Kiri

1

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega võetakse üle järgmised Euroopa Liidu direktiivid:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/959, millega muudetakse direktiivi

2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside

heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist (ELT L

130, 16.05.2023, lk 134–202; edaspidi direktiiv 2023/959), ning

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/958, millega muudetakse direktiivi

2003/87/EÜ seoses lennunduse panusega kogu liidu majandust hõlmavasse heitkoguste

vähendamise eesmärki ja üleilmse turupõhise meetme asjakohase rakendamisega (ELT

L 130, 16.05.2023, lk 115–133; edaspidi direktiiv 2023/958).

Direktiiviga 2023/959 muudetakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse

ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi ELi HKS), et viia see kooskõlla Euroopa Liidu

kliimamääruses seatud eesmärgiga saavutada 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside

heite vähendamine võrreldes 1990. aastaga. Eesmärgi saavutamiseks esitas Euroopa Komisjon

seaduseelnõude paketi „Eesmärk 55“, mille üks osa oli ka ELi HKSi ajakohastamine.

Olemasolevat direktiivi 2003/87/EÜ muutva direktiiviga 2023/959 kehtestatakse uuendatud

reeglid käimasolevaks kauplemisperioodiks, st kuni 2030. aastani. Direktiivis 2003/87/EÜ on

täpsustatud valdkonnas kasutatavate terminite definitsioone, laiendatud ELi HKSi ka

meretranspordile, ajakohastatud ELi HKSi enampakkumistulude kasutamise nõudeid ning

kauplemissüsteemi loa menetlusreegleid.

Lisaks luuakse direktiiviga 2023/959 tehtavate muudatustega direktiivis 2003/87/EÜ

lisavõimalused enampakkumissüsteemi tulude kasutamiseks investeeringute toetamisel.

Lubatud heitkoguse ühikute tulust rahastatavate moderniseerimisfondi ja innovatsioonifondi

mahte suurendatakse. Moderniseerimisfondis on Eestil oma osakaal, mis võimaldab Eestil

toetada investeeringuid energiasüsteemide moderniseerimiseks ning vähese CO2-heitega

majandusele üleminekuks teistes valdkondades: riigi eelarvestrateegiaga kooskõlas toetatakse

avaliku sektori hoonete ning ühistranspordi energiatõhususe parandamist (panustades sellega

ka edasiste püsikulude vähendamisse). Innovatsioonifond on Euroopa Liidu ülene fond, kust

ettevõtetel on võimalik ELi taotlusvoorudes taotleda toetust investeeringuteks uute

tehnoloogiate kasutuselevõtuks.

Direktiivi 2023/959 ülevõtmistähtaeg oli 2023. aasta 31. detsember. Direktiivi ülevõtmiseks

muudetakse atmosfääriõhu kaitse seadust (edaspidi AÕKS), maksukorralduse seadust,

meresõiduohutuse seadust ning riigilõivuseadust.

Direktiivi 2023/958 ülevõtmisega (ülevõtmise tähtaeg oli 31.12.2023) kaasnev peamine

muudatus on õhusõiduki käitajatele lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise lõpetamine

alates 2026. aastast. Samuti tuleb liikmesriikidel luua toetusmeede säästlike lennukikütuste

kasutuselevõtuks. Meetme eesmärk on panustada ajutiselt hinnavahe katmisse säästliku

lennukikütuse ja fossiilsetest allikatest pärit lennukikütuse vahel.

2

AÕKS viiakse kooskõlla ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/957,

millega muudetakse määrust (EL) 2015/757, et liita meretransporditegevusi ELi heitkogustega

kauplemise süsteemiga ning näha ette kasvuhoonegaaside heitkoguste ja (muude) laevatüüpide

tekitatud heite seire, aruandlus ja tõendamine (ELT L 130, 16.05.2023, lk 105–114). ELi HKSi

meretranspordile kohalduvad nõuete täitmise üksikasjad, nagu kasvuhoonegaaside heite

aruandlus, seire ja tõendamine, on sätestatud nimetatud määruses, AÕKSi eelnõus ühtlustatakse

termineid ning täiendatakse kasvuhoonegaaside nimekirja.

Eelnõukohase seadusega määratakse Keskkonnaamet pädevaks asutuseks Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2023/1805, mis käsitleb taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega

kütuste kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L

234, 22.9.2023, lk 48–100), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/956,

millega kehtestatakse süsiniku piirimeede (ELT L 130, 16.5.2023, lk 52–104), nõuete

täitmiseks. Määruse 2023/956 nõuete täitmiseks antakse maksukorralduse seaduses

Keskkonnaametile õigus saada andmeid Maksu- ja Tolliametilt.

Eesti seisukohad direktiivi muutmise protsessis koostas tollane Keskkonnaministeerium 2021.

aasta lõpus koostöös tolleaegsete Maaeluministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Välisministeeriumiga. Lisaks

saadeti seisukohad arvamuse esitamiseks huvirühmadele.

Seaduste muutmise eelnõud saadeti 26. jaanuaril 2024 tagasiside küsimiseks peamistele

puudutatud asutustele ja organisatsioonidele. Tagasiside andmise tähtaeg oli 9. veebruar 2024.

Kommentaaridele esitati kirjalikud vastused ning peeti ka valdkondlikud arutelud.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on koostanud Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunikud Annika Varik

(annika.varik@kliimaministeerium.ee), Imre Banyasz, Brit-Beatrice Peri

(brit-beatrice.peri@kliimaministeerium.ee), ja Silver Sillak. Eelnõu keeletoimetaja oli

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre

(aili.sandre@just.ee). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna

nõunikud Triin Nymann (triin.nymann@kliimaministeerium.ee) ja Mari-Liis Kupri

(mari-liis.kupri@kliimaministeerium.ee).

Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõukohase seadusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/959,

millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi

kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja

toimimist, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/958, millega muudetakse

direktiivi 2003/87/EÜ seoses lennunduse panusega kogu liidu majandust hõlmavasse

heitkoguste vähendamise eesmärki ja üleilmse turupõhise meetme asjakohase rakendamisega.

Eelnõu panustab Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi elluviimisesse kliimaeesmärkide

saavutamise ning kaudselt riigieelarve ühe tuluosa aluste muutmise kaudu.

3

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõukohase seadusega muudetakse atmosfääriõhu kaitse seaduse 21.06.2024 jõustunud

redaktsiooni (RT I, 11.06.2024, 2), riigilõivuseaduse 01.07.2024 jõustunud redaktsiooni (RT I,

30.04.2024, 9), meresõiduohutuse seaduse 01.07.2024 jõustunud redaktsiooni (RT I,

30.12.2023, 3) ning maksukorralduse seaduse 01.07.2024 jõustunud redaktsiooni (RT I,

02.05.2024, 11).

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on võtta üle direktiiv 2023/959, millega muudetakse ELi HKSi reegleid

käimasoleval kauplemisperioodil. Direktiivis on sätestatud täpsemad tingimused ELi HKSis

osalejatele ning lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi ka LHÜd) eraldamisele ning

enampakkumistulu kasutamisele. Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigussüsteemi üle

direktiivist 2023/959 tulenevad muudatused direktiivis 2003/87/EÜ ning ajakohastatakse

kehtivat AÕKSi, mis reguleerib ELi HKSi toimimist Eestis. Lisaks võetakse seadusega üle

direktiiv (EL) 2023/958 ja viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2023/957.

Kuna eelnõukohase seadusega rakendatakse Euroopa Liidu õigust, ei ole eelnõu kohta

koostatud väljatöötamiskavatsust (alus Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määrus nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lg 2 p 2).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahviga 1 muudetakse atmosfääriõhu kaitse seadust.

Punktiga 1 muudetakse seaduses läbivalt termin „kauplemissüsteemi luba“ terminiks „esimese

kauplemissüsteemi luba“. Kasvuhoonegaaside heitkoguse definitsiooni täiendatakse eelnõu

punktiga 3 nii, et see hõlmaks kogu kasvuhoonegaaside heidet, mis tekib praeguse ELi HKSi

(edaspidi esimene kauplemissüsteem) laiendamisega. Kuna direktiiviga 2023/959 luuakse uus

kauplemise süsteem hoonetele, maanteetranspordile ja muudele sektoritele, siis muudetakse

selguse huvides senise kauplemissüsteemi loa nimetust. Uut kauplemissüsteemi reguleerivate

sätete ülevõtmine on menetluses eraldi protsessina.

Punktiga 2 täiendatakse seadust §-ga 1221, mis reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/1805, mis käsitleb taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste

kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (edaspidi FuelEU

määrus), nõuete täitmist. Kuivõrd sisulised nõuded on sätestatud ELi määruse tasandil, ei ole

vaja neid riigisiseselt üle võtta, küll aga peavad liikmesriigid määrama FuelEU määruse

artikli 27 alusel pädeva asutuse, mis vastutab määruse täitmise eest. FuelEU määrus võeti vastu

13. septembril 2023. a ning see jõustub 1. jaanuaril 2025, välja arvatud artiklid 8 ja 9, mida

kohaldatakse alates 31. augustist 2024. FuelEU määruse eesmärk on suurendada taastuvkütuste

ja vähese süsinikuheitega kütuste ja asendusenergiaallikate järjepidevat kasutamist

meretranspordis kogu liidus kooskõlas eesmärgiga saavutada hiljemalt 2050. aastaks kogu

liidus kliimaneutraalsus, tagades samal ajal meretranspordi sujuva toimimise, luues

õiguskindluse taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste ja säästva tehnoloogia

kasutuselevõtuks ning vältides siseturu moonutusi.

4

FuelEU määrust kohaldatakse kõikide laevade suhtes, mille kogumahutavus1 on üle 5000 ja

mille otstarve on reisijate või kauba vedu ärieesmärkidel, olenemata laeva lipuriigist.

Määrusega kehtestatakse laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse

piirmäärad, mida vähendatakse iga viie aasta järel.

Lisaks sätestab FuelEU määrus seire ja aruandluse üldpõhimõtted. Ettevõtjatel tekib kohustus

teha aruandeperioodil iga oma laeva andmete seiret ja esitada sellekohane aruanne.

31. augustiks 2024. a esitavad ettevõtjad akrediteeritud tõendajatele seirekava iga oma laeva

kohta, näidates ära meetodi, mis on valitud laeva pardal kasutatava energia hulga, liigi ja

heitekoefitsiendi ning muu asjakohase teabe seireks ja aruandluseks.

Esitatud seirekava vastavust määruse nõuetele hindab akrediteeritud tõendaja. See on

ettevõtjast või laeva käitajast sõltumatu juriidiline isik või muu õigussubjekt, kes teeb

tõendamistoimingud FuelEU määruse kohaselt ja kellel on tõendamisaruande väljaandmise ajal

määruse (EÜ) nr 765/2008 ja FuelEU määruse kohane riikliku akrediteerimisasutuse

akrediteering. Eestis on riiklik akrediteerimisasutus Eesti Akrediteerimiskeskus. Praeguse

seisuga ei ole Eestis tõendajaid, kellele oleks Eesti Akrediteerimiskeskus välja andnud

sellekohase akrediteering, küll aga on võimalus kasutada teistes liikmesriikides akrediteeritud

tõendajaid. Tõendaja ülesanded on FuelEU määruse kohaselt järgmised:

- hinnata seirekava korrektsust ja vastavust tegelikkusele ja registreerida see FuelEU

andmebaasis (määruse art 11);

- hinnata laeva pardal kasutatava energia hulga, liigi ja heitekoefitsiendiga seotud

andmete ja teabe usaldusväärsust, usutavust, täpsust ja täielikkust (art 12);

- teha kindlaks seire ja aruandlusega seotud võimalikud riskid, võrreldes aruandes

esitatud laeva pardal kasutatava energia hulka, liiki ja heitekoefitsiente hinnanguliste

andmetega, mis põhinevad sellistel laeva jälgimisandmetel ja omadustel nagu

paigaldatud mootori võimsus. Oluliste lahknevuste leidmise korral teeb tõendaja

lisaanalüüse (art 13);

- kontrollida reederi koostatud FuelEU aruannet ning koostada selle põhjal

tõendamisaruanne reederile (art 16);

- sisestada ja registreerida FuelEU andmebaasis tõendamisaruanne ja arvutused;

- väljastada FuelEU vastavustunnistus ja registreerida see FuelEU andmebaasis;

- vajaduse korral arvutada rikkumise korral sanktsioonide summa (art 23 lg 1 II osa).

FuelEU määruse artiklis 27 nähakse liikmesriigile ette kohustus määrata pädev asutus, kes

vastutab määruse kohaldamise ja täitmise tagamise eest. AÕKSi täiendatakse §-ga 1221 ning

määratakse pädevaks asutuseks Keskkonnaamet ja Transpordiamet vastavalt oma ülesannetele

asutusena. Pädeval asutusel on sarnaselt tõendajaga ligipääs Maritime Fuel andmebaasile ning

tema peamised ülesanded on FuelEU määruse artikli 17 kohaselt järgmised:

- vajaduse korral kontrollida kõiki Maritime Fuel EU andmebaasi esitatud dokumente

(seirekava, reederi koostatud Fuel EU aruanne, tõendaja koostatud tõendamisaruanne,

tõendaja koostatud arvutused), (määruse art 17 lg 1);

- teha täiendavaid järelevalvetoiminguid reederi üle (art 17 lg 2);

- esitada täiendava järelevalvetoimingute aruanne (art 17 lg 3);

1 Kogumahutavus, tähis GT (ingl k gross tonnage) on peamiselt kasutatav laeva mahutavust iseloomustav ühikuta

suurus. Kogumahutavus määratakse laevade mõõtmise rahvusvahelise konventsiooniga (1969) ettenähtud

mõõtmisreeglite järgi.

5

- teatada rikkumise korral ettevõtjale Fuel EU sanktsiooni uus summa, kui ta on

tuvastanud, et tõendaja on arvutanud summa valesti (art 17 lg 4);

- eemaldada Maritime Fuel EU andmebaasist Compliance Fuel EU vastavustunnistus, kui

sanktsioonisummad ei ole õigeks ajaks tasutud. Väljastada uus vastavustunnistus, kui

summad on tasutud (art 17 lg 5).

Lisatav säte ei ole seotud AÕKSi §-dega 121 ja 122. Kõnealused sätted reguleerivad Eestis

müüdavate vedelkütuste kvaliteeti ja koguseid ning nende seiret, kuid FuelEU määrus on

suunatud eelkõige laevandusettevõtjatele, kelle laevadega veetakse reisijaid või kaupa ELis.

Silmas on peetud nii ELi liikmesriikide sadamatesse saabuvaid kui ka sealt väljuvaid laevu.

Sättega on seotud ka eelnõukohase seadusega tehtav muudatus meresõiduohutuse seadusesse,

millega täpsustatakse meresõiduohutuse seaduse normitehnilist märkust. FuelEU määrusega

täiendatakse direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli, mistõttu lisatakse

meresõiduohutuse seaduse normitehnilisse märkusesse viide ELi määrusele 2023/1805.

Lõige 2 reguleerib olukordi, kus laev ületab aastas lubatud heitkoguste piirmäärasid. FuelEU

määruse artikkel 23 näeb ette sanktsioonid (ingl k penalties). Tegemist on halduskaristustega,

mida on käsitletud uuringus „Euroopa Liidu õiguses sätestatud halduskaristuste kohaldamine

Eesti õiguses“ (https://www.just.ee/media/3252/download). Olemuslikult on tegemist

haldusmeetmega: kui ettevõtja laeva heitkogused ei vasta FuelEU määruses olevale

heitemahukuse normile või muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste alleesmärgile ei ole

see õigusrikkumine, mis tooks kaasa karistusõiguslike meetmete rakendamise, vaid nähakse

ette rahaline kohustus, mis sõltub piirmäärasid ületavatest heitkogustest laeva kohta.

Piirmäärade vähendamine toimub FuelEU määruse artikli 4 lõike 2 kohaselt järk-järgult alates

2025. aastast iga viie aasta järel. Väljamakstava summa suurust mõõdetakse nõutava ja tegeliku

kasvuhoonegaaside heitemahukuse vahena, korrutatuna energiakasutusega. Karistust

suurendatakse järk-järgult, kui laeval see näitaja ei vasta kahe või enama järjestikuse

aruandeperioodi jooksul nõuetele valemi 1 + (n – 1) / 10 järgi, milles n on nende järjestikuste

aruandeperioodide arv. Karistus kaldavõimsuse nõuete täitmata jätmise eest on 1,50 €/kWh iga

kai ääres oleva laeva kehtestatud elektrienergia koguvõimsuse vajadusest, mis on korrutatud

kai tundidega. Trahvidest saadavat tulu peaksid liikmesriigid määruse artikli 23 lõike 11

kohaselt kasutama selleks, et toetada taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste kiiret

kasutuselevõttu ja kasutamist merendussektoris, soodustades suurema koguse taastuvkütuste ja

vähese süsinikuheitega kütuste tootmist merendussektorile, hõlbustades sobivate

punkerdamisrajatiste või kaldaelektri toitetaristu ehitamist sadamates ning toetades kõige

uuenduslikumate tehnoloogiate väljatöötamist, katsetamist ja kasutuselevõttu laevastikus, et

saavutada heite märkimisväärne vähendamine. Konkreetsed meetmed on veel väljatöötamisel,

kuid üldine eesmärk on FuelEU määruse kohaselt suunata see meretööstusettevõtete

toetusmeetmesse.

Lõikes 2 on viidatud tõendamisperioodile. Tõendamisperiood on FuelEU määruse artikli 2

punkti 41 kohaselt ajavahemik 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini aastal, mille jooksul jälgitakse

ja salvestatakse määruses osutatud teavet, kusjuures kahel eri kalendriaastal algava ja lõppeva

reisi korral arvestatakse asjakohased andmed asjaomase kalendriaasta alla vastavalt

tekkimisele.

Punktiga 3 muudetakse AÕKSi § 131 sõnastust ning võetakse üle direktiivi 2003/87 artikli 3

punkt b, millega täpsustatakse kasvuhoonegaaside heite definitsiooni 7. peatükis. Definitsiooni

täiendatakse, et see tähendaks kogu kasvuhoonegaaside heidet, mis tekib ELi HKSi (esimene

6

kauplemissüsteem) laiendamise. Lisaks eelnõule täiendatakse ka AÕKSi § 155 lõike 1 alusel

kehtestatud määrust meretranspordi tegevusalade loeteluga.

Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks AÕKSi § 132, mis defineerib seireaasta. Seireaasta mõiste

ei ole enam seaduses kasutusel, kuna see oli seotud õhusõiduki käitajale tasuta lubatud

heitkoguse ühikute eraldamisega.

Punktiga 5 muudetakse seaduse § 135 sõnastust ja määratletakse esimene kauplemissüsteem,

kuhu direktiivi muudatuse järel kuuluvad lisaks paiksete heiteallikate käitajatele ja õhusõiduki

käitajatele ka laevandusettevõtjad.

