Kiri

Maksejõuetuse teenistus / Tatari 39 10134 Tallinn / üldtelefon 667 2400 / E-post: [email protected] /

Kristen Michal

Peaminister

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Meie: 23.12.2024 nr 12-1/2024-040-1

Koopia: Riigikogu majanduskomisjoni esimees ja Õiguskantsler

Maksejõuetuse teenistuse selgitustaotlus ja pöördumine seoses maksejõuetusvaldkonna

valitsemisega Eestis alates 01.01.2025

Austatud härra Michal

Austatud proua Pakosta

Käesolevaga pöördub Maksejõuetuse teenistus Teie poole õigusselguse ning VVS §§ 75, 751

ja PankrS § 1921 Maksejõuetuse teenistusele seadustest tulenevate ülesannete (jätkuva)

täitmisega seotud alljärgnevas küsimustes:

1) kas VVS §-s 59 lg 1 sätestatud muudatused ja muud muudatused, millega on

maksejõuetusvaldkonna valitsemine Vabariigi Valitsuse seadusest alates 1. jaanuarist 2025

täiesti välja jäetud, oli Vabariigi Valitsuse taotluslik otsustus st riik maksejõuetusega ei tegele;

2) juhul kui see nii on, siis kes alates 01. jaanuarist 2025.a. Eesti Vabariigis vastutab

maksejõuetusvaldkonna kui terviku poliitika kujundamise, erinevate maksejõuetusmenetluste

kui avalike teenuste kvaliteetse, kiire ja majanduslikult otstarbeka osutamise, erinevaid

maksejõuetusmenetluse liike läbiviivate avalik-õiguslike ülesannete täitjate (st võlanõustajad,

usaldusisikud, ajutised haldurid, pankrotihaldurid, saneerimisnõustajad, sundlikvideerijad)

üle järelevalve teostamise eest ning valdkonnas vajalike IT süsteemide arendamise ja

hoidmise eest;

3) kehtiva põhimääruse kohaselt annab Maksejõuetuse teenistus oma tegevusest aru

valdkonna eest vastutavale ministrile igal aastal ja avaldab veebilehel oma tegevuse kohta

aruande. 2024.a tegevusaruanne on hetkel töös ning planeeritud avalikustada algava aasta

jaanuari keskel. Kellele tuleb alates 01. jaanuarist 2025 jõustuva VVS muudatuste tõttu

Maksejõuetuse teenistuse teise tegevusaasta ehk 2024.a tegevusaruanne ette kanda?

4) Maksejõuetuse teenistus on ainuisikulisel juhtimisel. Kes on alates 01. jaanuarist 2025.a.

Maksejõuetuse teenistuse juhataja vahetu juht ning kes on Maksejõuetuse teenistuse st

maksejõuetusevaldkonna riikliku ja haldusjärelevalveorgani peamine koostööpartner

maksejõuetusvaldkonna poliitika ja avalik-õiguslike teenuste kujundamisel, sh milline

minister ja/või ministeerium tagab Maksejõuetuse teenistusele piisavad eelarvelised vahendid

2 (7)

VVS-st, PankrS-st ja HMS-st tulenevate järelevalve ja praktika ühtlustamisega seotud

ülesannete täitmiseks.

Maksejõuetuse teenistus leiab, et nõuetekohaselt läbiviidud maksejõuetusmenetlused,

teisisõnu maksejõuetuse kui nähtusega ühiskonnas tegelevad avalikud teenused, on avalik

hüve, mida tuleb riigil avalikes huvides tagada. Maksejõuetuse teket tuleb ohjata, juba

tekkinud maksejõuetuse tekke põhjusi uurida ning vastavalt reageerida ühiskonnas

toimuvatele muutustele tagamaks võlausaldajate, võlgnike ja muude puudutatud isikute

tasakaalustatud huvid.1 Maksejõuetus ei ole üksnes pankrot, nagu ta oli seda 20 aastat tagasi.

Laiemas plaanis seisneb seadusandja poolt Eestis loodud mistahes maksejõuetusmenetluse

liigi (st võlanõustamise2, saneerimismenetluse3, võlgade ümberkujundamise menetluse4,

kohustustest vabastamise menetluse5, pankrotimenetluse6, pankrotimenetluse avaliku

uurimisena või eriauditina läbiviimine7) avalik huvi nii üldise finants- ja ärimoraali

parandamises, ausate majandussuhete loomisele innustamises, maksejõuetuse põhjuste

väljaselgitamises kui ka ühiskonna (sh ettevõtluskeskkonna) kaitsmises maksejõuetute

füüsiliste ja juriidiliste isikute eest ning et kõik maksejõuetused lahendatakse kiirel ja

korrektsel viisil.8

Maksejõuetusvaldkond on kõigis arenenud demokraatlikes riikides väga oluline majanduse,

finants- ja sisejulgeoleku valdkond, millega tegeldakse igapäevaselt. Meeldetuletuseks, et

näiteks Läti Vabariigi Valitsus võttis 21. septembril 2016 aastal korraldusega nr 527 vastu

maksejõuetuspoliitika arendamise suunised aastateks 2016-2020 ja nende elluviimise kava

koos sihtmõõdikutega iga eesmärgi suhtes. Aastaks 2019 oli Lätil nüüdseks maailma parim IT

süsteem kõigi maksejõuetusmenetluste reaalajas menetlemiseks ning reaalajas

pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate üle kiire ja otstarbeka järelevalve teostamiseks ning

võlgnike väljamaksete suurus võlausaldajatele on ajas kasvanud. Ärikeelde kohaldab

kaalutlusõiguse alusel Läti Maksejõuetuse Kontrolli Teenistus

(https://www.mkd.gov.lv/en/about-us ) ehk täidesaatev võim, mitte kohtuvõim. IT süsteemi

algorütm jagab menetlusi juhuslikkuse alusel pankrotihalduritele ning soovitusi teeb nii Läti

Maksejõuetuse Kontrolli Teenistus kui ka Rootsis näiteks eraldi riigiasutus - täitevamet

Kronofogden. Riik sekkub maksejõuetusvaldkonda jõudsalt, sest 1990ndate lõpus

väljatöötatud mudelid on oma aja ammu ära elanud. Rootsis on ärikeelu kohaldamise aluseid

kaks: maksuvõlad ja suured võlad. Ühiskonnas on krediit lihtsasti kättesaadav ning äriühingud

ei vaja enam asutamiseks kapitali (sissemakset/eelarvet), et tegutsema hakata. Lihtne on võlgu

maha jätta, mida riik aktsepteeriva käitumisena lubada ei saa.

Eestis elab keskmiselt 1,3 miljonit inimest. Statistikaameti andmetel on Eestis 2024. aastal 43

500 makseraskustes leibkonda, mida on üle 40% rohkem kui eelmisel aastal. Ühest küljest on

inimeste finantstarkuse tase madal, aga teisest küljest riik toetab ise inimeste õpitud abitust

erinevate meetmetega.

