Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 8-2/8988 |
Registreeritud | 23.12.2024 |
Sünkroonitud | 24.12.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
Toimik | 8-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kaitseministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kaitseministeerium |
Vastutaja | Margit Juhkam (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 29.11.2024
Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1
EELNÕU
17.12.2024
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud
välisteabe kaitse kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1 alusel.
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrust nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe
kaitse kord“ § 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitleva teabe osas
on riigisaladuseks teave, mis käsitleb riigi tellimusel sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise
otstarbega laskemoona, lahingumoona, lahingutehnika ning kaitseotstarbelise erivarustuse
omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist ja ümbertegemist, kui sellise teabe
avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või
madalamal tasemel kuni 30 aastaks § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras.“.
Kristen Michal
Peaminister
Hanno Pevkur
Kaitseminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262
„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrust nr 262 „Riigisaladuse
ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (RT I, 24.09.2024, 9; edaspidi RSVKK).
Kaitsetööstusega, sealhulgas sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona tootmisega
seotud julgeolekuohud erinevad tavapärastest majandusjulgeolekuga seotud ohtudest. Eesti
kaitsetööstus osaleb riigikaitse eesmärgi täitmisel ning on Kaitseväe, teiste riigiasutuste ja Eesti
liitlasriikide partner sõjaliste võimete loomisel, et tagada Eesti riigi, Euroopa Liidu ja Põhja-
Atlandi Lepingu Organisatsiooni sõjaline kaitse. Seetõttu tunnevad Eesti kaitsetööstuse vastu
suurt huvi ka riigi suhtes vaenulikud eriteenistused ning kaitsetööstust puudutav teave võib
teatud juhtudel vajada kaitsmist ka riigisaladusena. See võimaldab kindlustada, et riigi
julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või
akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda teevad usaldusväärsed juurdepääsuõiguse ja
teadmisvajadusega isikud.
Eelnõu on seotud Riigikogus vastu võetud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadusega (468 SE). Muudatus on tingitud riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seaduses (edaspidi RSVS) uue salastamise aluse loomisest.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisluureameti ja Kaitseministeeriumi ametnikud. Eelnõu
õiguslikku kvaliteeti on kontrollinud Kaitseministeeriumi õigusloome valdkonna juht Eda Loo-
Suun ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud
Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb ühest muudatusest.
Eelnõuga täiendatakse RSVKK § 5 uue lõikega 61, milles on sätestatud uus salastamisalus,
mille kohaselt on riigisaladuseks sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja
kohandamist käsitlev teave, salastamise tähtaeg ning salastamise taseme kord.
Uue salastamisaluse sõnastuses tuleb tähelepanu pöörata järgmisele.
„Sõjalise otstarbega asi“ on üldmõiste, millega on soovitud hõlmata võimalikult laia ringi asju,
mida kaitsetööstus toodab, piiritledes neid samas sõjalise otstarbega. Asja (mõnes õigusaktis ka
kauba või toote) tunnus „sõjalise otstarbega“ või „sõjaline“ on eri kontekstis kasutusel nii
praegu muudetavas relvaseaduses kui ka riigihangete seaduses ja strateegilise kauba seaduses.
Selle alla kuuluvad sõjarelvad, nende olulised osad, sõjalise otstarbega laskemoon,
lahingumoon, lahingutehnika ning kaitseotstarbeline erivarustus.
Sätte alusel on võimalik salastada teavet kõigi tootmistsüklis tehtavate toimingute kohta
alustades projekteerimisest (sh kaitsmist vajavatest tehnoloogilistest lahendustest) ning
lõpetades valmistamise ja kohandamisega (sh parandamise ja ümbertegemisega relvaseaduse
§-de 66 ja 67 tähenduses). Muu hulgas on võimalik salastada teavet nende toimingute sisu,
tegemise koha ja tegijate kohta. Lisaks on eraldi esile toodud teave asja omaduste
(sh kasutusomaduste ja tehnoloogiliste lahenduste) kohta, sest see ei ole alati projekteerimist
või valmistamist puudutava teabega kaetud.
