Metsaseaduse muutmise seadus


EELNÕU
14.12.2024
Metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadus

§ 1. Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Metsa majandamine on kestlik, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning loob ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse ning aitab tagada kliimamuutuste mõjude leevendamise ja nendega kohanemise.“
2) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast ja sealsest elustikust.“;

3) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Puu- ja põõsaistandik (edaspidi istandik) käesoleva seaduse tähenduses on mittemetsamaale puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvuala, mis on kantud metsaressursi arvestamise riiklikusse registrisse (edaspidi metsaregister).“;

4) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 3¹ järgmises sõnastuses:

„§ 3¹. Istandiku rajamine ja majandamine“

(1) Mittemetsamaale rajatud või rajatavat istandikku, saab metsaregistrisse kanda, kui see asub maa-alal, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) maa-ala kohta ei ole viimase viie aasta jooksul makstud „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ alusel toetust;
2) maa-ala ei ole Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste esinemisalana või I ja II kategooria kaitsealuste liikide leiukohana;
3) maa-ala või maa-alal asuvat objekti ei ole loodusobjektina kaitse alla võetud;
4) maa-ala ei asu turvasmullal (M, S, R), lammimullal (Ag, AG, AG1, AM), rannikumullal
(Gr, Gr1, Mr), eemaldatud madalsoomullal (TxM) või eemaldatud rabamullal (TxR);
5) maa-ala ei ole väärtuslik maastik või väärtuslik põllumajandusmaa;
6) maa-ala kohta on tehtud inventuur, mille kohaselt ei loetud seda väärtuslikuks püsirohumaaks;
7) maa-ala ei ole drenaaži maa-ala.

(2) Drenaaži maa-alale võib istandiku rajada ja metsaregistrisse kanda, kui Maa- ja Ruumiamet on andnud kooskõlastuse, et istandik ei kahjusta drenaaži ning istandiku rajamise tulemusena ei ole takistatud maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine.

(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist rajatud istandiku võib metsaregistrisse kanda, kui istandik paikneb maa-alal, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele, seal kasvavate puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate istandikuks sobivate maa-alade ruumiandmed määrab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Kui isik soovib istandiku rajada maa-alale, mille kohta ei ole tehtud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud inventuuri, peab ta tellima eksperdilt hindamise, mis kinnitab, et maa-alal puuduvad väärtusliku püsirohumaa tunnused.

(6) Istandike majandamisel ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud nõudeid metsa majandamise kohta.

(7) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) istandiku registreerimise;
2) maa-ala väärtusliku püsirohumaa tunnustele vastavuse hindamise korra ja nõuded eksperdile;
3) istandiku rajamise, kasvatada lubatud puuliigid ja kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad;
4) istandiku majandamise täpsemad nõuded.“;

5) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa ja sealse elustiku suhtes.“;

6) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa ja sealse elustiku ning metsaregistris registreeritud istandiku suhtes.“;

7) paragrahvi 6 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja lauseosa „ning selleks metsandust käsitleva valdkonna arengukava“;

8) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) kliimamuutuste leevendamiseks ja kohanemiseks vajalike tegevuste koordineerimine.“;

9) paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse lauseosa „erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks moodustatud sihtasutusele“ lauseosaga „erametsanduse arendamise ja toetamisega tegelevale sihtasutusele“;

10) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1)  Riik peab metsanduses oma ülesannete täitmiseks arvestust metsade paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ning kasutamise üle ning istandike paiknemise, puuliikide ja pindala üle metsaregistris.“;

12) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 10¹ järgmises sõnastuses:
„§ 10¹. Metsandusalane õppe- ning teadus- ja arendustegevus

(1) Kui metsandusalase õppe- ning teadus- ja arendustegevuse tegemiseks on vajalik kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest, esitab tegevust läbi viiv või tegevust koordineeriv kutseõppe- või teadus- ja arendusasutus Keskkonnaametile taotluse, milles on kirjeldatud õppe või uurimistöö kohta järgmised andmed:
1) töö eesmärk, erisused kehtestatud nõuetest ja nende erisuste rakendamise põhjendus;
2) planeeritavate tegevuste kirjeldus ja töö metoodika;
3) tegevuse algusaeg ja orienteeruv lõpptähtaeg;
4) õppetöö või uuritava ala täpne asukoht.

(2) Keskkonnaamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluses nimetatud tegevusteks loa andmisest põhjendatud juhtudel keelduda.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada metsa majandamise eeskirjas erisusi kutseõppe või teadus- ja arendusasutustele metsa majandamiseks õppe-, teadus- ja arendustegevuse eesmärgil ning seada täiendavad nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud teadus- ja õppetöö erisuste taotlemiseks, rakendamiseks ja hindamiseks.“;

13) paragrahvi 11 lõige 4¹ muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4¹) Metsa inventeeritakse ülepinnalise takseerimisega või statistilise valikmeetodiga. Metsa inventeerimise andmed, välja arvatud statistilise valikmeetodiga saadud andmed, kehtivad kümme aastat inventeerimise kuupäevast arvates. Metsaregistrisse kantavad inventeerimisandmed ei tohi olla vanemad kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui eraldise pindala on muutunud kuni 10% selle ruumiandmete muutmise tõttu.“;

14) paragrahvi 122 lõike 51 punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid kalendriaasta jooksul vähemalt kolmel metsaregistrisse kandmiseks esitatud metsaeraldisel määral, mis ületab metsa korraldamise juhendiga metsakorraldustööde täpsusele seatud veapiire vähemalt kahekordselt;“
15) paragrahvi 13 punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) on rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid kalendriaasta jooksul vähemalt kuuel metsaregistrisse kandmiseks esitatud metsaeraldisel määral, mis ületab metsa korraldamise juhendiga metsakorraldustööde täpsusele seatud veapiire vähemalt kahekordselt;“

16) paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) metsa majandatakse püsimetsana;
5) mets asub Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste esinemisalal.“;

17) paragrahvi 28 lõike 4 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „mille hulka kuulub kuni nelja meetri laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit“;

18) paragrahvi 28 lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) kujundusraie, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks kaitsekorralduskava, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava, elupaiga tegevuskava kohaselt või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks või Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel puittaimede eemaldamiseks elupaiga tegevuskava kohaselt.“;

19) paragrahvi 28 lõige 8 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:
„Riigimetsa majandaja võib püsimetsana majandamisel lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule lähtuda §-s 43¹ püsimetsa majandamisele sätestatud tingimustest.“;

20) paragrahvi 28 lõige 82 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(82) Püsimetsana majandamine käesoleva seaduse tähenduses on metsa majandamise viis, millega kujundatakse ja hoitakse struktuurilt, liigiliselt ja vanuseliselt mitmekesist puistut ning kus raiutud või välja langenud puud asenduvad või asendatakse kasvukohale looduslikult omaste puuliikidega.“;

21) paragrahvi 28 lõige 10 täiendatakse pärast sõna „tase” lauseosaga järgmiselt: „välja arvatud raie tegemisel kutseõppeasutuse läbiviidava õppe käigus;“

22) paragrahvi 29 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja lauseosa „ühe aasta jooksul raie algusest arvates“;

23) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud, vähemalt 15 esimese rinde elusat puud hektari kohta, kuid mitte vähem kui tüvepuidu kogumahuga kümme tihumeetrit hektari kohta.“

24) paragrahvi 29 lõike 11 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo, sambliku, siirdesoo, madalsoo, lodu ja raba kasvukohatüübis raielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit;“;

25) paragrahvi 29 lõike 11 punkt 2¹ tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 29 lõike 11 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„3) käesoleva lõike punktis 2 nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui viis hektarit;
4) erinevates kasvukohatüüpides asuva raielangi pindala olla suurem kui viis hektarit, arvestades käesoleva lõike punktis 2 sätestatud piiranguid.“;

27) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 31¹ järgmises sõnastuses:
„§ 31¹. Trassiraie

(1) Trassiraie on raie, mille hulka kuulub kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva või mõne muu varem raadatud ala puhastamine puudest või puittaimestikust, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit.

(2) Kui trassiraie laius on üle nelja meetri, esitatakse trassi hooldamiseks või kaitsevööndiga ehitise korral ehitise ja selle kaitsevööndi korrashoiuks õigusaktidest tulenev kehtiv projekt, hoolduskava või muu dokument.“;

28) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Raadamine on raie või muu tegevus, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.”;

29) paragrahvi 32 lõige 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.;

30) paragrahvi 32 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) õigusaktidest tuleneva kehtiva projekti või muu dokumendi alusel, mis on aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks.“;
31) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel kehtiva planeeringu kohaselt või Vabariigi Valitsuse loal;“;

32) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:
„(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse luba ei ole vajalik lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul, kui riigimetsa valitseja on Kaitseministeerium.“;

33) paragrahvi 37 lõike 6 punktist 3 jäetakse välja sõnad „kinnistu ja“;

34) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1)  Raieõiguse või metsamaterjali ostja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud vormi kohase teatise. Teatist ei pea esitama, kui ostetakse kuni 20 tihumeetrit metsamaterjali aastas.“;

35) paragrahvi 38 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „müügi- või“;

36) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Metsamaterjali turule laskmisel on müüja või tema volitatud esindaja kohustatud järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus
(EL) nr 995/2010.“;

37) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud muu tegevuse kohta, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.”;

38) paragrahvi 41 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga või“;

39) paragrahvi 41 lõikest 8¹ jäetakse teisest lausest välja lauseosa „või e-kirjaga“;

40) paragrahvi 41 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Metsaomanik võib teha raiet 24 kuu jooksul pärast metsateatise või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Uuendusraie või raadamise korral võib raiet või käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud muud tegevust alustada, kui metsateatise registreerimisest metsaregistris on möödunud kümme päeva või kui metsakaitseekspertiisi akt on registreeritud metsaregistris. Kümne päeva möödumist ei pea ootama elutähtsa teenuse tagamise, inimese tervisele ja varale ohtlike puude eemaldamise eesmärgil ning Riigikaitseseaduses sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra välja kuulutamisel.“;
41) paragrahvi 41 lõikes 13² asendatakse arv 12 arvuga 24;

42) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 134 järgmises sõnastuses:
„(134) Metsaomanik või tema esindaja on kohustatud kahe kuu jooksul teavitama Keskkonnaametit kavandatud raie lõpetamisest või esitama pärast raie lõpetamist kahe kuu jooksul uued inventeerimisandmed raiutud metsaosa kohta. Käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse raie lõppenuks, kui on lõpetatud tööd, mis on loetletud § 28 lõike 1 punktides 1-3.“;
43) paragrahvi 43 lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 43 lõige 3¹ tunnistatakse kehtetuks;

45) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses;
„(7¹) Riigimetsa Majandamise Keskus arvestab valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud omaniku ootustes nimetatud eesmärkidega.“;



46) seaduse 6. jao 1. peatükki täiendatakse §-ga 43¹ järgmises sõnastuses:
„§ 43¹. Püsimetsana majandamine riigimetsas

(1) Püsimetsana majandamiseks märgitakse püsimetsana majandatav ala metsaregistrisse riigimetsa majandaja ettepanekul.
(2) Riigimetsas võib püsimetsana majandamise eesmärgil pärast puistu seemnekandvuse ea saavutamist raiuda valikraiega 30 aasta jooksul kuni 0,2 ha häiludena maksimaalselt 30 % eraldise või püsimetsana märgitud ala pindalast.
(3) Püsimetsas säilitatakse säilikpuud või säilikpuude grupid alaliselt vähemalt 10%-l pindalast.
(4) Häiludes ja häilude vahelist ala võib hooldada valgustus- ja harvendusraiega käesoleva seaduse alusel kehtestatud metsa majandamise eeskirja §-s 6 sätestatud nõudeid järgides.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud tingimused kehtivad valikraiele riigimetsas väljaspool kaitstavaid loodusobjekte.

47) paragrahvi 45 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Valdkonna eest vastutav minister määrab Riigimetsa Majandamise Keskusele järgneva viie aasta uuendusraie pindala, sealhulgas männikute, kuusikute, kaasikute ja haavikute pindala puuliikide viisi, arvestades käesoleva seaduse § 11 lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud metsa raiemahu arvutamise metoodikat.“;

48) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:
„(5¹) Valdkonna eest vastutav minister võib muuta käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud uuendusraie pindala, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) uuendusraie pindala arvutamise aluseks oleva metsa pindala on muutunud vähemalt 15%;
2) uuendusraie pindala arvutamise aluseks olevas metsas on tuvastatud ulatuslik metsakahjustus;
3) kui käesoleva seaduse § 45 lõike 5 alusel määratud uuendusraie pindala ei võimalda täita käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või muid riigipoolseid kohustusi.“;

49) paragrahvi 45 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

50) paragrahvi 49 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Nõukogu on kaheksaliikmeline.“;

51) paragrahvi 49 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

52) paragrahvi 49 lõike 7 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

53) paragrahvi 49 lõike 7 punktid 12 ja 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„12) vara kasutusse andmise otsustamine käesolevas seaduses nimetatud juhul;
13) riigi esindajana eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise otsustamine.“;

54) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vara võõrandamise otsustab RMK juhatus.“;

55) paragrahvi 68 lõikes 2 asendatakse arv 3200 arvuga 150 000;

56) paragrahvi 69 lõikes 2 asendatakse arv 3200 arvuga 50 000;

57) paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse arv 2000 arvuga 50 000.

58) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 80¹ järgmises sõnastuses:
„§-ga 80¹. Järelhindamine püsimetsana majandamisele riigimetsas

Kliimaministeerium analüüsib hiljemalt 2030. aasta 1. jaanuariks püsimetsana majandamise eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju riigimetsa majandamisele ning esitab vajaduse korral ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.

§ 2. Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduse § 81 lõike 5 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse punktid 14, 25 ja 26 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse punktid 4, 6 ja 11 jõustuvad 2026. aasta 1. juulil.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus…………..2025. a



Metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte

Metsaseaduse (edaspidi MS) muutmise eesmärk on ühtlustada riiklike arengukavade koostamise põhimõtted, vähendada raiealade suurust sh ka kasvukohatüübist lähtuvalt, edendada puu- ja põõsaistandike (edaspidi istandikud) rajamist ning püsimetsandust ja elurikkuse kaitset ning ajakohastada metsakorraldust reguleerivaid sätteid. Muudatusega kehtestatakse juriidilistele isikutele uued trahvimäärad ning uue põhimõttena lisatakse ka kohustus teavitada metsateatise alusel tehtud raietöödest. Mitmete muudatuste eesmärk on vähendada ühelt poolt riigiasutuste töökoormust, kuid teisalt ka inimeste/ettevõtete halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Metsaseaduse muudatused valmistasid ette Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre ([email protected]), metsaosakonna nõunikud Maret Parv (tehnilised muudatused, püsimetsandus, raadamine; [email protected]), Rauno Reinberg (puu- ja põõsaistandikud; [email protected]), metsaosakonna peaspetsialistid Epp Kikas (puu- ja põõsaistandikud; [email protected]) ja Arvi Toss (püsimetsandus, raadamine; [email protected]), kliimaministri teadusnõunik Aveliina Helm ([email protected]), Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri metsaosakondade spetsialistid, Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov (õigusanalüüs; [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 rakendamisega.

Eelnõu metsanduse arengukava ja metsateatise alusel tehtava raie teavitust käsitlev osa on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20271 punktidega 5.2.2 ja 5.2.5.
Eelnõukohase seadusega muudetakse metsaseaduse redaktsiooni RT I, 05.01.2024, 4.

Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõus sätestatud muudatused tehakse eesmärgiga:
1) tagada kestlik metsandus, keskkonnahoidlik maakasutus, metsaelustiku kaitse, suurem ühiskondlik ja isiklik kasu metsadest, teadus-arendustegevuse soodustamine, keskkonnakahjude vähendamine;
2) riigiasustuste töökoormuse vähendamine ja asjaajamise efektiivsuse suurendamine;
3) inimeste/ettevõtete halduskoormuse vähendamine;
4) väiksemad haldusesisesed ümberkorraldused.

Eesmärkide täitmiseks teeme järgnevat.
1) Regulatsioon istandike rajamiseks ja majandamiseks. Kehtestatakse tingimused, mille alusel saab maa-ala kanda metsaregistrisse istandikuna. Istandike rajamine ja hooldamine erineb tavalisest metsamaa majandamisest, mistõttu on vajalik selge õiguslik raamistik.
2) Püsimetsanduse edendamine riigimetsas. Riigimetsa majandusmetsas luuakse võimalus hakata metsa vanuselist struktuuri valikraietega mitmekesistama juba enne raieküpsuse saavutamist. Püsimetsandus on metsa majandamise viis, millega kujundatakse ja hoitakse struktuurilt, liigiliselt ja vanuseliselt mitmekesist puistut ning kus vanad puud ja puude tukad on alati olemas.
3) Säilikpuude arvu suurendamine lageraielankidel. Suurendatakse säilikpuude hulka ja mahtu, et tagada metsamaastike mitmekesisus ning soodustada metsaelustikule vajalike tingimuste säilimist ja ruumilist järjepidevust.
4) Lageraielangi pindala vähendamine. Madalsoo, lodu, siirdesoo ja raba kasvukohatüübi metsades piiratakse lageraielangi maksimaalset pindala kahe hektariga. Muudatus aitab kaitsta õrnu soomuldasid, soodustada alade taastumist ning vähendada keskkonnatingimuste ja veerežiimi järskude muutuste mõju. Muudes kasvukohatüüpides viiakse lageraielangi maksimaalne pindala seitsmelt hektarilt viiele hektarile. Väiksemad raielangid toetavad metsaelustiku taastumist, aitavad säilitada elupaikade sidusust ning metsamaastiku mitmekesisust.
5) Kujundusraied poollooduslikel kooslustel. Võimaldatakse Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikel kooslustel puittaimede eemaldamist kujundusraietega vastavalt elupaiga tegevuskavale. Poollooduslikud kooslused ehk pärandniidud on Eesti liigirohkeimate ja haruldasemate ökosüstemide seas, nad kuuluvad ka loodusdirektiivi I lisa elupaikade hulka ning nende taastamise ja kaitse kohustus tuleneb rahvusvahelistest looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja taastamist käsitlevatest konventsioonidest.
6) Õppe ja teadustöö soodustamine. Kehtestatakse regulatsioon, mis võimaldab Keskkonnaameti loal kalduda kõrvale metsaseaduses sätestatust, et toetada metsandusalast õppe-, teadus- ja arendustegevust.
7) Metsaregistri arendamine. Metsaregistrisse saab edaspidi esitada metsa inventeerimisandmeid eraldisepõhiselt. Registrisse lisatakse istandike asukoha, puuliigi ja pindala info ning luuakse võimalus tähistada püsimetsanduses majandatavad puistud riigimetsas.
8) Ajakohastatakse juriidilistele isikutele kehtivaid trahvimäärasid. Juriidiliste isikute maksimaalset rahatrahvi suurendatakse, kuna praegu kehtivad määrad (2000–3200 eurot) ei ole enam mõjusad arvestades 18 aasta jooksul toimunud sissetulekute ja elukalliduse kasvu. Trahvid peavad vastama karistusõiguse põhimõttele, et rikkumine ei tasuks end ära.
9) Raie teavitamiskohustus. Metsaomanikud peavad pärast raiete tegemist teavitama Keskkonnaametit tööde lõpetamisest. Kuna alates 2024. aasta 1. juulist kehtib metsateatis 24 kuud, on tööde tegemiseks rohkem aega. Riigil on aga vajalik igal aastal saada ülevaade raiete asukohtadest ja ulatusest kasvuhoonegaaside prognooside koostamiseks.

Arvestades Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 5, ei koostatud enne seaduseelnõu ja seletuskirja väljatöötamist eelnõu vajaduse kooskõlastamiseks ja õiguslike valikute selgitamiseks väljatöötamiskavatsust. Muudatustega ei kaasne sellist olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju, mis oleks vajanud eraldi väljatöötamiskavatsuse koostamist.


3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohane seadus koosneb kolmest paragrahvist. Esimeses paragrahvis käsitletakse metsaseaduse muudatusi ja teises keskkonnatasude seaduse muudatust. Paragrahv 3 on jõustumisnorm, milles sätestatakse jõustumise erisused.

Punktiga 1 täiendatakse metsaseaduse eesmärki § 2 lõikes 2 tingituna vajadusest muutunud ja kiirelt muutuvate kliimaoludega arvestamiseks, kliimamuutuste mõjude leevendamiseks ja metsade kliimamuutustega kohanemiseks, mida varasemalt ei ole osatud seadusloomes ette näha ega arvesse võtta.

Punktiga 2 täpsustatakse metsa definitsiooni § 3 lõikes 1. Mets on terviklik ökosüsteem, mille lahutamatuks osaks on ka teised liigirühmad (bakterid, seened jm), mitte ainult loomastik ja taimestik. Seetõttu on asjakohane kasutada nende asemel mõistet „elustik“, mis hõlmab laiemalt metsadega seotud ja neile iseloomulikke elustikurühmasid ja liike.

Punktiga 3 täpsustatakse § 3 lõikes 4 istandiku määratlust, kõrvaldades senised tingimused, mis puudutasid istandikes puude ja põõsaste regulaarset seadut ja ühevanuselisena majandamist. Praegune määratlus ei ole ennast õigustanud, kuna erinevad puuliigid uuenevad sageli istandikes ka looduslikult, mistõttu ei saa puhul rääkida regulaarse seaduga või ühevanuselisest majandamisest. Näiteks hübriidhaavikud paljunevad hästi juurevõsudest, kased aga seemnetest. Muudatus võimaldab istandikke rajada ja hooldada sihipäraselt, näiteks puidu mahu, kvaliteedi või eriliste omadustega toodangu saamiseks, ilma et neile tulevikus kehtiks metsaseaduse piirangud.

Mõiste „intensiivne kasvatamine“ viitab istandike rajamisele ja majandamisele peamiselt puidutootmise eesmärgil. Istandikke hooldatakse selle saavutamiseks õigeaegsete ning puistu kvaliteeti ja jämeduskasvu parandavate harvendusraietega ja muude võtetega.

Edaspidi loetakse istandikeks ainult need alad, mis on kantud riiklikusse metsaregistrisse. Metsaregistris registreeritud istandike kohta kehtestatakse metsaseadusest erinevad nõuded nende majandamisele.

Muudatus on vajalik, kuna praeguse regulatsiooni kohaselt muutub mittemetsamaale rajatud istandik metsamaaks, kui seal kasvab puittaimestik, mis vastab metsaseaduse § 3 lõike 2 punktile 2. Kehtiva metsaseaduse (§ 3 lg-te 3 ja 4) järgi puudub võimalus, et alasid käsitletaks kuni raieni istandikena. Hetkel kaardistatakse istandikena rajatud alad puude kasvades keskkonnaministri 20.12.2013. a määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ § 27 lg 4 ja § 29 lg 2 p 1 alusel Eesti topograafia andmekogus (ETAK) metsana ning kantakse metsamaa kõlvikuna maakatastri kõlvikukaardile..
ETAK-i andmete uuendamine toimub aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise (ALS) alusel (laiatarbe sõnakasutuses lidarandmed) automaatkandena maakatastris (minu.kataster.ee). ETAK-il puudub menetluskeskkond ning praegune andmehõive metoodika ei võimalda lidarandmete põhjal eristada istandiku alasid metsast.

Muudatuse põhjal on vaja täiendada keskkonnaministri 28.08.2017. a määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 32) 2., 3. ja 6. peatükki. Istandike reguleerimise on ministeerium ette näinud juba eraldiseisvana „Metsanduse arengukavas aastani 2030“ ja selle eesmärk on luua õigusraamistik istandike ja lühikese raieringiga puistute kasvatamise reguleerimiseks.

Muudatuste üldeesmärgiks on toetada metsanduse jätkusuutlikkust ja keskkonnahoidlikku maakasutust.

Punktiga 4 täiendatakse seadust §-ga 3¹ (Istandiku rajamine ja majandamine). Lõikes 1 määratakse, milliseid alasid saab kanda metsaregistrisse istandikuna. Istandike rajamine ja hooldus on võrreldes muu metsamaa kasutusega erinev, mistõttu on sätestatud tingimused alale, mida saab metsaregistrisse kanda istandikuna. Toidujulgeoleku tagamiseks ei ole lubatud istandikke rajada aktiivses kasutuses olevale põllumaale, mistõttu on määratud tingimus, et maa-ala kohta ei ole viimase viie aasta jooksul makstud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel toetust (lg 1 p 1).

Poollooduslikele kooslustele ehk pärandniitudele ei ole istandikke lubatud rajada, sest nende koosluste soodsa seisundi saavutamiseks on vaja tänaseks säilinud alasid hoida avatuna ning soosida elurikkust edendavat majandamist (lg 1 p 2). Samuti ei või istandikke rajada Eesti looduse infosüsteemi kantud I ja II kategooria kaitsealuste liikide leiukohtadesse (lg 1 p 3) ning välistatakse maa-alad, mis on loodusobjektina kaitse alla võetud kuna nende alade eesmärk on säilitada sealseid ökosüsteeme ja maastikke.

Istandikud ning nende rajamiseks ja hoolduseks vajalikud tegevused võivad mõjutada veerežiimi ja muldade seisundit soomuldade puhul. Seetõttu on eelnõukohaselt piiratud istandike rajamine mittemetsamaal väljaspool soomuldasid (turvasmullad, lammimullad) ja rannikumuldasid paiknevate aladega (lg 1 p 4). Väheste teadmiste tõttu istandike pikemaajalisest keskkonnamõjust nii istandiku alale kui ka ümbritsevale maastikule, ei ole võimalik ka nende rajamine ammendatud turbakarjääridesse.

Istandikku ei saa rajada ka maa-alale, mis on väärtuslik põllumajandusmaa või väärtuslikul maastik (lg 1 p 5). Eesti toidu varustuskindluse tagamisel on oluline tagada võimalikult suures ulatuses kõrgema viljelusväärtusega põllumajandusmaa ehk väärtusliku põllumajandusmaa säilimine põllumajanduslikuks tegevuseks. Väärtusliku põllumaa ning väärtusliku maastiku puhul on tegemist maakonnaplaneeringus märgitud aladega, mis on kõrge mullaboniteediga.

Väärtuslikud püsirohumaad (lg 1 p 6) on kõrge loodusväärtusega alad, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused kõrgema liigirikkuse kujunemiseks. Seetõttu on seatud tingimuseks, et istandiku saab rajada kui maa-alale, mida ei ole (läbi viidud inventuuri kohaselt) loetud väärtuslikuks püsirohumaaks.

Väärtuslikele püsirohumaadele on iseloomulik pikemaajalisem põllumajandusliku uuendamise puudumine ning seetõttu taastuv looduslik niidutaimestik, mis on tuvastatav indikaatorliikide abil. Looduslikud niidud, pikaajalised püsirohumaad ja pärandniidud on põllumajandusmaastikus elurikkuse allikad ehk tuumalad, mis pakuvad toitumis-, paljunemis-, pesitsus-, elu-, talvitumis- ja varjepaiku väga paljudele liikidele. Nendelt aladelt saavad kasulikud organismid levida edasi agro-ökosüsteemidesse ja pakkuda põllumajandusele vajalikke looduse hüvesid (ökosüsteemiteenuseid) nagu näiteks tolmeldamine ja looduslik kahjuritõrje. Niidualasid on võrreldes teiste ökosüsteemidega Eesti maastikes väga vähe säilinud, seetõttu ei tohiks neil lasta võsastuda, teha neile istandikke või metsastada. Väärtuslikel püsirohumaadel tuleks soosida ekstensiivset karjatamist või niitmist.

Alustatud on väärtuslike püsirohumaade inventuuridega. Väärtuslike püsirohumaade inventeerimise metoodika on välja töötatud Tartu ülikoolis Life IP projekti „Loodusrikas Eesti“ raames. Inventeerija peab vastavalt metoodikale täitma väärtuslike püsirohumaade inventeerimise ankeedi ja andma iga põllu kohta hinnangu, kas on või ei ole tegemist väärtusliku püsirohumaaga. Aastatel 2024-2027 viib väärtuslike püsirohumaade inventuure läbi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel Pärandkoosluste Kaitse Ühing (edaspidi PKÜ). Inventeeritud ja väärtuslikeks tunnistatud alad kantakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis väärtuslike püsirohumaade kaardikihile.

Inventuuri võib teha ka eksperthinnangu alusel (lg 5), kui ala ei ole veel inventeeritud ja väärtuslikuks püsirohumaaks tunnistatud. Täpsemad nõuded kehtestatakse määrusega. See tagab, et kõik maaomanikud, kes soovivad maid hinnata, saaksid seda teha ning maa-alade hindamine toimuks ühtse metoodikaga. Maa-alade hindajaks ei oleks ainult PKÜ, kaasata saaks ka teisi eksperte, samuti saaks jätkata maa-alade hindamisega, kui eespool nimetatud lepingu alusel tehtav inventuur lõpeb.

Määrusega kehtestatakse maa-alade hindamise metoodika ja nõuded eksperdile. Metoodika aluseks on Tartu Ülikoolis Life IP projekti „Loodusrikas Eesti“ raames väljatöötatud metoodika, mida on täiendatud tuginedes senisele inventeerimispraktikale.

Kuna mitmete omanike maal võivad paikneda maaparandussüsteemid, siis ei tohi kavandatav istandik kahjusta ka drenaaži ning peab säilima maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine (lg 1 p 7). Kui isik soovib istandiku rajada drenaaži maa-alale, mis ei ole punkti 7 alusel määratud istandikuks sobivaks maa-alaks, võib istanduse rajada siis, kui maa-ala istandiku rajamiseks sobivuse on eelnevalt kooskõlastanud Maa- ja Ruumiamet. Ehk istandiku rajamise tulemusena ei ole takistatud maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine.

Lõige 3 sätestab tingimused olukorra jaoks, kus istandik on juba rajatud enne seaduse muudatuse jõustumist. Juba rajatud istandiku saab metsaregistrisse kanda juhul, kui ala vastab lõikes 1 sätestatud tunnustele, puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa-ala ei ole kantud maakatastrisse metsamaana. Kui puude keskmine vanus ületab 10 aastat või ala on juba kantud metsamaana metsaregistrisse, siis see tähendab, et sellel alal kehtivad juba metsaseaduse sätted ning tuleb lähtuda metsaseaduses metsa majandamise kohta sätestatust.

Lõige 4 on volitusnorm, millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus määrata istandikeks sobivad alad. Sobivate alade kohta luuakse metsaregistri juurde eraldi kaardikiht, milles on arvestatud juba seaduses toodud piirangutega. Seda tehakse eesmärgiga, et maaomanikel oleks lihtsam aru saada, kas tema omandis olevale maa alale saaks istandiku rajada. Kaardikihi loomisel kasutatakse PRIA põllumassiivide, Põllumajandus- ja toiduameti kaardirakendust maaparandussüsteemide alade kohta, planeeringute kaardikihte (vääruslik põllmaa, vääruslik maastik), Teadmuskeskuse kaardikihti, et välistada väärtuslikud püsirohumaad, Keskkonnaagentuuri EELISe kaardikihti kaitsealuste alade ja kaitsealuste liikide kohta.

Lõikega 5 antakse isikule võimalus tellida eksperdilt hindamine olukorras, kus maa-alal puuduvad või on muutunud lõikes 1 sätestatud tunnused, et hinnata maa-ala sobivust istandiku rajamiseks. Eksperthinnangu andmise täpsemad nõuded kehtestatakse määrusega.

Ekspertidena saab kasutada valdkonnas tegutsevaid konsulente või riigiasutuste spetsialiste, kellel on vastav puutumus. Erasektoris tegutsevate ekspertide hinnangu kulu tuleb kanda isikul, kes eksperthinnangu tellib.

Lõike 6 kohaselt täpsustatakse, et istandiku rajamisel ja majandamisel ei rakendata metsaseaduses ja metsa majandamise eeskirjas sätestatud nõudeid metsa majandamisele (küpsusvanused ja -rinnasdiameetrid, uuendamine kohustus jms). Lisaks ei võimalda metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirja nõuete rakendamine istandikele neid sihtotstarbeliselt majandada. Seega ei ole metsaseadusest tulenevate piirangute rakendamine istandiku olemuse ja seal valitsevate tingimuste (vähene puuliikide variatsioon, mulla suurem toitainete sisaldus võrreldes metsamaaga jms) tõttu põhjendatud ega sobiv.

Istandikes rakendatakse spetsiaalseid tehnoloogiaid (raievõtteid) kogu puistu eluea vältel, et saavutada nendes kiirem jämeduskasv. Maksimaalse toodangu saavutamiseks valitakse puuliigi põhjal optimaalne istutustihedus. Vajaduse korral kasutatakse puuliigi ja kasvukoha mullaliigi järgi puutuhka või orgaanilisi ja mineraalväetisi arvestusega, et keskkonnaohutuse tagamiseks kasutatav kogus kindlal kasvukohal ei ületa väetamist käsitlevates õigusaktides esitatud väärtuseid ning regulatsioone. Samuti võib istandike hooldamine vajada teistsugust lähenemist kui metsaseadusega reguleeritud tavametsade majandamine. Näiteks puidu maksimaalselt efektiivseks kasvuks vajalike valgustingimuste saavutamiseks on üldjuhul vajalik harvendusraie tegemine selliselt, et puistu esimese rinde rinnaspindala jääb väiksemaks metsaseaduse alusel kehtestatud alammäärast (MS § 31 lg 2). Istandike majandamise täpsemad nõuded kehtestatakse määrusega.

Lõikes 7 asuva volitusnormi alusel kehtestatakse istandike rajamisele, kasvatamisele ja majandamisele eraldi nõuded. Määruses sätestatakse konkreetsed nõuded ja juhised istandike kohta. Kasutada lubatud puuliigid ja kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad ning istandike majandamise viisid, mis hõlmavad nii istandike rajamist, väetamist, hooldamist kui ka raieid. Lisaks võib hõlmata istandiku hooldamine ka kahjurite ja haiguste tõrjet ning keskkonnanõuete järgimist. Määruses kirjeldatakse ka alused, millised toimingud tuleb teha, et alasid metsaregistrisse istandikuna kanda.

Mitmed huvirühmad on teinud ettepaneku mõningal määral lubada istandikes väetiste kasutamist. Eesti Maaülikool, tuginedes oma tänastele teadustöödele, leiab, et mineraalväetiste kasutamine istandiku rajamisel aitab puud kiiremini välja rohukonkurentsist. Viimane aitaks vähendada istutamise stressi ning tagaks ökosüsteemi positiivse süsiniku bilansi kiiremini. Samuti ollakse seisukohal, et iga-aastane väetamine ei ole majanduslikult tasuv ning hakkab vähendama ka puidu kvaliteeti. Mistõttu nende hinnangul piisab ühest korrast, mida tehtaks teisel aastal pärast istutamist. Vahetult istutamisel ei ole mõtet mineraalväetisi kasutada, sest puudel on pungad kinni. Seetõttu on kavas täpsemad nõuded sätestada määruses, tuginedes uuringute tulemustele.

Istandiku omanikul peab olema õigus otsustada istandiku lõpetamise üle. Pärast istandiku lõppraiet peab saama maaomanik valida, kas rajada uus istandik või võtta maa kasutusele muul otstarbel. Istandik on kavandatud intensiivse majandamise eesmärgil ning seda hoitakse kogu majandustsükli vältel istandikuna. Istandiku struktuur, puuliikide koosseis ja majandamisviisid erinevad loodusmetsast. Kuna istandik ei muutu aja jooksul loodusmetsaks, ei hakka sellele ka tulevikus kohalduma metsaseaduses sätestatud piirangud, mis on ette nähtud metsamaale. Istandiku staatust saab muuta ainult maaomaniku algatusel, muutes maa kasutusotstarvet vastavalt seadusandlusele.

Kui tulevikus peaks maaomanikul tekkima vajadus (tagasi) muuta metsa istandiku aluse maa kasutuse otstarvet põllumajandusmaaks, siis on see võimalik. Juhul kui soov on hiljem maakasustust muuta rohumaaks või liha- ja piimaveise laudaks, siis tuleb silmas pidada, et EL raadamisvabade toodete määruse (EL) 2023/1115 kohaselt ei ole lubatud viia ELi turule või eksportida veiseid ja neist saadud asjaomased tooteid metsamaalt, mille maakasutust on hiljuti muudetud põllumajandusmaaks.

Eesti Maaülikooli poolt on läbi viidud erinevaid istandikke puudutavaid uuringuid kasvukiiruse ja produktsiooni, mullaviljakuse, elurikkuse, kahjustajate jm kohta. Uuringud on leitavad Eesti maaülikooli kodulehelt.

Punktidega 5 ja 6 muudetakse § 4 lõikega 1 seaduse kohaldamise sätet tulenevalt punkti 2 muudatustest, millega täpsustatakse metsa mõistet, ja istandikega seotud sätteid (vt p-d 3 ja 4).
Punkti 6 jõustumisaeg on 1.juuli 2026.

Punkti 7 muudatuse kohaselt jääb edaspidi riigi ülesandeks metsanduses muu hulgas metsanduse suunamine, mida on kavas ellu viia läbi metsanduspoliitika aluste uuendamise. Muudatus on seotud punktis 10 toodud muudatusega, millega tunnistatakse kehtetuks § 7 sätestatud valdkonna arengukava koostamise sätted.

Punktiga 8 lisatakse § 6 lõikele 1 punkt 8, millega täiendatakse riigi ülesannete loetelu metsanduses, kuna metsanduse roll kasvab nii kliimamuutuste leevendamisel kui ka kasvab vajadus tagada metsade kohanemine muutustega.

Punkti 9 puhul on tegemist tehnilise muudatusega. Kehtiva metsaseaduse kohaselt võib Kliimaministeerium volitada metsaseaduses sätestatud erametsanduse toetuste haldamise ülesande erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks moodustatud sihtasutusele. Varem mõeldi selle sihtasutuse all Erametsakeskust, kuid nüüdseks on see liidetud KIK-ga. Kuna KIK-il on ka muid ülesandeid lisaks erametsanduse arendamise ja toetamise, siis on sõnastust korrigeeritud ning sõna „moodustatud“ on asendatud lauseosaga „erametsanduse arendamise ja toetamisega tegeleva sihtasutusega“.

Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks metsaseaduse § 7, milles on sätestatud kohustus koostada metsanduse arengukava kümneks aastaks. Arvestades metsanduse pikka vaadet, on kümneaastane arengukava valdkonnale liialt lühike perspektiiv, mistõttu on mõistlik loobuda sellisest kohustusest. Samuti on metsanduse arengukava koostamise kohustuse puhul tegemist erandiga riiklike strateegiliste dokumentide koostamise põhimõtetest ning selleks, et ühtlustada riigi planeerimisprotsessi, on mõistlik loobuda vaid ühele valdkonnale keskenduva arengukava koostamisest. Selleks, et riiklikul tasandil otsustada jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtted ja valdkonna pikk vaade, uuendatakse 11.06.1997 aastal Riigikogus vastu võetud Eesti metsapoliitika põhimõtteid, sealhulgas saab kaaluda sihi seadmist majandusmetsade tagavara säilitamisele pikas perspektiivis.

Punktiga 11 täiendatakse § 9 lõikes 1 metsaregistris peetavate alade nimekirja. Edaspidi kantakse metsaregistrisse, lisaks metsa kohta käivatele andmetele, ka istandike asukoha, puuliigi ning pindala info.

Punktiga 12 täiendatakse metsaseaduse 2. peatükki §-ga 10¹, millega reguleeritakse metsandusalase õppe ning teadus- ja arendustegevuse tegemist juhul, kui on põhjendatud vajadus kalduda kõrvale metsaseaduses sätestatust. Teadus- ja arendustegevuse tegevuse läbiviimisesse peab olema hõlmatud teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses või kutseõpet läbi viiv asutus kutseõppeasutuse seaduse tähenduses. Kui tegevuseks on vajalik katsetada erinevaid metsamajanduslikke või muid võtteid, mis erinevad metsaseaduses metsa majandamise kohta sätestatud tingimustest, tuleb uuritava ala kohta esitada Keskkonnaametile taotlus erisuse rakendamiseks. Taotlus sisaldab töö eesmärgi kirjeldust, erisuste rakendamise erisusi ja nende põhjendust, planeeritavate tegevuste kirjeldamist ja töö läbiviimise metoodikat, tegevuste algusaega ja orienteeruvat lõpptähtaega ning uuritavate alade asukohta või õppetöö läbiviimise kohta. Laiemad erisused metsa majandamiseks õppe- ning teadus- ja arendustegevus eesmärgil on võimalik sätestada ka metsa majandamise eeskirjaga. Samuti on metsa majandamise eeskirjaga võimalik täpsustada, erisuste taotlemise korda. Muudatus annab võimaluse ka erasektoril valdkonna arendamise eesmärgil lihtsamalt investeeringuid teha, mis on üks riigiüleseid eesmärke „Eesti 2035“2 kohaselt.
Põhjendatud juhtudel on Keskkonnaametil õigus taotluses kirjeldatud tegevusteks loa andmisest keelduda. Keeldumise aluseks võib olla eelkõige olukord, kus taotlusest ei selgu töö tegemise eesmärk, erisuste rakendamise vajalikkus ja meetodid ei ole piisavalt põhjendatud või on põhjendatud kahtlus, et taotluses kirjeldatud tegevused võivad ohustada ümbritsevat looduskeskkonda, sealhulgas elurikkust, veerežiimi või pinnase seisundit. Lisaks võib keeldumise aluseks olla puudulik dokumentatsioon, esitatud andmete ebakõlad või risk, et kavandatud tegevused ei vasta kehtivatele õigusaktidele ja keskkonnahoiu põhimõtetele.

Punktiga 13 muudetakse § 11 lõikes 4¹ metsakorralduse põhimõtet. Edaspidi on võimalik esitada metsa inventeerimisandmeid ka eraldise kaupa, mitte kogu katastri või majandamisüksuse kaupa.

Eraldis on üksus, mida majandatakse ühtse tervikuna. Siiani on eraldisepõhist metsakorraldust kasutanud RMK. Õigusselguse huvides peab see võimalus laienema ka erasektorile. Loobudes metsa inventeerimisest katastri- või majandusüksuse kaupa, on metsaomanikel võimalik järjepidevalt oma metsa andmeid uuendada ning vähendada samas metsakorraldusega seotud kulutusi. Keskkonnaametil võib eraldisepõhisele inventeerimisele üleminek koormust vähendada, eriti metsauuendusekspertiiside välitööde arvelt. Järelevalvet on samuti seeläbi võimalik efektiivsemaks muuta, sest info raiutud metsaeraldiste kohta jõuab metsaregistrisse kiiremini kui uued inventeerimisandmed praeguse korra järgi.

Metsa korraldamine katastri- või majandamisüksuse kaupa ei anna paraku piisavalt täpset ülevaadet Eesti metsaressursist ja selle seisundist, sest ligikaudu 23% erametsade inventeerimisandmetest on vanemad kui kümme aastat ning inventeerimisandmeteta katastriüksusi on ligikaudu 11%. Selle on tinginud asjaolu, et metsakorraldus on kohustuslik eeldus ja teatud tingimustel (MS § 11 lg 4²) ainult metsade majandamiseks, mistõttu ei saa nõuda metsaomanikelt, et nad oma katastriüksustele inventeerimise telliksid. Kehtiva korra kohaselt ei uuendata erametsa andmeid metsaregistris pärast raieid või muid tehtud töid (nt istutamine, valgustusraie), mistõttu on metsaregistri andmestik küllaltki staatiline. Et metsaregistri andmed oleksid ajakohasemad, luuakse võimalus esitada uued inventeerimisandmed eraldise põhjal.

Üleriigilise metsastatistika puhuks inventeeritakse metsa statistilise valikmeetodiga ning sellega on tagatud ülevaade metsaressursist tervikuna. Samas sättes on sätestatud inventeerimisandmete kehtivus, et see oleks kooskõlas tegelikkusega. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud erinevate planeeringutega (taristu, riigikaitse jms), mille käigus muudetakse maa (metsamaa) sihtotstarvet ja mitte alati kogu metsaeraldise ulatuses. Seetõttu on tarvis lubada äralõigete puhul kanda registrisse inventeerimisandmeid, mis on vanemad kui üks aasta, kui muudetakse ainult kaardiandmeid. Samas on see seotud ka eraldisepõhisele metsakorraldusele üleminekuga, sest raiepiirid võivad erineda esialgu määratud eraldise piiridest (nt ei raiuta kogu eraldist).

Oluline on aga otsustada ruumiandmete muutmisel pindala muutuse maksimaalne piir, sest metsas ei ole ühegi eraldise kogu pind ühesugune ning äralõige võib moonutada alles jääva eraldise kirjeldust. Eraldise pindala muutmisest on 10% määraks valitud seetõttu, et üldjuhul metsa korraldamise juhendi järgi lubatavad veapiirid on 10% ning kontrollsüsteemi arendada on lihtsam, kui arvutada eraldise piiripunktide asukoha erinevust.

Uus lähenemine hoiab kokku riigi kulusid, kuna ei ole vaja muuta andmeid metsa olemi kohta, vaid ainult eraldise pindala/kuju ja seetõttu ei tule Keskkonnaagentuuril teha välitöid, et kontrollida eraldise kirjelduse vastavust looduses. Seetõttu on tarvis täpsustada ka inventeerimisandmete kehtivuse algusaega, et ei saaks samu, esialgsete välitöödega kogutud andmeid lõputult esitada.

Praegu kehtivad inventeerimisandmed kümme aastat alates registrisse kandmisest, kuid planeeritava muudatuse järgi hakkab kümneaastane ajaarvestus inventeerimisandmete välitööde tegemise kuupäevast. Ehk olukorras, kus uuesti inventeeritud eraldis muudab kõrval olevate eraldise piire (pindala on muutunud kuni 10 %), ei ole vajalik kõrval olevat eraldist uuesti inventeerida. Neile jäävad kehtima välitööde andmed, mis on kogutud viimase inventeerimisega.

Punktidega 14 ja 15 täpsustatakse metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise sätteid. Kuna metsaseaduse muudatustega antakse võimalus inventeerida metsa eraldise kaupa, mitte ilmtingimata katastriüksuse kaupa, siis muutuks praeguse sõnastuse järgi nii metsakorraldajate kui metsakorraldusettevõtete rikkumiste üle arvestuse pidamine ülimalt keeruliseks.

Kehtiva seaduse kohaselt on lubatud metsakorraldajal eksida alla 20% juhtudest. Edaspidi oleks eksimuse piiriks rikkumine vähemalt kolmel (tegevusloa puhul vähemalt kuuel) metsaregistrisse kandmiseks esitatud metsaeraldisel. Seetõttu on vajalik edaspidi panna rohkem rõhku metsakorraldustööde kvaliteedile.

Punktiga 16 täiendatakse § 25 lõiget 2 punktidega 4 ja 5. Punkti 4 lisamisega sätestatakse, et püsimetsana majandamisel ei ole metsauuendusvõtete rakendamine kohustuslik, kuna eesmärk on lasta metsal kujuneda võimalikult looduslähedaselt. Samas, et oleks tagatud ka metsa uuenemine, on metsaomanikul endiselt võimalus kasutada erinevaid uuendamisvõtteid, kui ta seda soovib.

Punkti 5 lisamisega ei ole kohustuslik rakendada metsauuendamise võtteid Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikel koosluste esinemisaladel. Kui metsamaal taastatakse poollooduslik kooslus, näiteks puisniit, siis metsa uuendamise kohustuse nõue läheb vastuollu poollooduslikele kooslustele omase struktuuri ja toimimise nõuetega.

Punktiga 17 jäetakse § 28 lõige 4 punktis 4 alles vaid sõna „trassiraie“ ning trassiraiele seatud tingimused sätestatakse §-s 31¹ (vt p 26).

Punktiga 18 lisatakse § 28 lõike 4 punktis 6 sätestatud dokumentide loetellu elupaiga tegevuskava, mille alusel on lubatud teha kujundusraiet.

Dokumentide loetelu laiendatakse, et vältida juba ühes dokumendis määratud elupaiga ulatuse ja taastamise ning majandamistingimuste korduvat määramist teises dokumendis. Näiteks, kui elupaiga tegevuskava kaudu on määratud kaitstaval loodusobjektil elupaiga ulatus ning tingimused, siis edaspidi ei ole vaja sellele alale teha kaitstava ala kaitsekorralduskava. Kehtiva sätte alusel on vaja igale hoiualale koostada alapõhine kaitsekorralduskava, kuigi sisuline vajadus võis olla kaetud ka elupaigapõhise tegevuskavaga. Samuti lisatakse võimalus eemaldada kujundusraiega väljaspool kaitstavaid loodusobjekte Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikelt kooslustelt puittaimed elupaiga tegevuskava järgi. Eesmärk on anda maaomanikele võimalus taastada infosüsteemis märgitud poollooduslikke kooslusi ka väljaspool kaitstavaid alasid.

Muudatus on kooskõlas ELi raadamismäärusega (Euroopa Komisjoni juhend määruse rakendamiseks3). Poollooduslike koosluste taastamine ei kuulu ELi raadamismääruse järgi raadamise alla. Poollooduslikud kooslused kuuluvad loodusdirektiivi I lisa elupaikade hulka ning nende taastamise ja kaitse kohustus tuleneb rahvusvahelistest looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja taastamist käsitlevatest konventsioonidest.

Punktiga 19 reguleeritakse § 28 lõikes 8 antakse riigimetsa majandajale võimalus püsimetsana majandamisel lisaks kehtivale seadusele lähtuda ka §-s 43¹ püsimetsa majandamisele sätestatud tingimustest. Püsimetsana majandamise edukaks rakendamiseks ja laiemaks levikuks on asjakohane koguda lisateadmisi ja jagada saadud kogemusi optimaalseimate püsimetsanduse võtete kohta erinevates kasvukohatüüpides ja eri keskkonnatingimuste korral. Eesti tingimustes on välja toodud (Hardi Tullus, 2019, MAK juhtkogu ülevaade), et kõige paremad võimalused valikraiete abil püsimetsana majandamiseks on juba olemasolevates erivanuselistes ja mitmerindelistes metsades, talumetsades ja väikemetsaomanikel, teede ja ehitistega liigestatud metsades, kaitse- ja hoiufunktsiooniga metsades, ranniku-männikutes, loo-aladel ja metsastunud puisniitudel ning hall-lepikutes.