Eestis on iga päev keskmiselt 100 000 ettevõtet ja inimest kellelegi võlgu. Nõue on muutunud

sissenõutavaks, aga võlgnik seda mingil põhjusel ei täida. 2024.a septembri keskel

1 S. Viimsalu. The Over-Indebtedness Regulatory System in the Light of the Changing Economic Landscape.

Juridica International, XVII/2010, pp 217-226. 2 Vt sotsiaalhoolekande seaduse §§-d 44 ja 45. 3 Vt saneerimisseaduse § 1. 4 Vt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1. 5 Ibid. 6 Vt pankrotiseaduse § 2 ja 3. 7 Vt pankrotiseaduse § 1921 ja § 1928 lg 3. 8 P. Kriibi. Justiitsministeerium. Maksejõuetusinstituudi (nö pankrotiombudsmani) loomise vajadus, Tallinn,

2016, lk 20 jj.

3 (7)

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt saadud andmetel on Eestis unikaalseid võlgnikke st

nii juriidilisi kui ka füüsilisi isikuid suurusjärgus 100 000 ning nende koguvõlg

võlausaldajate ees on igapäevaselt 1,5 miljardit eurot. Detsembris uuesti andmeid

kontrollides oli lisandunud umbes 2000 unikaalset võlgnikku ja nende koguvõlg oli kasvanud

igapäevaselt 1,6 miljardi euroni.

Võrdluseks niipalju, et Tallinna Linna eelarve 2025. aastal on 1,29 miljardit eurot.

Eesti Töötukassa 2025.a töötuskindlustuse kogukuludeks ehk väljamakseteks on planeeritud

346,1 miljonit eurot. Juhul, kui tööandjad ei lõpetaks varatuna või ei läheks pankrotti, oleks

riigieelarvelisest Eesti Töötukassast ka väljamakseid vähem. Eesti Töötukassa ei saa kehtiva

õiguse alusel astuda pärast hüvitise väljamaksmist pankrotimenetluses võlausaldaja rolli, et

saada omakorda raha tagasi võlgnikult või tema lähikondsetelt.

Maksejõuetuse teenistus vaatas eelmisel st 2023. aastal läbi kokku 133 varatu maksejõuetu

juriidilise isiku kui riikliku järelevalvesubjekti pankrotimenetlust, kokku laekus maakohtutest

140 ettepanekut avalike uurimiste algatamiseks.9 Need samad 133 varatut maksejõuetut

juriidilist isikut on oma lähikondsete ehk lihtsalt öeldes osaühingute osanike, juhatuse

liikmete ja raamatupidajate õigusvastase käitumise kaudu tekitanud võlausaldajatele, sh

välisinvestoritele ning Eesti äri- ja majanduskeskkonna usaldusväärsusele kahju teenistusele

teadaolevalt kokku umbes 50 miljoni euro ulatuses.10

Varatuna ja püsivalt maksejõuetuna lõppevate juriidiliste isikute (üldjuhul osaühingute) arv

Eestis ajas paraku kasvab ning võlausaldajatel olulisel määral kaitse Eestis puudub. Eestis

tegutses seisuga 1. jaanuar 2024 üle 350 000 juriidilise isiku. Tähtaegselt (esitamise tähtaeg

01.01.2023–27.12.2023) oli registrite andmetel Eestis esitamata 64 340 majandusaasta

aruannet. Teisisõnu tegi Eestis tehinguid lepingupartneritega ligi 65 tuhat

ebausaldusväärset juriidilist isikut, kes võisid võlausaldajaid, sh välisinvestoreid

kahjustada. 2023. aastal (01.01.2023–29.12.2023) oli Eestis registrite andmetel tehtud 21

715 trahvihoiatusmäärust. 2024.a on trahvide ja hoiatuste arv ajas märkimisväärselt

kasvanud. 11

Majandusaasta aruanded jäetakse esitamata, sest kehtiva õiguse kohaselt kustutab riik

9 Maksejõuetuse teenistus saab oma riikliku järelevalve alged maakohtutest. Maksejõuetuse teenistusel puudub

seadusest tulenevalt õigus ja pädevus omaalgatuslikult algatada pankrotimenetlust avaliku uurimisena või näiteks

pankrotihalduri, võlausaldaja, (pankroti)võlgniku lähikondse või muu kolmanda isiku taotlusel. 10 Vt Maksejõuetuse teenistuse esimese ehk 2023. a tegevusaruannet:

https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

02/MJT%202023%20tegevusaruanne%2005.01.2024.pdf 11Vt Äriregistrist: https://ariregister.rik.ee/est/statistics/fines_and_warnings

4 (7)

äriühingu juhtimisorganite eelnevat käitumist kontrollimata mugavalt ära. Näiteks

Maksejõuetuse teenistusel puudub pädevus sekkuda. Mitte keegi Eestis hetkel ei tea,

millises kogusummas need umbes 80 000 äriühingut tegelikult võlausaldajatele, sh

välisinvestoritele kokku kahju tekitasid aastal 2024.

Maksejõuetuse teenistus leiab, et osaühingute lausaline ilma sisulise järelevalveta kustutamine

registrist ei paranda Eestis ärikultuuri ega tõsta inimeste (äriühingute juhtide/omanike)

rahatarkust. Järgmisel päeval pärast kustutamist asutavad samad inimesed uue osaühingu,

mille juhid ei pruugi taas käituda õiguskuulekalt ja lojaalselt oma ühingule jättes maha nii

riigile kui ka muudele võlausaldajatele suured võlad. Võlausaldajad, sh välisinvestorid

kannatavad. Tervikuna kannatab Eesti maine, sest Eestit tuntakse juba kui

„maksejõuetusparadiisina“, kus saab karistamatult võlgadest kiiresti vabaks ning lisaks võib

ka riigile maksud maksmata jätta.

Maksejõuetuse teenistuse 2024.a 9 kuu ehk kolme kvartali tegevusaruande kohaselt tekitasid

145 varatu maksejõuetu äriühingu lähikondsed võlausaldajatele, sh välisinvestoritele ja

Eesti ühiskonnale kahju kokku 39,6 miljoni euro ulatuses. Need samad 145 ja üldiselt

väikese suurusega äriühingut jätsid riigile maksudena tasumata näiteks 6,23 miljonit.

Teisisõnu jättis 30.09.2024.a seisuga üks varatu äriühing oma juhtorgani liikmete, sh

raamatupidamise eest vastutavate isikute õigusvastase käitumise kaudu keskmiselt maha

umbes 273 000 eurot võlgu (st tekitas teistele lepingupartneritele oma tegevuse või

tegevusetusega sellises ulatuses kahju).12 Kordame - üks äriühing ning selle asutanud ja

juhtinud inimesed! Iga inimene ei pea äri tegema, sest näha on, et ettevõtlusvabadust

kuritarvitatakse.