RSVKK täpsustuse järgi on võimalik salastada teavet üksnes selliste sõjalise otstarbega asjaga
tehtavate toimingute kohta, mida tehakse Eesti riigi tellimusel. Teabe salastamise saab
otsustada ainult Eesti riik, sest teabe salastamine on Eesti riigi huvides. See ei tähenda, et
sõjalise otstarbega asja, mille kohta käivast teabest osa on salastatud, ei ole ettevõtjatel võimalik
välisriikidele müüa. Enamiku Eesti jaoks oluliste välisriikidega on sõlmitud salastatud teabe
vastastikuse kaitse lepingud. Lepingute alusel on ettevõtjatel võimalik müüa ka välisriikidele
sõjalise otstarbega asju, mille kohta käivast teabest mingi osa on Eesti riik salastanud.
Uus salastamise alus loob sõjalise otstarbega asjadega seotud teabe salastamiseks võimaluse,
mitte kohustuse. Asjakohatu oleks selle alusel salastada avalikkuse üldteada teavet või teavet,
mida peab sõjalise otstarbega asjade käitlemise käigus töötlema hulk juurdepääsuõiguseta
isikuid. Ebatõenäoline on vajadus salastada teavet lihtsate sõjalise otstarbega asjade tootmise
kohta (nt riidevarustus, lihtne laskemoon), mille puhul ei ole tootmisahelat puudutavat teavet
vaja varjata. Eelkõige võimaldab säte salastada teavet (kõrg)tehnoloogiliste lahenduste kohta,
mille vastu on vaenulikel välisriikidel suurem huvi.
Salastada saab üksnes sellist teavet, mille avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi
julgeolekut. RSVS § 3 punkti 1 järgi on riigisaladus selline teave, mis vajab avalikuks tuleku
eest kaitset Eesti Vabariigi julgeoleku tagamise huvides.
Teavet võib salastada mitmel (s.t salajasel, konfidentsiaalsel või piiratud) tasemel ja
mitmesuguseks tähtajaks (kuni 30 aastaks). Sarnast paindlikkust võimaldavad RSVKK § 5
lõike 1 punkt 13 ja lõike 6 punkt 13, aga ka § 7 punkt 6. Neist esimeste puhul on ette nähtud, et
see teave salastatakse RSVKK § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras. Viidatud punkti
järgi reguleeritakse töötleva üksuse salastatud teabe kaitse juhendis muu hulgas sellise
riigisaladuseks oleva teabe salastatuse taseme määramise korda, mida võib RSVKK kohaselt
salastada mitmel tasemel. Kõnealusel juhul on selleks töötlevaks üksuseks riikliku taustaga
tellija, s.t hankija riigihangete seaduse tähenduses, sealhulgas riik või riigiasutus, muu avalik-
õiguslik juriidiline isik või riigi asutatud eraõiguslik isik. Tellija (hankija) peab salastatud teabe
kaitse juhendis kehtestama korra, milles on ette nähtud, kes otsustab ja millistest kaalutlustest
lähtuvalt, milline teave tuleb salastada ning mis tasemel ja mis tähtajaks. Teave selle kohta,
millise osa, millisel tasemel ja milliseks tähtajaks konkreetsel juhul tellitava sõjalise otstarbega
asja kohta käivast teabest on tellija RSVKK § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras
salastanud, tuleb täpsustada sõjalise otstarbega asja tellimiseks sõlmitavas tsiviilõiguslikus
lepingus (nt eraldi julgeolekulisas).
3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõus on loodud ja määratletud uus termin „sõjalise otstarbega asi“. Termin on täpsemalt
lahti seletatud käesoleva seletuskirja punktis 2.