Kuna avaliku konsultatsiooni käigus laekus palju ettepanekuid mitte muuta olemasolevaid püsimetsana majandamise sätteid, siis selleks, et minna edasi ettevaatlikumalt ja lisateadmisi kogudes, antakse riigimetsa majandajale lisaks võimalus kasutada punktis 46 toodud tingimusi püsimetsana majandamisel.

Punktiga 20 täpsustatakse püsimetsana majandamise definitsiooni. Püsimetsana majandamine käesoleva seaduse tähenduses on metsa majandamise viis, millega kujundatakse ja hoitakse struktuurilt, liigiliselt ja vanuseliselt mitmekesist puistut ning kus raiutud või välja langenud puud asenduvad või asendatakse kasvukohale looduslikult omaste puuliikidega. Puistu uueneb eelistatult loodusliku uuenduse teel, kuid vajadusel kombineerides istutust või külvi. Püsimetsana majandamiseks kujundatakse ja hooldatakse metsa valikraiega. Kuna maa-ala on püsivalt kaetud metsaga, on sellel majandamisviisil ökoloogilisi ja keskkonnaalaseid aga ka sotsiaalseid eeliseid: metsade sidususe hoidmine, stabiilsem mikrokliima, soodsam mõju metsaelustikule, suurem esteetiline atraktiivsus ja sobivus rekreatiivseteks tegevusteks.

Punktiga 21 täiendatakse § 28 lõiget 10. Metsaseaduse § 28 lg 10 sätestab, et raie tegemisel harvesteriga peab selle operaatorile olema kutseseaduses ja selle alusel sätestatud korras antud harvesteri-operaatori kutse 4. tase. Kuna õppetöö käigus on õpilastel (kellel viidatud kutset veel ei ole) vaja õppida harvesteriga töötamist, sh teha metsaseaduse mõttes raiet, on vajalik teha vastav muudatus ka seadusesse.

Punktiga 22 jäetakse § 29 lõikest 1 välja tekstiosa, mis puudutab lageraie tegemise aega, sest metsateatise kehtivus on seaduse jõustumisel 24 kuud metsaregistris registreerimisest alates, mis annab rohkem aega (varasemalt 12 kuud) raie tegemiseks. Ka ei ole teiste raiete puhul eraldi välja toodud perioodi, mis aja jooksul tuleb raied teha, mistõttu ei ole mõistlik seda rakendada ka lageraiete korral.

Punktiga 23 muudetakse säilikpuude jätmise nõudeid, et need oleksid paremas vastavuses teadustöödes leitud tulemustega, mis viitavad vajadusele lageraielankidel säilikpuude hulka suurendada, aitaksid kaasa metsamaastike mitmekesisuse tagamisele ning soodustaksid metsaelustikule vajalike tingimuste järjepidevust ja ruumilist katvust. Muudatus on võrreldav juba RMK poolt välja töötatud ja kasutusse võetud praktikaga, kus peamise mõõdikuna kasutatakse säilikpuude arvu ning säilikpuid säilitatakse rohkem gruppidena. Säilikpuud on esimese rinde elusad puud, mis vastavalt metsa majandamise eeskirjas sätestatule esindavad erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puid. Eelistatud on kõvalehtpuud, männid ja haavad, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puud (metsa majandamise eeskiri § 13 lg 2) . Eelnõukohase muudatusena tuleb igale hektarile jätta vähemalt 15 esimese rinde suuremat elusat puud, kuid tüvepuidu kogumahuna mitte vähem kui 10 tihumeetrit.

Säilikpuude jätmise korral on soovituslik need võimalusel jätta gruppidena, seejuures jätta parimaks tulemuslikkuseks grupis alles ka teise rinde puud, kuivanud puud, tüükad ja põõsad. Kuna alusmetsa puhastamine tehakse enne raiet, on oluline, et töö tegijal oleks teada milline grupp puid jäetakse säilikpuudeks ja kus alusmetsa puhastamine jätta tegemata.

Punktiga 24 täiendatakse lõike sõnastust kasvukohatüüpidega milles on lageraie ülempiiriks kaks hektarit. Tegu on kas väga kuivade ja õhukesemullaliste või märgadel soomuldadel asuvate kasvukohatüüpidega. Loometsade (leesikaloo, kastikuloo ja lubikaloo kasvukohatüübid) ning nõmmemetsade sambliku kasvukohatüübi puhul kehtis kahe hektari lageraie ülempiir ka seni, kuna kuivade ja õhukesemullaliste kasvukohtade raiestikel on taasmetsastamine väga keeruline, muld kuivab suvel läbi, temperatuur mulla pinnal võib tõusta väga kõrgele. Rohusoometsades (madalsoo ja lodu kasvukohatüübid) ning samblasoometsades (siirdesoo ja raba kasvukohatüüp) kehtis seni lageraielangil viie hektari piirang. Langi suuruse kahe hektariga piiramise eesmärgiks on õrnade soomuldade kaitse, alade parem uuenemine ja keskkonnatingimuste ja veerežiimi äkilise muutuse mõju vähendamine turvasmuldadele ja metsade alustaimestikule tingimustes, kus kevadised põuad ja suvised kuumalained on sagenemas. Muudatuse sotsiaalmajanduslik mõju on üsna piiratud, kuna antud kasvukohatüüpide puhul ei ole tegu majanduslikult väga aktiivses kasutuses olevate metsaaladega. Muudatusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Muudatus laieneb neile teatistele, mis esitatakse pärast kavandatud muudatuse jõustumist.

Punktidega 25 ja 26 vähendatakse mitme eraldise piires paikneva lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele. Seni kehtinud langi piirang lubab teatud kasvukohatüübist sõltuvate eranditega teha mitme eraldise piires asuvat lageraiet kuni seitsmel hektaril. Muudatusega vähendatakse maksimaalset lageraielangi pindala viiele hektarile ning jäetakse välja erand kasvukohatüüpidele, kus oli lubatud kuni viie hektari suurused lageraied. Kaotatakse võimalus raiuda suuremaid kui viiehektarisi lanke, isegi kui need jäävad ühe metsaeraldise piiresse.

Muudatus on vajalik, kuna metsandusega seotud rahulolu-uuringud4 on välja toonud, et lageraie ning lageraiealade suured pindalad on üks probleemkohti. Olulisimad riskitegurid lageraielankide suurenemisel ja koondumisel on tormirisk, uuenemisrisk ja ajutine soostumine liigniiskete muldade puhul. Raiestiku suur pindala ja laius (> 200 m) võimendavad ebasobivaid mikroklimaatilisi tingimusi, mis kahjustavad noori puittaimi või takistavad puutaimede teket, ja seeläbi pikendavad ka uuenemisprotsessi. Eriti võimendub see liigniisketes kasvukohtades ning ka väga kuivades kasvukohtades, kus näiteks viimaste aastate põuad on kohati kahjustanud metsauuendust. Eesti hemiboreaalsetes metsades on enamlevinud looduslikeks häiringuteks väikesepinnalised häilud, mida väiksemad lageraielangid võimaldavad metsamajandamisel rohkem jäljendada. Teemale on viidatud ka veel vastu võtmata metsanduse arengukavas, milles on ühe tegevussuunana välja toodud, et metsaraiete ruumilisel planeerimisel välditakse suurte lagedate alade koondumist, et tagada metsaosade suurem sidusus ja metsaliikidele sobivam maastik.

Muudatusel ei ole tagasiulatuvat mõju. See tähendab, et kui seaduse jõustumise ajal on kehtiv metsateatis, mis lubab raiuda mitme eraldisega langil seitse hektarit, siis säilib see õigus kuni loa realiseerimiseni. Muudatus laieneb neile teatistele, mis esitatakse pärast kavandatud muudatuse jõustumist.

Punktiga 27 täiendatakse seadust §-ga 31¹, kus avatakse täpsemalt trassiraie mõiste sisu. Muuhulgas täpsustatakse millistel juhtudel on trassiraie tegemiseks tarvis lisadokumente. Kehtiva seaduse kohaselt kuulub trassiraie hulka kuni nelja meetri laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit. Eelnõukohase muudatusega lisatakse trassiraie hulka ka varem raadatud ala puhastamine puudest või puittaimestikust, sest trassiraie on mingi kindla maa-ala hooldamine, mitte metsakasvatuslik võte ega ka raadamine.

Kui trassiraie laius ületab nelja meetrit, siis on vajalik trassi hooldamiseks või kaitsevööndiga ehitise korral ehitise ja selle kaitsevööndi korrashoiuks esitada Keskkonnaametile õigusaktidest tulenev kehtiv projekt, hoolduskava või muu dokument. Nii on ka võimalik turustada hooldatud aladelt saadavat puitu hõlpsamalt, sest tegemist ei ole raadamisega metsaseaduse tähenduses.

Punktiga 28 muudetakse raadamise mõistet § 32 lõikes 1 selliselt, et oleks üheselt aru saada, et raadamine on maa kasutusotstarbe muutumine, millele võib eelneda ka mõni muu tegevus kui raie. Seetõttu on raadamine iga tegevus (nt kändude juurimine, maa puittaimestikust puhastamine) mis on tehtud eesmärgiga muuta maa kasutusotstarvet ja mille tulemusena ei saa kasutada maad metsana või metsa kasvatamiseks. Raadamise mõiste täpsustamise eesmärgiks on muuhulgas vältida olukorda, kus eelnevalt tehtud lageraiele järgneb raadamine põhjendusega, et puid seal enam ei kasva. Raadamisel on pikaajaline ja oluline mõju metsandusele, elurikkusele ning süsiniku sidumisele ning kasvuhoonegaaside arvestusele.

Punkti 29 muudatus on seotud punkti 28 muudatusega, mille kohaselt juba raadatud alade hooldamist ei käsitleta raadamisena, vaid trassiraiena.

Punkti 30 muudatusega korrigeeritakse punkti 4 sõnastust kuna paragrahvi 32 lõikesse 2 jääb alles üks punkt ja sõna “muu” ei ole enam punktis 4 vajalik.

Punktidega 31 ja 32 täpsustatakse § 36 sätteid, mis käsitlevad Kaitseministeeriumile kuuluvat metsamaad, et kiirendada riigimetsas väljaõppe korraldamise protsesse (väljaõppe korraldamiseks ei ole vaja taotleda Vabariigi Valitsuse luba), vähendada bürokraatiat ja Vabariigi Valitsuse koormust.

Punkti 31 muudatus on tingitud relvaseaduse § 85 lõikes 3¹ sätestatust, mille kohaselt on võimalik asutada harjutusväli planeerimismenetlust läbimata. Sellistel juhtudel on õigus väljaõpetamiseks kasutada riigimetsa Vabariigi Valitsus loal.

Punkti 32 muudetakse, et Kaitsevägi saaks oma ülesannete täitmiseks (alalise väljaõppe korraldamiseks) väljaspool harjutusvälja Kaitseministeeriumi valitsemisele kuuluvat riigimetsa kasutada, kui selleks tekib vajadus ja kui sellega ei tekitata metsakahjustusi. Tegemist on väikese mõjuga muudatustega, mis lihtsustavad ning kiirendavad Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevust. Tegemist on maadega, mis kuuluvad Kaitseministeeriumile ning tavaliselt on planeeringud juba kehtestatud.

Punktiga 33 jäetakse § 37 lõike 6 punktist 3 välja sõna „kinnistu“, sest katastriüksuse number on piisav kinnistu, sh selle numbri tuvastamiseks. Mõju on väike, sest muudatus toob kaasa marginaalse arenduskulu IT-süsteemides.

Punktidega 34 ja 35 jäetakse §-st 38 lõikest 1 ja 2 välja müüja kohustus esitada Maksu- ja Tolliametile raieõiguse või metsamaterjali müümise teatis, sest tegemist on dubleeriva aruandlusega. Kuigi raieõiguse või metsamaterjali müüjaid on palju, on tegemist väikese mõjuga muudatusega. Ühtlasi vähendatakse muudatusega bürokraatiat.

Ostjale jääb kohustus alles, kuna see on oluline ja väärtuslik info füüsiliste isikute metsamüügi tehingute tulude kindlakstegemisel. Seda infot kasutatakse ka tuludeklaratsioonide eeltäitmisel.

Punktiga 36 täiendatakse § 38 lõikega 3.
Lõike 3 eesmärk on teavitada metsamaterjali müüjat või tema volitatud esindajat, et metsamaterjali turule laskmisel peab järgima EL raadamise määrust5, mis võeti vastu 31. mail 2023 a. EL raadamise määruse järgi ei tohi ettevõtjad ja füüsilised isikud metsamaterjali turule lasta ega eksportida enne, kui on esitatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioon. Ettevõtjad, kes on artiklis 8 osutatud hoolsuskohustuse täitmise käigus jõudnud järeldusele, et metsamaterjal vastab artiklile 3, teevad pädevatele asutustele kättesaadavaks enne metsamaterjali turule laskmist või eksportimist hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni nimetatud määruse artiklis 33 osutatud infosüsteemi kaudu.

Pädev asutus metsamaterjali osas on Keskkonnaamet, kellel on võimalik saada antud infosüsteemi kaudu operatiivset infot juba realiseeritud (hiljuti raiutud või raiutavate) metsateatiste ja sealt turule toodava metsamaterjali kohta. Nimetatud lahendus lähtub andmete ühekordsete esitamise põhimõttest ja seega ei peaks metsaomanik täiendavalt andmeid esitama pädevale asutusele. EL raadamise määruse artikli 16 kohaselt on pädeval asutusel kontrollimise kohustus oma territooriumil, kas liidus asuvad ettevõtjad ja kauplejad täidavad määruse nõudeid.

Kõikide EUDR määruse lisas I loetletud toodete kohta, mis viiakse turule, tehakse turul kättesaadavaks või eksporditakse, tuleb esitada Euroopa Komisjoni EL infosüsteemi TRACES NT hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioon. Deklaratsiooniga kinnitab turuosaline, et ta on täitnud oma hoolsuskohustust (artikkel 8) ning puit on toodetud ilma metsa põllumaaks raadamata ja metsa degradeerimata (põlismetsa või looduslikult uueneva metsa muutmine istandikuks või muuks metsamaaks, või põlismetsa muutmine istutatud metsaks). Register võimaldab ettevõtjatel, kauplejatel ja nende esindajatel koostada elektroonilisi hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioone ja esitada need asjaomastele asutustele tõendamaks, et nende tooted ei põhjusta raadamist kooskõlas raadamist käsitleva määrusega. Alates 6. novembrist 2024 saavad ettevõtjad, sealhulgas metsaomanikud end infosüsteemis registreerida. Infosüsteem on kättesaadav siin: https://eudr.webcloud.ec.europa.eu/tracesnt/login. Registreerimisprotsessi on üksikasjalikult selgitatud kasutusjuhendis The Deforestation Due Diligence Registry - European Commission

Punktiga 37 täiendatakse § 41 lõiget 1 punktiga 3, kuna punktiga 28 täiendatakse raadamise mõistet, et oleks üheselt mõistetav, mida raadamine tähendab ning selleks tegevuseks on tarvis esitada metsateatis ka siis, kui on tegemist ilma metsata metsamaaga. Sellest tulenevalt on tarvis esitada metsateatis ka raadamise mõistes (§ 32 lg 1) nimetatud muu tegevuse kohta, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.

Raadamisel on pikaajaline ja oluline mõju metsandusele, elurikkusele ning süsiniku sidumisele ning kasvuhoonegaaside arvestusele. Aastaks 2030 on Eestile seatud kasvuhoonegaaside eesmärk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF sektoris, mille järgi peab Eesti baastasemega (aastate 2016–2018 keskmine) võrreldes suurendama kasvuhoonegaaside sidumist või vähendama heitkoguseid 434 kilotonni CO2 ekvivalendi võrra. Kui eesmärki ei suudeta täita, on vajalik soetada heitkoguste ühikuid, lisaks on vajalik edasisi eesmärke silmas pidades kompenseerida raadatud maa edasist võimetust süsinikku siduda ja elupaika pakkuda.
Lähtudes 2024. aasta inventuuri märtsi esildisest ja selle inventuuri põhjal koostatud kasvuhoonegaaside prognoosidest (aastad 2023-2025), ei täida Eesti perioodi 2021-2025 kohustusi. Eesmärkide saavutamiseks tuleb riigil rakendada lisameetmeid, mis suurendavad süsinikuvaru, parandavad süsiniku sidumist ja vähendavad süsinikuheidet ning mida on võimalik kajastada KHG inventuuris.

Muu tegevuse kohta metsateatist esitades rakendub ka raadamisõiguse tasu. Tasu on kehtestatud eesmärgiga kompenseerida raadamisest tingitud süsinikuvaru ja süsiniku sidumise võime kahanemine maakasutussektoris ning toetada neid tegevusi, mis aitavad riigil säilitada talletatud süsinikuvaru ja suurendada süsinikusidumist, et LULUCF sektor täidaks seatud eesmärke.

Punktiga 38 jäetakse § 41 lõikest 4 välja võimalus esitada metsateatis digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga. Kogu menetlusprotsess teatise saabumisest kuni väljasaatmiseni on ajakulukas, mistõttu on otstarbekas suunata see protsess võimalikult rohkem metsaregistrisse. Metsaomanikul, kel võib tekkida probleeme metsaregistris metsateatise esitamisega, on võimalus pöörduda Keskkonnaameti või metsaühistute poole. Tegemist ei ole ainulaadse lähenemisega, kui riik võtab dokumente vastu ainult digitaalse lahenduse vahendusel.

E-kirjaga esitatakse Keskkonnaameti andmetel ca 6% metsateatistest. Aastal 2023 esitas metsateatise e-kirjaga 1277 isikut. Selleks, et teatisi menetleda, on aga tarvis ametnikul metsateatiste blanketil olev info käsitsi sisestada metsaregistrisse. Metsaomanikud, kes e-kirja teel saadavad digitaalselt allkirjastatud metsateatised, saavad need otse sisestada metsaregistrisse. Alles jääb võimalus esitada paberkandjal, kuna välisriigi kodanikel, kellel ei ole digitaalselt allkirjastamise võimalust, saaksid siiski metsa majandada.

Muudatusega väheneb Keskkonnaameti töökoormus, sest ära jääb andmete sisestamise ning kirjade ja e-kirjade saatmine, kuna andmed edastatakse metsaregistri vahendusel.

Punktiga 39 muudatus on seotud punkti 38 muudatusega, mille kohaselt ei saa e-kirjaga digitaalselt allkirjastatud metsateatise Keskkonnaametile enam edastada. Kui metsateatis on esitatud paberil, saadab Keskkonnaamet metsateatise esitajale raie registreerimise kohta registriväljavõtte. Muul juhul edaspidi esitatakse metsateatisi ainult metsaregistri kaudu ning ka tagasiside omanikule käib registri kaudu.

Punktiga 40 vähendatakse § 41 lõikes 13 nimetatud raieliike, mille puhul saab raietöödega alustada pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimist metsaregistris. Tegemist on raieliikidega, mille mõju looduskeskkonnale on suurem.

Säte tuleks sõnastada selliselt, et mitte piirata raieid, millele Riigikohtu 28.09.2023 haldusasjas 3-21-979 tehtud otsuses ei ole viidanud. Seetõttu on õiglane, kui kümnepäevane nn ooteaeg kohalduks ainult uuendusraietele ja raadamisele. Muud raied on hooldusraie, trassiraie, valikraie ning kujundusraie, mille puhul ei ole ooteaeg vajalik, kuna nende raiete mõju metsaökosüsteemile on väiksem. Näiteks kujundusraie puhul on oluline saavutada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärk. Ka metsakaitseekspertiisi alusel tehtavate raiete puhul on võimalik raietöödega alustada kohe pärast registreeringut metsaregistris, et oleks võimalik tagada kahjustuse õigeaegne likvideerimine ning peatada nt kuuse-kooreüraski levikut. Sätte jõustumisel arvestatakse suurema mõjuga raiete puhul kaasarääkimise võimalustega ja seda mitte ainult rohevõrgustikega aladel. Kümne päeva möödumist ei pea ootama elutähtsa teenuse tagamise, inimese tervisele ja varale ohtlike puude eemaldamise eesmärgil ning Riigikaitseseaduses sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra välja kuulutamisel.

Punktiga 41 asendatakse § 41 lõikes 13² arv 12 arvuga 24, sest metsateatise kehtivusaeg on edaspidi 24 kuud.

Punktiga 42 täiendatakse § 41 lõikega 134, et riigil oleks ülevaade tehtud töödest – metsateatise või metsakaitseekspertiisi alusel tehtud raietest. Raiete tegemisest antakse teada metsaregistris kas märkega, et töö on tehtud, või esitatakse raiutud metsaosa kohta Keskkonnaagentuurile metsaregistrisse kandmiseks uued inventeerimisandmed. Kui metsaomanik ei ole huvitatud uute inventeerimisandmete esitamisest, on võimalik teha metsaregistris märge kahe kuu jooksul pärast raietegevuse lõpetamist või planeeritud tegevusest loobumise kohta. 

Teavitama peab, kui on lõpetatud § 28 lõike 1 punkti 1-3 tegevused, puude ja põõsaste langetamine, langetatud tüvede laasimine või tüvede järkamine. Metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu (MS § 28 lg 1 p 4 ) on loetelust väljas seetõttu, et seaduse kohaselt võib seda teha ka hiljem kui 24 kuud pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris.

Metsaregistrisse ehitatakse üles ka teavitusteenused, mille abil on võimalik meelde tuletada, et riik ootab infot tehtud või tegemata tööde kohta. Keskkonnaamet kontrollib vastavalt vajadusele, kas sellekohane teavitus on tehtud. Kui märget ei ole tehtud, on võimalik võtta isik vastutusele metsa majandamise nõuete rikkumise eest (§ 70). 

Keskkonnaametil on võimalik teavituse alusel teha otsuseid järgmiste metsateatiste menetlemisel. Samuti on võimalik tehtud raiete korral teha riskipõhist järelevalvet metsa majandamise nõuete täitmise üle. Raietegevuse lõpetamise teavitamise protsess võimaldab tulevikus arendada EUDR teatise esitamist metsaregistri süsteemi ja seda siis juba riigile raie lõpetamisest teavitusega koos. See vähendaks aruandluskohustust ja EUDR teatise saaks esitada siseriiklikust eesti keelses keskkonnas.

Punktiga 43 tunnistatakse kehtetuks § 43 lõige 1¹, mis ei ole enam asjakohane. Kehtiv seadus nõuab, et RMK koostab tema valitseda olevate metsade kohta metskondade või muude majandamisüksuste kaupa vähemalt igaks kümneks aastaks metsamajandamiskava. Metsa korraldamise juhendi kohaselt peab metsamajandamiskava sisaldama §-s 21 sätestatud nõudeid, nagu tiitellehte, temaatilisi kaarte, metsa takseerkirjeldust jms. Tegelikkuses peetakse riigimetsas ressursi üle arvestust elektrooniliste andmebaaside alusel. Seega on selline kohustus seaduse tasandil vananenud.

Punktiga 44 tunnistatakse §  43 lõiget 3¹ kehtetuks, sest TA-tegevusi käsitletakse laiemalt peatükis 2 ja seadust täiendatakse uue §-ga 10¹ (vt p 13). Volitusnormi asukohta muudetakse, kuna TA-tegevus ei pruugi toimuda vaid riigimetsas. Metsandusalase õppetegevusega tegeleb Eesti Maaülikool ja Luua Metsanduskool, seega puudutab teadaolevalt kahte suuremat asutust, kellel võib vajadus olla taotleda erisust. Mõju töökoormusele võib pidada väikeseks.

Punktiga 45 täiendatakse § 43 lõikega 7¹, lisades metsaseadusesse omaniku ootustega arvestamise. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab omanike ootused ja vajaduse korral muudab neid. Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §-s 88 sätestatakse riigi osalusega äriühingu juhtimise erisused, mille hulgas on ka äriühingule omaniku ootuste kehtestamine. Riigimetsa Majandamise Keskus on riigitulundusasutus. Riigivaraseaduse § 2 lõike 4 kohaselt kohaldatakse riigitulundusasutuse valduses oleva riigivara valitsemisel käesolevat seadust tema kohta eriseaduses sätestatud erisusi arvestades, mistõttu on metsaseaduses omaniku ootustega arvestamise sätestamine õigustatud.

Punktiga 46 täiendatakse seadust §-ga 43¹ (püsimetsana majandamine riigimetsas).
Püsimetsana majandamiseks märgitakse riigimetsa majandaja ettepanekul püsimetsana majandatav ala metsaregistrisse. Metsaregistrisse tehakse vastav arendus, et võimaldada riigimetsa majandajal märkida sinna püsimetsana majandatav ala või eraldis.

Lõike 2 kohaselt võib riigimetsas püsimetsana majandamise eesmärgil pärast puistu seemnekandvuse ea saavutamist raiuda kuni 0,2 ha suuruste häiludena maksimaalselt kuni 30 % eraldise või püsimetsana registreeritud märgitud ala pindalast 30 aasta jooksul. Esimese sammuna püsimetsanduse poole liikumisel on puistus vaja välja kasvatada vähemalt kolme põlvkonna puud (vanuse erinevus iga põlvkonna vahel 20–40 a). Ühevanuseliselt majandamiselt püsimetsandusele üleminek võtab aastakümneid. Puistu ühevanuselise struktuuri kujundamiseks erivanuseliseks ja mitmekesiseks puistuks võib püsimetsana majandamist alustada puude seemnekandvuse ea saavutamisel ning ei pea ootama metsaseaduse järgset raievanuse saavutamist. Selleks, et saaks toimuda looduslik uuenemine ja seemnelevi, peavad vähemalt seemnekandvuseas puud olema püsimetsadesse raiutavate häilude vahetus läheduses. Siiski ei tähenda see seda, et tekiks vajadus seemnekandvusea saabudes raiet teha.
Eesti Maaülikooli uurimisprojekti „Valikraiete mõju metsaökosüsteemi süsinikubilansile ja majanduslikud aspektid“ lõpparuandes tuuakse välja asjaolu, et küpse puistu ümberkujundamisel püsimetsaks on olulisteks kitsaskohtadeks raskused metsa uuendamisel ja vana metsa järgulise harvendamisega kaasnev juurdekasvu vähenemine. Mistõttu on nad soovitanud, et püsimetsa kujundamisega võiks alustada oluliselt noorematest puistutest ja suuremate häiludega, mida aga ei võimalda hetkel kehtivad regulatsioonid.

Lõikes 3 sätestatakse, et püsimetsas peavad säilikpuud ja säilikpuude tukad moodustama vähemalt 10% püsimetsana majandatava ala pindalast ning need jäävad metsa alatiseks. Säilikpuude ja säilikpuude tukkade jätmise tuleks eelistada neid alasid, kus esinevad esimese rinde suurima diameetriga puud, eelistades kõvalehtpuude, mändide ja haabade, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puudega paiku. Metsastunud puisniitudel, rannikumännikutes jt varasemalt (pool)avatud aladele kujunenud puistutes tuleb säilikpuudena säilitada lagedamal kasvanud puude tunnustega vanad puud ja nende ümbrus.

Lõikes 4 sätestatakse, et häiludes ja häilude vahelist ala võib hooldada metsa majandamise eeskirja §-s 6 sätestatud valgustus- ja harvendusraie nõudeid järgides.

Lõikega 5 sätestatakse, et käesolevas paragrahvis toodud tingimusi on võimalik rakendada vaid valikraiele riigimetsas väljaspool kaitstavaid loodusobjekte.

Selleks, et hinnata püsimetsana majandamise eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju riigimetsa majandamisele, sätestatakse punktiga 58 järelhindamise kohustus püsimetsana majandamisele riigimetsas. Järelhindamise tulemusena peaks muuhulgas ka selguma, kas sarnast praktikat saab üle kanda ka erametsas metsa majandamisele.

Punktiga 47 muudetakse § 45 lõiget 5. Edaspidi määrab valdkonna eest vastutav minister metsa korraldamise juhendi alusel puu liigiti raiepindalad. Kehtiva seaduse kohaselt määrab minister igal aastal RMK-le järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala. Sõna „optimaalne“ on sisult määratlemata subjektiivne õigusmõiste ja tekitab erinevaid tõlgendamisvõimalusi uuendusraiete pindala suuruse määramisel.

Muudatuse eesmärk on vähendada bürokraatiat, sest ka praegu kehtestatakse uuendusraie pindala viieks aastaks, mistõttu ei ole mõtet seda igal aastal uuesti määrata. Mõju on väike, sest metsa korraldamise juhendist lähtudes arvutatakse arvestuslank kümne aasta kohta, võttes arvesse küpsete ja valmivate puistute olemit. Viie aasta kohta raiemahu kehtestamine annab piisava puhvri õigeaegseks reageerimiseks muutustele metsas.

Punktiga 48 sätestatakse § 45 lõikes 5¹ tingimused, millistel juhtudel võib valdkonna eest vastutav minister muuta uuendusraie pindala, mis on kehtestatud viieks aastaks.
Pindala muutmise vajadus võib olla tingitud küpsete metsade kaitse alla võtmisest. Mingil määral võib selle põhjuseks olla ka raadamiste maht, lähtudes riigi eriplaneeringutest (näiteks riigikaitse valdkond).

Ulatusliku metsakahjustuse puhul on lähenemine paindlik ja mõiste „ulatuslik“ sisustatakse iga kord, kui tuvastatakse suurem metsakahjustus (analoogne hädaolukorraga). Keskkonnaamet või RMK annab teada, et on tekkinud märkimisväärne kahju. Lisaks võib valdkonna eest vastutav minister muuta uuendusraie pindala ka olukorras, kui määratud uuendusraie pindala ei võimalda täita käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või muid riigipoolseid kohustusi.

Punktiga 49 tunnistatakse kehtetuks § 45 lõige 6, sest tegemist on ministeeriumi haldusalas oleva asutusega ning seaduse tasandil ei ole tarvis määrata, et ministeerium kooskõlastab oma haldusalas oleva asutusega raiepindalad.

Punktiga 50 vähendatakse § 49 lõikes 3 RMK nõukokku kuuluvate liikmete arvu seniselt üheksalt kaheksale. Selgitus on toodud punktis 51.

Punktiga 51 tunnistatakse kehtetuks § 49 lõike 3 punkt 3, mille kohaselt kuulus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja RMK nõukogu koosseisu, sest ministeeriumide ülesannete ja struktuuri ümberkorraldamisega on puidu väärindamisega seotud valdkonnad liikunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Kliimaministeeriumisse.

Punktiga 52 tunnistatakse kehtetuks § 49 lõike 7 punkt 10, sest nõukogu pädevusest tuleks välja jätta ülesanded, mis ei ole seotud RMK tegevuse planeerimise, juhtimise korraldamise ja järelevalvega juhatuse tegevuse üle (vt § 49 lg 1). Ka avalikus teenistuses on teenistujate palgajuhendi, mille osa on palgaastmestik, kehtestamise pädevus asutuse juhil, mitte Vabariigi Valitsusel või valdkonna eest vastutaval ministril (ATS § 64 lg 4). See lisatakse RMK põhimääruses juhatuse pädevusse.

Punktiga 53 muudetakse § 49 lõike 7 punkte 12 ja 13, mis puudutavad RMK nõukogu pädevusse kuuluvaid tegevusi § 60 lõike 1 (vt p 52) muutmise ning töös väljakujunenud ülesannete tõttu. Tegelikult otsustab juhatus eraõiguslikes juriidilistes isikutes RMK esindamise ja nendega liitumise. Nõukogu pädevusse jääb uute eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise otsustamine.

Punktiga 54 jäetakse nõukogu pädevusest välja ülesanded, mis ei ole seotud RMK tegevuse planeerimise, juhtimise korraldamise ja järelevalvega juhatuse tegevuse üle. Kehtivas seaduses sätestatud vara võõrandamisel hariliku väärtuse alusel otsustuspädevuse jaotamine ei ole põhjendatud. Summad on samad alates 1999. aastast (euro tulekul teisendati kroonid eurodesse). Kehtiva seaduse kohaselt otsustab vara võõrandamise nõukogu, kui vara väärtus on 32 000 eurot, väiksema väärtuse puhul juhatus. Eesmärk on jätta vara võõrandamise ainuotsustajaks RMK juhatus.

Punktidega 55–57 kehtestatakse juriidilistele isikutele uued trahvimäärad. Metsaseaduse vastutussätted kehtivad muutmata kujul alates seaduse vastuvõtmisest 2006. aastal. Vahepeal on muudetud korduvalt karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 47 lõiget 2, mis sätestab juriidilise isiku rahatrahvi maksimaalse määra, ning praegu võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada juriidilisele isikule väärteo eest rahatrahvi 100–150 000 eurot.

2021. aastast alates on rikkumiste arv kasvanud.
2021
2022
2023
32
39
52

Kasvule pööramine näitab, et karistused ei ole mõjusad. Suurema mõjuga rikkumised ehk keskkonnakahju põhjustanud rikkumised on võrdlemisi stabiilsel tasemel 2019 - 16, 2020 -18, 2021 - 5, 2022 - 14 ja 2023 - 17. Keskkonnale suurema mõjuga rikkumiste ühtlane tase näitab, et rikkumisega kaasnev karistus pole piisavalt motiveeriv seaduse nõuete täitmiseks. Paljudel juhtudel on rikkumisest saadud puidu tulu suurem rikkumise eest määratavast karistusest.

Praegu kehtivad maksimaalsed rahatrahvimäärad 2000–3200 eurot ei ole 18 aasta jooksul toimunud sissetulekute ja elukalliduse kasvu arvestades enam mõjusad. Karistusõiguse põhimõtte kohaselt ei tohi rikkumine end ära tasuda. Metsa majandamine on reeglina kasumi teenimisele suunatud tegevus, mistõttu võivad praegused karistusmäärad tekitada metsa majandajal kiusatust rikkuda metsaseadusega kehtestatud reegleid, kui rahatrahvi tasumine osutub majanduslikult odavamaks. Seega on otstarbekas tõsta juriidilise isiku maksimaalsed karistuse määrad vahemikku 50 000–150 000 eurot.

Praegu kehtivad juriidiliste isikute karistuste piirmäärad ei ole põhjendatud ka seetõttu, et paigast on nihutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele määratavate maksimaalsete karistuste proportsioonid. Füüsilisele ja juriidilisele isikule ettenähtud maksimaalne karistuse määr peaks omavahel korreleeruma, kuivõrd maksimaalse karistusmäära sätestamisel nii füüsilise kui ka juriidilise isiku puhul peab arvestama nii kaitstavat õigushüve kui ka eri- ning üldpreventiivseid mõjusid.

Maksimummäära tõstmine ei tähenda, et pärast määra tõstmist hakatakse maksimummäära rohkem või kergekäelisemalt määrama. Väärteo eest karistuse määramisel kehtivad samad reeglid, mis kuritegude puhul ning karistuse määramise juhised ja loogika võimaldavad maksimummäära kohaldada vaid juhul, kui esinevad raskendavad asjaolud, puuduvad kergendavad asjaolud ja tegemist on nn saririkkujaga. Praktikas on maksimummäära kasutatud üksikud korrad. Karistuse mõistmine toimub KarSi § 56 ning Riigikohtu praktika väga kindlate reeglite järgi. KeA lähtub viidatud alustest. Väärteomenetluste kvaliteeti kontrollitakse, korraldatakse koolitusi ja välistatud on ametnike suva karistuse määramisel.

Maksimaalse karistusmäära tõstmine võimaldab kohaldada teo raskusele ja iseloomule vastavat karistust. Kergete rikkumiste korral jäävad karistused endiselt sümboolsetesse summadesse, samas tulu saamise eesmärgil toime pandud teo eest on siis võimalik rakendada karistust, mis on kooskõlas põhimõttega, et rikkumine ei tohi end ära tasuda. Kedagi ei karistata, kui ta ei ole toime pannud rikkumist. Kui isik on toime pannud rikkumise teadmatusest (ettevaatamatus hooletuse vormis), on tema süü väike ja seda on karistuse määramisel võimalik arvesse võtta.

Trahviühiku suurendamine ei viita siiski üheselt kriminaalpoliitika karmistamisele, kuna trahv on üks võimalik väärteomenetluse tulemus teiste seas. 2015 võeti vastu väärteomenetluse seadustiku muudatus, mis lubab vähetähtsa teo puhul jätta menetluse alustamata ning piirduda suulise hoiatamisega. Sama muudatusega täpsustati võimalust lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel, kui isiku süü pole suur ning menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Selleks, et vältida riigi või kohtute omavoli, on karistamisele kehtestatud väga selged reeglid, millest nii kohus kui kohtuväline menetleja on kohustatud kinni pidama. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse
- kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,
- võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja
- õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusseadustiku kommentaaride kohaselt tuleb karistuse määramisel kaalumist alustada sanktsioonimäära keskmisest, sellele on kohustuslik lisada või võtta maha karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud (loetletud KarS §-des 57 ja 58) ning seejärel hinnata süüd suurendavate ja vähendavate asjaolude esinemist, milledeks on varasema karistatuse olemasolu või puudumine, rikkumise ulatus, rikkumise kestvus, rikkumisega tekitatud kahju, rikkumisega saadud (konkurentsi)eelis, isiku käitumine pärast rikkumist, isiku käitumine süüteomenetluse ajal, samuti menetleja hinnang, kui suur on tõenäosus, et isik võiks tulevikus analoogseid rikkumisi toime panna ja milline karistus täidaks ka üldpreventiivselt teistele valdkonnas tegutsevatele isikutele hoiatavat eesmärki.

Kuivõrd karistuse määramine käib kindlate reeglite järgi, siis maksimaalset võimalikku karistusmäära saab rakendada üksnes juhul, kui esinevad ainult karistust raskendavad asjaolud, süüd suurendavad asjaolud ja varasemad karistused on näidanud, et need ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekalt käituma. Arvestades eeltoodut, peavad karistuse raamid olema sellised, et ka maksimaalset määra rakendamata on võimalik määrata karistus, mis välistaks rikkumise majandusliku tulususe.

Punktiga 55 tõstetakse § 68 lõikes 2 trahvimäärasid metsa, puude ja põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise ning kahjustamise korral. Kirjeldatud rikkumise mõju võib olla väga suur, kuna sätte alla kuulub ka raieõiguseta raie ja metsateatiseta raie, mille puhul näiteks olukorras, kus keskkonnakahju puudub (raieküps mets), võib ulatuslikuma raie puhul majanduslik kasu ulatuda sadade tuhandete eurodeni.

Kuna seaduse eelnõuga tuuakse lageraie ülempiir madalamaks, 5 ha peale, on senisest suurem tõenäosus ja oht üle lubatud piiri raieteks. Iga raiega keskkonnakahju ei teki, kuid sellest võivad tekkida olulised kitsendused naaberkinnistute omanikele. Nimelt on korduvalt juhtumeid, kus kõrvuti kinnistutel kasvab raieküps mets, üks omanik raiub oma kinnistul ilma metsateatist esitamata 5 ha suuruse langi, kõrval asuva kinnistu omanik, kuigi esitas teatise, ei tohi raiuda, kuna tema raiega tekiks lubatust suurem lageraielank.

Arvestades asjaolu, et kuni 5 ha lageraielangil tekiks keskmist hektari tagavara kasutades tulu ca 60 000 eurot ja et karistuse arvutamisel alustatakse kaalumist keskmisest, mis on antud juhul 75 000 eurot, siis on maksimummäär (150 000 eurot) igati proportsionaalne antud koosseisu raskema teo iseloomuga.

Punktiga 56 tõstetakse § 69 lõikes 2 trahvimäärasid raieõiguse ja metsamaterjali üleandmisel ning metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumise eest. Vastavaid toiminguid raieõiguse, metsamaterjali ja raieks andmisega teevad nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Valdavalt teevad raiet (puude langetamist ja kokkuvedu) juriidilised isikud. Üheks raieõigust tõendavaks dokumendiks on metsateatis ning üheks enamlevinud rikkumiseks on raie metsaosas, mille raieks ei ole esitatud metsateatist. Raieõiguse kontrollimise kohustuse täitmata jätmisel ei saa olla osapooled veendunud, et raie on metsaosas lubatud, mis toob kaasa võimaluse, et osaletakse ebaseaduslikus metsaraies ja ebaseaduslikust raiest saadud metsamaterjali turule laskmises. Selle sätte alla liigituvad ka näiteks tehingud varastatud või ebaseaduslikult raiutud metsamaterjaliga, mistõttu on võimalik teenida suurt tulu ka sättes kirjeldatud rikkumistega. Uueks maksimum määraks kehtestatakse 50 000 eurot. Pakutud trahvimäär on 1/3 raskeima süüteokoosseisu (ebaseaduslik raie) trahvimäärast (150 000) ja pakutud määr igati proportsionaalne.

Punktiga 57 tõstetakse § 70 lõikes 2 trahvimäärasid metsa majandamise nõuete rikkumise eest.
Raie tegemiseks (puude langetamine ja metsamaterjali kokkuvedu) kasutatakse peamiselt juriidilise isiku teenust. Selle sätte peamisteks rikkumisteks on maaomaniku nõusolekuta võõra metsa kasutamine metsamaterjali kokkuveoks, metsamaterjali kokkuveol metsamulla kahjustamine sügavamalt kui 30 cm, metsamaterjali kokkuveol kasvavate puude kahjustamine, ja lageraielangil säilikpuude puudumine.

Suuremas ulatuses kasvavate puude kahjustamine ja metsamulla lubatust sügavalt kahjustamine põhjustab kahju keskkonnale. Lageraielangil säilikpuude puudumine halvendab mitmekesisuse säilimist ja pikendab mitmekesisuse taastumist. Uueks maksimum trahvimääraks kehtestatakse 50 000 eurot, mis on 1/3 raskeima süüteokoosseisu (ebaseaduslik raie) trahvimäärast ning seega ka igati proportsionaalne.

Punktiga 58 täiendatakse 7. peatükki §-ga 80¹ ning kehtestatakse järelhindamise kohustus Kliimaministeeriumile püsimetsana majandamisele riigimetsas. Järelhindamine on vajalik selleks, et selgitada välja kuidas kehtivast seadusest erinevad sätte püsimetsana kasvatamisele on rakendunud ning kas sarnast praktikat võiks lubada ka väljaspool riigimetsa.

§ 2. Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduses tunnistatakse kehtetuks § 81 lõike 5 punkt 1. Muudatus on seotud punktiga 28, mis tunnistab kehtetuks metsaseaduse §-i 32 lõike 2 punkti 2. Nimetatud tegevus on edaspidi trassiraie hulgas, kuna puudutab raadatud alade hooldamist.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 rakendamisega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõukohasel seadusel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju.

Mõju valdkond – mõju elu- ja looduskeskkonnale

Mõju kirjeldus

Puu- ja põõsaistandik
Punktiga 4 kehtestatakse sätted istandike rajamiseks ja majandamiseks. Istandike rajamisega ei kaasne olulisi mõjusid võrreldes kehtiva korraga. Istandiku rajamist on ka täna mitte metsamaale võimaldatud ja seda on juba mõnda aega ka tehtud. Seetõttu ei saa öelda, et eelnõus sätestatu puhul oleks tegemist põhimõttelise muudatusega.

Eelnõuga täpsustatakse alasid kuhu istandiku rajade, et loodusväärtused oleksid hoitud ja ning toidujulgeolek tagatud. Istandikud on kavas rajada aladele, mis ei ole määratletud kõrge looduskaitselise väärtusega või on loetud väärtuslikuks kas põllumajandusmaaks, maastikuks või püsirohumaaks. Samuti ei toimu istandike rajamist poollooduslike koosluste arvelt.

Tänaste isandike mõjusid elurikkusele on Eesti Maaülikooli poolt ka uuritud6. Mõju elurikkusele ja maastikele sõltub istandike planeerimisest, puuliigi valikust ja majandamisvõtetest. Hoolikas planeerimine võimaldab vähendada võimalikke negatiivseid mõjusid ning suurendada positiivseid mõjusid elurikkusele ja maastike mitmekesisusele. Samuti lisavad istandikud maastikele mitmekesisust, aidates kaasa ökoloogiliste koridoride loomisele ja fragmentatsiooni vähendamisele. Bauhus jt (2010) rõhutavad, et istandikud võivad täiendada maastiku struktuuri ning toetada elurikkust laiemal skaalal7.

Teadusuuringud Eestis näitavad, et istandike rajamine mahajäetud põllumajandusmaadele võib suurendada elurikkust võrreldes nende alade praeguse seisundiga. Näiteks Lutter jt (2023) leidsid, et kasemetsade istandike mullaseente mitmekesisus sarnaneb looduslike metsade omale. Eestis publitseeritud teadustööd toovad välja, et istandikud ei vähenda mulla viljakust8 sealhulgas ei halvene mulla elustik9. Lisaks eemaldavad istandikud mullast olulise koguse raskemetalle10.

Istandike rajamine kasutusest välja jäänud vähemviljakatele põllumajandusmaadele võib olla keskkonnale kasulik, aidates suurendada elurikkust ja parandada maastiku mitmekesisust ilma, et see kahjustaks olemasolevaid poollooduslikke kooslusi või karjatamisvõimalusi. Monokultuursete istandike rajamine on vaid üks võimalus istandike maakasutuseks, kuid selleski osas toetavad Eestis läbi viidud teadusuuringud, et monokultuursete istandike rajamine mahajäetud põllumajandusmaadele on tõhus viis nende alade taastamiseks ja säästvaks kasutamiseks, aidates parandada mulla omadusi ja toetades elurikkuse taastumist.

Kindlasti peaks omanik kaaluma erinevaid riske monokultuure rajades, seda ka eelkõige võimalike haiguste leviku valguses. Seetõttu kaalume koos metsastamise meetme väljatöötamisega anda suuniseid ka vastupidavamate istandike rajamisele. Teadusuuringud toetavad seda lähenemist, rõhutades, et istandike rajamine kasutusest välja jäänud aladele aitab vältida survet looduslikele kooslustele11. Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et istandike rajamine mahajäetud või madala tootlikkusega maadele võib olla keskkonna- ja majanduslikult kasulik, ilma et see kahjustaks põllumajandust12.

Istandikel võib olla mõju veekeskkonnale, veerežiimile ja ümbritsevale elustikule intensiivsema maakasutuse tõttu. Väheste teadmiste tõttu pikaajalistest mõjudest ja ka väheste teadmiste tõttu võimalikest rakendatavatest praktikatest istandike kasvatamisel eri tingimustes, ei saa istandikku rajada soomuldadega, rannikumuldadega aladele ja ammendunud turbakarjääridele, kus neil võib olla oluline negatiivne mõju elustikule, veele ja mullale.

Kliimakindla majanduse seaduse seletuskirja alusel võimaldab 250 hektari istandike rajamine aastas siduda perioodil 2025-2030 keskmiselt 2171 t CO2 ekv aastas.

Kujundusraie poollooduslikul kooslusel
Punktiga 18 luuakse võimalus kujundusraiet kasutada ka Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel puittaimede eemaldamiseks elupaiga tegevuskava kohaselt. Muudatuse kohaselt saavad maaomanikud võimaluse taastada infosüsteemis märgitud poollooduslikke kooslusi ka väljaspool kaitstavaid alasid. Poollooduslike koosluste hooldamise eesmärk väljaspool kaitstavaid alasid on parandada sidusust elupaikade vahel. Elurikkuse säilimiseks on vajalik elupaikade piisav pindala ja sidusus – hästi toimiv elupaigavõrgustik –, mistõttu peavad loodusväärtuste säilimisele kaasa aitama ka maastikud väljaspool kaitstavaid alasid. Muudatusel on positiivne mõju poollooduslike koosluste säilitamisele ja taastamisele.

Püsimetsana majandamine riigimetsas
Eelnõu punktid 19 ja 46 toetavad võimalikult looduslähedast metsakoosluste kujunemist, mistõttu on tegemist elurikkust soodustava lähenemisega. Riigimetsa majandajale luuakse võimalus rakendada lisaks kehtivas seaduses kehtestatud püsimetsana majandamise nõuete kõrval kasutada ka võtteid, mis võimaldavad püsimetsa hakata kujundama juba seemnekandvuse ea saavutamisel ja suuremate häiludena. See võimaldab asuda riigimetas majandajal katsetama erinevate lahendustega püsimetsa kujundamisel, tuvastamaks eri metsatüüpidesse ja tingimustesse sobivaimaid võtteid. Püsimetsana majandamine on majandamisviis, mis pakub alternatiivi traditsioonilisele lageraiepõhisele metsamajandamisele. Kuna maa-ala on püsivalt kaetud metsaga, on sellel majandamisviisil ökoloogilisi ja keskkonnaalaseid aga ka sotsiaalseid eeliseid: metsade sidususe hoidmine, stabiilsem mikrokliima, soodsam mõju metsaelustikule, suurem esteetiline atraktiivsus ja sobivus rekreatiivseteks tegevusteks. Püsimetsana majandamine võib olla võimalusel alternatiiviks ka näiteks asulate ümbruses või teistes kogukonnale olulistel aladel nn KAH aladel, kus on elanike soov vältida lageraie tegemist.

Säilikpuud
Eelnõu punktiga 23 suurendatakse lageraielankidel säilikpuude hulka, et aidata kaasa metsamaastike mitmekesisuse tagamisele ning soodustaksid metsaelustikule vajalike tingimuste järjepidevust ja ruumilist katvust. Säilikpuid tuleb muudatuse kohaselt jätta vähemalt tüvepuidu kogumahuga kümme tihumeetrit hektari kohta endise viie tihumeetri asemel. Muudatusel on positiivne mõju looduskeskkonnale.

Raielangi pindalal vähenemine
Eelnõu punktide 24-26 kohaselt väheneb madalsoo, lodu, siirdesoo ja raba kasvukohatüübi metsades lageraielangi pindala viielt hektarilt kahele hektarile. Langi suuruse kahe hektariga piiramise eesmärgiks on õrnade soomuldade kaitse, alade parem uuenemine ja keskkonnatingimuste ja veerežiimi äkilise muutuse mõju vähendamine turvasmuldadele ja metsade alustaimestikule tingimustes, kus kevadised põuad ja suvised kuumalained on sagenemas.

Lisaks väheneb ka muudes kasvukohatüüpides asuva raielangi pindala kuni viie hektarini (7 ha asemel). Muudatus puudutab ka suuremaid eraldisi kui 5 ha, kus pärast muudatust üle viie hektari raiet teha ei saa. Muudatusel on positiivne mõju looduskekskonnale.