Punktidega 6 ja 7 täpsustatakse § 136 sisu. Pealkirjast ning lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõna

„arvelduskonto“ eest sõna „käitaja“. Lõike 1 sõnastust täiendatakse, et lisaks

kauplemissüsteemi kuuluvatele käitajatele kehtib see ka laevandusettevõtjatele. Muudatus on

vajalik, kuna ELi HKSi muudatusega laiendatakse süsteemi ka meretranspordile, kus selle

süsteemiga seotud kohustusi täidavad laevandusettevõtjad. Kauplemissüsteemi kuuluvad

käitajad on paiksete heiteallikate käitajad ning õhusõiduki käitajad.

Punktiga 8 laiendatakse § 137 sisu nii, et see kehtiks nii esimese kauplemissüsteemi puhul,

kuhu kuuluvad paiksed käitajad, õhusõiduki käitajad, laevandusettevõtjad. Kehtivas seaduses

kehtib lubatud heitkoguse ühiku mõiste esimese kauplemissüsteemi korral.

Punktidega 9–11 täiendatakse § 138 pealkirja terminiga „eraldamisperiood“, muudetakse

lõiget 1, et oleks üheselt mõistetav, et kauplemisperiood kehtib esimesele kauplemissüsteemile,

ning paragrahvi lisatakse lõige 3. Lõike 3 kohaselt jaguneb kauplemissüsteemi periood kaheks

viieaastaseks eraldamisperioodiks. Kauplemissüsteemi kuuluvate käitiste käitajad taotlevad

tasuta lubatud heitkoguse ühikuid enne iga eraldamisperioodi kogu viieaastaseks perioodiks.

Praegune eraldamisperiood on aastad 2021–2025. Järgmine eraldamisperiood on 2026–2030.

Käitajad taotlevad lubatud heitkoguse ühikuid järgmiseks eraldamisperioodiks, esitades

Keskkonnaametile asjakohase tõendatud taotluse koos varasemate tootmistaseme andmetega.

Punktiga 12 täiendatakse § 141 lõigetega 4 ja 5. Lõige 4 võtab üle direktiivi 2003/87 artikli 3c

punkti 8 ja annab erandi heitkoguste korral, mis on tekkinud enne 31. detsembrit 2030 ja mis

tulenevad lendudest liikmesriigi äärepoolseimas piirkonnas asuva lennuvälja ja samas

liikmesriigis väljaspool seda piirkonda asuva lennuvälja vahel, kaasa arvatud mõni teine samas

äärepoolseimas piirkonnas või sama liikmesriigi teises äärepoolseimas piirkonnas asuv

lennuväli. Nende puhul loetakse AÕKSi § 166 (seire ja aruandlus, lubatud heitkoguste

tagastamine) ja § 168 lõike 1 nõuded täidetuks ning õhusõiduki käitajate suhtes ei rakendata

§ 237 (HKSi nõuete rikkumine) kohaseid karistusmeetmeid. Äärepoolseimad piirkonnad on

Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikli 349 järgi Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Réunion,

Martinique, Mayotte ja Saint-Martin (Prantsusmaa), Assoorid ja Madeira (Portugal) ning

Kanaari saared (Hispaania). Praegu on Eestil administreerida ettevõte, mis lendab Kanaari

saartele, kuid välistada ei saa, et neid võib lisanduda teisigi.

Samuti määratletakse direktiivi 2003/87 artikli 3 lõike v järgi lennunduse muu kui CO2 heite

mõju. Õhusõiduki käitajad esitavad alates 1. jaanuarist 2025 kord aastas aruande lennunduse

muu kui CO2 heite mõju kohta. Euroopa Komisjon võtab 31. augustiks 2024 vastu rakendusakti,

et lisada seire-, aruandlus- ja kontrolliraamistikku lennunduse muu kui CO2 heite mõju.

Rakendusaktiga täpsustatakse ka iga kasvuhoonegaasi globaalse soojendamise potentsiaali ning

võetakse arvesse teaduslikke andmeid lennunduse muu kui CO2 heite mõju kohta.

7

Punktiga 13 täiendatakse seadust §-ga 1411, et sätestada laevandusettevõtja mõiste ja tema

kohustused. Sellega võetakse üle direktiivi 2003/87 artikli 3 punkt w ning artikkel 3gc.

Lõige 1 määratleb, kes on laevandusettevõtja ELi HKSi rakendamise mõistes.

Laevandusettevõtja on kas laeva omanik või isik, kes teeb direktiivi kohaldamisalasse jäävaid

meresõite ning vastutab kõikide meresõitu puudutavate nõuete ja kohustuste täitmise eest, mis

on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 336/2006.

Lõikes 2 sätestatakse, kuidas ELi HKSi nõuete täitmist reguleerida. Kui laeva käitab muu isik,

kes ei ole laevandusettevõtja selle paragrahvi mõistes, tuleb sellel isikul tasuda ELi HKSiga

seotud kulud laevandusettevõtjale. See tähendab, et laevandusettevõtja ja laeva käitaja vahel

tuleb kohustus vajadusel fikseerida (nt kui tegemist välismaal registreeritud ettevõtjaga).

Niisugune kokkulepe võib olla täiendus juba sellele vormile, mida laeva omanikud ja laeva

käitajad kasutavad omavaheliste õiguste ja kohustuste reguleerimiseks.

Lõige 3 täpsustab, et laeva käitamise all mõeldakse veetava lasti, laeva marsruudi ja kiiruse

kindlaksmääramist. Teisisõnu on laeva käitaja see, kes teeb otsuseid veetava lasti, marsruudi ja

laeva kiiruse kohta.

Lõikes 4 viidatakse, et Keskkonnaamet jääb Euroopa Komisjoni koostatud laevandusettevõtete

loetelu ja selle rakendusotsuse (EL) 2024/411 järgi laevandusettevõtja eest vastutavaks,

olenemata laevandusettevõtja tegevusala või registreerimise hilisematest muutustest, nende

muutuste kajastamiseni ajakohastatud loetelus. Eeldatavasti muudetakse nimekirja iga kahe

aasta tagant. Punktiga 14 võetakse üle direktiivi 2003/87 artikli 3gf lõige 3.

Punktiga 14 muudetakse seaduse § 142 sõnastust õigusselguse huvides nii, et oleks üheselt

mõistetav, et kogu paragrahv kehtib vaid esimesse kauplemissüsteemi siseneva paikse

heiteallika käitaja kohta.

Punktiga 15 muudetakse § 155 lõiget 1, milles sätestatakse volitusnorm kehtestada Vabariigi

Valitsuse määrus. Viidet muudetakse nii, et oleks selge, et määrusega kehtestatakse esimese

kauplemissüsteemi laiendamise järel esimese kauplemissüsteemi tegevusalade ning seiratavate

kasvuhoonegaaside loetelu. Direktiivi muudatusega on kasvuhoonegaaside loetelus osa

tegevusalasid ja sektoreid muutunud, mistõttu on edaspidi õigusselguse huvides oluline need

määruses välja tuua. Punktiga 17 võetakse üle direktiivi 2003/87 artikli 3 punkt ae (direktiiv

kasutab mõistet reguleeritud üksus), artikkel 30a ja lisa 3.

Punktiga 16 täiendatakse AÕKSi § 155 lõikega 11, millega täpsustatakse ministri määruse sisu.

Sellesse kuulub: esimese kauplemissüsteemi tegevusalade loetelu, tegevusaladele kohalduvad

künnised ja asjakohasel juhul künniste arvutamise alused ning seiratavate kasvuhoonegaaside

loetelu. Kasvuhoonegaaside loetelu täpsustatakse, kuna direktiivi 2003/87 muudatusega

lisandus osadele tegevusaladele lisaks CO2-le ka teisi kasvuhoonegaase. Meretransport peab

alates 1. jaanuarist 2026 seirama ka metaani ja dilämmastikoksiidi ning õhusõiduki käitajad

peavad esitama alates 1. jaanuarist 2025 kord aastas aruande lennunduse muu kui CO2 heite

mõju kohta.

Punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks AÕKSi § 155 lõige 6. Lõige 6 vabastab ELi HKSi

kuuluvad käitajad riigilõivu maksmisest kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise

registris kontode avamise, muutmise ja hooldamisega seotud tegevuste eest. Kuna ELi HKS

8

rakendub eelnõukohase seadusega ka laevandusettevõtjatele, antakse riigilõivust vabastus ka

neile ning samuti teise kauplemissüsteemi ettevõtjatele. Õigusselguse huvides tehakse eelnõu

§-ga 5 vajalikud täpsustused riigilõivuseadusesse ning samasisuline lõige atmosfääriõhu kaitse

seaduses tunnistatakse kehtetuks.

Punktiga 18 täiendatakse § 156 lõigetega 8 ja 9, millega võetakse üle direktiivi 2003/87

artikli 2 lõige 1. Sellega lubatakse esimesse kauplemissüsteemi kuuluval paikse heiteallika

käitajal, kes muudab oma tootmisprotsessi kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks nii,

et põletusseadmete summaarne nimisoojusvõimsus jääb alla 20 MW künnise, jääda esimesse

kauplemissüsteemi praeguse ja sellele järgneva viieaastase lubatud heitkoguse ühikute

eraldamisperioodi lõpuni. Käitaja peab sellest teatama Keskkonnaametile. Selline võimalus on

mõeldud stimuleerima tootmist käitistes, mis vähendavad osaliselt või kõrvaldavad täielikult

kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning tagab käitiste võrdse kohtlemine samades sektorites.

Punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks AÕKSi § 156 lõiked 2–5, võttes sellega üle direktiivi

2003/87 artikli 3d lõike 1. Alates 2026. aastast ei eraldata õhusõiduki käitajatele enam lubatud

heitkoguse ühikuid tasuta, mistõttu ei ole õhusõiduki käitajatele lubatud heitkoguse ühikute

tasuta eraldamist käsitlevad sätted seaduses enam 2026. aasta 1. jaanuarist asjakohased. Eesti

hallata on praegu kaks õhusõiduki käitajat, kellest üks saab lubatud heitkoguse ühikuid tasuta.

Säte on määratud jõustuma 1. jaanuaril 2026.

Punktiga 20 täiendatakse § 156 lõikega 52, milles sätestatakse õhusõiduki käitajatele tasuta

lubatud heitkoguse ühikute eraldamise kord alates 2024. aastast. Lubatud heitkoguse ühikuid

eraldatakse proportsionaalselt lennutegevuse tõendatud heitkogusest 2023. aastal. Seejuures

võetakse arvesse ka selliseid lennutegevuse tõendatud heitkoguseid, millest on teatatud seoses

lendudega, mille suhtes ELi HKSi kohaldatakse alles alates 1. jaanuarist 2024. Muudatus

tehakse eesmärgi järgi suurendada lennunduses enampakkumisel müüdavate lubatud

heitkoguse ühikute osa, s.o vähendada tasuta eraldatavaid lubatud heitkoguse ühikuid, võttes

arvesse sektori võimet CO2-ga seotud suuremad kulud üle kanda. Põhimõtet rakendatakse järk-

järgult 2024. ja 2025. aastal ning täielikult alates 2026. aastast. Tasuta ühikud tuleb

Keskkonnaametil eraldada asjaomase aasta 30. juuniks. Punktiga 22 võetakse üle direktiivi

2003/87 artikli 3d lõige 1a. Alates 2026. aastast õhusõiduki käitajatele enam sellise

metoodikaga tasuta lubatud heitkoguse ühikuid ei eraldata, küll jätkub 2024. aastal alanud

tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine kestlike kütuste kasutuselevõtu

kompenseerimiseks. See kohustus võetakse üle eelnõu punktiga 25.

Punktis 21 sätestatakse, et eelmise punktiga tehtud muudatus ehk lisatud lõige 52 tunnistatakse

kehtetuks. Säte jõustub 01.01.2026. Nagu punktis 22 kirjeldatud, kehtib õhusõiduki käitajatele

tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise uus metoodika vaid perioodil 2024–2026.

Punktiga 22 täiendatakse § 156 lõigetega 7–13. Lisatakse punktid lubatud heitkoguse ühikute

tasuta eraldamise koguse 20% vähendamise kohta energiaauditite või sertifitseeritud

energiajuhtimissüsteemi ning kliimaneutraalsuskavade kohustuslastele, kui auditite või

sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi soovitusi ei rakendata või kava ei koostata ja ei esitata.

Eelnevat ei viida täitmisele, kui käitaja on rakendanud muid meetmeid, mis aitavad vähendada

käitise kasvuhoonegaaside heitkoguseid auditeerimisaruandes või sertifitseeritud

energiajuhtimissüsteemis soovitatuga samaväärselt. Komisjon sätestab delegeeritud

õigusaktides lihtsad ühtlustatud reeglid, millega nähakse ette tähtajad, kriteeriumid rakendatud

energiatõhususe meetmete tunnustamiseks ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise

alternatiivsed meetmed.

9

Samuti kehtestatakse, et lubatud heitkoguse ühikuid ei eraldata tasuta üle 80%, kui

kliimaneutraalsuse kava vahe-eesmärkide saavutamist ei ole tõendatud 2025. aasta lõpuks või

ajavahemiku 2026–2030 kohta. Punktiga 24 võetakse üle direktiivi 2003/87 artikli 10a lõige 1.

Paragrahvi 156 lõigetega 11 ja 12 lisatakse perioodil 2026–2033 paiksete heiteallikate

käitajatele eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute koguse vähenemise osakaal nendele

toodetele, mis kuuluvad süsiniku piirimeetmesse. Süsiniku piirimeede on kehtestatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/956. Süsiniku piirimeede rakendus

üleminekuperioodiga 1. oktoobril 2023 ning kohaldub kolmandatest riikidest imporditud

kaupadele ja toodetele, mis kuuluvad määruse (EL) 2023/956 lisa I loetellu. Selliste toodete

importimisel tuleb esitada kord kvartalis aruanne imporditud kogustele vastava heite kohta.

Määrus kohaldub järgmistele tootegruppidele: raud ja teras, alumiinium, tsement, väetised ja

elekter. Täielik toodete ja kaupade koondnomenklatuuri koodide (CN) nimekiri on süsiniku

piirimeetme (edaspidi SPIM) määruse I lisas. Alates aastast 2034 käitajatele nende toodete

tootmisel enam tasuta lubatud heitkoguse ühikuid ei eraldata. Lõigetega 11 ja 12 võetakse üle

direktiivi 2003/87 artikli 10a lõiked 1 ja 1a.

Paragrahvi 156 lõikes 13 sätestatakse, millistel juhtudel käsitatakse käitise tegevus lõppenuks.

Tegevuse lõpetanud käitisele tasuta lubatud heitkoguse ühikuid ei eraldata. Lõikega 13 võetakse

üle direktiivi 2003/87 artikli 10a lõige 19.

Punktiga 23 täiendatakse seadust §-ga 1561, mis reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/2405 mõistes kestliku lennukikütuse kasutamisel osaliselt või täielikult

hinnavahe kompenseerimise tingimusi võrreldes fossiilsete lennukikütuste kasutamisega § 155

lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud õhusõiduki käitaja tegevusaladel. Vastavalt

määruse definitsioonile on kestlikud lennukikütused lennukikütused: a) sünteetilised

lennukikütused; b) lennukite biokütused või c) ringlussevõetud süsinikupõhised

lennukikütused. Eelnõus nimetatud kestlikud lennukikütused on direktiivi tõlkes säästvad

lennukikütused. Punktiga 2 sätestatakse tingimused, kuidas toimida juhul, kui kestliku

lennukikütuse kasutamist ei ole võimalik seostada konkreetse lennuga. Üleminek fossiilsete

lennukikütuste kasutamiselt aitaks CO2 heidet oluliselt vähendada. Võttes aga arvesse

õhusõiduki käitajate vahelist suurt konkurentsi, kestlike lennukikütuste turu arengut ning

fossiilse petrooleumi ja kestlike lennukikütuste olulist hinnaerinevust, püütakse üleminekut

toetada, pakkudes varajastele üleminejatele stiimuleid. Seepärast reserveeritakse ajavahemikul

1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2030 20 miljonit lubatud heitkoguse ühikut, et katta osa

ülejäänud hinnaerinevusest õhusõiduki käitajate fossiilse petrooleumi ja kestlike lennukikütuste

vahel.

Praegu on kestliku lennukikütuse hind tavapärasest lennukikütusest 3–5 korda kõrgem ning

selle saadavus on väga piiratud. Näiteks 2023. aastal seda Eestis ei kasutatud. Siiski on ootus,

et kestliku lennukikütuse tootmine kasvab ning selleks, et kompenseerida kütuste hinnavahet,

võimaldatakse nende kasutajatele eraldada tasuta lubatud heitkoguse ühikuid. Täpsemalt

hakkab süsteemi reguleerima komisjoni delegeeritud õigusakt, mis kehtestab üksikasjalikud

reeglid iga-aastaseks kulude erinevuse arvutamiseks ja lubatud heitkoguse ühikute

eraldamiseks. Samuti kehtestab see üksikasjalikud reeglid kasvuhoonegaaside heitkoguste

arvutamiseks ning korra, kuidas võtta arvesse CO2 hindadel põhinevate stiimulite ja tavapäraste

lennukikütuste ühtlustatud madalaimal maksustamise tasemel põhinevad stiimulid. Üldiste

põhimõtetena on kirjeldatud erinevad stsenaariumid eri liiki lennukikütuste kasutamise

kompenseerimise arvestamisel. Näiteks punktis 1) arvestatakse tavapärase lennukikütuse ja

10

kestliku lennukikütuse hinna vahet järgmiselt: kestliku lennukikütuse hind miinus tavapärase

lennukikütuse hind ning sellest hinnavahest arvestatakse 70%. Sama arvutusmetoodikat

kasutatakse ka järgmistes punktides, kus viidatakse hinnavahele.

Lõikes 4 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada vajaduse

korral tasuta ühikute kestliku lennukikütuse kasutamise kompenseerimiseks eraldamise täpsem

kord määrusena. Kuna praegu ei ole Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusakt valminud, ei ole

võimalik hinnata, kas selles sisalduv on piisav Eestis süsteemi ülesehitamiseks. Punktiga 25

võetakse üle direktiivi 2003/87 artikli 3c lõige 6.

Punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks AÕKSi §-d 158 ja 159 ning sellega võetakse üle direktiivi

2003/87 artikkel 3f, kuna õhusõiduki käitajatele lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine

lõpetatakse alates 1. jaanuarist 2026. Säte jõustub 01.01.2026.

Punktiga 24 muudetakse § 160 pealkirja. Kuna direktiivi 2003/87 muudatusega lisatakse

enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute kogusele ka see kogus, mis lisandub

ELi HKSi laiendamisega meretranspordile, ning ka HKS2 heitkoguse ühikud, siis ei ole

paragrahvi kehtiv pealkiri enam täpne. Meretranspordi lisandumisega suurendatakse

enampakkumisele suunatavate ühikute kogust 78,4 miljoni lubatud heitkoguse ühiku võrra.

Selleks, et vältida liiga pikka pealkirja, on eelnõus tehtud ettepanek sõnastust lihtsustada, jättes

välja viited konkreetsetele direktiiviga reguleeritud tegevustele.