Maksejõuetuse teenistusel on õigus Eestis ausa ettevõtluskeskkonna tagamiseks pöörduda

kohtusse ärikeelu kohaldamiseks. Ärikeelu väärilised võiksid Maksejõuetuse teenistuse

hinnangul Eestis aastal 2023 olla 59 inimest ja aastal 2024 (9 kuu info pinnalt 145

menetluses) vähemalt 30 inimest st äriühingute raamatupidamise eest vastutavad isikud,

juhtorgani liikmed, sh likvideerija ülesannetes. Ärikeeld on kehtiva õiguse kohaselt esialgne

õiguskaitse vahend ehk tõkend pankrotimenetluse ajaks, mitte karistusmeede. Paraku on

ärikeelu kohaldamise menetlus kohtutes väga aeganõudev ja enne võib pankrotimenetlus

lõppeda, kui ärikeeldu jõutakse inimese suhtes kohaldada. Seega kehtiva õiguse kohaselt

sätestatud ärikeeld kui tõkend ei teeni oma eesmärki Eesti ühiskonnas.

20. detsembri 2024.a seisuga on Maksejõuetuse teenistus 2024. aastal läbi vaadanud kokku

umbes 180 varatu maksejõuetu juriidilise isiku kui riikliku järelevalvesubjekti

pankrotimenetluse. Aasta lõpp on lähedal ja teatud osa järelevalvet on teenistusel veel töös.

Hetkel võime öelda, et need varatud ja püsivalt maksejõuetud juriidilised isikud on oma

lähikondsete ehk lihtsalt öeldes nende osaühingute osanike, juhatuse liikmete ja

raamatupidajate õigusvastase käitumise kaudu tekitanud võlausaldajatele, sh välisinvestoritele

ja Eesti äri- ja majanduskeskkonna usaldusväärsusele kahju teenistusele teadaolevalt

kindlasti üle 50 miljoni euro. Need on üldjuhul väikese suurusega ettevõtted.

Maksejõuetuse teenistuse hinnangul on maksejõuetusvaldkonnas süsteemseid ja suure

mõjuga probleeme väga palju. Teisisõnu võiks öelda, et Eestis ei ole enam mitte mingit

vahet, kas Eestis pankrotiseadus kehtib või mitte, sest võlausaldajad ei saa jätkuvalt oma

nõuetele rahuldust selles seaduses toodud avaliku teenuse kaudu. Erinevatele probleemidele

12 Vt Maksejõuetuse teenistuse 2024.a 9 kuu tegevusaruannet:

https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

10/MJT%202024%20kolme%20kvartali%20%C3%BClevaade%20RJVs.pdf

5 (7)

maksejõuetusvaldkonnas on nüüdseks üle 10 aasta regulaarselt tähelepanu pööranud ka

Õiguskantsler. Maksejõuetuse teenistus nõustub täielikult Õiguskantsleriga, kes on juba

aastal 2015 kirjutanud, et: „avaliku teenusena osutatava kvaliteetse ja tõhusa

pankrotimenetluse keskmes peab olema võlausaldajate huvide maksimaalne kaitse.

Pankrotimenetluse kaudu pakub õigussüsteem isikutele rahumeelset vaidluste lahendamise ja

kahjustatud majanduslike huvide heastamise võimalust ning mh keelab omakohtu. See ongi

kogu pankrotimenetluse eesmärk. /…/ Sellel hetkel, kui pankrotimenetluse kulud või

pankrotihalduri tasu nn söövad ära pankrotivara, võib riigi loodud pankrotimenetluse

süsteemi lugeda ebaotstarbekaks..13“ Maksejõuetusvaldkond peab astuma kiiresti

digiajastusse ning mitte mingil juhul ei saa teenistuse hinnangul otstarbekaks pidada

pankrotihaldurite ja usaldusisikute tunnitasu määra seadusega indekseerimist (nagu taas

aastaks 2025 juhtunud on) ja kõrgeid tulemustasu %. Kriitiliseks probleemiks on teenistuse

hinnangul osutunud avalik-õiguslikku funktsiooni täitvate pankrotihaldurite,

saneerimisnõustajate ja usaldusisikute endi avaliku võimu kuritarvitused ja seni pea olematu

haldusjärelevalve.14

Vahekokkuvõtteks leiab Maksejõuetuse teenistus, et igapäevaselt teadaolevalt minimaalselt

ligi 2 miljardi suurune maksejõuetusvaldkond, mis „sööb“ igapäevaselt Eesti majandust ja

usaldusväärsust, on tähtis ja aktuaalne Vabariigi Valitsuse juhile ja liikmetele regulaarselt

valitsemiseks. Eestil pole kunagi olnud, aga võibolla on nüüd aeg Eesti siseturvalisuse

tagamiseks ja majanduse elavdamiseks leida valdkonnale eraldi (pea)minister st

Maksejõuetusminister (Maksejõuetusministeerium), et Eestis mistahes võlgnikud

korrektselt lepinguid täitma panna ja maksejõuetusega seni tegelev riigihaldussüsteem kiiresti

korda teha.

Paraku puudub Maksejõuetuse teenistuse hinnangul VVS § 59 lg 1 kohe st 01.01.2025

jõustuvast lõikest mistahes viide maksejõuetusele kui nähtusele, maksejõuetusvaldkonnale kui

tervikule, maksejõuetusvaldkonna poliitika kujundamisele, erinevate seadusandja poolt

sätestatud maksejõuetusmenetluste kui avalike teenuste osutamisele ja/või erinevaid

maksejõuetusmenetlusi läbiviivate avalik-õiguslike ülesannete täitjatele. Lisaks ei leia

maksejõuetusvaldkonda ka teiste ministeeriumite valitsemisala puudutavatest vastavatest

õigusnormidest VVS-s.

Maksejõuetuse teenistus leiab, et VVS § 59 lg 1 toodud lause osa „õigusteenuse

korraldamine“ alla maksejõuetusvaldkonna valitsemine kindlasti ei sobitu, sest

sundlikvideerijad, võlanõustajad, saneerimisnõustajad, usaldusisikud ja pankrotihaldurid

täidavad riigi poolt delegeeritud avalik-õiguslikke ülesandeid. Üle poole nende avalik-

õiguslike ülesannete täitjate sissetulekutest (töötasudest) määratakse neile juba riigieelarvest.

Seega on need füüsilised isikud käsitletavad täidesaatva võimu osana kui haldusorganid.

Samuti ei sobitu maksejõuetusvaldkonna valitsemine samas lõikes sisalduva

„konkurentsijärelevalve korraldamisega“ ning seda vähemalt kahel põhjusel: 1)

konkurentsivaldkond (st ettevõtjate turgu moonutav koostöö, ettevõtjate turgu valitseva

seisundi kuritarvitamine, ettevõtjate koondumiste kontroll) ning Konkurentsiamet tõsteti

justiitsministeeriumi valitsemisalasse juba aastal 2015 st enne Maksejõuetuse teenistuse

loomist ja maksejõuetusvaldkonnas süsteemsete probleemidega tegelema asumist 2)

konkurentsivaldkonna regulatsiooni ulatus on elujõuliste ettevõtjate vaba ettevõtluse huvidest

lähtuva konkurentsi kaitsmine loodusvarade kaevandamisel, toodete valmistamisel ja teenuste

13 Vt nt Õiguskantsleri kiri 23.09.2015 nr 18-2/151098/1504063. 14 Vt Maksejõuetuse teenistuse 2023.a tegevusaruande lisa nr 2 haldusjärelevalve kohta:

https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

01/MJT%202023%20tegevusaruande%20lisa%20nr%203%20-%20HJV.pdf Riigikohtu halduskolleegium võttis

26.11.2024 menetlusse Maksejõuetuse teenistuse määrusekaebuse haldusjärelevalve teemal.

