu kaitsetsoonis on muld ja pinnas liigselt tihenenud, tuleb seal pinnas 45 cm paksuselt välja vahetada või seda ohustada spetsiaalsete masinate ja võtetega. Puu kaitsetsoonis võib kaevetöid teha vaid projektikohaselt käsitsi! Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümberkukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi ja seda ka vaid puu ühelt küljelt. Kui see on siiski vältimatu, tuleb juured läbi lõigata teravalt (järsult) – lõikekoht ei tohi jääda narmendav või

KR211209/ MÜRAVALLI EHITUSPROJEKT/ EELROJEKT/ LINNAKU, ARUKÜLA ALEVIK, RAASIKU VALD, HARJU MK/ ARHITEKT KR OÜ / KRISTJAN REIDI, VOLITATUD ARHITEKT 7, KUTSETUNNISTUS 140043 / NOVEMBER 2024

5

ebaühtlane. Paljastunud juured tuleb katta nii ruttu kui võimalik mulla, multši või niiske kangaga. Läbilõigatud puujuuri kaitstakse järgmiselt: kaevise sein toestatakse maasse taotud vaiade vahele tõmmatud võrgu ja kotiriidega (kodunev kotiriie jäetakse maasse) ning juurte ja kaevise seina vahe täidetakse liiva- ja turbasegust kihiga, kuhu peale kaevetööde lõppu kasvavad juured. Kui kaevist hoitakse pikemalt lahti, kaetakse kaevise puupoolne serv kilega, mis ei lase kastmisveel välja nõrguda ning puud kastetakse iga päev. Kaevise kinniajamisel säilitada turba ja liivasegu kinnihoidev kangas, kile eemaldada. Kui puude juured saavad pinnasetöödel siiski ulatuslikke kahjustusi, tuleb juurte hulga vähenemise kompenseerimiseks harvendada puude võrasid. Maapinna kõrguse muutmisel vältida pinnase tõstmist või langetamist puu kaitsetsoonis. Ümbritseva maapinna taseme alandamisel tuleb moodustada puu kaitsetsooni (võimalusel kaugemale) ümber tugisein mulla paigal hoidmiseks. Maapinna tõstmise korral taluvad puud 10-15 cm paksuse kihi lisamist maapinnale, kuid sel juhul tuleb kasutada poorset täidet (1:1:1 vahekorras muld, jämeda fraktsiooniga liiv ja purustatud puukoor). Paksem kiht nõuab keerukamaid meetmeid - spetsiaalset ohutussüsteemi, tugimüüride ehitamist. Pinnase täitmisel juurestiku lahedal ei tohi kasutada mulla happesust muutvaid materjale – paasi, aluselisi savisid, betooni. Puude juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus (mulla kuhjamine juurekaelale vastu tüve hävitab puu) või naha ette selle säilitamine ehituslike abinõudega (tugimüürid). Üksikute puude langetamisel võib tekkida vajadus kasutada erimeetodeid. Üksik puu tuleb vajadusel juurida, freesida või langetada tõstukit kasutades. Üksikpuud tuleb ära vedada ja eemaldatud puu ümbrus koristada ja korrastada. Nähtavust segavad ja ohutusgabariite mitte tagavad puuvõrad tuleb piirata. Võra piiramisel ei tohi puudele tekitada jäädavaid kahjustusi. Puude võrade piiramine kooskõlastada haljastusliku hinnangu koostanud dendroloogiga. Mahalõigatud oksad veetakse ära ja koristatakse tekkinud lõikamisjäägid. Võra tuleb lõigata vastava eriala koolitusega spetsialisti – arboristi poolt professionaalselt. Puudele ei tohi tekitada jäädavaid kahjustusi. Üle 5cm läbimõõduga oksa tuleb saagida kolme lõikega: esimene saagimine oksa harunemiskohast 30 cm kauguselt suunaga alt üles (poole oksa läbimõõduni), teine saelõige ülalt alla tuleb teha veel 2,5 cm kaugemalt, ning alles viimane lõige õigelt kohalt, jättes alles oksakrae ning oksa ja tüve vahelise kooreharja. Ära lõigata ei tohi oksi, mille läbimõõt on suurem kui 1/3 sellest oksast või tüvest kuhu nad kinnituvad. Puude oksi ei või lõigata kevadel pungade puhkemise ajal, lehtede langetamise ajal ja tugevate külmakraadidega. Kaski, vahtraid ja hobukastaneid tugeva mahlajooksu tõttu kevadel ei lõigata, nende sobiv lõikusaeg on juuli-august. Lehtpuude (v.a põlispuud) latva võib erandjuhul ära lõigata kuni esimese sobiva tugeva oksaharuni, mille läbimõõt ei tohi olla väiksem kui 1/3 äralõigatust. Hooldus- ja kujundlõikust tehakse võradest kuivanud, haigete ja murdunud okste eemaldamiseks ning võrade kujundamiseks. Kujundlõikuse nõuded sõltuvad puu- või põõsaliigist. Mulde piiridest väljapoole jäävaid puid ja põõsaid, mis vastavalt joonistele kuuluvad säilitamisele, tuleb kaitsta ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste ning otsese hävimise eest. Ehitaja peab tagama naaberkinnistutel ehitusmaaga vahetult külgnevate puude ehitusaegse kaitse.