Mõju valdkond – mõju majandusele
Mõju sihtrühm – metsaomanikud, metsakorraldusettevõtted, istandike rajamisega tegelevad ettevõtted

Puu- ja põõsaistandik
Punkt 4. Istandike rajamist täpsemalt reguleerivad sätted annavad maaomanikele investeerimiskindluse ja võimaluse suurendada oma tulusid. Tööhõive mõttes võib istandike rajamine ja hiljem nende majandamine luua uusi võimalusi kohalikele elanikele ning metsandussektoris tegutsevatele ettevõtetele. Uute töökohtade loomine ja metsandussektori arendamine aitavad kaasa piirkondade jätkusuutlikule arengule.

Istandike rajamine on planeeritud peamiselt vähemviljakatele ja kasutusest välja jäänud põllumajandusmaadele jm maadele, mis ei sobi intensiivseks põllumajanduseks või ei ole nii olulised maastike kaitseks või elurikkuse toetamiseks. Need alad on sageli madala mullaviljakusega, väikese pindalaga või asuvad taristutest eemal, mistõttu ka nende põllumajanduslik kasutamine ei ole majanduslikult tasuv. Uuringud Eestis näitavad, et sellistele maadele istandike rajamine on efektiivne viis maa kasutamiseks, ilma et see konkureeriks kõrge viljakusega põllumajandusmaadega13. Keskkonnaagentuuri poolt koostatud analüüs „2024 Asendusmetsastamine. Asendusmetsastamiseks sobivate alade kaardistamine“ kaardistas selliseid alasid ligi 76 000 hektari ulatuses üle Eesti.

Kuna istandikke suunatakse rajama maadele, mis ei ole aktiivses põllumajanduslikus kasutuses, ei vähene põllumajandustootjate kasutuses olev kõrge viljakusega maa-ala. Seega ei kaasne istandike rajamisega negatiivset mõju põllumajandustootmisele ega toidujulgeolekule. Kui istandike rajamisel säilib maa põllumajanduslik kasutusklassifikatsioon, on vajadusel võimalik maa taas kasutusele võtta põllumajanduslikuks tootmiseks. See tagab põllumajandustootjatele paindlikkuse tulevikus maa kasutuse üle otsustamisel.

Kuigi siseriiklike õigusaktide järgi ei toimu maakategooria muutust (mittemetsamaast metsamaaks), käsitletakse EUDR-s maakategooria muutust funktsionaalselt, arvestades maakasutuse tegelikke omadusi. Kui istandike maa vastab metsamaa tunnustele (näiteks puistu kõrgus, võrakatte tihedus ja pindala), loetakse see EUDR kontekstis metsamaaks, sõltumata siseriiklikust määratlusest. Istandike maa tagasi pööramisel põllumajandusmaaks, käsitletakse seda EUDR-i järgi raadamisena.

Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel oli Eestis 2023. aastal kokku 988 000 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad, millest 72% hõlmas põllumaa, pea 28% püsirohumaa, 0,4% püsikultuurid ja 0,3% koduaed. 12% püsirohumaast ehk 3% kogu kasutatavast põllumajandusmaast on siiski tootmiseks mittekasutatav hooldatav püsirohumaa. Seega on Eestis võrreldes Euroopa Liidu (EL) keskmisega tunduvalt rohkem tootmiseks mittekasutatavat, kuid heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras hoitavat maad, mille eest saadakse ka ELi toetusi (ELi keskmine 2020. aastal oli 3,8% püsirohumaast).

Maaülikooli pikaajalised teadustöö tulemused näitavad, et istandikud kasvavad viljakatel muldadel kiiresti, ületades kasvukiiruses oluliselt metsamaa puistuid. Kehvema viljakusega muldadel on kasv varieeruvam ning suurt produktsooni ei ole oodata, eriti põuakartlikel muldadel. Kaasikute eeldatava raieringi pikkus istandikes on 35 aastat.

Tuginedes Eesti Maaülikooli 2020 a. projekti „Kaseistandike potentsiaal kliimamuutustega kohanemisel ja leevendamisel: ökoloogilis-majanduslik analüüs“ lõpparuandes toodule saab keskmiselt hinnata (4 mullatüübiga põldude näitel), et istutatud kaasikute keskmine juurdekasv kasvutsükli jooksul on 11,8 m3/ha/a. SMI2023 andmetel on arukase keskmine aasta juurdekasv 6,0 tm/ha /a. Seega keskmiselt on vahe metsa ja põllumaale rajatud kaasikute vahe 5,8 tm/ha/a. 1 tm puidu töötlemisel tekib otsest lisandväärtust summa  164 eurot ühe tm kohta (Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajanduslik mõju 2022. aastal14).

Seega toodab ühe hektari suurune kaseistandik igal aastal keskmiselt 11,8*164=1935 eurot lisandväärtust riigile. Ühe hektari suurune tulundusmetsa kaasik toodab aga 6*164=948 eurot lisandväärtust, mis on ligi 50% vähem kui istandik. Maaomanikel tekib alternatiivne võimalus istandikke rajades saada tulu ning läbi selle panustada maapiirkonna majanduse elavdamisele.

Kujundusraie poollooduslikul kooslusel (punkti 18)
Poollooduslikud kooslused ei ole olulised üksnes looduskaitselisest aspektist, vaid neil on ka sotsiaalmajanduslik mõju, kuna nende hooldamine on maapiirkondades oluline elatusallikas. Pärandniitude hooldus mitmekesistab maaelu ja tagab üle-eestiliselt toidutootmise praktikate paljususe ja mitmekesise toiduainetega varustatuse. Pärandniitudelt tulev toit on puhas, vaba taimekaitsevahenditest ja väetistest. See omakorda toetab inimeste paremat tervist ja heaolu.

Püsimetsana majandamine riigimetsas (punktid 19 ja 46)
Riigimetsa majandaja saab lisaks kehtivas seaduses kehtestatud püsimetsana majandamise nõuete kõrval kasutada ka võtteid, mis võimaldavad püsimetsa hakata kujundama juba seemnekandvuse ea saavutamisel. Püsimetsana majandamise vajalikkus on eelkõige aladel, kus lageraie käigus majandamise ei ole kogukonnale vastuvõetav. Kuna tegemist ei saa olema peamise majandamisvõttega riigimetsas, siis on mõju marginaalne.
Kuivõrd püsimetsana majandamine võib olla mõnel juhul alternatiiviks näiteks asulate ümbruses või teistes kogukonnale olulistel aladel (nn KAH aladel), siis selliseid alasid on riigimetsas ligi 46 000 hektarit, mida muudatus võib mõjutada.

Hetke RMK andmestikku kasutades ja sarnase meetodi rakendamisel saab hinnanguliselt öelda, et erinevus 1 ha lageraie ja 1 ha (eelnõukohase) valikraie korral lükkub tulu saamine 80-85 % ulatuses edasi, kuid ühelt alalt on tulu samas võimalik saada tihedamalt kui vaid ühe korra metsapõlvkonna jooksul. Võrreldes hetkel kehtivas metsaseaduses oleva valikraie- ning eelnõukohase valikraie printsiibi rakendamist, on hinnanguliselt võimalik saada tulu 15 protsenti rohkem. Samas prognoosib RMK, et ülestöötamise hind (alusmetsa raie, metsamaterjali raie ja kokkuvedu) kujuneb valikraie korral 50% suuremaks kui lageraie korral.

Metsa uuendamise kulude osas sõltuvad kulud kasvukohatüübis sellest, kas mets jäetakse looduslikule uuenemisele või mitte. Kuid uuenemisele jätmisel ei pruugita asemele saada soovitut puistut (männik asendub looduslikult nt kasega). Seega võib mõningates kasvukohatüüpides olla siiski vajalik uuendamisvõtete kasutamine istutamise näol, et oleks tagatud ka metsade tootlikkus.

Eraldisepõhine metsakorraldus
Eelnõu punktiga 13 võimaldatakse esitada uued inventeerimisandmed eraldise põhjal. Muudatuse kohaselt saab metsaregistris andmed uuendada pärast raie tegemist. Tegemist on täiendava võimalusega, mitte kohustusega, ning ei too kaasa negatiivset mõju metsaomanikele.
Metsakorraldusfirmadele on mõju ebaoluline, kuna metsa korraldamise metoodika ei muutu.

Säilikpuud
Eelnõu punkt 23. Eelnõukohase muudatusega tuleb uuendusraie käigus jätta langile suurem kogus säilikpuid. Muudatuse kohaselt asendatakse viis tihumeetrit vähemalt 15 esimese rinde elusa puuga tüvemahuga vähemalt 10 tihumeetrit hektari kohta. SMI 2023 andmete kohaselt raiuti lageraie käigus 32,6 tuhat hektarit. Kui lageraie käigus tuleb jätta vähemalt viis tihumeetrit hektari kohta rohkem kui kehtiva seaduse kohaselt, siis tähendab see seda, et kogu Eesti kohta jääb raielankidele täiendavalt 163 000 tm puitu. Arvestades RMK 2023 a keskmist tulu hektari kohta (60 eur/tm) on mõju metsaraiest saadud tulule 9,7 mln eurot ning mõju lisandväärtusele 26,7 mln eurot. Raiemahu mõõdukas alanemine on aga ka vajalik maakasutussektori ja tervikuna Eesti kliimaeesmärkide täitmiseks ning metsamaalt lähtuvate heitkoguste vähendamiseks. Rohkemate säilikpuude jätmine langile võimaldab kahandada kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikute ostmise vajadust, mis näiteks ühikuhinnaga 20 eurot CO2 tonnist hoiaks riigieelarvest kokku 3,26 miljonit eurot aastas.

Raielangi pindalal vähenemine (punktid 24-26).
Raielangi pindala vähendamine (kahele ja viiele hektarile) võib kaasa tuua vajaduse täiendava metsakorraldamise järele. Näiteks RMK majandab metsa eraldise põhiselt, mistõttu inventeeritakse võimalusel alad üle. Suuremate kui 5 ha eraldiste korral saab raiuda üksnes 5 ha ja ülejäänu siis, kui juba raiutud ala on uuenenud. Seega metsaomanikule lükkub sama eraldise allesjäänud osa raie tegemine edasi. RMK-l on selleks ajaks keskmiselt 4,5 aastat. Samuti toob väiksem raielank kaasa suurema varumiskulu ja ülestöötamiskulu. Raie edasi lükkamine lükkab edasi metsaomanikule ka raiest saadavat tulu. Viiest hektarist suuremate eraldiste osakaal on 1,6% kõikide majandusmetsas asuvate eraldiste koguarvust. Metsaregistri andmetel on kõikidest kasvukohatüüpidest üle 5 ha eraldisi kokku valmivates ja küpsetes RMK majandatavates metsades 10 354 ha ja muudes omanike metsades 3507 ha. Seega lükkub nende metsade raie edasi.

Kõigist piirnevate aladega lageraie metsateatistest moodustavad sellised metsateatised ligikaudu ühe protsendi. 2023. a esitati mitme eraldise peale, mis on suuremal alal kui viis hektarit, 544 lageraie metsateatist (lageraiete metsateatisi esitatakse aastas keskmiselt 50 000).

Juulis 2024 kehtivate metsateatiste andmetel on keskmine kavandatud raielangi pindala riigimetsas 2,2 ja erametsas 1,4 hektarit. Muudatusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Muudatus laieneb neile teatistele, mis esitatakse pärast kavandatud muudatuse jõustumist

Raadamine
Punktiga 28 muudetakse raadamise mõistet selliselt, et raadamine on maa kasutusotstarbe muutumine, millele võib eelneda ka mõni muu tegevus kui raie, nt on raadamine ka kändude juurimine vm. Raadamisõiguse tasu määr on kehtestatud 12.06.2024 a. kliimaministri määrusega nr 40 „Raadamisõiguse tasu määra arvutamise metoodika ja tasumäär“. Määruse kohaselt on ühe hektari raadamisõiguse tasu määr 4462 eurot hektari kohta.

Metsateatise e-kirjaga esitamisest loobumine
Eelnõu punktide 38-39 muudatused, mis puudutavad metsateatise e-postiga esitamisest loobumine mõjutab keskmiselt 1300 isikut, kuid riik on loonud võimaluse saada tasuta metsaühistute vahendusel nõustamisteenust, mille hulka kuulub ka asjaajamine raiete tegemisel. Seega ei teki olukorda, kus senisel viisil metsateatisi esitanud metsaomanikud jääksid abita. Muudatus võib kaasa aidata metsaühistute liikmeskonna suurenemisele, mis on üks riigi eesmärkidest.

Raie lõpetamisest teavitamine
Eelnõu punkt 40. Metsaomanikele kehtestatakse nõue teavitada Keskkonnaametit kavandatud raie lõpetamisest. Muudatus puudutab kõiki metsaomanikke, kes esitavad metsateatise ja kavandavad erinevaid raieid. Mõju halduskoormusele saab pidada väikeseks, kuna metsaregistrisse tehakse vastav arendus, mis võimaldab metsateatise esitajale ka tööde tegemisest süsteemis teada anda.

Mõju valdkond – mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju sihtrühm: Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur

Puu- ja põõsaistandik
Punkt 4 rakendamisega tekib KeAle kohustus vaadata, kas istandikega seotud dokumendid on olemas, kui istandik soovitakse rajada alale, kus on vajalik eksperthinnang või Maa ja Ruumiameti kooskõlastus. Istandikega seotud nõuete rakendamine nõuab metsaregistri arendust, et pidada arvestust istandike pindala, puuliigi ning asukoha kohta. Hetkel on arendustöö maksumuseks hinnatakse ligikaudu 200 000 eurot.

Punktiga 10 tehtav muudatus on väikese mõjuga, sest metsanduse pikka vaadet käsitletakse teistes strateegilistes dokumentides („Eesti metsapoliitika põhialused“, „Eesti 2035“ jm) ning eraldi metsanduse arengukava koostada ei ole tarvis.

Punktis 12 kohaselt tuleb Keskkonnaametil menetleda kutseõppe-, teadus- või arendusasutus taotlust kui metsandusalase õppe- ning teadus- ja arendustegevuse tegemiseks on vajalik kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest. Metsandusalase õppetegevusega tegeleb Eesti Maaülikool ja Luua Metsanduskool, seega puudutab muudatus teadaolevalt kahte asutust, kellel võib vajadus olla taotleda erisust. Mõju töökoormusele võib pidada väikeseks.

Avaliku sektori üldine töökorraldus jääb punkti 13 ehk eraldisepõhise metsakorralduse põhimõtte rakendamisel samaks, Keskkonnaagentuuril võib esineda vaid väike kulude kasv kontrollkäikudel andmete kontrollimiseks läbitavate kilomeetrite hulga kasvu tõttu. Seda aitab kompenseerida kvaliteetsete andmete esitamise suurem hulk ja korduskontrollide ning Keskkonnaameti tehtavate metsauuendusekspertiiside vähenemine. Eraldisepõhisele metsakorraldusele üleminekuga kulusid ei kaasne, kuid ruumiandmete muutmise kontrolliks kulub hinnanguliselt 10 000 eurot.

Muudatustega punktides 24-26 suureneb Keskkonnaameti töökoormus lageraie metsateatiste menetlemisel: raielangi lubatud suuruse 7 ha pealt 5 ha peale viimisel väheneb metsaregistri automaatotsuste arv lageraie metsateatiste menetlemisel kolmandiku võrra ning need metsateatised suunatakse spetsialistidele menetlemiseks. 2022. aastal menetles metsaregistri automaatsüsteem 36 003 ja 2023. aastal 30 635 lageraie metsateatist. Seega tuleb muudatuse jõustumisel menetleda veel lisaks vähemalt 10 000 lageraie metsateatist. Selleks peab Keskkonnaamet ümber korraldama oma tööjaotuse asutuse siseselt. Samas vähenevad kulud, kuna e-postiga metsateatisi ei esitata ja see kompenseerib osaliselt lisatööjõu vajaduse. Lisaks vähendab eraldisepõhine metsakorraldus näiteks metsauuendusekspertiiside koostamise vajadust. Metsaregistri arenduskulud on hinnanguliselt 500 eurot.

Eelnõu punktiga 42 kehtestatakse metsaomanikele nõue teavitada Keskkonnaametit kavandatud raie lõpetamisest. Muudatusega kaasneb arendusvajadus 130 000 eurot.  Keskkonnaametile eraldi töökoormust ei teki.

Mõju sihtrühm: Riigimetsa Majandamise Keskus

Punktides 24-26 nimetatud muudatustel on mõju RMK raiutavate alade pindalale ning riigi tuludele. RMK-l on küpses metsas siirdesoo, madalsoo, lodu ja raba kasvukohatüübis eraldisi kokku 3876 tk, kogupindalaga 7660 hektarit. Neist üle 2 hektari on 5120 eraldist, pindalaga 2716 hektarit. See tähendab, et muudatuse jõustumisel lükkub edasi raie 2736 hektaril. Arvestades, et eelnimetatud kasvukohatüüpides on keskmiseks uuenemise ajaks 12 aastat, lükkub ka raie ja ka tulu selle aja võrra edasi. Siirdesoo, madalsoo, lodu ja raba kasvukohatüüpides on RMKs aastatel 2017-2023 tehtud raieid 1355 eraldisel, neist 361 on üle 2 hektari. Keskmine raiepindala on 1,66 ha.

Riigimetsa majandajale luuakse punktiga 46 võimalus rakendada lisaks kehtivas seaduses kehtestatud püsimetsana majandamise nõuete kõrval kasutada ka võtteid, mis võimaldavad püsimetsa hakata kujundama juba seemnekandvuse ea saavutamisel ja kuni 0,2 ha suuruste häiludena. Kuivõrd püsimetsana majandamine võib olla võimalusel alternatiiviks näiteks asulate ümbruses või teistes kogukonnale olulistel aladel nn KAH aladel, siis selliseid alasid on riigimetsas ligi 46 000 hektarit, mida muudatus võib mõjutada.

Eelnõu punktidega 47 ja 48 kehtestatakse RMK-le uuendusraie pindala edaspidi viieks aastaks tänase ühe aasta asemel. Muudatusel on positiivne mõju kuna võimaldab pikemat planeerimist. Samas on jäetakse punkti 47 muudatusega alles ka paindlikkus ootamatute olukordade lahendamiseks. Muudatus ei too kaasa täiendavaid kulusid RMK-le.

Mõju sihtrühm: Kaitseministeerium

Punktide 31 ja 32 muudatuste kohaselt ei ole edaspidi tarvis taotleda Kaitseministeeriumil riigimetsas väljaõppe korraldamiseks Vabariigi Valitsuse luba. See vähendab bürokraatiat ja Vabariigi Valitsuse koormust.

7. Rakendusaktid

Metsaseaduse rakendamiseks on vaja muuta järgmisi rakendusakte:
1. Keskkonnaministri 27. detsembri 2006. määrus nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“;
2. Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määrus nr 2 „Metsa korraldamise juhend“;
3. Keskkonnaministri 28. augusti 2017. a määrus nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“;
4. Keskkonnaministri 11. augusti 2017. a määrus nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“;
5. Keskkonnaministri 21. detsembri 2006. a nr 84 „Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktile ja veoselehele esitatavad nõuded ning müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolliametile esitatava teatise vorm“.

Vajalik on ka uue rakendusakti kehtestamine „Istandike registreerimise, sealhulgas eksperthinnangu andmise, rajamise, kasvatada lubatud puuliikide ja kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad ning majandamise täpsemad nõuded “.

8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Infosüsteemide arendused ja halduskulu (hinnanguliselt 255 500 eurot) kaetakse riigieelarvest Kliimaministeeriumi valitsemisala eelarve piires.

Istandikega seotud nõuete rakendamine nõuab metsaregistri arendust, et pidada arvestust istandike pindala ning asukoha üle, kuna praegu selline register puudub. Metsanduse pikka vaadet (punkt 11) käsitletakse teistes strateegilistes dokumentides („Eesti metsapoliitika põhialused“, „Eesti 2035“ jm) ning eraldi metsanduse arengukava koostada ei ole tarvis.

Püsimetsandusega seotud nõuded toovad kaasa Keskkonnaameti töökoormuse marginaalse kasvu. Muudatustega punktides 24, 25 ja 26 suureneb Keskkonnaameti töökoormus lageraie metsateatiste menetlemisel: raielangi lubatud suuruse 7 ha pealt 5 ha peale viimisel väheneb metsaregistri automaatotsuste arv lageraie metsateatiste menetlemisel kolmandiku võrra ning need metsateatised suunatakse spetsialistidele menetlemiseks. Samuti tuleb investeerida, et arendada metsaregistrit.

2022. aastal menetles metsaregistri automaatsüsteem 36 003 ja 2023. aastal 30 635 lageraie metsateatist. Seega tuleb muudatuse jõustumisel menetleda veel lisaks vähemalt 10 000 lageraie metsateatist. Selleks tuleb Keskkonnaametil töö sisemiselt ümber korraldada. Samas vähenevad kulud, kuna e-postiga metsateatisi ei esitata. Lisaks vähendab eraldisepõhine metsakorraldus näiteks metsauuendusekspertiiside koostamise vajadust. Metsaregistri arenduskulud on hinnanguliselt 500 eurot.

Avaliku sektori üldine töökorraldus jääb eraldisepõhise metsakorralduse põhimõtte rakendamisel samaks, Keskkonnaagentuuril võib esineda vaid väike kulude kasv kontrollkäikudel andmete kontrollimiseks läbitavate kilomeetrite hulga kasvu tõttu. Seda aitab kompenseerida kvaliteetsete andmete esitamise suurem hulk ja korduskontrollide ning Keskkonnaameti tehtavate metsauuendusekspertiiside vähenemine. Eraldisepõhisele metsakorraldusele üleminekuga kulusid ei kaasne.

9. Seaduse jõustumine

Punktid 13, 25 ja 26 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil, kuna metsaregistri arendus ei ole aeganõudev.

Punktid 4, 6, ja 11 jõustuvad 2026. aasta 1. juulil, et arendustööd jõuaksid valmis teha nii riik kui ka metsaregistrit kasutavad ettevõtted.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning ettepanekute tegemiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, metsakorraldusettevõtetele, Eesti Maaülikoolile, Eesti Erametsaliidule, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale.
Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium kooskõlastasid märkustega. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata, esitades omapoolsed märkused. Esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel on lisatud seletuskirjale.
„Algatab Vabariigi Valitsus…………………………………………………..“
Lisa 1
KAVAND
Metsa majandamise eeskiri

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS


Tallinn 2024 nr


Keskkonnaministri 27.12.2016 aasta määruse
nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 10¹ lõige 2, § 24 lõigete 6, 7 ja 10; § 25 lõigete 3 ja 7; § 28 lõike 8¹; § 29 lõigete 3, 4¹, 5 ja 6; § 30 lõigete 3 ja 7; § 31 lõigete 3 ja 4; § 33; § 40 lõigete 4¹–7 ja 11 ning § 43 lõike 3  alusel.
1) paragrahv 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1)“;

2) määrust täiendatakse §-ga 24 järgmises sõnastuses:
„§ 24. Metsa majandamise erisused õppe-, teadus- ja arendusasutustele metsa majandamiseks teaduseesmärkidel
(1)
(2)
(3)“.


Lisa 2.
KAVAND
Istandike registreerimise, rajamise ja majandamise kord



KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2024 nr

Istandike registreerimise, sealhulgas eksperthinnangu andmise, rajamise, kasvatada lubatud puuliikide ja kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad ning majandamise täpsemad nõuded

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 3¹ lõike 7 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse istandike registreerimise, rajamise ja majandamise nõuded.

§ 2. Istandike kaardistamine

§ 3. Istandike registreerimine

§ 4. Istandike rajamine

§ 5. Istandike majandamine

Metsaseaduse ja keskkonnatasude muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja
lisa 1
Esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Kooskõlastusringil eitatud märkused ja ettepanekud
Nr
Märkuse esitaja
Märkuse sisu
Märkuse arvestamine või mittearvestamise põhjus
1
Justiitsministeerium

Palume liigitada eelnõuga tehtavad muudatused vastavalt VTK mittekoostamise erandile ning põhjendada neile VTK koostamata jätmist sisulisemalt – nt millest oli tingitud viidatud menetluse kiireloomulisus. Juhime tähelepanu, et kiireloomulised muudatused peavad olema seotud asjaoludega, mida eelnõu koostajad ei saa kuidagi ise mõjutada ning millele nad on kohustatud viivitamatult reageerima (näiteks erinevad kriisid) ning mille lahendamise edasilükkamine võiks tekitada märkimisväärset kahju. Niisamuti on vaja põhjendada VTK mittekoostamist väheolulise mõju tõttu, millega on eelkõige silmas peetud tehnilisi või korrigeeriva või täpsustava iseloomuga muudatusi, mille mõju haldusvälised sihtrühmad ei peaks üldjuhul tunnetama, sh nt haldusesisene töö ümberkorraldamine. Täiendavalt juhime tähelepanu sellele, et kui VTK jäi koostamata kiireloomulisuse erandile viidates olulise mõjuga valdkonnas, peab eelnõu koostaja kavandama ka mõju järelhindamise (vt vastava rakendussätte kavandamise kohta eelnõusse täpsemalt https://www.just.ee/media/3958/download) ning esitama vastava aruande (vt õigusloomepoliitika põhialused 2030, p 12.4.1.).
Selgitame, et ei saa nõustuda väitega, et väheoluline mõju kaasneb vaid tehniliste ja täpsustava iseloomuga muudatuste kaudu. Mõju võib pidada väheoluliseks ka siis, kui mõju ulatust ja sagedust hinnatakse väikeseks, muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid ning ei lisandu halduskoormust. Kui vaadata seletuskirjas sisalduvat mõjuanalüüsi, siis ei ole analüüsitud mõjuvaldkondades leitud, et kusagil oluline mõju avalduks.
Pigem on leitud, et seaduse rakendamisega ei kaasne olulisi riske, samuti ei kavandata põhimõttelisi muudatusi õiguskorras.
Samuti on seletuskirjas öeldud, et tegemist on kiireloomulise muudatusega, sest vastasel juhul on vaja hakata koostama MAK2040 juba aastal 2025.
2
Justiitsministeerium

Eelnõuga loobutakse metsanduse arengukava edasisest koostamisest, mille asendavad seletuskirja autorite kinnitusel dokumendid nagu Eesti metsapoliitika põhialused ja Eesti 2035. Kuna metsanduse arengukava koostamise eesmärk oli ka laialdane huvirühmade kaasamine, siis vajab kindlasti selgitamist, mismoodi on edaspidi lahendatud laialdane kaasamine viidatud teiste dokumentide puhul ehk et kas ja kuidas saavad huvirühmad edaspidi oma sisendi metsanduse arengu küsimustes esitada.
Selgitame, et Eesti metsapoliitika põhialuste koostamine on samuti avalik protsess, milles huvirühmad saavad kaasamise käigus oma sisendi anda.


3
Justiitsministeerium
Kuna mitmed käesolevast eelnõust lähtuvad muudatused omavad mõju eraisikute halduskoormusele ning samaaegselt riigiasutuste töökoormusele, palume mõjuanalüüsi kokkuvõttes anda nende koormuste muutumisele koondhinnang koos lühikese põhjendusega. Kui nt erinevate asutuste või isikute lõikes on muudatuste koondmõju koormusele erinev (kasvab/kahaneb/ei muutu), siis palume ka see ära märkida.
Arvestatud.
Seletuskirja täiendatud.
4
Justiitsministeerium

Palume seletuskirja täiendada juriidiliste isikute trahvimäärade tõstmise (p-d 52–54) mõjuanalüüsiga.
Arvestatud.
Seletuskirja täiendatud.

5
Justiitsministeerium

Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega, sh eelnõu mõju kohta
Arvestatud.

6
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

ReM ei nõustu eelnõu punktiga 34 kavandatavate muudatustega, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/11151 , järgmistel põhjustel: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/1115 tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavate pädevate asutuste määramisel ei ole arvestatud Kliimaministeeriumi ja ReMi vahelistel aruteludel väljendatud ReMi seisukohti. Leiame endiselt, et nimetatud määrusest tulenevate pädeva asutuse ülesannete jagamine kahe ministeeriumi valitsemisala asutustele ei ole mõistlik ning toob kaasa ülesannete dubleerimise. Pädeva asutuse järelevalve hõlmab kogu tarneahelat esmatootjast või maaletoojast jaemüügi või ekspordini. See tähendab, et lisaks esmasaaduste tootjate kontrollimisele (Eestis veisekasvatajad ja metsaomanikud), peab pädev asutus olema suuteline kontrollima ka nt maaletoojaid, edasimüüjaid, töötlejaid, tööstusi, jaemüüjaid ja teisi tarneahelas osalevaid ettevõtjaid, kes tegelevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115 lisas I nimetatud asjaomaste toodete turulelaskmise, turul kättesaadavaks tegemise või ekspordiga. Järelevalve tähendab peamiselt ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise süsteemi ning dokumentide ja andmete kontrollimist (artikli 18 lõige 1). Kui pädeval asutusel tekib kontrolli põhjal küsimusi või kahtlusi, siis võib pädev asutus asjakohasel juhul viia läbi ka kohapealse kontrolli, võtta proove, et koguda täiendavat teavet (artikli 18 lõige 2). Samas ei ole füüsiline kontroll kindlasti nõutud osa iga ettevõtja kontrollist.
Leiame, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115 rakendamist peaks vaatama koos teiste asjakohaste ELi õigusaktidega, mis seavad ettevõtjale hoolsuskohustuse, nt ELi sunnitöö määruse eelnõu (lõplik hääletus sügisel, protsessi veab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ning äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv (veab Justiitsministeerium; seab nõuded ettevõtjatele, kuid mitte toodetele). Võimalusel peaks kaaluma ettevõtjate kestlikkusalast hoolsuskohustust puudutava järelevalve kompetentsi koondamist ühte riigiasutusse, mis teostaks järelevalvet olenemata sektorist. Ühtlasi leiame, et määruse (EL) 2023/1115 rakendamisega, sh pädevate asutuste vaates, seotud mõjud on eelnõu seletuskirjas sisuliselt hindamata. Samuti ei ole seletuskirjas antud ülevaadet nimetatud määruse rakendamisega seonduvatest kuludest.
Arvestatud.
Lõiked 4 ja 5 jäetakse eelnõust välja.


7
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

ReM ei kooskõlasta eelnõu ka põhjusel, et sellega kavandatavad muudatused toovad kaasa põllumajandusmaa vähenemise ja selle põllumajanduslikust kasutusest välja viimise ning ohustavad toidujulgeolekut. Maailma rahvastiku kasvu tingimustes muutub põllumajandusmaa kui piiratud ressurss järjest väärtuslikumaks. Selleks, et 2050. aastal maailma rahvastik ära toita, peab erinevate uuringute kohaselt tootma tänasega võrreldes 50−70% rohkem toitu.
Oleme seisukohal, et tagada tuleb võimalikult suures ulatuses kõrgema viljelusväärtusega põllumajandusmaa ehk väärtusliku põllumajandusmaa säilimine põllumajanduslikuks tegevuseks, tagades seeläbi tervikuna Eesti toidu varustuskindluse. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu ohustab Eesti toidujulgeolekut, kuna see toob kaasa muu hulgas ka väärtusliku põllumajandusmaa vähenemise.

Teeme eeltoodust tulenevalt ettepaneku jätta eelnõust välja puu- ja põõsaistandike (edaspidi istandik) rajamine sellisele mittemetsamaale, mis on põllumajandusmaa. Vajalik on eelnevalt teostada täpsemad uuringud ja mõjude analüüs, kuna ka eelnõu seletuskiri annab märku, et istandikest, nende majandamisest ning mõjudest on teadmisi vähe, nt mõjud looduskeskkonnale. Lisaks ei ole meie hinnangul Eestis piisavalt uuritud istandike rajamise ohutust veekeskkonnale. Eelnõust ei selgu, mis ajaperioodil ning mahus (ha) lubatakse rajada istandikke mittemetsamaa aladele. Leiame, et istandike rajamisele tuleks seada mahuline piir maastikulise mitmekesisuse säilimiseks. Oleme seisukohal, et istandike rajamise lubamist põllumajandusmaale saab kaaluda alles ja üksnes siis, kui on selgemad selle mõjud, sh on selge, et tegevus ei too kaasa negatiivseid mõjusid elurikkusele ning kui põllumajandusele ja põllumajandusmaale rakendatud muudest meetmetest ei ole piisanud kliimaeesmärkide täitmiseks. Sealjuures tuleb mõjud kliimale, elurikkusele, toidutootmisele jmt seletuskirjas ka kirjeldada. Istandike rajamine võiks alata endistel kaevandusaladel, suletud prügilatel ja muudel jäätmaadel, kus istandik saaks tõsta ala keskkonnaväärtust.
Arvestatud põhimõtet.
Väärtusliku põllumajandusmaa säilimine põllumajanduslikuks tegevuseks on kahtlemata oluline ning seetõttu täiendame eelnõu sättega, mille kohaselt väärtuslikule põllumaale rajatud istandikku ei saa metsaregistris registreerida. Lisaks lubame istandike rajamise maa-alale kui on tehtud inventuur, mille kohaselt ei loetud seda väärtuslikuks püsirohumaaks.

Tänaste isandike mõjusid elurikkusele on Eesti Maaülikooli poolt ka uuritud. Mõju elurikkusele ja maastikele sõltub istandike planeerimisest, puuliigi valikust ja majandamisvõtetest. Hoolikas planeerimine võimaldab vähendada võimalikke negatiivseid mõjusid ning suurendada positiivseid mõjusid elurikkusele ja maastike mitmekesisusele.

8
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Palume selguse huvides välja tuua, millised metsaseaduse sätted kohalduvad istandikele lisaks raadamisele. Istandiku majandamise viisid ja kohustused on samuti ebaselged. Selgusetuks jääb ka istandiku õiguslikult lõppemine ja lõpetamine. Kas istandiku omanik võib ise teha ettepaneku istandiku kohta kande muutmiseks või kustutamiseks?
Palume ka selgitada, 3 (7) millal istandiku metsastruktuur muutub selliseks, et istandik on pigem loodusmets kui istandik ja kas millalgi (millal ja mis tingimustel) hakkavad istandikule kohalduma metsaseaduses sätestatud piirangud? Samuti jääb selgusetuks, kui istandik raiutakse, kas alale kehtib istandiku rajamise ehk istandiku uuenemise kohustus või võib pärast raiet ala ka metsastada? Palume eeltoodust tulenevalt ka eelnõu seletuskirja täpsustada.
Arvestatud. 
Sõnastame lõike selliselt, et mittemetsamaale rajatud ja kasvatatavate istandike suhtes ei kohaldu metsaseaduse sätted, kuna istandikke ei ole kavas rajada metsamaa koosseisus. Seega ei kehti istandikele metsaseaduses sätestatud piirangud ja kohustused.  
Vaatame selles osa ka seletuskirja üle.
Istandike rajamisele, kasvatamisele ja majandamisele on kavas kehtestada eraldi regulatsioon metsaseaduse alusel vastu võetava alamaktiga (määrusega). Nimetatud määruses sätestatakse konkreetsed nõuded ja juhised istandike kohta. Istandike majandamise viisid hõlmavad istandike rajamist, vajadusel hooldamist ja raiega seonduvat. Maaomaniku kohustused istandiku majandamisel määratakse kindlaks eelnimetatud määrusega. Need võivad hõlmata istandiku hooldamist, kahjurite ja haiguste tõrjet ning keskkonnanõuete järgimist. Oleme seisukohal, et istandiku omanikul peab olema õigus otsustada istandiku lõpetamise üle. Pärast istandiku lõppraiet peab saama maaomanik valida, kas rajada uus istandik, võtta maa kasutusele põllumajandusliku tootmise tarbeks või muuta maa kasutusotstarvet. Istandik on kavandatud intensiivse majandamise eesmärgil ning seda hoitakse kogu majandustsükli vältel istandikuna. Istandiku struktuur, puuliikide koosseis ja majandamisviisid erinevad loodusmetsast. Kuna istandik ei muutu aja jooksul loodusmetsaks, ei hakka sellele ka tulevikus kohalduma metsaseaduses sätestatud piirangud, mis on ette nähtud metsamaale. Istandiku staatust saab muuta ainult maaomaniku algatusel, muutes maa kasutusotstarvet vastavalt seadusandlusele.
9
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Leiame, et istandike omanik peaks olema kohustatud registreerima väetise ja taimekaitsevahendi kasutamise andmed, nt metsaregistris, kuna istandike majandamisel lubatakse kasutada väetist ja taimekaitsevahendeid. Samuti peaks meie hinnangul vastavate väetiste ja taimekaitsevahendite heide minema LULUCF metsamaa kategooria arvestusse. Nii põllumajandustootjaid kui ka tootjaid, kes tegutsevad puidu saamise eesmärgil (istandiku kasvataja), tuleb kohelda ühetaoliselt. Ka istandiku omanikule tuleb kehtestada sarnased nõuded nagu on (mahe)põllumajandustootjal, kes peab täitma põlluraamatut ja andma aru väetiste ja taimekaitsevahendite kasutuse kohta.
Arvestatud.
Nõustume, et väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise andmete registreerimine on oluline keskkonnaseire ja aruandluse seisukohast. Nimetatud sätted reguleeritakse metsaseaduse alusel vastu võetava alamaktiga.
Andmete koondamine põlluraamatusse võib tagada parema andmekvaliteedi ja lihtsustab järelevalvet ning analüüsi.

Täiendame seletuskirja järgmiselt:
Kliimakindla majanduse seaduses arvestatakse põllumajandussektori heitkogustena ka põllumajandusmaal (rohumaadel, põllumaadel) tekkiv heide või sidumine, mis on ELi kasvuhoonegaaside arvestuses vaid LULUCFi sektoris. See annab põllumajandussektorile ka hoovad põllumajanduslikest tegevustest pärineva heite vähendamiseks ja aitab meetmeid paremini planeerida ning rakendada. Seega on põllumaa ja rohumaa Kliimakindla majanduse seaduse kategooriate jaotuse mõistes mõlemas sektoris, kuid EL õigusaktide (LULUCF määrus) ja rahvusvahelise inventuuri aruandluse järgi on need vaid LULUCF kategoorias. Kliimakindla majanduse seaduse põllumajanduse eesmärgi täitmist arvestatakse ka edaspidi koos põllu-ja rohumaaga, ehk kategoorias "põllumajandus sh LULUCF". Seejuures kogu väetamisest tulenev N2O heidet võetakse nii Kliimakindla majanduse seaduse kui rahvusvahelise KHG inventuuris arvesse põllumajandussektoris, kuni ei ole andmeid väetamiste kohta teistes maakategooriates.
10
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Leiame, et istandike rajamise pind ja tegevuse lubamine tuleks siduda põllumajandussektori heite vähendamise eesmärgi saavutamisega. Kui eesmärk on saavutatud, siis puudub vajadus istandikke põllumajandusmaale rajada ning tähelepanu peaks olema suunatud mittepõllumajandusmaade katmisele metsataimedega. Kindlasti ei tohiks meie hinnangul põllumajandusmaale istandikke rajada rohkem kui 1250 hektarit ja põllumajandusmaad metsastada rohkem kui 3750 hektarit aastaks 2030. Samuti tuleks teha asjakohasuse ja piisavuse ülevaade (vahearuanne, sh kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) inventuurid), et hinnata kliimaeesmärkide saavutamist põllumajandussektoris ning näha seaduses ette sätted istandike põllumajandusmaale rajamise mitte lubamiseks.
Vt ka p 9 vastust.
Arvestame ettepanekuga, et väärtuslikule põllumaale rajatud istandikku ei saa registreerida metsaregistris.

11
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Palume eelnõu seletuskirjas tuua välja seos kliimakindla majanduse seaduse eelnõuga, kuna istandike rajamine on üheks KHG heite vähendamise meetmeks.
Arvestatud.
Täiendame seletuskirja viitega kliimakindla majanduse seaduse seletuskirja eelnõule.
12
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Oleme seisukohal, et kui istandiku rajamisel kasutatakse hariliku männi ja hariliku kuuse taimi, siis peab nende kultiveerimismaterjali algmaterjal pärinema Läti Vabariigist. Sellega on tagatud kvaliteetse puidu saamine tulevikus ja metsapuude haiguste riski vähendamine, eriti veel sellises olukorras, kus istandikud ja metsad paiknevad lähestikku. Teeme ettepaneku, et istandike rajamiseks kasutatava kultiveerimismaterjali algmaterjal peab pärinema lubatud päritolupiirkonnast vastavalt keskkonnaministri 1. juuli 2016. a määruses nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded“ sätestatule.
Arvestatud põhimõtet.
Majandamise nõudes sh puuliigi valik ja päritolupiirkonnad sätestatakse eraldi määrusega.
13
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Palume eelnõu seletuskirjas hinnata, kuidas mõjutab istandike mittemetsamaale rajamine põllumajandustootjaid.
Arvestatud.
Täiendame seletuskirja.Istandike rajamine on planeeritud vähemviljakatele ja kasutusest välja jäänud põllumajandusmaadele, mis ei sobi intensiivseks põllumajanduseks. Need alad on sageli madala mullaviljakusega, väikese pindalaga või asuvad taristutest eemal, mistõttu nende põllumajanduslik kasutamine ei ole majanduslikult tasuv. Uuringud Eestis näitavad, et sellistele maadele istandike rajamine on efektiivne viis maa kasutamiseks, ilma et see konkureeriks kõrge viljakusega põllumajandusmaadega1. Estonia. European Journal of Forest Research, 134(4), 653−667. DOI: 10.1007/s10342-015-0879-x.
Kuna istandike rajamist võimaldatakse maa-aladele, mis ei ole aktiivses põllumajanduslikus kasutuses, ei vähene põllumajandustootjate kasutuses olev kõrge viljakusega maa-ala. Seega ei kaasne istandike rajamisega negatiivset mõju põllumajandustootmisele ega toidujulgeolekule. Kui istandike rajamisel säilib maa põllumajanduslik kasutusklassifikatsioon, on vajadusel võimalik maa taas kasutusele võtta põllumajanduslikuks tootmiseks. See tagab põllumajandustootjatele paindlikkuse tulevikus maa kasutuse üle otsustamisel.
Kuigi siseriiklike õigusaktide järgi ei toimu maakategooria muutust (mittemetsamaast metsamaaks), vaatab ELi raadamismäärus (EUDR) maakategooria muutust funktsionaalselt, arvestades maakasutuse tegelikke omadusi. Kui istandike maa vastab metsamaa tunnustele (näiteks puistu kõrgus, võrakatte tihedus ja pindala), loetakse see EUDR kontekstis metsamaaks, sõltumata siseriiklikust määratlusest. Istandike maa tagasi pööramisel põllumajandusmaaks, käsitletakse seda EUDR-i järgi raadamisena.
14
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Enne istandike rajamist on oluline kohapeal hinnata istandiku rajamise võimalikkust (nt osaliselt istandiku rajaja ja osaliselt pädeva asutuse kohustus) ning välistada negatiivne mõju elurikkusele, maastike mitmekesisusele ja mitmekesistele tootmisvõimalustele (nt karjatamisvõimalustele). Näiteks Tartu Ülikooli teadlaste poolt 2020. aastal koostatud poollooduslike koosluste ökoloogilise toimimise hinnangu aruandes (Helm, A., Toussaint, A. 2020. Poollooduslike koosluste ökoloogilise toimimise hinnang. Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste instituut) tuuakse välja, et üle-eestiliselt on vajadus tagada poollooduslike niidukoosluste ja nende tugialade (väärtuslike püsirohumaade, liigirikaste servakoosluste ja teiste niiduliikidele sobilike heas seisus ökosüsteemide, nt karjatatavate hõredate metsade) säilimine keskmiselt 200 000 hektaril. Liigirikaste niidukoosluste taastamine põllumajandusmaade juurde ja vahele aitab tagada lisaks niiduelustiku säilimisele ka erinevate põllumajanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste olemasolu ja pakkumise. Ekspertide poolt antud hinnang enne istandiku rajamist aitaks ära hoida negatiivse keskkonnamõju.
Arvestatud.
Lisame eelnõusse eksperthinnangu andmise vajaduse väärtuslike püsirohumaade korral.
Selgitame, et Eesti Maaülikooli teadusuuringute kohaselt on mõju elurikkusele teatud juhtudel positiivne ning istandikud võivad suurendada elurikkust võrreldes mahajäetud põllumajandusmaadega. Samuti saavad istandikud maastikele lisada mitmekesisust, aidates kaasa ökoloogiliste koridoride loomisele ja fragmentatsiooni vähendamisele. Istandike rajamine kasutusest välja jäänud vähemviljakatele põllumajandusmaadele ei ole keskkonnale ilmtingimata kahjulik ja võimalik on ka istandikke rajada ilma, et see kahjustaks olemasolevaid poollooduslikke kooslusi või karjatamisvõimalusi

Nõustume, et poollooduslike koosluste ja nende tugialade säilitamine on äärmiselt oluline nii elurikkuse kui ka põllumajanduslike ökosüsteemiteenuste seisukohast. Siiski usume, et istandike rajamine kasutusest välja jäänud vähemviljakatele põllumajandusmaadele ei too kaasa negatiivseid keskkonnamõjusid, kui see toimub vastutustundlikult ja kehtivaid regulatsioone järgides. Istandikud on kavas rajada aladele, mis ei ole määratletud kõrge looduskaitselise väärtusega. Seega ei toimu istandike rajamist poollooduslike koosluste arvelt.
15
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Palume tuua eelnõu seletuskirjas välja istandike kui monokultuuride mõju elurikkusele, maastikele ja avamaastiku elupaikade sidususele.
Arvestatud.
Täiendame seletuskirja.
Selgitame, et monokultuursete istandike rajamine on vaid üks võimalus istandike maakasutuseks, kuid selleski osas toetavad Eestis läbi viidud teadusuuringud, et monokultuursete istandike rajamine mahajäetud põllumajandusmaadele on tõhus viis nende alade taastamiseks ja säästvaks kasutamiseks, aidates parandada mulla omadusi ja toetades elurikkuse taastumist. Mõju elurikkusele ja maastikele sõltub istandike planeerimisest, puuliigi valikust ja majandamisvõtetest. Hoolikas planeerimine võimaldab vähendada võimalikke negatiivseid mõjusid ning suurendada positiivseid mõjusid elurikkusele ja maastike mitmekesisusele.
Kindlasti peaks omanik kaaluma erinevaid riske monokultuure rajades, seda ka eelkõige võimalike haiguste leviku valguses. Kindlasti kaalume koos metsastamise meetme väljatöötamisega anda suuniseid ka vastupidavamate istandikke rajamisele.
16
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Palume seletuskirjas selgitada mineraalväetiste kasutamise keeldu.
Hetkel puudub täpsem eesmärgikirjeldus (mida täpsemalt saavutada soovitakse) ning viited teaduslikele põhjendustele, mis sellist piirangut toetaksid. Sõltuvalt mullaomadustest, taimekultuurist ja selle kasvatamise eesmärgist võib teatud juhtudel olla vajalik täppisväetamine. Kui eelnõu raames soovitud väetiste kasutuse vähendamise eesmärk on selge ja põhjendatud, siis ei pruugi selle saavutamine vajada kasutamise täielikku keeldu, vaid võib piisata ka kasutustingimuste (kulunorm, ilmastikuolud) muutmisest.
Eelnõu on muutunud.
Mitmed huvirühmad on teinud ettepaneku mõningal määral lubada istandikes väetiste kasutamist. Seega me oleme valmis teemat arutama ja kaaluma väetiste kasutamise lubamist piirmäärade kehtestamisel.

Eesti Maaülikool tuginedes oma tänastele teadustöödele leiab, et mineraalväetiste kasutamine on vajalik istandiku rajamisel, et aidata puud kiiremini välja rohukonkurentist. Lisaks aitab väetamine vähendada taimedel istutamise stressi ning tagab ökosüsteemi positiivse C bilansi kiiremini. Iga-aastane väetamine ei ole majanduslikult tasuv ning hakkab vähendama ka puidu kvaliteeti.
Nende hinnangul piisab ühest väetamisest teisel aastal pärast istutamist, sest toitained jäävad pikaks ajaks ökosüsteemi ringlema.
Lehtpuudel on väga lühike väetamise aken, kui tahta positiivset tulemust (mai lõpp kuni juuli keskpaik). Puudel peavad olema väljaarenenud lehed, mis fotosünteesivad ja mullast aineid ülesse tõmbavad. Sellel perioodil on kõige olulisem sademete olemasolu, et väetis saaks lahustuda. Vahetult istutamisel ei ole mõtet mineraalväetisi kasutada. Augustis väetamine võib tekitada probleeme kasvu lõpetamisel ja varakülma kahjustust.

Istandiku rajamisel annab positiivse tulemuse juba kuni 20-30 kg NO3NH4 ja kuni 30 kg P2O5 kasutamine.
Teadusuuringud on näidanud eelkõige istandikes seost puu kasvu ja fosfori vahel. Puuliigi mõju on raske hinnata, füsioloogiliselt on tähtis puu biomass ja eelkõige okka/lehemass.
17
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Palume eelnõus ja selle seletuskirjas kasutada läbivalt termini „poollooduslik kooslus“ asemel terminit „pärandniit“, et tagada õigusaktide ühtne sõnakasutus. Uuemates regionaalministri õigusaktides on enam kasutatud terminit „pärandniit“.
Mitte arvestatud.
Looduskaitseseadus kasutab läbivalt terminit „poollooduslik kooslus“.
18
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punkti 5 ning täiendada metsaseaduse § 3 lõiget 6 punktidega 7–9 järgmises sõnastuses:
„7) maa-ala ei ole väärtuslik põllumajandusmaa ega väärtuslik püsirohumaa;
8) kavandatav istandik ei kahjusta drenaaži ning istandiku rajamise tulemusena ei ole takistatud maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine;
9) maa-ala ei ole vajalik rohevõrgustiku alade jätkuvuse tagamiseks.“.
Oleme seisukohal, et istandike rajamisel tuleb arvestada planeerimisseaduse §-s 12 sätestatud otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõttega.
Kuna tegevusega kaasneb oluline maakasutuse muutus, siis peab tegevus olema planeerimise põhimõtetega, sh rohevõrgustiku eesmärgiga kooskõlas. Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Rohevõrgustik on määratletud planeerimisseaduses. Rohevõrgustiku säilimise ja planeerimise eesmärgid on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine. Istandikud kui monokultuurid ei täida rohevõrgustiku eesmärke.
Arvestatud osaliselt.
Nõustume, et väärtusliku põllumajandusmaa ja väärtusliku püsirohumaa säilitamine ning maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine on oluline, seega võtame need arvesse istandike rajamisel.