6 (7)

osutamisel ning toodete ja teenuste ostmisel ja müümisel ning muus äritegevuses konkurentsi

takistamise, piiramise või kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine ning kahjustamisest

tekkinud nõuete menetlemine ja vastutus, mitte aga (varatute) makseraskustes või püsivas

maksejõuetuses olevate füüsiliste ja juriidiliste isikute riiklik järelevalve ja sisuliselt

maksejõuetuse kui nähtusega seotud probleemide lahendamine võlausaldajate, sh

välisinvestorite kasuks.

VVS § 57 (Ministeeriumide valitsemisalade kehtestamine) lg 1 kohaselt kehtestatakse

valitsemisalad VVS-ga, mitte mingi muu seadusega. Vastavalt VVS § 57 lg 1 juhul, kui

seadusega Vabariigi Valitsuse võimkonda antud küsimus ei kuulu VVS ja muude seaduste

alusel ühegi ministeeriumi valitsemisalasse, otsustab küsimuse Vabariigi Valitsus. Juhul, kui

küsimus on mitme ministeeriumi valitsemisalas ning seadusega ei ole ette nähtud lahendavat

ministeeriumi, otsustab küsimuse Vabariigi Valitsus (VVS § 57 lg 3). Valitsusasutuste ja

muude riigiasutuste kuuluvuse ministeeriumi valitsemisalasse määrab Vabariigi Valitsus, kui

seadusest ei tulene teisiti (VVS § 57 lg 4).

Lisaks - ligi kolm aastat tagasi st 01. jaanuaril 2022.a loodi Eestisse seadusega st

pankrotiseaduse muutmise tulemusena Soome 1995.a loodud Pankrotiombudsmani eeskujul

eraldiseisev, iseseisev ja sõltumatu riiklik maksejõuetusinstitutsioon nimetusega

Maksejõuetuse teenistus.15 Sisuliselt asus see tööle 02.01.2023, kui ametisse astus selle

esimene juhataja. Maksejõuetuse teenistus on oma tegevuses sõltumatu, autonoomse

pädevuse ja oma eelarvega haldus- ja riikliku järelevalveorgan ning KorS mõistes muu

korrakaitseorgan. Samas on Maksejõuetuse teenistus riigi täidesaatva võimu osa. Teenistus on

sõltumatu ja põhineb nagu valitsusasutused ainuisikulisel juhtimisel. Teenistuse juht

nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist spetsiaalselt seaduses ettenähtud korras ja

alustel. Teenistuse juhile on seadusega kehtestatud sarnaselt kõrgematele riigiametnikele

teatud kõrgendatud nõuded ja piirangud. Teenistuse juhataja nimetas ametisse justiitsminister

Riigikogu majanduskomisjoni (mida juhtis tol ajal hr Michal) ettepanekul ning

justiitsministril ei ole õigust seaduse kohaselt sekkuda teenistuse töösse. Tegemist on Soome

eeskujul maksejõuetusombudsmaniliku hübriidse uue maksejõuetusinstituudiga (teisisõnu

kohati võrreldav Õiguskantsleriga) Eesti õigussüsteemis.

Maksejõuetuse teenistuse pädevus on sätestatud pankrotiseaduse § 1921. Vastavalt sama

paragrahvi lõikele 4 on teenistus oma tegevuses sõltumatu. Teenistus on Eesti ühiskonna

(võlausaldajate) kõrgete ootuste tõttu oma olemuselt ka sarnane Finantsinspektsioonile.

Samas kehtiva õiguse kohaselt Maksejõuetuse teenistus ei oma väär- ega süütegude

menetlemise õigust. Maksejõuetuse teenistusel ei ole õigust kohaldada vahetut sundi

juriidilisest isikust varatute maksejõuetute võlgnike lähikondsete suhtes. Maksejõuetuse

teenistus (erinevalt Läti vastavast järelevalveorganist) ei saa ise kohaldada ka ärikeelde.

Maksejõuetusele teenistusele seadusega antud haldusjärelevalve pädevus on piiratud, näiteks

puudub õigus teha järelevalvet saneerimisnõustajate ja usaldusisikute üle.

Maksejõuetuse teenistus on eraldiseisev haldusorgan, mis ei allu ei Konkurentsiametile ega

ministeeriumitele. Maksejõuetuse teenistus ei ole Konkurentsiamet ega vastupidi.

Maksejõuetuse teenistus ei ole erinevalt Konkurentsiametist ka hetkel kehtiva õiguse kohaselt

Justiitsministeeriumi valitsemisalas. Võib öelda, et teenistusel puudub valitsuse tasandil

sisuline koostööpartner maksejõuetusvaldkonna teemade iganädalaseks arutamiseks ja

süsteemi parendamiseks. Teenistuse juhataja ei ole kehtiva õiguse kohaselt kutsutud ning ei

võta osa ei Justiitsministeeriumi juhtkonna koosolekutest. Konkurentsiamet kui

Maksejõuetuse teenistuse büroo/kantselei teenindab Maksejõuetuse teenistust vastavalt

pankrotiseadusele. Analoogselt teenindab näiteks Arenguseire Keskust Riigikogu kantselei.

15 Pankrotiseaduse lõppu lisandus peatükk 12prim „Maksejõuetuse teenistus“.

7 (7)

Konkurentsiamet on koostöös Justiitsministeeriumi juhtidega osa teenistusele osutavatest

tugiteenustest omakorda edasi delegeerinud Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Riigi Kinnisvara

AS-le. Samas pankrotiseadust ega teenistuse põhimäärust selliste praktiliste muudatuste

valguses seni muudetud ei ole, kuigi pankrotiseaduse seletuskiri ja selle lisa rakendusaktina

nägi ette Maksejõuetuse teenistusele eraldiseisvat põhimäärust sh riiki esindavat sümboolikat,

oma domeeni mjt.ee kasutust jms. Näiteks teenistuse arvates ei ole teenistusel korrektne

kasutada Konkurentsiameti kirjaplanki, samas Riigikantselei ei ole seni võimaldanud muud

lahendust. Maksejõuetuse teenistuse eraldiseisva põhimääruse loomise vajadusele on

korduvalt tähelepanu pööranud erinevad õigusasjatundjad, et lahendus oleks õigust loovate

aktidega kooskõlas ning Maksejõuetuse teenistuse ja selle ainuisikulise juhi pädevus, õigused

ja kohustused nii haldusesiseste kui ka halduseväliste isikute suhtes väga selgelt määratletud

maksejõuetusvaldkonnas „korra majja loomisel“.

Maksejõuetuse teenistuse töökas kolmeliikmeline naiskond tänab Teid tähelepanu ja koostöö eest ning soovib Teile kõigile rahulikku jõuluaega ja väga tegusat aasta lõppu!