4.2 Ehitustööde aegne heakord

Lähtuda jäätmehoolduseeskirjast. Ehitamisel tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekkimise vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi, kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb kõik ehitusega seotud ajutised hooned, rajatised ja juurdepääsuteed demonteerida või lammutada ja ümbrus korrastada. Ehitusplatsile paigaldatakse jäätmete kogumiseks spetsiaalsed ehitusjäätmete kogumiseks ettenähtud konteinerid paberile ja papile, mustale metallile, värvilisele metallile, klaasile ja prahile. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema lukustatav ning selle materjal peab sobima

KR211209/ MÜRAVALLI EHITUSPROJEKT/ EELROJEKT/ LINNAKU, ARUKÜLA ALEVIK, RAASIKU VALD, HARJU MK/ ARHITEKT KR OÜ / KRISTJAN REIDI, VOLITATUD ARHITEKT 7, KUTSETUNNISTUS 140043 / NOVEMBER 2024

6

kogutavatele jäätmetele. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastava jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Mahukad jäätmed kogutakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile ja antakse üle jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud ehitusjäätmed, s.h ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnast, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Ehitusobjektil tekkivad jäätmed sorteeritakse kohapeal liikide kaupa vastavalt jäätmekavale ja paigutatakse eraldi konteineritesse mahuga 0,24 – 10 m3, mis on vastavalt tähistatud. Pinnas, kaevis ja suuremahulised jäätmed paigutatakse eraldi hunnikutesse. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid märgistatakse ja lukustatakse või tagatakse nende valve. Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks ainult isikule, kellel on asjakohane jäätmeluba või kes on ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Lubade ja litsentside olemasolu saab kontrollida keskkonnalubade infosüsteemist. Jäätmete üleandmisel vormistatakse seda tõendav dokument. Pinnase ladustamiseks või taaskasutamiseks väljaspool ehitusobjekti tuleb taotleda Keskkonnaametilt registreerimistõend. Kui pinnas kaevatakse välja kaevetööde käigus looduslikust olekust, st tekib kaevis, on võimalik seda kasutada väljaspool sama kinnistut ainult Keskkonnaameti nõusolekul, esitades ametile eelnevalt vastava taotluse. Puidujäätmeid võib põletada/kasutada kütteks vaid juhul, kui need ei ole värvitud, lakitud ega immutatud. Tööde käigus avastatud reostusnähtudega pinnas viiakse erikäitlusse. Reostuse avastamisest teavitada vallavalitsust. Seletuskirja koostas: Kristjan Reidi

GSPublisherVersion 0.2.100.91

ARHITEKT

KRISTJAN REIDI

LINNAKU , ARUKÜLA ALEVIK, RAASIKU VALD, HARJU MK

TELLIJA

ARUMÄNNI OÜ

TÖÖ

MÜRAVALLI EHITUSPROJEKT

ALLKIRI

MÕÕTKAVA LEHT

1:1000, 1:500 AS-4-02

TÖÖ NR.

