Teenistuse korraldamine

Digiallkirjad

34/59

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 20.12.2024

käskkirjaga nr 2027

Lisa 1

Kaitseväe juhataja 26.08.2024 käskkirjaga nr 1379 kinnitatud

„Sõjaväelise väljaõppe eeskirja“ juurde

VÄLJAÕPPE MÕISTED

1. Akadeemiline tund on väljaõppe planeerimiseks ettenähtud ajavahemik. Üks akadeemiline tund vastab 45 minutile õppetööle.

2. Ametikoha kirjeldus on dokument, mis kirjeldab sõjaaja ametikoha rolli üksuses.

3. Baasmoodul on unikaalse koodiga väljaõppe liigendamise osis ÕIS-is Tahvel, mis vastab sisu ja mahu poolest tabelis 1 nimetatud õppekavale või kursusele. Baasmooduleid kasutatakse õppekavade loomisel ja nende sisu muutmine on keelatud.

4. Harjutus. Vt lisa 6.

5. Hindamine on väljaõppeprotsessi osa, mille käigus antakse määratud kriteeriumide alusel hinnang väljaõppeprotsessis osalejale või üksusele. Hindamine võib olla:

7.1. Kujundav hindamine on väljaõppe kestel toimuv hindamine, mille vätel annab väljaõppe läbiviija väljaõppes osalejale jooksvalt tagasisidet, et toetada väljaõppe eesmärgi saavutamist. Kujundav hindamine on üldjuhul sõnaliselt väljendatud ja selle eesmärk on arendada õppureid enne lõplikku ehk kokkuvõtvat hindamist.

7.2. Kokkuvõttev hindamine on lõpliku hinde andmine, mis võib olla:

7.2.1. Eristav ehk näitab väljaõppe eesmärkide saavutamise taset numbrilise hindena vastavalt etteantud hindamiskriteeriumitele, nt 1-5.

7.2.2. Mitteeristav ehk näitab, kas õppija on omandanud teadmised/oskused vähemalt etteantud lävendi tasemel positiivselt või negatiivselt, nt arvestatud või mittearvestatud.

6. Hinnang on hindav arvamus ehk tähelepanekutel või hindamisel põhinev otsustus kellegi või millegi kohta.

7. Kursus. Vt lisa 2.

8. Olukorrateadlikkus on siinse eeskirja tähenduses arusaam, mis tekib keskkonna ja väljaõppeürituste tajumisel koos ajaliste ja ruumiliste seoste mõistmisega nii kindlal ajahetkel kui ka tulevikus. Olukorrateadlikkuse tagamiseks võidakse korraldada ühiseid töökohtumisi, maastiku reket või käsu andmisi jne.

9. Pädevustase on sihtgrupi teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum väljaõppe lõppedes (vt lisa 3 ja lisa 5).

10. Päevik on ÕIS-i Tahvel väljaõppe osis, mis luuakse õppekavas olevate baasmoodulitena sisestatud kursustes teemade alusel tunnijaotusplaani planeerides ning mida kasutatakse õppegrupi väljaõppe planeerimiseks ja õpitulemuste detailsemaks kajastamiseks. Päeviku pealkirja nimetust kuvatakse tunniplaani, mistõttu tuleb väljaõppe planeerija sõnastada see piisavalt informatiivselt, et see annaks edasi tunnisisu ja oleks sihtgrupile informatiivne.

11. Rakenduskava on ÕIS-i Tahvel loodav õppekava osis, millega kaudu seotakse omavahel õppekava koos sellega seotud baasmoodulitena sisestatud kursused väljaõpet läbiviiva struktuurüksusega. Ühe õppekava all võib olla mitu rakenduskava. Rakenduskava lühendiks on reeglina õppekava lühend + läbiviiva üksuse lühend + väljaõppeperioodi aastad (nt Meh_JV_K (KuP) 2024/25).

12. SAT (ingl System Approach to Training) on süsteemne lähenemine väljaõppele, millele tuginedes on üles ehitatud KV väljaõppelahenduste loomine.