Punktiga 25 muudetakse § 160 lõiget 1, mille esimesest lausest jäetakse välja lauseosa

„paiksete heiteallikate käitajate“ ning asendatakse viitega esimesele kauplemissüsteemile.

Muudatuse vajadus tuleneb sellest, et enampakkumisele pannakse kõik ELi HKSi ühikud, mitte

ainult paiksete heiteallikate käitajate ja õhusõiduki käitajate ühikud, kuna ELi HKSi

laiendatakse ka meretranspordile.

Punktiga 26 muudetakse § 161 lõike 4 sissejuhatavat lauset ja viiakse see kooskõlla direktiivi

2003/87 artikli 10 lõikega 3, mille kohaselt tuleb kogu enampakkumisel saadud tulu kasutada

kliima- ja energeetikaeesmärkide täitmisega seotud tegevusteks. Seni kehtinud korra järgi

kehtis nõue, et tulust kasutatakse vähemalt 50% sellisteks eesmärkideks ning ülejäänud tulu

saab riik kasutada muudeks eelarves ette nähtud kuludeks. Direktiivi muudatusega kasutatakse

ka õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud kogu tulu § 161

lõike 4 punktides nimetatud eesmärkideks. Eelnõu punktiga 39 tunnistatakse seni õhusõidukite

käitajate lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise punktid

kehtetuks, mille järgi oli tulu kasutamise eesmärk piiratum võrreldes paiksete käitiste lubatud

heitkoguse ühikute tulu kasutamisest.

Punktidega 27–33 täiendatakse § 161 lõiget 4, ajakohastades lõikes 4 loetletud punkte ning

täiendades loetelu punktidega 14–16. Sellega võetakse üle direktiivi 2003/87 artikli 10 lõike 3

punktid a–l. Tegemist on loeteluga eesmärkidest, valdkondadest ja tegevustest, mida loetakse

ELi HKSi enampakkumistulu eesmärgipäraseks kasutamiseks. Kogu enampakkumistulu tuleb

kasutada tegevusteks, mis on kooskõlas loetletud valdkondadega. Loetelu on võrreldes varem

kehtinud toetatavate valdkondade loeteluga täpsustatud, toodud sisse selgemaid viiteid ja näited

valdkondadele, mille toetamist Euroopa Komisjon prioriteetseks peab. Toetatavate

valdkondade loetelud on AÕKSi tekstis üle võetud samas täpsuses, nagu on direktiivis.

Erandiks on lõike 4 punkt 1, millele on näited esitatud seletuskirjas nende rohkuse ning seaduse

teksti selguse huvides, arvestades, et esitatud näited ei ole ammendav loetelu tegevustest, mida

transpordi valdkonnas on võimalik rahastada, arvestades direktiivi ülejäänud lõike sõnastust.

11

Konkreetsete meetmete valiku otsustavad ELi liikmesriigid loodud raamistiku järgi ning

meetmete kooskõla direktiivis 2003/87 nimetatud abikõlblikkusega hindab Euroopa Komisjon

igal aastal 31. juuliks esitatud aruande põhjal. Aruanded tuleb Eestil ning teistel liikmesriikidel

esitada komisjoni kehtestatud vormis.

Lõige 4 punkti 1 meetmete näited on direktiivi teksti kohaselt järgmised: rahastatavate

meetmete hulka kuuluvad muuhulgas merendussektoris laevade, sadamate, uuenduslike

tehnoloogiate ja taristu energiatõhususe parandamine; säästvate alternatiivkütuste, nagu

taastuvallikatest toodetud vesinik ja ammoniaak; meetmed, millega toetatakse lennujaamade

süsinikuheite vähendamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, milles

käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega,

milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist säästvale lennutranspordile.

Kliimadividendikava all on mõeldud riikliku energia- ja kliimakava kohaseid

kliimadividendikavasid.

Liikmesriikide tulu suureneb meretranspordi lisamisest ELi HKSi, seepärast julgustatakse

liikmesriike suurendama ELi HKSi tulude kasutamist mereökosüsteemide, eelkõige

merekaitsealade kaitsele, taastamisele ja paremale majandamisele.

Punktiga 34 täiendatakse § 161 lõikega 41 ja võetakse üle direktiivi 2003/87 artikli 10 lõike 3

vastav osa. Muudatuse kohaselt tuleb enampakkumisel saadud tulu kasutamise otsustamisel

arvestada vajadusega suurendada kliimamuutustega seotud rahvusvahelise koostöö rahastamist

haavatavates kolmandates riikides. Enampakkumistulu kasutamine otsustatakse Eestis riigi

eelarvestrateegia koostamise käigus ning kasutamisest antakse aru Euroopa Komisjonile. Eestis

on kehtivas riigi eelarvestrateegias meede rahvusvahelise kliimapoliitika alaseks koostööks,

mis on suunatud arengumaade toetamiseks ning mille toetusmahtu alates 2024. aastast järk-

järgult suurendatakse. Haavatavate kolmandate riikidena on seni käsitatud riike, mis on OECD

nende riikide nimekirjas, kellele antav abi loetakse arenguabiks. Need on madala ja keskmise

sissetulekuga riigid ning ÜRO definitsiooni kohaselt vähim arenenud riigid (Least Developed

Countries). Eesti on seni rahvusvahelise kliimapoliitika koostöö käigus toetanud tegevusi

idapartnerlusriikides, nagu Ukraina, Moldova, Georgia, ning Aafrika riikides, nagu Keenia,

Namiibia, Uganda.

Punktiga 35 tunnistatakse kehtetuks § 161 lõige 6, kuna direktiivi muudatuse järgi kasutatakse

edaspidi õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud kogu tulu

samadel eesmärkidel, nagu on nimetatud § 161 lõikes 4.

Punktiga 36 täiendatakse § 161 lõikega 10, mis kohustab enampakkumisel saadud tulu

kasutamisel ja lennunduse kütuse kompenseerimisel tagama võimaluse korral rahastamisallika

nähtavus nii, et oleks üheselt mõistetav, millisest rahastusallikast tegevust on toetatud. Selleks

võib investeeringute puhul kasutada infotahvleid, elektroonilisi lahendusi, nt koguleheküljel

või sotsiaalmeedias informeerimine, kirjalikel materjalidel viitamine või mõnda muud

asjakohast võimalust. Üle-euroopalist visuaalset indentiteeti välja töötatud ei ole, samuti ei ole

liikmesriikidel visuaalse identiteedi loomise kohustust.

Punktidega 37–40 muudetakse kõigepealt § 1651 lõike 3 sissejuhatavat lauset. Edaspidi

kasutatakse vähemalt 90% moderniseerimisfondi vahenditest sama lõike punktides loetletud

tegevusteks, mis on direktiivi kohaselt määratud prioriteetseteks tegevusteks. Sellega võetakse

12

üle direktiivi 2003/87 artikli 10d lõige 2. Direktiivi muudatusega lepiti kokku, et

moderniseerimisfondi suurendatakse 2,5% ühikute üldkogusest lisaks senisele 2%-le

üldkogusest. Direktiivis on seatud nõue, et muudatuse eel liikmesriikidele määratud

moderniseerimisfondi vahenditest tuleks kasutada prioriteetseteks tegevusteks vähemalt 80%

ning muudatusega suurendatud moderniseerimisfondi täiendavat osa vähemalt 90% ulatuses

prioriteetseteks eesmärkideks. Muudatus näeb ette, et Eesti kasutab kogu moderniseerimisfondi

vahendeid vähemalt 90% ulatuses prioriteetsetes valdkondades.

See muudatus tehakse kahel põhjusel. Esiteks, Eesti on alates 2021. aastast kasutanud

moderniseerimisfondi vahendeid direktiivi mõistes kahe prioriteetse meetme toetamiseks:

avaliku sektori hoonete energiatõhususe programm ja vähese heitega transpordi

energiatõhususe suurendamise programm. Need on saanud kinnituse moderniseerimisfondi

haldavalt Euroopa Investeerimispangalt, et tegemist on direktiivi nõuetega kooskõlas olevate

prioriteetsete meetmetega. Nimetatud valdkonnad on valitud, kuna hoonete ja transpordi

sektoris energiatõhususe parandamine ja KHG heite vähendamine aitavad kaasa Eesti

2030. aasta KHG heite vähendamise sihttasemete saavutamisele nii ELi HKSis kui ka nn

jõupingutuste jagamise määruse valdkonnas. Arvestades MFi vahendite suurusjärgu prognoosi

ning nimetatud programmide eesmärkidega seotud rahastamisvajaduse prognoosi, on

otstarbekas jätkata vahendite kasutust neis valdkondades ning vajaduse korral analüüsitakse ka

võimalusi esitada programm mõne teise prioriteetse eesmärgi tegevustele. Nii programmide

muudatusettepanekutele kui võimalikule uuele moderniseerimisfondi programmi taotlusele

tuleb saada kinnitus moderniseerimisfondi vahendeid haldavalt Euroopa Investeerimispangalt

ning moderniseerimisfondi investeerimiskomiteelt.

Paragrahvi 1651 lõike 3 punkte 1–4 muudetakse, punkt 5 tunnistatakse kehtetuks ning lõiget

täiendatakse punktidega 6 ja 7, millega võetakse üle direktiivi 2003/87 artikli 10d lõike 2

punktid a–f. Tegemist on tegevusalade loeteluga, mida peetakse direktiivi mõistes

prioriteetseteks tegevusteks, milleks tuleb kasutada vähemalt 90% vahenditest. Muudatused ja

täiendused pigem täpsustavad juba kehtivat tegevuste loetelu. Olulisemate täiendustena on

märgitud, et kooskõlas õiglase ülemineku territoriaalse kavaga on võimalik toetada ka

idufirmade ja kodanikuühenduste ühistegevust ning on täpsustatud, et prioriteetse tegevusena

nähakse ka energiaostuvõime suurendamist..

Punktiga 41 jäetakse § 1651 lõikest 4 välja viide tahketele fossiilsetele kütustele. Eelnõukohase

seaduse järgi ei saa moderniseerimisfondi vahendeid enam kasutada üheski olekus fossiilseid

kütuseid kasutava energiatootmise jaoks. Seni kehtinud seaduse järgi oli keelatud

moderniseerimisfondi vahendeid kasutada üksnes tahkeid fossiilseid kütuseid kasutava

energiatootmise toetamiseks. Muudatusega võetakse üle direktiivi 2003/87 artikli 10d lõige 1.

Näiteks oli varem kehtinud direktiivi kohaselt lubatud kasutada moderniseerimisfondi

vahendeid, et suurendada maagaasi kasutavate energiatootmise käitiste efektiivsust, ehitades

need ümber koostootmisjaamadeks, kuid mitte põlevkivi kasutavate elektrijaamade

moderniseerimiseks. Eelnõukohase seaduse järgi ei saa enam toetada kumbagi tegevust. Küll

aga on võimalik toetada selliseid tegevusi, mis asendaks käitises seni kasutatud fossiilkütused

taastuvenergiaga. Eesti ei ole seni kasutanud moderniseerimisfondi vahendeid energiatootmise

toetamiseks (taastuvenergia tootmise arendamist toetatakse elektrituruseadusega kooskõlas

taastuvenergia tootmise vähempakkumiste kaudu), seetõttu juba võetud kohustusi muudatus ei

mõjuta.

Punktiga 42 täiendatakse § 1651 lõikega 11 ja võetakse üle direktiivi 2003/87 artikkel 10f,

millega seatakse nõue, et moderniseerimisfondi vahendite kasutamine peab olema kooskõlas

13

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust

käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 09.12.2019, lk 1–16),

artikli 2 punktis 17 osutatud „ei kahjusta oluliselt“ (inglise keeles do no significant harm)

põhimõttega ning vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17

sätestatud kriteeriumitele. Seda juhul, kui toetatavale tegevusele on seatud

sõelumiskriteeriumid sama määruse artikli 10 lõike 3 punkti b kohaselt. Loetletud

majandustegevused, millele on sellised sõelumiskriteeriumid seatud, on sätestatud komisjoni

delegeeritud määruse (EL) 2021/21392 lisas 1. Täpsema informatsiooni „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtte kohta leiab komisjoni teatisest „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“

kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (2021/C 58/01).

Punktiga 43 muudetakse termini „esimene kauplemissüsteem“ kasutuselevõtu tõttu paragrahvi

pealkirja.

Punktiga 44 jäetakse § 166 lõikest 2 välja teine lause direktiivi 2003/87 artikli 3g alusel.

Õhusõiduki käitajate tonnkilomeetrite andmete seiret, mis oli seotud tasuta lubatud heitkoguse

ühikute eraldamisega, enam ei toimu. Heitkoguste seire muus osas jääb õhusõiduki käitajatele

kehtima.

Punktiga 45 täiendatakse § 166 lõigetega 61–62. Kui paiksete heiteallikate käitajate ning

õhusõiduki käitajate seire ja aruandluse reeglid on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL)

2018/2066, siis laevandusettevõtja aruandlusnõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) 2015/757. Lõikes 62 sätestatakse, et seirekava tuleb esitada

Keskkonnaametile, kes on ELi HKSi rakendamise pädev asutus Eestis. Seirekava esitatakse

infosüsteemi Thetis-MRV. Seirekavad on aluseks heitkoguse aruannete tõendamisele. Tõendaja

hindab, kas heitkoguse aruandes on arvestatud kõiki kinnitatud seirekavas ettenähtud nõudeid.

Punktiga 46 muudetakse § 166 lõiget 7, et viia see kooskõlla direktiiviga. Õhusõiduki käitajate

tonnkilomeetrite andmete aruandlust direktiivi lisa IV enam ei reguleeri, kuna see oli seotud

tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikutega.

Punktiga 47 täiendatakse § 166 lõikega 71, mis sätestab heitkoguse tõendatud aruande

esitamise tähtajaks laevandusettevõtjale 31. märtsi.

Punktiga 48 muudetakse § 166 lõiget 8, täpsustades, et sätestatud nõuded kehtivad paikse

heiteallika käitajale, õhusõiduki käitajale ja laevandusettevõtjale. See puudutab

Keskkonnaameti pädevust teha paikse heitallika käitaja, õhusõiduki käitaja ja

laevandusettevõtja heitkoguste kohta konservatiivne hinnang, kui 25. märtsiks ei ole esitatud

tõendatud heitkoguse aruannet. Konservatiivne kasvuhoonegaaside heite hinnang on aluseks

lubatud heitkoguse ühikute tagastamiskohustuse täitmisel. Senini ei ole HKSi rakendamisel

konservatiivset hinnangut kasvuhoonegaaside heite kohta Keskkonnaamet andma pidanud.

Paikse heiteallika käitaja ja õhusõiduki käitaja konservatiivse hinnangu andmise aluseks on

komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega

muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012, artikkel 70. Laevandusettevõtja kohta on

vastav õigus sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/2849, millega täiendatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/757 seoses ettevõtja tasandi summaarse

2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R2139#ntc548-L_2021442ET.01014601-

E0548.

14

heitkoguse andmete aruandlust ja esitamist käsitlevate normidega, artiklis 2.

Punktiga 49 täiendatakse § 166 lõigetega 9 ja 10. 2025. aasta 1. jaanuarist peavad õhusõidukite

käitajad hakkama seirama lennunduse muu kui CO2 heidet ning esitama Keskkonnaametile

sellekohast teavet. Varasemates uuringutes ja analüüsides on leitud, et lisaks CO2 heitele

mõjutab lennundus kliimat ka muu kui CO2 heitega, näiteks lämmastikoksiidid (NOx),

tahmaosakesed, oksüdeerunud väävliühendid ja veeaur, samuti sellistest heidetest põhjustatud

atmosfääriprotsessidega nagu osooni tekkimine ja kiudpilved. Sellise muu kui CO2 heite

kliimamõju sõltub kasutatavast kütusest ja mootoritest, heite asukohast, eelkõige õhusõiduki

lennukõrgusest, asukohast laius- ja pikkuskraadide järgi ning heite ajast ja

ilmastikutingimustest sel ajal. Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA) analüüsis

lennunduse muust kui CO2 heitest tingitud mõjusid kliimamuutustele ja avaldas oma uuringu

23. novembril 2020. Selle uuringu tulemused kinnitasid varasemaid hinnanguid, et

lennutegevusest tulenev muust kui CO2 heitest tingitud kliimamõju on kokkuvõttes vähemalt

sama oluline kui üksnes CO2 heitest tingitud kliimamõju ning seda ei saa enam eirata. Heite

vähendamiseks loodi HKSi lennunduse muu kui CO2 heite jaoks seire-, aruandlus- ja

kontrollraamistik. Selle tulemustele tuginedes peab Euroopa Komisjon esitama 1. jaanuariks

2028 aruande ning asjakohasel juhul kaalutakse ELi HKSi kohaldamisala laiendamist

niisugusele mõjule.

Samuti sätestatakse õhusõiduki käitajatele, kes tegutsevad väga piiratud alal, võimalus taotleda

ärihuvide kaitseks oma andmete avaldamata jätmist. Punktiga 51 võetakse üle direktiivi

2003/87 artikli 14 lõiked 5 ja 6

Punktiga 50 muudetakse § 167 lõiget 1, milles määratletakse, mida tähendab tõendamine

esimese kauplemissüsteemi paike heiteallika käitaja ja õhusõiduki käitaja.

Punktiga 51 täiendatakse § 167 lõikega 3, mis sätestab laevandusettevõtja tõendamise korra.

Laevandusettevõtjate tõendamine toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2015/757 peatükis III sätestatud tõendamis- ja akrediteerimisnõuete järgi. Sellega võetakse üle

direktiivi 2003/87 artikkel 3gc. Eelnõukohases seaduses käsitatakse nimetatud määruses

defineeritud aruannete kontrollimist kui tõendamist, et tagada ELi HKSi rakendamisel mõistete

ühtsus.

Punktiga 52 muudetakse § 168 pealkirja ja lõiget 1, täpsustades, et lubatud heitkoguse ühikute

tagastamiskohustus kehtib lisaks kauplemissüsteemi kuuluvatele paikse heiteallika käitajatele

ja õhusõiduki käitajatele ka laevandusettevõtjatele. Kõik kauplemissüsteemi kuuluvad

ettevõtted peavad lubatud heitkoguse ühikud tagastama hiljemalt 30. septembriks. Lubatud

heitkoguse ühikute kogus peab vastama heitkoguse aruandes esitatud eelmise kalendriaasta

tõendatud heitkogusele. Vajaminevad lubatud heitkoguse ühikud saavad kauplemissüsteemi

kuuluvad paikse heiteallika käitajad osaliselt tasuta ning ülejäänud tuleb osta turult.

Laevandusettevõtjad tasuta lubatud heitkoguse ühikuid ei saa ning nemad peavad ostma kõik

vajaminevad ühikud turult. Eesti hallatavatest õhusõiduki käitajatest kaks saavad tasuta lubatud

heitkoguse ühikuid.