211209

FORMAAT

A2 STAADIUM

EELPROJEKT

ARHITEKT KR OÜ I 12920970 I [email protected]

06.12.2024

KONTAKT

OBJEKTI AADRESS

ASENDIPLAAN JOONIS

ARHITEKT KR

VÄLJAPRINTIMISE/ SALVESTAMISE KUUPÄEV

-

28 ,7

7,3

227,3

8,1

200,4

51.85

51.85

51.73

51.59

51.44

51.35

51.21

X=6580649.85 Y=560022.72

X=6580647.42 Y=560023.34

X=6580645.74 Y=560027.14

X=6580646.83 Y=560029.47

X=6580671.04 Y=560032.44

X=6580672.38 Y=560036.70

X=6580444.99 Y=560395.95

X=6580442.35 Y=560396.99

X=6580453.96 Y=560399.80

X=6580457.17 Y=560398.16

48.45

48.13 48.38

48.52

48.53

48.63

48.20

48.35 48.41

48.41

48.52

48.12

48.36

48.37

48.49

47.66 47.91

48.23

48.25

48.37

47.63

48.02

48.09

48.24 48.06

47.75 47.54

48.03 47.92

47.98

48.04

48.07

48.22

48.21 48.04 48.04 47.82

48.07 48.06 47.77

4 7.

96

48.10

48.08

47.47

47.96 47.20

48.00 47.37

48.15 48.18

48.31 47.28

47.99

48.24

48.35

48.44 48.36 48.32

48.05 47.59

47.78

48.30

48.46

48.48

48.59

47.79

48.47

48.57

48.60

48.73

47.74

48.58

48.68

48.72

48.85

48.71 48.75

49.13

49.61

48.85

vare vare

vare

varevare

vare

vare

vare

vare

vare

va re

vare

vare

vare

bet.paneelid

47.46

4 7.

61

47.69

48.57

47.88

47.92

48.03

47.86 47.76

47.78 47.73

47.77

47.71 47.72 47.68

47.52

48.59

47.59 47.30

4 7.

35

4 7.

47

47.56

47.49 47.57 48.57

47.57 47.71 47.78 47.88

47.67 47.69 47.87 47.75 47.75

47.89

47.91

47.82

47.59

47.57

47.65

48.07

4 7.

82

48 .57

48.86

48.05

48.57

4 8.

57

47.52

4 8.