13. Teema on rakenduskavas ühte valdkonda või tegevust kokkuvõttev osis, millel on kindel nimetus (näiteks relva töökorda seadmine). Teema kirjeldamisel lisatakse sellele konkreetsed õppevormid ja -mahud akadeemilistes tundides ning vajadusel hindamispõhimõtted. ÕIS-is Tahvel luuakse tunnijaotusplaanis teema(de) alusel päevikud, mis on vajalikud tunnijaotusplaani planeerimisel ja tunniplaani vormistamisel. Teema võib koosneda alateemadest.

13.1. Alateema on teema informatiivne alajaotus (nt relva mittetäielik lahti võtmine ja kokku panemine).

14. Tunnijaotusplaan (edaspidi TJP). Vt lisa 2.

15. Tunniplaan. Vt lisa 2.

16. Võimekirjeldus on dokument, milles on kirjeldatud üksuse võimekus täita teatud ülesandeid ning loob alused üksuse struktuuri ja põhiülesannete koostamiseks. Võimekirjeldus on õppekava loomise alus, kuna kirjeldab lahti nõuded ja tingimused, milles üksus peab väljaõppe tulemusena olema võimeline tegutsema. Võimekirjeldusele tuginedes lisab õppekava koostaja olemasolevate kursuste nimistust võimekirjelduse täitmiseks üksuse õppekavva võimekirjeldust toetavad kursused.

17. Väljaõppe eesmärk määratleb teadmised, oskused, väärtushinnangud ja hoiakud, mille sihtgrupp peab väljaõppes omandama, et olla võimeline täitma ametikoha kirjelduse või võimekirjelduse ülesannetest tulenevaid nõudeid. Väljaõppe eesmärk koosneb ülesande sõnastusest, tingimustest ja standarditest. ÕIS-is Tahvel kasutatakse eesmärgi asemel mõistet õpiväljund.

17.1. Väljaõppe põhieesmärk väljendab tulemust ja vastab küsimusele „mida peab oskama“. Igal väljaõppelahendusel peab olema vähemalt üks põhieesmärk.

17.2. Väljaõppe alaeesmärk väljendab tegevusi ja vastab küsimusele „mida on vaja õppida“. Väljaõppe alaeesmärk tuletatakse põhieesmärgi analüüsi käigus tuvastatud ülesannetest ning sõnastatakse samas formaadis. Alaeesmärkide sõnastamise järel peab nende alla grupeerima teemad ja järjestama need väljaõppe läbiviimise seisukohast vaadatuna loogilisse järjekorda.

18. Väljaõppe varuaeg on väljaõppega seotud tegevused, mis ei oma kirjeldatud väljaõppe eesmärke, kuid mis on vajalikud väljaõppe terviklikuks haldamiseks. Väljaõppe varuaeg koosneb järgmistest komponentidest:

18.1. Reservaeg on väljaõppesse planeeritud või tegevuse ennustatust kiiremal läbiviimisel tekkiv varuaeg täiendavate väljaõppe eesmärkide saavutamiseks. Soovitav on arvestada reservajaks 10% väljaõppeaja kogumahust.

18.2. Aeg muudeks tegevusteks on õppekavas ettenähtud varuaeg, et viia läbi väljaõppega seotud lisategevusi (nt rivistused, võitlustahte tõstmisega seotud tegevused, tähtpäevade tähistamised, rekreatsioon jne). Soovitatav on arvestada muude tegevuste jaoks aega umbes 10% väljaõppeaja kogumahust.

18.3. Aeg varasemate teemade kordamiseks on õppekavas ettenähtud varuaeg, mida kasutatakse väljaõppe eesmärgiga seotud väljaõppelünkade kõrvaldamiseks ja eelnevate teemade kordamiseks või kinnistamiseks. Soovitatav on varasemate teemade kordamiseks arvestada aega umbes 10% väljaõppeaja kogumahust.

19. Väljaõppelahendus on väljaõppe eesmärgi saavutamiseks planeeritud terviklik õppetegevus s.h õppekava, kursus, õppevara jne.

20. Väljaõppeperiood on aeg, mis kulub staabi ja üksuse ettevalmistamisele ning see võib olla pikem kui üks aasta. Väljaõppeperiood jaguneb väljaõppetsükli(te)ks.

21. Väljaõppeprotsess on SAT-mudelist lähtuv väljaõppetegevuste kogum, mille eesmärk on ette valmistada isikuid, staape ja üksuseid neile määratud ülesannete täitmiseks.