Ei ole nõus eelnõusse punkti 9 lisamisega, kuna ala võib olla vajalik rohevõrgustiku alade täiendamiseks teatud ajahetkedel. Samuti on keeruline määrata, kes seda hindama peaks.
Istandiku korral on tegemist puittaimestikuga, mis võib koosneda mitmest puuliigist. Juba sellega kaasnevad ajutised elupaigad ja mitmekesistub elustik. Tuleks ka arvestada, et täiendav puit istandikest on tööstusele kättesaadav alles 20-40 aasta pärast, seega ei saa neid istandikke pidada just kiirekasvulisteks. Ehk see ajavahemik, mil puud maa-alal kasvavad, saavadki istandikud pakkuda varjevõimalusi erinevatele liikidele, mis on ka rohevõrgustiku toimimisel oluline osa.

19
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Teeme ettepaneku välistada istandike rajamine inventeeritud väärtuslikele püsirohumaadele. ReM viib aastatel 2023–2027 läbi väärtuslike püsirohumaade inventuuri. Väärtuslikud püsirohumaad on ELME projekti käigus välja valitud kõrge loodusväärtusega püsirohumaad, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused suurema liigirikkuse kujunemiseks. Enamasti on sellisteks aladeks intensiivsest põllumajanduslikust kasutusest väljas olevad püsirohumaad. Väärtuslikud püsirohumaad on koos pärandniitudega põllumajandusmaastiku elurikkuse tuumikalad. Istandike rajamine ekspertide poolt välja valitud inventeeritud väärtuslikele püsirohumaadele hävitaks kõrge loodusväärtuse põhjal välja valitud ja inventuuride käigus juba kaardile kantud kooslused.
Arvestatud.

20
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punkti 5 ning sätestada metsaseaduse § 3 lõike 6 punktis 1 perioodiks kümme aastat.
Näiteks on maaparanduse investeeringutoetuse puhul periood, mille jooksul tuleb hoida kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu puhul selle maa-ala sihtotstarvet, viis aastat, aga investeering tehakse vara suurendamise eesmärgil pikemas perspektiivis, millega suurendatakse maaparandussüsteemi amortiseerumise aega, mis on investeeringu järgselt kümme ja rohkem aastat. Kuna maaparanduse investeeringutoetusega on kuivendussüsteemi abil põllumajandusmaa potentsiaali tõstetud ja avalikku raha selleks kulutatud, siis tohiks lubada sinna istandikke rajada alles siis, kui kuivendussüsteem on sisuliselt amortiseerumas ja seda ei ole võimalik enam kasutada põllumajanduslikul eesmärgil. Alles pärast seda võiks sama maa-ala metsastada või sinna istandikke rajada, kui tingimused on sobivad. Kliimamuutuste ja erandlike ilmastikuoludega kaasnevate riskide maandamiseks on oluline, et põllumajandusmaad säiliksid pikema perioodi vältel
Arvestatud põhimõtet.
Eelnõu on täiendatud ja sõnastus on muudetud selliselt, et istandikku ei saa rajada drenaaži maa-alale, kui Maa- ja Ruumiamet ei anna kooskõlastust.
Istandiku rajamine on võimalik siis, kui istandik ei kahjusta drenaaži ning istandiku rajamise tulemusena ei ole takistatud maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine.

21
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Teeme ettepaneku kasutada viidatud punktis (eelnõu § 1 punkti 5) termini „põllumaa“ asemel terminit „põllumajandusmaa“, sest aktiivne põllumajanduslik tegevus võib toimuda ka muul põllumajandusmaal, mitte üksnes põllumaal.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 3 kohaselt määratletakse termin „põllumajandusmaa“ nii, et see hõlmab põllumaad, püsikultuure ja püsirohumaad. Maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ 2 § 2 lõike 2 kohaselt loetakse põllumajandusmaaks põllumaa, püsirohumaa ja püsikultuuridealune maa.
Eelnõus ei ole kasutusel terminit „põllumaa“.
Seletuskirjas vaatame terminid üle.


22
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Palume seega eelnõu seletuskirjas (lk 3) toodud lausest
„Tehtavate muudatuste eesmärk on edendada metsanduse jätkusuutlikkust ja keskkonnahoidlikku maakasutust.“ jätta välja sõnad „ja keskkonnahoidlikku maakasutust.
Eelnõu seletuskirjas on viidatud vähestele teadmistele istandike pikemaajalisest keskkonnamõjust nii istandiku alale kui ka ümbritsevale maastikule, seetõttu ei saa väita, et istandikud edendaksid kuidagi keskkonnahoidlikku maakasutust. Istandike rajamisega asendatakse aktiivsest kasutusest väljas olev põllumajandusmaa intensiivse maakasutusega.
Arvestatud.
Seletuskirja on muudetud.
23
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Eelnõu § 1 lõike 6 punktiga 5 välistatakse istandike rajamine maa-aladele, mis on riiklikult kaitstavad loodusobjektid.
Meile jääb selgusetuks, miks lubatakse istandikke rajada kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavatele aladele. Teeme ettepaneku seda mitte lubada.
Arvestatud.
Täiendame eelnõu sõnastust selliselt:
5) maa-ala või maa-alal asuvat objekti ei ole loodusobjektina kaitse alla võetud.

24
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Me ei nõustu eelnõu seletuskirja osas „Mõju elu- ja looduskeskkonnale“ toodud lausega: „Punktidega 3–5 ei kaasne olulisi mõjusid võrreldes kehtiva korraga“. Põllumajandusmaa muutmine intensiivselt majandatavaks maaks, kus ei kehti metsaseaduse piirangud, on oluline ja põhimõtteline muudatus võrreldes praeguse olukorraga. Seetõttu ei saa ka nõustuda eelnõu seletuskirja teises peatükis tooduga, nagu oleks tegemist väikese mõjuga muudatusega.
Esitatud ettepanekute valguses vaatame mõju peatüki uuesti üle. Kuid toome välja, et istandiku rajamine on ka täna mitte metsamaale lubatud või seda on juba mõnda aega tehtud. Seetõttu ei saa öelda, et eelnõus sätestatu puhul oleks tegemist põhimõttelise muudatusega.
25
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Palume üle vaadata eelnõu § 1 punkti 5 kohta seletuskirjas toodud selgitus turvasmuldadel istandiku rajamise lubatavuse kohta ning viia see eelnõuga kooskõlla. Nimelt võib eelnõu seletuskirjast välja lugeda, et istandikke võib rajada ka turvasmuldadele, kuid eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt ei ole see lubatud.
Vaatame üle ja parandame sõnastust selliselt, et oleks üheselt aru saada, et metsaregistris saab registreerida istandikke siis, kui maa-ala ei asu turvasmullal (M, S, R), lammimullal (Ag, AG, AG1, AM), rannikumullal (Gr, Gr1, Mr), eemaldatud madalsoomullal (TxM) või eemaldatud rabamullal (TxR)
26
Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Teeme ettepaneku eelnõu § 1 punkti 41 muutmiseks järgmiselt:
„paragrahvi 43 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kaitseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsetavat riigimetsa majandatakse valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusega sõlmitud kokkuleppe alusel.“.

Eelnõu punkti 41 muutmine on vajalik seoses sellega, et peaministri 12. augusti 2024. a korralduse nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 6 kohaselt on Maa-amet viidud majandus- ja tööstusministri vastutusvaldkonda ning ettevalmistamisel on Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega Maa-amet viiakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Muudatuse jõustumisel antakse riigimaa, mille valitseja volitatud asutus on Maa-amet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele ja selle kohaselt muudetakse 2023. a sõlmitud riigimaa metsamajandamise kokkulepet.
Arvestatud.

27
Haridus- ja teadusministeerium

Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutusena tegutseb Eestis kutseõppeasutus Luua Metsanduskool. Lisaks teadustööle võib ka õppetöös olla vajalik kõrvale kalduda metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest, näiteks õppe eesmärgil proovitükkidel täiuse alla viimine. Peame vajalikuks loodava, Keskkonnaametiga kooskõlastatava, erandi laiendamist ka õppetööle, näiteks järgmiselt:
„13) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 10¹ järgmises sõnastuses:
„§ 10¹. Metsandusalane õppe- ning teadus- ja arendustegevus
(1) Kui metsandusalase õppe- ning teadus- ja arendustegevuse tegemiseks on vajalik kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest, esitab tegevust läbi viiv või tegevust koordineeriv õppe- või teadus- ja arendusasutus Keskkonnaametile taotluse, milles on kirjeldatud uurimistöö kohta järgmised andmed:
1) töö eesmärk ja erisuste rakendamise põhjendus;
2) planeeritavate tegevuste kirjeldus ja töö täpne metoodika;
3) tegevuse algus- ja lõppkuupäev;
4) uuritava ala või läbiviidava õppe täpne asukoht.
(2) Keskkonnaamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluses nimetatud tegevusteks loa andmisest põhjendatud juhtudel keelduda.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada metsa majandamise eeskirjas erisusi teadus- ja arendusasutustele metsa majandamiseks teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.“;“
Arvestatud.
Eelnõu (p 12) täiendatud.
28
Haridus- ja teadusministeerium

Metsaseaduse § 28 lg 10 sätestab: „Raie tegemisel harvesteriga peab selle operaatorile olema kutseseaduses ja selle alusel sätestatud korras antud harvesterioperaatori kutse 4. tase.“
Õppetöö käigus on vaja, et õpilased, kellel viidatud kutset ei ole, saaksid õppida harvesteriga töötamist, sh teha metsaseaduse mõttes raiet.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku täiendada sätet viisil, mis seda võimaldaks, näiteks:
„§ 28 lg 10 Raie tegemisel harvesteriga peab selle operaatorile olema kutseseaduses ja selle alusel sätestatud korras antud harvesterioperaatori kutse 4. tase, välja arvatud raie tegemisel kutseõppeasutuse läbiviidava õppe käigus.“
Arvestatud.
§ 28 lg 10 sõnastatakse järgmiselt:
„Raie tegemisel harvesteriga peab selle operaatorile olema kutseseaduses ja selle alusel sätestatud korras antud harvesterioperaatori kutse 4. tase, välja arvatud raie tegemisel kutseõppeasutuse läbiviidava õppe käigus.“
29
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tervitab eelnõu eesmärki ning ideed edendada puu- ja põõsaistandike rajamist ning püsimetsandust ja elurikkuse kaitset
Võtame teadmiseks.
30
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Eelnõus on mitmeid muudatusi, mille mõju võib meie hinnangul üsna oluline olla. Näiteks lisab eelnõu uue põhimõttena kohustuse teavitada metsateatise alusel tehtud töödest või nende tegemata jätmisest. Samuti lisanduvad kaudsed piirangud raiemahtudele. Näiteks seatakse eelnõu § 1 punktiga 15 rangemad nõuded säilikpuude pindala osas (edaspidi tuleb püsimetsades säilitada vähemalt 10% säilikpuudest) ning punktiga 25 rangem pindala piirang raielangile (lubatud pindala on seitsme hektari asemel edaspidi vaid viis hektarit). Näeme, et vastavad muudatused võivad oluliselt mõjutada metsaomanikke, metsakorraldusettevõtteid, istandike rajamisega tegelevaid ettevõtteid.
Võtame teadmiseks.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt. Lisandub täiendav võimalus riigimetsa majandajale.
Pindala piirangu mõju raielankidele (2 ja 5 ha) on välja toodud seletuskirjamõjude peatükis.

31
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Samas on eelnõus käsitlemata, milline on lahendamist vajav probleem ja sihtrühm, millised on probleemi võimalikud lahendused, võimalike lahenduste võrdlus ja eelistatav lahendus, hindamata on valitud lahenduse sobivus kehtivasse õiguskorda ning kuidas on probleem on lahendatud teistes riikides ja millised olulised mõjud, lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist, võivad seaduse rakendamisega kaasneda. Ilma eeltoodud asjaolusid põhjalikult analüüsimata ei ole meie hinnangul võimalik teha ka järeldusi, kas valitud lahendused on sobivad, eesmärgipärased või mitte. Samuti, kas ettevõtlusvabaduse riive on proportsionaalne.
Eeltoodust lähtuvalt näeme, et vajalik on muudatuste täiendav analüüs ja mõjude hindamine. Alles seejärel saab hinnata, millised lahendused probleemi lahendamiseks kõige sobivamad on.
Arvestatud.
Seletuskirjas on mõjude peatükki täiendatud.
32
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Seletuskirjas on mõjusid hinnatud äärmiselt pealiskaudselt. Eelmises punktis nimetatud muudatuste (teatise ja kaudsete raiemahu piirangute) osas mõjuhinnang puudub, kuid meie hinnangul võib nendel muudatustel tegelikkuses olla teatud mõju raie mahule, riigieelarve tuludele, ettevõtete halduskoormusele ja konkurentsivõimele (mis majandusliku ebakindluse tõttu väheneda võib) jm. Eeltoodust tulenevalt palume hinnata nii probleemide kui lahenduste mõju vastavalt mõjude hindamise metoodikale1 , tuues mu hulgas välja nii mõju majandusele, ettevõtjate halduskoormusele jt olulistele valdkondadele ja sihtgruppidele.
Asjakohane oleks mõjusid hinnata ka koostoimes teiste paralleelselt menetluses olevate eelnõudega, mis metsa majandamist puudutavad. Juhul, kui selgub, et muudatuste mõju ettevõtjatele on negatiivne, siis tuleks kaaluda ka leevendavaid meetmeid, sh näiteks asjakohaseid kompensatsioonimeetmeid metsaomanikele. Vajalik on kaaluda ka täiendavaid kattelikkaid riigituludele, mis raie mahtude vähenemise tõttu tõenäoliselt samuti vähenevad.
Arvestatud.
Eelnõu seletuskirja mõju peatükki täiendatud.
33
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Lisaks näeme probleemi eelnõu § 1 punktiga 10 lisatava sätte osas, mis näeb ette, et „Vabariigi Valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raie maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu või kui käesoleva seaduse § 45 lõike 5 alusel määratud uuendusraie pindala ei võimalda täita käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või muid riigipoolseid kohustusi.“
Lisatav säte ei taga regulatsiooni ettenähtavust ja selgust. Esmalt ei ole selge, milliste kriteeriumite alusel sellist piirangut tulevikus seadma hakatakse. Täpsemaid kriteeriume ega selgitusi, kes ja kuidas vastavat piirangu vajadust hindama hakkab, ei tulene ka eelnõu seletuskirjast. Sisuliselt võib säte tähendada ka seda, et piiratakse maaomaniku õigust oma maal seaduse kriteeriumitele vastavalt oma maad kasutada sellepärast, et kuskil on keegi juba mahu täis majandanud. Leiame, et selline lähenemine ei ole mõistlik ning eelnõu § 1 punkti 10 lisatav säte vajab täiendavat õiguspärasuse analüüsi.
Arvestatud.
Eelnõu on muudetud ning paragrahvi 6 lõige 21 ei muudeta.
34
Kaitseministeerium

Teeme ettepaneku lisada metsaseadusesse erand, mille kohaselt seadus ei kohalduks või raadamisõiguse tasu ei tuleks maksta juba raadatud aladel, kus metsatunnused on taastunud ja algselt raadamise aluseks olnud vajadus on alles.
Metsaseadus § 4 lg 4 järgmises sõnastuses „Käesolevat seadust ei kohaldata ega raadamisõigustasu ei nõuta maa-aladel, mis on varasemalt olnud raadatud ja kus metsatunnused on uuesti taastunud, kuid algselt raadamise aluseks olnud vajadus on endiselt kehtiv.“

Sellise erandi vajadus on näiteks aladel, kus metsa kasvu tuleb piirata lennundusohutuse, tuleohutuse või muude riigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks, nagu Ämari lennubaasi ümbritsevas metsas ja muude taristuobjektide puhul. Samuti vähendab metsade korduv raadamine samadel alustel vajadust pidevate hoolduskulude järele, nt kändude eemaldamine, niitmine järele võimaldades kasutada metsa majanduslikku potentsiaali.
Arvestatud põhimõtet.
Juba raadatud ala saab puhastada eelnõusse lisatud trassiraie käigus. Trassiraie hulka on lisatud ka varem raadatud ala puhastamine puudest või puittaimestikust, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit. Üle 4 m laiuse trassi korral tuleb esitada kehtiv projekt, hoolduskava või muu dokument.
35
Kaitseministeerium

Teeme ettepaneku lisada metsaseadusesse § 32 lg 5 riigikaitsekaitsevaldkonnale raadamisõiguse tasu vabastuse sõnastusega: „raadamisõiguse tasu ei rakendata riigikaitseliste eesmärkidega aladel riigi julgeoleku tagamise, sõjalise riigikaitse ja selleks valmistumise eesmärgil.“
Juhime tähelepanu, et pakutud erand peab hakkama kehtima tagasiulatuvalt alates 01.07.2024. Tagasiulatuvalt rakenduv raadamisõiguse tasu erand annab kaitsevaldkonnale selguse ja kindluse planeerimisel ja projektide elluviimisel. Selline lähenemine aitab vältida tagantjärele tekkivaid vaidlusi juba alustatud projektide puhul ja finantskohustusi Riigimetsa Majandamise Keskusega, kes on metsaseaduse § 43 lg 2 alusel Kaitseministeeriumi valitseva riigimetsa majandaja ja selle majandamise finantseerija. Lisaks kehtestatakse selle alusel raadamisõiguse tasu osas vabastus, et saavutada riigikaitse eesmärke ja suurendada kaitsevõime taset Eestis. Riigikaitse ja julgeoleku tagamine on riigi tuumikfunktsioon. Vabastades riigikaitselised alad raadamisõiguse tasust, saab tagada, et riigikaitse vajaduste täitmine ei oleks takistatud rahaliste ega bürokraatlike piirangutega. See aitab suurendada riigi kaitsevõimekust ja julgeolekut, mis on riigi huvides ja prioriteetne ülesanne. Samuti suurendab raadamisõiguse tasu vabastus operatiivset paindlikkust riigikaitse ülesannete täitmisel, kuna võimaldab kiiremini ja efektiivsemalt teostada riigikaitselisi tegevusi, sealhulgas harjutuste ja õppuste läbiviimist, objektide rajamist ja hooldust. Lisaks võib tekkida Eesti Vabariigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal vajadus kiirete raietööde või raadamiste järele, et tagada sõjaliste operatsioonide ohutus ja riigi sõjalise kaitsmise tõhusus. Vabastus raadamisõiguse tasu maksmisest riigikaitselistel aladel tagab, et riigikaitselised ülesanded saaksid täidetud kiirelt ja ilma lisakulu või viivitusteta, mis võivad ohtu seada kaitsevõime ja seeläbi ka riigi tuumikfunktsiooni täitmise.
Mitte arvestatud.
Selgitame, et raadamisel on pikaajaline ja oluline mõju metsandusele, elurikkusele ning süsiniku sidumisele ning kasvuhoonegaaside arvestusele. Aastaks 2030 on Eestile seatud kasvuhoonegaaside eesmärk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF sektoris, mille järgi Eesti peab baastasemega (aastate 2016–2018 keskmine) võrreldes suurendama kasvuhoonegaaside sidumist või vähendama heitkoguseid 434 kilotonni CO2 ekvivalendi võrra. Kui eesmärki ei suudeta täita, on vajalik soetada heitkoguste ühikuid, lisaks on vajalik edasisi eesmärke silmas pidades kompenseerida raadatud maa edasist võimetust süsinikku siduda ja elupaika pakkuda.
Arvestades Kaitseministeeriumi planeeritavaid raadamise mahtusid on sellel tegevusel LULUCFi arvestuses oluline mõju, mh mõju riigi kuludele.
Lähtudes 2024. aasta inventuuri märtsi esildisest ja selle inventuuri põhjal koostatud kasvuhoonegaaside prognoosidest (aastad 2023-2025), ei täida Eesti perioodi 2021-2025 kohustusi. Eesmärkide saavutamiseks tuleb riigil rakendada lisameetmeid, mis suurendavad süsinikuvaru, parandavad süsiniku sidumist ja vähendavad süsinikuheidet ning mida on võimalik kajastada KHG inventuuris. Raadamisõiguse tasu kehtestataksegi eesmärgiga, et kompenseerida raadamisest tingitud süsinikuvaru ja süsiniku sidumise võime kahanemine maakasutussektoris ning toetada neid tegevusi, mis aitavad riigil säilitada talletatud süsinikuvaru ja suurendada süsinikusidumist, et LULUCF sektor täidaks seatud eesmärke. Kui tekkinud kulu ei kanna raadaja, jääb kulu teiste sektorite kanda, mis eesmärke arvestades ei ole õiglane.
36
Kaitseministeerium

Käesoleva metsaseaduse kohaldamisel sätestada erand § 41 lg 13 kohta, mille kohaselt eriolukordade ajal ja sellele eelneval perioodil ei kehti 10-päevane ooteaeg raadamise või lageraie alustamiseks. Vajalikud raieteated esitatakse Keskkonnaametile operatiivselt, tagades riigikaitseliste vajaduste täitmise ning koostöö RMK-ga. Eesti Vabariigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral ning lisaõppekogunemise korraldamiseks, kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra lahendamiseks võib riigikaitselistel põhjustel olla vaja teostada kiireid raietöid, nagu raadamine või lageraie, et tagada riigi julgeolek, sõjaliste operatsioonide ohutus või vältida kriisiolukordade halvenemist ja eskaleerimist. 10-päevane ooteaeg seab sellisel juhul ohtu riigikaitseasutuste võime kiiresti ja tõhusalt reageerida ohtude tõkestamiseks ja tõrjumiseks. Sellistes olukordades, nt sõjaliste operatsioonide ning lisaks õppuste, harjutuste või ka looduskatastroofide korral, võib osutuda vajalikuks viivitamatult raadada alasid, et tagada ohutus või rajada ajutisi rajatisi. Viivitused võivad sellistes olukordades seada ohtu inimelud, varad ja riigi julgeoleku.
Arvestatud osaliselt.
§ 41 lg 13 sõnastatakse järgmiselt:
(13) Metsaomanik võib teha raiet 24 kuu jooksul pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimisest metsaregistris või pärast metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris.
Kümne päeva möödumist ei pea ootama elutähtsa teenuse tagamise, inimese tervisele ja varale ohtlike puude eemaldamise eesmärgil ning Riigikaitseseaduses sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra välja kuulutamisel“
37
Rahandusministeerium

Rahandusministeerium ei toeta kitsas valdkonnas Riigikogu tasandil poliitika põhialuste koostamist, sest poliitika põhialused riigieelarve seaduse kontekstis on arengudokument, milles määratakse ühe või mitme omavahel seotud poliitikavaldkonna visioon, üleriigiline eesmärk ja prioriteetsed arengusuunad. Näiteks julgeolekupoliitika põhialused on tuleviku orientiiriks mitmele erinevale valdkondlikule arengukavale.
Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 11 jäetakse metsaseadusest välja valdkonna arengukava kehtestamist puudutav regulatsioon. Pooldame, et valdkonna seadusesse ei kirjutata sisse spetsiifilist kohustust koostada valdkonna strateegilisi arengudokumente. Riigieelarve seadus kehtestab üldise raamistiku strateegilistele arengudokumentidele ning üldjuhul koostatakse tulemusvaldkonnas üks valdkondlik arengukava. Metsandus ei ole eraldi tulemusvaldkond, mistõttu eraldi valdkondliku arengukava koostamine metsanduse valdkonnas ei ole vajalik. Kindlasti on vajalik koostada valdkondlik arengukava alates 2025. aastast loodud uutele „Kliima, energeetika ja elurikkuse“ ning „Elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse“ tulemusvaldkondades. Kui üldiselt on valdkondlik arengukava 7–10 aastat, on võimalik valdkonna arengukavas kokku leppida ka pikem visioon ja läbi kaasamise arutada sidusrühmadega valdkonna arengu pikem perspektiiv.
Võtame teadmiseks.
38
Rahandusministeerium


Seletuskirjas ei ole analüüsitud eelnõuga kaasnevate nõuete, sh seoses püsimetsandusele kehtestatud tingimuste, finantsmõju Riigi Metsamajandamise Keskusele (RMK) ja teistele metsaomanikele. Palume seletuskirja täiendada.
Arvestatud.
Seletuskirja täiendatud. Selgitame, kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt.
RMKle luuakse lisaks täiendav võimalus rakendada püsimetsana majandamist väljaspool kaitsealasid. Rõhutame, et metsa majandamine püsimetsana on alternatiivne variant tavametsandusele, seega on ka RMK-l võimalus otsustada kas ja kui suures osas seda rakendada kavatseb.
39
Rahandusministeerium

Eelnõu näeb ette nelja täiendava ametikoha loomist, kuid seletuskirjast jääb ebaselgeks, kuidas lisanduvad kulud kaetakse. Palume eelnõu seletuskirja täiendada, tuues välja kulude katteallikad. Lisaks juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsus on võtnud suuna mitte suurendada ametikohtade arvu.
Arvestatud.
Täiendame seletuskirja.
Lisanduvad ülesanded täidetakse teiste ülesannete täitmise kohustuse vähendamisega.

40
Rahandusministeerium


Metsaseaduses on reguleeritud RMK-sse puutuv. Teeme ettepaneku, et RMK-le kohaldataks maksimaalselt vahetult riigivara seadust (RVS) analoogselt riigi äriühingutega, mitte viidata RVS-le või kohaldada eriregulatsiooni nagu kehtivas metsaseaduses. Seega tuleks nii eelnõu § 1 punktid 50 ja 51 kui ka kogu metsaseadus (sh nõukogu ülesanded) läbi analüüsida ja ümber kirjutada.
Mitte arvestatud.
Teema vajaks põhjalikumat analüüsi. Käesoleva eelnõu eesmärgiks ei ole olnud RMK kui riigitulundusasutuse õigussubjektsuse analüüs.
41
Rahandusministeerium


Metsaseaduse § 10 on reguleeritud erametsanduse toetamine. On positiivne, et suuresti on toetuse andmisega seotud olulised küsimused seadusega reguleeritud.
Palume aga kaaluda riigi raha otstarbeka kasutamise eesmärgil toetuste tagasinõudmisega seoses täiendada seadust viiviste ja intresside nõudmise võimalusega. Viivisnõuded on rahaline kohustus, mis on põhiseaduse § 113 kaitsealas. Viivisnõueteks loeme nii viivist toetuse õigeaegse tagasimaksmata jätmise eest, kui intresse tagasimaksmise ajatamise eest. Samuti, kui soovitakse ette näha kohustuslikku vaidemenetlust ning haldusmenetluse seadus pole piisav, tuleks see ette näha seadusega, kuna kohustuslik vaidemenetlus riivab põhiseaduse § 24 lõikes 5 sätestatud põhiõigust.
Mitte arvestatud.
Ettepanek ei ole seotud eelnõuga.
Kohustuslik vaidemenetlus riivab isiku põhiõigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral otse kohtusse. Hetkel meil puudub vajadus kohutuliku vaidemenetluse loomiseks.
Toetuse tagasinõudmiste osas ei ole ilmnenud vajadust seda laiemalt rakendada. Kuivõrd tegemist on üksikjuhtumitega.

42
Rahandusministeerium


Teeme väikese täpsustuse ka metsaseaduse § 6 lõike 3 kohta – selle kohaselt võib Kliimaministeerium volitada metsaseaduses sätestatud erametsanduse toetuste haldamise ülesande erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks moodustatud sihtasutusele. Varem mõeldi selle sihtasutuse all Erametsakeskust, kuid nüüdseks on see liidetud KIK-ga. Kuna KIK-il on ka muid ülesandeid peale erametsanduse arendamise ja toetamise, siis tuleks sõna „moodustatud“ asendada „erametsanduse arendamise ja toetamisega tegeleva sihtasutusega“.
Arvestatud.
Sätet täpsustatakse järgmiselt:
„erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks moodustatud sihtasutusele“ asendatakse lauseosaga
„erametsanduse arendamise ja toetamisega tegelevale sihtasutusele“
43
Võrumaa metsaühistu
Ettepanek § 29. Lageraie (1) punkti 3 sõnastuseks:
3) säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud gruppidena, vähemalt 15 esimese rinde elusat puud ja säilinud püsti seisvad tüve osad hektari kohta, kuid mitte vähem kui tüvepuidu kogumahuga kümme tihumeetrit hektari kohta, alla kahe hektari raielangil vähemalt 7 esimese rinde elusat puud ja säilinud püsti seisvad tüve osad hektari kohta, kuid mitte vähem kui tüvepuidu kogumahuga viis tihumeetrit hektari kohta.

Põhjendus: Eramaal on üldjuhul tegu valdavalt väiksemate raielankidega ja tihti raskendatud sobivate puude leidmisel, mis esimese tuulega ära ei murdu. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks on oluline ka püsti seisvate tüve osade jätmine. Viimased soovitused metsateadlaste poolt on olnud, et säilikpuud jätta gruppidena. Leiame, et seda võtet on mõistlik kasutada ja seadusesse panna.
Mitte arvestatud.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses säilikpuude jätmise sätteid ei muudeta. Säilikpuude jätmise nõudeid muudetakse võrreldes kehtiva seadusega, et need oleksid rohkem vastavuses teadustöödes leitud tulemustega, mis viitavad vajadusele lageraielankidel säilikpuude hulka suurendada, aitaksid kaasa metsamaastike mitmekesisuse tagamisele ning soodustaksid metsaelustikule vajalike tingimuste järjepidevust ja ruumilist katvust.
Gruppidena jätmist on täpsustatud metsamajandamise eeskirjas.

44
Võrumaa metsaühistu
Eelnõu punkti 36 paragrahvi 41 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „paberil, digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga või“
Ettepanek: Muudatus välja võtta, sest kõigil maaomanikel peab olema võimalus metsateatisi esitada.
Põhjendus: Selle muudatuse põhjendus on vastuolus riigipoolse eesmärgi täitmisega. Seletuskirjas lk 16: „Metsateatise paberil või epostiga esitamisest loobumine (punktid 36 ja 37) mõjutab keskmiselt 1800 isikut, kuid riik on loonud võimaluse saada tasuta metsaühistute vahendusel nõustamisteenust, mille hulka kuulub ka asjaajamine raiete tegemisel. Seega ei teki olukorda, kus senisel viisil metsateatisi esitanud metsaomanikud jääksid abita. Muudatus võib kaasa aidata metsaühistute liikmeskonna suurenemisele, mis on üks riigi eesmärkidest.“ 2024 aastal on riik vähendanud nii nõustamistoetuse kui ka metsaühistu toetuse eelarveid võrreldes 2023 aastaga 25%. Võrumaa Metsaühistu nõustab aastas vähemalt 600 metsaomanikku. 2023 toetas riik Võrumaal 472 omaniku nõustamist ja 2024 toetab vaid 409 omaniku nõustamist.
Arvestatud osaliselt.
Lõige 4 sõnastatakse selliselt, et metsateatist võib esitada paberil või isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu.
Seega need omanikud, kellel ei ole Eesti Vabariigi ID kaarti, saavad metsateatist esitada jätkuvalt paberil.

Kaob võimalus esitada metsateatis üksnes digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga.
45
Eesti Püsimetsaühistu
Teeme ettepaneku jätta metsaseaduse eelnõust välja punktid 15, 19 ja 20.
Põhjendus:
1) Praegune metsaseadus võimaldab metsade püsimetsana majandamist.
2) Metsaomanik peaks saama püsimetsanduse raieid teha ilma, et ta võtaks 40-aastast kohustust, mille võtmine võib omanikule tunduda liigne. Kui püsimetsa majandamise raied peavad vastama harvendusraiete ja valikraiete nõuetele, siis ei ole ohtu, et seadust saaks kurjasti ära kasutada.
Arvestatud põhimõtet.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt.
46
Eesti Püsimetsaühistu
Peame võimalikuks, et valikraiel lubataks häilu maksimaalset suurust, mille läbimõõt vastaks puistu 1. rinde keskmisele kõrgusele ehk paragrahvi 28 lõige 8 muudetaks ja sõnastataks järgmiselt:
„(8) Valikraiet tehakse püsimetsana majandamise eesmärgil puistus üksikute puude, puuderühmade ja häilude raiumisega. Suurim lubatud häilude läbimõõt on võrdne puistu 1. rinde puude keskmise kõrgusega.

Põhjendus: Häilude raiumise võimalust juba seemnekandvuse ea saavutanud puistutes me ei toeta, kuna sellega kaasneb puistute intensiivne raie liiga noores vanuses. Toetame olemasolevat korda, mille järgi valikraiet saab teha puistutes, mis on saavutanud seaduses toodud vanuse, millest alates lageraie on lubatud.
Rinnaspindala arvestamine. Häilud tuleks rinnaspindala arvestusse sisse lugeda, et vältida puistute liigset hõrendamist ja oleks selge kontroll raiete määra üle. Sellisel juhul ei ole vaja mõõta raiutud häilude kogupindala ja seada sellele piiranguid. 4) Häilude suuruse puhul leiame, et arvestades valgustingimusi ja juurkonkurentsi võib kõrgemates puistutes olla põhjendatud suuremate häilude lubamine võrreldes madalamate puistutega. Selle arvestamiseks pakume kaalumiseks välja variandi, et suurim lubatud häilu läbimõõt võrdub puistu 1. rinde keskmise kõrgusega.
Mitte arvestatud.
Kuna erametsaomanikele püsimetsa majandamise sätteid ei muudeta, siis jääb kehtima ka häilu suurus kuni 20 meetrit.

47
Toivo Sepp
Teen ettepaneku metsaseaduse muutmise eelnõu kohta. Leian, et raieküpsuse saavutanud puistutes tuleks valikraieid võimaldada ka ilma, et tuleb võtta 40-aastane kohustus metsa püsimetsana majandada. Kui metsaomanik ei soovi võtta pikaajalisi lepingulisi kohustusi, kuid soovib metsa majandada loodussäästlikult püsimetsa majandades, peaks see olema võimalik.
Arvestatud.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt.
48
Raul Rosenvald Tartu Ülikool
Metsaseaduse muudatustest üks kõige suurema mõjuga on soov lubada rajada istandikke metsamaale, aladele, kus on praegu halli lepa enamus (va teatud mullad). Selliseid alasid metsamaal on SMI andmetel kokku ca 218 000 ha. Soovitused:
1) Istandikke võib lubada rajada ainult väheväärtuslikule põllumaale.
2) Välja töötada istandikega seotud seadusandlus, mis toetaks selliste istandike rajamist, mille positiivne mõju ühiskonnale (ja loodusele) oleks suurim ja negatiivsed mõjud loodusele väikseimad.
3) Ka seni lubatud võõrpuuliikide „ohutuse analüüs“, kindlasti enne kui neid laialdasemalt hakatakse istandikes kasutama.
Põhjendus: Istandiku rajamine metsamaale on igal juhul ebaefektiivne nii elurikkuse kaitsel kui kliimamuutuste pidurdamise mõttes. Samas endise põllumaa metsastamisel on väike mõju elurikkusele ja suhteliselt kiire mõjuga süsinikuemissioonide leevendamisel1 . Seega metsamaale istandike lubamine ei ole aktsepteeritav. Väheväärtuslikele põllumaadele rajatud istandikud võiksid olla lisaks metsamaale kohaks, kust saab varuda metsatööstusele puitu. Küll tuleks paika panna selgemad piirid, kui suur võiks olla nende osakaal Eestis. Kliimamuutuste pidurdamist arvestades tasuks soodustada pigem selliste istandike rajamist, mis on pikema raieringiga ja kust varutud puidust saab teha pika elueaga tooteid. Samuti soodustada selliseid istandikke, millel on potentsiaali toetada ka elurikkust (segapuistud, pikema raieringiga istandikud jms) Istandikes kasvatatakse sageli ka võõrpuuliike, millega on seotud omad riskid. Kuigi metsamajanduse eeskirjas on paigas nimekiri metsamaal kasvatatavatest võõrpuuliikidest, pole need alati „ohutud“ pärismaistele puuliikidele. Suurim probleem on hübriidhaavaga, mis on väga hea kasvuga ja paljuneb juurevõsudega. Seega istandikust metsamaale levides suure tõenäosusega levib invasiivselt edasi. Samuti on problemaatiline hariliku haava hübriidhaava „õietolmuga“ saastumine2 ja seekaudu hübriidide levik metsamaastikus. Eesti istandikes hakkavad hübriidhaavad tolmu andma juba 15 aastaselt.
Selgitus antud.
1. Eelnõu muudetakse ning istandikke ei saa rajada metsamaale. Eelnõu eesmärk on võimaldada istandike rajamist mitte metsamaale, eelkõige väheväärtuslikele või kasutusest välja jäänud maa- aladele.
Meie eesmärk on kasutada ära mahajäetud või väheviljakaid põllumajandusmaid ja muid maid, et suurendada süsiniku sidumist, toetada kliimamuutuste leevendamist ning pakkuda toorainet metsatööstusele ilma olemasolevaid metsaökosüsteeme kahjustamata. Selleks koostatakse potentsiaalsete istandike alade kaart, mis välistab muul eesmärgil olulised alad.
2. Kavandame istandike rajamise, kasvatamise ja majandamise reguleerimist metsaseaduse alamaktiga, määrusega.;
3. Praegu lubatud võõrpuuliikide kasvatamine toimub kehtivate metsanduseeskirjade alusel, mis on välja töötatud teaduslike uuringute ja praktika põhjal. Hübriidhaava kasvatamisel on Eestis suhteliselt pikk kogemus ning siiani ei ole teadusuuringud näidanud, et see põhjustaks olulist ohtu kohalikele ökosüsteemidele. Oleme nõus, et tuleb jätkata võõrpuuliikide kasvatamise monitooringut ning teha koostööd teadlaste ja spetsialistidega, et tagada nende liikide ohutu kasutamine istandikes ja metsas. Vastavalt uutele teadusuuringute tulemustele oleme valmis täiendama regulatsioone ja juhiseid, et minimeerida võimalikke riske.

49
Raul Rosenvald Tartu Ülikool

Punkt 19, valikraiete tingimuste muutmine.
Soovitakse, et registreeritud püsimetsas võib 30 aasta jooksul häiludena raiuda kuni 30% püsimetsana registreeritud ala pindalast, kusjuures „kui raiutakse üksikpuude või puuderühmadena, kehtib metsa majandamise eeskirjas märgitud rinnaspindala alammäär ja sisse ei arvestata häilusid puistu rinnaspindala mõõtmisel.“
Metsanduslikust vaatepunktist on paljud aspektid antud seadusemuudatuse võimalikust mõjust läbi mõtlemata.

Soovitused seoses valikraietega:
1. Kaitsealadel ei tohi mingil juhul lubada „püsimetsandusele ülemineku“ sildi all sellist oluliselt kaitsekorda muutvat tegevust nagu 30% ala häiludena lagedaks raiumine. Selleks tuleb LKS lisasse (Valik-, häil- ja aegjärkse raie tingimused kaitstaval loodusobjektil ja ranna ja kalda piiranguvööndis) lisada vastav täpsustus. Samuti tuleb kiiresti algatada uuringud, eesmärgiga leida, millisel viisil läbi viidud valikraiel pole kaitstavale elustikule negatiivset mõju.
2. Praeguses ettepanekus „tekitada ajutised häilud“ on nii palju ebaselget, et sellega edasi minna kindlasti ei ole mõistlik.
3. Kuna metsaseadusesse soovitakse lisada (punktiga 13) võimalus rajada metsandusalaseid katsealasid, kus on võimalik „kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest“, siis just sellistel aladel oleks õige uurida erinevaid püsimetsandusega alustamise võimalusi. Soovi korral siis ka neid kuni 30% pinnal häilude tekitamist (kommentaar: ainukesed kohad sellisel viisil „püsimetsandusega alustamiseks“ võiksid olla keskealised ja vanemad kuusikud (eesmärgiga kujundada seal segapuistu)).
4. Majandusmetsades võib alternatiivina (rinnaspindala arvestusest väljas olevate häilude asemel) suurendada männi enamusega puistutes valikraiel lubatavat maksimaalset häilu suurust 20-lt meetrilt näiteks 30 meetrini. Viljakates metsades on senine maksimaalne häilu suurus 20m täiesti piisav uuenduse tekkeks ja arenguks.
Arvestatud.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt.
50
Raul Rosenvald Tartu Ülikool

Teen ettepaneku lisada metsaseadusesse (paragrahvi 29) punkt: „olemasolevaid >15 cm rinnasdiameetriga jalalseisvaid surnud puid ja tüükaid säilitada uuendusraiel vähemalt 5 tm/ha”


.Minimaalse säilikpuude koguse suurendamine (punkt 22) on tunnustamist väärt. Seda vajadust on tõstatatud juba mitmes metsaseaduse muutmise voorus. Tõsi, ka see pisut suurem säilikpuude miinimumkogus on oluliselt väiksem kui säilikpuude efektiivsusega seotud uuringud soovitavad – säilitada minimaalselt 15% puudest säilikpuudena (Eestis u 50 tm/ha). Siiski on antud muudatus samm õiges suunas. Muudetud sõnastuses on säilikpuud ainult elusad puud (varem ka surnud püstine puit), mis on loogiline ja selgust tekitav lähenemine. Samas on eriti raiesmike olevad (valgusel avatud) seisvad surnud puud olulised elupaigad ja paljudes uuringutes ka Eestis on leitud, et nendega lisandub alale selliseid liike, keda elusatel säilikpuudel pole. Skandinaaviamaades luuakse raiel ka „kunsttüükaid“ – lõigatakse tüvi harvesteriga 2-4 m kõrguselt. Eestis pole selline praktika vast vajalik. Küll aga tasuks ka metsaseaduses sõnastada vajadus säilitada raiel juba alal olemasolevaid seisvaid surnud puid/tüükaid. Selliste tüügaste rahaline maksumus on väga väike, rahaline kulu võib tulla keerulisemast puidu väljaveost. Võimalusel tasub aga ka surnud puud/tüükad kontsentseerida elusate säilikpuude gruppidesse või nende lähedusse.
Mitte arvestatud.
Sellise sätte sisseviimine seadusesse välistab suuresti kuuse-kooreüraski kahjustuskollete likvideerimist (enamus kahjustatud kuuski ongi jalalkuivanud), hulgaliselt jalalkuivanud puude jätmine lageraielangile teeb uue metsapõlve rajamiseks mõeldud maapinna ettevalmistamise keeruliseks (maapinna ettevalmistuse masinal ei ole ruumi liikuda lageraielangil). 
51
Eesti Erametsaliit
Kaitsealuse metsa pindala ei tohi suureneda palume metsaseaduse paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmiselt:
„(3) Käesoleva seaduse eesmärkide täitmise tagamiseks ei moodusta looduskaitseliste piirangutega hõlmatud mets rohkem kui 30% Eesti Vabariigi metsamaa pindalast.“;

Selgitus: Ettepanek seondub põhimõttega, et suur osa Eesti metsast on juba hetkel looduskaitse all ning Eesti metsa tootlikkus, uuendusvõime ja elujõulisus ei ole tagatud pelgalt uute alade kaitse alla võtmisega. Euroopa Liidu Elurikkuse Strateegia näeb ette tagada maismaast kolmekümne protsendi kaitse alla võtmine, mistõttu tagaks samas ulatuses metsa kaitsmine metsadega seotud elurikkuse ja looduse hüvede säilimise. Ettepaneku tegijatele teadaolevalt on juba vähemalt 30% Eesti Vabariigi metsamaa pindalast erinevate looduskaitseliste piirangutega kaetud. Kuigi piirangutega kaetud maa määratlemise metoodika võib erineda, on selge, et metsaseaduses tuleks põhimõtte tasandil määratleda kaitsepiir, mis annab investeerimiskindluse metsakasvatusse panustavatele metsaomanikele ning ettevõtjatele edasiseks puidu väärindamisse investeerimiseks. Ettepanek toetab kliimaeesmärkide täitmist, kuivõrd LULUCF sektori siseselt on metsamaa kasvuhoonegaaside (KHG) oluline siduja. Ettepanek toetab Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 5.2.3, mille kohaselt metsade majandamine ja puidu väärindamine peab tervikuna tagama, et metsandusvaldkond on süsiniku siduja. Eesti puit tuleb väärindada maksimaalselt ja lõpptooted peavad olema maksimaalse süsiniku sidumisvõimega. Sellisel moel soodustatakse kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalikku metsa kiiremale kasvule kaasa aitamist ning puidust kestvustoodete tootmist.
Looduskaitselised piirangud olemasoleval metsamaal tähendavad üldreeglina seda, et metsa uuendamine keelatakse, sh metsa vanuseline koosseis kasvab.
Mitte arvestatud.
Looduskaitse seaduse eelnõuga planeeritakse eesmärgina juba maismaal 30% kaitse tagamine.

52
Eesti Erametsaliit

Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumi eraldised võimaldavad tagada piisavad rahalised vahendid looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks.
Palume Metsaseaduse paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 6 järgmiselt:
„(6) Riigieelarvesse kantavast Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumi osast eraldatakse erametsaomanikele esmajärjekorras looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks hüvitiste täies mahus maksmiseks vajalik osa.“;

Selgitus: Ettepaneku kohaselt eraldatakse metsaseaduse § 48 lõike 5 alusel riigieelarvesse kantavast Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumi osast esmajärjekorras looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks hüvitiste maksmiseks vajalik osa. Senine hüvitiste maksmise praktika on näidanud, et looduskaitseliste hüvitiste maksmiseks ei ole tagatud piisavaid rahalisi vahendeid. Näiteks sätestab metsaseaduse § 10 lõige 91 p 2, et erametsanduse toetus jäetakse rahuldamata ja toetust ei maksta, kui toetuse liigi või tegevuse rahastamise eelarve ei võimalda teha taotluse rahuldamise otsust. Kehtivad hüvitiste määrad on maaomanikele kaasneva kahju hüvitamiseks ebapiisavad, kuid eelarvevahendite puuduse tõttu ei ole maaomanikel võimalik hüvitist saada ka madalate määrade piires. Näiteks makstakse piiranguvööndis metsamaad omavatele isikutele hüvitist kuni 60 eur/ha aastas, mis tegelikkuses on eelarvevahendite puudujäägi tõttu tähendanud väljamakseid tasemel 52-59 eur/ha aastas. Piiranguvööndi suurenedes hüvitise määr hektari kohta eeldatavasti väheneb veelgi. Samuti ei ole rahaliste vahendite ebapiisavus võimaldanud kehtestada hüvitisi erametsaomanike jaoks õiglasel tasemel. Looduskaitseliste eesmärkide saavutamiseks ning metsaomanike õiglaseks kohtlemiseks looduskaitseliste piirangute seadmisel on oluline tagada stabiilse rahastuse olemasolu. Riigimetsa Majandmaise Keskuse kasum moodustub metsa kui loodusvara kasutamisest, mistõttu on asjakohane just neid vahendeid suunata looduskaitse edendamisse erametsaomanikele õiglase kohtlemise tagamise näol.
Mitte arvestatud.
Saame aru eesmärgist suunata Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumi osa erinevate hüvituste tarvis, kuid erinevate metsandustoetuste rakendamine käib läbi riigi eelarve ja ÜPP ning sellisel kujul vahendite jagamist peab rahandusministeerium väga oluliseks.
53
Eesti Erametsaliit

Muuta eelnõu p 5) osas, millega täiendatakse metsaseaduse § 3 lg. 1 p. 1 ja 2 ning nimetatud punkte metsaseadusesse sisse mitte viia
Palume eelnõus läbivalt üle vaadata istandike regulatsioon maakategooriat puudutavas osas ning määratleda, et istandike alune maa ei ole metsamaa.

Arvestatud.
54
Eesti Erametsaliit

Eelnõuga täiendatakse metsaseaduse paragrahvi 3 lõikega 6, mis sätestab, millise mittemetsamaale rajatud istandiku saab metsaregistrisse istandikuna kanda. Muuhulgas välistatakse selliste maa-alade istandikena registrisse kandmine, kus maa-ala kohta on viimase viie aasta jooksul makstud „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ alusel toetust.
Peame sellist piirangut ebaotstarbekaks. Nimetatud toetuse maksmine ei tähenda, et maa oleks kasutuses põllumajanduslikus tootmises või võiks omada edasist perspektiivi põllumajandusmaana. Muuhulgas on toetatud põllumajanduslikust kasutusest väljalangenud alade hooldamist, mis on seisnenud enamjaolt rohttaimede iga-aastases niitmises. Tegemist on tootmistegevusest väljas olevate aladega, mida on justnimelt otstarbekas kasutada süsiniku sidumist pakkuvate puittaimede kasvatamiseks.
Mitte arvestatud.
Nagu ka seletuskirjas toodud, toidujulgeoleku tagamiseks ei ole lubatud istandikke rajada aktiivses kasutuses olevale põllumaale, mistõttu on määratud tingimus, et maa-ala kohta ei ole viimase viie aasta jooksul makstud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel toetust.
Kuivõrd istandiku põllumajandusmaaks tagasi muutmine on seotud kuludega siis soovime, et maaomanik oleks kindel oma otsuses.
55
Eesti Erametsaliit

Samuti ei ole võimalik maa-ala registreerida istandikuna, kui maa-alale on makstud puistu rajamiseks Euroopa Liidu ja riigisisestest rahalistest vahenditest metsastamise investeeringutoetust.
Seletuskirja kohaselt ei saa metsastamise investeeringutoetusega (põllumaade metsastamine) rajatud metsa käsitleda istandikuna, kuna toetuse andmise eesmärk oli soodustada metsade säästlikku majandamist ja aidata kaasa maastiku mitmekesisuse kujundamisele ning kvaliteetse puidutoodangu saamisele. Juhime tähelepanu, et põllumaade metsastamise üldine eesmärk ehk põhjus, miks selline toetusmeede siiski loodi oli vähendada põllumajanduslikust kasutusest väljajäänud ja võimalikult väljajäävate põllumajanduseks ebasobivate maade osakaalu (vt Eesti Maaelu Arengukava 2004 – 2006 p 5.2.3). See eesmärk on meetme tulemusena ka saavutatud. Meetme eesmärgi sõnastus ega ka täpsemad toetuse saamise ja kasutamise reeglid ei nõua, et ala peaks justnimelt metsana teatud perioodi säilima. Põllumajandusmaa metsastamise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord (kinnitatud põllumajandusministri määrusega 12. 01. 2005) § 4 lg 4 kohaselt oli kohustuseperioodi kestvuseks viis aastat. See aeg on ammuilma möödunud, mistõttu on asjakohatu mitte lubada kümmekond aastat tagasi toetusega istutatud maa-ala registreerimist istandikuna
Mitte arvestatud.
Eelnõus on sätestatud eraldi lõik juba rajatud istandike jaoks. Siiski ei käsitle need alasid, mis rajati metsastamise eesmärgil.
Selgitame, et Eesti Maaelu Arengukava 2004 – 2006 põllumajandusmaade metsastamise toetuse eesmärk oli vähendada põllumajanduslikust kasutusest väljajäänud põllumajanduseks vähemsobivate maade osakaalu ning toetada väärtusliku metsaga metsamaa kujunemist.

