4 (7)
äriühingu juhtimisorganite eelnevat käitumist kontrollimata mugavalt ära. Näiteks
Maksejõuetuse teenistusel puudub pädevus sekkuda. Mitte keegi Eestis hetkel ei tea,
millises kogusummas need umbes 80 000 äriühingut tegelikult võlausaldajatele, sh
välisinvestoritele kokku kahju tekitasid aastal 2024.
Maksejõuetuse teenistus leiab, et osaühingute lausaline ilma sisulise järelevalveta kustutamine
registrist ei paranda Eestis ärikultuuri ega tõsta inimeste (äriühingute juhtide/omanike)
rahatarkust. Järgmisel päeval pärast kustutamist asutavad samad inimesed uue osaühingu,
mille juhid ei pruugi taas käituda õiguskuulekalt ja lojaalselt oma ühingule jättes maha nii
riigile kui ka muudele võlausaldajatele suured võlad. Võlausaldajad, sh välisinvestorid
kannatavad. Tervikuna kannatab Eesti maine, sest Eestit tuntakse juba kui
„maksejõuetusparadiisina“, kus saab karistamatult võlgadest kiiresti vabaks ning lisaks võib
ka riigile maksud maksmata jätta.
Maksejõuetuse teenistuse 2024.a 9 kuu ehk kolme kvartali tegevusaruande kohaselt tekitasid
145 varatu maksejõuetu äriühingu lähikondsed võlausaldajatele, sh välisinvestoritele ja
Eesti ühiskonnale kahju kokku 39,6 miljoni euro ulatuses. Need samad 145 ja üldiselt
väikese suurusega äriühingut jätsid riigile maksudena tasumata näiteks 6,23 miljonit.
Teisisõnu jättis 30.09.2024.a seisuga üks varatu äriühing oma juhtorgani liikmete, sh
raamatupidamise eest vastutavate isikute õigusvastase käitumise kaudu keskmiselt maha
umbes 273 000 eurot võlgu (st tekitas teistele lepingupartneritele oma tegevuse või
tegevusetusega sellises ulatuses kahju).12 Kordame - üks äriühing ning selle asutanud ja
juhtinud inimesed! Iga inimene ei pea äri tegema, sest näha on, et ettevõtlusvabadust
kuritarvitatakse.
Maksejõuetuse teenistusel on õigus Eestis ausa ettevõtluskeskkonna tagamiseks pöörduda
kohtusse ärikeelu kohaldamiseks. Ärikeelu väärilised võiksid Maksejõuetuse teenistuse
hinnangul Eestis aastal 2023 olla 59 inimest ja aastal 2024 (9 kuu info pinnalt 145
menetluses) vähemalt 30 inimest st äriühingute raamatupidamise eest vastutavad isikud,
juhtorgani liikmed, sh likvideerija ülesannetes. Ärikeeld on kehtiva õiguse kohaselt esialgne
õiguskaitse vahend ehk tõkend pankrotimenetluse ajaks, mitte karistusmeede. Paraku on
ärikeelu kohaldamise menetlus kohtutes väga aeganõudev ja enne võib pankrotimenetlus
lõppeda, kui ärikeeldu jõutakse inimese suhtes kohaldada. Seega kehtiva õiguse kohaselt
sätestatud ärikeeld kui tõkend ei teeni oma eesmärki Eesti ühiskonnas.
20. detsembri 2024.a seisuga on Maksejõuetuse teenistus 2024. aastal läbi vaadanud kokku
umbes 180 varatu maksejõuetu juriidilise isiku kui riikliku järelevalvesubjekti
pankrotimenetluse. Aasta lõpp on lähedal ja teatud osa järelevalvet on teenistusel veel töös.
Hetkel võime öelda, et need varatud ja püsivalt maksejõuetud juriidilised isikud on oma
lähikondsete ehk lihtsalt öeldes nende osaühingute osanike, juhatuse liikmete ja
raamatupidajate õigusvastase käitumise kaudu tekitanud võlausaldajatele, sh välisinvestoritele
ja Eesti äri- ja majanduskeskkonna usaldusväärsusele kahju teenistusele teadaolevalt
kindlasti üle 50 miljoni euro. Need on üldjuhul väikese suurusega ettevõtted.
Maksejõuetuse teenistuse hinnangul on maksejõuetusvaldkonnas süsteemseid ja suure
mõjuga probleeme väga palju. Teisisõnu võiks öelda, et Eestis ei ole enam mitte mingit
vahet, kas Eestis pankrotiseadus kehtib või mitte, sest võlausaldajad ei saa jätkuvalt oma
nõuetele rahuldust selles seaduses toodud avaliku teenuse kaudu. Erinevatele probleemidele
12 Vt Maksejõuetuse teenistuse 2024.a 9 kuu tegevusaruannet:
https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/documents/2024-
10/MJT%202024%20kolme%20kvartali%20%C3%BClevaade%20RJVs.pdf