22. Väljaõppeprotsessi osalised on:

22.1. väljaõppejuht, kelleks on KVJ, KVJ-i asetäitja, KVJ-i vahetus alluvuses olev struktuuriüksuse ülem (ehk KV peastaabi ülem, diviisi ülem, mereväe ülem, õhuväe ülem, väejuhatuse ülem, KVA ülem, SP ülem, LuK-i ülem) ning väeüksuse ülem (ehk brigaadi ülem, pataljoni ülem, divisjoni ülem, baasi ülem, keskuse ülem, kompanii ülem), konkreetse eesmärgi täitmiseks ajutiselt moodustatud üksuse ülem, sõjaaja üksuse ülem ja KL-i ülem, KL-i peastaabi ülem ning KL-i ülema määratud KL-i struktuurüksuse juht.

22.2. väljaõppe planeerija, kelleks võib olla isik või üksuse staap kui ka teatud väljaõppelahenduse väljatöötamiseks või ettevalmistamiseks moodustatud töögrupp;

22.3. väljaõppe läbiviija, kelleks on kompanii- või patareiülem, kompanii- või patareiülema abi, rühmaülem ja -vanem, kompanii või sellega võrdsustatud allüksuse veebel, instruktor, õppegrupi ülem, õppegrupi vanem, instruktor ehk mingi erioskuse õpetaja, lektor;

22.4. väljaõppes osaleja ehk õppur Siinse eeskirja mõistes ajateenijad, tegevväelased, reservväelased, KL-i tegevliikmed.;

22.5. väljaõppe toetaja, kelleks on vastase jõudude mängijad, vahekohtunikud, hindajad, harjutusvälja teenindav personal, üksuse töökeskkonnaspetsialist, administratiiv-ja personali- ning tagalatoetusega seotud isikud.

23. Väljaõppetase on kursuse (nt jao-, rühma-, kompaniikursuse) lõpus antud hinnang allüksuse/üksuse lahingülesande täitmisele. Hinnatavad lahingülesanded kehtestab struktuuriüksuse ülem (vt siinse eeskirja lisa 1 p 24.1), kes korraldab ka üksuse hindamise.

23.1. Hinnatavad lahingülesanded kehtestatakse üksuse võimekirjelduse alusel.

23.2. Juhul, kui üksus on NATO käsuahelas, siis lähtutakse üksuse hindamisel vastavast hindamisdokumendist.

24. Väljaõppetsükkel on aeg, mis kulub staabi, üksus(t)e või allüksus(t)e ettevalmistamiseks. Väljaõppetsükli kestus sõltub staabi, üksuse või allüksuse väljaõppe-eesmärgist, kuid see ei ole pikem kui üks aasta. Väljaõppetsükkel jaguneb kursusteks.

25. Väljaõppeüritus on selge ja spetsiifilise väljaõppe-eesmärgiga sündmus (nt harjutus, laskeharjutus, lõhkamine, õppus, õppekogunemine, spordiüritus, õppepäev, kursus, sh pilootkursus jne).

26. Väljaõppestrateegia on tegevuskava, mis kombineerib õppetöövormid, -meetodid, -vara ja -keskkonna kindla väljaõppe eesmärgi saavutamiseks.

27. Õppeinfosüsteem Tahvel (edaspidi ÕIS Tahvel) on ajateenija (edaspidi õppur) väljaõppega seotud infovahetuskeskkond, milles toimub väljaõppe andmete kogumine, töötlemine ning säilitamine.

28. Õppekava. Vt lisa 2.

29. Õppekava ja -vara haldamine on tööprotsess, mis hõlmab endas väljaõppega seotud dokumendi (nt õppekava, kursus) või õppevara väljatöötamist, arendamist, ajakohastamist, pilootkursuse korraldamist, kooskõlastamist ja säilitamist ning avalikustamist. Õppekava haldajad on esitatud tabelis 1.

30. Õppevara on materiaalsel või digitaalsel kujul väljaõpet toetav õppematerjal, matkeseade või väljaõppevarustus. Õppematerjal vormistatakse reeglina avalikuks kasutamiseks.