Metsamaa muutmine põllumajanduslikuks maaks käib läbi raadamise.
56
Eesti Erametsaliit

Lisaks täiendatakse eelnõu punktiga 5 metsaseaduse paragrahvi 3 lõikega 5 moel, et istandik oleks maakategooria jaotuse mõttes metsamaa. Arvestades Euroopa Liidu raadamisreeglistikku võib olla problemaatiline muuta istandik (mis on kasutuse sihtotstarbe alaliigi poolest registreeritud metsamaaks) vajadusel tagasi põllumaaks, mistõttu on oluline, et istandik ei oleks maakasutuse sihtotstarbe kõlvikulise jaotuse kohaselt mitte metsamaa, vaid haritav maa või muu maa.
Selgitame, et märkus käib ilmselt § 3 lõike 3 (eelnõu punkt 3) mitte lõike 5 kohta. Aga isegi siis, kui me käsitleme istandikku riigisiseselt mittemetsamaana ei muuda see istandiku kuulumist metsamaa alla EUDRi arvestades.
Küll aga on vajalik selguse huvides käsitleda istandiku millegi muu kui metsamaa kõlvikuna.
Samas on tegemist puittaimestikuga, nii nagu määruses nr 76 sätestatud, mistõttu sobiks oma sisult ka sinna.

57
Eesti Erametsaliit

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 3 ka lõikega 7, mis keelab istandikes mineraalväetiste kasutamise.
Arvestades, et istandik on puittaimede intensiivseks kasvatamiseks mõeldud maa-ala, on põhjendamatu keelata mineraalväetiste kasutamine. Viljapõldude väetamine suurema saagikuse nimel on aktsepteeritud tegevus, mistõttu ei rakendata piiranguid, mille kohaselt näiteks nisu- või rukkipõldu ainult puutuhaga väetada tohiks. Puud kasvavad pikka aega ning istanduse väetamine ei ohusta seetõttu ka looduskeskkonda.
Arvestatud.
Eelnõust eemaldatakse mineraalväetiste kasutamise säte ning seda hakkatakse reguleerima valdkonna eest vastutava ministri määrusega kuna väetiste kasutamine on seotud istandike majandamisega
Määrusega kehtestamine võimaldab paremini reguleerida mineraalväetiste kasutamise aega, koguseid ja muud arvepidamist (sh ka põlluraamatut).

58
Eesti Erametsaliit

Samuti on kaheldav, kuivõrd otstarbekas on määratleda, et istandikus on lubatud kasvatada ainult Eestis looduslikult kasvavaid puuliike ja õigusaktides nimetatud võõrpuuliike. Põllumaal pole piiranguid, mis liike kasvatada. Praktikas on metsaomanikud istandustesse istutanud ka puuliike, mis eelnimetatud sõnastuse raamesse ei pruugi mahtuda (näiteks on istandusi täiendatud maguskirssidega). Samuti peab arvestama, et põllumaal paiknev puudeistandus võib olla ju rajatud mitte puidu tootmise, vaid dekoratiivsetel eesmärkidel (jõulukuused, oksad jmt). Seega võiks maaomanikele antav võimaluste areaal olla palju suurem kui eelnõu praeguses sõnastuses
Mitte arvestatud.
Puuliikide määratlemise lähtume ettevaatlikkuse printsiibist.
Põllumaal saab tõesti kasvatada ka muid liike sh maguskirssi, kuid see kvalifitseerub marja- ja viljapuuaia või aiandi alla. Samuti ei näe me vajadust hakata dekoratiivsel eesmärgil rajatud istandike kandma metsaregistrisse.

59
Eesti Erametsaliit

Muuta eelnõu p 5 võttes sealt välja lõike 7.
Lisaks märgime, et istandike regulatsiooni juures on oluline järgida põhimõtet, et istandikena saab määratleda ka varasemalt mittemetsamaale rajatud puistuid. Tuleb arvestada, et puu- ja põõsaistandike määratlus on metsaseaduses sisaldunud pikemat aega, mistõttu maaomanikud on heauskselt saanud kasutada võimalust istutada mittemetsamaale puittaimed ja olla teadmises, et metsaseaduses sisalduvad majandamispiirangud ei kehti. Kuigi seda õigust ei ole suudetud siiani täies mahus tagada, on maaomanikel õigustatud ootus ka varem rajatud istandiku säilimiseks ja selle sihtotstarbeliseks kasutamiseks.
Eelnõu punktiga 5 metsaseadusesse sisse viidava paragrahvi 3 lõike 6 esimese lause sõnastusest võib ka aru saada, et mitte-metsamaale rajatud istandiku registreerimiseks ei ole tagasivaatavat ajalist piirangut. Õigusselguse huvides palume vastav täiendus teha ka seletuskirja. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et „Metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirja nõudeid istandike puhul ei rakendata“. Vastav regulatsioon peaks sisalduma ka seaduses, kuna seletuskiri saab olla ainult abivahend seaduse teksti mõistmiseks, mitte iseseisev õiguse allikas.

Arvestatud.
Juba rajatud istandiku saab metsaregistris istandikuna registreerida, kui ala ei ole metsana arvele võetud ning vastab eelnõus sätestatud nõuetele.

60
Eesti Erametsaliit

Muuta eelnõu p 5, millega sätestatakse metsaseaduses § 3 lg 9 ja sõnastada see järgmiselt:
(9) Istandikes ei kehti Metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirja nõuded ning istandike registreerimise, rajamise ja majandamise täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Arvestatud põhimõtet.
Sõnastame lõike selliselt, et mittemetsamaale rajatud ja kasvatatavate istandike suhtes ei kohaldu metsaseaduse sätted, kuna istandikke ei ole kavas rajada metsamaa koosseisus. Seega ei kehti istandikele metsaseaduses sätestatud piirangud ja kohustused.

61
Eesti Erametsaliit

Sõnastada metsaseaduse paragrahvi 6 lõige 21 järgmiselt:
„Vabariigi Valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raie maht võib kümne aastase perioodi keskmisena ületada majandatava metsa sama ajaperioodi keskmist juurdekasvu või kui käesoleva seaduse § 45 lõike 5 alusel määratud uuendusraie pindala ei võimalda täita käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või muid riigipoolseid kohustusi. Nimetatud piirangute kehtestamisel hüvitatakse erametsaomanikele omandiõiguse kitsendamisega tekitatud kahju koheselt ja õiglaselt.“

Selgitus:
Jääb arusaamatuks, millist metsa juurdekasvu perioodi on nimetatud punktis silmas peetud. Metsamajanduse pikka ajaperioodi arvestades on otstarbekas võtta juurdekasvu ja raiete mahu võrdlemise aluseks kümne aastane periood. Samuti on õiglane vastav piirang erametsaomanikele hüvitada.
Paragrahvi 6 lõiget 2¹eenõuga ei muudeta.


62
Eesti Erametsaliit

Muuta seaduse § 23² lõiget 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„(4) Püsimetsana majandatava eraldise saab püsimetsana majandamisest välja arvata metsakaitseekspertiisi alusel või metsaomaniku soovil.“

Ebamõistlik on eelnõu p. 15 osas, millega täiendatakse metsaseadust §-ga 23² lõikega 4.
Leiame, et metsaomanikul peab olema vabadus metsa määrata püsimetsaks ja see ka püsimetsa registreeringust välja arvata. Kui metsaomanik määrab metsa püsimetsaks, siis kehtivad püsimetsa majandamise reeglid ja kui metsaomanik arvab selle välja, siis hakkavad tema metsa majandamisele kehtima teised Metsaseaduses sätestatud reeglid. Lisaks jääb täiesti arusaamatuks, miks kehtestatakse selline 40 aastane ajaline nõue? Seletuskiri siinkohal vastust ei anna. Antakse vaid mõista, metsaomanik võib olla pahatahtlik. Võimalikku pahatahtlikku käitumist saaks reguleerida teisiti, määrates näiteks, et valikraiega ei tohi tervete puude täiust viia madalamale kui 40% (sel juhul ei teki võimalust metsakaitse ekspertiisiakti alusel teha lageraiet).
Arvestatud põhimõtet.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt.

63
Eesti Erametsaliit

Kahtleme ka, kuivõrd mõistlik lahendus on säilikpuude pindalalise katvuse nõue. Arusaamatuks jääb, kuidas seda hakatakse hindama? Kaugseirega mõõtma võrade liituvust? Mõistlikum oleks vastav nõue määratleda puude arvu kaudu, nt 50 tk/ha. Iseenesest on üldse kummaline püsimetsas rääkida säilikpuudest, püsimetsas peab alati olema kõikide rinnete puid, seega on alati seal ka I rinde puid, mis ongi säilikpuud. Teeme ettepaneku kaaluda nimetatud regulatsiooni üle vaatamist
Arvestatud põhimõtet.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt.

64
Eesti Erametsaliit

Ettepanek seaduse eelnõust punkt 22 välja võtta.
Eelnõu punktiga muudetakse paragrahvi 29 lõike 1 punkti 3.
Jääb arusaamtuks, mis põhjusel muudetakse tänast säilikpuude mõistet ja nõutakse, et säilikpuud peavad olema vaid elusad puud?

Metsaökosüsteemis on tähtsad ka jalalseisvad surnud puud ja tüükad. Arvestades kui väike on Eesti territoorium, on ilmne, et Eesti metsades on piisavalt surnud puitu. Säilikpuud tulid Eesti metsandusesse põhjusel, et kaitstavate metsade pindala oli oluliselt alla 10% ja sanitaarraietega viidi surnud ja surev puit metsast välja. Tänaseks on olukord oluliselt muutunud ja säilikpuude koguse suurendamine ei ole asjakohane. Seletuskirjas ei ole selle punkti juures välja toodud ka täiendava nõude sotsiaal-majanduslikku mõju.
Mitte arvestatud.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses säilikpuude jätmise sätteid ei muudeta. Säilikpuude jätmise nõudeid muudetakse võrreldes kehtiva seadusega, et need oleksid rohkem vastavuses teadustöödes leitud tulemustega, mis viitavad vajadusele lageraielankidel säilikpuude hulka suurendada, aitaksid kaasa metsamaastike mitmekesisuse tagamisele ning soodustaksid metsaelustikule vajalike tingimuste järjepidevust ja ruumilist katvust.

65
Eesti Erametsaliit

Ettepanek Jätta p. 23 eelnõust välja

Siirdesoo, madalsoo, lodu ja raba kasvukohatüübi metsades saab uuendusraiet teha külma talvega. Reeglina on selleks vajalik talitee rajamine, mille tegemine on niivõrd kulukas, et seda ei ole otstarbekas teha väikese puidumahu tõttu. Ilmselgelt loobutaks praktikas selliste väikesepindalaliste ja tagasihoidliku puidutagavaraga metsatükkide majandamisest. Seega on erametsaomanike jaoks tegemist olulise piiranguga, mis märkimisväärselt kitsendab nende võimalusi enda omandit jätkusuutlikult majandada.
Mitte arvestatud.
Selgitame, et muudatuse eesmärk on vähendada raielangi pindala ning see hõlmab muuhulgas ka koonduvaid lagedaid alasid.

66
Eesti Erametsaliit

Ettepanek jätta p 25 eelnõust välja.
Eelnõu p 25 muudetakse paragrahvi 29 lõike 11 punkte 3 ja 4. Leiame, et eraldisepõhine majandamine on otstarbekas säilitada. Eestis on niigi metsad äärmiselt killustunud. Võiks need mõnedki alles jäänud massiivsemad eraldised säilitada. Ka see ju rikastab maastikku. Arvestades seletuskirjas toodut on nende osakaal väga väike, ehk nad on haruldased.
Mitte arvetatud.
Arvestades, et selliste eraldise osakaal on marginaalne ning järguline raiumine ei tähenda ilmtingimata väikeste eraldiste teket. 4-5 aastase vahega raiutud langid liituvad keskealiseks saades uuesti üheks eralduseks.
67
Eesti Erametsaliit

Ettepanek: paragrahv 38 tunnistada kehtetuks.
Leiame, et sellise teatise esitamise nõude säilitamine puidu ostjate suhtes on ebaotstarbekas. Tänapäeval saab maksu- ja tolliamet ettevõtete tehingutest teada teiste kanalite kaudu. Nii erasektori kui riigi halduskoormuse vähendamiseks oleks asjakohane sellise teatise olemasolust üldse loobuda.
Mitte arvestatud.
Paragrahv 38 sätestab hetkel reeglid raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatise esitamise kohta.
Muudatuse kohaselt müüja teatist enam esitama ei pea. Kaob ära info esitamise kohustus, mida MTA ei vaja.
Ostjale jääb kohustus alles, kuna see on oluline ja väärtuslik info füüsiliste isikute metsamüügi tehingute tulude kindlakstegemisel. Seda infot kasutatakse ka tuludeklaratsioonide eeltäitmisel.
68
Eesti Erametsaliit

Täiendada eelnõu punktiga, millega muudetakse metsaseaduse § 41 p 1 ja sõnastatakse see järgmiselt:
Metsaomanik või tema esindaja (edaspidi esitaja) esitab Keskkonnaametile metsateatise:
1) kavandatava uuendusraie kohta,

Eelnõu punktidega 35 – 39 muudetakse metsateatist puudutavaid sätteid. Üldisema tähelepanekuna märgime, et tõsiselt tuleb kaaluda metsateatise kui raiet lubava dokumendi kaotamise võimalust.
Selgitame ettepanekut:
1) Metsaomaniku poolt kavandatav raie peab vastama metsaseadusele ja teistele õigusaktidele niikuinii. Metsateatis lubab tihtipeale tegevust, mis seadusega juba on lubatud. Selline dubleerimine on ebaotstarbekas ning kroonilises rahanappuses vaevleva riigi jaoks ilmselgelt raiskav.
2) Uuendus-, harvendus- ja valikraie tegemiseks on metsaseadusest tulenevalt kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed (erandiks juriidiliste isikute metsaomand alla 2 hektari ja füüsiliste isikute metsaomand alla 5 hektari) ehk reeglina on metsaomanikul metsa majandamise kavast selgelt nähtav, millises metsaosas on milline raie lubatud. Metsateatis kinnitab selle üle, mis on juba kirjas seaduses ja metsamajandamiskavas.
3) Aastatega on välja arendatud erametsaomanikke abistav metsaühistute tugivõrgustik. Kui metsaomanikul on kahtlus kavandatud raie õiguspärasuses, on tal võimalik pöörduda metsaühistu juures tegutseva atesteeritud metsakonsulendi poole, kes suudab hinnata kavandatud tegevuse vastavust õigusaktidele.
Kui tõepoolest on kartus metsaõigusnormide rikkumise kasvu osas, siis esialgu võib säilitada metsateatise esitamise kohustuse uuendusraiete tegemiseks.
Mitte arvestatud.
Hetkel ei ole kokkulepet harvendus- ja valikraie teatise ärajätmise osas


69
Eesti Erametsaliit

Ettepanek Punkt 36 eelnõust välja võtta.
Eelnõu punktiga 36) muudetakse paragrahvi 41 lõiget 4 ja jäetakse välja tekstiosa „paberil, digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga või“; Kuigi täielikult toetame metsateatise esitamist digilahenduse kaudu, ei saa me hetkel nõustuda muude viiside kaudu metsateatise esitamisvõimakuse kaotamisega. Paraku on jätkuvalt erametsaomanikke, kel puudub e-teenuste kasutamise võimalus (vanemad inimesed, aga ka välismaalastest metsaomanikud).
Nendele metsaomanikele peab jääma volituse või metsateatise esitamine neile kättesaadaval ja arusaadaval viisil. Seda enam, kui paberil ja e-kirjaga esitatavate metsateatiste arv tõenäoliselt igal aastal järjest väheneb.
Arvestatud osaliselt.
Lõige 4 sõnastatakse selliselt, et metsateatist võib esitada paberil või isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu.
Seega need omanikud kellel ei ole Eesti Vabariigi ID kaarti, saavad metsateatist esitada jätkuvalt paberil.

Kaob võimalus esitada metsateatis digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga.
70
Eesti Erametsaliit

Ettepanek kogu trahvimäärade suurendamise regulatsioon üle vaadata ning piirduda trahvisummade suurendamise osas elukalliduse tõusuga võrreldes 2006.a.

Oleme nõus, et kui trahvimäärad on püsinud muutumatuna alates aastast 2006 on otstarbekas need üle vaadata. Küll on aga absoluutselt põhjendamata nende tõus juriidilistele isikutele ca 100- kordselt! Metsas tööd tegevate inimeste esmasel hinnangul ei juleta selliste trahvimäärade seadustamisel metsatööd enam ette võtta. Loomulikult pole kellelgi plaanis teadlikult metsaõigusnorme rikkuda, aga kes teeb, sel ka juhtub – õigusrikkumine võib aset leida puhtalt inimlikust eksimusest.
Tuleb meeles pidada, et enamus metsamajandusteenuste osutajad ei ole rahvusvahelise taustaga hästi kapitaliseeritud suurettevõtted, vaid nö kohaliku haardega kodumaised väikefirmad – osaühingud ja FIE-d. Nende jaoks võib kasvõi poole või maksimumsummast veerandi ulatuses trahvi kohaldamine olla ettevõtlusega jätkamisele fataalse mõjuga.
Trahvimääradega samal tasemel tuleb suurendada ka erametsaomanikele makstavaid metsakasvatustoetusi – ka need summad on aastaid muutmata ja sellest loogikast tulenevalt vajavad ajakohastamist. Palume seletuskirjas ära märkida, et muudetakse vastavat määrust toetuste summade märkimisväärse suurendamise osas.
Arvestatud osalisest.
Maksimum trahvimäärasid on alandatud vastavalt 150 000 ja 50 000 euroni.
Rikkumine ei tohi olla majanduslikult tulusam kui maksimaalne võimalik karistus. Mitme koosseisu korral on teo alternatiivide juures alust eeldada olulise majandusliku tulu saamist, mida peab arvestama juriidilise isiku puhul teo maksimaalse karistusmäära määramisel.
Seega on maksimum määra arvutamisel lähtutud ka raie maksimaalseid pindala piirmäärasid.
Karistuse arvutamisel alustatakse kaalumist keskmisest, mis on antud juhul 75 000 eurot. Kuni 5 ha lageraielangilt saadav tulu ei tohiks olla majanduslikult suurem kui maksimaalne trahvimäär.
Seega pakutud määr 150 000 eurot on proportsionaalne antud koosseisu raskema teo iseloomuga.
71
Eesti Metsa Abiks
Eelnõus tehtud ettepanek rajada istandikke olemasolevale metsamaale on ebaseaduslik, seega teeme ettepaneku see osa eelnõust kustutada.
Arvestatud.
Hetkel ei ole seadusandlikku regulatsiooni, mis võimaldaks istandikke rajada hall-lepikutesse. Eelnõuga soovisime selle võimaluse luua. Siiski on selgunud, et sellise muudatuse sisse viimine piirab puidu edasist turustamist, mistõttu on eelnõust võimalus istandik rajada metsamaale, välja jäetud.
72
Eesti Metsa Abiks

Oleme üldjoontes nõus, et puiduistandike lubamine annab maaomanikele alternatiivse võimaluse toota kvaliteetpuitu, kuid mitte mingil juhul ei tohi istandikke rajada tänasele metsamaale (eelnõus olevad hall-lepikud) ning mitte mingil juhul ei tohi istandikes lubada võõrliikide kasvatamist.
Arvestatud osaliselt.
Eelnõu on muudetud, ning istandike ei saa rajada hall-lepikutesse.
Samuti sätestatakse istandike rajamise ja majandamise nõuded eraldi määrusega. Võõrliikide lubamisel lähtutakse määruse koostamisel keskkonnaministri määrusest nr 69 “Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu” sarnaselt nagu metsamaa puhul.
73
Eesti Metsa Abiks

Eelnõust tuleb eemaldada kõik püsimetsandusega seotud punktid, kuna need lubavad liiga leebeid raietingimusi ning loovad aluse nn trikitamiseks kui metsaomanikul on soov varuda raievanusest nooremat puitu.
Eelnõu järgselt on lubatud häiludega lageraiuda 30% metsa pindalast ning häilu läbimõõt kasvab 20 meetrilt 40 meetrini. Seejuures ei lähe häilud rinnaspindala mõõtmisel arvesse. Praktikas tähendab selline metsamajandamine olukorda, kus mets jääb nii hõredaks ja tuulehellaks, kus väga tõenäoliselt tuleb paari aasta jooksul sisse tuulemurd või kahjurid. Samal ajal leiame, et püsimetsanduse reguleerimine seaduses on oluline, kuid selleks on vaja pikemaid ühiskondlikke ja metsanduslikke arutelusid. Kui need on toimunud, pole me nendest teadlikud ning hetkel soovitame need punktid eelnõust kustutada.
Eesti Metsa Abiks (EMA) seisukoht ja ettepanek: püsimetsanduse seaduslik reguleerimine on oluline, kuid see vajab pikemaid arutelusid ning kokkuleppeid. Käesolevast eelnõust soovitame püsimetsandusega seotud punktid eeltoodud põhjustel kustutada.
Arvestatud.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt.
74
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Lähtudes püstitatud eesmärgist leiame, et täpsustamist vajab eelnõu paragrahv 1 punkt 5, millega täiendatakse metsaseaduse paragrahvi 3 lõiget 6 punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) maa-ala ei asu riiklikult kaitstaval loodusobjektil;“ Meie ettepanek on täiendada punkti 5 selliselt, et istandiku rajamise keeld laieneks lisaks riiklikult kaitstavale loodusobjektile ka kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavale loodusobjektile. Eeltoodule tuginedes teeme ettepaneku jätta välja lauses „välja arvatud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid“ sõna „riiklikul“ ja sõnastada kõnealune punkt järgmiselt:
„5) maa-ala ei asu kaitstaval loodusobjektil;“ Samuti teeme ettepaneku vastavalt eeltoodule täiendada ka seletuskirja.
Arvestatud põhimõtet.
Säte sõnastatakse järgmiselt:
5) maa-ala või maa-alal asuvat objekti ei ole loodusobjektina kaitse alla võetud;

75
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Ettepanek: Täiendada MS § 2 lõikega 3 alljärgnevas sõnastuses.
„Käesoleva seaduses § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tagatakse looduskaitseliste piiranguteta metsamaa pindala 70% ulatuses.“

Looduskaitseseaduse eelnõuga soovitakse täiendada LKS § 2 ja lisada sinna lõige 3, mis sätestab, et maismaast 30% ulatuses on kaitse all. LKS eelnõu seletuskiri selgitab: „Ühiskonna praegune ootus on nii stabiilne majanduskeskkond, kui ka Eesti loodusruumi säilimine. Kindla raami seadmine püsiva riikliku kaitse vaatenurgast annab selguse kõigile.“. Stabiilse majanduskeskkonna ja sel huvides peaks olema Metsaseaduses sätestatud majandusmetsade osakaal.
Mitte arvestatud.
Looduskaitseseadusesse lisatakse täiendavad sätted maismaast 30% kaitse alla võtmise eesmärgi ulatuse kohta.
76
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Ettepanek: täiendada MS § 4 lg 2 punktiga 6 alljärgnevas sõnastuses
„6) istandike suhtes.“
Kuna istandikud loetakse metsamaaks, siis lähtuvalt kehtiva seaduse reguleerimisalast laieneb istandikele kogu Metsaseadus ja selle alamõigusaktid, k.a küpsusvanused ja küpsusdiameetrid, istutuskohtade algtihedus ning metsateatise esitamise kohustus.
Seletuskirjas sätestatakse, et istandike eesmärgiks on sihitud kvaliteedi või omadustega puidu tootmine. Seetõttu leiame, et istandikele ei peaks kehtima Metsaseaduse karmid piirangud. Seega tuleb üheselt Metsaseaduses sätestada, et istandikele ei kehti Metsaseadus ja selle alamõigusaktid. Hetkel see kirjas vaid Eelnõu seletuskirjas, et „Metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirja nõudeid istandike puhul ei rakendata“.
Arvestame põhimõtet.
Sõnastame lõike selliselt, et mittemetsamaale rajatud ja kasvatatavate istandike suhtes ei kohaldu metsaseaduse sätted, kuna istandikke ei ole kavas rajada metsamaa koosseisus. Seega ei kehti istandikele metsaseaduses sätestatud piirangud ja kohustused.

77
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Ettepanek MS § 3 lg 3 sõnastuseks.
„Metsamaaks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, põõsastike, puukooli, taimla, aiandi, dendraariumi, arboreetumi ja seemlate maad.“

Mitte metsamaa loetellu tuleks lisada ka seemlad. Seemla on kloonidest või perekondade vanematest koosnev metsapuu seemnete tootmiseks rajatud puuistandik, mis on piisavalt isoleeritud või hoitud selliselt, et välistest allikatest tolmlemist on välditud või vähendatud ning mida majandatakse sagedase, rikkaliku ja lihtsasti varutava seemnesaagi tootmiseks. (https://www.riigiteataja.ee/akt­/121032023005 Keskkonnaministri määrus nr 20, 1. juuli 2016).
Õigusselguse huvides tuleks lisada, et metsamaaks ei loeta ka dendraariumi sünonüüm arboreetum ja puukooli sünonüüm taimla. Samuti ei loeta metsamaaks põõsastikke. Selle lisamine loetellu loob ka parema selguse.
Mitte arvestatud.
Seemla on küll puuistandik, kuid mitte selles tähenduses, mida me istandikuna silmas peame. Istandiku eesmärk on puidu/energia saamine. Seemla eesmärk on seemnesaagi tootmine.
78
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Ettepanek: Täiendada MS § 3 lõikega 10 alljärgnevas sõnastuses.
„Varem mitte-metsamaal rajatud puistud ja istandikud võib metsaomaniku soovil istandikeks määrata ja Metsaregistris registreerida, kui need vastavad Metsaseaduse nõuetele.“

Seletuskirjast jääb ebaselgeks, kas varem mitte-metsamaal rajatud puistud ja istandikud võib ka istandikeks määrata, kui need vastavad uutele Metsaseaduse nõutele. Mõistlik oleks, et ka neid saaks määrata istandikeks, sest selle eesmärgiga need paljudel juhtudel rajatud on. See lubatavus peaks olema ka Metsaseaduses sätestatud. Alguseks võiks võtta 01.07.2007 (käesoleva Metsaseaduse jõustumise kuupäev) ehk kui pärast seda on rajatud puistu ja istandikud mitte-metsamaale, siis metsaomanik saab selle määrata istandikuks.
Arvestatud osaliselt.
Eelnõud on täiendatud sättega, mille kohaselt saab juba rajatud istandiku kanda metsaregistrisse, kui mh seal kasvavate puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana.


78
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Ettepanek MS § 4 lg 1 sõnastuseks:
„Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa ja sealse elustiku suhtes“.

Kuna metsaregistris registreeritud istandiku suhtes Metsaseaduse ja Metsa majandamise eeskirju ei rakendata oleks üheselt mõistetavam kui § 4 lg 1 sõnastusest jätta välja sõnaühend „ning metsaregistris registreeritud istandiku“.
Mitte arvestatud.
Paragrahvis 4 sätestatud seaduse kohaldamise sätted aitavad mõista metsaseaduse rakendamise ulatust. Kui istandikud lõikest 1 sealt välja jätta, oleks olukord ebaselgem, kuna tegelikult metsaseadust (eelnõu kohaselt) ju istandiku suhtes siiski kohaldatakse (eelnõu punkt 4).
79
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Ettepanek: MS § 6 (21) täiendamiseks sõnaühendiga minimaalselt kümneaastane:
„Vabariigi Valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid MS § 45 lg 5 määratud uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et minimaalselt kümneaastane raie maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu või kui käesoleva seaduse § 45 lõike 5 alusel määratud uuendusraie pindala ei võimalda täita käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või muid riigipoolseid kohustusi.“

Jääb arusaamatuks, mida mõistetakse „`uuendusraie langi pindala“` all. Seega tuleb õigusselguse huvides täpsustada, et selle all mõeldakse riigimetsa majandajale määratud uuendusraie pindala. Kuna metsanduses toimuvad muutused aeglaselt, siis piirangute seadmisel on mõistlik silmas pidada pikaajalist ehk minimaalselt 10 aastast raiete mahtu.
Eelnõu on muutunud.
Paragrahvi 6 lõige 21 ei muudeta.




80
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Ettepanek: valikraie ja püsimetsandus Metsaseadusest välja võtta ja reguleerida valikraieid ja püsimetsandust Looduskaitseseaduses.

1. Eelnõu lõige 4 ei sobi Eesti õigusruumi. Metsaomanikul peab olema vabadus metsa määrata püsimetsaks ja see ka välja arvata. Kui mets on määratud püsimetsaks, siis kehtivad püsimetsa reeglid ja kui metsaomanik arvab selle välja, siis hakkab kehtima talle teised määratud reeglid.
2. Lisaks jääb täiesti arusaamatuks, miks selline 40 aastane nõue? Seletuskiri sellele vastust ei anna. Tuuakse vaid välja, et äkki metsaomanik on pahatahtlik. Aga püüdvad viited uuringutele vmt, mis tõendaks, et metsaomanikud on pahatahtlikud. Seletuskirjas olevat pahatahtlikkuse eeldust saaks reguleerida teisiti, näiteks määrata, et valikraiega ei tohi tervete puude täiust viia madalamale kui 40%, siis ei teki võimalust Metsakaitse ekspertiisiga teha lageraiet.
3. Kui metsaomanikku kardetakse, siis võiks panna nõude, et püsimetsana võib majandada vaid rangelt kaitstavates metsades. Seal Keskkonnaamet saab metsateatisega nõudeid seada ja soovi korral paremini järelevalvet teha.
4. Säilikpuude pindalaline katvus ei ole mõistlik lahendus. Kuidas seda hakatakse hindama? Kaugseirega mõõtma võrade liituvust, aga seda ei saa metsaomanik raie käigus kasutada. Mõistlikum oleks seda reguleerida puude arvuga, nt 30 tk/ha. Iseenesest on üldse kummaline püsimetsas rääkida säilikpuudest. Püsimetsas peab alati olema kõikide rinnete puid, seega on alati seal ka I rinde puid, mida saabki lugeda säilikpuudeks.
5. Püsimets läheb vastuollu ka Metsaseaduse §-ga 2, mille lõige 2 ütleb: (2) Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.

Arvestatud.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt.


81
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Ettepanek: jätta punkt 5 MS § 25 lg 2 koosseisust välja.

Punkti 5 ei saa Metsaseadusesse lisada. Kui soovime metsast teha poolloodusliku koosluse, siis tuleb läbi viia raadamine (kõlviku muutmine), mitte lageraiega muuta mets PLK-ks. Metsaseaduse § 25 lõige 8 ütleb, et kui raiesmik või hukkunud metsaosa ei ole 5 või 10 (vastavalt kasvukohatüübile) uuenenud, siis peab Keskkonnaamet tegema ettekirjutuse metsaomanikule, ehk metsaomanik peab peale uuendusraiet metsa uuenemise tagama. PLK taastamise lahenduseks on tänases õigusruumis raadamine, ehk kõlviku muutmine. Samuti läheb punkt 5 vastuollu EL raadamise määrusega (EUDR).
Mitte arvestatud.
Poollooduslikul kooslusel (PLK) ei ole eesmärk ala uuendada sarnaselt metsamaaga. Sellest tulenevalt on eelnõus ka kavandatud § 25 lõike 2 täiendamine punktiga 5, mille kohaselt Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste esinemisalal ei ole uuendamise kohustust.
Samas ei tähenda see alati seda, et ala läheb metsamaal alt välja. PLK-le jääb tihti puittaimestik katvusega, mis vastab metsamaa definitsioonile, nagu näiteks puisniidu või puiskarjamaa elupaigad.
EUDRi kohaselt loetakse muuks metsamaaks enam kui 0,5 hektari suurune maa-ala, mis ei ole liigitatud metsaks ja millel on üle viie meetri kõrgused puud võrastiku liitusega 5–10 % või puud, mis suudavad kohapeal nimetatud näitajad saavutada, või mille põõsastaimede, põõsaste ja puude kombineeritud katvus on üle 10 %, välja arvatud maa, mida peamiselt kasutatakse põllumajanduslikult või linnamaana.

82
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Ettepanek: jätta § 28 lg 4 p 6 sõnastusest välja lause lõpp või Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel puittaimede eemaldamiseks elupaiga tegevuskava kohasel

Seda lauseosa „Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel puittaimede eemaldamiseks elupaiga tegevuskava kohaselt“ ei saa lisada. Kui metsast tahetakse teha poollooduslik kooslus, siis selleks on vaja teha raadamine, mis annab õiguse metsakõlvikut muuta mõneks teiseks kõlvikuks. Samuti läheb see lause osa vastuollu EL raadamise määrusega (EUDR).
Mitte arvestatud.
Tegemist on EUDRi raames muu metsamaaga, kus kasutatakse metsa majandamisel teistsuguseid majandamisvõtteid kui tavalises majandusmetsas.

Raadamismääruse kohaselt käsitletakse poolloodulike alasid muu maana ning Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud juhendis toodud selgituste järgi poollooduslike koosluste taastamist ei loeta raadamiseks raadamismääruse kohaselt.
Metsamaa muutmine ei kuulu samuti raadamisvabade toodete määruse mõiste „raadamine“ määratluse alla, kui muutmise ja sellele järgneva maakasutuse peamine eesmärk ei ole põllumajanduslik kasutamine, vaid näiteks taastuvenergia kasutuselevõtt, tööstuslik kasutamine, elurikkuse taastamine, metsatulekahjude ärahoidmine, loomade heaolu äärmuslikes kliimatingimustes või invasiivsete võõrliikide ohjamine.
83
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Ettepanek: MS § 28 lg 8 sõnastuseks:
„Valikraiet tehakse püsimetsana majandamise eesmärgil puistus üksikute puude, puuderühmade ja häilude raiumisega. Häilude pindala võib olla kuni 0,3 ha. Häilusid ei loeta rinnaspindala arvestusse.“

Mõistlik oleks kasutusele võtta Soome praktika, et häil võib olla kuni 0,3 ha, mida saab paigutada sobivalt maastikule. Eesmärgiks ei tohiks olla 40m läbimõõduga ringide tekitamine metsa. Häil peaks sobituma maastikku ja seda saab läbi pindala reguleerida.
Mitte arvestatud.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt.

84
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Ettepanek: Mitte lisada piirangute alla siirdesoo, madalsoo, lodu ja raba kasvukohatüüpe. Ja jätta kehtiv Metsaseaduse sõnastus kehtima.

Selgitus: Siin võiks seletuskirjas välja tuua, kui suured on käesoleval ajal nende lisanduvate kasvukohatüüpide uuendusraie pindalad, kui kogu Eestit ei saa, siis kasvõi RMK andmed. Siirdesoo, madalsoo, lodu ja raba kasvukohatüübi metsades saab uuendusraiet teha külma talvega. Selliseid talvi on harva. Ja seetõttu tuleb võimalikult suurel pinnal korraga neid teha, et metsi saaks uuendada. EMPL-i hinnangul on 2 hektarist suuremaid uuendusraie lanke 25-30% ja need on suudetud Metsaseaduses määratud tähtajaga uuendada. Neid andmeid saab Keskkonnaamet väljastada, mitu protsenti nende kasvukohatüüpide uuendusraielankidest ei ole tähtajaks uuenenud ja kas see erineb kõikidest teistest kasvukohatüüpidest olulisel määral.
Mitte arvestatud.
Seletuskirja on täiendatud.
RMKl on küpses metsas üle 2 ha pindalaga eraldisi siirdesoo, madalsoo, lodu ja raba kasvukohatüübis kokku 2716 ha. Aastatel 2017-2023 tegi RMK raietöid eelnimetatud kasvukohatüüpides kokku 1355 eraldisel pindalalaga ligi 2250 hektaril. Üle 2 hektari moodustasid neist 361 eraldist.
Keskmine raiepindala siirdesoo, madalsoo, lodu ja raba kasvukohatüüpides on RMKs aastatel 2017-2023 1,66 ha.

2024 a. Keskkonnaameti uuenemise hindamise valimisse jäänud siirdesoo, madalsoo, lodu ja raba kasvukohatüübis ei olnud uuenemise tähtaeg veel saabunud mistõttu ei saa hinnata kas uuenemine on olnud edukas. Metsaseaduse kohaselt on nende kasvukohatüüpides uuenemise aeg 10 a.
85
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Ettepanek: Tunnistada kehtetuks MS § 38.

Selgitus: Kogu selle teatise esitamine tuleks lõpetada. Vähendaks bürokraatiat, see on ettevõtetele päris suur halduskoormus. MTA saab ettevõtte tehingutest teada teiste kanalite kaudu niigi. Juhul, kui siiski jääb Müügiteatise esitamise kohustus, siis tasuks kogus tõsta 35 tihumeetrini. See on üks rekakoorem küttepuitu (tavaliselt 32 tihumeetrit, kuid mõnel juhul võib olla pool tihu üle mõõtmise järgselt, seega võiks olla pisut suurem). 32 tihumeetrilisi koormaid ostetakse maapiirkonnas majapidamise 2 aasta kütteks. Vähendaks eraisiku bürokraatiat ja tavalisel juhul lihtne inimene ei teagi, et peab küttepuidu ostmise järgselt MTA-le midagi teatama.
Mitte arvestatud.
Paragrahv 38 sätestab hetkel reeglid raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatise esitamise kohta.
Muudatuse kohaselt müüja teatist enam esitama ei pea. Kaob ära info esitamise kohustus, mida MTA ei vaja.
Ostjale jääb kohustus alles, kuna see on oluline ja väärtuslik info füüsiliste isikute metsamüügi tehingute tulude kindlakstegemisel. Seda infot kasutatakse ka tuludeklaratsioonide eeltäitmisel.
86
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Ettepanek: Mitte lisada eelnõu punkti 45 Metsaseadusesse.

Selgitus: See on õiguslikult väga arusaamatu punkt. Määratakse ära, millal tohib õigusakti muuta. Õigusakti muutmine on vastava instantsi õigus ja ei pea õiguslikult arukaks, seda õigust piirata.
Mitte arvestatud.
See punkt väldib asjatut tõmblemist ja “päevapoliitikat” raiemahtude kui pikaajalise protsessi osas.

Eesmärk on raiemaht seada 5 aastase sammuga, et tagada stabiilsus raiemahu määramisel ning vältida olukorda kus iga-aastaselt raiemaht uuesti määratakse.
Tegemist ei ole kuidagi uudse lähenemisega õigusloomes, kui seadusandja soovib volitusnormis olevat volituse sisu või ulatust täpsustada.
87
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Ettepanek MS § 49 lg 3 punkt 3 sõnastuseks:
„üks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;“

Selgitus: Ei ole nõus punkti 48 muudatusega, et paragrahvi 49 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.
Seletuskirjas on toodud, et ministeeriumide ülesannete ja struktuuri ümberkorraldamisega on puidu väärindamisega seotud valdkonnad liikunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Kliimaministeeriumisse. Eestis on olemas Majandus- ja tööstusminister ja tööstus, sh puidu väärindamine ning puidutööstus on selle ministri vastutusvaldkond.
Mitte arvestatud.
Nagu juba seletuskirjas välja on toodud ministeeriumide ülesannete ja struktuuri ümberkorraldamisega on puidu väärindamisega seotud valdkonnad liikunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Kliimaministeeriumisse.
88
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Ettepanek: Tunnistada kehtetuks MS § 29 lõige 5 ja lõige 6.
Selgitus: Eestile ajalooliselt ja praegugi eeskujuks olevas Soomes kaotati lageraie raievanused juba aastaid tagasi ja metsamajanduse praktikaga ei ole midagi kardinaalselt juhtunud. Metsaomanik teab ise kõige paremini, millal on kõige mõistlikum aeg metsa uuendama hakata ja lageraie teostada. Eesti metsaomanikel on samuti, nagu Soome metsaomanikel, piisavalt teadmisi, et ise otsustada, kuidas oma metsa majandada ja seda ei ole vaja enam edaspidi õigusaktidega reguleerida, vältimaks ka liigset bürokraatiat.
Mitte arvestatud.
Selline muudatus vajaks kokkulepet ühiskonnas ning on olulise mõjuga.
89
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Ettepanek: MS § 41 lg 1 p 1sõnastuseks
„ 1) kavandatava raie kohta, välja arvatud hooldusraie;“

Selgitus: Võimul oleva valitsuse koalitsioonilepe 2024-2027 näeb ette vähendada reguleerimist. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku lõpetada metsateatise esitamine harvendus- ja sanitaarraiel. Harvendusraiel on õigusaktis sätestatud minimaalse rinnaspindala määrad ja sanitaarraiel on õigusaktis sätestatud, milliseid puid tohib raiuda. Nendest peab metsaomanik kinni pidama sõltumata metsateatisest. Muudatusega väheneb nii Keskkonnaameti kui metsaomaniku halduskoormus ja saab ühtlasi vähendatud tarbetut bürokraatiat.
Mitte arvestatud.
Ettepanek jätta muudatus tulevikuks. Need raied ei ole riigilõivuga maksustatavad. Lisaks kaasneb sanitaar-raiega oluline info metsakahjustuse kohta.


90
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Ettepanek: rahatrahvimäärade muutmiseks
PUNKT 52) paragrahvi 68 lõikes 2 asendatakse arv 3200 arvuga 6400;
PUNKT 53) paragrahvi 69 lõikes 2 asendatakse arv 3200 arvuga 6400;
PUNKT 54) paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse arv 2000 arvuga 4000.

Selgitus: Seletuskirjas selgitatakse Praegu kehtivad maksimaalsed rahatrahvimäärad 2000–3200 eurot ei ole 18 aasta jooksul toimunud sissetulekute ja elukalliduse kasvu arvestades enam mõjusad. Karistus
õiguse põhimõtte kohaselt ei tohi rikkumine end ära tasuda. Metsa majandamine on reeglina kasumi teenimisele suunatud tegevus, mistõttu võivad praegused karistusmäärad tekitada metsa majandajal kiusatust rikkuda metsaseadusega kehtestatud reegleid, kui rahatrahvi tasumine osutub majanduslikult odavamaks. Seega on otstarbekas tõsta juriidilise isiku karistuse määrad vahemikku 200 000–400 000 eurot.
Eelnõuga on kavandatud vastutust reguleerivate sätete juures trahvimäärade hüppeline 100 kuni 125 kordne maksimummäärade tõus. Leiame, et see on vastuolus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) §-ga 3 ja 43 lg 1 p 5 ei ole hinnatud eelnõu vastutussätete kooskõla põhiseadusega. Näiteks ei ole hinnatud trahvimäärade proportsionaalsust.
Trahvimäärade ebaproportsionaalsust võimendab ka asjaolu, et mitmed väärteokoosseisud ei vasta määratletuse ja õigusselguse põhimõttele.
Uute sanktsioonide kehtestamisel on oluline arvesse võtta ka majanduslikku tulu, mida seaduse nõuete eiramine võib ettevõtjale anda. Samas ei nähtu eelnõu seletuskirjast, et trahvimäärade kehtestamisel oleks analüüsitud majanduslikku tulu, mida seaduse eiramine võib ettevõtjale anda. Seletuskirja kohaselt ei ole kehtivas seaduses juriidilisele isikule kehtestatud karistusmäärad kooskõlas aja jooksul toimunud muudatustega majanduses ning elatustasemes, mistõttu kaaluti süüteokoosseisude juures, milline oleks teo raskuse ja keskkonnamõjuga vastavuses olev karistus. Samas ei nähtu seletuskirjast, et sellist kaalumist oleks trahvimäärade tõstmisel tehtud. Seletuskirja kohaselt võeti muutusi tehes arvesse ka rikkumise korral selle võimaliku keskkonnaohu olulisust, ohu realiseerumise tõenäosust ning kaitstava loodusobjekti võimalikku pöördumatut hävimist või kahjustumist ning asjaolu, et nimetatud tegu võib olla laiaulatuslike keskkonnaalaste ning loodusobjekti kaitse-eesmärkide täitmist mõjutavate tagajärgedega. Samas ei nähtu seletuskirjast, et trahvimäärade tõstmisel oleks arvestatud keskkonnaohu olulisust, ohu realiseerumise tõenäosust ning kaitstava loodusobjekti võimalikku pöördumatut hävimist või kahjustumist. Seletuskirja kohaselt arvestati juriidilise isiku puhul sellega, et rikkumine ei oleks majanduslikult tulusam kui maksimaalne võimalik karistus. Samas eelnõus vastutussätete koostamisel ei ole seda põhimõtet järgitud.
Kehtivast Metsaseadusest on nähtav, et viimati jõustusid trahvimäärad 01.01.2011. 2011 aasta keskmine palk oli Statistikaameti andmete alusel 792 €/kuus. Käesoleva aasta teises kvartalis oli keskmine palk 2007 €/kuus. Tõus 253%. See on üks variant, mis oleks õiglane trahvimäärade tõstmise aluseks võtta. Teine variant on lähtuda puidumüügi hinna tõusust, ehk kui palju on teoreetiliselt suurenenud metsaomaniku võimalus tulu teenida. RMK andmetel oli 2012 aasta (varasemaid andmeid RMK kodulehel ei ole) keskmine puidumüügi hind 36,10 €/tm. Lõppenud 2023 aastal oli see 71,08 €/tm. Tõus 197%. Seega lähtuvalt sissetulekute suurenemisest ja puidumüügi hinna suurenemisest ei tohiks rahatrahvimäärade tõus olla mitte suurem kui 2 korda.
Arvestatud osaliselt.
Maksimum trahvimäärasid on langetatud, kuid mitte ettepanekus toodud määrani.
Metsaseaduse paragrahvi 68 lõikes 2 asendatakse arv 3200 arvuga 150 000;
Metsaseaduse paragrahvi 69 lõikes 2 asendatakse arv 3200 arvuga 50 000 ja metsaseaduse paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse arv 2000 arvuga 50 000.

Selgitame, et rikkumine ei tohi olla majanduslikult tulusam kui maksimaalne võimalik karistus. Mitme koosseisu korral on teo alternatiivide juures alust eeldada olulise majandusliku tulu saamist, mida peab arvestama juriidilise isiku puhul teo maksimaalse karistusmäära määramisel.
Seega on maksimum määra kehtestamisel on lähtutud ka raie maksimaalsetest pindala piirmääradest.
Karistuse arvutamisel alustatakse kaalumist keskmisest, mis on antud juhul 75 000 eurot. Kuni 5 ha lageraielangilt saadav tulu ei tohiks olla majanduslikult suurem kui maksimaalne trahvimäär.
Seega pakutud määr 150 000 eurot on proportsionaalne antud koosseisu raskema teo iseloomuga.
Selles osas on seletuskirja ka täiendatud.

91
MTÜ Eesti Metsataimetootjate Liit
Täiendada Metsaseaduse muutmise seaduse § 1 lg 5 punkt 7 järgnevalt: „Istandikus on lubatud kasvatada käesoleva seaduse
§ 24 lõike 8 alusel kehtestatud määruses lubatud algmaterjali päritolupiirkonnast pärinevaid Eestis kasvavaid puuliike ja käesoleva seaduse § 24 lõike 9 alusel kehtestatud määruses nimetatud võõrpuuliike. Istandikes on keelatud mineraalväetiste kasutamine ning istandike rajamisel ja taimede kasvatamisel tuleb arvestada muudes õigusaktides sätestatud piiranguid.

Selgitus: Metsaseaduse muudatustega sellisel kujul ei saa nõustuda. Lisaks võõrpuuliikidele tuleb keelata istandikes nende taimede istutamine, mis ei vasta KKm määrusele „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded1“.

Tuginen ettepanekut tehes Tiit Maaten’i (MSc, Eesti Maaülikooli teadlane, Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, metsaselektsiooni peaspetsialist)
poolt koostatud aruandele „ Hariliku kuuse ja männi kultiveerimismaterjali algmaterjali sisseveo sobilikkuse analüüs“.

Asjakohaselt viitan aruandes toodule – lõunapoolsetel päritoludel tekivad tüvelõhed. Lõhed koloniseeritakse erinevate seente poolt mis hakkavad eoseid levitama ja niimoodi kanduvad seened edasi kõrval kasvavatele puudele (komm. „kaasa arvatud kohalikku päritolu ehk Eesti päritolu kuuskedele“), mis omakorda kahjustavad. Aruanne tugineb Soome teadlaste (METLA) uuringutele. (Selle kinnituseks lisan aruandest väljavõtte sellele kirjale)
Aruanne toob selgelt välja, et algmaterjali päritolu ca 2 laiuskraadi ulatuses ei ole meie metsadele ohtlik.
Mitte arvetatud.
Eelnõu sõnastust on muudetud ning istandike rajamise (sh kasutatavad puuliigud) ning majandamise sätted kehtestatakse eraldi määrusega. Kuid tuleb silmas pidada, et istandike eesmärk on toota puitu mittemetsamaal. Sellest tulenevalt ei rakendu istandikele ka metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirja nõuded majandmaisele.
Võrreldes metsamaaga on istandike raiering oluliselt lühem, kuna endised põllumaad on suurema mullaviljakusega kui metsamaad ja puude küpsusdiameeter saavutatakse varem. Eesti tingimustes on istandike kasvatamiseks eelistatuim puuliik arukask.

Eesti Maaülikool on kasutusest välja jäänud põllumaadele rajatud istandikke uurinud üle 25 aasta. Vaadeldud on erinevate puuliikide sobivust, puude kasvukiirust, haiguste levikut, süsiniku sidumise võimet, ökonoomikat, mulla viljakust ja mulla puhastamist raskemetallidest ning liigirikkust nii maapeal kui ka mullas.
Ühtegi puid massiliselt kahjustavat ja hukule viivat seen- või putukkahjurit seni leitud ei ole. Ilmselt kahjustavad ka istandikes puid samad kahjustajad, mis metsas, kuid kuna istandiku raiering on lühem kui tavametsas, siis ei jõua nt tüvemädanikud tüves suures mahus levida.


92
MTÜ Eesti Metsataimetootjate Liit

Samuti on kontrollimise tõhususe ja keskkonna hoiu eesmärgil vaja piirata kasutatavate metsaistikute kasvatamist ainult Eestis või mitte kaugemal, kui 2 laiuskraadi Eesti piirest.
Lisaks on mõistlik keskkonna kaitsmisel ettevaatusprintsiibist lähtuvalt teha enne teadusuurimused erinevate puuliikide sobivusest Eesti kliimasse. Ainult nii saame tagada võimalikult suurema tõenäosusega Eesti metsades ja istandikes kasvatavate puude kvaliteeti.