Punktiga 53 lisatakse § 168 lõige 21, millega kehtestatakse erand tootes püsivalt ja keemiliselt

seotud kasvuhoonegaaside heitkogustele. Sellega võetakse üle direktiivi 2003/87 artikli 12

lõige 3b. Kasvuhoonegaase, mida ei paisata otse atmosfääri, tuleks ELi HKSi kohaselt käsitada

heitkogustena ning nende heitkoguste eest tuleks tagastada lubatud heitkoguse ühikuid, välja

arvatud juhul, kui koguseid säilitatakse säilitamiskohas või kui need on tootes püsivalt

15

keemiliselt seotud, nii et tavapärasel kasutamisel ja pärast toote olelusringi lõppu toimuva

tavapärase tegevuse käigus need atmosfääri ei satu. Selliste heitkoguste puhul ei ole lubatud

heitkoguse ühikute tagastamise kohustust. Euroopa Komisjon võtab vastu ka delegeeritud

õigusakti, täpsustades nõudeid, mille kohaselt saab lugeda kasvuhoonegaasid tootes püsivalt

keemiliselt seotuks. Tavapärast tegevust pärast toote olelusringi lõppu mõistetakse laialt, st

kõiki pärast toote olelusringi lõppu toimuvaid toiminguid, sealhulgas korduskasutamine,

taastootmine, ringlussevõtt ja kõrvaldamine, nagu põletamine ja prügilasse ladestamine.

Punktiga 54 muudetakse § 168 lõiget 4, laiendades kehtinud seaduse sätet ka

laevandusettevõtjatele. Uue sõnastuse järgi võivad lisaks paikse heiteallika käitajale ja

õhusõiduki käitajale ka laevandusettevõtjad lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustuse

täitmisel kasutada teise Euroopa Liidu liikmesriigi eraldatud lubatud heitkoguse ühikuid, välja

arvatud juhul, kui lubatud heitkoguse ühikud on väljastanud liikmesriik, kelle suhtes muutuvad

paikse heiteallika käitaja, õhusõiduki käitaja ja laevandusettevõtja kohustused kehtetuks.

Punktiga 57 võetakse üle direktiivi 2003/87 artikli 12 lõige 2.

Punktiga 55 täiendatakse § 168 lõigetega 8–11, et defineerida terminid „reis“,

„merematkelaev“ ning „külastatav sadam“. Selle punktiga võetakse üle direktiivi 2003/87

artikli 3 lõiked x, z ja aa. Merematkelaev on eestikeelne vaste direktiivis kasutusel olevale

kruiisilaevale. Mõiste on kasutusel ka meresõiduohutuse seaduses.

Punktiga 56 täiendatakse seadust §-ga 1681 „Esimesse kauplemissüsteemi kuuluva õhusõiduki

käitaja lubatud heitkoguse ühikute tagastamise erisused“.

Lõiked 1–3 sätestavad tingimused, mille puhul Transpordiamet arvutab igal aastal välja eelmise

kalendriaasta kompenseerimisnõuded teatud lendude puhul ning teavitab iga aasta

30. novembriks vastavaid õhusõiduki käitajaid. Samuti arvutab Transpordiamet CORSIA

nõuete täitmise perioodi lõplike kompenseerimisnõuete kogusumma ja teavitab sellest

asjakohaseid õhusõiduki käitajaid CORSIA nõuete täitmise perioodi viimasele aastale järgneva

aasta 30. novembriks. Direktiivi 2003/87 artikli 25a lõike 3 alusel võtab komisjon igal aastal

vastu loetelu riikide kohta, mida loetakse heitkoguste suhtes CORSIAt kohaldavaks.

2023. aasta kohta on kehtestatud loetelu komisjoni rakendusmääruses (EL) 2024/622 nende

riikide kohta, mida loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ tähenduses

2023. aasta heitkoguste suhtes CORSIAt kohaldavaks (ELT L, 2024/622, 23.2.2024). Sättega

võetakse üle direktiivi 2003/87 artikli 12 lõige 6.

Lõige 4 sätestab tingimused õhusõiduki käitajatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2003/87 artiklis 11a nimetatud ühikute kehtetuks tunnistamise kohta. Kehtetuks

tunnistatakse 2021.–2023. aasta heitkogused hiljemalt 31. jaanuariks 2025 ja 2024.–2026. aasta

heitkogused hiljemalt 31. jaanuariks 2028. Sellega võetakse üle direktiivi 2003/87 artikli 12

lõige 9.

Lõiked 5 ja 6 sätestavad, et heitkoguste eest, mis tekivad kuni 31. detsembrini 2026 lõigetes

nimetatud lendudest, ei ole õhusõiduki käitajad kohustatud lubatud heitkoguse ühikuid

tagastama. Lennud, mis suunduvad ja väljuvad riikidesse, mida ÜRO määratluse kohaselt

käsitatakse vähim arenenud riikide ja väikeste arenevate saareriikidena ning mis ei rakenda

CORSIAt (välja arvatud need riigid, mille SKP elaniku kohta on liidu keskmisega võrdne või

sellest kõrgem), vabastatakse kohustusest tagastada lubatud heitkoguse ühikud või ühikud

kehtetuks tunnistada. Selline erand on kehtestatud määramata ajaks. Nende lõigetega võetakse

üle direktiivi 2003/87 artikli 25a lõiked 4–6.

16

Punktiga 57 täiendatakse seadust §-ga 1682 „Esimesse kauplemissüsteemi kuuluva

laevandusettevõtja lubatud heitkoguse ühikute tagastamise erisused“.

Lõikes 1 sätestatakse ELi HKSi rakendamise üleminekuperiood. Direktiivi 2003/87 artikli 3gb

kohaselt tuleb laevandusettevõtetel tagastada 2024. aastal 40% lubatud heitkoguse ühikuid

võrreldes heitkoguse aruandes esitatud kogusega. 2025. aastal tuleb tagastada lubatud

heitkoguse ühikuid 70% ulatuses ning 2026. aastal 100% ulatuses. Üleminekuperiood

võimaldab laevandusettevõtjatel ELi HKSi rakendamist alustada järk-järgult ja madalamate

kuludega. Samas ei mõjuta see laevandusettevõtjate esitatavaid heitkoguse aruandeid. Aruandes

tuleb aru anda kogu kalendriaasta jooksul tekkinud kasvuhoonegaaside heitkoguse kohta.

Tegemist ei ole laevandusettevõtjate jaoks uue teabega. Juba 2013. aastal võttis komisjon vastu

strateegia, millega liidetakse meretranspordist pärit heite küsimuste lahendamise põhimõtted

järk-järgult liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise poliitikasse. Selle lähenemisviisi

esimese sammuna kehtestas liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/757

meretranspordist pärit heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolli süsteemi, millele pidi järgnema

meretranspordist pärit heite vähendamise eesmärkide kehtestamine ja turupõhise meetme

kohaldamine. Alates määruse jõustumisest on laevandussektoris kasvuhoonegaaside seire ja

aruandlus toimunud määruse sätete kohaselt. Määruse põhjenduspunktides 3, 4 ja 10 on öeldud

järgmist, et rahvusvaheline merelaevandus on ainus transpordiliik, mida ei ole lisatud liidu

kohustusse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Käesoleva määruse ettepanekuga

kaasneva mõjuhinnangu kohaselt kasvas liiduga seotud rahvusvahelise laevanduse CO2

heitkogus ajavahemikus 1990. aastast kuni 2007. aastani 48%. Arvestades asjaolu, et teaduslik

arusaam meretranspordi muust kui CO2 heitkogustest tuleneva mõju kohta ülemaailmsele

kliimale on kiiresti muutumas, tuleks hinnangut selle mõju kohta käesoleva määruse raames

korrapäraselt ajakohastada. Oma hinnangute alusel peaks komisjon analüüsima kõnealuste

heitkoguste vähendamise eesmärgil poliitikale ja meetmetele avalduvat mõju. Parim võimalus

vähendada laevanduse CO2 heitkoguseid liidu tasandil on jätkuvalt laevade kütusekulul

põhineva CO2 heitkoguste seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi loomine, mis oleks esimene

samm meretranspordist pärit heitkoguste lisamisel liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamise kohustusse koos teiste sektorite heitkogustega, mis juba aitavad seda kohustust

täita.

12. oktoobril 2023 võttis komisjon vastu delegeeritud määruse (EL) 2023/2776, millega

muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/757 seoses meretranspordist

pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste ja muu olulise teabe seire normidega. Määruse

põhjenduspunktis 11 on selge viide meretranspordi lisamise kohta ELi HKSi alates 01.01.2024:

„Meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkogused lisatakse ELi HKSi alates 1. jaanuaril

2024 algavast aruandlusperioodist ning metaani ja dilämmastikoksiidi heitkogused lisatakse

määruse (EL) 2015/757 kohaldamisalasse alates 1. jaanuarist 2024.“ Määrust kohaldatakse

alates 1. jaanuarist 2024, mistõttu on laevandusettevõtted pidanud arvestama eelnõuga

täpsustatava kohustusega alustada lubatud heitkoguse ühikute tagastamisega 2025. aastal.

12. oktoobril 2023 võttis komisjon vastu ka delegeeritud määruse (EL) 2023/2849, millega

täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/757 seoses ettevõtja tasandi

summaarse heitkoguse andmete aruandlust ja esitamist käsitlevate normidega. Ka selle määruse

põhjenduspunktis 5 on selge viide meretranspordi lisamise kohta ELi HKSi alates 01.01.2024:

„Selleks et tagada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tõhus toimimine, mis hõlmab

meretranspordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid alates 1. jaanuaril 2024 algavast

aruandlusperioodist, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates sellest kuupäevast.“.

17

20. oktoobril 2023 võttis komisjon vastu delegeeritud määruse (EL) 2023/2917, milles

käsitletakse tõendamistoiminguid, tõendajate akrediteerimist ja seirekavade heakskiitmist

haldavate asutuste poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/757,

mis käsitleb meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste seiret, aruandlust ja

kontrolli, ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/2072.

Ka selle määruse põhjenduspunktides 25 ja 28 on selged viited meretranspordi lisamise kohta

EL HKSi alates 01.01.2024: „Tõhus koostöö riiklike akrediteerimisasutuste ja vastutavate

haldavate asutuste vahel on oluline selleks, et ELi heitkogustega kauplemise süsteem, mis

hakkab hõlmama meretranspordi heitkoguseid alates 1. jaanuarist 2024 algavast

aruandeperioodist, toimiks nõuetekohaselt, ning tõendamise kvaliteedi järelevalveks…“ ja

„Käesoleva määruse sätted käsitlevad alates 1. jaanuarist 2024 tekitatavate

kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud tõendamis-, heakskiitmis- ja

akrediteerimistoiminguid. Nendega tagatakse, et ELi heitkogustega kauplemise süsteem, mis

hakkab hõlmama meretranspordi heitkoguseid alates 1. jaanuarist 2024 algavast

aruandeperioodist, toimiks tõhusalt, ning see, et metaani ja dilämmastikoksiidi heitkogused

lisatakse määruse (EL) 2015/757 kohaldamisalasse alates 1. jaanuarist 2024 algavast

aruandeperioodist. Seepärast on asjakohane kohaldada käesoleva määruse sätteid alates 1.

jaanuarist 2024“.

30. jaanuaril 2024 võttis komisjon vastu rakendusotsuse (EL) 2024/411, laevandusettevõtjate

loetelu kohta, milles täpsustatakse laevandusettevõtjale määratud haldav asutus vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, mille kõik põhjenduspunktid

käsitlevad meretranspordi lisamist EL HKSi.

Kuivõrd esmakordne ühikute tagastamiskohustus on laevandusettevõtjatel 30. septembriks

2025, on laevandussektoril olnud piisavalt aega, et arvestada sektori liitmisega EL-i HKSi.

Ülemineku sujuvamaks kulgemiseks on direktiiviga ette nähtud tagastatavate ühikute hulga

arvu vähendamine esimestel aastatel: 40% (2024. aasta eest) ja 70% (2025. aasta eest).

Lõikes 2 sätestatakse ELi sadamate vaheliste reiside ja ELi sadamasse saabuvate ning siit

lahkuvate laevareiside ELi HKSi rakendamise ulatus. Ühes liikmesriigis algavate ja teises

liikmesriigis või kolmandas riigis lõppevate reiside jaoks on Euroopa Liidus müüdava kütuse

heitkogused alates 1990. aastast kasvanud ligikaudu 36%. Need heitkogused moodustavad ligi

90% Euroopa Liidu laevaliikluse koguheitest, sest samas liikmesriigis algavate ja lõppevate

reiside jaoks müüdava kütuse heitkogused on alates 1990. aastast 26% vähenenud. Kui

praegused suundumused jätkuvad, suurenevad rahvusvahelisest meretranspordist pärit

heitkogused tõenäoliselt ajavahemikus 2015–2030 ligikaudu 14% ja ajavahemikus 2015–2050

ligikaudu 34%. Direktiivi 2003/87 artikli 3ga lõike 1 kohaselt rakendatakse ELi HKSi

laevasõitudele, mis saabuvad ELi sadamasse või siit lahkuvad, üksnes 50% ulatuses. See

tähendab, et selliste reiside puhul tuleb punktis 43 kirjeldatud tagastamiskohustuse täitmiseks

tagastada üksnes 50% ühikuid aruandes esitatud heitkogusest. ELi sadamate vaheliste reiside

puhul rakendatakse ELi HKSi 100% ulatuses. Lõikega võetakse üle direktiivi 2003/87

artikli 3ga lõige 1.

Lõikes 3 sätestatakse erand jääklassi laevadele. Selle lõikega võetakse üle direktiivi 2003/87

artikli 12 lõige 3-e. Sätte kohaselt on võimalik 1A või 1A Super jääklassiga laevadel kuni 2030.

aasta lõpuni tekkiva kasvuhoonegaaside heite puhul oma kohustusi täites tagastada 5% vähem

18

lubatud heitkoguse ühikuid. Jääklassid vastavad HELCOM soovituses 25/73 kirjeldatud

Soome-Rootsi jääklassi reeglitele. Lõikega võetakse üle direktiivi 2003/87 artikli 12 lõige 3-e.

Lõike 4 punktid 1–3 sätestavad erandid laevandusettevõtjatele lubatud heitkoguse ühikute

tagastamisel. Lõikega võetakse üle direktiivi 2003/87 artiklil 12 lõiked 3-d, 3-c ja 3-b.

Punktis 1 nähakse ette erand saartele, millel puudub maismaaga maantee- või raudteeühendus,

mis seetõttu sõltuvad meretranspordist rohkem kui teised piirkonnad ning nende ühendatus

sõltub mereühendustest. Selleks, et aidata väiksema elanikkonnaga saartel (alla 200 000 alalise

elanikuga) jääda ühendatuks pärast meretranspordi tegevusala lisamist direktiivi 2003/87/EÜ

kohaldamisalasse, võimaldatakse liikmesriigil taotleda ajutist erandit ühikute

tagastamiskohustuse täitmisest. Direktiivi 2003/87 artikli 12 lõigete 3-c ja 3-d alusel on

komisjon võtnud vastu rakendusotsuse (EL) 2023/2895, millega kehtestatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikes 3-d osutatud saarte ja sadamate

nimekiri ning kõnealuse direktiivi artikli 12 lõikes 3-c osutatud riikidevaheliste teenuste

hankelepingute või riikidevaheliste avaliku teenindamise kohustuste nimekiri (ELT L,

2023/2895, 22.12.2023). Eesti ei ole sellist taotlust esitanud ning seega ei ole ühtegi Eesti saart

nimekirja kantud.

Punktis 2 võimaldatakse liikmesriikidel taotleda, et riikidevahelised teenuste hankelepingud või

riikidevahelised avaliku teenindamise kohustused kahe liikmesriigi vahel vabastataks ajutiselt

ühikute tagastamise kohustusest. Kõnealune võimalus piirdub ühendustega sellise liikmesriigi,

kellel puudub maismaapiir teise liikmesriigiga, ja geograafiliselt lähima liikmesriigi vahel.

Direktiivi 2003/87 artikli 12 lõike 3-c alusel välja antud komisjoni rakendusotsuses (EL)

2023/2895 sisaldub eelnõu ettevalmistamise hetkel Küprose ja Kreeka vaheline mereühendus,

mida ei ole eksisteerinud üle kahe aastakümne. Selline erand aitab kaasa üldhuviteenuse

osutamisele ning majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.

Punktiga 3 arvestatakse Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade (Euroopa Liidu toimimise

lepingu art 349) eripära ja püsivaid piiranguid ning nende suurt sõltuvust meretranspordist.

Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu selliste piirkondade juurdepääsetavuse ja ühenduse

säilitamisele ka meretranspordis. Seepärast kehtestatakse ajutine erand ühikute tagastamisel

liikmesriigi äärepoolseimas piirkonnas asuva sadama ja samas liikmesriigis asuva sadama,

sealhulgas sama äärepoolseima piirkonna ja sama liikmesriigi muu äärepoolseima piirkonna

sadamate vahelisel meretranspordil tekkivate heidete puhul.

Punktiga 58 muudetakse § 169 pealkirja, ja lõiget 1. Pealkirja muudatuse tingib asjaolu, et

direktiiviga on ette nähtud lisasanktsioonid lubatud heitkoguse ühikute tagastamisnõuete

rikkumise korral lisaks seni kehtinud 100 euro suurusele hüvitisele iga tonni CO2 kohta, millele

vastavat lubatud heitkoguse ühikut ei tagastatud. Direktiivi kohaselt võib juhul, kui

laevandusettevõtja jätab kohustused täitmata, kehtestada ettevõtte laevadele sadama külastuse

keelu või keelata laeval sadamast lahkuda (lisatav lõige 3, vt järgmine punkt). Seega võtab

pealkiri kokku kõik võimalikud sanktsioonid lubatud heitkoguse ühikute tagastamise nõuete

mittetäitmise korral, sealhulgas hüvitamise. Lõiget 1 täiendatakse nii, et säte kehtiks

laevandusettevõtjatele.

Punktiga 59 täiendatakse § 169 lõigetega 3–8. Lõikes 3 sätestatakse, et Keskkonnaamet kui

pädev asutus ELi HKSi rakendamisel teavitab Transpordiametit kui laevatranspordi valdkonna

3 HELCOM recommendation 25/7: https://www.helcom.fi/wp-content/uploads/2019/06/Rec-25-7.pdf.

19

eest vastutavat asutust, kui laevandusettevõtja ei ole kahe järjestikuse aasta jooksul oma

kohustusi täitnud. Seejärel rakendab Transpordiamet selliste laevandusettevõtjate suhtes

lõigetes 4–7 kirjeldatud sanktsioone.

Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse, et Transpordiamet annab laevandusettevõtjale võimaluse olukorda

selgitada ning kui muud meetmed ei võimalda ühikuid tagastada, annab Transpordiamet

väljasaatmiskorralduse laevandusettevõtja vastutusel olevate kõikide laevade kohta. Sellega

võetakse üle direktiivi 2003/87 artikli 16 lõige 11a. Lõikega keelatakse selliste laevade

sisenemine Eesti territooriumil olevatesse sadamatesse, kuni ettevõtja on oma kohustused

täitnud. Kohustuste täitmise korral teavitab Keskkonnaamet sellest Transpordiametit, kes saab

sellise väljasaatmiskorralduse tühistada. Väljasaatmiskorraldust saab välja anda

Transpordiamet, kellel on juba sarnaste korralduste andmise õigus ja kogemus teiste

meretransporti puudutavate õigusaktidega. Näiteks meresõiduohutuse seaduse § 114 alusel võib

Transpordiamet erandkorras turvalisuse kaalutlusel rakendada erakorralisi meetmeid, nagu

piirangute seadmine laeva sadamas viibimise ajale, laeva sadamasse sisenemise keelamine,

laeva ümberpaigutamine või laeva sadamast väljasaatmine. Ühtlasi sätestatakse, et sellisest

korraldusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni, Euroopa Meresõiduohutuse Ametit, teisi

Euroopa Liidu liikmesriike ning laeva lipuriiki.

Lõikes 6 sätestatakse, et väljasaatmiskorralduse saanud laevandusettevõtja valduses olevatel

laevadel on keelatud siseneda Eesti territooriumil asuvatesse sadamatesse seni, kuni ei ole

lubatud heitkoguse ühikute tagastamisega seotud kohustused täidetud ning

väljasaatmiskorraldus tühistatud. Seda ka juhul, kui väljasaatmiskorralduse on andnud mõni

teine ELi liikmesriik. Lubatud heitkoguse ühikute tagastamisega seotud kohustused on § 168

lõikes 1 nimetatud tagastamiskohustus ja § 169 lõikes 1 nimetatud ühikute hüvitise tasumine.

Lõikes 7 sätestatakse, et juhul, kui väljasaatmiskorraldus puudutab Eesti lipu all seilavat laeva

ning laev asub Eesti territooriumil olevas sadamas, peab sadam keelama laeval sadamast

väljumise, kuni laevandusettevõtja on oma kohustused ELi HKSis täitnud ja

väljasaatmiskorraldus on tühistatud.

Lõikes 8 täpsustatakse, et merehädas olevatele laevadele ei piirata rahvusvahelise mereõiguse

kohaldamist nende sätete täitmisel.

Punktiga 60 muudetakse seaduse § 170 lõiget 1, et see kohalduks ka meretranspordile ning

teise kauplemissüsteemi kuuluvatele ettevõtetele.

Punktiga 61 täiendatakse § 170 lõiget 2, lisades käitajatele laevandusettevõtjad.

Punktiga 62 täiendatakse seaduse 7. peatükki 8. jaoga, nimetades süsiniku piirimeetme

pädevaks asutuseks Keskkonnaameti. Kaupade, millele kohaldatakse süsiniku piirimeedet

(SPIM), importijad peavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2023/956

alates 2024. aastast andma aru imporditud toodete, nende koguste ja toodete kasvuhoonegaaside

heitemahukuse kohta. Alates 1. jaanuarist 2026. aastast võivad kaupu liidu tolliterritooriumile

importida üksnes tegevusloaga SPIMi deklarandid, st importija peab taotlema süsiniku

piirimeetme kontekstis tegevusluba ja lisaks eelnimetatud aruandlusele ostma heite

kompenseerimiseks sertifikaate. Süsiniku piirimeede kohaldub terase, alumiiniumi, väetiste,

tsemenditoodete ja elektri importimisel kolmandatest riikidest. Pädeva asutuse ülesanded on

sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/956 ja komisjoni

rakendusmääruses (EL) 2023/1773, mistõttu neid seadusesse üle on õigus küsida MTAlt vaid

20

selliseid andmeid, mida on vaja määruse rakendamiseks, sh vaba ringluse ja seestöötlemise

tollideklaratsioonide andmeid ning MTA it-lahenduste kasutusvõimalust ning Euroopa

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate

üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1–557), lisa B veergudes H1 ja H4-H6

nimetatud andmeid.

Punktiga 63 täiendatakse seadust §-ga 2201, andes Keskkonnaametile volituse teha SPIMi

rakendamise üle riiklikku järelevalvet.

Punktiga 64 täiendatakse § 237 pealkirja ning punkti 1, et need sätted kehtiks esimese nõuete

rikkumise korral.

Punktiga 65 täiendatakse § 2371 pealkirja ja lõiget 1 nii, et need kehtiks sellele osale

meretranspordist, mis ei kuulu esimesse kauplemissüsteemi (mida ei ole nimetatud seaduse

§ 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses).

Punktiga 66 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust.

Paragrahviga 2 täiendatakse maksukorralduse seaduse § 29 punktiga 65, millega antakse

Keskkonnaametile pädeva asutuse ülesannete täitmiseks ja riikliku järelevalve tegemiseks

õigus saada juurdepääs maksusaladust sisaldavale teabele. Pädeva asutuse ülesannete

täitmiseks on vaja juurdepääsu süsiniku piirimeetmesse kuuluvate kaupade

tollideklaratsioonidele. Süsiniku piirimeetme määruses (Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/956, millega kehtestatakse süsiniku piirimeede (ELT L 130/52, 16.5.2023))

on sätestatud konfidentsiaalse informatsiooni jagamise kohustus, kuid see säte jõustub SPIMi

täiemahulise rakendamise algusest aastal 2026. Samas peavad SPIM kohuslased end juba 1.

oktoobrist 2023 SPIM üleminekuperioodi registris deklarantidena arvele võtma ja tegema

aruandlust imporditud kaupade kohta 2024. aasta jaanuarist.

Paragrahviga 3 asendatakse meresõiduohutuse seaduse normitehnilises märkuses tekstiosa

„ning määrusega (EL) nr 2015/757 (ELT L 123, 19.05.2015, lk 55–76)“ tekstiosaga „,

määrusega (EL) nr 2015/757 (ELT L 123, 19.05.2015, lk 55–76) ning määrusega (EL)

2023/1805 (ELT L 234, 22.9.2023, lk 48–100)“.

Paragrahviga 4 muudetakse riigilõivuseaduse § 29. Muudatus on vajalik, et säte kehtiks lisaks

kauplemissüsteemi kuuluvatele käitajatele ka kauplemissüsteemi kuuluvatele

laevandusettevõtjatele ning teise kauplemissüsteemi ettevõtjatele. Arvelduskontode omamine

on ELi HKSi kuuluvatele käitajatele, laevandusettevõtjatele ning teise kauplemissüsteemi

kuuluvatele ettevõtjatele kohustuslik, seetõttu on põhjendatud vabastada nad

arvelduskontodega seotud toimingute korral riigilõivu tasumisest. Kauplemiskontode avamine

ning omamine on aga vabatahtlik. See võib olla nii eespool nimetatud isikutel kui ka teistel

isikutel, kellel on huvi ELi HKSis lubatud heitkoguse ühikutega kaubelda või tehinguid teha.

Seetõttu ei ole põhjendatud selliste kauplemiskontode puhul rakendada riigilõivust vabastamist.

Riigilõivu tasumisest vabastatakse tõendajad tõendajakonto avamisel ja iga-aastasel

hooldamisel.

21

4. Eelnõu terminoloogia

Direktiivi järgi võetakse eelnõus kasutusele uued terminid: laevandusettevõtja, reis,

merematkelaev, hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite kauplemissüsteem, teise

kauplemissüsteemi ettevõtja.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses ELi õigusega. Eelnõukohase seadusega võetakse üle:

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/958, millega muudetakse direktiivi

2003/87/EÜ seoses lennunduse panusega kogu liidu majandust hõlmavasse heitkoguse

vähendamise eesmärki ja üleilmse turupõhise meetme asjakohase rakendamisega;

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/959, millega muudetakse direktiivi

2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside

heitkogusega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist.

Eelnõuga luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2023/957, 2023/956,

2023/1773 ja 2023/1805 rakendussätted.

Direktiivi 2023/959 ja seaduseelnõu vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 1. Direktiivi

2023/958 vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 2.

6. Seaduse mõju

Muudatustel puudub oluline demograafiline mõju, samuti mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele ning regionaalarengule.

Kavandatav muudatus I: FuelEU määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2023/1805) artikli 27 alusel määratakse pädevaks asutuseks Keskkonnaamet, kes vastutab

seejärel liikmesriigi kohustuste täitmise eest.

Mõju valdkond: Keskkonnaameti eelarve ning töökoormus.

Mõju kirjeldus: Keskkonnaamet saab uued ülesanded, mis eeldavad personali väljaõpet. Kulu

ühe ametikoha jaoks on 53 000 eurot aastas, lisanduv töömaht selgub rakendamisel ning

kaetakse planeeritud ressursside arvelt.

FuelEU määrus on otsekohalduv, mistõttu selle rakendussätete ülevõtmine ei ole muus osas

AÕKSis vajalik. Määruse eesmärk on toodud välja taustainformatsioonina: eesmärk on

suurendada taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste ja asendusenergiaallikate

järjepidevat kasutamist meretranspordis kooskõlas eesmärgiga saavutada hiljemalt 2050.

aastaks kogu liidus kliimaneutraalsus, tagades samal ajal meretranspordi sujuva toimimise,

luues õiguskindluse taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste ja säästva tehnoloogia

kasutuselevõtuks ja vältides siseturu moonutusi. Määrusega kehtestatakse kasvuhoonegaaside

sisalduse vähendamise protsentuaalsed piirnormid, mida vähendatakse iga 5 aasta järel. Samuti

soovitakse vähendada kõigis sadamates kai ääres seisvate laevade tekitatavat õhusaastet.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Kuna EL HKS laieneb samuti meretranspordile, hakkavad

osad kompetentsid KeAs edaspidi kattuma, mis vähendab ühelt poolt töökoormust ning

22

võimaldab teiselt poolt hoida valdkonna osas kõrget kompetentsi ja tervikpilti. Tulenevalt

sellest võib mõju Keskkonnaametile hinnata väheoluliseks ning keskkonnamõju positiivseks.

Kavandatav muudatus II: täpsustatakse ja ajakohastatakse ELi HKSi sätteid

kauplemisperioodiks 2021–2030 direktiivi 2003/87/EÜ muudatuste põhjal.

Mõju valdkond: mõju ettevõtlusele ja keskkonnale.

Mõju kirjeldus: seadusega ajakohastatakse ELi HKSi toimimise sätteid kauplemisperioodiks

2021–2030. ELi HKSi kuulub Eestis eelnõu koostamise ajal 43 käitist: Eesti suurimad

energiatootmis- ja tööstuskäitised ja kaks õhusõiduki käitajat, kellest ühele eraldatakse tasuta

lubatud heitkoguse ühikuid. Kokku moodustab nende heide Eesti kasvuhoonegaaside

koguheitest Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri 2022. aastal esitatud aruande järgi ligikaudu

58,7%.

ELi HKSi rakendamisega käesoleval kümnendil tagatakse, et ELi HKSi kuuluvad käitised

vähendavad kulutõhusalt oma kasvuhoonegaaside koguheidet ka tulevikus. Praktikas tähendab

see ettevõtetele ka edaspidi heitkoguse seiramist, andmete tõendamist ja esitatud andmete

põhjal LHÜde tagastamist. See aitab Eestil saavutada ka arengustrateegia „Eesti 2035“,

visioonidokumendi „Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja Pariisi kokkuleppega

võetud kohustusi ning täita Eesti kliimapoliitika eesmärki saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt

2050. aastaks.

ELi HKSi puhul on tegemist turupõhise meetmega, mis mõjutab süsteemi kuuluvaid ettevõtteid

siis, kui see avaldab neile piisavalt survet LHÜ turuhinna kasvamise ja selle osakaalu kaudu

toodangu omahinnas. Kõrgema turuhinna puhul on ettevõtetele majanduslikult kasulikum teha

investeeringuid heitkoguse vähendamiseks, et vähem LHÜsid oma kohustuste täitmiseks turult

juurde osta.

Direktiivi muudatusega mõjutatakse turgu eelkõige LHÜde vähenemisega, sealhulgas väheneb

nii ühikute üldkogus kui piiratakse tasuta LHÜde eraldamist. LHÜde arvu vähenemisel muutub

ühiku hind kõrgemaks. See mõjutab ettevõtete majandusnäitajaid juhul, kui nad ei ole

tehnoloogiaid muutnud keskkonnasõbralikumaks. Tehnoloogiate täiendamist toetab ka punkt,

mis lubab ettevõtetel jääda süsteemi järgmiseks lubatud heitkoguste eraldusperioodiks ning

saada tasuta LHÜsid, mida saab kasutada heite kompenseerimiseks või müüa.

Samuti toetavad heitevabamasse ja energiatõhusamasse tootmisesse investeerimist direktiivis

uuendusena toodud võimalus vähendada tasuta LHÜ kogust, kui asjakohased ettevõtted ei täida

auditiaruande või sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi soovitusi või kui ei ole tõendatud

kliimaneutraalsuse kava vahe-eesmärkide saavutamist. Energiaauditite tähelepanekute

rakendamine on ettevõttele lisakulu juhul, kui nad seda täna juba ei tee. Teisalt peaks soovituste

rakendamise tulemusel heide eelduslikult väheneda, mis tähendab väiksemat kulu LHÜ

soetamisel ning hetkel puudutab see nõue vaid suurettevõtteid.

Samuti hakatakse järk-järguliselt vähendama süsiniku piirimeetme kohaldusalasse kuuluvate

kaupade tootmise eest tasuta eraldatavate LHÜ arvu kuni aastani 2034, kui nende toodete

tootmise eest enam tasuta LHÜsid paiksele käitisele ei eraldata. Sellel sättel ei ole praegu Eesti

ettevõtetele otsest mõju, kuna hetkeseisuga ei ole Eestis ühtegi ettevõtet, kes toodaks süsiniku

piirimeetme kohaldusalasse kuuluvaid kaupu ning elektritootjatele ei eraldata EL HKSis tasuta

lubatud heitkoguse ühikuid.

23

Süsiniku piirimeetme rakendumise mõju imporditud toodete omahinnale ja EL HKSi kuuluvate

käitajate toodete omahinnale on hetkel keeruline hinnata. On võimalik, et kulu kantakse edasi

tarbijale. Kuid muutumas on ka turuolukord, mille osas ei ole hetkel selgust. On võimalik, et

teatud osa importijatest loobub uutes tingimustes toodete Eestisse sissetoomisest ning selle

võrra võib Euroopa paiksetel käitistel olla võimalik oma tootmismahtu kasvatada.

Vastavalt Euroopa Komisjoni mõjuhinnangule on suurel määral biomasskütust kasutanud

ettevõtted võrreldes ainult biomasskütust kasutavate ettevõtetega EL HKSi kuulumisega saanud

tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamisest juhuslikku tulu. Sellise ebavõrdse olukorra

lõpetamiseks on kehtestatud, et alates 2026. aastast ei kuulu enam EL HKSi need ettevõtted,

kes kasutasid perioodil 2019-2023 üle 95% säästlikkuse kriteeriumitele vastavat biomasskütust.

Selliseid käitisi on praeguse teadmise järgi 9, mis kuuluvad 8’le ettevõttele ja see moodustab

32% EL HKSi kuuluvatest ettevõtetest. Nende hulka kuuluvad kaugkütte ettevõtjad, aga ka

tegevuse valdkonna järgi EL HKSi kuuluv ettevõte. Oluline on märkida, et analüüsitud sihtrühm

võib muutuda, kui moodustuvad uued käitised, mis jäävad mõjutatud rühmast välja. EL HKSist

väljaarvamine ei too ettevõtetele lisakulu, kuid puudutab süsteemi kuulumisest tekkinud tulu,

mis tasuta LHÜ eraldamisest on erinevates suurusjärkudes ulatudes mõnesaja tuhandest kuni

mitme miljonini aastas. Mõjuanalüüsis võrreldi sihtrühma kuuluvate äriühingute aritmeetilisi

keskmiseid majandusnäitajate summasid. Üldistatuna saab välja tuua, et sihtgruppi kuuluvate

äriühingute varad ja müügitulu on viimastel aastate oluliselt kasvanud, kuid lisandväärtuse ja

ärikasumi kasv on olnud tagasihoidlikum, mis tähendab seda, et oluliselt on kasvanud ka kulud.

Analüüsi tulemusel selgus, et tasuta lubatud heitkoguse ühikute suhe ärikasumisse oli

2022. aastal vastavalt 14,1% ja 2023. aastal 13,5%. Tulemust hinnati skaalal; kuni 5% suhet

võib pidada väga väikeseks mõjuks, 5-10% väikeseks mõjuks, 11%-20% mõõdukaks mõjuks,

21-30% suureks mõjuks ja üle 30% suhe on väga suure mõjuga. Analüüsides samade aastate

majandusnäitajatele tuginedes olukorda, kui ettevõtetel oleksid tasuta lubatud heitkoguse

ühikud puudunud, näitasid arvutused, et aritmeetilise keskmise ärikasumi ja lisandväärtuse

muutus ei oleks väga suur. Siiski tuleb mõista, et äriühinguid individuaalselt vaadatuna võib

tasuta CO2 ühikutest saadava tulu lõppemine tingida ka äriühingu kahjumisse langemise.

Sõltuvalt majandusolukorrast ja lõppteenuse hinnatasemest võib eeldada osade ettevõtete puhul

kulude kasvu ülekandmist teenuse lõpphinda.

Turuolukorra EL HKSi kuuluvates sektorites kujunemine sõltub paljuski lisaks muutunud

direktiivi ka ELi HKSi kuuluvate ettevõtete reageeringust muutustele. Uued reeglid on teada

olnud väga lühiajaliselt, mistõttu ei ole mõju võimalik täpselt hinnata. LHÜ hind on kahel aastal

olnud kõikuv, kõrged tipud vahelduvad madalama hinnaga. Kui näiteks 2023. aastal küündis

ühikuhind 90 euroni, siis 2024. aasta veebruari alguses oli hind 52 euro juures. Uued direktiivi

nõuded võivad osasid ettevõtteid üle Euroopa motiveerida tegema investeeringuid kiiremini kui

algselt planeeritud. See tähendaks väiksemat heidet, ning prognoositust kiiremat lubatud

heitkoguse ühikute ostuvajaduse vähenemist, mis omakorda viib ühikute hinna madalamale.

See võib omakorda tekitada ka teise äärmusena ettevõtted, kes lükkavad oma investeeringud

kaugemasse tulevikku ning peavad otstarbekamaks soetada madalama hinnaga ühikuid seni,

kuni neid turul saadaval on.

Õhusõiduki käitajatele ei eraldata 2026. aastast tavapäraseid tasuta LHÜsid. Kuid luuakse

süsteem, millega hüvitatakse osaliselt kestlike lennukikütuste kasutamine tavapärase

lennukikütuse kasutamisel.

24

Järeldus mõju olulisuse kohta: ELi HKS on toiminud alates 2005. aastast. Seadusega ei

muudeta oluliselt seni kehtinud ELi HKSi toimimise põhimõtteid. Muudatused täpsustavad

ning ajakohastavad juba rakendunud sätteid, et ELi HKSi oleks võimalik efektiivselt rakendada

ka järgmisel eraldamisperioodil. EL HKSi toimimise mõju keskkonnale on positiivne, seda on

näidanud ka KHG inventuurides heite vähenemise suundumus. Positiivne keskkonnamõju

tähendab ettevõtetele investeeringuid kas LHÜde ostmiseks või tehnoloogiate uuendamiseks.