07

47.92

47.48

65101:003:0074 Pumbamaja 6

65 10

1: 00

3: 06

22

Ha rju

te e

lõ ik

2

65101:001:0473 Võidu tn 11

65101:003:0760 Linnaku

65101:003:0397

11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee

48.03

48.05

47.94

47.90

47.93

47.91

47.75

47.66

47.35

47.19

47.06

47.58

47.84

47.42

47.79

47.92

48.06

48.22

47.99

47.97

48.02

47.97

48.12

47.85

48.15

48.06

47.51

47.63

47.75

47.41 47.46

47.59

47.77 47.58

47.79

47.89

47.94

47.89

47.85

47.66

47.58

47.78

47.86

47.94

48.13

48.36

48.13

47.97

48.42

48.06

48.24

48.12

48.05 48.13

47.88

47.94

47.69

48.88

49.80 47.87

47.84

49.93

47.98 47.88

47.88 47.82

47.97 47.96

48.06

48.07

48.02

47.93

47.67

47.77 47.53

47.39

47.79

47.72

47.41

47.69 47.87

47.44 47.78

47.88

47.92

47.75

47.71

47.26

47.52

47.64

47.89

47.95

47.84

47.92

47.88

47.91

48.06

47.88

47.92

47.85

47.98

47.93

47.91

47.88

47.47

47.54

47.39 47.38

47.23

47.42

47.44

47.52

47.64

48.05 47.27

47.91

47.99

47.89

47.74

47.60

47.54

47.67

47.55

47.46

47.43

47.34 47.47 47.48

47.28

47.57

47.88

48.15

47.99

47.81

47.66

47.68

47.41

47.55

47.48

47.42

47.66

47.54

47.61

47.57

47.54

47.67

47.33

47.37

47.55

47.47

48.34

47.45

47.43 47.87

47.69 47.26

47.25

47.38

47.82

47.66

47.99

48.43

48.33

47.11

47.10 47.70

47.23

47.09

47.16

47.00

46.92

47.10

47.09

46.78

47.24

47.20

47.70

47.08

47.73

47.58

47.45

47.58

47.67

47.31

47.35

47.43

47.65

47.20

46.74

46.72

47.38

47.11

46.90

46.49

46.57

46.88

46.62 46.57

46.91

46.95

46.89

46.99

47.14

47.41

47.01

46.98

47.11

47.34

47.45

47.22

47.44

47.81

47.58

47.73

47.74

47.53

47.84 47.70

47.68 47.78

47.72 47.68

47.42 47.44 47.44

47.47

47.33 47.35

47.10

47.53 47.86 48.26 48.30 48.25

48.05

47.70 47.62

48.30

47.71

4 7.

68

4 8.

92

4 9.

22

4 7.

51

4 7.

29

4 7.

25

4 7.

18

47.58

47.62

47.36

47.22

48.30

47.44

4 7.

31

4 7.

31

4 7.

50 4

7. 53

4 7.

79

4 7.

82

47.20

bet.paneelid

b et .p a n ee lid

b e t. p a n e e lid

47.61 47.65

47.82

47.81

4 7.

74

4 7.

77 4 7.

77

47.62

47.62

48.13

4 7.

96

4 8.

00

4 8.

09

4 8.

20

47.96

47.91 47.95

4 8.

01

4 8.

11

4 8.

06

4 8.

04

4 8.

12

4 8.

05

48.44

4 8.

47

4 8.

47

48.48

4 7.

97

4 7.

98

4 7.

91 4 7.

91

47.15

47.21

47.12

47.21

47.83

47.96

47.88

47.74 47.63

47.82

4 7.

56 4

7. 63

47.39

4 7.

89

4 8.

18

4 8.

12

4 8.

09

4 8.

08

4 7.

95

4 7.

95

47.80 47.79

47.77

47.75 47.72 47

.71 4

7. 67

47.62

47.59

47.51 47.57

4 7.

57

4 7.

59

47.60 47.57

47.61

47.50

47.51

4 7.

66 4

7. 46

47.47

47.46

47.56 47.53

4 7.

35 4 7.

33

4 7.

31 4

7. 31

4 7.

29 4

7. 36

4 7.

28

50.33

5 0.

33

50.37

5 0.

46

50.27

5 0.

21 5 0.

45

5 0.

32

5 0.

39

50.37

50.07

50.07

5 0.

27

5 0.

28 5

0. 22

5 0.

10 4

9. 92

47.86

47.75 47.73 47.71 47.56

47.75

47.79

47.99 48.09

47.99 47.23

47.30 47.20

47.15 47.15

4 7.

01 4

7. 05

4 7.

16 4

7. 35

4 7.

37

4 7.

30

47.34

47.48 47.42

47.51

47.48

4 7.

42

4 7.

45 4 7.

54 4

7. 53

47.48 47.42

47.70 47.69

47.79

47.46 47 .48

47 .59

4 7.

55 4 7.

58

47 .48

47 .39

47.45

47.42 47.68 47.55

47.47

47.70 48.83

4 8.

87

4 9.

75

48.60

49.66 49.85

48.18

48.02

4 7.

48

47.54

47.49 47.86 47.70

47.68

47.65

47.62

47.67

47.60

47.70

A

A

A

A

A

A

Be t

A

Be t

A

A

A

A

Be t

47.37

47.54

47.33 47.46

47.30

47.39

4 7.

25 4

7. 24

4 6.

96 4

7. 03

4 6.

76 4

6. 80

4 6.