30.1. Materiaalsel kujul olev õppevara on näiteks õpik, töövihik, lüümik, plakat, makett, mudel, mulaaž.

30.2. Digitaalne õppevara on näiteks e-õpikud, õppeotstarbelised videod ja -rakendused, digitaalsed töölehed, veebipõhised testid.

30.3. Matkeseade on füüsiline- või digitaalne vahend (nt sise- või välimatkeseade, arvutipõhine matkeseade, lasermatkeseade, airsoftrelv, enesekaitsetehnikate harjutamiseks kummist nuga On tähistatud selliselt (nt sinise värviga), et see oleks eristatav külmrelvast.), mida võidakse väljaõppes kasutada realistlike tingimuste loomiseks või matkimiseks.

30.4. Väljaõppevarustus on väljaõppeks vajalik asi: nt õppe- ja harjutusmoon (nt paukpadrun, harjutusgranaat), plastikkuuli- ja värvikuulirelv (ingl airsoft, paintball) ning pneumo- ja alakaliibrirelv, harjutusrelv.

31. Õppe- ja hindamismeetod on õpetava ja õppiva poole ühistegevuse viis väljaõppe (ala)eesmärkide saavutamiseks ja väljaõppe korraldamiseks (vt lisa 6). ÕIS-is Tahvel kasutatakse väljaõppe planeerimiseks järgmisi õppe- ja hindamismeetodite nimetusi: arvestus/eksam, e-õpe, harjutus, laskeharjutus, õppus, iseseisev õpe, loeng, praktika, seminar, tagasiside.

32. Õppegrupp on õppekavaga seotud väljaõppes osalejate tegevuse koordineerimiseks mõeldud üksus. ÕIS-is Tahvel kasutatakse mõistet õpperühm. Õppegrupp on seotud õppekavaga ja sellele on ÕIS-is Tahvel unikaalne kood, mis moodustatakse õppekava lühendist, üksuse lühendist, väljaõppeperioodist ning vajadusel numbriline eristus (nt Meh_JVKo_KuP_2024_1R).

33. Õppesuund ehk spetsialiseerumine on õppekavas kasutatav väljaõppe liigitamise osis, mis võimaldab raamistada õppetegevuse kindla valdkonnaga (nt ametikoht, relvaliik vmt).

34. Õppus on sõjaaja ülesannete täitmise harjutamine rahuaja tingimustes. See on kollektiivse väljaõppe kõige keerulisem, kuid samas ka tõhusaim õppe- ja hindamismeetod. Seda kasutatakse peamiselt väljaõppetsükli lõpus erinevate üksuste koostöö harjutamisel ning nende väljaõppetaseme hindamisel. Õppuseks koostatakse kirjalik käsk.

39/59

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 20.12.2024

käskkirjaga nr 2027

Vorm nr 2 lisa 2 punkt 4 juurde

KINNITATUD

KVJ-i volitatud isiku

reg_kpv käskkirjaga nr regist_nr

KURSUSEKAVA

 

Kursuse koodKursuse nimetusKursuse eest vastutav üksus

Kursuse koodi annab J7 kursuse kooskõlastamisel. Ilma koodita kursuse rakendamine on keelatud.Kursuse nimetus väljakirjutatuna.Kursuse kinnitaja

Nõuded kursuse alustamiseksKui kursuse alustamiseks on kehtestatud eeldusnõuded (nt eelduskursus, haridustase vmt).

Kursuse põhieesmärkKursusega taotletav ametikoha kirjelduse või võimekirjeldusega seotud teadmine, oskus, hoiak vms, mille täpsustamiseks kasutatakse ülesannete, tingimuste ja standardite lahti kirjutamist. Lisatakse kursusega seotud olulisemad asjaolud ning läbiviimisega seotud juhised (nt kursuse maht akadeemilistes tundides, kursuse kestus nädalates, pilootkursuse kehtivusaeg, sihtgrupi täpsustused, läbiviimise põhimõtted jmt).

 

Kursuse alaeesmärgidHindamiskriteeriumid Hindamine

1. Kursuse eesmärgiga seotud alaeesmärgi sõnastus.Milliste nõuete või kriteeriumite alusel hinnatakse, et seatud alaeesmärk on saavutatud?Kuidas on alaeesmärgi saavutamise hindamine korraldatud?

2.