Lugupidamisega

Maksejõuetuse teenistuse nimel

(digiallkirjastatud)

Signe Viimsalu

Juhataja

Maksejõuetuse teenistus on Konkurentsiameti teenindamisel

[email protected]

Maksejõuetuse teenistus / Tatari 39 10134 Tallinn / üldtelefon 667 2400 / E-post: [email protected] /

Kristen Michal

Peaminister

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Meie: 23.12.2024 nr 12-1/2024-040-1

Koopia: Riigikogu majanduskomisjoni esimees ja Õiguskantsler

Maksejõuetuse teenistuse selgitustaotlus ja pöördumine seoses maksejõuetusvaldkonna

valitsemisega Eestis alates 01.01.2025

Austatud härra Michal

Austatud proua Pakosta

Käesolevaga pöördub Maksejõuetuse teenistus Teie poole õigusselguse ning VVS §§ 75, 751

ja PankrS § 1921 Maksejõuetuse teenistusele seadustest tulenevate ülesannete (jätkuva)

täitmisega seotud alljärgnevas küsimustes:

1) kas VVS §-s 59 lg 1 sätestatud muudatused ja muud muudatused, millega on

maksejõuetusvaldkonna valitsemine Vabariigi Valitsuse seadusest alates 1. jaanuarist 2025

täiesti välja jäetud, oli Vabariigi Valitsuse taotluslik otsustus st riik maksejõuetusega ei tegele;

2) juhul kui see nii on, siis kes alates 01. jaanuarist 2025.a. Eesti Vabariigis vastutab

maksejõuetusvaldkonna kui terviku poliitika kujundamise, erinevate maksejõuetusmenetluste

kui avalike teenuste kvaliteetse, kiire ja majanduslikult otstarbeka osutamise, erinevaid

maksejõuetusmenetluse liike läbiviivate avalik-õiguslike ülesannete täitjate (st võlanõustajad,

usaldusisikud, ajutised haldurid, pankrotihaldurid, saneerimisnõustajad, sundlikvideerijad)

üle järelevalve teostamise eest ning valdkonnas vajalike IT süsteemide arendamise ja

hoidmise eest;

3) kehtiva põhimääruse kohaselt annab Maksejõuetuse teenistus oma tegevusest aru

valdkonna eest vastutavale ministrile igal aastal ja avaldab veebilehel oma tegevuse kohta

aruande. 2024.a tegevusaruanne on hetkel töös ning planeeritud avalikustada algava aasta

jaanuari keskel. Kellele tuleb alates 01. jaanuarist 2025 jõustuva VVS muudatuste tõttu

Maksejõuetuse teenistuse teise tegevusaasta ehk 2024.a tegevusaruanne ette kanda?

4) Maksejõuetuse teenistus on ainuisikulisel juhtimisel. Kes on alates 01. jaanuarist 2025.a.

Maksejõuetuse teenistuse juhataja vahetu juht ning kes on Maksejõuetuse teenistuse st

maksejõuetusevaldkonna riikliku ja haldusjärelevalveorgani peamine koostööpartner

maksejõuetusvaldkonna poliitika ja avalik-õiguslike teenuste kujundamisel, sh milline

minister ja/või ministeerium tagab Maksejõuetuse teenistusele piisavad eelarvelised vahendid

2 (7)

VVS-st, PankrS-st ja HMS-st tulenevate järelevalve ja praktika ühtlustamisega seotud

ülesannete täitmiseks.

Maksejõuetuse teenistus leiab, et nõuetekohaselt läbiviidud maksejõuetusmenetlused,

teisisõnu maksejõuetuse kui nähtusega ühiskonnas tegelevad avalikud teenused, on avalik

hüve, mida tuleb riigil avalikes huvides tagada. Maksejõuetuse teket tuleb ohjata, juba

tekkinud maksejõuetuse tekke põhjusi uurida ning vastavalt reageerida ühiskonnas

toimuvatele muutustele tagamaks võlausaldajate, võlgnike ja muude puudutatud isikute

tasakaalustatud huvid.1 Maksejõuetus ei ole üksnes pankrot, nagu ta oli seda 20 aastat tagasi.

Laiemas plaanis seisneb seadusandja poolt Eestis loodud mistahes maksejõuetusmenetluse

liigi (st võlanõustamise2, saneerimismenetluse3, võlgade ümberkujundamise menetluse4,

kohustustest vabastamise menetluse5, pankrotimenetluse6, pankrotimenetluse avaliku

uurimisena või eriauditina läbiviimine7) avalik huvi nii üldise finants- ja ärimoraali

parandamises, ausate majandussuhete loomisele innustamises, maksejõuetuse põhjuste

väljaselgitamises kui ka ühiskonna (sh ettevõtluskeskkonna) kaitsmises maksejõuetute

füüsiliste ja juriidiliste isikute eest ning et kõik maksejõuetused lahendatakse kiirel ja

korrektsel viisil.8

Maksejõuetusvaldkond on kõigis arenenud demokraatlikes riikides väga oluline majanduse,

finants- ja sisejulgeoleku valdkond, millega tegeldakse igapäevaselt. Meeldetuletuseks, et

näiteks Läti Vabariigi Valitsus võttis 21. septembril 2016 aastal korraldusega nr 527 vastu

maksejõuetuspoliitika arendamise suunised aastateks 2016-2020 ja nende elluviimise kava

koos sihtmõõdikutega iga eesmärgi suhtes. Aastaks 2019 oli Lätil nüüdseks maailma parim IT

süsteem kõigi maksejõuetusmenetluste reaalajas menetlemiseks ning reaalajas

pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate üle kiire ja otstarbeka järelevalve teostamiseks ning

võlgnike väljamaksete suurus võlausaldajatele on ajas kasvanud. Ärikeelde kohaldab

kaalutlusõiguse alusel Läti Maksejõuetuse Kontrolli Teenistus

(https://www.mkd.gov.lv/en/about-us ) ehk täidesaatev võim, mitte kohtuvõim. IT süsteemi

algorütm jagab menetlusi juhuslikkuse alusel pankrotihalduritele ning soovitusi teeb nii Läti

Maksejõuetuse Kontrolli Teenistus kui ka Rootsis näiteks eraldi riigiasutus - täitevamet

Kronofogden. Riik sekkub maksejõuetusvaldkonda jõudsalt, sest 1990ndate lõpus

väljatöötatud mudelid on oma aja ammu ära elanud. Rootsis on ärikeelu kohaldamise aluseid

kaks: maksuvõlad ja suured võlad. Ühiskonnas on krediit lihtsasti kättesaadav ning äriühingud

ei vaja enam asutamiseks kapitali (sissemakset/eelarvet), et tegutsema hakata. Lihtne on võlgu

maha jätta, mida riik aktsepteeriva käitumisena lubada ei saa.

Eestis elab keskmiselt 1,3 miljonit inimest. Statistikaameti andmetel on Eestis 2024. aastal 43

500 makseraskustes leibkonda, mida on üle 40% rohkem kui eelmisel aastal. Ühest küljest on

inimeste finantstarkuse tase madal, aga teisest küljest riik toetab ise inimeste õpitud abitust

erinevate meetmetega.