71 4

6. 69

47.79

47.45

Kr

Kr

Kr

Kr

Kr

Kr

Kr

Kr

A

4 7.

91

4 7.

82

4 7.

92 4

7. 76

4 7.

49

47.57 47.76

47.59 47.54

47.58 47.35

47.52

47.47

47.53

47.50 47.47

47.42 47.62

47.83

47.79

47.77

47.93

47.74

47.70 47.55

47.50

47.62

47.92

47.83

47.86

48.10

48.04

47.73 47.75 47.71 47.68

47.56

48.10

48.32

48.18

47.93

47.95

47.95

47.93 47.86

48.12

47.92 47.83

48.01

48.01

47.89

48.07

47.59

47.91

47.53

47.62

47.99

47.78 48.07

48.10

47.86

47.68 47.25 47.26

47.52

46.86

47.01 47.27

47.06

47.40

46.81

47.04

47.06

47.20

47.35

47.56

47.01

46.78

46.96

47.82

47.73

47.23

47.37

47.09

47.24

47.27

46.86

46.88

47.05

47.02 46.88

47.00

47.22

47.36 47.40

47.18

47.02

47.37 47.15

47.19

47.22

47.36

47.14 47.38

47.48

47.73

48.03

47.46

47.61

47.58

47.39

47.63

47.24

47.48

47.33

47.74

47.68

48.12

47.85

47.77

47.86

47.61

47.89

48.38

48.27

47.96 47.99 47.76

48.32 48.30

48.31

49.00

48.66

49.93

49.46

48.87

49.04

48.14

48.05

47.55

47.98

47.72

48.06

47.68

47.94

47.83

47.92

48.03

47.99

47.80

48.08

47.73

47.74 47.86

47.65

47.52

47.75

47.75

47.64

47.77 47.71

47.92

47.89

47.43

47.20

47.41

48.02

47.61

47.94

47.56

47.65

47.40

47.31

47.38

47.55

47.84 48.08

48.33

48.26 47.84

49.99

50.00

49.47

50.01

49.99 49.49

48.51

48.33 48.11

48.04

48.03

48.05

47.91

48.68

48.79

50.08

48.78

48.84

48.76 50.46

50.15

50.07

50.03

48.25

48.01 48.04

47.78

47.74

47.90

47.35

47.36

47.68

47.55

47.72

47.64

47.60

47.65

47.48

47.63 47.75

47.41

47.44

47.72

47.29

47.68 47.61

47.57

47.79

47.87

47.65

47.91

47.86

47.75

47.40

4 7.

62

47.81 47.57

47.57

47.86

47.57

47.41

47.58

47.80

47.32

47.78

47.47

47.48

47.89

47.86

47.75

47.84

48.00

48.28

47.96

48.03

47.45

47.95

47.60 47.50

47.78

47.65

47.58

47.51 47.19

48.10

47.52

4 7.

73

47.72 47.85

47.70

47.62

47.68

47.94

Bet

Bet

47.25

47.12

47.72

48.61

48.54

48.10

48.39 48.00

A

pi nn

as

A

Be t

Be t

Be t

Be t

rada

ra da

ra da

ra da

kaevatud ala

lammutusjäätmed

47.35 47.48

A

A

A

Kr

Kr

Kr

Kr

Kr A

rada

lammutus-jäätmed

lammutus-jäätmed

l mmutus-jäätmed

lammutus-jäätmed

lammutus-jäätmed

pinnaspinnas

pinnas

pinnaspinnas

pinnaspinnas

47.52

47.82

46.90

47.15

47.40

47.61

48.06

48.68 48.28

4 8.

32 4

8. 43

47.07

mahajäetud tuletõrje- veehoidla

47.93

pinnas

pinnas

47.57

Liikl

47.73 48.04

48.10

12 0.10mänd,kask,paju

12 0.10mänd,kask,paju

12 0.10mänd,kask,paju

12 0.10mänd,kask,paju

12 0.10mänd,kask,paju

12 0.10mänd,kask,paju

12 0.10mänd,kask,paju

Bussip.