Arvestades seda, et süsteemi toimimise põhimõtteid ei muudeta ning osadele nõuetele on välja

pakutud leevendusmeetmed nagu nõuete järk-järguline rakendamine või võimalus jääda

süsteemi ka väiksema võimsusega ettevõttel kui ettevõte seda soovib, võib mõju hinnata

väheoluliseks.

Kavandatav muudatus III: Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise süsteemi laiendatakse ka meretranspordile.

Mõju valdkond: mõju ettevõtlusele, elanike ja leibkondade majanduslikule olukorrale,

keskkonnale ja Keskkonnaameti eelarvele ning töökoormusele.

Mõju kirjeldus: 2024. aastal liideti meretransport olemasoleva ELi HKSiga. Lubatud

heitkoguse ühikuid tuleb laevandusettevõtetel hakata tagastama järk-järgult: 2024. aasta heite

eest 40%, 2025. aasta heite eest 70% ja alates 2026. aasta heitest 100%. Euroopa Komisjoni

koostatud ettevõtete esialgse nimekirja järgi oli Eestile planeeritud haldamiseks 15 ettevõtet,

kellest kaks on Venemaa ja üks Türgi päritoluga, kokku 38 aktiivse laevaga. Ettevõtete nimekiri

ning laevade arv muutub kiirelt.

Mõjuhinnang tugineb sektori mõju hindamisel 2022. aastal koostatud KPMG analüüsile

„Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi võimaliku ambitsioonikuse suurendamise

sotsiaalmajandusliku mõju ajakohastatud analüüs“

(https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-

05/L%C3%B5pparuanne_Ajakohastatud%20Kliimaeesm%C3%A4rkide%20M%C3%B5ju%

20Anal%C3%BC%C3%BCs_2022.pdf) ja Kliimaministeeriumi poolt 2024. aasta II pooles

koostatud analüüsile „EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise

mõjuanalüüs merendussektoris“.

CO2 heite seirekohustused on laevandusettevõtjatele kehtinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2015/757 järgi alates 1. jaanuarist 2018, kui hakkas kehtima nõue seirata

seirekava alusel iga oma laeva CO2 heitkoguseid üksikreiside ja aastate kaupa, kasutades

seirekavas valitud meetodit ning arvutades heitkoguseid. Alates 2019. aastast esitasid ettevõtjad

iga aasta 30. aprilliks komisjonile ja asjaomase lipuriigi ametiasutusele tõendaja kontrollitud ja

nõuetele vastavaks tunnistatud aruandlusperioodi heitkoguse aruande iga oma laeva CO2

heitkoguste ja muu asjakohase teabe kohta. 12. oktoobril 2023 võttis komisjon vastu

delegeeritud määruse (EL) 2023/2776, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrust (EL) 2015/757 seoses meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste ja muu

olulise teabe seire normidega. Määruse põhjenduspunktis 11 on selge viide meretranspordi

lisamise kohta ELi HKSi alates 01.01.2024: „Meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside

heitkogused lisatakse ELi HKSi alates 1. jaanuaril 2024 algavast aruandlusperioodist ning

metaani ja dilämmastikoksiidi heitkogused lisatakse määruse (EL) 2015/757 kohaldamisalasse

alates 1. jaanuarist 2024.“ Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024, mistõttu on

laevandusettevõtted pidanud arvestama nüüd seadusega täpsustatava kohustusega alustada

lubatud heitkoguse ühikute tagastamisega 2025. aastal.

25

Kõnealust määrust kohaldatakse laevade suhtes, mille kogumahutavus on üle 5000

(kogumahutavus gross tonnage4), mille CO2 heitkogused tekivad nende reisidel liikmesriigi

jurisdiktsiooni all olevas sadamas lõppenud või sealt alanud kõikide reiside kohta ja nende

viibimisel liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevates külastatavates sadamates. Esimesse

kauplemissüsteemi kuulumisega lisandub juba kehtinud seirekohustusele kuluna lubatud

heitkoguse ühikute tagastamine iga tonni CO2 heite kohta, mis on sujuvama ülemineku

tagamiseks kohaldatud järkjärguliselt, et anda sektorile parem võimalus olukorraga kohaneda.

12. oktoobril 2023 võttis komisjon vastu ka delegeeritud määruse (EL) 2023/2849, millega

täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/757 seoses ettevõtja tasandi

summaarse heitkoguse andmete aruandlust ja esitamist käsitlevate normidega. Ka selle määruse

põhjenduspunktis 5 on selge viide meretranspordi lisamise kohta ELi HKSi alates 01.01.2024:

„Selleks et tagada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tõhus toimimine, mis hõlmab

meretranspordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid alates 1. jaanuaril 2024 algavast

aruandlusperioodist, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates sellest kuupäevast.“.

20. oktoobril 2023 võttis komisjon vastu delegeeritud määruse (EL) 2023/2917, milles

käsitletakse tõendamistoiminguid, tõendajate akrediteerimist ja seirekavade heakskiitmist

haldavate asutuste poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/757,

mis käsitleb meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste seiret, aruandlust ja

kontrolli, ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/2072.

Ka selle määruse põhjenduspunktides 25 ja 28 on selged viited meretranspordi lisamise kohta

EL HKSi alates 01.01.2024: „Tõhus koostöö riiklike akrediteerimisasutuste ja vastutavate

haldavate asutuste vahel on oluline selleks, et ELi heitkogustega kauplemise süsteem, mis

hakkab hõlmama meretranspordi heitkoguseid alates 1. jaanuarist 2024 algavast

aruandeperioodist, toimiks nõuetekohaselt, ning tõendamise kvaliteedi järelevalveks…“ ja

„Käesoleva määruse sätted käsitlevad alates 1. jaanuarist 2024 tekitatavate

kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud tõendamis-, heakskiitmis- ja

akrediteerimistoiminguid. Nendega tagatakse, et ELi heitkogustega kauplemise süsteem, mis

hakkab hõlmama meretranspordi heitkoguseid alates 1. jaanuarist 2024 algavast

aruandeperioodist, toimiks tõhusalt, ning see, et metaani ja dilämmastikoksiidi heitkogused

lisatakse määruse (EL) 2015/757 kohaldamisalasse alates 1. jaanuarist 2024 algavast

aruandeperioodist. Seepärast on asjakohane kohaldada käesoleva määruse sätteid alates 1.

jaanuarist 2024“. Lisaks võttis komisjon 30. jaanuaril 2024 vastu rakendusotsuse (EL)

2024/411, laevandusettevõtjate loetelu kohta, milles täpsustatakse laevandusettevõtjale

määratud haldav asutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ,

mille kõik põhjenduspunktid käsitlevad meretranspordi lisamist EL HKSi. Lähtuvalt esitatud

viidetest on laevandusettevõtted pidanud arvestama nüüd seadusega täpsustatava kohustusega

alustada lubatud heitkoguse ühikute tagastamisega 2025. aastal.

Merendussektori ja laevandusettevõtete vastuvõtlikkus esimese kauplemissüsteemi mõjule

sõltub suuresti ettevõtte suurusest, tegevusmahust, laevastiku moderniseerimisest ja

energiatõhususe tasemest. Esimesse kauplemissüsteemi kuulumine mõjutab eeldatavasti

kõikide nende laevandusettevõtjate ärikasumit, kes kasutavad fossiilkütused. Samuti lisab

majanduslikku ebakindlust lubatud heitkoguse ühiku hinna kõikumine, mis tuleneb ühikute

kauplemise süsteemi ülesehitusest enampakkumistena.

4 Kogumahutavus on kõigi laevaruumide ja kinniste tekiehitiste koguruumala, millest on maha arvatud laeva

topeltpõhja ja mõningate teenindusruumide mahud.

26

EL HKSi kuulumine loob surve ja stiimuli investeerida kütusesäästlikumatesse

tehnoloogiatesse, laevade moderniseerimisse ja uutesse laevadesse, mis on energiatõhusamad

ja kasutavad vähem saastavaid kütuseid, kuna pikas perspektiivis vähendab see ettevõtete

LHÜde ostmise vajadust ja seeläbi nende kulusid. Võimalik on heidet vähendada näiteks läbi

kütte-ja ventilatsioonisüsteemide uuenduste, kütuse seiresüsteemide paigaldamise, sõukruvide

optimeerimise, kiiruse vähendamise, uute värvide kasutuselevõtu (nt uue põlvkonna

silikoonvärvid), alternatiivsete taastuvallikate kasutuselevõtu (nt rootorpurjed jm),

põhjapuhastuste, laeva juhtimisseadmete optimeerimise, laevade ümberehituse alternatiivide

või dual fuel lahendustega. Alternatiivkütuste kasutamise suurimaks takistuseks on nende

kättesaadavuse mahud, hind (hetkel 2-3 korda kallimad kui fossiilkütused) ja vastava

kaldataristu puudumine. Teisalt nagu eelpool viidatud, mõjutavad süsteemi kuulumisega seotud

kulutused ettevõtete lähiaastatel investeerimisvõimet. Investeerimisvajaku vähendamiseks on

ettevõtetel võimalik konkureerida üle-Euroopaliste fondide taotlusvoorudes ning

toetusmeetmetes, mida liikmesriigid välja töötavad. Üldiselt ei ole oodata, et meretranspordis

muutuks märgatavalt ettevõtete suhteline konkurentsipositsioon, kuna vahetud konkurendid

seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega. Konkurentsieelise saab see ettevõte, kes suudab

muutustega paremini kohaneda.

Küll võiks teenuste hinna kasv mõjutada konkurentsivõimet teiste transpordiliikidega (nt

rongid, lennundus) võrreldes. Kuid kuna pakett „Eesmärk 55“ näeb ette meetmeid laiemalt, sh

ka maismaatranspordile ja lennundusele, võib eeldada, et meretranspordi konkurentsipositsioon

suuremas plaanis ei halvene.

Mõju võib tekkida ka ELi konkurentsipositsiooni nõrgenemisest ning tootmise ja sellega koos

ka kaubavoogude liikumisest kolmandatesse riikidesse. Eesti laevandus on otseselt seotud

rahvusvaheliste kaubavedude ja reisijateveoga, mistõttu konkurents Läänemere piirkonnas on

oluline. EL HKS võib suurendada Eesti laevaettevõtete kulusid võrreldes riikidega, kus

analoogne süsteem veel ei kehti. Euroopa Komisjon on algatanud uuringu, mis analüüsib EL

HKSi rakendumisega seostatavaid kaubavoogude liikumise võimalikke muutusi. Analüüsis

osaleb ka üks Eesti ettevõte. Analüüs annab eelduslikult informatsioon ilmingutest riskide

realiseerumise kohta, mis omakorda võimaldab muutustele ka üle-Euroopaliselt operatiivselt

reageerida.

Transpordihindade kasv võib pärssida ka turismi. Tulenevalt üleüldisest hinnakasvust võib

väheneda reisijate hulk kõikides transpordisektorites nii maismaatranspordis, lennunduses kui

meretranspordis. Inimeste veoga tegelevate laevandusettevõtete teenuste hind kasvab LHÜ

ostmise kohustuste mõjul kuni 2,5% aastal 2030 (allikas KPMG analüüs). Arvestus eeldab, et

teenuse hinda on arvutatud 50% ühikute ostmise kulust. KLIM koostatud mõjuanalüüs näitab

siiski suunda, et on väga tõenäoline, et kliendile tuleb ettevõtetel kanda edasi oluliselt suurem

proportsioon kui 50% kulude kasvust, mis tähendab, et ka hinnatõus on suurem.

Kliimaministeeriumi tegi 2024. aasta teises pooles, kui oli selgunud Eesti haldamiseks

omistatud laevaettevõtjate nimekiri täiendava mõjuanalüüsi. Ajajoonena arvestati aastatel

2022-2023 kasutatud kütuse kogus ja kaasnenud CO2 heidet, KHG heite eeldatavat maksumust

ja selle mõju 2023. aasta andmetel ettevõtete majandusnäitajele. 2023. aasta majandusnäitajad

valiti, kuna Eestile omistatud laevandusettevõtete hulgas on selliseid, kes on tegutsenud vaid

aasta. Analüüs viidi läbi kirjeldava statistika ja võrdlemise meetodil muutuseid hinnates.

Kasututi sihtgruppi iseloomustavate näitajate vaatlust, enne-pärast hindamist ehk vaatlus

alusnäitaja muutuses; ettevõtete kulude kasvu ja kasumlikkuse muutuse hindamist ja kütuse

hinna muutuse hindamist. Laevade CO2 heite andmelüngad täideti vastava laevatüübi grupi

27

aritmeetilise keskmise abil. Mõjuanalüüsis kasutati andmeid aastal 2023/2024 järgmises

koosseisus: KHG koguheide laevade ja ettevõtja kohta; müügitulu; ärikasum; puhaskasum;

ärikasumi marginaal (rentaablus); EBITDA marginaal; täiendava kulu osatähtsus EBITDAst;

ärikasumi muutus täiendavast kulust. Analüüsiti laeva omanike andmeid kui tegemist on Eesti

ettevõtjaga ning kolmandat osapoolt, kelleks on laevaga seotud emaettevõte ning moodustuv

konsolideerimisgrupp. Seetõttu saab vaadelda mõju nii teadolevale laeva operaatorile kui ka

kolmandale osapoolele. Andmeallikateks olid Keskkonnaameti andmed laevade kohta

kogumahutavusega 5000 ja enam, Marinetraffic veebileht - https://www.marinetraffic.com/

(laeva andmete täpsustamiseks), Äriregister, majandusnäitajad majandusaasta aruannete

avaandmetel - https://avaandmed.ariregister.rik.ee/et/avaandmete-allalaadimine.

Analüüsis vaadeldi sihtgruppi iseloomustavaid näitajaid, mis aitavad mõista ettevõtjate vahelisi

erinevusi, aga ka kütuse kasutamist ja CO2 heite mahtu. Eesti hallata omistatud laevaettevõtete

laevad kuuluvad kuude erinevasse tüüpi, kus laevade arvult, aga ka heite koguse alusel eristub

kaubalaevade (inglise k General cargo) ja ro-pax tüüpi (reisijate veoks sobilik) laevade grupp.

Ülejäänud gruppides on kaubalaevad, millede arv väike (3-5 laeva grupis) ja ka CO2 heite

kogused on oluliselt väiksemad. Kõige enam CO2 heidet kaasneb Ro-pax tüüpi laevade grupist,

mis moodustab 61,6% koguheitest (520 009 tonni). Samuti vaadeldi ettevõtjate arvu

laevatüüpide lõikes, mis annab ülevaate sellest, milliste laevadega ettevõtjatel tekib kõige enam

CO2 heidet. Kõige suurem keskmine heide (2021-2023 keskmine) laeva kohta on konteinerveo

ja ro-pax tüüpi laevade puhul. Kõige suurem marginaalkulu kasv tulenevalt CO2 heite ühiku

hinnast puudutab kõige enam märgitud laevatüüpe ja nendega seotud ettevõtjaid.

Modelleeriti ka 2022. aasta heite taseme järgi võimalikku lisanduvat kulu 2025. aastal, 2027.

aastal ja 2028. aastal. Analüüsis on kasutatud eelduslikku LHÜ hinda, millega on arvestatud

Riigi eelarvestrateegia enampakkumistulu laekumiste prognoosimisel: 2024 - 61,8 eurot CO2

tonn; 2025 - 54,77 eurot CO2 tonn; 2026 - 58,77 eurot CO2 tonn; 2027 - 73,02 eurot CO2 tonn

ja 2028 - 64,13 eurot CO2 tonni kohta. Nimetatud prognoos valmib Rahandusministeeriumi ja

Kliimaministeeriumi koostöös ning selle aluseks on rahvusvaheliselt prognoose pakkuva

ettevõtte andmed. Enampakkumistulu prognoosimisel lähtutakse konservatiivsest prognoosist,

mistõttu on võimalik, et ühiku hind võib olla ka kõrgem ning sellega tuleb analüüsi tulemuste

puhul arvestada. Näiteks on november 2024 seisuga nelja erineva stsenaariumi puhul 2025 aasta

ühiku kõrgeimaks võimalikus keskmiseks hinnaks prognoositud 104, 6 eurot CO2 tonni kohta.

Ettevõtja majandustegevust eeldati samas mahus, mis 2023. aastal ning näitajad on nn

püsivhindades (st, et ei prognoosi muutust jooksevhindades). Analüüsi tulemuste puhul tuleb

arvestada, et EL HKS loogika ei võimalda täpset majandusliku mõjuanalüüsi koostamist, sest

täiendavad muutujad avalduvad ka teiste liikmesriikide ja sektorite kaudu. Analüüsiti ettevõtte

puhaskasumi absoluutväärtuse muutust vastavate aastate LHÜ tagastamisega lisanduva kulu

järgi. Selleks lahutati ärikasumist eeldatav heitele tehtav kulu ning arvutati seejärel

puhaskasumi muutus.

Kokkuvõttes saab järeldada, et Eesti haldamiseks omistatud laevaettevõtete 2023

majandusaasta aruannete baasilt ning CO2 heidet andmete järgi, mis on kantud THETIS

andmebaasi, et üksnes laevandusettevõtjad ei ole võimelised kulu katma ning peavad lisanduva

kulu üle kandma teenuste lõpphinda. Konsolideerimisgruppides on võimalik lisanduvat kulu

jaotada, aga valdavalt ka võimekus kulu olemasoleva teenuse hinnastamise ning

majandustegevuse kulude juures katta. Tulemused peegeldavad väga varieeruvat mõju, kus

lisaks tuleb arvestada laevandusettevõtjate seotusega nii teiste tütar- kui ka emaettevõtjate

suhtes.

28

Panustamaks kliimaeesmärki muuta laevandussektor 2050. aastaks kliimaneutraalseks ning

aidata sektoril muutustega kohaneda, sest nagu eelpool toodud väheneb süsteemi kuulumisega

tõenäoliselt sektori enda investeerimisvõime, suunatakse Eestis perioodil 2025-2028 laevade

ümberehitusse 25 miljonit eurot EL HKS enampakkumistulu vahendeid. Meetme eesmärk on

toetada laevade ümberehitust keskkonnasõbralikemaks, vähendades laevadelt lähtuvat

süsinikuheidet. Keskkonnasõbralikemate laevade (nt hübriidlaevad, elektrilaevad, vesinikul

sõitvad laevad jms) heide on väiksem ning seetõttu on väiksem ka LHÜde kulu. Samuti

panustatakse EL-i kliimaeesmärkide saavutamisse, sealhulgas eesmärki muuta laevandus

2050. aastaks kliimaneutraalseks. Kuna EL HKS kehtib kõikidele kogumahutavusega üle 5000

laevadele, mis sisenevad EL-i sadamatesse, siis panustab meede nii kliimaeesmärkide

saavutamisse kui ka aitab Eesti lipu all olevatel laevade omanikel ümber ehitada enda laevad

keskkonnasõbralikemaks. Sõltuvalt sellest, kas ümber ehitatakse reisiparvlaeva, kruiisilaeva

või kaubalaeva, on ümberehituse käigus tehtavate tööde, toodete ja teenuste maht erinev.