Mitte arvestatud.
Metsapuutaimede kasutamisel on oluline algmaterjali päritolu piirkondade piiritlemine. Eelnõud täpsustatakse kodumaiste taimede päritolupiirkondade kasutamise osas.


93

Fridays for Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu)

Fridays For Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu) on tutvunud ja toetab Eesti Keskkonnaühenduste Koja ning Päästame Eesti Metsad MTÜ seisukohti, mis on esitatud 13.09.2024 seoses looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõudega.
Vastused antud punktide 185-189 all.
94
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Ettepanek on muuta eelnõu punkti 5, millega sätestatakse metsaseaduses paragrahv 3 lõige 9 ja sõnastada see järgmiselt:
(9) Istandikes ei kehti Metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirja nõuded ning istandike registreerimise, rajamise ja majandamise täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Selgitus: Eelnõuga täiendatakse metsaseaduse paragrahvi 3 lõikega 6, mis sätestab, millise mittemetsamaale rajatud istandiku saab metsaregistrisse istandikuna kanda. Muuhulgas välistatakse selliste maa-alade istandikena registrisse kandmine, kus maa-ala kohta on viimase viie aasta jooksul makstud „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamise seaduse“ alusel toetust. Taoline piiramine on ebaotstarbekas. ÜPP meetmed sisaldavad juba ise mitmeid nõudeid ja piiranguid mis välistavad sinna istandike rajamise. Lisaks on ÜPP meetmed enamasti perioodilise kohustusega, mis iseenesest välistab istandiku rajamise, kohustuseperioodi lõppedes on maaomanikul õigus toetusi mitte taotleda ning istandiku rajamine põllumajanduslikke eesmärke ei takista (toetuse perioodilise kohustuse lõppedes on ka põllumajanduslikud eesmärgid täidetud). Põllumaade metsastamise üldine eesmärk on vähendada põllumajanduslikust kasutusest väljajäänud ja võimalikult väljajäävate põllumajanduseks ebasobivate maade osakaalu.

Arvestatud põhimõtet.
Sõnastame lõike selliselt, et mittemetsamaale rajatud ja kasvatatavate istandike suhtes ei kohaldu metsaseaduse sätted, kuna istandikke ei ole kavas rajada metsamaa koosseisus. Seega ei kehti istandikele metsaseaduses sätestatud piirangud ja kohustused majandamisele.
Lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
(6) Istandike majandamisel ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud nõudeid metsa majandamise kohta.

95
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Lisaks täiendatakse eelnõu punktiga 5 metsaseaduse paragrahvi 3 lõikega 5 moel, et istandik oleks maakategooria jaotuse mõttes metsamaa. Arvestades Euroopa Liidu raadamisreeglistikku võib olla problemaatiline muuta istandik (mis on kasutuse sihtotstarbe alaliigi poolest registreeritud metsamaaks) vajadusel tagasi põllumaaks, mistõttu on oluline, et istandik ei oleks maakasutuse sihtotstarbe kõlvikulise jaotuse kohaselt mitte metsamaa, vaid haritav maa või muu maa.

Arvestatud põhimõtet.
Eelnõuga sätestatakse, et istandik rajatakse mittemetsamaale. Seega metsamaa kõlvikuna seda ei käsitleta.
Selleks, et määratleda istandike alune maa eraldi kõlvikutüübina, on vaja muuta õigusakte. Võimalusel võiks saada istandikku rajada igale sobilikule alale, kas põllumajanduslik maa, rohumaa või muu maa.
96
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Ettepanek: täiendada 4) paragrahvi 3 lõige 4 selguse huvides järgmiselt:
(4) Puu ja põõsaistandik (edaspidi istandik) käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvuala, mis on registreeritud metsaregistris ja millele ei rakendu käesolevas seaduses sätestatud metsa majandamise nõuded“.

Selgitus: istanduste eesmärk on intensiivne metsakasvatus. MS 4.peatükk sätestab metsa majandamise nõuded, mis hõlmavad endas metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse, muu hulgas ka raievanused jms. Istandike puhul ei ole need rakendatavad, sest nii kaotavad istandused oma selleks ettenähtud funktsiooni.
Arvestatud põhimõtet.
Sõnastame lõike selliselt, et mittemetsamaale rajatud ja kasvatatavate istandike suhtes ei kohaldu metsaseaduse sätted, kuna istandikke ei ole kavas rajada metsamaa koosseisus. Seega ei kehti istandikele metsaseaduses sätestatud piirangud ja kohustused.
Lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
(6) Istandike majandamisel ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud nõudeid metsa majandamise kohta.


97
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Ettepanek: jätta välja lõigus (7) välja mineraalväetiste kasutamise keeld ning sõnastada nii:
(7) Istandikus on lubatud kasvatada Eestis looduslikult kasvavaid puuliike ja käesoleva seaduse § 24 lõike 9 alusel kehtestatud määruses nimetatud võõrpuuliike. Istandike rajamisel ja taimede kasvatamisel tuleb arvestada muudes õigusaktides sätestatud piiranguid.

Selgitus: istandike intensiivse kasutamise korral, nt. hübriidhaava kasvatamise korral, on soovitatud pärast esimest raieringi anda väetist, et tagada teise põlvkonna kiire ja kvaliteetne toodang. Puud kasvavad pikka aega ning istanduse väetamine ei ohusta seetõttu ka looduskeskkonda.
Arvestatud osaliselt.
Eelnõu sõnastust on muudetud. Sätted mis puudutavad istandike rajamist ja majandamist liiguvad määrusesse. Samuti on eelnõust välja võetud mineraalväetiste kasutamise keeld.

98
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Ettepanek: täiendada paragrahvi 4 lõiget 1 ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa ja sealse elustiku ning metsaregistris registreeritud istandiku suhtes niivõrd, kui see ei puuduta metsa majandamise nõudeid“.
Selgitus: istandikud on intensiivse majandamisega alad ning seal metsa majandamise nõudeid (nt raievanus) rakendades kaotavad istandikud oma eesmärgi.
Arvestatud põhimõtet.
Sõnastame lõike selliselt, et mittemetsamaale rajatud ja kasvatatavate istandike suhtes ei kohaldu metsaseaduse sätted, kuna istandikke ei ole kavas rajada metsamaa koosseisus. Seega ei kehti istandikele metsaseaduses sätestatud piirangud ja kohustused.
Lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
(6) Istandike majandamisel ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud nõudeid metsa majandamise kohta.

99
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Ettepanek: muuta paragrahvi 11 lõige 4¹ ning sõnastada järgmiselt:
„(4¹) Metsa inventeeritakse ülepinnalise takseerimisega või statistilise valikmeetodiga. Metsa inventeerimise andmed, välja arvatud statistilise valikmeetodiga saadud andmed, kehtivad kümme aastat metsaregistrisse kandmise kuupäevast arvates. Metsaregistrisse kantavad inventeerimisandmed ei tohi olla vanemad kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui eraldise pindala on muutunud kuni 10% selle ruumiandmete muutmise tõttu.“.

Selgitus: inventeerimise ning metsaregistrisse kandmise vaheline aeg võib nt kaitstavatel aladel seoses kooskõlastamise vajaduse, andmete looduses kontrollimise vms tõttu olla pikem, kui kuu aega. Seetõttu väheneb inventeerimisandmete kasutamise aeg metsaomaniku jaoks. Inventeerimisandmete registrisse kandmine aga ei pruugi sõltuda metsaomanikust. Seega oleks õiglane rakendada inventeerimisandmete kehtivuse aja alguseks registrisse kandmise kuupäeva.
Mitte arvestatud.
Inventeerimisandmete kehtivuse alguse muutus tuli eraldisepõhisest inventuurist. Osa eraldisi saab registrisse kanda kaks või enam korda piirimuudatuste tõttu (kuni 10% pindalast) nii, et inventeerimise aeg ja andmed ei muutu, kuid kandeaeg tekib uus. Vältimaks olukorda, kus näiteks 8 aasta vanustele andmetele tekiks uue kandega veel 10 aastast kehtivust juurde, arvestataksegi andmete kehtivuse algust inventeerimisajast ehk ajast, mil need andmed tekivad. Reaalselt kasutati sellist skeemi RMK inventeerimisandmete korral, kus eraldisepõhist inventuuri tehti varemgi.

100
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Ettepanek: jätta muutmata paragrahvi 29 lõige 1 punkt 3.
Selgitus: puuduvad sellekohased teaduslikud uuringud. Nii suures koguses säilikpuude jätmine raskendab maapinna ettevalmistust ning uue metsakultuuri rajamist juur- ja valguskonkurentsi tõttu. Põhjendatud ei ole ka esimese rinde puude valik säilikpuudeks.
Mitte arvestatud.
Säilikpuude eesmärk on aidata kaasa metsamaastike mitmekesisuse tagamisele ning soodustada metsaelustikule vajalike tingimuste järjepidevust ja ruumilist katvust.
Säilikpuude jätmise korral on soovituslik need võimalusel jätta gruppidena, mis peaks lihtsustama ka maapinna ettevalmistust.
101
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Ettepanek: täiendada paragrahvi 31¹. Trassiraie lõiget (2) sõnaga ”rajatava”, sõnastades nii:
Kui rajatava trassiraie laius on üle nelja meetri, esitatakse õigusaktidest tulenev kehtiv projekt, hoolduskava või muu dokument.

Selgitus: juba olemasolevate üle nelja meetriste trasside korral ei ole nimetatud dokumentide nõue asjakohane.
Mitte arvestatud.
Kui rajatava trassi laiuseks on üle 4 m, siis on tegemist raadamisega ja see trassiraie alla ei kuulu. Raadamine on keskkonnatasuga maksustatud tegevus. Varem raadatud üle 4 m laiuse trassi hooldamiseks ja puhastamiseks raadamisõiguse tasu maksta ei tule, kuid puidu päritolu vajab tõendamist ja seda tehakse läbi trassiraie metsateatise.
102
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Ettepanek: jätta välja paragrahvi 32 lõikest 1 sõnad „või istandiku“

Selgitus: istandiku alal toimub maa intensiivne kasutamine. Teatud juhtudel, nt toidujulgeoleku tagamiseks, võib olla vajalik istandiku maa uuesti muuta nt põllu- või rohumaaks. Istandiku maa ei ole olnud eelnevalt metsamaa, seetõttu ei tohiks istandikust uuesti rohumaa, põllumaa vms tegemist käsitleda raadamisena.
Arvestatud.
Küll aga loetakse EUDRi tähenduses istandiku muutmine põllumajanduslikult kasutatavaks raadamiseks. Mis tähendab et puidu turule toomisel tuleb lähtuda EUDRi reeglitest.

103
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Ettepanek: jätta muutmata paragrahvi 41 lõiget 4, millega soovitakse jätta välja tekstiosa „paberil, digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga või ...“.
Selgitus: aastas esitab paberil ja digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga seletuskirja alusel ligi 1800 metsaomanikku. Kõik metsaomanikud ei oma isegi ID-kaarti või kui omavad, ei ole neil võimekust metsaregistris volitust vormistada. Selle muudatusega tekitame olukorra, et metsaomanik annab oma ID-kaardi kolmandale isikule. Ehk luuakse olukord ID-kaardi valekasutuseks. Muudatuse mõjul halveneb või kaob sootuks IDkaarti mittekasutaval metsaomanikul oma vara vallata ja hallata, mis ei ole kooskõlas Põhiseadusega. Lisaks kaob võimalus välismaalastel, kellel ei ole tänu ID kaardi puudumisele ka võimalust volitust vormistada.
Arvestatud osaliselt.
Lõige 4 sõnastatakse selliselt, et metsateatist võib esitada paberil või isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu.
Seega need omanikud kellel ei ole Eesti Vabariigi ID kaarti, saavad metsateatist esitada jätkuvalt paberil.

Kaob võimalus esitada metsateatis üksnes digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga.
104
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Ettepanek: jätta välja paragrahvist 41 lõige 13 ”uuendusraie metsateatise registreerimisest metsaregistris on möödunud kümme päeva või” ja sõnastatakse see järgmiselt:
„(13) Metsaomanik võib teha raiet 24 kuu jooksul pärast metsateatise või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Raiet võib alustada, kui metsateatis või metsakaitseekspertiisi akt on registreeritud metsaregistris. Raadamise korral võib raiet alustada, kui metsateatise registreerimisest metsaregistris on möödunud kümme päeva.

Selgitus: metsateatise kehtivuse aeg 10-päevse ooteaja tõttu enam 24 kuud, vaid töid saab teha 10 päeva vähem. Arvestades niigi piiratud ajavahemikku raiete tegemisel ja seda, et metsaomanik tasub uuendusraie eest riigilõivu, ei ole ooteaja kehtestamine õigustatud. Lisaks Keskkonnaamet kontrollib enne metsateatise kinnitamist selle õiguspärasust ja vastavust kehtivatele õigusaktidele. Mitte üheski valdkonnas ei ole huvirühmadele antud nii suurt kaasarääkimise võimalust, nagu metsanduses. Ei saa unustada, et tegemist on siiski omanikule kuuluva varaga, mille majandamist reguleerib rida õigusakte. Seletuskirjas viidatud Riigikohtu lahendi 3-21-979 28.09.23 raied asusid täies ulatuses Pärnu maakonnaplaneeringu ja Tõstamaa üldplaneeringu rohevõrgustiku tuumalal ning ei ole seega asjakohased kogu riigi territooriumil uuendusraietele ooteaja kehtestamiseks. Uuendusraied sarnanevad oma olemuselt looduslikele protsessidele ega saa seega pidada looduskeskkonnale suure mõjuga tegevuseks. Raadamise korral toimub maa metsamaast väljaviimine ning siin on mõju oluline ning ooteaeg pigem põhjendatud.
Mitte arvestatud.
Erisus üldreeglist tehakse raadamisele ja uuendusraiele. Teiste raieliikide osas kehtib endiselt 24 kuu tööde tegemise aeg.
Muudatuse vajalikkust on selgitatud seletuskirjas ning selle eesmärk on tagada kaasarääkimise võimalus, kuna tegemist on looduskeskkonnale suurema mõjuga tegevustega. Kümnepäevane nn ooteaeg kohalduks ainult uuendusraietele ja raadamisele.
Hooldusraie, trassiraie, valikraie ning kujundusraie korral ei ole eelnev huvitatud osapoolte kaasamine vajalik, kuna nende mõju metsaökosüsteemile on väiksem. Ka metsakaitseekspertiisi alusel tehtavate raiete puhul on võimalik raietöödega alustada kohe pärast registreeringut metsaregistris, et oleks võimalik tagada kahjustuse õigeaegne likvideerimine ning peatada nt kuuse-kooreüraski levikut.
Küll aga täiendatakse sätet selliselt, et kümne päeva möödumist ei pea ootama elutähtsa teenuse tagamise, inimese tervisele ja varale ohtlike puude eemaldamise eesmärgil ning Riigikaitseseaduses sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra välja kuulutamisel.

105
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Ettepanek: jätta muutmata paragrahvi 68 lõige 2, kus soovitakse eelnõuga asendada arv 3200 arvuga 400 000.
Ettepanek: jätta muutmata paragrahvi 69 lõige 2, kus soovitakse eelnõuga asendada arv 3200 arvuga 400 000.
Ettepanek: jätta muutmata paragrahvi 70 lõige 2, kus soovitakse eelnõuga asenda arv 2000 arvuga 200 000.

Selgitus ettepanekutele 11-13: palume uuesti läbi mõelda ning analüüsida trahvimäärade tõus, 100 kordne trahvimäära tõus on ebaproportsionaalne. Trahvimäärad on ebamõistlikud ning ei ole põhjendatud. Küll aga muutub karistuse suurus sõltuvaks ametniku otsusest. Põhjendus, et kergete rikkumiste eest jäävad karistused endiselt sümboolseks, ei ole asjakohane. Seletuskirjaga ei saa eeldada ametnike poolt määratavate trahvimäärade suuruse üle.
Arvestatud osaliselt.
Maksimum trahvimäärasid on alandatud vastavalt 150 000 ja 50 000 euroni.
Rikkumine ei tohi olla majanduslikult tulusam kui maksimaalne võimalik karistus. Mitme koosseisu korral on teo alternatiivide juures alust eeldada olulise majandusliku tulu saamist, mida peab arvestama juriidilise isiku puhul teo maksimaalse karistusmäära määramisel.
Seega on maksimum määra arvutamisel lähtutud ka raie maksimaalseid pindala piirmäärasid.
Karistuse arvutamisel alustatakse kaalumist keskmisest, mis on antud juhul 75 000 eurot. Kuni 5 ha lageraielangilt saadav tulu ei tohiks olla majanduslikult suurem kui maksimaalne trahvimäär.
Seega pakutud määr 150 000 eurot on proportsionaalne antud koosseisu raskema teo iseloomuga.
106
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Me ei toeta looduskaitseliste piirangute hüvitiste tõstmiseks vajalike vahendite eraldamist Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarvest. Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasum võimaldab piisavad vahendid hüvitiste tõstmiseks. Lisaks eelmainitule toetame Eesti Erametsaliidu poolt tehtud ettepanekuid ning kommentaare Metsaseaduse muutmise seaduse eelnõule.
Mitte arvestatud.
RMK saab oma majandustegevusega tulu, mis tagab riigimetsa majandamise ja riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmise vastavalt seaduse nõuetele.
RMK kannab iga aastaselt oma puhaskasumist riigieelarvesse summad mida ka läbi riigieelarve ja Euroopa Liidu vahendite toetuste maksmiseks kasutatakse.
107
Klaus Vinkman

Eelnõu punkt 1:
Kommentaar: "elujõulisus" katab ära "kohanemise"; "kliimamuutuste mõjude leevendamine" viitab sellele, et soovitakse taustal mingeid kompenseerimisi teha metsaomanike arvelt.
Arvestatud osaliselt.
Eelnõu punkti 1 sõnastust parandatud.
Sõnastatud järgmiselt:
Metsa majandamine on kestlik, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning loob ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse ning aitab tagada kliimamuutuste mõjude leevendamise ja nendega kohanemise.
108
Klaus Vinkman
Eelnõu punkt 3:
Kommentaar: “puu- ja põõsaistandike maad” peab alles jääma.
Praegu näib, et üritatakse suurendada planeeritavat 30% kaitsealuse maa pindala selle arvelt. See tuleb aga taaskord kellegi arvelt. Kuivõrd n.ö puupõldude puhul ei rakendata metsamajandamise üldisi põhimõtteid siis ei ole kohane neid ka käsitleda tavalise metsamaana. Kehtiva seaduse lõikes 4 on tegelikkus kõige õigemini ära kirjeldatud. Tuleks lihtsalt lisada lg 5 või täiendada lg 4 lõppu: "ning mis on registreeritud metsaregistris".
Arvestatud.
MS § 3 lg 3 sõnastatakse selliselt, et puu- ja põõsaistandike maad ei loeta metsamaaks.


109
Klaus Vinkman

Eelnõu punkt 6 ja 7:
Kommentaar: Taimestiku osas enam ei kohaldata?
Selgitame, et elustik hõlmab ka taimestikku.
110
Klaus Vinkman

Eelnõu punkt 9: lisatud on p 8) kliimamuutuste leevendamiseks ja kohanemiseks vajalike tegevuste koordineerimine
Kommentaar: Miks MS seda eraldi peab käsitlema?
Selgitame, et need tegevused on täna olulised metsanduse suunamisel ja on vajalik et see oleks ka seaduses välja toodud.
111
Klaus Vinkman

Eelnõu punkt 10:
Kommentaar: Riik ei tohi võtta endale muid kohustusi ega soosida tingimusi kui see võib sellise olukorra tekitada, see tuleb siis samuti ära kirjeldada. Kogu säte on tegelikult liigselt mõjutatav poliitilistest tegevustest ning töötab vastu pikaajalisele kindlustundele ja õigusselgusele, mida seadusemuudatused peaks tagama seni nende muutmiste kohta tehtud avalduste ning ka seletuskirja põhjal. Lisaks peab olema sellisel piirangul koheselt viide hüvitusmeetmetele. Millest see teadmine neile peaks tekkima.

Arvestatud.
Paragrahvi 6 lõige 21 ei muudeta.

112
Klaus Vinkman

Eelnõu punkt 11:
Kommentaar: Arengute suunamine ei tohi liikuda ametnike tasandile. See risk on siin olemas, eriti kui vaadelda nt kliimaseaduses planeeritud nõukogu moodustamise plaani

Selgitame, et riigi üldine suund on, et valdkonna seadusesse ei kirjutata sisse spetsiifilist kohustust koostada valdkonna strateegilisi arengudokumente. Riigieelarve seadus kehtestab üldise raamistiku strateegilistele arengudokumentidele ning üldjuhul koostatakse tulemusvaldkonnas üks valdkondlik arengukava. Metsandus ei ole eraldi tulemusvaldkond, mistõttu eraldi valdkondliku arengukava koostamine metsanduse valdkonnas ei ole vajalik.
113
Klaus Vinkman

Eelnõu punkt 15:
(lg 2) Kommentaar: Ei peaks olema keelatud SR ning punkt jätab kahetise tõlgenduse kas:
1) enne seemnekandvusiga ei tohigi hooldada või 2) lihtsalt enne seda ei tohi valikraiega majandada;
(lg 4) Kommentaar: See sõnastus ei arvesta omanike vahetumise võimalusega. Igakordsel omanikul peab olema võimalik maakasutusele seatud vabatahtlikku piirangut muuta.

Arvestatud.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt.

114
Klaus Vinkman

Eelnõu punkt 18:
Kommentaar: Tuleb täiendada, et "kui kujundusraie tagajärjel tekib suurem kui 0,2 ha lage ala, on tegemist raadamisega". Praegu peidetakse kujundusraie nimetuse alla ka sadade hektarite metsamaade raadamine. Tuleb nimetada asju õigete nimedega.

Mitte arvestatud.
Kujundusraie on nii kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamiseks tehtav raie, (mille kirjeldab/sõnastab kaitseala valitseja) kui ka muu loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) I lisas välja toodud elupaiga parandamise eesmärgil kaitstava objekti seisundi säilitamise või parandamise eesmärgil tehtav raie.
115
Klaus Vinkman

Kommnetaar MS § 29 lõike 9 kohta.
(9) Enne raiesmiku uuenemist ei tohi teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel, välja arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset pindala.

Kommentaar: Omanikul puudub õigus nõuda naabrilt ala inventeerimist ja talle ka uue inventuuri koostamist. See õigus on Keskkonnaametil. Riigilõivude lisamise tulemusena aga tähendaks see, et omanik peaks halvemal juhul tasuma mitmesaja euroseid arveid keeluga metsateatiste riigilõivu kui naaberala ei ole uuenenud. Metsaregistri puudujääkide tõttu, pole ka metsateatise muutmine võimalik. Seetõttu peaks olema see punkt täiendatud: „Piirneva ala kinnistu omanikul on õigus nõuda Keskkonnaametilt piirnevate alade metsauuendusekspertiisi teostamist enne metsateatiste esitamist.“
Mitte arvestatud.
Metsaseaduses on § 24 on sätestatud, millal peab olema ala uuenenud. Ala ei peagi olema varem uuenenud.
Lisaks annab kehtiva seadus võimaluse teha ka metsauuendusekspertiis (§ 25).
Lisaks on metsaregistrisse kavandatud täiendavad arendused, mis annavad omanikule eelneva hinnangu tegevuse võimalikkuse kohta.
116
Klaus Vinkman

Eelnõu punkt 27:
Kommentaar: Kujundusraiega lageda ala tekitamine vastab raadamise tunnusele sisult. Seda täiendab lõige 4
Selgitame, et raadamise sisu on maakasutuse muutus, mitte see, et ala raiutakse lagedaks.
Kujundusraie ongi raie mida tehakse erinevate alade kaitse-eesmärgi saavutamiseks.
Raadamise kasutamine looduskaitsetöödel ei iseloomusta kaitsealadel tehtavaid üldreeglitest erinevaid raieid piisavalt ühemõtteliselt.
117
Klaus Vinkman

Eelnõu punkt 32:
Kommentaar: Raiuda ja müüa on võimalik 20 tm kinnisasja kohta aastas. Kogu deklareerimiskohustus pannakse ühele osapoolele
Selgitame, et paragrahv 38 sätestab hetkel reeglid raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatise esitamise kohta.
Muudatuse kohaselt müüja teatist enam esitama ei pea. Kaob ära info esitamise kohustus, mida MTA ei vaja.
Ostjale jääb kohustus alles, kuna see on oluline ja väärtuslik info füüsiliste isikute metsamüügi tehingute tulude kindlakstegemisel. Seda infot kasutatakse ka tuludeklaratsioonide eeltäitmisel.
Metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas.
Muudatuse kohaselt teatist ei pea esitama, kui ostetakse kuni 20 tihumeetrit metsamaterjali aastas.
118
Klaus Vinkman

Eelnõu punkt 35:
35) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) raadamise kohta.”;
Kommentaar: See kordab punkti 1. Ei ole seaduse lihtsuse mõttes mõistlik korrata.
Arvestatud osaliselt.
Selle lisamine on eesmärgil kuna raadamise mõiste sisaldab ka muud tegevust, mis ei ole raie definitsiooni alla.
Seetõttu sõnastame paragrahvi 41 lõike 1 punkti 3 järgmiselt:
„3) käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud muu tegevuse kohta, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.“
119
Klaus Vinkman

Eelnõu punkt 36:
Kommentaar: Eestis on 100 000 metsaomanikku, kes ei ole kindlasti kõik digipädevad. Nii paberil kui e-kirjaga esitamise võimalus peab alles jääma, muul juhul on tegemist otseselt diskrimineerisega ning riigi nõutud teenuse ligipääsetavuse piiramisega! Samuti on erinevaid juhtumeid, kus metsaregister ei taga võimalust normaalselt teatist esitada. Kuivõrd seletuskirjas on toodud, et paberil ja e-kirjaga esitatud teatiste hulk on kahanevas suundumuses, on ka kaasnev koormus vähenev ning ebaoluline (seletuskirja järgi paberil 2% ja e-kirjaga 6 % kogumahust);
Arvestatud osaliselt.
Lõige 4 sõnastatakse selliselt, et metsateatist võib esitada paberil või isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu.
Seega need omanikud kellel ei ole Eesti Vabariigi ID kaarti, saavad metsateatist esitada jätkuvalt paberil.

Kaob võimalus esitada metsateatis üksnes digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga.
120
Klaus Vinkman

Eelnõu punkt 37:
Kommentaar: Metsaregistri süsteemis on vead sees ning ei ole tagatud, et omanikul oleks võimalik saada täielik väljavõte oma metsateatistest. Seda väljavõtet ei saa teha ka Keskkonnaamet, seega ei ole tagatud kõik võimalused, et kaotada selle teavituse kaotamist. Seejuures on tegemist automaatse süsteemiga, mis ei oma mõju ametnike töökoormusele ega mõjuta kulusid. Seda muudatust ei tohi teha.
Selgitame, et punkti 37 sisu muudetakse selliselt, et jääb paberil metsateatise esitamise võimalus. .
Sellest tulenevast sõnastatakse § 41 lõike 8¹ teine lause järgnevalt.
Kui metsateatis on esitatud paberil saadab Keskkonnaamet metsateatise esitajale raie registreerimise kohta registriväljavõtte.

Keskkonnaamet saadab edaspidi teate üksnes paberil metsateatise esitajale raie registreerimise kohta üksnes.
121
Klaus Vinkman

Eelnõu punkt 38:
Kommentaar: Siia tuleks lisada ka kujundusraie 10 päevase ooteaja alla, sest nende puhul võib olla mõju nii ökosüsteemile kui ka visuaalsele keskonnamõjule väga suur, nii mõnelgi juhul suurem kui uuendusraiete puhul, kus maksimaalne tekkida võiva lageda ala on piiritletud 7 ha, tulevikus 5 ha peale. Samas on kujundusraiega võimalik tekitada ka 100 ha või suurem lage ala.

Mitte arvestatud.
Eelnõu on muudetud ning 10 päeva möödumist ei pea ootama elutähtsa teenuse tagamise, inimese tervisele ja varale ohtlike puude eemaldamise eesmärgil ning Riigikaitseseaduses sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra välja kuulutamisel.
Alternatiiv on kehtestada ka sanitarraie tegemiseks 10 päevane ooteaeg, kuid seda me ei soovi.
122
Klaus Vinkman

Eelnõu punkt 40
Paragrahvi 43 lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks;
Kommentaar: Selle kaotamisega on vastutuse hajumine kerge tekkima.
Ettepanek puudub.
Selgitame, et säte sellises sõnastuses ei ole asjakohane, kuna tegelikkuses peetakse riigimetsa ressursi üle arvestust elektrooniliste andmebaaside alusel.
123
Klaus Vinkman

Eelnõu punkt 43
Riigimetsa majandaja peab arvestama valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud omaniku ootustega.
Kommentaar: See kitsendab liigselt mitmekesiste ootuste võimaldamist ja muudab niigi ebastabiilse majanduskeskkonna poliitilistele muutustele veelgi avatumaks. Selline asi ei saa ega tohi olla ühe ministri otsustada, kelle otsustele ei eelne laiapõhjalist arutelu.
Selgitame, et lähtuvalt Riigivaraseadusest on enamuse riigimetsa valitsejaks KLIM, mitte RMK. See, et omanik seab majandajale ootused, ei ole ebastabiilsust suurendav faktor.
Samasugune nõue kehtib ka riigi osalusega äriühingute puhul. Ka riigi osalusega äriühingule tuleb kehtestada omaniku ootused ning äriühing peab oma tegevuses ka nendest lähtuma.
124
Klaus Vinkman

Eelnõu punkt 44 ja 45
Kommentaar: See on küsitav lahendus, kuna siis peaks olema tagatud, et piirangute seadmisega seda olukorda ei tekitata. Samas piirangute seadmisel ühtegi majanduslikku aspekti läbi ei arvutata. Seega peaks olema eelnevalt tagatud, et igale piirangule eelneb majandusmõjude analüüs nii laiast kui kitsast vaatest.
Võtame teadmiseks.
125
Klaus Vinkman

Eelnõu punkt 46
paragrahvi 45 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
Kommentaar: Statistiliste mõõdikute eiramine muudab otsused poliitiliselt mõjutatavateks ehk loob ebastabiilsust.
Selgitame, et kui seaduse tasandilt võetakse ära Keskkonnaagentuuriga raiepindala kooskõlastamise kohustus, ei tähenda seda, et kooskõlastamist ei tehta.
Seda ei ole vaja seaduse tasandil sätestada, sest ministril on alati õigus oma allasutuse poole pöörduda andmete kontrollimiseks ja saamiseks.
126
Klaus Vinkman

Eelnõu punkt 52-54
Kommentaar: Seletuskiri toob välja, et rikkumisi on stabiilselt väike arv. Rohkem kui sajakordne muutus vajaks konkreetsemat analüüsi.
Arvestatud osalisest.
Maksimum trahvimäärasid on alandatud vastavalt 150 000 ja 50 000 euroni.
Rikkumine ei tohi olla majanduslikult tulusam kui maksimaalne võimalik karistus. Mitme koosseisu korral on teo alternatiivide juures alust eeldada olulise majandusliku tulu saamist, mida peab arvestama juriidilise isiku puhul teo maksimaalse karistusmäära määramisel.
Seega on maksimum määra arvutamisel lähtutud ka raie maksimaalseid pindala piirmäärasid.
Karistuse arvutamisel alustatakse kaalumist keskmisest, mis on antud juhul 75 000 eurot. Kuni 5 ha lageraielangilt saadav tulu ei tohiks olla majanduslikult suurem kui maksimaalne trahvimäär.
Seega pakutud määr 150 000 eurot on proportsionaalne antud koosseisu raskema teo iseloomuga.
127
Klaus Vinkman

Täiendused seletuskirja

Arvestatud osaliselt.
128
Elektrilevi OÜ

Täiendada metsaseaduse § 41 lõikega 11 alljärgnevalt:
„(11) Metsateatise esitamine ei ole nõutav elektripaigaldise kaitsevööndis raadamise tegemiseks. Elektripaigaldise kaitsevööndis tehakse raadamist käesoleva seaduse §-is 32 sätestatud korras.“
Mitte arvestatud.
Eelnõuga on täpsustatud varem raadatud alade hooldamist, mida uue sõnastuse kohaselt tehakse edaspidi trassiraiega.
Seega muu varem raadatud ala puhastamine puudest või puittaimestikust, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit, esitatakse metsateatis trassiraie tegemiseks.
Metsateatist saab esitada metsaomanik või tema esindaja ja me ei näe hetkel võimalust seda praktikat muuta.

Raadamise korral (§ 32) korral on tegemist maa kasutuse muutusega ning sellisel juhul tuleb tasuda raadamisõiguse tasu.
129
Elektrilevi OÜ

Täiendada metsaseaduse §-i 32 lõigetega 4-6 alljärgnevalt:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel kavandatud raadamiseks esitab kaitsevööndiga elektripaigaldise omanik Keskkonnaametile ehitusprojekti või käidukava enne kaitsevööndis raadamisega alustamist. Elektripaigaldise kaitsevööndis raadamise tegemiseks ei ole Keskkonnaameti luba nõutav.“
„(5) Kui raadamist tehakse kaitstavatel loodusobjektidel, teavitab Keskkonnaamet kaitsevööndiga elektripaigaldise omanikku 30 päeva jooksul ehitusprojekti või käidukava saamisest ehitusprojektis või käidukavas märgitud katastriüksustel kaitstavatest loodusobjektidest ja nende asukohtadest ning annab kaitsevööndiga elektripaigaldise omanikule iga kaitsealuse loodusobjekti kohta kaitseala valitseja tingimused looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 1 ja lg 2-4 alusel ning soovituslikud juhised looduskaitseseaduse liigikaitse sätete täitmiseks ja keskkonnakahjude vältimiseks.“
„(6) Ehitusprojekti või käidukava esitamata võib kaitsevööndiga elektripaigaldise omanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas.“

Võttes arvesse, et:
• kaitsevööndiga liinikoridoride hooldamine on võrguteenuse osutamiseks ja energiavarustuse tagamiseks vältimatult vajalik, • liinikoridoride hooldamine ja laiendamine on võrguettevõtja, mitte metsaomaniku kohustus ning
• kaitsevööndiga liinikoridoride hooldamine saab toimuda üksnes elektripaigaldise omaniku ja valdaja korraldusel, leiab Elektrilevi, et metsaomaniku kohustus esitada liinikoridoride hooldamiseks metsateatis ning 01.07.2024 jõustunud riigilõivu tasumise kohustus ei ole metsaomanike suhtes õiglane ega põhjendatud. Veelgi enam, Elektrilevi hinnangul on kaitsevööndi korrashoiuks metsateatiste esitamine mastaape arvestades ebamõistlik ning otstarbekas on liinikoridoris raadamist teha võrguettevõtja käidu- või hoolduskava alusel.
Mitte arvestatud.
Metsateatist saab esitada metsaomanik või tema esindaja.
Kui metsateatise esitab metsaomanik, siis lahendatakse raadamisõiguse tasu küsimus raadamisest huvitatud isiku ja metsaomaniku vahel kokku lepitud korras ja kui kokkleppele ei jõuta, siis ei toimu ka raadamist. Elektripaigaldise kaitsevööndis raie või raadamise tegemisel ei ole metsa- või maaomanik huvitatud isikuks.
Raadamisena käsitleme nt trassi laiendamist, mitte hooldamist.

Riigilõivu kohustus rakendub raadamise ja uuendusraie teatise esitamisel.


130
Elektrilevi OÜ

Punkt 15. Seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 23² järgmises sõnastuses:
(3) Püsimetsas võib 30 aasta jooksul häiludena raiuda kuni 30% püsimetsana registreeritud ala pindalast. Püsimetsas säilitatakse säilikpuud või säilikpuude grupid alaliselt vähemalt 10%-l pindalast.

Elektrilevi tagasiside: Kinnistul võivad lisaks metsa tavapärasele majandamisele raietööd toimuda ka kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks ja ohutuse tagamiseks. Võrguettevõtja teostab elektripaigaldise kaitsevööndi hooldustöid vastavalt liinikoridoride hooldusvajadusele ning ulatuses, mis tagab elektripaigaldise ohutuse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse. Seetõttu ei pruugi võrguettevõtjal alati olla võimalik üldisi metsa majandamise piiranguid järgida. Selleks, et liinikoridorid saaksid vajalikus mahus hooldatud, on eelnõus oluline täpsustada, et piirang ei kohaldu kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtavatele raietele. Ka teiste piirangute seadmisel palub Elektrilevi arvesse võtta, et liinikoridorid võivad paikneda piirangute alas, mistõttu on vajalik hinnata, kas ja millises ulatuses mõjutavad piirangud liinikoridoride hooldamist ning seda, et ega seatavate piirangute tõttu ei oleks liinikoridoride hooldamine vajalikus ulatuses takistatud.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt.
131
Elektrilevi OÜ

Punkt 27. Paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Raadamine on raie või muu tegevus, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.”;
Elektrilevi tagasiside: Elektrilevi hinnangul on kavandatav muudatus, mille järgi on raadamine mistahes muu tegevus, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks, liialt laialt tõlgendatav ning vajab kindlasti täpsustamist.
Meelevaldse tõlgenduse korral võib jõuda järelduseni, et raadamiseks loetakse ka tühjale metsamaale uue õhuliini paigaldamist, kuivõrd õhuliini paigaldamise järgselt kasutatakse maad kaitsevööndi ulatuses muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Täiendavalt palume seletuskirjas täpsustada, et raadamiseks ei loeta kändude puurimist ja freesimist. Palume Kliimaministeeriumil Elektrilevi ettepanekuid põhjalikult kaaluda, kuna viimaste aastate tormid on näidanud, et liinikoridoride laiendamine on laiaulatuslike katkestuste vähendamiseks vältimatult vajalik. Esitatud ettepanekute sisse viimine võimaldaks Elektrilevil liinikoridore senisest efektiivsemalt hooldada ja laiendada. Vajadusel on Elektrilevi valmis oma ettepanekuid põhjalikumalt selgitama.
Mitte arvestatud.
Eesmärk raadamise mõiste täpsustamisel ongi see, et ei juhtuks sellist olukorda kus eelnevalt tehakse lageraie ja siis tehakse raadamine põhjendusega, et puid seal enam ei kasva. Raadamisel on pikaajaline ja oluline mõju metsandusele, elurikkusele ning süsiniku sidumisele ning kasvuhoonegaaside arvestusele. Aastaks 2030 on Eestile seatud kasvuhoonegaaside eesmärk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF sektoris, mille järgi Eesti peab baastasemega (aastate 2016–2018 keskmine) võrreldes suurendama kasvuhoonegaaside sidumist või vähendama heitkoguseid 434 kilotonni CO2 ekvivalendi võrra. Kui eesmärki ei suudeta täita, on vajalik soetada heitkoguste ühikuid, lisaks on vajalik edasisi eesmärke silmas pidades kompenseerida raadatud maa edasist võimetust süsinikku siduda ja elupaika pakkuda.
Samuti on Kliimakindla majanduse seaduses seatud maakasutuse sektorile 2030 aastaks heite ja sidumise tasakaalu eesmärk mis on ambitsioonikam LULUCF eesmärgist. Seega on raadamise kompenseerimine kliimapositiivsete tegevustega hädavajalik ja raadamisõiguse tasu selleks vajalik. 

Ei ole vahet kas metsamaa viiakse kasutusest välja läbi raie või kändude juurimise. Raadamisena saab seda käsitleda igaljuhul. Tühjale metsamaale uue õhuliini paigaldamine ongi raadamine kui seal edaspidi metsa majandamist tulenevalt muudest tegevustest ei toimu. Metsamaa potentsiaal kaob.
Ka olemasoleva trassi laiendamisel on vajalik esitada metsateatis raadamise kohta ning sel juhul on ka kändude freesimine ja juurimine see tegevus, mis raadamise alla läheb.
132
Eesti Maaülikool
Istandikuks peaks saama määrata metsamaal paiknevat istandikku, mis on rajatud alates metsaseaduse muudatuste jõustumisest (eelduslikult 1999. aastal), mis selleks võimaluse lõi.

Seaduse muudatuse eelnõus ja seletuskirjas puudub kirjeldus, kas ja kui kaugele on võimalik tagasiulatuvalt mittemetsamaale istutatud puistuid kanda metsaregistris istandike kategooriasse. Põllumaade metsastamine on pika ajalooga. Maaomanikul peaks tekkima võimalus mittemetsamaale istutatud puistu muuta istandikuks, kuna konkurentsieelise (ei kehti metsaseaduse tingimused) saavad hetkel need, kes pole seda mingil põhjusel teinud. Juhul kui varasemalt istandikuna rajatud maa on vastu maaomaniku tahtmist riigi poolt määratud
metsamaaks, siis peaks seadus võimaldama seda tagasi istandikuks määrata, vastasel juhul oleks tegemist maaomaniku õigustatud ootuse rikkumisega.
Arvestatud osaliselt.
Eelnõud on täpsustatud. Eelnõusse on lisatud säte varem rajatud istandike kohta. Siiski tuleb arvestada, et juba rajatud istandikku saab metsaregistrisse kanda, kui lisaks eelnõus toodud istandike tingimustele ei ületa seal kasvavate puude keskmine vanus kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana.

Peame oluliseks täpsustada, et metsaseaduses ei ole kunagi varem loodud võimalust istandiku rajamiseks ega reguleeritud istandiku rajamist. Metsaseadus sätestas vaid definitsiooni, mida loetakse istandikuks ning seda määratlust tuleb lugeda koos metsa ja metsamaa definitsiooniga arvestades muuhulgas § 4, kus asuvad seaduse kohaldamise sätted. Teisisõnu istandikuna saab määratleda ala/puistut, mis ei vasta metsa tunnustele.
Kui istandiku registreerimisele on sätestatud reeglid, siis peavad nendele vastama ka need nö istandikud, mis on rajatud enne eelnõuga tehtavate muudatuste jõustumist.

Antud juhul ei ole tegemist kellegi õigustatud ootuste rikkumisega. Õiguspärase ootuse põhimõte tuleneb Põhiseaduse §-s 10 sätestatud õiguskindluse printsiibist. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Kuna eelnevalt ei ole istandike registreerimist/rajamist reguleeritud, siis ei saa tekkida ka õiguspärast ootust kehtivate sätete püsimajäämisele, kuna neid pole varem olnudki.
133
Eesti Maaülikool
Hetkel kehtiv metsaseadus eraldab istandikud metsamaast. Intensiivmeetodil puude kasvatamine mittemetsamaal on üks maakasutuse alternatiiv.

Metsaregistrisse mitte kuulumine annab paindlikkuse muuta maakasutus tagasi põllumajanduslikuks kasutamiseks, kui selleks on vajadus. Täiendavat selgitamist vajab asjaolu, et kui istandik liigub praeguse muudatus järgi metsaregistrisse, siis kas on lubatud teostada raadamine ning viia istandik metsaregistri alt välja?
Selgitame, et Metsaregistris registreerimise eesmärk on võimaldada pärast LIDAR ülelendu istandikuna registreeritud maa-ala säilimine istandikuna. Metsaregistri alt välja viimine saaks olla seotud maaomaniku tahteavalduse ja istandiku lõppemisega sellel maa-alal.
Kuigi siseriiklike õigusaktide järgi ei toimu maakategooria muutust (mittemetsamaast metsamaaks), vaatab EUDR maakategooria muutust funktsionaalselt, arvestades maakasutuse tegelikke omadusi. Kui istandike maa vastab metsamaa tunnustele (näiteks puistu kõrgus, võrakatte tihedus ja pindala), loetakse see EUDR kontekstis metsamaaks, sõltumata siseriiklikust määratlusest. Istandike maa tagasi pööramisel põllumajandusmaaks, käsitletakse seda EUDR-i järgi raadamisena.
134
Eesti Maaülikool
Istandike rajamise eesmärgi saavutamiseks teeme ettepaneku mineraalväetiste kasutamise lubamiseks piiratud kogustes.

Istandike regulatsioon esitatud kujul keelab nendel aladel mineraalväetiste kasutamise. Seletuskirjas põhjendatakse, et väetamine võib suurendada lämmastikukoormust ja mõjutada veekvaliteeti ning veekogude seisundit. Toodud argumendid ei põhjenda mineraalväetiste keelamist. Lubatud on orgaaniliste väetiste kasutamine, mille kasutamisega on samuti võimalik tekitada leostumist (liikuv mineraalne lämmastik jääb taimede poolt omastamata ja leostub mulla sügavamatesse kihtidesse või veekogudesse). Küsimus ei ole mitte selles, kas lämmastik viiakse kasvukohta orgaanilise või mineraalse lämmastikuna vaid väetise ehk toiteelementide koguses st. väetusnormis. Senised lämmastiku leostumise uuringud Eesti metsaökosüsteemides ei näita olulist N leostumist ei endiste põllumaade puistutes ega lageraie raiesmikel (Morozov et al., 2019; Aosaar et al., 2016; Becker et al., 2016). Ka hall-lepikutes, kus aastane sümbiontselt seotud lisandunud lämmastikukogus võib ulatuda 150 kg N/ ha/a, oli kogu lämmastiku leostumine vaid 15 kg/ha/a. Fosforväetiste puhul pole mineraalväetistele arvestatavat alternatiivi. Kui maaomanik soovib istandikus kasvatada leppa (sanglepp, hall-lepp), siis nende puuliikide puhul mulla N sisaldus ei limiteeri puude kasvu ja puudub vajadus N väetiste kasutamiseks, küll aga on nad väga tundlikud mulla fosforisisalduse osas. Juba väike kogus fosforväetist võib puude kasvu oluliselt parandada. Et fosfori leostumine võiks olla probleemiks, selle kohta peaks seaduse koostajad piirangu argumenteerimiseks esitama vastavaid teadustulemusi.
Mineraalväetiste kasutamine on hetke teadmiste järgi õigustanud istutamise faasis, et puud kiiremini välja kasvatada rohukonkurentsist. Nt N ja P kasutamine on suurendanud süsiniku sidumist ca 50% puudesse juba 3. kasvuaastal (Tamar Püve, magistrikraad, 2023, (juh) Reimo Lutter; Hardi Tullus, Süsiniku sidumise tõstmine toitainete optimeerimise kaudu endistele põllumaadele rajatud noortes arukaseistandikes, Eesti Maaülikool).
Leiame, et praegune jäik piirang mineraalväetiste kasutamise keelustamisel pole põhjendatud, see vähendab oluliselt istandike rajamise mõtet ja majanduslikku perspektiivi ning jätab kasutamata võimaluse intensiivseks süsiniku sidumiseks. Väetiste kasutamisele kehtestavad reeglid peaksid olema põllumajanduses ja metsaistandike korral samad.

Arvestatud osaliselt.
Mitmed huvirühmad on teinud ettepaneku mõningal määral lubada istandikes väetiste kasutamist. Seega me oleme valmis teemat arutama ja kaaluma väetiste kasutamise lubamist piirmäärade kehtestamisel.

Seetõttu on eelnõu muudetud ning metsa majandamise sh väetamisega seotud sätted on kavas kehtestada määruse tasandil.
135
Eesti Maaülikool
Selgelt tuleb seaduse tasemel välja tuua, millised erisused kehtivad istandikele võrreldes tavapärase metsaga.

Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas välja toodud mõiste „intensiivne kasvatamine“, mille kohaselt “metsa uuendatakse peamiselt kultiveerides või istutades ja metsa hooldatakse nende eesmärkide saavutamiseks õigeaegsete ning puidu kvaliteeti parandavate harvendusraietega, kasutades ka maaparanduse jm võtteid (puutuhk ning orgaanilised väetised, püstilaasimine jm); Maksimaalse toodangu saavutamiseks valitakse puuliigi põhjal optimaalne istutustihedus)” kirjeldab klassikalist metsakasvatust majandusmetsades, mis on lubatud metsamaal kehtiva seaduse alusel. Peame oluliseks, et seaduse tasemel oleks selgelt välja toodud istandikele kehtestatavad majandamise reeglid ja metsaomaniku vabadus teha metsakasvatuslikke otsuseid.
Arvestatud.
Sõnastame lõike selliselt, et mittemetsamaale rajatud ja kasvatatavate istandike suhtes ei kohaldu metsaseaduse sätted, kuna istandikke ei ole kavas rajada metsamaa koosseisus. Seega ei kehtestatakse istandikele metsaseaduses eraldi majandamise reeglid määrusega.

136
Eesti Maaülikool
Eemaldada tuleb põhjendamatud piirangud istandike rajamiseks turvasmullal (M, S, R), lammimullal (Ag, AG, AG1, AM), rannikumullal (Gr, Gr1, Mr), eemaldatud madalsoomullal (TxM) või eemaldatud rabamullal (TxR).

Leiame, et selline kitsendus ei ole teaduslikult põhjendatud. Eelnõu seletuskiri toob välja, et “Kiirekasvulised istandikud ja nende rajamiseks ja hoolduseks vajalikud tegevused võivad mõjutada veerežiimi ja muldade seisundit, eriti just soomuldade puhul”. Juhime tähelepanu, et kõik maakasutused omavad nendele muldadele mõju. Istandike kasvatamine sobivatel turvasmuldadel täidab paragrahvi 2 lõiget 2 täiendust “kliimamuutuste mõjude leevendamine”. Kliimamuutuste leevendumine avaldub puudesse seotud süsiniku kogustes, sh ka turvasmuldadel.

Palume esitada teadustöö tulemused, millel põhineb turvasmuldade erisus või pigem sellisest põhjendamatust piirangust loobuda.
Mitte arvestatud.
Istandikud ja nende rajamiseks ja hoolduseks vajalikud tegevused võivad mõjutada veerežiimi ja muldade seisundit, eriti just soomuldade puhul. Seetõttu ongi väheste teadmiste tõttu istandike pikemaajalisest keskkonnamõjust piiratud istandike rajamine väljaspool soomuldasid (turvasmullad, lammimullad) ja rannikumuldasid paiknevate aladega.
137
Eesti Maaülikool
Mittemetsamaa loetellu tuleks lisada ka seemlad.
Seemla on kloonidest või perekondade vanematest koosnev metsapuu seemnete tootmiseks rajatud puuistandik, mis on piisavalt isoleeritud või hoitud selliselt, et välistest allikatest tolmlemist on välditud või vähendatud ning mida majandatakse sagedase, rikkaliku ja lihtsasti varutava seemnesaagi tootmiseks.
Mitte arvestatud.
Seemla on küll puuistandik, kuid mitte selles tähenduses, mida me istandikuna silmas peame. Istandiku eesmärk on puidu/energia saamine. Seemla eesmärk on seemnesaagi tootmine.
138
Eesti Maaülikool
Ettepanek: Kustutada metsaseadusest paragrahv 6 lõige 2¹.