M än

ni ku

te e

Ar uk

üla ss

e

Ha rju

te e

12 0.10mänd,kask,paju

12 0.10mänd,kask,paju

X= 6580600

Y = 5 6 0 2 5 0

X= 6580550

Y = 5 6 0 0 5 0

X= 6580450

Y = 5 6 0 1 0 0

X= 6580350

Y = 5 6 0 1 0 0

X= 6580350

Y = 5 6 0 2 5 0

X= 6580550

Y = 5 6 0 3 5 0

4 8.

34

48.71 48.91

48.22 48.61

4 8.

23

48.62

48.83

48.96

48.02

47.86

48.86

48.79

47.68 47.64

48.69

47.62

48.68 48.63

47.65

48.52

47.60

48.48 48.79 48.97

48.50 48.43

48.40

48.41 47.91

47.14

47 .79

4 7.

86

48.16 48.31

47 .75

48.11

48.30 48.29

48.33

47.32

47.21

48.20 48.13

47.12

48.11

48.12

47.14

48.11

48.16 48.25

47.49

47.97 48.03 47 .95 48.06

48.26 47.91

48.17 TP 47.86

48.09

48.16 48.34

47.91 47.23

47.25

48.32

48.18

47.08

47.03

48.30

47.36

48.34

48.28

47.02 47.33

48.49

47.45 47.48 47.53

48.45

47.35

48.52

48.31 47.62

48.57

48.53

48.64

48.27

47.48

47.48

A

Võ idu

tä na

v

120.10

mänd,kask

120.10

mänd,kask

120.10

mänd,kask

120.10

mänd,kask

A

PK

Olemasolev konserveeritudpuurkaev passi nr.A-9208 sanitaarkaitseala 50m

orie nt.

or ie nt .

X= 6580400

X= 6580600

Y = 5 6 0 4 5 0

X= 6580600

Y = 5 6 0 5 0 0

X= 6580350

Y = 5 6 0 3 5 0

X= 6580350

Y = 5 6 0 4 0 0

47.53 47.43 47.82

47.70

47.69 47.86

48.80

65 10

1: 00

3: 06

22

Ha rju

te e

lõ ik

2

65101:003:0883 Paunküla metskond 199

A Kr

A

pi nn

as

pi nn

as

rada

12 0.10mänd,kask,paju

Ha rju

te e

12 0.10mänd,kask

65101:003:0397

11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee

Ha rju

te e

TP

65101:001:0178 Männiku tee 35

65101:003:0808 Harju tee 33a

65101:003:1240 Harju tee 34

65101:003:2100 Harju tee 33

48.75 48.87 4 8.

45

48.61 48.57

48.73 48.71 48.26

48.80

48.57

48.61

47.81 47.93

4 7.

05

4 7.

12

4 7.

67

4 7.

57 4

7. 69

48 .0

2

4 7.

12

47.51

47.30

48.25

48.29

48.24

47.76 47.89

47.90

47.76

48.53

48.75 48.61

48.58

48.70

47.89

48.69 48.66 48.75 48

.74 4

8. 43

47.76

4 8.

47

4 8.

60

48.56

48.72 48.61

48.77

48.04 48.27

48.27

48.83

47.69

47.62 47.62

47.64

47.61

47.65

47.64

47.49 47.58

47.45

47.34

47.73 47.71

47.27

47.32

47.27

47.25

47.43

47.92

47.93

47.56 47.72

47.36

47.36

47.49

47.30

47.69

47.57

47.62

47.58 47.77

47.85

47.67

47.76

47.74 47.69

47.66

47.71

47.91

47.88

47.87

47.87

48.13

48.70

48.72

48.64

48.85

48.73

47.97

48.08 48.29

48.96

48.70 47.88

47.92

47.82

47.85 47.74

48.08 48.39

48.53 48.35

48.35

48.00

48.64 48.59

48.43

48.73

48.68

47.98

48.02

48.28

48.67

48.56

48.15 48.67

48.06

48.19

48.07

48.62

48.78

48.75

47.64

47.66

47.67

47.96

48.14 47.79

47.94 47.83

47.87 47.90

48.45 48.11

47.88

48.69 48.90

48.86

48.76

48.62

48.08

47.96

47.42 47.61

48.81

48.63

48.03

47.89

48.26

48.42

48.07

47.77

47.69

48.24

48.44

48.53

48.16 47.83

48.04

48.47

48.69

48.72

48.60 48.40

48.78

48.80

48.44

48.60

4 8.