Eestis on iga päev keskmiselt 100 000 ettevõtet ja inimest kellelegi võlgu. Nõue on muutunud

sissenõutavaks, aga võlgnik seda mingil põhjusel ei täida. 2024.a septembri keskel

1 S. Viimsalu. The Over-Indebtedness Regulatory System in the Light of the Changing Economic Landscape.

Juridica International, XVII/2010, pp 217-226. 2 Vt sotsiaalhoolekande seaduse §§-d 44 ja 45. 3 Vt saneerimisseaduse § 1. 4 Vt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1. 5 Ibid. 6 Vt pankrotiseaduse § 2 ja 3. 7 Vt pankrotiseaduse § 1921 ja § 1928 lg 3. 8 P. Kriibi. Justiitsministeerium. Maksejõuetusinstituudi (nö pankrotiombudsmani) loomise vajadus, Tallinn,

2016, lk 20 jj.

3 (7)

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt saadud andmetel on Eestis unikaalseid võlgnikke st

nii juriidilisi kui ka füüsilisi isikuid suurusjärgus 100 000 ning nende koguvõlg

võlausaldajate ees on igapäevaselt 1,5 miljardit eurot. Detsembris uuesti andmeid

kontrollides oli lisandunud umbes 2000 unikaalset võlgnikku ja nende koguvõlg oli kasvanud

igapäevaselt 1,6 miljardi euroni.

Võrdluseks niipalju, et Tallinna Linna eelarve 2025. aastal on 1,29 miljardit eurot.

Eesti Töötukassa 2025.a töötuskindlustuse kogukuludeks ehk väljamakseteks on planeeritud

346,1 miljonit eurot. Juhul, kui tööandjad ei lõpetaks varatuna või ei läheks pankrotti, oleks

riigieelarvelisest Eesti Töötukassast ka väljamakseid vähem. Eesti Töötukassa ei saa kehtiva

õiguse alusel astuda pärast hüvitise väljamaksmist pankrotimenetluses võlausaldaja rolli, et

saada omakorda raha tagasi võlgnikult või tema lähikondsetelt.

Maksejõuetuse teenistus vaatas eelmisel st 2023. aastal läbi kokku 133 varatu maksejõuetu

juriidilise isiku kui riikliku järelevalvesubjekti pankrotimenetlust, kokku laekus maakohtutest

140 ettepanekut avalike uurimiste algatamiseks.9 Need samad 133 varatut maksejõuetut

juriidilist isikut on oma lähikondsete ehk lihtsalt öeldes osaühingute osanike, juhatuse

liikmete ja raamatupidajate õigusvastase käitumise kaudu tekitanud võlausaldajatele, sh

välisinvestoritele ning Eesti äri- ja majanduskeskkonna usaldusväärsusele kahju teenistusele

teadaolevalt kokku umbes 50 miljoni euro ulatuses.10

Varatuna ja püsivalt maksejõuetuna lõppevate juriidiliste isikute (üldjuhul osaühingute) arv

Eestis ajas paraku kasvab ning võlausaldajatel olulisel määral kaitse Eestis puudub. Eestis

tegutses seisuga 1. jaanuar 2024 üle 350 000 juriidilise isiku. Tähtaegselt (esitamise tähtaeg

01.01.2023–27.12.2023) oli registrite andmetel Eestis esitamata 64 340 majandusaasta

aruannet. Teisisõnu tegi Eestis tehinguid lepingupartneritega ligi 65 tuhat

ebausaldusväärset juriidilist isikut, kes võisid võlausaldajaid, sh välisinvestoreid

kahjustada. 2023. aastal (01.01.2023–29.12.2023) oli Eestis registrite andmetel tehtud 21

715 trahvihoiatusmäärust. 2024.a on trahvide ja hoiatuste arv ajas märkimisväärselt

kasvanud. 11

Majandusaasta aruanded jäetakse esitamata, sest kehtiva õiguse kohaselt kustutab riik

9 Maksejõuetuse teenistus saab oma riikliku järelevalve alged maakohtutest. Maksejõuetuse teenistusel puudub

seadusest tulenevalt õigus ja pädevus omaalgatuslikult algatada pankrotimenetlust avaliku uurimisena või näiteks

pankrotihalduri, võlausaldaja, (pankroti)võlgniku lähikondse või muu kolmanda isiku taotlusel. 10 Vt Maksejõuetuse teenistuse esimese ehk 2023. a tegevusaruannet:

https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

02/MJT%202023%20tegevusaruanne%2005.01.2024.pdf 11Vt Äriregistrist: https://ariregister.rik.ee/est/statistics/fines_and_warnings

4 (7)

äriühingu juhtimisorganite eelnevat käitumist kontrollimata mugavalt ära. Näiteks

Maksejõuetuse teenistusel puudub pädevus sekkuda. Mitte keegi Eestis hetkel ei tea,

millises kogusummas need umbes 80 000 äriühingut tegelikult võlausaldajatele, sh

välisinvestoritele kokku kahju tekitasid aastal 2024.

Maksejõuetuse teenistus leiab, et osaühingute lausaline ilma sisulise järelevalveta kustutamine

registrist ei paranda Eestis ärikultuuri ega tõsta inimeste (äriühingute juhtide/omanike)

rahatarkust. Järgmisel päeval pärast kustutamist asutavad samad inimesed uue osaühingu,

mille juhid ei pruugi taas käituda õiguskuulekalt ja lojaalselt oma ühingule jättes maha nii

riigile kui ka muudele võlausaldajatele suured võlad. Võlausaldajad, sh välisinvestorid

kannatavad. Tervikuna kannatab Eesti maine, sest Eestit tuntakse juba kui

„maksejõuetusparadiisina“, kus saab karistamatult võlgadest kiiresti vabaks ning lisaks võib

ka riigile maksud maksmata jätta.

Maksejõuetuse teenistuse 2024.a 9 kuu ehk kolme kvartali tegevusaruande kohaselt tekitasid

145 varatu maksejõuetu äriühingu lähikondsed võlausaldajatele, sh välisinvestoritele ja

Eesti ühiskonnale kahju kokku 39,6 miljoni euro ulatuses. Need samad 145 ja üldiselt

väikese suurusega äriühingut jätsid riigile maksudena tasumata näiteks 6,23 miljonit.

Teisisõnu jättis 30.09.2024.a seisuga üks varatu äriühing oma juhtorgani liikmete, sh

raamatupidamise eest vastutavate isikute õigusvastase käitumise kaudu keskmiselt maha

umbes 273 000 eurot võlgu (st tekitas teistele lepingupartneritele oma tegevuse või

tegevusetusega sellises ulatuses kahju).12 Kordame - üks äriühing ning selle asutanud ja

juhtinud inimesed! Iga inimene ei pea äri tegema, sest näha on, et ettevõtlusvabadust

kuritarvitatakse.