Eelnõus on täpsustatud võimalust Vabariigi Valitsuse poolt seada piiranguid uuendusraie langi pindalale. Leiame, et nii kehtiva kui täiendatud punkti eesmärk looduslik tasakaal tagada on äärmiselt ebamäärane ja eksitav. Juhul kui riik peab vajalikuks riiklike kohustuste täitmiseks metsanduses reguleerida uuendusraie langi lubatud pindala, siis on selleks võimalus läbi metsaseaduse muutmise, mida ka kavandatud seaduse muudatustega juba tehakse. Leiame, et lisatud täiendus seadusesse lisab vaid segadust juurde. Eelnõu kohaselt võiks Vabariigi Valitsus kõikide metsaomanike uuendusraie langi pindala piirama asuda ka olukorras, kus kliimaminister on määranud riigimetsa majandajale sellise uuendusraie pindala, mis ei võimalda täita metsaseaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või muid riigipoolseid kohustusi. Riigimetsa majandajatele ekslikult määratud uuendusraiete pindala ei tohiks kaasa tuua karistusi erametsaomanikele. Uuendusraie langi suuruse ebaselgetel alustel muutmine Vabariigi Valitsuse poolt vähendab õiguskindlust ja loob ebavõrdset kohtlemist metsaomanike seas.
Mitte arvestatud.
Eelnõu on täpsustatud ning paragrahv 6 lõige 2¹ ei muudeta.


139
Eesti Maaülikool
Ettepanek: kustutada seaduse eelnõust punkt 1 või muuta metsaseaduse § 2 lõiget 2 ja sõnastada see järgnevalt:
“(2) Metsa majandamine on säästev, kui see loob elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse, kliimamuutuste mõjude leevendamise ja nendega kohanemise ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.“

Eelnõu punktiga 1 kavandatakse muuta metsaseaduse eesmärki, lisades säästva metsa majandamise definitsioonile kliimamuutuste mõjude leevendamise ja nendega kohanemise tagamise kohustuse. Seda, et metsandus ja metsad peavad kliimamuutustega kohanema, on väljaspool kahtlust. Samas ei ole sellisel kujul seadusesse kirjutatud nõue sisutatud ja jätab seetõttu väga laia tõlgendusvabaduse. Arvestades viimasel ajal ühiskonnas toimunud vaidlusi, sh kohtukaasusi, võib selle punkti alusel vaidlustada või kohtusse kaevata igasuguse metsamajandusliku tegevuse. Et selliseid olukordi vältida, tuleks sellest mitmeti mõistetava sõnastuse lisamisest seadusesse loobuda või muuta eesmärgi sõnastus vähem kategooriliseks.
Arvestatud.
Sõnastust täpsustatud. Lõiget 2 sõnastatakse järgnevalt:
Metsa majandamine on kestlik, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning loob ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse ning aitab tagada kliimamuutuste mõjude leevendamise ja nendega kohanemise.
140
Eesti Maaülikool
Ettepanek: muuta seaduse § 23² lõiget 3 ja sõnastada see järgnevalt:
„(3) Püsimetsas säilitatakse säilikpuud või säilikpuude grupid sobivate puude olemasolu korral alaliselt vähemalt 10%-l pindalast“.
Leiame, et kohustus säilitada säilikpuud või säilikpuude grupid alaliselt vähemalt 10%-l pindalast on põhjendamatult jäik. Seda näiteks olukorras, kus juba algselt säilikpuude tunnustele vastavaid puid ei ole 10% pindala ulatuses.
Selgitame, et kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt.
141
Eesti Maaülikool
Ettepanek: muuta seaduse § 23² lõiget 4 ja sõnastada see järgnevalt:
„(4) Püsimetsana majandatava eraldise saab püsimetsana majandamisest välja arvata metsakaitseekspertiisi alusel või omaniku soovil.“

Leiame, et eelnõuga seatud kriteeriumid püsimetsanduse laiemaks viljelemiseks on segased, keerulised ja kohati põhjendamatud ning ei too suure tõenäosusega kaasa selle praktika laiemat kasutamist meie metsades. Seletuskirjast ei leia piisavat selgitust säilikpuude jätmise kohustuse, 40 aastase püsimetsana majandamise kohustuse ja valikraiele 30% pindala piirangu seadmise kohta.
Selgitame, et Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt.
142
Eesti Maaülikool
Ettepanek: muuta eelnõu punkti 16 ja kustutada §25 lõike 2 punkt 4.
Püsimetsana metsaosa majandamise eesmärgi sõnastuse ja metsa uuendamise kohustuse kaotamise vahel on vastuolu. Juhul kui metsa püsimetsana majandamisel puudub metsaomanikul kohustus metsa uuendamise võtete rakendamiseks, siis on raskendatud püsimetsanduse eesmärgi saavutamine. Nimelt ütleb seaduse § 23² lõige 1, et püsimetsandus käesoleva seaduse tähenduses on metsa majandamise viis, millega kujundatakse ja hoitakse struktuurilt, liigiliselt ja vanuseliselt mitmekesist puistut ning kus raiutud või välja langenud puud asenduvad või asendatakse kasvukohale looduslikult omaste puuliikidega. Selline sõnastus eeldab ka aktiivset metsaosa uuendamist. Püsimetsa uuendamise kohustuse ära jätmine vähendab metsa süsinikusidumise potentsiaali.
Selgitame, et kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt.
143
Eesti Maaülikool
Eelnõu punktiga 19 muudetakse § 28 lõiget 8 ja kaotatakse püsimetsana majandatavas puistus valikraiele kehtestatud raievanus, mis on positiivne ja võimaldab paremini täita püsimetsandusele seatud eesmärki.
Valikraie lubamine alates puude seemnekandvuseast on loogiline, täpsustamist vajab siiski kuidas määratakse see segapuistus, kas kaalutud keskmisena?
Selgitame, et kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt.
144
Eesti Maaülikool
Täiendavat selgitamist vajab valikraiega lubatavate häilude suurus. Seniste metsakasvatuslike teadmiste põhjal ei taga kavandatus suurusega väiksed häilud valgusnõudlike puuliikide edukat uuenemist ja uuenduse hilisemat arengut. Lisaks ei selgu eelnõust, milline on püsimetsana majandatava metsaosa minimaalne rinnaspindala.
Täiendavat selgust vajab, kas 30 a jooksul võib häiludena raiuda 30% sellest metsa pinnast, mis on valikraiete alustamise hetkel ehk 30 aasta pärast oleks 70% alast vana metsa all? Või võib 30% vähendada ka 20 aasta pärast, eeldusel et pärast 1. raiet on ala edukalt uuenenud ja sel alal kasvab juba ca 20 a noor mets? Selgusetuks jääb, kas lisaks häiludele (kuni 30% pindalast) võib ülejäänud alal teha valikraiet vähendades metsa ristlõikepindala praegu kehtiva normini. Kas võib teha sanitaarraiet (sanitaarlageraiet)?
Selgitame, et kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt..

145
Eesti Maaülikool
Ettepanek: kustutada seaduse eelnõust punktides 16 ja 18 toodud §25 lõike 2 punkti 5 lisamine ja §28 lõike 4 punkti 6 muudatus.

Seaduse eelnõu punktidega 16 ja 18 luuakse võimalus soodustingimustel metsamaa raadamiseks ja poolloodusliku koosluse taastamiseks metsamaa arvelt. Leiame, et antud punktiga luuakse põhjendamatult suur vabadus metsade raadamiseks kujundusraie nime all. Metsade täiendav raadamine peab olema selgelt looduskaitselise eesmärgina sätestatud ja ala põhiselt kinnitatud tegevus, mis kaalub üles metsakoosluses leiduva elurikkuse ja süsiniku lao ning sidumise võimekuse hävitamise. Metsamaa arvelt täiendavate poollooduslike koosluste kujundamine läheb vastuollu Eesti riigi poolt võetud kohustustega kliimamuutuste leevendamiseks ja metsaökosüsteemide kaitsmiseks. Meie hinnangul on kavandatud tegevus vastuolus ka Euroopa Liidu määrusega raadamisvabade toodete kohta.
Palun seletuskirjas esitada viide väitele, et poollooduslike koosluste taastamine ei kuulu ELi raadamismääruse järgi raadamise alla. Juhul kui mets siiski erandlikel juhtudel otsustatakse looduskaitseliste eesmärkide saavutamiseks kujundada muuks kõlvikuks, siis on metsaseaduses juba selline regulatsioon olemas läbi raadamise. Juhul kui seda praktikat on mõjuvatel põhjustel vaja muuta, siis vajab see seletuskirjas olulisemalt paremat selgitust.
Mitte arvestatud.
Seletuskirja on täiendatud.
Muudatus on kooskõlas ELi raadamismäärusega (Euroopa Komisjoni juhend määruse rakendamiseks, eelnõu) ning poollooduslike koosluste taastamine ei kuulu ELi raadamismääruse järgi raadamise alla. Poollooduslikud kooslused kuuluvad loodusdirektiivi I lisa elupaikade hulka ning nende taastamise ja kaitse kohustus tuleneb rahvusvahelistest looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja taastamist käsitlevatest konventsioonidest.

146
Eesti Maaülikool
Ettepanek Muuta paragrahvi 9 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„(1)  Riik peab metsanduses oma ülesannete täitmiseks arvestust metsa inventeerimise andmete üle ning istandike paiknemise ja pindala üle metsaressursi arvestuse riiklikus registris (edaspidi metsaregister).“;

Metsamaa pindala, tagavara ja seisundi osas peab riik arvestust SMI-ga (Keskkonnaagentuuri poolt tehtava statistilise metsainventuuriga). Metsaregister on vajalik riigile, et metsaomaniku poolt tasutud metsainventeerimise andmete alusel lubada või keelata metsaraieid ning sisestada metsakaitse ja metsauuenduse ekspertiise. Ligikaudu 11% metsamaa andmetest ei ole metsaregistris ja 23% inventeerimisandmetest on vanemad kui 10 aastat. Seetõttu leiame, et ei ole korrektne väita, et metsaregister on koht, kus riik kogub andmeid metsade paiknemise, pindala, tagavara ja seisundi osas.
Mitte arvestatud.
Arvestust peetakse ikkagi ka metsamaa pindala, tagavara ja seisundi üle sest see on osa metsa inventeerimisandmetest.

147
Eesti Maaülikool
Ettepanek muuta seaduse 2. peatükki ja täiendada §-ga 10¹ järgmises sõnastuses:
„§ 10¹. Metsandusalane õppe- ning teadus- ja arendustegevus
(1) Kui metsandusalase õppe- ning teadus- ja arendustegevuse tegemiseks on vajalik kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest, esitab tegevust läbi viiv või tegevust koordineeriv riigi tulundusasutus, õppe- või teadus- ja arendusasutus Keskkonnaametile taotluse, milles on kirjeldatud uurimistöö kohta järgmised andmed:
1) töö eesmärk ja erisuste rakendamise põhjendus;
2) planeeritavate tegevuste kirjeldus ja töö metoodika;
3) tegevuse algus- ja lõppkuupäev;
4) uuritava ala või läbiviidava õppe täpne asukoht.
(2) Keskkonnaamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluses nimetatud tegevusteks loa andmisest põhjendatud juhtudel keelduda.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada metsa majandamise eeskirjas erisusi teadusja arendusasutustele metsa majandamiseks teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.“;

Metsaseaduse erisused teadustöö tegemiseks on olulised, kuid sarnaseid erisusi on vaja ka õppetöö läbiviimiseks. Vastasel juhul ei ole edaspidi võimalik õppeasutustel täita näiteks metsaseaduse §28 punkti 10 nõuet, mille kohaselt peab raie tegemisel harvesteriga selle operaatoril olema kutseseaduses ja selle alusel sätestatud korras antud harvesterioperaatori kutse 4. tase.
Leiame, et muudatuse lõike 1 punktis 2 nimetatud alus ja seletuskirjas toodud kirjeldus, kuna on Keskkonnaametil õigus kirjeldatud tegevusteks loa andmisest keelduda, ei ole asjakohane. Keskkonnaameti ülesandeks ei peaks olema hinnata, kas taotluses kirjeldatud aja või metoodikaga on võimalik töö eesmärke saavutada. Küll aga peaks amet hindama, kas kavandatud tegevuste asukoht või tegevused võivad ohustada seal paiknevaid kaitsealuseid liike.
Arvestatud.
Eelnõu punkti 12 on täpsustatud.
148
Eesti Maaülikool
Ettepanek - Kustutada seaduse eelnõust punkt 22.
On arusaamatu vaid elusate puude säilitamise olulisus. Seniste teadmiste kohaselt on metsaökosüsteemis vanadel ja surnud, nii lamavatel kui püstiseisvatel puudel ja tüügastel oluline positiivne mõju metsaelustikule. Keskkonnaagentuuri andmete alusel oli Eesti metsadest kaitse all 2024 aasta alguse seisuga 669 713 ha ehk 28,4% kogu metsamaast (Metsamaa, sh kaitsealuse metsamaa osakaal Eestis | Keskkonnaportaal). SMI alusel on surnud puidu tagavara Eesti metsades ca 37 miljonit tihumeetrit https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Mets/SMI%20tulemused%202023/SMI20 23_tulemused_graafikud.pdf). Eestis on piisavalt surnud puitu ja kasvavaid elusaid puid, millel liigid, kes selliseid elupaiku vajavad, neid ka kasutada saavad. Säilikpuud tulid Eesti metsandusse põhjusel, et kaitstavate metsade pindala oli oluliselt alla 10% ja sanitaarraietega viidi surnud ja surev puit metsast välja. Tänaseks on olukord oluliselt muutunud ja säilikpuude koguse suurendamine ei ole asjakohane. Seletuskirjas ei ole kavandatud muudatuse juures hinnatud selle sotsiaal-majanduslikku mõju. Juhul kui ilma sisulisi uuringuid tegemata otsustatakse kavandatav muudatus siiski säilitada, siis palun hinnata selle mõju tuues välja lisanduva piiranguga kaasnev saamata jääv tulu metsaomanikele ja väheneva maksutulu ulatus riigile.
Mitte arvestatud.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses säilikpuude jätmise sätteid ei muudeta. Säilikpuude jätmise nõudeid muudetakse võrreldes kehtiva seadusega, et need oleksid rohkem vastavuses teadustöödes leitud tulemustega, mis viitavad vajadusele lageraielankidel säilikpuude hulka suurendada, aitaksid kaasa metsamaastike mitmekesisuse tagamisele ning soodustaksid metsaelustikule vajalike tingimuste järjepidevust ja ruumilist katvust.
149
Eesti Maaülikool
Ettepanek - Täpsustada seletuskirja muudatusega kaasneva mõju hinnanguga.
Eelnõu punktiga 23 muudetakse lageraie pindala regulatsiooni ja vähendatakse langi pindala suurust 5 hektarilt 2 hektarile siirdesoo, madalsoo, lodu ja raba kasvukohatüüpides. Üldjuhul saab nendes kasvukohtades uuendusraiet teha vaid külma talvega. Selleks, et mõista kavandatud muudatuse mõju palume seletuskirja täiendada ja tuua välja kui suurel osal nimetatud kasvukohatüüpidest on esinenud probleeme raiejärgselt metsa uuendamisega ja kuidas on uuendamise edukus võrreldes teiste kasvukohatüüpidega. Lisaks palume välja tuua kui suured on nimetatud kasvukohtades kavandatud lageraiete pindalad olnud viimasel viiel aastal ja kui suur osa nendest on olnud suurem kui 2 hektarit.
Arvestatud.
Seletuskirja täiendatud.
150
Eesti Maaülikool
Ettepanek - Muuta seaduse eelnõu punkti 25 ja sõnastada järgnevalt:
§ 29. Lageraie
(11) Lageraie korral ei tohi:
3) käesoleva lõike punktides 2 ja 2¹ nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui viis hektarit, välja arvatud juhul, kui nimetatud raielank jääb ühe metsaeraldise piiresse;
4) erinevates kasvukohatüüpides asuva raielangi pindala olla suurem kui viis hektarit, arvestades käesoleva lõike punktides 2 ja 2¹ toodud piiranguid.

Nõustume, et ka metsanduse arengukava koostamise käigus lepiti kokku, et vähendada tuleb lubatud lageraielangi suurust. Samas leiame, et ühe eraldise piirides üle 5 hektari suuruste metsamassiivide kujundamine on vajalik, et vältida metsade täiendavat killustamist ja metsamassiivide lõhkumist
Peame oluliseks rõhutada, et metsade killustamine on endiselt nii majanduslikult kui metsaökosüsteemi toimimise seisukohalt negatiivne trend, mistõttu ei pea me õigeks eraldisepõhise metsamajandamise kaotamist.
Mitte arvestatud.
Selgitame, et muudatuse eesmärk on vähendada raielangi pindala ning see hõlmab muuhulgas ka koonduvaid lagedaid alasid.

151
Eesti Maaülikool
Ettepanek - Muuta seaduse eelnõu punkti 32 ja 33 ning sõnastada uus punkt järgnevalt:
„Paragrahv 38 tunnistatakse kehtetuks“

Eelnõu punktiga 32 ja 33 kaotatakse metsamaterjali müüja kohustus esitada Maksu- ja Tolliametile raieõiguse või metsamaterjali müümise teatis. Toetame riigi püüdlust ebavajalikku halduskoormust vähendada ning teeme ühtlasi ettepaneku loobuda ka metsamaterjali ostja poolsest kohustusest teavitada tehingust MTA-d. Tegemist on aegunud kohustusega, millel puudub põhjendatud rakendus ning mille kaotamine aitab täita Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe punkti Riigijuhtimine ja poliitilised küsimused, mille üheks kokkuleppeks on ülereguleerimise piiramine ja bürokraatia vähendamine.
Mitte arvestatud.
Paragrahv 38 sätestab hetkel reeglid raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatise esitamise kohta.
Muudatuse kohaselt müüja teatist enam esitama ei pea. Kaob ära info esitamise kohustus, mida MTA ei vaja.
Ostjale jääb kohustus alles, kuna see on oluline ja väärtuslik info füüsiliste isikute metsamüügi tehingute tulude kindlakstegemisel. Seda infot kasutatakse ka tuludeklaratsioonide eeltäitmisel.
152
Eesti Maaülikool
Ettepanek - Teeme ettepaneku eelnõu punkt 38 tühistada või muuta seaduse eelnõu punkti 38 ja sõnastada järgnevalt:
„(13) Metsaomanik võib teha raiet 24 kuu jooksul pärast metsateatise või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Uuendusraie ja raadamise korral ning kujundusraie teostamisel väljaspool kaitstavat loodusobjekti võib raiet alustada, kui metsateatise registreerimisest metsaregistris on möödunud kümme päeva või kui metsakaitseekspertiisi akt on registreeritud metsaregistris.“

Eelnõu punktiga 38 lisatakse nn ooteaeg uuendusraiete ja raadamise teostamisele. Juhul kui ministeerium otsustab soosida majandusmetsade raadamist poollooduslike koosluste rajamiseks, nagu on kavandatud eelnõu punktis 18, siis tuleb käesolevas punktis nimetatud ooteaja nimekirja lisada ka kujundusraie väljaspool kaitstavaid loodusobjekte, kuna mõju metsaökosüsteemile on ka nendel aladel väga suur.
Mitte arvestatud.
Nii nagu kümne päevase ooteaja hulka ei arvate sanitaarraiet, nii ei arvata sinna alla ka kujundusraiet põhjusel, et nende raiete puhul ei ole eelnev huvitatud osapoolte kaasamine vajalik, kuna nende mõju metsaökosüsteemile on väiksem, või näiteks kujundusraie puhul on oluline saavutada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärk.
153
Eesti Maaülikool
Teeme ettepaneku muuta metsaseaduse §45 punkti 5 ja sõnastada see alljärgnevalt:
„(5) riigimetsa majandaja juhtorgan määrab iga aasta 1. detsembriks arvestuslangi alusel metsa majandavale riigimetsa majandajale järgneva viie aasta uuendusraie pindala, sealhulgas männikute, kuusikute, kaasikute ja haavikute pindala puuliikide viisi.“

Tegemist on sättega, mis oluliselt ja põhjendamatult piirab riigimetsa majandajale ja kliimaministrile seatud ülesannete täitmise võimalusi. Viieks aastaks kinnitatav lank ei arvesta metsade puuliigilise ja vanuseline struktuuri või kaitstavate metsade pindala muutustega. Samuti võib nimetatud perioodi jooksul uueneda ülevaade metsade seisundist ja koos uute majandamissoovitustega võib omanikul tekkida õigustatud tahe teha plaanides muudatusi. Ühtlasi anname teada, et kuna kavandatav muudatus puudutab ka Eesti Maaülikooli haldusalas tegutsevat SA-st Järvselja Õppe- ja Katsemetskond, siis ei nõustu me kavandatud muudatusega. Selleks, et riigimetsa majandaja saaks paindlikult ja heaperemehelikult riigivara hallata ning Kliimaministeerium saaks kavandatud halduskoormust vähendada, teeme ettepaneku kehtestada riigimetsa uuendusraiete pindala metsa majandava asutuse juhtorgani tasemel, kellel lasub reaalne vastutus riigivara heaperemeheliku kasutamise eest.
Arvestatud osaliselt.
Paragrahvi 45 punkti 5 sõnastatakse selliselt, et seaduse kohaselt määrab minister RMK-le järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala.
Haridus- ja Teadusminsiteeriumi valitsemisala asutustele minister uuendusraie pindala edaspidi määrusega ei määra.

154
Eesti Maaülikool
Teeme ettepaneku punktiga 45 kavandatud muudatused tühistada.
Vt eelmist selgitust.
Arvestatud.
Paragrahvi 45 punkti 5 sõnastatakse selliselt, et seaduse kohaselt määrab minister RMK-le järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala.
Haridus- ja Teadusminsisteeriumi valitsemisala asutustele minister uuendusraie pindala edaspidi määrusega ei määra.
155
Eesti Maaülikool
Ettepanek - paragrahvi 49 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Nõukogu on seitsmeliikmeline.“

Eelnõu punktidega 47 ja 48 kavandatakse RMK nõukogu liikmete arvu vähendada seniselt 9 liikmelt 8 liikmele. Põhjenduseks on toodud eksitav asjaolu justkui oleks ministeeriumide ülesannete ja struktuuri ümberkorraldamisega puidu väärindamisega seotud valdkonnad liikunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Kliimaministeeriumisse. Selgitus ei ole korrektne, kuna taolist muudatust ei ole toimunud. Samas tunnustame püüdlust riigi halduskoormust vähendada, mistõttu teeme ettepaneku muuta analoogselt teiste riigifirmadega ka RMK nõukogu koosseisu nii, et selle koosseisus oleksid vaid ministeeriumite esindajad ja eksperdid. See vähendaks RMK nõukogu politiseeritust ja suurendaks kompetentsi.
Mitte arvestatud.
Seletuskirja kohaselt on selgitatud asjaolud, miks Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu vähendatakse ühe liikme võrra.
Kuna RMK-l ja tema tegevusel on suur avalik huvi mistõttu on ka oluline, et Riigikogu, kui kõrgema rahva esindatust omava kogu saadikud oleksid RMK nõukogus esindatud

156
Eesti Maaülikool
Ettepanek: paragrahvi 49 lõike 3 punkt 1 tunnistada kehtetuks;

Mitte arvestatud.
Vt eelmise punkti vastust.
157
Eesti Maaülikool
Ettepanek Muuta metsaseaduse paragrahvi 29 lõike 5 punkti 1 ja sõnastada järgnevalt:
“1) männi ja kõvalehtpuude lageraie korral 70–160 aastat;”

Juhime tähelepanu, et kavandatud metsaseaduse muudatused on vastuolus või ei arvesta
Riigikogu poolse otsusega (Vastu võetud 05.04.2017) kinnitatud Kliimapoliitika põhialuseid aastani 2050. Ühtlasi ei ole kavandatud muudatustega kavandatud tegevusi, et täita Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud ning Eesti Keskkonnaagentuuri ja Eesti Maaülikooli poolt koostatud “Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050”5 toodud ettepanekuid kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Selleks, et täita kliimapoliitika põhialustes seatud eesmärke tuleb seadust ajakohastada ja kehtestada majandusmetsade puistute parimat kasvupotentsiaali võimaldavad uuendusraiete vanused. Eelkõige on männile kehtestatud lageraie vanuse määrad ajale jalgu jäänud ning keskenduda tuleks nende puistute õigeaegsele uuendamisele. See võimaldab majandatava metsamaa tootlikust kasvatada, suurendada süsinikuvaru puittoodetes ja ehitistes ja asendades sel viisil taastumatute loodusressursside kasutamist.
Mitte arvestatud.
Raievanuste alandamine vajab laiemapõhjalist arutelu ning tegemist oleks olulise muudatusega.

158
Eesti MAaülikool
Eelnõu punktidega 52, 53 ja 54 kehtestatakse juriidilistele isikutele uued trahvimäärad.
Pooldame 18 aastat kehtinud määrade tõstmist selle aja jooksul toimunud sissetulekute ja elukalliduse kasvu arvestades. Eelnõus seatud alampiir juriidilisele isikule 200 000 euroni (tegemist oleks kuni sajakordse tõusuga) on ilmselt eelnõusse sattunud eksituse tõttu ja tuleks korrigeerida lähtudes selgituses kirjeldatud elukalliduse tõusust.
Arvestatud osaliselt.
Trahvimäärasid korrigeeritud. Juriidiliste isikute maksimaalsed trahvimäärad jäävad vahemikku 50 000-150 000 eurot.
Seletuskirja on täiendatud maksimaalsete trahvimärade rakendamise põhimõtetest ning kujunemisest.
159
Lahemaa Maaomanike Liit
Muuta § 3. Mets ja metsamaa lõiget 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„Metsamaaks ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.“
Selgitus: jätta lõikest välja „käesoleva seaduse tähenduses“,
see tekitab seadusandluses segadust ega võimalda ühest arusaama metsamaa tõlgenduses. Teistes seadustes ei ole käsitletud metsa ja metsamaa mõistet ning olukorra loomine, kus eeldatakse sellise pretsedendi võimalust, on seadusloomes taunitav tegevus. Juba püütaksegi eristada elamumaal metsamaad, lähtudes keskkonnaministri määrusest „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“, mis toetub hoopis ruumiandmete seadusele. Niisuguseid väärtõlgendamise võimalusi tuleb metsaseaduse selgepiirilise sõnastusega vältida.
Mitte arvestatud.
Metsaseadus reguleerib metsandusega puutuvaid sätteid. Tegemist ei ole üldseadusega vaid eriseadusega millega reguleeritakse metsa majandamist metsamaal.
160
Lahemaa Maaomanike Liit

Eelnõus puudub mõistete „säilikpuu“ ja „poollooduslik kooslus“ selgitus. Ettepanek on need eelnõusse lisada.
Mitte arvestatud.
Säilikpuude sisu on edasi antud sättega ehk et tegemist on elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalike puudega, mida jäetakse seaduse kohaselt teatud hulgas.

Metsaseaduses käsitletakse poollooduslike kooslusi üksnes läbi ala, mis on kantud Eesti looduse infosüsteemi.

PLK sisu andtakse edasi Looduskaitse seaduse § 17 lõikes 2 Poollooduslike koosluste esinemisaladeks nimetatakse pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslustega alasid, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, nagu puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad.
161
Lahemaa Maaomanike Liit
Eelnõu kohaselt soovitakse metsateatist edaspidi vastu võtta vaid isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu („paragrahvi 41 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „paberil, digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga või“). Selline regulatsioon võib olla vastuolus Põhiseadusega, sest kohustab metsaomanikku kasutama elektroonilist rakendust, olenemata, kas metsaomanik seda valdab või ei. Eelnõu seletuskirjas on kmärgitud, et „Metsaomanikul, kel võib tekkida probleeme metsaregistris metsateatise esitamisega, on võimalus pöörduda Keskkonnaameti või metsaühistute poole.“ Sellisele võimalusele viitamine ei muuda regulatsiooni sisulist olemust. Ettepanek on paragrahvi 41 lõike 4 muutmisest loobuda.
Arvestatud osaliselt.
Lõige 4 sõnastatakse selliselt, et metsateatist võib esitada paberil või isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu.
Seega need omanikud kellel ei ole Eesti Vabariigi

ID kaarti, saavad metsateatist esitada jätkuvalt paberil.

Kaob võimalus esitada metsateatis üksnes digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga.
162
Metsade hoiu töögrupp
(Kodumetsad OÜ)

paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast ja sealsest elustikust.“; Mets on ökosüsteem, mille suurus on üle 0.5 ha, seal kasvavad üle 5 m kõrgused puud, mille võrade liitus on suurem kui 30%, see koosneb metsamaast ja sealsest elustikust. Ettepanek defineerida Eesti mõistes selgelt “metsamaa” mõiste.

Ettepanek defineerida Eesti mõistes selgelt “metsamaa” mõiste.
Mitte arvestatud
Metsamaa mõiste on juba defineeritud metsaseaduse paragrahvis 3 lõike 2 punktides 1 ja 2.
Kehtiva seaduse kohaselt on metsamaa maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
1) on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse;
2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.

Uute kriteeriumite seadmine ei muuda definitsiooni selgemaks.
163
Metsade hoiu töögrupp
(Kodumetsad OÜ)
paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Metsamaaks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi ning dendraariumi maad.“;
Meie ettepanek: Puu- ja põõsaistandike maad ei tohi metsamaana arvele võtta, sest säästva metsanduse kriteeriumid seda ei luba.
Arvestatud.

164
Metsade hoiu töögrupp
(Kodumetsad OÜ)
Ettepanek: MS § 3 lg 4 ((4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena.)
Puu- ja põõsaistandike maad ei tohi metsamaana arvele võtta, sest säästva metsanduse kriteeriumid seda ei luba.
Arvestatud.


165
Metsade hoiu töögrupp
(Kodumetsad OÜ)
Istandike teema tuleks kogu täiega maha võtta ja kui on ikka väga suur soov, siis otsast alustada selle teema sisulist arutelu. Istandikke ei tohiks mitte kuhugi lubada.

Lisakommentaarid: Nimetatud täiendused (5-9) ei ole vajalikud. Turvasmuldadel on lageraie lubamatu, sest see raieviis kiirendab kordades turba lagunemist ja suurendab kasvuhoonegaaside emissiooni EELIS on puudulike ja vananenud andmetega, sest metsade inventeerimisel ei nõuta koosluste looduslikkuse kaardistamist, ohustatud liikide ja koosluste inventeerimist ning EELIS-sse kandmist. Võõrpuuliikide kasvatamine säästva metsanduse sertifikaadiga metsamaal on keelatud. Metsamaa väetamine ei ole vajalik. Eestis ei ole puidu tootmine läbi istandike põhjendatud ja ei tohiks olla soodustatud. Seletuskiri lausa ütleb, et teadmised on Eestis istandike kohta väga puudulikud. Antud juhul on kohane rakendada ettevaatusprintsiipi ning istandikke mitte lubada.
Mitte arvestatud.
Istandike rajamine on hetkel võimalik ka ilma konkreetse muudatuse rakendamist. Kuna soov on istandike rajamist selgemini reguleerida, siis sellest tulenevalt muudatusettepanekud ka välja töötatud on.
Eelnõuga ei reguleerita metsamaa väetamist ega ka erinevaid rahvusvahelisi sertifikaate omavate tingimusi metsamaale.
Seletuskirja täiendame istandikes läbiviidud uuringutega ja nende tulemustega.

166
Metsade hoiu töögrupp
(Kodumetsad OÜ)
Paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa ja sealse elustiku ning metsaregistris registreeritud istandiku suhtes.“;
Meie ettepanek: Istandike ei tohi siia lisada, vt eelmised märkused. Märkus: Maakasutust Eestis kajastatakse erinevates registrites: metsaregistris ja maakatastris. See olukord tekitab segadust, sest tihti on andmed vastuolulised. Seetõttu saab statistikat spekuleerida ja näidata olukorda soovi järgi, mitte tegelikku olukorda arvestades. Metsaregistris on inventeerimisandmed ainult nendest metsadest, kus on majandatud. Loodusväärtustest on kaartidele kantud väga väike osa.
Mitte arvestatud.
Metsaregistri istandike kaardikihi eesmärk on istandike ala säilitamine istandike alana.
167
Metsade hoiu töögrupp
(Kodumetsad OÜ)
Paragrahvi 6 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja lauseosa „ning selleks metsandust käsitleva valdkonna arengukava“;
Meie ettepanek: Arengukavad on väga vajalikud. Kahju, et viimane arengukava ei lahendanud metsade kaitse, kultuuri ja majandamise probleeme, läks vastuollu 1997 a kinnitatud Eesti metsapoliitikaga ja seetõttu jäi kinnitamata. KEVADe metsateemat pidi kirjeldama ja täiendama MAK. Pole mõlemat arengukava ja Eesti mets ökosüsteemina degradeerub, metsaressursi looduskapital vähene. MAKi koostamisest ei tohi loobuda!
Mitte arvestatud.
Riigi üldine suund on, et valdkonna seadusesse ei kirjutata sisse spetsiifilist kohustust koostada valdkonna strateegilisi arengudokumente. Riigieelarve seadus kehtestab üldise raamistiku strateegilistele arengudokumentidele ning üldjuhul koostatakse tulemusvaldkonnas üks valdkondlik arengukava. Metsandus ei ole eraldi tulemusvaldkond, mistõttu eraldi valdkondliku arengukava koostamine metsanduse valdkonnas ei ole vajalik.
168
Metsade hoiu töögrupp
(Kodumetsad OÜ)
Meie ettepanek: praegusel kujul ei aita eelnõud kliimamuutusi leevendada ega ole seal vajalikke tegevusi. Teeme ettepaneku eelnõusid muuta, või üldse sellisel kujul jäätmekäitlusesse suunata

Märkus: Nõustume, et mets mõjutab oluliselt kliimat erinevatel tasanditel, eriti koha- ja mikrokliimat. Kahjuks on suletud maastikuga metsamaa muudetud lageraiepõhise (metsaseadus seda võimaldab) majandamisega avamaastikuks (alla 5 m kõrguste puudega). St sademeid on vähem, põuad on tugevamad, õhuniiskus väheneb, tormituuled on tugevamad, metsakultuuride kuivamine on suurem.
Metsamassiivid killustuvad, rohevõrgustiku toimimine halveneb metsaliikidele, suurtel lagedatel metsamaa aladel hävivad piirkonnast kasvukohatüüpidele omased kooslused ja neis elavad (praegu veel tavalised nt metsvint jt) metsaliigid. Metsaseadus peaks leevendama neid probleeme. Kindlasti vajab tegevus koordineerimist! .
Mitte arvestatud.
Metsaseaduse, looduskaitse seaduse ja kliimakindla majanduse seaduse eelnõu eesmärk on leida kõige optimaalsem lahendus, mis hoiaks elurikkust, tagaks meile terved metsad ka tulevikuks ning annaks tööstusele toormekindluse, ehk teisisõnu. tagada nii elukeskkonna säilimine kui majanduse kasv.
Metsade elurikkuse, sidususe ja seeläbi nende hea seisundi säilitamiseks on hoitud ja loodud kaitsealasid. Looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal on viimasel kümnendil suurenenud ning  2024. aasta seisuga on 28,4% Eesti metsadest kaitse all, sh 16,8% on rangelt kaitstav metsamaa.
Samuti on Keskkonnaagentuuri ELME projekti raames leitud, et Eesti kõigi metsaökosüsteemide (olenemata nende looduslikkusest või majandamise astmest) sidusus on 87% ning heas ja keskmises looduslikus seisundis metsade puhul 62%. Sealjuures on kõikidest metsaökosüsteemidest 71% heas ja keskmises ökoloogilises seisundis. 
169
Metsade hoiu töögrupp
(Kodumetsad OÜ)
paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riik peab metsanduses oma ülesannete täitmiseks arvestust metsade paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ning kasutamise üle ning istandike paiknemise ja pindala üle metsaressursi arvestuse riiklikus registris (edaspidi metsaregister).“;
Märkus: Metsamaal ei paikne istandikke ning ei ole mitte kuidagi vastuvõetav ka nende lubamine sinna tulevikus.
Mitte arvestatud.
Metsaregistri istandike kaardikihi eesmärk on istandike ala säilitamine istandike alana.
170
Metsade hoiu töögrupp
(Kodumetsad OÜ)
paragrahvi 11 lõige 4¹ muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4¹) Metsa inventeeritakse ülepinnalise takseerimisega või statistilise valikmeetodiga. Metsa inventeerimise andmed, välja arvatud statistilise valikmeetodiga saadud andmed, kehtivad kümme aastat inventeerimise kuupäevast arvates. Metsaregistrisse kantavad 3 inventeerimisandmed ei tohi olla vanemad kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui eraldise pindala on muutunud kuni 10% selle ruumiandmete muutmise tõttu.“;

Meie ettepanek: Metsade inventeerimisel tuleb puistu puurinde takseerandmete kõrval nõuda täiendavalt järgmisi vajalikke andmeid (metsakorraldusjuhend neid enam ei nõua):
-metsa sihtotstarve (kas hoiu-, kaitse- või tulundusmets) ja metsa kasutamise viisid; o metsa loodusväärtused (kõrge loodusväärtusega tunnused);
-kaitsealused liigid;
-ohustatud metsaliigid;
-vääriselupaiga tunnusliigid;
-haruldased metsakooslused;
-invasiivsed võõrliigid;
-metsa sotsiaalsed väärtused (planeeringuga määratud rohevõrgustik, asula rohevöönd, puhkemets, väärtuslik maastik, kaitsemetsad);
-metsa kultuurilised väärtused (väärtuslik maastik, hiied, kultuuri ja ajalooga seotud paigad, pärandkultuuri objektid;
- metsakoosluse looduslikkuse määr.
Mitte arvestatud.
Mitmed ettepanekus toodud andmete kogumine ja registreerimine registrites on täna juba lahendatud nt looduskaitset puudutav info EELIs, planeeringutes kajastatakse väärtuslikke maastikke jne. Seega puudub vajadus tekitada eraldi süsteem andmete kogumiseks.
171

Metsade hoiu töögrupp
(Kodumetsad OÜ)
Meie lisaettepanek: § 23 lõige 4 tekstist kustutada lause “Lepingu saab sõlmida väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva Eesti looduse infosüsteemi kantud vääriselupaiga kaitseks”, sest vääriselupaigad asuvad ka kaitstavate loodusobjektide piiranguvööndis.
Mitte arvestatud.
Kaitstavate loodusobjektide piiranguvööndis on võimalik metsaomanikul saada Natura erametsatoetust. Et vältida topelt hüvitiste, kasutusõiguse tasude vms maksmist, on juba varasemalt kokku lepitud, et vääriselupaiga kaitseks saab lepingu sõlmida üksnes väljaspool kaitstavat loodusobjekti.
172
Metsade hoiu töögrupp
(Kodumetsad OÜ)
Teeme ettepaneku jääda praegu kehtiva valikraie nõuete ja kehtiva püsimetsanduse sisu juurde. Välja pakutud püsimetsanduse tähenduse muutmine on metsale ja metsaomanikule kahjulik. Praegu kehtivatest valikraie nõuetest leebemad kriteeriumid (luba nooremates puistutes alustada raiega, suuremate häilude lubamine (vt ettepanek 19), häilude mittearvestamine rinnaspindalasse) võimaldavad raiega püsimetsa rikkuda, loobuda püsimetsast ja taotleda lageraiet. Metsade järelevalve süsteem on aastast 2008 likvideeritud koos metskondadega aga keskkonnaametil puudub ressurss valikraiet kontrollida. (1995.a eeskiri https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/0003/0879/3.pdf sobib ka sel sajandil rakendada.)
Arvestatud.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt.
173
Metsade hoiu töögrupp
(Kodumetsad OÜ)
paragrahvi 28 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Valikraiet tehakse püsimetsana majandamise eesmärgil puistus üksikute puude, puuderühmade ja häilude raiumisega. Häilude läbimõõt võib olla kuni 40 meetrit. Häilusid ei loeta rinnaspindala arvestusse.“;

Meie ettepanek: Kaks korda suurema läbimõõduga häilu lubamine ei ole mitte kuidagi õigustatud. See ei ole enam valikraiel lubatud väikehäil (kuni 20 m). 40 m läbimõõduga häilude lubamine on häilraie esimene raiejärk. MS § 28 lg 8 sõnastust ei peaks muutma või täpsustada olemasolevat sõnastust, et vältida võimalikke kuritarvitusi.
Arvestatud.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt.
174
Metsade hoiu töögrupp
(Kodumetsad OÜ)
paragrahvi 29 lõige 11 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo, sambliku, siirdesoo, madalsoo, lodu ja raba kasvukohatüübis raielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit;“;

Meie ettepanek: Neil aladel saab lubada ainult püsimetsakasvatust (kaitsemetsad) või jätta need kasvukohatüübid looduslikule arengule, sest nad pakuvad olulisi mittepuidulisi metsahüvesid. Teistes metsatüüpide tulundusmetsades võib lubada kuni 2 ha lageraielanke metsamassiivis hajutatult, et rohevõrgustik toimiks. Loometsade, soometsade ja nõmmemetsadest sambliku kasvukohatüübi metsade (leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo, sambliku, madalsoo, lodu, siirdesoo, raba, mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpide) majandamissoovitus. Mitmete nimetatud kasvukohatüüpide metsad on puidu tootmise osas kehvad (IV, V kuni Va boniteet), teised metsa hüved aga kordades väärtuslikumad (metsa kõrvalkasutus, elurikkus, koosluste haruldus), seega nendes puistutes lageraie lubamine ei ole kestlik kasutus. Soomuldadel lageraie suurendab kordades turba lagunemist ja kasvuhoonegaaside emiteerimist, eriti kõdusoometsades.
Mitte arvestatud.


Püsimetsandus ei ole vaestel muldadel jätkusuutlik juurkonkurentsi tõttu niigi väheste toitainete olemasolu puhul. Juhime tähelepanu sellele, et püsimetsana majandamise probleemkoht ei ole mitte raie vaid metsa uuenemine. Senised uuringud on näidanud püsimetsanduse sobivust väga vähestesse kasvukohatüüpidesse ja ettepanekus väljatoodud kasvukohatüübid nende hulka ei kuulu (Tullus 2023). Mustika-kõdusoo ja jäneskapsa-kõdusoo metsade puhul on tegemist kõrgeboniteediliste metsadega, kus süsinikubilanss on negatiivne ehk siis need metsad on süsiniku sidujad (Uri 2024).
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt. Lisandub täiendav võimalus riigimetsa majandajale.  
Pindala piirangu mõju raielankidele (2 ja 5 ha) on välja toodud seletuskirjamõjude peatükis.  

175
Metsade hoiu töögrupp
(Kodumetsad OÜ)
Ettepanek: Tervitatav on lageraie suurima pindala vähendamine 7 ha => 5 ha. Vähendada tuleks veelgi enam. Teeme ettepaneku tulundusmetsades lubada kas kitsaid lageraielanke või kuni 2 ha lageraielanke ja langid peaksid asuma hajutatult maastikus, mitte vahetult liituvad.
Säästvat metsandust toetavad lageraie asemel valikraie ja turberaied (vältides puistu lagedaks raiumist). Lageraiet püütakse säästvas metsanduses vältida.
Märkus: seletuskirjas punkt 25 juures on tekst: “Juulis 2024 kehtivate metsateatiste andmetel on keskmine kavandatud raielangi pindala riigimetsas 2,2 ja erametsas 1,4 hektarit.” See statistiline väide on eksitav, sest maastikul raiutakse mitu eraldist korraga, millest kujuneb hoopis suurem lageraielank kui need eraldised eraldi. Vaja on tegelikke lageraiepindalade suurusi kajastada.
Mitte arvestatud.
Lageraie on üks uuendusraie viise, mis võimaldab metsaomanikul puidu ületöötamisel teha seda vähemate kuludega. Samuti on alade taasmetsastamine võrreldes turberaietega tulemuslikum.
Selgitame, et maksimaalse pindala arvestusse lähevad ka külgnevad eraldised st et ka mitut eraldist korraga raiudes ei tohi edaspidi olla maksimaalne raie pindala üle 2 või üle 5 hektari.
176
Metsade hoiu töögrupp
(Kodumetsad OÜ)
paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „metsa“ sõnadega „või istandiku“;
Meie ettepanek: See ei ole vastuvõetav, sest istandike rajamine metsamaale on keelatud ja säästvas metsanduses kohatu.
Arvestatud.

177
Metsade hoiu töögrupp
(Kodumetsad OÜ)
Ettepanek lisada metsaseadusesse kaitsemetsade kategooria.
See sätestaks metsad, mis on vajalikud kohaliku elukeskkonna kvaliteedi tagamiseks, näiteks müra-, tuule- või saaste tõkkeks, põhjavee kaitseks ja puhke- ning marjametsadeks. Metsaseadusest 2008. a kaitsemetsa kategooria kaotamine ja sellele vastavate metsa kasutamise reeglite kustutamine kaotas üle 158 000 ha metsadelt kaitsemetsade staatuse. Looduskaitseseadus, Metsaseadus, Planeerimisseadus ning nende muutmise eelnõud ei paku neile kaitset. RMK määratud nö KAH-alad on vaid väike osa neist metsadest, kuid neidki ei säästa RMK reeglina uuendamisest  (lagedaks raiumisest), lõhkudes ja hävitades kohalikele elanikele vajalikud loodushüved. Kaitsemetsi tuleb ja saab kasutada ja majandada püsimetsana, mitte uuendusraietega (lageraied ja turberaied) lagedaks raiuda.
Mitte arvestatud.
Metsa kategooriatest metsaseaduses loobuti 2009. aastal just sel põhjusel, et sellel puudus sisuline tähendus. Hoiu- ja kaitsemetsas oli metsa majandamisel eesmärgiks loodusobjektide hoidmine ja keskkonna seisundi kaitsmine. Tegemist oli metsa kategooriatega, mis asusid hoiualal, kaitsealal või kaitstava looduse üksikobjekti, püsielupaiga vms piiranguvööndis ja mille määras keskkonnaminister. Piirangud hoiu- ja kaitsealadel kasvava metsa majandamisel tulenesid enamasti looduskaitseseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Seega vaadeldi kaitstavat ala kui tervikut ning hoiu- ja kaitsemetsa kategooriad  ei olnud sisuliselt kaitseregulatsiooni aluseks. 
Muudel eesmärkidel kaitsevööndites paiknevate metsade suhtes kehtib eriseadustest tulenev regulatsioon. Näiteks sätestab tegevuse piirangud veekaitsevööndis veeseadus (§ 119, § 121), ranna ja kalda piiranguvööndis looduskaitseseadus (§ 37), tee kaitsevööndi regulatsiooni ehitusseadustik (§ 72, § 73).  
Lisaks on kohalikul omavalitsusel planeerimisseadusest (§ 75) tulenevalt pädevus seada planeeringutega teatud alade kasutamiseks tingimusi. Kohalik omavalitus saab määrata nii  rohealasid, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskooslusi, puhke- ja virgestusalade asukohti ning neile kaitse- ja kasutustingimusi seada. KOV-l on võimalus ka üksuse tasandil ilma planeeringut koostamata määrata kaitstavaid loodusobjekte ja neile kaitse- ja kasutustingimusi seada (looduskaitseseadus § 10).  
Peame oluliseks märkida, et praeguseid nn KAH alasid ei saa samastada endiste nn kaitsemetsadega, kus majandamise eesmärk oli keskkonnaseisundi kaitsmine ja mille puhul tegevuse piirangud tulenesid tegelikult looduskaitseseadusest. Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning liikide soodsa seisundi tagamine on ka täna looduskaitseseaduse üks eesmärkidest. 
 
Küsimus on selles, et miks KAH aladel peaks olema kaitsestaatus. Oleme nõus, et sellistes metsades tuleb jälgida kogukondadele oluliste metsade hoidmise kui riigimetsa avaliku funktsiooni täitmist. Kuid oleme ka seda meelt, et majandamise viisi valikul tuleb lähtuda konkreetse metsa olukorrast, et lõppkokkuvõttes oleks võimalik seda avalikku funktsiooni täita. 
178
Toomas Lemming
Muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 1 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt:
“1) füüsilisest isikust metsaomanike nõustamist ja koolitamist;”

Mitte arvestatud.
Kõik metsaseaduse alusel antavad toetused on kavas lähiajal üle vaadata ning vajaduspõhised muudatused nii taotlejate kui tegevuste osas läbi analüüsida.
179
Toomas Lemming

Muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 3 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt:
“3) füüsilisest isikust metsaomanike metsa majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste suurendamiseks tehtavaid investeeringuid ning metsakasvatustöid, sealhulgas pärandkultuuri ja vääriselupaikade säilitamist ning metsaparanduseks tehtavaid töid;”
Mitte arvestatud.
Kõik metsaseaduse alusel antavad toetused on kavas lähiajal üle vaadata ning vajaduspõhised muudatused nii taotlejate kui tegevuste osas läbi analüüsida.
180
Toomas Lemming

Muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 4 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt:
“4) füüsilisest isikust metsaomanike metsandusalast ühistegevust;”
Mitte arvestatud.
Kõik metsaseaduse alusel antavad toetused on kavas lähiajal üle vaadata ning vajaduspõhised muudatused nii taotlejate kui tegevuste osas läbi analüüsida.
181
Toomas Lemming

Muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 5 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt:
“5) meetmeid füüsilisest isikust metsaomaniku metsas metsaomanikust sõltumatult tekkida võivate metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks;”
Mitte arvestatud.
Kõik metsaseaduse alusel antavad toetused on kavas lähiajal üle vaadata ning vajaduspõhised muudatused nii taotlejate kui tegevuste osas läbi analüüsida.
182
Toomas Lemming

Muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 6 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt:
“6) füüsilisest isikust metsaomanike metsa inventeerimist.”
Mitte arvestatud.
Kõik metsaseaduse alusel antavad toetused on kavas lähiajal üle vaadata ning vajaduspõhised muudatused nii taotlejate kui tegevuste osas läbi analüüsida.
183
Toomas Lemming

Muuta metsaseaduse paragrahvi 10 lõiget 2 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt:
“(2) Toetust võib saada füüsilisest isikust metsaomanik, metsaühistu või konsulent, sealhulgas eelistatakse toetuse saajana väiksema metsaomandiga füüsilisest isikust metsaomanikku.”
Mitte arvestatud.
Kõik metsaseaduse alusel antavad toetused on kavas lähiajal üle vaadata ning vajaduspõhised muudatused nii taotlejate kui tegevuste osas läbi analüüsida.
184
Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja Päästame Eesti Metsad MTÜ
EKO tervitab punkte 24 ja 25, mis lubavad olenemata eraldiste piiridest teostada vaid kuni 5-hektarilisi lageraielanke varasema 7 asemel. Muudatuse mõju on aga kaduvväike, sest juba juulis 2024 kehtivate metsateatiste andmetel on keskmine kavandatud raielangi pindala riigimetsas 2,2 ja erametsas 1,4 hektarit; samuti moodustavad viiest hektarist suuremate eraldiste osakaal vaid 1,6% kõikide majandusmetsas asuvate eraldiste koguarvust. Kaugeltki ei kompenseeri see meede elurikkuse jaoks neid metsaseaduse muudatusi, mis on suunatud metsamajandamise intensiivistamisele.
Võtame teadmiseks.