4. Määruse mõjud
Muudatustel on vahetu positiivne mõju riigi julgeolekule, sest eelkõige võimaldab säte
salastada teavet sõjalise otstarbega (kõrg)tehnoloogiliste asjade kohta, mille vastu on vaenulikel
välisriikidel suurem huvi. Sellega tagatakse sõjalise otstarbega asjade efektiivsus nende
lahinguolukorras kasutamise vajaduse korral. Muudatus võimaldab paremini kindlustada, et
riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või
akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda teevad usaldusväärsed juurdepääsuõiguse ja
teadmisvajadusega isikud.
Mõju peamine sihtrühm on kaitsetööstusettevõtted, kes projekteerivad, valmistavad,
parandavad või teevad ümber sõjalise otstarbega asja –mõjutatud isikute arv on väike. Uue
salastamisaluse loomine ei tähenda, et riigisaladusena on vaja kaitsta kogu sõjalise otstarbega
asja projekteerimist, valmistamist või kohandamist käsitlevat teavet, sest üldjuhul sellise teabe
avalikuks tulek Eesti Vabariigi julgeolekut ei kahjusta. Sõjalise otstarbega asjaga seotud teavet
salastatakse seetõttu pigem harva.
Riigisaladusena salastamine ei muuda teavet riigi omaks ehk ettevõtte poolt loodud teave jääb
endiselt ettevõtte omaks, kui tsiviilõigusliku lepinguga pole kokku lepitud teisiti. Riik peab
ettevõtte ärisaladust või ka intellektuaalomandit hoidma ärisaladuse ja intellektuaalomandi
kaitse reeglite kohaselt. Teiselt poolt annab teabe riigisaladusena salastamine ettevõtetele
kindluse, et nende loodud tundlik teave on ka riigi poolt täiendavalt kaitstud.
Mõju ulatus võib teabe salastamisel olla mõõdukas, sest salastatud teabe töötlemise tingimuste
loomine nõuab ressursse, arvestades eelkõige administratiiv- või turvaala loomist ning
elektrooniliste töötlussüsteemide loomist ja akrediteerimist.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
RSVKK § 5 muudatus ei too automaatselt kaasa kulu, sest sellega luuakse üksnes õiguslik alus
teabe salastamiseks, millega võib töödelda üksnes Eesti riigi tellimusel loodud kuni salajasel
tasemel salastatud teavet.
Ettevõtja, kelle toodetava sõjalise otstarbega asjaga seotud teabest osa salastatakse, peab
sõltuvalt teabe salastatuse tasemest looma kas administratiiv- või turvaala. Salastatud teabe
elektroonilise töötlemise vajaduse korral tuleb lisaks luua töötlussüsteem ja see akrediteerida.
Nimetatud tegevustega kaasnevad kulud, kuid nende suurust ei ole võimalik välja tuua, sest see
sõltub turva- või administratiivala suurusest, konkreetse ruumi turva- või administratiivalaks
kohandamiseks vajalike ehitustööde mahust, sellest, kas vaja on ka töötlussüsteemi ning
töötlussüsteemi suurusest ja asukohast ruumis jne. Eeldatavasti võib selleks kuluda mõnest
tuhandest eurost mitmekümne tuhande euroni.
Otsest rahalist tulu määruse rakendamisega ei kaasne. Kaudselt on tulu see, et sõjalise
otstarbega asjaga seotud tundlik teave on kaitstud, mille tulemusel väheneb tõenäosus, et
sõjalise otstarbega asja lahinguolukorras kasutamise korral on vastane suutnud välja töötada
efektiivsed vastumeetmed.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile,
Justiitsministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Välisluureametile,
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Kaitseväele ja Kaitsepolitseiametile.
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Siseministeerium 23.12.2024 nr 5-3/24/8
Pikk 61, 15065 Tallinn [email protected]
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine" eelnõu Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: Eelnõu
Seletuskiri Eda Loo-Suun [email protected]
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KAM/24-1353 - Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine" eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Siseministeerium; Justiitsministeerium; Riigikantselei Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.01.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/63a541c4-67dd-416d-a69b-d89dd3083e07 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/63a541c4-67dd-416d-a69b-d89dd3083e07?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main