Maksejõuetuse teenistusel on õigus Eestis ausa ettevõtluskeskkonna tagamiseks pöörduda

kohtusse ärikeelu kohaldamiseks. Ärikeelu väärilised võiksid Maksejõuetuse teenistuse

hinnangul Eestis aastal 2023 olla 59 inimest ja aastal 2024 (9 kuu info pinnalt 145

menetluses) vähemalt 30 inimest st äriühingute raamatupidamise eest vastutavad isikud,

juhtorgani liikmed, sh likvideerija ülesannetes. Ärikeeld on kehtiva õiguse kohaselt esialgne

õiguskaitse vahend ehk tõkend pankrotimenetluse ajaks, mitte karistusmeede. Paraku on

ärikeelu kohaldamise menetlus kohtutes väga aeganõudev ja enne võib pankrotimenetlus

lõppeda, kui ärikeeldu jõutakse inimese suhtes kohaldada. Seega kehtiva õiguse kohaselt

sätestatud ärikeeld kui tõkend ei teeni oma eesmärki Eesti ühiskonnas.

20. detsembri 2024.a seisuga on Maksejõuetuse teenistus 2024. aastal läbi vaadanud kokku

umbes 180 varatu maksejõuetu juriidilise isiku kui riikliku järelevalvesubjekti

pankrotimenetluse. Aasta lõpp on lähedal ja teatud osa järelevalvet on teenistusel veel töös.

Hetkel võime öelda, et need varatud ja püsivalt maksejõuetud juriidilised isikud on oma

lähikondsete ehk lihtsalt öeldes nende osaühingute osanike, juhatuse liikmete ja

raamatupidajate õigusvastase käitumise kaudu tekitanud võlausaldajatele, sh välisinvestoritele

ja Eesti äri- ja majanduskeskkonna usaldusväärsusele kahju teenistusele teadaolevalt

kindlasti üle 50 miljoni euro. Need on üldjuhul väikese suurusega ettevõtted.

Maksejõuetuse teenistuse hinnangul on maksejõuetusvaldkonnas süsteemseid ja suure

mõjuga probleeme väga palju. Teisisõnu võiks öelda, et Eestis ei ole enam mitte mingit

vahet, kas Eestis pankrotiseadus kehtib või mitte, sest võlausaldajad ei saa jätkuvalt oma

nõuetele rahuldust selles seaduses toodud avaliku teenuse kaudu. Erinevatele probleemidele

12 Vt Maksejõuetuse teenistuse 2024.a 9 kuu tegevusaruannet:

https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

10/MJT%202024%20kolme%20kvartali%20%C3%BClevaade%20RJVs.pdf

5 (7)

maksejõuetusvaldkonnas on nüüdseks üle 10 aasta regulaarselt tähelepanu pööranud ka

Õiguskantsler. Maksejõuetuse teenistus nõustub täielikult Õiguskantsleriga, kes on juba

aastal 2015 kirjutanud, et: „avaliku teenusena osutatava kvaliteetse ja tõhusa

pankrotimenetluse keskmes peab olema võlausaldajate huvide maksimaalne kaitse.

Pankrotimenetluse kaudu pakub õigussüsteem isikutele rahumeelset vaidluste lahendamise ja

kahjustatud majanduslike huvide heastamise võimalust ning mh keelab omakohtu. See ongi

kogu pankrotimenetluse eesmärk. /…/ Sellel hetkel, kui pankrotimenetluse kulud või

pankrotihalduri tasu nn söövad ära pankrotivara, võib riigi loodud pankrotimenetluse

süsteemi lugeda ebaotstarbekaks..13“ Maksejõuetusvaldkond peab astuma kiiresti

digiajastusse ning mitte mingil juhul ei saa teenistuse hinnangul otstarbekaks pidada

pankrotihaldurite ja usaldusisikute tunnitasu määra seadusega indekseerimist (nagu taas

aastaks 2025 juhtunud on) ja kõrgeid tulemustasu %. Kriitiliseks probleemiks on teenistuse

hinnangul osutunud avalik-õiguslikku funktsiooni täitvate pankrotihaldurite,

saneerimisnõustajate ja usaldusisikute endi avaliku võimu kuritarvitused ja seni pea olematu

haldusjärelevalve.14

Vahekokkuvõtteks leiab Maksejõuetuse teenistus, et igapäevaselt teadaolevalt minimaalselt

ligi 2 miljardi suurune maksejõuetusvaldkond, mis „sööb“ igapäevaselt Eesti majandust ja

usaldusväärsust, on tähtis ja aktuaalne Vabariigi Valitsuse juhile ja liikmetele regulaarselt

valitsemiseks. Eestil pole kunagi olnud, aga võibolla on nüüd aeg Eesti siseturvalisuse

tagamiseks ja majanduse elavdamiseks leida valdkonnale eraldi (pea)minister st

Maksejõuetusminister (Maksejõuetusministeerium), et Eestis mistahes võlgnikud

korrektselt lepinguid täitma panna ja maksejõuetusega seni tegelev riigihaldussüsteem kiiresti

korda teha.

Paraku puudub Maksejõuetuse teenistuse hinnangul VVS § 59 lg 1 kohe st 01.01.2025

jõustuvast lõikest mistahes viide maksejõuetusele kui nähtusele, maksejõuetusvaldkonnale kui

tervikule, maksejõuetusvaldkonna poliitika kujundamisele, erinevate seadusandja poolt

sätestatud maksejõuetusmenetluste kui avalike teenuste osutamisele ja/või erinevaid

maksejõuetusmenetlusi läbiviivate avalik-õiguslike ülesannete täitjatele. Lisaks ei leia

maksejõuetusvaldkonda ka teiste ministeeriumite valitsemisala puudutavatest vastavatest

õigusnormidest VVS-s.

Maksejõuetuse teenistus leiab, et VVS § 59 lg 1 toodud lause osa „õigusteenuse

korraldamine“ alla maksejõuetusvaldkonna valitsemine kindlasti ei sobitu, sest

sundlikvideerijad, võlanõustajad, saneerimisnõustajad, usaldusisikud ja pankrotihaldurid

täidavad riigi poolt delegeeritud avalik-õiguslikke ülesandeid. Üle poole nende avalik-

õiguslike ülesannete täitjate sissetulekutest (töötasudest) määratakse neile juba riigieelarvest.

Seega on need füüsilised isikud käsitletavad täidesaatva võimu osana kui haldusorganid.

Samuti ei sobitu maksejõuetusvaldkonna valitsemine samas lõikes sisalduva

„konkurentsijärelevalve korraldamisega“ ning seda vähemalt kahel põhjusel: 1)

konkurentsivaldkond (st ettevõtjate turgu moonutav koostöö, ettevõtjate turgu valitseva

seisundi kuritarvitamine, ettevõtjate koondumiste kontroll) ning Konkurentsiamet tõsteti

justiitsministeeriumi valitsemisalasse juba aastal 2015 st enne Maksejõuetuse teenistuse

loomist ja maksejõuetusvaldkonnas süsteemsete probleemidega tegelema asumist 2)

konkurentsivaldkonna regulatsiooni ulatus on elujõuliste ettevõtjate vaba ettevõtluse huvidest

lähtuva konkurentsi kaitsmine loodusvarade kaevandamisel, toodete valmistamisel ja teenuste

13 Vt nt Õiguskantsleri kiri 23.09.2015 nr 18-2/151098/1504063. 14 Vt Maksejõuetuse teenistuse 2023.a tegevusaruande lisa nr 2 haldusjärelevalve kohta:

https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

01/MJT%202023%20tegevusaruande%20lisa%20nr%203%20-%20HJV.pdf Riigikohtu halduskolleegium võttis

26.11.2024 menetlusse Maksejõuetuse teenistuse määrusekaebuse haldusjärelevalve teemal.