 

Kursuse jagunemine

Teema 1 nimetus

(koos teema läbimiseks kasutatavate õppe- ja hindamismeetodite akadeemiliste tundide arvuga)

Arvestus/Eksam X

E-Õpe X

Harjutus X

Iseseisev õpe X

Loeng X

Praktika X

Seminar X

Tagasiside X

Õppus XAlateemad

Teema alateemade kirjeldus ja teema läbiviimisega seotud juhised (10 000 tähemärki).

Teema läbimisega seotud alaeesmärgi ülesannete, tingimuste ja standardite loetelu.Seos alaeesmärgiga

Millis(t)e kursuse alaeesmärgi või alaeesmärkide saavutamisega on teema seotud?

HindamineEristav hindamine / Mitteeristav hindamine / Ei hinnata

sh kokkuvõtva hinde kujunemineKui teema läbimist hinnatakse?

sh hindekriteeriumidMis tingimustel on tulemus sooritatud positiivselt?

Teema 2 nimetus

(koos teema läbimiseks kasutatavate õppe- ja hindamismeetodite akadeemiliste tundide arvuga)

Arvestus/Eksam X

E-Õpe X

Harjutus X

Iseseisev õpe X

Loeng X

Praktika X

Seminar X

Tagasiside X

Õppus XAlateemad

Teema alateemade kirjeldus ja teema läbiviimisega seotud juhised (10 000 tähemärki)

Teema läbimisega seotud alaeesmärgi ülesannete, tingimuste ja standardite loetelu.Seos alaeesmärgiga

Millis(t)e kursuse alaeesmärgi või alaeesmärkide saavutamisega on teema seotud?

HindamineEristav hindamine / Mitteeristav hindamine / Ei hinnata

sh kokkuvõtva hinde kujunemineKui teema läbimist hinnatakse?

sh hindekriteeriumidMis tingimustel on tulemus sooritatud positiivselt?

 

ÕppemeetodidMilliseid õppemeetodeid kursusel kasutatakse?

HindamismeetodidMilliseid hindamismeetodeid kursusel kasutatakse?

Lõimitud teemadMilliste teiste kursuste ja kursuste teemadega on loodav kursus seotud? Loetleda kursusel on läbivaid teemasid.

Kursuse hindamineMitteeristav hindamine / Eristav hindamine.

Kursuse kokkuvõtva hinde kujunemineMilliste põhimõtete ja meetodite alusel viiakse läbi väljaõppes osalejate tervikkursuse hindamine?

NB! Kui kursusel on eristav hindamine, siis tuleb lahti kirjutada iga hinde (1-5) saamise kriteeriumid.

sh lävendMillistel tingimustel on kursus väljaõppes osalenu jaoks sooritatud?

ÕppematerjalidKasutatava õppevara loend

2

KÄSKKIRI

Tallinn 20.12.2024 nr 2027

Sõjaväelise väljaõppe eeskirja muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduse § 6 lg 3, Kaitseväe korralduse seaduse § 24 p 1 ja p 11¹ alusel

1. Muudan Kaitseväe juhataja 26.08.2024 käskkirjaga nr 1379 kinnitatud dokumenti „Sõjaväelise väljaõppe eeskiri" alljärgnevalt:

1.1. teen muudatuse punktis 2 ning sõnastan punkti 2 alljärgnevalt:

„2. Eeskirja lisadega kehtestatakse:

2.1. väljaõppe mõisted (vt lisa 1);

2.2. väljaõppe dokumendid koos vormidega (vt lisa 2);

2.3. ametikoha pädevustasemed (vt lisa 3);

2.4. õppimise valdkonnad ja tasemed (vt lisa 4);

2.5. pädevustasemete samakõlastustabel (vt lisa 5);

2.6. õppemeetodid ja nende valik (vt lisa 6)."