59

48.61

48.65

48.79

48.63

48.62

48.55 48.48

48.45

47.87

48.35

48.22 48.01

48.10

48.19

48.28

48.37

48.51

48.47

48.02 47.88

47.72

4 7.

94

47.55

4 7.

65

47.64 47.46

47.48

47.70 47.60

48.19

48.64 48.02

47.62

47.83

4 7.

51 4

7. 57

4 7.

79

47.98

47.80

48.35

47.99

47.96

48.33

48.47

47.52

47.53

47.52

47.25 47.45

47.63

47.70 47.69

47.53

47.45

47.55

47.27 47.21

47.55

47.65 47.60

47.70

47.63

48.02

48.20 48.12 48.31

48.12

47.93

47.94 47.82

48.07

47.94 47.78 47.91

47.73 47.84

47.73

4 7.

65

4 7.

57

4 7.

69

4 7.

67

4 7.

64

4 7.

51

4 7.

57

4 7.

58

4 7.

61

4 7.

55

4 7.

49

4 7.

53

4 7.

65

4 7.

69

4 7.

66 4

7. 71

4 7.

71

4 7.

74

4 7.

54

4 7.

50 4

7. 33

4 7.

30 4

7. 50

4 7.

56 4

7. 60

4 7.

55 4

7. 62

47.78 47.74

47.89 47.75

47.73

47.79 47 .86

4 7.

62

4 7.

37

4 7.

28

4 7.

38 4

7. 31

4 7.

32

4 7.

25 4

7. 63

12 0.10mänd

12 0.10mänd,kask

48.59

48.79

49.03

49.06

49.09 48.89

49.04

49.04

48.79

48.77 49.11

49.18

48.82

48.38

47.86

48.69

48.14

49.18 49.05

65101:003:0094 Männi alajaam

65101:003:0759 Harju tee 33b

4 7.

79

4 7.

82 4

7. 79

4 8.

20 4 8.

05

4 8.

62 4

8. 47

4 8.

78

4 8.

81

4 8.

89 4

8. 82

48.82

48.81

4 7.

68

48.40

48.33

48.12

120.10

mänd,kuusk

Kr

Kr

A

A

4 8.

75

48.96

47.77

47.76 4 7.

8148.22H

12 0.10mänd,kask,paju

65 10

1: 00

1: 04

92

Ha rju

te e

lõ ik

1

Aruküla

pi nn

as

65101:003:0760 Linnaku

X= 6580550

Y = 5 6 0 0 0 0

ra da

47.42

47.50

TEEKAITSEVÖÖND 10m

L- 1

L- 1

7, 3

7, 6

21 ,0

,1

7,3

51.22

51.24

51.37

51.49

51.52

51.63

51.80

51.80

51.80

X=6580562.02 Y=560207.52

X=6580553.18 Y=560224.10

X=6580553.97 Y=560226.79

X=6580556.91 Y=560229.13

X=6580559.65 Y=560227.67

X=6580553.11 Y=560236.96

X=6580553.22 Y=560239.07

X=6580550.82 Y=560234.27

X=6580547.21 Y=560234.63

X=6580460. 8 Y=560407.79

X=6580456.0 Y=560408.76

X=6580441.08 Y=560399.86

X=6580442.04 Y=560402.72

X=6580661.78 Y=560036.18

X=6580662.62 Y=560039.01

X=6580568.48 Y=560211.08

51.73

PROJEKTEERITUD MÜRAVALL

PROJ.-TUD MÜRAVALLI KÕRGUS (ABS)