6 (7)

osutamisel ning toodete ja teenuste ostmisel ja müümisel ning muus äritegevuses konkurentsi

takistamise, piiramise või kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine ning kahjustamisest

tekkinud nõuete menetlemine ja vastutus, mitte aga (varatute) makseraskustes või püsivas

maksejõuetuses olevate füüsiliste ja juriidiliste isikute riiklik järelevalve ja sisuliselt

maksejõuetuse kui nähtusega seotud probleemide lahendamine võlausaldajate, sh

välisinvestorite kasuks.

VVS § 57 (Ministeeriumide valitsemisalade kehtestamine) lg 1 kohaselt kehtestatakse

valitsemisalad VVS-ga, mitte mingi muu seadusega. Vastavalt VVS § 57 lg 1 juhul, kui

seadusega Vabariigi Valitsuse võimkonda antud küsimus ei kuulu VVS ja muude seaduste

alusel ühegi ministeeriumi valitsemisalasse, otsustab küsimuse Vabariigi Valitsus. Juhul, kui

küsimus on mitme ministeeriumi valitsemisalas ning seadusega ei ole ette nähtud lahendavat

ministeeriumi, otsustab küsimuse Vabariigi Valitsus (VVS § 57 lg 3). Valitsusasutuste ja

muude riigiasutuste kuuluvuse ministeeriumi valitsemisalasse määrab Vabariigi Valitsus, kui

seadusest ei tulene teisiti (VVS § 57 lg 4).

Lisaks - ligi kolm aastat tagasi st 01. jaanuaril 2022.a loodi Eestisse seadusega st

pankrotiseaduse muutmise tulemusena Soome 1995.a loodud Pankrotiombudsmani eeskujul

eraldiseisev, iseseisev ja sõltumatu riiklik maksejõuetusinstitutsioon nimetusega

Maksejõuetuse teenistus.15 Sisuliselt asus see tööle 02.01.2023, kui ametisse astus selle

esimene juhataja. Maksejõuetuse teenistus on oma tegevuses sõltumatu, autonoomse

pädevuse ja oma eelarvega haldus- ja riikliku järelevalveorgan ning KorS mõistes muu

korrakaitseorgan. Samas on Maksejõuetuse teenistus riigi täidesaatva võimu osa. Teenistus on

sõltumatu ja põhineb nagu valitsusasutused ainuisikulisel juhtimisel. Teenistuse juht

nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist spetsiaalselt seaduses ettenähtud korras ja

alustel. Teenistuse juhile on seadusega kehtestatud sarnaselt kõrgematele riigiametnikele

teatud kõrgendatud nõuded ja piirangud. Teenistuse juhataja nimetas ametisse justiitsminister

Riigikogu majanduskomisjoni (mida juhtis tol ajal hr Michal) ettepanekul ning

justiitsministril ei ole õigust seaduse kohaselt sekkuda teenistuse töösse. Tegemist on Soome

eeskujul maksejõuetusombudsmaniliku hübriidse uue maksejõuetusinstituudiga (teisisõnu

kohati võrreldav Õiguskantsleriga) Eesti õigussüsteemis.

Maksejõuetuse teenistuse pädevus on sätestatud pankrotiseaduse § 1921. Vastavalt sama

paragrahvi lõikele 4 on teenistus oma tegevuses sõltumatu. Teenistus on Eesti ühiskonna

(võlausaldajate) kõrgete ootuste tõttu oma olemuselt ka sarnane Finantsinspektsioonile.

Samas kehtiva õiguse kohaselt Maksejõuetuse teenistus ei oma väär- ega süütegude

menetlemise õigust. Maksejõuetuse teenistusel ei ole õigust kohaldada vahetut sundi

juriidilisest isikust varatute maksejõuetute võlgnike lähikondsete suhtes. Maksejõuetuse

teenistus (erinevalt Läti vastavast järelevalveorganist) ei saa ise kohaldada ka ärikeelde.

Maksejõuetusele teenistusele seadusega antud haldusjärelevalve pädevus on piiratud, näiteks

puudub õigus teha järelevalvet saneerimisnõustajate ja usaldusisikute üle.

Maksejõuetuse teenistus on eraldiseisev haldusorgan, mis ei allu ei Konkurentsiametile ega

ministeeriumitele. Maksejõuetuse teenistus ei ole Konkurentsiamet ega vastupidi.

Maksejõuetuse teenistus ei ole erinevalt Konkurentsiametist ka hetkel kehtiva õiguse kohaselt

Justiitsministeeriumi valitsemisalas. Võib öelda, et teenistusel puudub valitsuse tasandil

sisuline koostööpartner maksejõuetusvaldkonna teemade iganädalaseks arutamiseks ja

süsteemi parendamiseks. Teenistuse juhataja ei ole kehtiva õiguse kohaselt kutsutud ning ei

võta osa ei Justiitsministeeriumi juhtkonna koosolekutest. Konkurentsiamet kui

Maksejõuetuse teenistuse büroo/kantselei teenindab Maksejõuetuse teenistust vastavalt

pankrotiseadusele. Analoogselt teenindab näiteks Arenguseire Keskust Riigikogu kantselei.

15 Pankrotiseaduse lõppu lisandus peatükk 12prim „Maksejõuetuse teenistus“.

7 (7)

Konkurentsiamet on koostöös Justiitsministeeriumi juhtidega osa teenistusele osutavatest

tugiteenustest omakorda edasi delegeerinud Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Riigi Kinnisvara

AS-le. Samas pankrotiseadust ega teenistuse põhimäärust selliste praktiliste muudatuste

valguses seni muudetud ei ole, kuigi pankrotiseaduse seletuskiri ja selle lisa rakendusaktina

nägi ette Maksejõuetuse teenistusele eraldiseisvat põhimäärust sh riiki esindavat sümboolikat,

oma domeeni mjt.ee kasutust jms. Näiteks teenistuse arvates ei ole teenistusel korrektne

kasutada Konkurentsiameti kirjaplanki, samas Riigikantselei ei ole seni võimaldanud muud

lahendust. Maksejõuetuse teenistuse eraldiseisva põhimääruse loomise vajadusele on

korduvalt tähelepanu pööranud erinevad õigusasjatundjad, et lahendus oleks õigust loovate

aktidega kooskõlas ning Maksejõuetuse teenistuse ja selle ainuisikulise juhi pädevus, õigused

ja kohustused nii haldusesiseste kui ka halduseväliste isikute suhtes väga selgelt määratletud

maksejõuetusvaldkonnas „korra majja loomisel“.

Maksejõuetuse teenistuse töökas kolmeliikmeline naiskond tänab Teid tähelepanu ja koostöö eest ning soovib Teile kõigile rahulikku jõuluaega ja väga tegusat aasta lõppu!

Lugupidamisega

Maksejõuetuse teenistuse nimel

(digiallkirjastatud)

Signe Viimsalu

Juhataja

Maksejõuetuse teenistus on Konkurentsiameti teenindamisel

[email protected]