1.2. teen muudatuse alapunktides 5.4.1. ja 5.4.2 ning sõnastan alapunktid 5.4.1. ja 5.4.2. alljärgnevalt:

„5.4.1. Kaitseväe perioodikäsk;“

„5.4.2. struktuuriüksuse perioodikäsk;“

1.3. teen muudatuse lisas 2 punktis 2 ning sõnastan lisa 2 punkti 2 alljärgnevalt:

„2. Kaitseväe perioodikäsk. KVJ-i kirjalik käsk, milles ta teeb alluvatele struktuuriüksustele teatavaks ülesanded vähemalt üheks (1) aastaks.“

1.4. teen muudatuse lisas 2 punktis 8 ning sõnastan lisa 2 punkti 8 alljärgnevalt:

„8. Struktuuriüksuse perioodikäsk. Väljaõppejuhi kirjalik käsk, milles ta teeb alluvatele üksustele/allüksustele teatavaks ülesanded vähemalt üheks (1) aastaks. Käsk koostatakse ja vormistatakse STANAG 2199 (ATP-3.2.2) alusel“;

1.5. teen muudatuse lisas 2 punktis 14 ning sõnastan lisa 2 punkti 14 alljärgnevalt:

„14. Väljaõppe koondkokkuvõte. Väljaõppejuhi (või tema volitatud isiku) kirjalik kokkuvõte talle määratud (nt perioodikäsuga, rahvusvahelise sõjalise operatsioonikäsuga vms) ülesannete täitmisest. Kokkuvõte koostatakse iga kvartali lõpus kehtestatud korra alusel või kästud ajal (nt konkreetse väljaõppeürituse käsuga määratud ajal). Kokkuvõte peab sisaldama väljaõppejuhi hinnangut:

14.1 erinevate väljaõppeürituste väljaõppe eesmärkide täitmisest ja kui see oli määratud siis ka väljaõppetaseme saavutamise kohta;

14.2 väljaõppeks kasutatud lahingu- ja harjutusmoona kulunormide kooskõla väljaõppe eesmärkide saavutamise kohta.

Kirjeldada toimunud üritus(t)e väljaõppe eesmärki või –taset. Juhul, kui väljaõppe eesmärk või –tase jäi saavutamata siis kirjeldada nende mittesaavutamise põhjuseid ja edasisi tegevusi nende saavutamiseks. Lisaks esitada ettepanekuid ja taotlusi väljaõppe paremaks korraldamiseks (sh väljaõppeaja kasutust, lahingu- ja harjutusmoona kulunormide kooskõla väljaõppe eesmärkide saavutamise kohta).“

1.6. eemaldan punkti 20 tabelist 1 „Õppekavade ja kursuste liigid, haldajad ja kinnitajad“ läbivalt sõnad „allüksus või kursus“;

1.7. asendan punkti 20 tabeli 2 „Ülekaitseväelised kursused ja haldajad“ tabeliga alljärgnevas sõnastuses:

"Tabel 2. Ülekaitseväelised kursused ja haldajad

Jrk nrKursused (üld ja eriala)Kursuse haldajaMärkused

1.Sõduri baaskursusKVPS J7 ülem

2.Kehalise võimekuse arendamise kursusKVPS J7 ülem

3.Riigikeelt mitte valdava ajateenija eesti keele kursusKVPS J7 ülem

4.Automaatrelva- ja laskeõppe kursusKVPS J7 ülem

5.Rahvusvahelise sõjalise operatsioonispetsiifiline individuaalkursusKVPS J7 ülem

6.SERE (ingl Survival, Evasion, Resistance and Extraction) A-C kursusedKVPS operatsioonide osakonna (J3) ülemJ3-2

7.Mehitamata (I-II kategooria) õhusõiduki(te) (MÕS) kursus(ed)KVPS analüüsi- ja planeerimisosakonna (APO) ülemvõimeloome

jaoskond

8.Nooremallohvitseri baaskursus KVA ülem

9.Reservohvitseri põhikursusKVA ülem

10.Parameediku erialakursusKVA ülem

11.Laskur-sanitari erialakursusKVA ülem

12.Rahvusvahelise sõjalise operatsioonieelne meditsiinikursusKVA ülem

13.Reservohvitseri spetsialiseerumisega seotud erialakursus(ed)Vastava struktuuri- ja väeüksuse ülem

14.Mootorsõidukijuhi kursusedToetuse väejuhatuse ülem

15.Lahingteenindusüksuste kursusedToetuse väejuhatuse ülemLahingteenindus üksuste kursused ning staabi- ja sideüksuste kursused kooskõlastatakse p 20.2 kohaselt.