185
Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja Päästame Eesti Metsad MTÜ
Juhul, kui plaanitakse istandikke võimaldada, tuleb välistada nende rajamine metsamaale ja ohustatud liikide elupaikadesse. Mittemetsamaale võib lubada istandikke üksnes juhul, kui seal pole looduskaitselisi väärtusi (sealhulgas üheselt välistada nende rajamine kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaale), mitte rajada üheliigilisi istandikke ning keelata võõrliikide ja väetiste kasutamine.
Arvestatud osaliselt.
Muudame eelnõu teksti selliselt, et metsamaal asuvale halli lepa enamusega puistusse ei ole võimalik istandikku rajada.

Samuti ei saa istandikke rajada väärtuslikule põllumajandusmaale. Istandike rajamise ja majandamise sätted kehtestatakse määrusega.
186
Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja Päästame Eesti Metsad MTÜ
Juhul, kui istandike rajamise plaaniga soovitakse jätkata, tuleb selleks vajalike normide koostamisega alustada otsast peale, et luua selge ja vastuoludeta õiguslik normistik. Uues menetluses peavad olema paika pandud ka üheselt mõistetavad regulatsioonid istandike lõpliku pindala kohta, aga ka suunised elustiku poolest mitmekesise istandiku rajamiseks (mitmeliigilised, looduslike elementidega kultuurid). Samuti ootame, et istandikes oleksid lubatud üksnes Eestist ja Lätist pärit algmaterjal (nii seemned kui istikud); pestitsiidikasutus, väetamine ja võõrliigid aga keelatud. Üldjuhul võiks istandikke põllumajandusmaale rajada vaid vähemalt 100 ha suuruste põllumassiivide liigendamiseks ja veekaitsevööndite laiendamiseks kuni 10% ulatuses iga massiivi pindalast. Enne regulatsioonide jõustumist tuleb läbi viia ökoloogilised mõjuanalüüsid.
Arvestatud osaliselt.
Nõustume, et istandike rajamise regulatsioon peab olema selge, üheselt mõistetav ja vastuoludeta. Arvestades Eesti kliimamuutuste leevendamise eesmärke ning vajadust suurendada süsiniku sidumist, usume, et istandike rajamise piiramine rangete pindala piirangutega võib takistada nende eesmärkide saavutamist. Teadusuuringud näitavad, et istandikud võivad olla efektiivsed süsiniku sidujad ning aidata vähendada survet looduslikele metsadele, pakkudes puidu varustuskindluse säilitamiseks alternatiivset puiduallikat.
Kuna eelnõu on muudetud, siis majandamist puudutavad sätted (sh väetiste kasutamine, kultiveerimismaterjali päritolu ja puuliigis) on viidud määruse tasandile.
Istandikes ei soovi kohaldada rangemaid piirangi puuliigi päritolule, kui on metsaseaduses.
187
Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja Päästame Eesti Metsad MTÜ
Jääda metsaseaduses praeguse metsaseaduse püsimetsanduse regulatsiooni juurde ja loobuda eelnõus kavandatavatest muudatustest.
Eelnõus pakutud kriteeriumid tooksid kaasa metsade nii intensiivse raie, et need ei oleks enam sobivaks elupaigaks ei liikidele ega tagaks ka inimestele oluliste kodumetsade, marja-, seene- ja puhkemetsade säilimist. Uusi raievõtteid ja nende sobivust eri metsakooslustes püsimetsanduse praktiseerimiseks võimaldab piisaval hulgal katsetada ja uurida eelnõuga seadusse lisatavad sätted metsanduslikuks teadus- ja arendustegevuseks.
Arvestatud osaliselt.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt.
Riigimetsa majandajale luuakse täiendavad võimalused püsimetsana majandamiseks.
188
Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja Päästame Eesti Metsad MTÜ
Jätkata metsanduse arengukavade koostamisega või leida uus lahendus, mis võimaldaks metsanduse küsimuses ühiskondlikku kokkulepet saavutada.

Eelnõu punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks MS § 7, milles on sätestatud kohustus koostada metsanduse arengukava kümneks aastaks. Praeguse metsaseaduse järgi kaasatakse arengukava koostamise töögruppi metsandusega tegelevad uurimisasutused ning muud olulised metsandusega seotud huvigrupid, sh ökoloogilise, sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku huvi esindajad. Metsanduse areng oleks seega edaspidi vaid poliitilise tasandi otsus. Arengukava koostamisest loobumine vähendab avalikkuse ja huvigruppide võimalusi metsanduse arengutesse sekkuda ning mõjub seetõttu halvasti demokraatlikule protsessile metsanduses. Erinevate huvide kaalumine on aga üks säästva metsanduse alustalasid.
Selgitame, et üldine suund on, et valdkonna seadusesse ei kirjutata sisse spetsiifilist kohustust koostada valdkonna strateegilisi arengudokumente. Riigieelarve seadus kehtestab üldise raamistiku strateegilistele arengudokumentidele ning üldjuhul koostatakse tulemusvaldkonnas üks valdkondlik arengukava. Metsandus ei ole eraldi tulemusvaldkond, mistõttu eraldi valdkondliku arengukava koostamine metsanduse valdkonnas ei ole vajalik. Eesti metsapoliitika põhialuste koostamine saab olema samuti avalik protsess, milles huvirühmad saavad kaasamise käigus oma sisendi anda.
189
Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja Päästame Eesti Metsad MTÜ
Lisada eelnõusse kodumetsade kaitse regulatsioon, milleks sobib näiteks kuni 2008. aastani kehtinud kaitsemetsade kategooria taastamine ning lubades neis vaid püsimetsanduse võtted.

Inimeste kodu- ja puhkemetsad on pikalt olnud õigusliku kaitse ja selge regulatsioonita. Probleem tekkis pärast 2008. aastat, kui metsaseadusest kustutati kaitsemetsade kategooria, sest inimeste kodumetsad (RMK kasutab mõistet “kõrgendatud avaliku huviga alad” ehk KAH-alad) – asulalähedased metsad ja puhkemetsad kuulusid varem kaitsemetsade kategooriasse ja olid intensiivsest majandamisest seetõttu väljas. Kodumetsad on olulised säilitada metsaliikide levimiseks ja säilimiseks vajalike koridoridena. Kodumetsad on ka osa üle-eestilisest rohevõrgustikust, mis on tänaseks suurte raiemahtude tõttu killustunud. Kui kodumetsad oma kaitsefunktsiooni ei saa täita, halveneb nimeste elukeskkond õhu- ja mürareostuse tõttu, suureneb tuuleerosiooni oht. Kahjustada võivad saada looduslikud pühapaigad, rekreatsioonialad ja pärandmaastikud. Kodumetsade kaitset on ka avalikkus nõudnud 2022. aastal rahvaalgatusega. Kodumetsade paremat kaitset aitaks tagada kaitsemetsade kaitse regulatsiooni taastamine metsaseaduses.
Mitte arvestatud.
Kodumetsade käsitlus on edaspidi lahendatud KAH alade regulatsiooniga. Milliseid majandamisvõtteid rakendada konkreetse KAH ala puhul, sõltub seal olemasolevast metsakooslusest, kogukonna huvidest jms.
Automaatselt püsimetsanduse võtete rakendamise kehtestamine kõigil kõrgendatud avaliku huviga aladel ei ole põhjendatud.

190
Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ

Metsaseaduse (edaspidi MS) eelnõuga kavandatav MS muudatuste arv on väga suur ja muudatuste jõustumisel toimuv mõju majandusele, riigi rahandusele, keskkonnale aga ka tööhõivele on mastaapsed siis enne olulisemate muudatustega nõustumist või põhjalike ettepanekute tegemist on vajalik, et KliM avaldab muudatuste aluseks olevad uuringud ja analüüsid koos iga muudatuse mõju rahalise arvutuskäiguga, sh maksud. Eelnõu Seletuskirjast ei selgu kas MS muudatuste aluseks on uuringud ja analüüsid.
Arvestatud.
Seletuskirja täiendatud muudatuste aluseks olnud uuringutega.
191
Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ

Püsimetsa ja selle majandamise kohta on MS eelnõu tekstis kümneid vastuolusid, mis näitavad, et kavandatav püsimetsa õigusraamistiku põhimõtteline muutmine on KliM-l kas läbi mõtlemata või siis mingil põhjusel ilmub püsimetsanduse sisuline tervik alles pärast seaduse eelnõu jõustumist KliM määrusesse. Püsimetsa ja selle majandamise asjaolud peavad saama määruse eelnõusse enne kui MS eelnõu tuleb teist korda EIS-i.
Arvestatud osaliselt.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt. Riigimetsa majandajale luuakse täiendavad võimalused püsimetsana majandamiseks.
192
Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ

Metsaseaduses puudub Statistilist metsainventeerimist (SMI) algusest (1994.a) tanaseni õigusaktides fikseeritud metoodika. KAUR teeb SMI-d seni kinnitamata metoodikaga. SMI metoodika on olnud sageli muutuv, andmed, tulemused ja järeldused on ebamäärasel alusel ning nende kvaliteet kaheldav. Vajalik on määrata metoodika metsaseaduses ja selle alamaktis.
Selgitame, et SMI-d tehakse Keskkonnaagentuuri direktori poolt kinnitatud metoodika alusel. SMI arvutusmetoodika ongi vastavalt uuemale ja paremale teadmisele muutuv (nt kui saadakse teadlastelt soovitusi metoodika täiendamiseks), seega peaks see olema operatiivsemalt muudetav, kui seda võimaldaks seadusega kehtestamine. SMI välitööde juhend on avalik ning kõigile kättesaadav Keskkonnaportaalis.
193
Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ

MS eelnõuga on kavatsus muuta metsakorraldus hoopis üksiku er kaupa metsainventuuriks. RMK on üksiku er kaupa inventeerimist teinud 20.a. Enne RMK-s toimunud „isetegevuse“ seadustamist eelnõuga on vaja teha uuring RMKs toimunu kahjulikkusest riigivarale ja -eelarevele ning seejärel välja pakkuda töötav lahendus. Üks võimalus on perioodilinbe ülepinnaline inventuur jääb aga raiejärgsete muudatuste esitamine Metsaregistrisse loodavasse eraldi andmekihti on soovitatav.
Selgitame, et eraldise põhine metsainventeerimine on lisavõimalus, mida ei pea kasutama. Endiselt jäävad kehtima sätted, mis võimaldavad metsa korraldada nii nagu täna.
194
MTÜ Hoiame Loodust, Mati Sepp

Ministeerium: 3) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Metsamaaks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi ning dendraariumi maad.“;
Mati Sepp: Kehtiva EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/1115, alusel ei saa olla Puu- ja põõsaistandik metsamaa koosseisus.
Ettepanek: Lisada nimekirja juurde sõnad: „puu- ja põõsaistandik“,

Arvestatud.
195
MTÜ Hoiame Loodust, Mati Sepp
2. Ministeerium: 5) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 5-9 järgmises sõnastuses:…//….
Mati Sepp: Oleme juba selgitanud, et istandikud on metsamaa koosseisus ebaseaduslikud ja metsamaale neid rajada ei saa. Ning jätkuvalt toonitame, et selline seadusloome ei tohi seadustesse jõuda. Istandike rajamine põllumaale peab olema rangelt reguleeritud, ei tohi kaasneda kumulatiivseid ega ka otsest kahju looduskeskkonnale, välistatud peab olema looduslike rohumaade hävitamine istandike teel, mis omavad suurt loodus tähtsust. Istandikesse lubatud puude istutamise nõuded ei tohi erineda metsamaale istutatud puude nõuetest. Kui istandikke rajada põllumaale, tuleb seda teha koostöös ökoloogidest ekspertidega, kes pole mõjutatud metsatööstuse huvidest.
Arvestatud.
Istandikke ei kavandata rajada metsamaale. Istandike rajamine põllumaale saab olema reguleeritud nii metsaseaduse sätetega kui ka ministri määrusega. Istandike ei saa mh rajada väärtuslik põllumajandusmaale ega väärtuslik püsirohumaale.
Kasutatavad puuliigid sätestatakse määruse tasandil.
196
MTÜ Hoiame Loodust, Mati Sepp
3. Ministeerium: 10) paragrahvi 6 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Vabariigi Valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raie maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu või kui käesoleva seaduse § 45 lõike 5 alusel määratud uuendusraie pindala ei võimalda täita käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või muid riigipoolseid kohustusi.“;

Mati Sepp: Metsa juurdekasvu alusel ei ole võimalik tagada säästliku metsamajandamise läbiviimist. Kuid kuna ministeerium keeldub seda asjaolu arvestamast, siis kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikate juurdekasvu näitajaid ei tohi kasutada juurdekasvu arvestuses kuna see aitab ainult üleraiele kaasa ja aitab ka üleraiet varjata. Metsasid raiutakse juba hetkel üle metsade ökoloogilise taastumise võime ja sellisel kursil jätkates ei hävitata mitte ainult loodust vaid ka suur osa metsandussektorist lõpetab varem või hiljem pankrotiga.
Selgitame, et paragrahvi 6 lõige 21 ei muudeta.

197
MTÜ Hoiame Loodust, Mati Sepp
Ministeerium: 11) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;
Mati Sepp: Kui kliimaministeeriumi ametnikud ei tule oma töökohustustega toime, siis ei ole lahenduseks seaduse kustutamine.
Ettepanek: 11 punkt seadusemuudatusest välja võtta.

Mitte arvestatud.
Üldine suund on, et valdkonna seadusesse ei kirjutata sisse spetsiifilist kohustust koostada valdkonna strateegilisi arengudokumente. Riigieelarve seadus kehtestab üldise raamistiku strateegilistele arengudokumentidele ning üldjuhul koostatakse tulemusvaldkonnas üks valdkondlik arengukava. Metsandus ei ole eraldi tulemusvaldkond, mistõttu eraldi valdkondliku arengukava koostamine metsanduse valdkonnas ei ole vajalik.

198
MTÜ Hoiame Loodust, Mati Sepp
Ettepanek: punkt 15 seadus muudatustest välja võtta.

Seadusloome ei ole püsimetsandus vaid viis hiilida kõrvale raievanustest ja küpsusdiameetriga raiumise kohustustest. Ainuüksi 100 ha ulatuses, kui on 30 aastased männikud, saaks selle seadusega maha raiuda lagedaks 30 ha noort männimetsa, mis oleks sõna otseses mõttes seaduslik vargus, mitte püsimetsandus.
Hetkel kehtiv püsimetsanduslik seaduskord annab inimestele võimaluse säilitada KAH-aladel loodust, aga uue seaduse muudatusega võetakse seegi võimalus inimestelt ära ja siis on inimestel valida ainult raiete keelamine täies ulatuses. Ühtlasi hakkaks seadust kasutama metsafirmad, kes on oma metsamaa portfellid raieküpsetest metsadest tühjaks lõiganud ja saaks seadust kasutades sõna otseses tähenduses rüüstata tuleviku põlvkondadele kuuluvaid metsasid.
Arvestatud osaliselt.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt. Riigimetsa majandajale luuakse täiendavad võimalused püsimetsana majandamiseks.
199
MTÜ Hoiame Loodust, Mati Sepp
Ettepanek: punkt 19 seadus muudatustest välja võtta.

Ministeerium: 19) paragrahvi 28 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Valikraiet tehakse püsimetsana majandamise eesmärgil puistus üksikute puude, puuderühmade ja häilude raiumisega. Häilude läbimõõt võib olla kuni 40 meetrit. Häilusid ei loeta rinnaspindala arvestusse.“;
Arvestatud.
200
MTÜ Hoiame Loodust, Mati Sepp
Ettepanek: punkt 20 seadus muudatustest välja võtta

Arvestatud osaliselt.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses püsimetsanduse sätteid eelnõuga ei muudeta. Erametsaomanikud, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsana, saavad seda edaspidi teha senini kehtinud reeglite kohaselt.
Riigimetsa majandajale luuakse täiendavad võimalused püsimetsana majandamiseks
201
MTÜ Hoiame Loodust, Mati Sepp
Ühel hektaril kasvab lõpp raide ikka jõudes ca 300-500 puud ja sellest lähtuvalt ettepanek elustiku hoidmiseks tõsta 15 puu asemel number 20 puuni ja tüvepuidu kogumahuga kümme tihumeetrit hektari kohta asendada viieteistkümne tihumeetriga, et kompenseerida natukenegi loodusele tehtud kahju.

Mitte arvestatud.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses säilikpuude jätmise sätteid ei muudeta. Säilikpuude jätmise nõudeid muudetakse võrreldes kehtiva seadusega, et need oleksid rohkem vastavuses teadustöödes leitud tulemustega, mis viitavad vajadusele lageraielankidel säilikpuude hulka suurendada, aitaksid kaasa metsamaastike mitmekesisuse tagamisele ning soodustaksid metsaelustikule vajalike tingimuste järjepidevust ja ruumilist katvust.
202

Ettepanek: punkt 44 ja 45 seadus muudatustest välja võtta.
Punkt 44 ja 45 on demokraatliku korra vastane, sest kui peaks vahetuma kliimaminister ja kas või võim Toompeal ning uus kliimaminister uue erakonna alt näiteks sooviks rakendada Eesti lõpuks säästliku metsa majandusele vastavat raiemahtu, siis loodud seadused keelaks tal seda ellu viimast, mis omakorda viib olukorrani, et peame ilmselt veelgi suuremas summas CO2 kvooti sisse ostma maksumaksja raha eest. S
ee olukord, et üks poliitiline erakond, antud juhul Reformierakond, soovib seadustada viieks aastaks sisuliselt muutumatul kujul raiemahu ka sellesse ajaperioodi, kui nad enam ilmselt kliimaministeeriumi portfelli ei oma, on lubamatu ja demokraatia vastane.

Mitte arvestatud.
Metsanduses on oluline stabiilsus ning mitte iga-aastane raiemahtude muutmine sõltuvalt poliitilisest olukorrast.

203
Eino Laas
Täiendused seletuskirjas
Arvestatud osaliselt seletuskirjale ja eelnõule tehtud tekstiparandusi.
204
Foreko OÜ
Ettepanek jätta MS § 3 lg 5 eelnõust välja.
Kavandatav lõige 5 läheb vastuollu raadamismäärusega1 , mille art 3 punkti a kohaselt on puidu ja sellest tehtud toodete turul kättesaadavaks tegemise üheks tingimuseks, et need oleksid raadamisvabad. Raadamismääruse art 2 punkti 7a kohaselt käsitletakse looduslikult uueneva metsa muutmist istandikuks metsa degradeerumisena. Puitu, mida on varutud metsa degradeerumist põhjustaval viisil, ei loeta art 2 p 13b kohaselt raadamisvabaks ning seega ei tohi sel viisil varutud puitu turul kättesaadavaks teha. Eelnevast nähtuvalt ei ole küll halli lepa enamusega puistu asemele istandiku rajamine raadamismääruse kohaselt otseselt keelatud, kuid istandiku rajamisel raiutud hall lepa ega hiljem ka istandikus kasvatatud puitu turustada ei ole võimalik.
Arvestatud.
Istandikud on kavandatud rajada mittemetsamaale, sellist tegevust ei käsitleta metsa degradeerumisena.
205
Foreko OÜ

Sõnastada MS § 3 lg 7 järgmiselt:
„(7) Istandike rajamisel ja taimede kasvatamisel tuleb arvestada muudes õigusaktides sätestatud piiranguid.“

Puu- ja põõsaistandik, kui taimede intensiivseks kasvatamiseks mõeldud ala, eeldab muuhulgas ka väetiste kasutamise võimalikkust. Ilma väetiseta on keeruline, kui mitte võimatu, taimi intensiivselt kasvatada. Mineraalväetiste keeldu põhjendatakse seletuskirjas asjaoluga, et puuduvad piisavad uuringud Eesti oludes, mis kinnitaksid selle ohutust elurikkusele ja veekeskkonnale (lk 4). Eestis on mineraalväetiste kasutamist küll. Näiteks näitavad Eestis tehtud uuringud, et lämmastiku ja fosfori varud ei kahane esimesel raieringil endisele põllumaale rajatud istandikes. Samas on toodud välja, et kaaliumi varud võivad vajada järgmistel raieringidel lisamist, kuid selleks on vaja pikemaajalist monitooringut. 2 Samas täna pole ka põhjust arvata, et aastaid väetatud endiste põllumajandusmaade väetamine mineraalväetistega peaks puittaimede istandiku puhul oluliselt negatiivsemalt elurikkusele ja veekeskkonnale mõjuma. Eesmärk väetamisel on aidata puud kiiremini välja rohukonkurentsist, et hoida kokku hoolduskulusid ja muuta ala võimalikult kiiresti süsiniku sidujaks. Väetamine on kulu ja maaomanik saab selle puidu näol tagasi alles mitmekümne aasta pärast. Hetke uuringud näitavad, et piisab küllaltki väikestest väetise kogustest.3 Eelnõus kirjeldatakse intensiivse majandamisena klassikalises metsakasvatuses kasutatavaid võtteid. Väetamise võimalus võiks olla koht, kus maaomanik saab taimede kasvukiirust parandada. Ka on istandike väetamine ülemaailmne praktika ning istandikud ei asu põlisel metsamaal, siis ei ole alust väetamist piirata. Eriti arvestades asjaolu, et Eestis on plaan rajada istandikke väheväärtuslikele maadele, kus puude kasvu on vaja ergutada, et puudel tekiks arvestatav juurdekasv ning et väheväärtuslikele maadele istandike rajamine end ära tasuks.
Arvestatud põhimõtet.
Istandike rajamise sätted sõnastatakse ümber selliselt, et mineraalväetiste keel võetakse eelnõust välja ning seda reguleeritakse majandamise sätete all valdkonna eest vastutav minister määruses.

206
Foreko OÜ

Ettepanek täiendada MS § 3 lõiget 9 ja sõnastada see järgnevalt:
„ (9) Istandike, sh enne käesoleva paragrahvi lõigete 5 – 8 jõustumist rajatud istandike registreerimise, rajamise ja majandamise täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“

Eelnõust ega seletuskirjas ei nähtu sõnaselgelt, et varem mitte-metsamaale rajatud istandikke saaks metsaregistrisse istandikena märkida. Regulatsioon, mille kohaselt istandikele metsaseadust ei kohaldata, hakkas kehtima juba eelmise metsaseadusega, mis jõustus 09.01.1999. Ka kehtivas metsaseaduses on istandike regulatsioon kehtinud alates selle jõustumisest 2006. aastal. Aates 1999. aastast on praktikas arvukalt istandikke rajatud. Samas siiani ei ole maaomanikul olnud võimalust istandikke eraldi arvele võtta ning sellest tulenevalt on puistu teatud kõrguse ja tiheduse saavutamisel nii mõnigi istandik võetud automaatmenetluses ja ilma maaomanikuga konsulteerimata (rääkimata nõusolekust) arvele metsamaana. Seda vaatamata asjaolule, et kehtiva metsaseaduse seletuskirja kohaselt eeldab istandiku metsamaaks muutmine maaomaniku nõusolekut. Nimelt nähtub kõnealusestseletuskirjast, et istandikku on võimalik lugeda metsaks juhul, kui omanik taotleb selle metsamaana katastrisse kandmist, kui seda on arvestatava perioodi jooksul majandatud metsaseaduse nõuete kohaselt ja seal kasvavaid võõrpuuliike on metsaseadusega lubatud metsas kasvatada. Seega oli nii eelmise- ja on ka kehtiva metsaseadusega antud maaomanikule õigus istandikke rajada ning neid ilma metsaseadust kohaldamata majandada. Kuigi ülalt nähtuvalt ei ole suudetud seda õigust siiani tagada, on maaomanikul kehtivast seadusest tulenev õigustatud ootus ka varem rajatud istandiku säilimiseks ja selle sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Just sel põhjusel on vajalik luua regulatsioon mitte-metsamaale rajatud ja ilma maaomaniku nõusolekuta metsamaana arvele võetud istandike registreerimiseks istandikuna. Kuivõrd istandiku aluse maa metsamaaks muutmine on pelgalt vormiline tehing ning omaniku suhtes selgelt sõnamurdlik ja ebaõiglane, siis ei saa sellise muudatuse tagasipööramist pidada raadamismääruse kohaldamisalas olevaks. Oluline on, et tegemist on õiguspärasel alusel rajatud istandikuga ning metsaseaduses antud garantiisid ja head haldustava järgides ei oleks see formaalselt kunagi metsaks muutunudki.

Arvestatud osaliselt.
Eelnõusse lisatakse säte varem rajatud istandike kohta.
Siiski tuleb arvestada, et juba rajatud istandikku saab metsaregistrisse kanda, kui lisaks eelnõus toodud istandike tingimustele ei ületa seal kasvavate puude keskmine vanus kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana.

Peame oluliseks täpsustada, et metsaseaduses ei ole kunagi varem loodud võimalust istandiku rajamiseks ega reguleeritud istandiku rajamist. Metsaseadus sätestas vaid definitsiooni, mida loetakse istandikuks ning seda määratlust tuleb lugeda koos metsa ja metsamaa definitsiooniga arvestades muuhulgas § 4, kus asuvad seaduse kohaldamise sätted. Teisisõnu istandikuna saab määratleda ala/puistut, mis ei vasta metsa tunnustele.

Kui istandiku registreerimisele on sätestatud reeglid, siis peavad nendele vastama ka need nö istandikud, mis on rajatud enne eelnõuga tehtavate muudatuste jõustumist.
Antud juhul ei ole tegemist kellegi õigustatud ootuste rikkumisega.
207
Foreko OÜ

Ettepanek täiendada seletuskirja järgneva lõiguga:
„Metsaseaduses on istandike regulatsioon kehtinud juba alates 2006. aastast ning sellest ajast on praktikas rajatud arvukalt istandikke. Siiski ei ole maaomanikul olnud siiani võimalust istandikke eraldi arvele võtta ning sellest tulenevalt on puistu teatud kõrguse ja tiheduse saavutamisel võetud mõned istandikud automaatmenetluses ilma maaomaniku nõusolekuta arvele metsamaana. Selle viisil istandiku muutmine metsaks rikub metsaseadusest maaomanikule tulenevat õigustatud ootust ning on vastuolus hea halduse tavaga. Sel põhjusel peab maaomanikul olema võimalus registreerida istandikuna ka mitte-metsamaale rajatud ja tema nõusolekuta metsaks muudetud istandikku. Täpsemad tingimused selleks kehtestab minister määrusega.“
Arvestatud osaliselt.
Täiendame seletuskirja. Kuid selgitame, et juba rajatud istandikku saab metsaregistrisse kanda, kui lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimustele ei ületa seal kasvavate puude keskmine vanus kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana
Samuti peab maa-ala vastama ka seaduses istandike nõuetele.
208
Foreko OÜ

Ettepanek: Jätta eelnõu punkt 7) eelnõust välja ja täiendada MS § 4 lg-d 2 punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„ 6) metsaregistris registreeritud istandiku suhtes. „

Kavandatav sõnastus on vastuolus istandike regulatsiooni mõtte ja eelnõu seletuskirjaga. Sellise sõnastuse juures kohalduvad kõik metsaseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides metsa majandamisele ettenähtud nõuded (küpsusvanused ja -rinnasdiameetrid, metsateatise esitamise kohustus jms ) ka istandike majandamisele. Samas on seletuskirjas sõnaselgelt toodud, et metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirja nõudeid istandike puhul ei rakendata (lk 4). Lisaks ei võimalda metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirja nõuete rakendamine istandikele neid sihtotstarbeliselt majandada. Nimelt ei ole metsaseadusest tulenevate piirangute rakendamine istandiku olemuse ja seal valitsevate tingimuste (vähene puuliikide variatsioon, mulla suurem toitainete sisaldus võrreldes metsamaaga jms) tõttu põhjendatud ega sobiv. Seda esiteks seetõttu, et metsaseaduse piirangud (sh raiepiirangud) on kehtestatud metsaökosüsteemi kaitseks (MS § 2 lg 1). Istandik ei ole metsaökosüsteem ja ei ole ka kuidagi põhjendatud eraisiku poolt mitte metsamaale muul kui looduskaitselisel eesmärgil rajatud puistule automaatselt, ilma omaniku nõusolekuta, kohaldada metsaökosüsteemi kaitseks ettenähtud piiranguid. Teiseks, vajab istandike hooldamine tihti teistsugust lähenemist kui metsaseadusega reguleeritud tavametsade majandamine. Nii võib istandikus olla vajalik raiete tegemine suuremas ulatuses või varem (s.o enne metsaseaduse kohase raieküpsuse saavutamist) kui metsaseaduses lubatud. Näiteks puidu maksimaalselt efektiivseks kasvuks vajalike valgustingimuste saavutamiseks on üldjuhul vajalik harvendusraie tegemine selliselt, et puistu esimese rinde rinnaspindala jääb väiksemaks metsaseaduse alusel kehtestatud alammäärast (vt MS § 31 lg 2).
Arvestatud põhimõtet.
Sõnastame lõike selliselt, et mittemetsamaale rajatud ja kasvatatavate istandike suhtes ei kohaldu metsaseaduse sätted, kuna istandikke ei ole kavas rajada metsamaa koosseisus. Seega ei kehti istandikele metsaseaduses sätestatud piirangud ja kohustused.
Lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:
„Istandike majandamisel ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud nõudeid metsa majandamise kohta.
209
Foreko OÜ

Ettepanek: Sõnastada paragrahvi 6 lõige 2¹ järgmiselt:
„(2¹ ) Vabariigi Valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui viimase 10 aasta keskmise raiemahu alusel võib põhjendatult eeldada, et raie maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu.“

Arusaamatuks jääb, milliseid riigipoolseid kohustusi täpsemalt silmas peetakse – kas üksnes LULUCF määrusest tulenevaid kohustusi või ka muid kohustusi. Täpsemalt ei ole seda selgitatud ka seletuskirjas. Selline ebaselgus tekitab nii metsaomanikes kui ka sektorisse panustavates ja uusi investeerinuid planeerivates investorites suurt ebakindlust.
Arusaamatuks jääb ka see, millise perioodi raiemahtu silmas peetakse. On oluline, et siin peetaks silmas pikemaaegset raiemahtu. Seda seetõttu, et raieaktiivsust mõjutab eelkõige turuolukord. Metsaomanikud eelistavad teha raieid aktiivsemalt siis, kui puidu hinnad on kõrgemad ning turu madalseisus on olukord vastupidine, raieaktiivsus on madal. Kuna majandustsüklid on pigem 10 aastased, siis selleks perioodiks peaks olema 10 aastat. Kindlasti aga ei saa see periood olla lühem kui 5. aastat. Seda juba seetõttu, et ka riigimetsa majandajale määratakse MS § 45 kohaselt uuendusraie pindala just järgmiseks 5. aastaks.
Mitte arvestatud uue sõnastusettepanekuga, kuna eelnõu on muudetud ning paragrahvi 6 lõige 21 ei muudeta.

210
Foreko OÜ

Ettepanek: jätta eelnõu punkt 16) eelnõust välja.

Kõnealune muudatus läheb vastuollu raadamismäärusega. Raadamismääruse art 2 punkti 3 kohaselt käsitletakse metsa muutmist põllumajanduslikult kasutatavaks raadamisena. Ka olukorras, kus poolloodusliku koosluse esinemisalalt raiutud metsa ei uuendata ning poollooduslikku kooslust hakatakse hooldama niitmise ja karjatamisega (s.o põllumajanduslike võtetega), on tegemist raadamisega raadamismääruse tähenduses. Puitu, mida on varutud raadamist põhjustaval viisil ei loeta art 2 p 13a kohaselt raadamisvabaks ning seega ei tohi sel viisil varutud puitu raadamismääruse art 3 p-st a tulenevalt turul kättesaadavaks teha. Sama kehtib ka kõnealusel alal peale metsa raiumist karjatatud veistest valmistatud toodete suhtes. Ka püsimetsade puhul ei saa täielikult välistada metsa uuendamise vajadust. Isegi arvestades püsimetsanduseks kasutatavat valikraie olemust ning metsa majandamise eeskirja §-s 16 sätestatud metsa uuenenuks lugemise tingimusi, võib siiski tekkida metsa uuendamise vajadus. Seda juba seetõttu, et kui mets ise ei uuene, metsad degradeeruvad ning selle vältimiseks on vajalik rakendada uuendamisvõtteid. Metsade degradeerumine oleks vastuolus ka kliimakindla majanduse seaduse eesmärkidega. Püsimetsana majandatava metsa uuendamiskohustus võiks näiteks sõltuda varutava puidu hulgast. Hetkel puudub metsamajandajatel suurem praktiline kogemus ja ka teadusuuringud kuidas selline metsamajandamise viis puistu järelkasvule ja metsa elurikkusele mõjub. Valgustingimuste paranedes valikraie järgselt saavad sõnaõiguse lopsakad rohttaimed mis kahandavad järelkasvupuude ellujäämust. Metsa uuendamise kohustuse puudumine võib viia puistu degradeerumiseni mida peaks igal juhul vältima. Seega puuduvad hetkel piisavad andmed ja uuringud, mis õigustaksid metsaseadusesse nii olulise muudatuse, nagu uuendamiskohustusest vabastamine, tegemist.
Mitte arvestatud.
Raadamismääruse kohaselt käsitletakse poolloodulike alasid muu maana ning Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud juhendis toodud selgituste järgi poollooduslike koosluste taastamist ei loeta raadamiseks raadamismääruse kohaselt.

Metsamaa muutmine ei kuulu samuti raadamisvabade toodete määruse mõiste „raadamine“ määratluse alla, kui muutmise ja sellele järgneva maakasutuse peamine eesmärk ei ole põllumajanduslik kasutamine, vaid näiteks taastuvenergia kasutuselevõtt, tööstuslik kasutamine, elurikkuse taastamine, metsatulekahjude ärahoidmine, loomade heaolu äärmuslikes kliimatingimustes või invasiivsete võõrliikide ohjamine.


211
Foreko OÜ

Ettepanek: Jätta eelnõust välja punkt 22).

Eelõuga on põhjendamatult piiratud säilikpuude mõistet üksnes elusate puudega. Säilikpuude näol on tegemist elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetud puudega. On selge, et elustiku mitmekesisuse jaoks on äärmiselt olulised ka seisvad surnud puud ja tüükad. Metsamajandamise eeskirja (MME) § 13 lg 2 kohaselt säilikpuud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Seega võimaldab ka MME käsitleda säilikpuudena ka surnuid puid. Eelnevast nähtuvalt ei ole põhjendatud ega Eesti õigusruumiga kooskõlas käsitleda säilikpuudena üksnes elusaid puid.
Säilikpuude konkreetse arvu määramine ei ole põhjendatud. Nagu ülaltoodust nähtub, on ökoloogilisest seisukohast kõige väärtuslikumad just jämedad puud. Säilikpuude arvule konkreetse numbrilise näitaja sätestamine toob suure tõenäosusega kaasa keskmise säilikpuu tüvemahu vähenemise ning seega võib säilikpuude põhieesmärk jääda täitmata. Selline olukord võib tekkida seetõttu, et ettenähtud tüvepuidu kogumahtu 10 tm on võimalik saavutada ka oluliselt väiksema arvu puudega kui 15. Seevastu 15 jämeda puu tüvemaht võib oluliselt ületada 10 tm, Seega vältimaks liigse metsamaterjali metsa jätmist ja sellega seonduvat majanduslikku kahju, tuleb kaaluda säilikpuudeks pigem kitsamate puude jätmist. Kommentaar 3: Kavandatav muudatus toob kaasa olulise n-ö saagikuse vähenemise. Kui kehtiva seaduse järgi tuleb langile jätta säilikpuid 5 tm/ha ja vaid üle 5 ha suurusel langil 10 tm/ha, siis kavandatava muudatuse kohaselt tuleb jätta igale langile 10 tm /ha. Ehk sisuliselt langile jäetava materjali hulk kahekordistub. Eelnõust ei nähtu kuskilt, kui suurt osa raietest kavandatav muudatus puudutab (s.o kui suur osa raietest tehakse kuni 5 ha suurusel lankidel). Ka puuduvad eelnõus ülevaade ja arvutused selle kohta, kui suur hulk metsamaterjali kavandatava muudatuse tõttu saamata jääb ning milline on sellest tekkiv kahju maaomanikele, metsandussektorile ja ka riigile tervikuna. Nii suure muudatuse tegemine ilma kaasnevaid mõjusid hindamata on põhjendamatu ning vastuolus hea seadusloome tavaga.
Mitte arvestatud.
Kooskõlastusel saabunud ettepanekute valguses säilikpuude jätmise sätteid ei muudeta. Säilikpuude jätmise nõudeid muudetakse võrreldes kehtiva seadusega, et need oleksid rohkem vastavuses teadustöödes leitud tulemustega, mis viitavad vajadusele lageraielankidel säilikpuude hulka suurendada, aitaksid kaasa metsamaastike mitmekesisuse tagamisele ning soodustaksid metsaelustikule vajalike tingimuste järjepidevust ja ruumilist katvust.
Säilikpuudele esitatavad nõuded on toodud metsa majandamise eeskirjas.
212
Foreko OÜ

Ettepanek: jätta eelnõu punkt 25) eelnõust välja:

Kõnealuste punktidega vähendatakse lageraie langi pindala 7 ha-lt 5 ha-le. Seejuures ei ole muudatuse sobivust, vajalikkust ja proportsionaalsust asjakohaselt põhjendatud. Seletuskirjas on välja toodud, et muudatus on vajalik, kuna metsandusega seotud rahulolu-uuringud on välja toonud, et lageraie ning lageraiealade suured pindalad on üks probleemkohti. Olulisimad riskitegurid lageraielankide suurenemisel ja koondumisel on tormirisk, uuenemisrisk ja ajutine soostumine liigniiskete muldade puhul. /…/ Mõju on väike, sest viiest hektarist suuremate eraldiste osakaal vaid 1,6% kõikide majandusmetsas asuvate eraldiste koguarvust. Kõigist piirnevate aladega lageraie metsateatistest moodustavad sellised metsateatised ligikaudu ühe protsendi. Metsamajanduse ümberkorraldamine pelgalt rahulolu uuringute põhjal ei ole asjakohane ega vastuvõetav. Ka on arusaamatu, miks tuginetakse seletuskirjas lageraielankide suurenemisega seotud ohtudele, kui lageraie lankide suurenemist üldse ei plaanita. Ka on eksitav ja asjakohatu väide, et muudatusel puudub oluline mõju, kuna viiest hektarist suuremate eraldiste osakaal on pea olematu. Täielikult on tähelepanuta jäetud asjaolu, et kõnealune muudatus ei ole mitte eraldise vaid raielangi põhine – st eraldise suurus ei oma olulist tähtsust, kuna lank võib koosneda mitmete väiksematest kõrvuti asuvatest lankidest. Nii oluliste piirangute seadmine, nagu lageraielangi võimaliku pindala vähendamine vähendamine ~30 % võrra, peab olema asjakohaselt analüüsitud ja põhjendatud. Sealhulgas peab olema läbiviidud sotsiaalmajanduslik analüüs ning kaalutud piirangute proportsionaalsust.
Mitte arvestatud.
Selgitame, et seletuskirjas on selgitamisel silmas peetud mh ka koonduvaid lagedaid alasid.

Lageraielangi võimaliku pindala vähendamine ~30 % võrra, mõju on ka seletuskirjas kirjeldatud järgmiselt:
Mõju on väike, sest viiest hektarist suuremate eraldiste osakaal vaid 1,6% kõikide majandusmetsas asuvate eraldiste koguarvust. /…/
213
Foreko OÜ

Ettepanek: sõnastada paragrahvi 41 lõike 13 lause 2 järgnevalt:
„Uuendusraie või raadamise korral võib raiet või raadamist alustada, kui metsateatise registreerimisest metsaregistris on möödunud kümme päeva või kui metsakaitseekspertiisi akt on registreeritud metsaregistris.“

Kuna eelnõu punkti 27 kohaselt muudetakse raadamise mõistet nii, et raadamine ei ole ainult raie vaid ka muu tegevus, tuleb seda asjaolu arvestada ka kõnealuses sättes ning määrata selgelt ära ka see, millal võib alustada raadamistegevusega, mis ei ole raie.
Arvestatud.
Paragrahvi 41 lõike 13 teine lause sõnastatakse järgmiselt:
„Uuendusraie või raadamise korral võib raiet või käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud muud tegevust alustada, kui metsateatise registreerimisest metsaregistris on möödunud kümme päeva või kui metsakaitseekspertiisi akt on registreeritud metsaregistris. /…/“

214
Foreko OÜ

Ettepanek: Täiendada paragrahvi 45 kavandatavat lõiget 5¹ punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„ 3) uuendusraie pindala ei võimalda täita käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või kui viimase 10 aasta keskmise raiemahu alusel võib põhjendatult eeldada, et raie maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu.“

Eelnõu punktiga 10 muudetakse MS § 6 lõiget 2 1 ning nähakse ette, et Vabariigi Valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale muuhulgas juhul, kui käesoleva seaduse § 45 lõike 5 alusel määratud uuendusraie pindala ei võimalda täita käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või muid riigipoolseid kohustusi. Nagu juba ülal (vt p 3) selgitatud, kui seaduses sätestatud eesmärke või muid riigipoolseid kohustusi ei ole võimalik täita riigi metsa majandajale seatud uuendusraie pindala tõttu, siis tuleb ka lahendus leida riigi metsa majandajale seatud uuendusraie pindala (s.o probleemi allika) ja mitte erametsaomanike õiguste piiramise kaudu. Selline võimalus peab olema seaduses selgelt sätestatud.

Mitte arvestatud uues sõnastusettepanekuga, kuna eelnõu on muudetud ning paragrahvi 6 lõige 21 ei muudeta.

215
Foreko OÜ

Ettepanek: Jätta eelnõu punktid 52) - 54) praegusel kujul eelnõust välja ning määrata juriidilise isiku trahvimäärad tuginedes asjakohastele andmetele, analüüsidele ja põhjendustele.

Kõnealuste muudatustega tõstetakse juriidilise isiku maksimaalseid trahvimäärasid 100 – 125 korda. Trahvimäärade tõstmise vajadust põhjendatakse asjaoludega, et need kehtivad muutmata kujul alates seaduse vastuvõtmisest 2006. aastal; vahepeal on muudetud korduvalt karistusseadustiku § 47 lõiget 2, mis sätestab juriidilise isiku rahatrahvi maksimaalse määra 100–400 000 eurot; kehtivad maksimaalsed rahatrahvimäärad ei ole 18 aasta jooksul toimunud sissetulekute ja elukalliduse kasvu arvestades enam mõjusad; rikkumiste kasv näitab, et karistused ei ole mõjusad ning paljudel juhtudel on rikkumisest saadud puidu tulu suurem rikkumise eest määratavast karistusest. Samas puudub igasugune analüüs selle kohta, millised trahvimäärad oleksid mõjusad. Ilma igasuguse analüüsi ja asjakohaste põhjendusteta karistusseadustiku kohase maksimaalse võimaliku trahvimäära kehtestamine, mis ületab kehtivat trahvimäära 100 korda või isegi rohkem, on vastuolus hea seadusloome tavaga ja lubamatu. Kui probleemiks on see, et trahvimäärad on liiga pikalt muutmata ega ole elukalliduse vahepealse tõusu tõttu enam mõjusad, siis oleks näiteks põhjendatud arvutada trahvimäärad ümber vastavalt tõusnud inflatsioonimäärale.
Arvestatud osalisest.
Maksimum trahvimäärasid on alandatud vastavalt 150 000 ja 50 000 euroni.
Rikkumine ei tohi olla majanduslikult tulusam kui maksimaalne võimalik karistus. Mitme koosseisu korral on teo alternatiivide juures alust eeldada olulise majandusliku tulu saamist, mida peab arvestama juriidilise isiku puhul teo maksimaalse karistusmäära määramisel.
Seega on maksimum määra arvutamisel lähtutud ka raie maksimaalseid pindala piirmäärasid.
Karistuse arvutamisel alustatakse kaalumist keskmisest, mis on antud juhul 75 000 eurot. Kuni 5 ha lageraielangilt saadav tulu ei tohiks olla majanduslikult suurem kui maksimaalne trahvimäär.
Seega pakutud määr 150 000 eurot on proportsionaalne antud koosseisu raskema teo iseloomuga.
216
Foreko OÜ

Lisada metsaseadusele § 5 1 järgmises sõnastuses:
㤠5 1 . Majandusmetsamaa
(1) Majandusmets on mets, mille korraldamiseks ja majandamiseks ei kehti muid piirangud peale käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud alamaktidest tulenevate piirangute.
(2) Käesoleva seaduse paragrahvi 2 lõikes 2 seatud eesmärkide tagamiseks peab majandusmetsamaa pindala moodustama vähemalt 70 protsenti Eesti Vabariigi metsamaa pindalast, millest on välja arvatud istandike aluse metsamaa pindala.“

Põhjendused: Metsaseadus peab toetama kliimakindla majanduse seadust, mille üheks eesmärgiks on sätestada kliimamuutuste negatiivset mõju vähendavad ja majanduse konkurentsivõimet soodustavad meetmed. Üheks tõhusaks meetmeks on fikseerida majandusmetsade osakaal 70% tasemel, s.o nende metsade osakaal, kus ei rakendu lisaks metsaseaduse ja selle alamaktide piirangutele täiendavaid piiranguid ning CO2 sidumist on võimalik aktiivselt metsamajanduslike võtetega suurendada ja kontrollida. Samuti toob see tagasi nii investeerimis- kui ka õiguskindluse kogu metsa- ja puidutööstussektoris.
Mitte arvestatud.
Hetkel on kokkulepe üksnes looduskaitse seaduse eelnõuga sätestada eesmärgina maismaal 30% kaitse tagamine.
217
Foreko OÜ

Määratleda istandike alune maa eraldi kõlvikutüübina, s.o puu- ja põõsaistandike maana, mitte metsamaana nagu eelnõu hetkel ette näeb.

Ühe variandina oleks see näiteks võimalik järgmiselt:
A. Keskkonnaministri 20.12.2013.a. määruses nr 76 “Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ teha järgmised muudatused:
1) § 27 lg 2 täiendada punktiga 3 järgmises sõnastuses:
3) puu- ja põõsaistandike maa - metsaseaduse tähenduses puu- ja põõsaistandike kasvukoht
2) § 27 lg 4 viimane lause sõnastada järgmiselt:
Ühtlaselt kinni kasvanud ja vähemalt 8 m kõrguse puittaimestiku olemasolul kaardistatakse endine haritav maa § 29 lõike 2 punktis 1 nimetatud metsana, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul.
3) §-le 27 lisada lõige 5 järgmises sõnastuses:
(5) Kui haritaval maal kasvav taimestik on käsitletav puu- ja põõsaistandikuna metsaseaduse tähenduses ning see on registreeritud vastavalt metsaseaduse § 3 lõikele 9, määratakse maa tüübina puu- ja põõsaistandike maa.
4) § 29 lg 2 täiendada punktiga 11 või 7 järgmises sõnastuses:
1 1 ) / 7) puu- ja põõsaistandik - metsaseaduse tähenduses puu- ja põõsaistandik, mis on registreeritud vastavalt metsaseaduse § 3 lõikele 9,.

5) § 29 lg 3 p 1 sõnastada järgmiselt:

1) mets, põõsastik ja puu- ja põõsaistandik kaardistatakse põhipindobjektina; B. Keskkonnaministri 14.08.2018 määrus nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ teha järgmised muudatused: 6) § 40 lg 3 p 1 sõnastada järgmiselt: 1) haritava maa kõlvikuna põllu-, aiandusliku- ning puu- ja põõsaistandike maa põhipindobjekt;

Põhjendused: Selline lahendus võimaldaks istandike alust maad kasutada paindlikult. Näiteks olukorras, kus istandik on toidujulgeoleku või muul olulisel põhjusel vajalik muuta tagasi endiseks põllu- või rohumaa kõlvikuks, oleks tagasimuutmine võimalik ilma raadamiseta. See on oluline, et vähendada üldistes huvides tehtavate muudatustega kaasnevaid kulusid. Nimelt kaasneb raadamisega kohustus maksta raadamisõiguse tasu ning lisaks ei oleks raadamise tulemusena varutud puitu võimalik raadamismäärusest tulenevalt turustada. Samuti mõjub raadamine negatiivselt ja pikaajaliselt LULUCF arvestusele. Selline lahendus eeldaks, et istandikke registreeritakse metsaregistris eraldiseisvas moodulis. Selle registri loomise korra saaks sätestada eelnõuga kavandatavas ministri määruses, milles kehtestatakse istandike registreerimise, rajamise ja majandamise täpsemad nõuded.

Arvestatud osaliselt.
Metsaseaduse muutmise eelnõus luuakse regulatsioon puu- ja põõsaistandike maa eristamiseks. Arendame metsaregistri juurde kaardikihi, mis võimaldab automaatselt teiste riiklike kaardikihtidega ära lõigata alad, kus istandike rajamine kahjustaks kõige vähem aktiivses kasutuses olevaid erinevaid maakasutusviise.
Registriarendustega on võimalik istandikke eristada metsamaast. Ning istandike majandamisel ei tule arvestada metsaseaduse ja selle alamaktide regulatsioonidega, mis reguleerivad metsa majandamist.

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/24-0812 - Metsaseaduse muutmise seadus

Lisaks JuMile soovib KliM kooskõlastust ka KaMilt ja ReMilt, kuigi kaaskirjas seda märgitud ei ole. 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Kaitseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 08.01.2025 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/841387f0-b509-44f7-a4b8-49b439f8eec7 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/841387f0-b509-44f7-a4b8-49b439f8eec7?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main