TEHNILISED NÄITAJAD

KRUNDI PINDALA 26331.0 m²

KRUNDI SIHTOTSTARVE RIIGIKAITSEMAA 100%

EHITISALUNE PIND 3380,3 m²

MAAPEALSE OSA ALUNE PIND 3380,3 m²

MAHT 6350 m³

TINGMÄRGID

KRUNDI PIIR

OL.OL PUUD PROJEKTEERITUD MÜRAVALLI SAMAKÕRGUSJOONED

LIKVIDEERITAVAD PUUD

HALJASPUHVER (OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS) VALLA KASUKS SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA MAA-ALA

47.84 OL.OL MAAPINNA KÕRGUS (ABS) 47.84 OL.OL TEEPINNA KÕRGUS (ABS)

DP TINGMÄRGID

TEE KAITSEVÖÖNDI PIIR

N

MÄRKUSED:

1. JOONISE KOOSTAMISE ALUSEKS ON GEODEET JAANUS TAHK TÖÖ NR 11-5/2024, TOPO-GEODEETILINE UURING, MÕÕDISTATUD 20.01.2023. KOORDINAATIDE SÜSTEEM: L-EST`97, KÕRGUSTE SÜSTEEM EH 2000

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Raasiku Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna mnt 24

75201, Harju maakond, Raasiku

vald, Aruküla alevik

Teie 09.12.2024

Meie 20.12.2024 nr 7.1-2/24/21008-2

Linnaku kinnistu ehitusteatise eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonnas, Raasiku vallas, Aruküla

alevikus Linnaku kinnistu ehitusteatise eelnõu (EHR menetlus nr 465066).

Kinnistu (65101:003:0760) asub riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee 10,13-10,57

kaitsevööndis. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2915 a/ööpäevas.

Ehitusluba antakse muldvalli (EHR kood 221474504) ehitamiseks „Müravalli ehitusprojekt.

Linnaku, Aruküla alevik, Raasiku vald, Harju maakond“ Arhitekt KR töö nr KR211209 alusel.

Muldvalli soovitakse rajada perspektiivse elamuala kaitseks, autoliiklusest põhjustatud müra eest.

Oleme kirjaga 10.11.2023 nr 7.1-1/23/4267-6 kooskõlastanud Linnaku katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu.

Võttes arvesse puuduste esinemist projektis ning tuginedes ehitusseadustiku § 44 p 1, p 4 ,p 5 §

71 lg 1 ja lg 3 ning § 99 lg 3 ja kliimaministri 17.11.2023 määrusele nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusteatise eelnõu kooskõlastamata järgnevate puuduste

tõttu:

1. Asendiplaanile kanda riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee lahendus, vastavalt

Transpordiameti kirja 10.11.2023 nr 7.1-1/23/4267-6 kooskõlastatud detailplaneeringule.

2. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad,

nii riigiteele kui kergliiklusteele, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2)

3. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee

kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning

ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee

alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Esitada muldvallilt

ja kergliiklusteelt lisanduvate sademevete ärajuhtimise lahendus, vältimaks riigitee

muldkeha uhtumist ja üleniiskumist.

4. Planeeringus kavandatud kergliiklustee ja muldvalli konstruktsioonide minimaalne

vahekaugus peab olema 1,5 m , millega ei ole arvestatud. Palume projektis korrigeerida.

2 (2)

5. Muldvalli nõlvus peab olema minimaalsel 1:1,5. Palume projekti seletuskirjas ja joonistel

korrigeerida või esitada arvutused koos järeldustega esitatud muldvalli konstruktsiooni

püsivuse kohta .

6. Esitada muldvalli konstruktiivsed ristlõiked koos horisontaalse ja vertikaalse sidumisega

riigitee teljest, (abs kõrgustega) arvestades kirja p. 3, 4, 5. Lõigete asukoht ja sidumise

suund näidata asendiplaanil.

7. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis

võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu

(sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. KR211209_EP_AA-3-01_Linnakumyravall-seletuskiri

2. KR211209_EP_AS-4-02_Linnaku-myravall-asendiplaan

3. Transpordiamet 7.1-1234267-6 10.11.2023

Rita Źereen

5120275, [email protected]