Analüüsidest lähtuvalt on meetmel positiivne mõju nii majandusele, maksulaekumistele kui ka

töökohtadele. Samuti on valdkonnal võimalik projekte rahastada üle-Euroopalistest

rahastusfondidest nagu näiteks Innovatsioonifond, CEF (Connecting Europe Facility)

rahastusvahend ja EL LIFE programm. Kuna tegemist on üle-Euroopaliste fondidega, kus

liikmesriikide projektid konkureerivad omavahel ning eelduslikku rahastusmahtu ei ole seetõttu

võimalik välja tuua. Selliste fondide puhul töötame ka EL suunal selle nimel, et nende

rahastustingimused muutuksid edaspidi nii, et ka väikestele liikmesriikide taotlused suudaks

konkurentsis püsida. Senini on sellistes fondides konkureerimine osutunud Eestile keerukaks.

Laevandussektorit mõjutab kaasnevalt ka liikmesriikidele otsekohalduva FuelEU määruse

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1805) jõustumine. FuelEU määrus võeti

vastu 13. septembril 2023. a ning see jõustub 1. jaanuaril 2025, välja arvatud artiklid 8 ja 9,

mida rakendatakse alates 31. augustist 2024. Määruse kohaldamisalasse kuuluvad laevad

kogumahutavusega üle 5000 (kogumahutavus gross tonnage5), mis tekitavad 90%

merendussektori CO2 heitest. Eesti saari teenindavad parvlaevad jäävad rakendusalast oma

suuruse tõttu 2024. aasta veebruari seisuga välja. Määruse eesmärk on suurendada

taastuvkütuste, vähese süsinikuheitega kütuste ja asendusenergiaallikate kasutamist

meretranspordis. Ettevõtjatele tekib FuelEU määruse kohaselt kohustus koostada tõendatud

seirekava iga oma laeva kohta, näidates ära meetodi, mis on valitud laeva pardal kasutatava

energia hulga, liigi ja heitekoefitsiendi määramiseks ning mis on edaspidi aluseks aruandluse

esitamisel. Iga määruse kohaldamisalasse kuuluva laeva pardal kasutatava energia KHGde

heitemahukusele määratakse piirmäärad. Juhul kui laev ületab aastas lubatud heitkoguste

piirmäärasid, nähakse ette rahaline kohustus selle kompenseerimiseks. Pikas perspektiivis võib

määruse rakendamisega väheneda kohaldusalasse jäävate ettevõtete ärikasum ning

investeerimisvõime teistesse valdkondadesse juhul, kui laevaettevõte on pidanud rahalise

ressursi suunama taastuvkütuste, vähese süsinikuheitega kütuste ja asendusenergiaallikate

kasutamise suurendamisse.

Tuleviku vaates avaldab sektorile edaspidi mõju ka hetkel planeerimisfaasis olev

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO keskpikk meede KHG heite vähendamiseks (nn

IMO carbon levy), mille kaudu hakatakse ülemaailmselt merendussektori laevade

kogumahutavusega üle 5000 CO2 heidet maksustama. Planeeritud süsteemi detailid ei ole

hetkel veel selged mistõttu on teadmata, kas kaks heite maksustamist hakkavad EL’s kehtima

korraga. Kui peaks realiseeruma mingilgi kujul topeltmaksustamine, siis mõjutab see

5 Kogumahutavus on kõigi laevaruumide ja kinniste tekiehitiste koguruumala, millest on maha arvatud laeva

topeltpõhja ja mõningate teenindusruumide mahud.

29

negatiivselt nii Eesti kui ka EL laevaomanike konkurentsiolukorda võrreldes ülejäänud

riikidega.

Keskkonnaamet saab uued ülesanded, mis eeldavad ka uut töökohta ning personali väljaõpet.

Lisanduva, ühe töökoha maksumus on 2024. aastal arvestatud 53 000 eurot ja lisatööjõudu

vajatakse alates 2024. aasta esimesest kvartalist. HKSi rakendamise kulu on kauplemistulust

abikõlblik ning seda on viimastel aastatel nii ka rahastatud.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Kuigi EL HKSi laienemisel meretranspordile ei ole sihtrühm

laevaomanike arvu näol arvuliselt suur, siis kasutatav laevakütuse kogus ja sellega kaasnev

CO2 heide moodustab ligikaudu 90% Eestist rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga tegelevate

ettevõtjate üldkogumi mahust. Selletõttu on mõju ulatus on suur kuni väga suur, kuna eeldatav

kulude kasv mõjutab kauba- ja reisijateveo teenuse hinda kõikidele ekspordi ja impordiga

tegelevatele ettevõtjatele. Hinnatõusu suurus sõltub sellest, kui suur ühikute tagastamisega

kaasnev kulu kantakse edasi teenuse hinda. Mõjuhinnangu alusel võib järeldada, et suuremad

ettevõtted võivad kaaluda osalist ühikute kulu katmist ärikasumi arvelt, kuid väiksematele see

jõukohane ei ole ning peavad kogu kulu kandma edasi teenuse hinda. Kaasnevaks

ebasoovitavaks mõjuks on teenuse hinna kasv, reiside vähenemine või teenuse katkemine

tarbijate jaoks, mis on tingitud eelnevate riskide avaldumisest. Reisijatele tähendab see

kallimaid piletihindasid, kaubavedajatele aga suuremaid transpordikulusid, mis mõjutavad

kaubahinda. Muudatus mõjutab suure tõenäosusega nii Eesti kui teiste Euroopa Liidu HKS-s

olevate laevaomanike konkurentsiolukorda võrreldes kolmandate riikide laevaomanikega.

Läänemere reisilaevanduse eripäraks on kruiisiparvlaevad, mille piletihindades on suur

konkurents ning põhitulu tekib pardamüükidest, mis omakorda eeldab reisijate olemasolu.

Kuna aastakümneid on laevu ehitatud reisijatega arvestava ärimudeliga, siis olemasolevad

laevad ei võimalda puhtalt kaubaveoga kulusid tagasi teenida. Mõju on kindlasti ka

transiitkaupade veole. Eesti sadamate kaudu muutub kaubavedu kallimaks võrreldes

kolmandate riikidega, mistõttu on sellel ka eeldatavasti mõju Kesk-Aasia transiidile. Kuna Rail

Baltic arendus soodustab ka põhja-lõunasuunalise kaubakoridori osatähtsust, siis on

muudatusel mõju ka Eesti Soome vahelise kaubaliikluse kallinemisele. Arvestades, et

arvestatav hulk tööstuse ekspordist liigub meritsi ekspordina välja, siis kulude kasv kantakse

üle ka tööstusele, mistõttu on süsteemil laiem mõju ka Eesti konkurentsivõimele, mitte ainult

laevandusettevõtetele endile. Arvestades lisanduvaid kulusid, võib mõju ettevõtlusele, elanike

ja leibkondade majanduslikule olukorrale hinnata oluliseks ning negatiivseks. Kui riigiabiload

on kehtivad, on võimalik toetada Eesti laevandusettevõtjaid nende konkurentsi positsiooni

tagamiseks läbi erinevate meetmete, sest lähiriikides on see praktika levinud. Eestil on hetkel

riigiabiluba kehtiv tööjõukulude toetusmeetmeks reisilaevadel, mida on varasemalt

riigieelarvest rahastatud. Teadmata on hetkel sammud, mida teised riigid võivad teha oma EL

HKS’i kuuluvate laevandusettevõtete toetuseks. Juhul, kui teiste riikide poolt tulevad uued

meetmed toetuseks, on vajalik Eestil kujunenud olukorda hinnata. Leevendusmeetmena on

planeeritud, et süsteem rakendub järk-järgult ning eranditega, mis võimaldab turul

stabiliseeruda ja pikemaajalised investeerimisotsused läbi mõelda. Samuti suunab riik

lähiaastatel sektorisse 25 miljonit lisaressursi, et vähendada ettevõtete kulu laevade

ümberehitusel. Leevendusmeetmete rahastamine on võimalik ka teistest EL fondidest.

Arvestama peab, et uusehitiste investeeringu kapitalimahukad, mistõttu on antud meetme

realiseerimine väga keeruline. Mõju keskkonnale on oluline ning positiivne. Keskkonnaameti

töökoormuse negatiivse mõju leevenduseks võimaldatakse süsteemi rakendamise kulu katta EL

HKSi enampakkumistulust.

30

Kavandatav muudatus IV: nõue kasutada ELi HKSi enampakkumisel saadud tulu 100%

kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks.

Mõju valdkond: mõju keskkonnale ja riigieelarvele

Mõju kirjeldus: enampakkumisel saadud tulu kasutamine 100% kliimapoliitika ja energeetika

eesmärkide täitmiseks vähendab otseselt kasvuhoonegaaside heidet ning mõjutab nimetatud

eesmärkide saavutamise ulatust ning saavutamise tempot. Arvestades viimaste aastate

enampakkumiselt laekunud tulu mahtu, lisandub eesmärkide täitmiseks keskmiselt 120–160

miljonit eurot aastas. Summa sõltub ühiku hinnast, mistõttu tuleb arvestada võimalike

kõikumistega. Sellises mahus lisainvesteeringutel on märkimisväärne positiivne

keskkonnamõju. Alates 2024. aastast kasvab riigi eelarvestrateegia lisas 5 määratud

sihtotstarbeliste meetmete toetusvaldkondade loetelu, kuna eelarvevahendite kasv võimaldab

toetada suuremat hulka valdkondi.

Järeldus mõju olulisuse kohta: ELi HKS on toiminud alates 2005. aastast. Seadusega ei

muudeta oluliselt ELi HKSi toimimise seniseid põhimõtteid, kuid tulu kasutamise põhimõtte

muutmisel on oluline positiivne mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele. Projektide ning

meetmete elluviimisel on otsene positiivne mõju kliima- ja energeetika eesmärkide täitmisele

ning looduskeskkonnale. Täpne keskkonnamõju selgub meetmete rakendamise lõpuks. Samuti

on vahendid toonud leevendust elanikele ja leibkondadele, kuna tulu on suunatud suures mahus

otseselt inimeste igapäevaelu parandamisele. Näiteks energiakriisi aastatel kompenseeriti

vähemkindlustatud perekondadele elektrienergia kõrget hinda, soetatud on ronge, renoveeritud

valitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksuste hooneid ja korterelamuid, toetatud suure

üleujutusriskiga piirkondade toimetulekut.

Kavandatud muudatusel puudub oluline mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

töökorraldusele.

Mõju riigieelarvele oleneb laekuvast enampakkumistulust, mis omakorda sõltub oksjonitel

kujunevast ühikuhinnast. Kuna vaatamata ühikuhinna suurusele on tegemist märkimisväärse

lisatuluga, siis on süsteemi olemasolul riigieelarvele oluline positiivne mõju.

7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise

eeldatavad tulud

Meretranspordi ja teise kauplemissüsteemiga lisanduvad enampakkumistulud on riigi

eelarvestrateegia tulubaasis arvestatud.

Kuna ELi HKS laieneb, suureneb Keskkonnaameti kui rakendusasutuse töökoormus. Seetõttu

on vaja luua uusi ametikohti ja katta nende kulud. Seaduse § 161 punkti 11 kohaselt kaetakse

kauplemissüsteemi rakendamise kulud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügist

saadud tuludest. On oluline tagada, et Keskkonnaametile seadusega ELi HKSi rakendamiseks

seatud tegevuste kulude katteks tehakse raha eraldamise otsus ettevaatavalt pikaajalisena,

arvestades majanduse ja tööturu näitajaid ning asjakohase töökoormuse prognoosi.

8. Rakendusaktid

Muuta tuleb järgmisi määruseid:

1) keskkonnaministri 7. detsembri 2016. a määrus nr 64 „Kasvuhoonegaaside heitkoguse

ühikutega kauplemise kord“. Eelnõu kavand on esitatud seletuskirja lisas 3;

31

2) Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016 määrus nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“. Eelnõu

kavand on esitatud seletuskirja lisas 4.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud seaduse § 1 punktid 4, 19, 21 ja 24 mis jõustuvad

2026. aasta 1. jaanuaril;

10. Seaduseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Seaduseelnõu kooskõlastatakse asjassepuutuvate ministeeriumitega õigusaktide eelnõude

infosüsteemis EIS. Seaduseelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile,

Transpordiametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Taastuvenergia Kojale, Eesti

Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Keemiatööstuse

Liidule, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti laevaomanike liidule, Eesti merendusklastrile

ning esimese kauplemissüsteemi osalistele e-kirjaga.

32

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Euroopa Liidu direktiivi (EL) 2023/959 ja Eesti õigusakti vastavustabel

ELi õigusakti norm ELi

õigusakti

normi

ülevõtmise

kohustus

ELi õigusakti normi

sisuliseks rakendamiseks

kehtestatavad ja

muudetavad riigisisesed

normid

Kommentaarid

Artikli 2 lõige 1 Jah AÕKS § 155 lg 12 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 3 punkt b Jah

AÕKS § 131

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 3 punkt d Jah AÕKS, 21. jaotis Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 3 punkt u

Jah Vastab direktiivile

Artikli 3 punkt w Jah

AÕKS § 1411 lg 1 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 3 punkt x Jah

AÕKS § 168 lg 9

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 3 punkt z Jah

AÕKS § 168 lg 11

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 3 punkt aa Jah

AÕKS § 168 lg 10

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikkel 3g Jah AÕKS § 166 lg 2 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 3ga lõige 1 Jah

AÕKS § 1682 lg 2 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikkel 3gb Jah

AÕKS § 1682 lg 1 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 3gc Jah AÕKS § 1411 lg 2 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikkel 3gd Jah AÕKS § 166 lg-d 61 ja 62 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikkel 3ge Jah

AÕKS § 167 lg 3 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 3gf lõige 3 Jah AÕKS § 1411 lg 4 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 6 lõige 2

punkt e

Jah

AÕKS § 1452 lg 4 ja §

1543

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 10a lõige 1 Jah AÕKS § 156 lg-d 7–10 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 10a lõige 1a Jah AÕKS § 156 lg-d 11 ja 12 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

33

Artikli 10a lõige 3

ja 10a lõige 4

Jah Vastab direktiivile

Artikli 10a lõige

19

Jah AÕKS § 156 lg 13 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 11 lõige 2 Jah AÕKS § 156 lg 6 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 12 lõige 2 Jah AÕKS § 168 lg 4 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 12 lõige 2a Jah AÕKSi §-d 158 ja 159

tunnistatakse kehtetuks

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 12 lõige 3 Jah AÕKS § 168 lg 1

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 12 lõige 3-e Jah AÕKS § 1682 lg 3

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 12 lõige 3-d Jah AÕKS § 1682 lg 4

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 12 lõige 3-c Jah AÕKS § 1682 lg 4

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 12 lõige 3-b Jah AÕKS § 1682 lg 4

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 12 lõige 3b Jah AÕKS § 168 lg 21

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 16 lõige 2

Jah AÕKS § 170 lg 2

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 16 lõige 3 Jah AÕKS § 169 lg 1

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 16 lõige 3a Jah AÕKS § 169 lg 1

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 16 lõige

11a

Jah AÕKS § 169 lg-d 3–8

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 30m lõige 3 Jah AÕKS § 161 lg 10 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

I lisa tabel, punkt 1 Jah Määrus nr 134 Kehtestatakse eelnõukohase

määrusega

I lisa tabel, punkt 3 Jah Määrus nr 134 Kehtestatakse eelnõukohase

määrusega

I lisa tabel,

definitsioonid

Jah Määrus nr 134 Kehtestatakse eelnõukohase

määrusega

34

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Euroopa Liidu direktiivi (EL) 2023/958 ja Eesti õigusakti vastavustabel

ELi õigusakti

norm

ELi

õigusakti

normi

ülevõtmise

kohustus

ELi õigusakti normi

sisuliseks

rakendamiseks

kehtestatavad ja

muudetavad riigisisesed

normid

Kommentaarid

Artikli 3 punkt v Jah AÕKS § 141 lg 5 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 3c punkt 6 Jah

AÕKS § 156’ lg-d 1–4

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 3c punkt 8 Jah AÕKS § 141 lg 4

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 3d punkt

1a

Jah AÕKS § 156 lg 52

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artiklid 3e ja 3f Jah

AÕKS muudatus nr 24

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 12 punkt

6

Jah

AÕKS § 1681 lg 1-3

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 12 punkt

9

Jah

AÕKS § 1681 lg 4

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 14 punkt

5

Jah

AÕKS § 166 lg 9

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 14 punkt 6 Jah AÕKS § 166 lg 10

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 25a punkt

4

Jah AÕKS § 1681 lg 5

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 25a punkt

5

Jah AÕKS § 1681 lg 5

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 25a punkt

6

Jah AÕKS § 1681 lg 6

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikli 28a

Jah

Määrus nr 134

Kehtestatakse eelnõukohase

määrusega

I lisa tabel Jah Määrus nr 134 Kehtestatakse eelnõukohase

määrusega

35

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

KAVAND

16.05.2024

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn ………………. nr …..

Keskkonnaministri 7. detsembri 2016. a

määruse nr 64 „Kasvuhoonegaaside heitkoguse

ühikutega kauplemise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Keskkonnaministri 7. detsembri 2016. a määruses nr 64 „Kasvuhoonegaaside heitkoguse

ühikutega kauplemise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Paikse heiteallika või õhusõiduki käitaja ja laevandusettevõtja koostab seirekava alusel

tehtud seire põhjal heitkoguse aruande.

(2) Paikse heiteallika heitkoguse aruande vorm on avaldatud Keskkonnaameti veebilehel.

Laevandusettevõtja heitkoguse aruande vorm on avaldatud Thetis MRV süsteemis. Õhusõiduki

käitaja heitkoguse aruande vorm on avaldatud Euroopa Komisjoni veebilehel.

(3) Paikse heiteallika käitaja või õhusõiduki käitaja ja laevandusettevõtja esitab heitkoguse

aruande tõendajale mõistliku ajavaruga, et tagada tõendamistoimingu õigeaegsus.“;

2) paragrahvi 8 lõiked 2, 8 ja 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Esimese kauplemissüsteemi paiksete heiteallikate käitajate ja õhusõidukite käitajate

heitkoguse tõendamine toimub Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2018/2067

kohaselt ja esimese kauplemissüsteemi laevandusettevõtjate heitkoguse tõendamine Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/757 kohaselt.

(8) Paikse heiteallika või õhusõiduki käitaja ja laevandusettevõtja peavad tagama tõendaja

juurdepääsu kõigile tõendamise subjektiga seotud tegevuskohtadele ja kogu teabele.