16.Staabi- ja sideüksuste kursusedKüberväejuhatuse ülem

“

1.8. asendan punkti 36 juurde kuuluval joonisel 13 läbivalt sõnad „Õppekava eesmärk“ ja „Kursuse eesmärk“ sõnadega „Väljaõppe eesmärk“ ning sõnad „Õppekava alaeesmärk“ ja „Kursuse alaeesmärk“ sõnadega „Väljaõppe alaeesmärk“;

1.9. muudan lisa 2 punkti 14 ja sõnastan selle alljärgnevalt:

„14. Väljaõppe koondkokkuvõte. Väljaõppejuhi (või tema volitatud isiku) kirjalik kokkuvõte talle määratud (nt käsuga vms) ülesannete täitmisest. Kokkuvõte koostatakse iga kvartali lõpus kehtestatud korra alusel või kästud ajal (nt konkreetse väljaõppeürituse käsuga määratud ajal). Kokkuvõte peab sisaldama väljaõppejuhi hinnangut:

14.1. erinevate väljaõppeürituste väljaõppe eesmärkide täitmisest ja kui see oli määratud siis ka väljaõppetaseme saavutamise kohta;

14.2. väljaõppeks kasutatud lahingu- ja harjutusmoona kulunormide kooskõla väljaõppe eesmärkide saavutamise kohta.

Kirjeldada toimunud üritus(t)e väljaõppe eesmärki või -taset. Juhul, kui väljaõppe eesmärk või –tase jäi saavutamata siis kirjeldada nende mittesaavutamise põhjuseid ja edasisi tegevusi nende saavutamiseks. Lisaks esitada ettepanekuid ja taotlusi väljaõppe paremaks korraldamiseks (sh väljaõppeaja kasutust, lahingu- ja harjutusmoona kulunormide kooskõla väljaõppe eesmärkide saavutamise kohta).“

1.10. muudan punkti 17 ja joonist 4 ning sõnastan selle järgnevalt:

„17. Väljaõppe kavandamisel tuleb aega planeerida alljärgnevalt (vt joonis 4):

17.1. Väljaõppe eesmärkide saavutamiseks vajalik aeg. Sellele peab kuluma enamus väljaõppe läbiviimiseks ettenähtud aega, sest see on seotud väljaõppe eesmärkide saavutamisega. Reeglina minimaalselt 70% õppekavas ettenähtud ajast;

17.2. Väljaõppe varuaeg (vt lisa 1). Sellele kuulub väljaõppega eesmärkidega lahti kirjeldamata tegevused, millele kulub umbes 30% õppekavas ettenähtud ajast ning mis koosneb järgmistest osadest:

17.2.1. Aeg varasemate teemade kordamiseks;

17.2.2. Aeg muudeks tegevusteks;

17.2.3. Reservaeg.

Joonis 4. Näide väljaõppeaja planeerimisest“

1.11. täiendan punkti 23 ning sõnastan selle järgnevalt:

„Kui ajakohastamise käigus selgub, et õppekava või kursuse sisu on vaja muuta rohkem kui 1/3 ulatuses võrreldes kehtiva versiooniga, tuleb koostada uus õppekava või kursus ning seda toetav õppevara. Mittekasutatav või sisuliselt aegunud õppekava või kursus tunnistatakse kinnitaja poolt kehtetuks. Alla 1/3 muudatuse korral uut õppekava või kursuse tervikteksti ei kinnitata, vaid muutus vormistatakse käskkirjaga, millele lisatakse muudatuste seletuskiri.“

1.12. asendan lisa 1 „Väljaõppe mõisted“ ning kinnitan selle vastavalt käskkirja lisale 1;

1.13. asendan lisa 2 vormi nr 2 "kursusekava" täitmisjuhiseid ning kinnitan need vastavalt käskkirja lisale 2.

1.14. asendan lisa 6 punktis 2 läbivalt sõna „etapiliselt“ sõnaga „astmeliselt“.

2. Käskkiri avaldada täitmiseks Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate struktuuriüksuste ülematele ja teadmiseks Kaitseliidu ülemale ning Kaitseressursside Ameti peadirektorile.

[ allkirjastatud digitaalselt ]

Andrus Merilo

Kindralmajor

Kaitseväe juhataja