(9) Tõendaja koostab paikse heiteallika käitaja, õhusõiduki käitaja ning laevandusettevõtja

kasvuhoonegaaside heitkoguse tõendamise aruande.“;

3) paragrahv 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Paikse heiteallika või õhusõiduki käitaja ning laevandusettevõtja esitavad eelneva

kalendriaasta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega

Keskkonnaametile iga aasta 25. märtsiks.“;

36

4) paragrahvi 11 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) Lubatud heitkoguste ühikud tagastab kauplemise registris käitaja arvelduskonto, õhusõiduki

käitaja arvelduskonto ja laevandusettevõtja arvelduskonto volitatud esindaja.“;

5) paragrahvi 12 pealkiri ja lõiked sõnastatakse järgmiselt:

„§ 12. Käitise, õhusõiduki käitaja ja laevandusettevõtja kauplemissüsteemist

väljaarvamine

(1) Käitaja või laevandusettevõtja võib taotleda käitise, õhusõiduki käitaja, laevandusettevõtte

väljaarvamist kauplemissüsteemist, kui käitise või õhusõiduki käitaja tegevus ei vasta enam

kauplemissüsteemi kuulumise nõuetele, või kui käitis, õhusõiduki käitaja, laevandusettevõtja

lõpetab tegevuse.

(2) Paikse heiteallika, õhusõiduki käitaja ja laevandusettevõtja esitab kauplemissüsteemist

väljaarvamise taotluse (edaspidi väljaarvamise taotlus) Keskkonnaametile vähemalt neli kuud

enne tegevuse kavandatavat lõpetamist või kauplemissüsteemist väljaarvamist põhjustavat

tegevuse muudatust. Kui ettenägematute asjaolude tõttu ei ole väljaarvamise taotluse esitamine

nimetatud ajavaruga võimalik, esitab paikse heiteallika, õhusõiduki käitaja või

laevandusettevõtja väljaarvamise taotluse niipea kui võimalik.

(3) Käitise väljaarvamise taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) käitaja nimi, registrikood, asukoht, tegevusala, kontaktandmed;

2) käitise nimetus ja asukoht;

3) kauplemissüsteemist väljaarvamise päev;

4) käitise tärktunnus kauplemise registris;

5) väljaarvamise põhjus.

(4) Õhusõiduki käitaja väljaarvamise taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) käitaja nimi, registrikood, asukoht, tegevusala, kontaktandmed;

2) kauplemissüsteemist väljaarvamise päev;

3) käitise tärktunnus kauplemise registris;

4) väljaarvamise põhjus.

(5) Laevandusettevõtja väljaarvamise taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) laevandusettevõtte nimi, registrikood, asukoht, tegevusala, kontaktandmed;

2) kauplemissüsteemist väljaarvamise päev;

3) tärktunnus kauplemise registris;

4) väljaarvamise põhjus.

(7) Paikse heiteallika, õhusõiduki käitaja ning laevandusettevõtja esitab heitkoguse aruande

koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega 30 päeva jooksul pärast kauplemissüsteemist

välja arvamist.

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub üldises korras, erandina punktid

Kristen Michal

Minister Keit Kasemets

Kantsler

37

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 4

KAVAND

16.05.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määruse nr 134

„Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise tegevusalade loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 01.12.2016. a määruses nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse

ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määrusega loetletakse:

1) tegevusalad, millel tegutsevad paiksete heitallikate käitajad, õhusõiduki käitajad või

laevandusettevõtjad on kohustatud osalema kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise süsteemis (edaspidi esimene kauplemissüsteem), sealhulgas tegevusalad, millel

tegutsevatel paiksete heiteallikate käitajatel peab olema keskkonnaluba või

keskkonnakompleksluba kauplemissüsteemis osalemiseks (edaspidi esimese

kauplemissüsteemi luba)“;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

(11) Alates 2024. aasta 1. jaanuarist kehtivad atmosfääriõhu kaitse seaduse § 166 lõiked 4, 6 ja

7 ja § 167 ka käitistele, mille tegevusala on kütuste põletamine olmejäätmete põletamise

käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW.“;

3) paragrahv 1 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „biomassi“ tekstiosaga „mis

vastab säästlikkuse kriteeriumitele energiamajanduse korralduse seaduse § 323 järgi ja mis

moodustab üle 95% kasvuhoonegaaside käitise keskmisest koguheitest Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2003/87 artikli 11 lõike 1 teises lõigus toodud perioodil.“;

4) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 2. Paiksete heiteallikate käitajate tegevusalade loetelu

(1) Paiksete heiteallikate käitajatel on kauplemissüsteemis osalemine kohustuslik, kui käitaja

tegutseb ühel või mitmel järgmisel tegevusalal:

1) üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete, välja arvatud ohtlike või

olmejäätmete põletustehaste käitamine (süsinikdioksiid);

2) summaarse nimisoojusvõimsusega üle 20 MW mineraalõlide rafineerimistehaste käitamine

(süsinikdioksiid);

3) koksiahjude käitamine (süsinikdioksiid);

38

4) metallimaagi, sealhulgas sulfiidimaagi särdamis- või paagutamistehaste käitamine

(süsinikdioksiid);

5) võimsusega üle 2,5 tonni tunnis raua või terasetootmise esmase või teisese sulatamise

seadmete, sealhulgas pidevvaluseadmete käitamine (süsinikdioksiid);

6) raudmetallide, sealhulgas ferrosulamite tootmiseks või töötlemiseks üle 20 MW summaarse

nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine (süsinikdioksiid). Töötlemine hõlmab muu

hulgas valtsimispinke, järelsoojendeid, lõõmutusahje, sepikodasid, valukodasid, pindamist ja

dekapeerimist;

7) primaaralumiiniumi või alumiiniumoksiidi tootmine (süsinikdioksiid ja

perfluorosüsivesinikud);

8) alumiiniumi teiseseks tootmiseks üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega

põletusseadmete käitamine (süsinikdioksiid);

9) värviliste metallide tootmiseks või töötlemiseks, sealhulgas sulamite tootmiseks,

puhastamiseks ja valamiseks üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete

käitamine, võttes arvesse kõnealuse tootmisprotsessi kõiki võimsusi, kaasa arvatud kütused

redutseerijatena (süsinikdioksiid).

10) tsemendiklinkri tootmine pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 500 tonni ööpäevas või

teistes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);

11) lubja tootmine või dolomiidi ja magnesiidi kaltsineerimine pöördahjudes või teistes

põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);

12) klaasi, sealhulgas klaaskiudu tootvate käitiste käitamine, kui sulatamisvõimsus on üle

20 tonni päevas (süsinikdioksiid);

13) põletamise teel keraamikatooteid, katusekive, telliseid, tulekindlaid telliseid,

peenkeraamikat või portselani valmistavate käitiste käitamine, kui tootmisvõimsus on üle

75 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);

14) mineraalvilla tootmine isoleermaterjalina, kasutades klaasi, kivi või räbu,

sulatusvõimsusega üle 20 tonni päevas (süsinikdioksiid);

15) kipsi kuivatamine või kaltsineerimine või kipsplaatide ja muude kipstoodete tootmiseks

põletusseadmete käitamine, kui tootmisvõimsus on üle 20 tonni kaltsineeritud kipsi või

kuivatatud teisest kipsi ööpäevas (süsinikdioksiid);

16) paberimassi tootmine puidust või muust kiulisest materjalist (süsinikdioksiid);

17) paberi või papi tootmine võimsusega üle 20 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);

18) tahma tootmiseks, mis hõlmab orgaaniliste ainete, näiteks õlide, tõrvade, krakkimis- ja

destilleerimisjääkide koksistamist, põletusseadmete käitamine, kui tootmisvõimsus on üle

50 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);

19) lämmastikhappe tootmine (süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid);

20) adipiinhappe tootmine (süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid);

21) glüoksaali ja glüoksüülhappe tootmine (süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid);

22) ammoniaagi tootmine (süsinikdioksiid);

23) pakendamata orgaaniliste põhikemikaalide tootmine krakkimise, reformingu, täieliku või

osalise oksüdeerimise või samalaadsete protsesside abil tootmisvõimsusega üle 100 tonni

päevas (süsinikdioksiid);

24) vesiniku (H2) ja sünteesgaasi tootmine tootmisvõimsusega üle 5 tonni päevas

(süsinikdioksiid)

25) naatriumkarbonaadi (Na2CO3) ja naatriumvesinikkarbonaadi (NaHCO3) tootmine

(süsinikdioksiid).

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tegevusaladel tegutsevate käitajate käitistest lähtuva

süsinikdioksiidi kogumiseks ja transportimiseks mööda transporditorustikku maapõues

säilitamise eesmärgil on kauplemissüsteemi luba kohustuslik.

39

(3) Kasvuhoonegaaside transportimisel geoloogiliseks säilitamiseks direktiivi 2009/31/EÜ

kohaselt lubatud säilitamiskohta, välja arvatud heitkogused, mis on hõlmatud käesoleva

direktiivi kohase muu tegevusalaga, on kauplemissüsteemi luba kohustuslik.

(4) Kui üks käitaja tegutseb samal tootmisterritooriumil mitmel käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud tegevusalal, liidetakse nende tegevusalade võimsused kokku.

(5) Paragrahvi 3 lõike 1 viimasest lausest jäetakse välja sõnad “ainult biomassi kasutavaid

tehnilisi üksusi“.

5) paragrahv 4 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 4. Õhusõidukite käitajate tegevusalade loetelu

(1) Kahes eri riigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/959 artikli 25a lõike 3

alusel vastu võetud rakendusakti riikide loetelu kohaselt ning Šveitsi või Ühendkuningriigi ja

artikli 25a lõike 3 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud riikide vahelised lennud ning

artikli 12 lõigete 6 ja 8 ja artikli 28c kohaldamisel kõik muud kahes erinevas kolmandas riigis

asuvate lennuväljade vahel toimuvad lennud, mida sooritavad õhusõiduki käitajad, kes vastavad

kõigile järgmistele tingimustele:

1) õhusõiduki käitajal on mõne liikmesriigi poolt välja antud lennuettevõtja sertifikaat või ta on

registreeritud mõnes liikmesriigis, kaasa arvatud asjaomase liikmesriigi äärepoolseimad

piirkonnad, sõltkonnad ja territooriumid, ning

2) nende õhusõidukite lennud tekitavad alates 1. jaanuarist 2021 üle 10 000 tonni CO2

heitkoguseid aastas, käitades lennukeid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle

5 700 kg, välja arvatud sellised lennud, mille lähte- ja sihtkoht on ühes ja samas liikmesriigis,

kaasa arvatud sama liikmesriigi äärepoolseimad piirkonnad.

(2) Arvesse ei võeta järgmist liiki lendude heitkoguseid:

1) riiklikud lennud;

2) humanitaarabilennud;

3) lennud arstiabi osutamiseks;

4) sõjalised lennud;

5) tuletõrjelennud;

6) lennud, mis eelnevad või järgnevad humanitaarabi-, meditsiinilisele või tuletõrjelennule,

tingimusel, et sellised lennud toimusid sama õhusõidukiga ja sellega oli vaja teha asjaomane

humanitaarabi-, meditsiiniline või tuletõrjetegevus, või tuli õhusõiduk pärast neid tegevusi

ümber paigutada järgmise tegevuse jaoks.

(3) Kauplemissüsteemis osalemine ei ole kohustuslik järgmiste lendude korral:

1) lennud, mida sooritatakse eranditult muu riigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi lähetuses

viibiva valitseva monarhi ja tema lähimate pereliikmete, riigipea, valitsusjuhi ja valitsuse

ministrite transpordiks, kui see on lennuplaanis tõendatud asjakohase staatusega;

2) sõjalennud, mida sooritavad sõjalised õhusõidukid, ning tolli- ja politseitegevusega seotud

lennud;

3) otsingu- ja päästelennud, tuletõrje-, humanitaarabi- ja kiirabilennud asjaomase pädeva

asutuse volitusel;

4) mistahes lennud, mida sooritatakse 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse

konventsiooni II lisas kindlaks määratud visuaallennureeglite järgi;

5) lennud, mille jooksul ei tehtud vahemaandumisi ja mis lõpevad samal lennuväljal, kust

õhusõiduk õhku tõusis;

40

6) õppelennud, mida sooritatakse eranditult lennukijuhi litsentsi omandamise või

lennumeeskonna liikmete hindamise eesmärgil, kui see on lennuplaanis tõendatud asjakohase

staatusega, tingimusel, et lendu ei kasutata reisijate või kauba transpordiks või õhusõidukite

positsioneerimiseks või vedamiseks;

7) lennud, mida sooritatakse eranditult teadusuuringute eesmärgil või õhusõidukite nii õhus kui

ka maa peal kasutatavate seadmete kontrollimiseks, katsetamiseks või sertifitseerimiseks;

8) lennud, mida sooritavad õhusõidukid, mille maksimaalne sertifikaadijärgne stardimass on

alla 5700 kg;

9) lennud, mida sooritatakse seoses nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse

lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele (EÜT L 240, 24.08.1992,

lk 8–14) ette nähtud avaliku teenuse osutamise kohustusega Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 299 lõikes 2 nimetatud äärepoolseimate piirkondade lennuliinidel või sellistel

lennuliinidel, mille maht ei ületa 50 000 istekohta aastas;

10) lennud, mida sooritab ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki käitaja, kelle lendude

arv kolmel järjestikusel neljakuulisel perioodil on vähem kui 243 lendu perioodi kohta või kelle

tekitatud iga-aastane kasvuhoonegaaside heitkogus kokku on alla 10 000 tonni aastas.

Nimetatud erandit ei kohaldata lendudele, mida sooritatakse eranditult Euroopa Liidu

liikmesriigi lähetuses viibiva valitseva monarhi ja tema lähimate pereliikmete, riigipea,

valitsusjuhi ja valitsuse ministrite transpordi eesmärgil;

11) lennud, mida sooritab 1. jaanuarist 2013. a kuni 31. detsembrini 2030. a mitteärilises

lennutegevuses kasutatava õhusõiduki käitaja, kelle lendude tekitatud süsinikdioksiidi

heitkogus kokku on alla 1000 tonni aastas, sh heitkogused, mida tekitavad lennud Šveitsis

asuvatelt lennuväljadelt EMPs asuvatele lennuväljadele ning Ühendkuningriigis asuvatelt

lennuväljadelt EMPs asuvatele lennuväljadele.

(3) Ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki käitaja on õhusõiduki käitaja, kes tasu eest

osutab avalikkusele regulaar- ja mitteregulaarlendude teenust reisijate, kauba või posti veoks.

(4) Enne rahvusvaheline tsiviillennunduse organisatsiooni ülemaailmse turupõhise meetme

kohustuslikku rakendamist kohaldatavad erandid:

1) erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/959 artikli 12 lõikest 3, artikli

14 lõikest 3 ja artiklist 16 loetakse nendes sätetes osutatud nõuded täidetuks ega võeta meetmeid

õhusõiduki käitajate vastu seoses järgmisega:

a) igal kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2026 väljaspool EMPd

asuvate riikide lennuväljadele suunduvate või sealt väljuvate lendude, välja arvatud

Ühendkuningriigi või Šveitsi lennuväljadele suunduvad lennud, kõik heitkogused, arvestades

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/959 artiklis 28b osutatud läbivaatamist;

b) ELi toimimise lepingu artikli 349 tähenduses äärepoolseima piirkonna lennuvälja ja EMP

muu piirkonna lennuvälja vahel igal kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2013 kuni

31. detsembrini 2023 toimunud lendude kõik heitkogused, võttes arvesse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/959 artiklis 28b osutatud läbivaatamist.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/959 artiklite 11a, 12 ja 14

kohaldamisel käsitatakse muude kui käesoleva lõike esimeses punktis osutatud lendude

tõendatud heitkoguseid õhusõiduki käitaja tõendatud heitkogustena.

(6) Erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/959 artikli 3d lõikest 3

vähendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2026 enampakkumisel

müüdavate lubatud heitkoguse ühikute kogust nii, et see oleks kooskõlas liikmesriigile

omistatud lennunduse heitkoguste nende lendude osakaaluga, mille suhtes ei kohaldata

nimetatud artikli punktis 1 sätestatud erandeid.

41

(7) Erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/959 artiklist 3g ei nõuta

õhusõiduki käitajatelt seirekavasid, milles nähakse ette meetmed heitkoguste seireks ja nendest

aruandmiseks seoses lendudega, mille suhtes kohaldatakse artikli 3g punktis 1 sätestatud

erandeid.

(8) Kui õhusõiduki käitaja iga-aastane koguheide on alla 25 000 tonni CO2 või kui õhusõiduki

käitaja iga-aastane koguheide on muude kui nimetatud artikli punktis 1 osutatud lendude puhul

alla 3 000 tonni CO2, käsitatakse erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2023/959 artiklitest 3g, 12, 15 ja 18a seda heidet tõendatud heitkogusena, kui see on kindlaks

määratud väikeheitetekitajatele ette nähtud vahendiga, mis on heaks kiidetud komisjoni

määrusega (EL) nr 606/2010 (*) ja milles kasutatakse Eurocontroli esitatud HKSi tugivahendi

andmeid. Keskkonnaamet võib mitteäriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite

käitajate suhtes rakendada lihtsustatud korda, kui see menetlus tagab samasuguse täpsuse, kui

tagab väikeheitetekitajatele ette nähtud vahend.

(9) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse selliste riikide suhtes, kellega on sõlmitud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/959 artikli 25 või 25a kohane kokkulepe,

järgides sellises kokkuleppes sätestatud tingimusi.

(10) Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/959 artikli 14 lõige 1 kohane aruanne

lennunduse muu kui CO2 heite mõju kohta peab sisaldama nimetatud määruses nimetatud

õhusõidukite tegevusest tulenevat lämmastikoksiidide (NOx), tahmaosakeste ja oksüdeerunud

väävliühendite eraldumisest kütuse põletamisel, samuti veeauru, sealhulgas

kondensatsioonijälgede eraldumise mõju. Seire-, aruandlus- ja kontrolliraamistik peab

sisaldama vähemalt saadaolevaid kolmemõõtmelisi lennutrajektoori andmeid, samuti

õhuniiskust ja -temperatuuri, et tekitada ühe lennu kohta CO2 ekvivalent.

(11) Alates 2024. aasta 1. jaanuarist kehtivad atmosfääriõhu kaitse seaduse § 166 lõiked 4, 6 ja

7 ja § 167 ka õhusõiduki käitajale, kelle lennud tekitavad alates 1. jaanuarist 2021 üle

9 000 tonni CO2 heitkoguseid aastas.“;

6) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

㤠41. Meretranspordi tegevusalade loetelu

(1) Esimesse kauplemissüsteemi kuulumine on kohustuslik Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste

seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123,

19.05.2015, lk 55–76), hõlmatud meretranspordi tegevuse korra, välja arvatud kõnealuse

määruse artikli 2 lõikes 1a nimetatud meretranspordi tegevus.

(2) Esimesse kauplemissüsteemi kuuluvad laevad kogumahutavusega üle 5 000.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 2 lõikega 1b hõlmatud

meretranspordi tegevus ei kuulu kauplemissüsteemi kuni 2026. aasta 31. detsembrini.“

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega hõlmatud meretranspordi heites

arvestatakse kohaldub süsinikdioksiidi ja alates 1. jaanuarist 2026 metaani ja

dilämmastikoksiidi.

42

Atmosfääriõhu kaitse seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 5

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel