Vastus

Maksejõuetuse teenistus / Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected]

Ilona Põld

Heddi Lutterus

Mari-Liis Mikli

Justiitsministeerium

Teie: 20.11.2024 nr 2-6/24-7247-2

Meie: 22.12.2024 nr 12-1/2024-019-5

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]

Maksejõuetuse teenistuse vastus Teie 20.11.2024 vastuskirjale

Austatud hea koostööpartner

Täname Teid 20. novembri 2024.a kirjaga nr 2-6/24-7247-2 meile saadetud täiendavate

selgituste eest riigieelarvelistest vahenditest avalik-õiguslikku funktsiooni täitva

pankrotihalduri esialgse tasu osas riikliku järelevalvena ehk avaliku uurimisena läbiviidavas

pankrotimenetluses.

Paraku peab Maksejõuetuse teenistus jätkuvalt jääma eriarvamusele, sest sellist käsitlust nagu

Te olete oma täiendavas vastuskirjas toonud, teenistus kui sõltumatu haldusorgan kahjuks

õigusaktidest ei leia ning avalikus õiguses laiendavat tõlgendust ei saa eksisteerida.

Pankrotiseaduse § 1921 (mis määratleb Maksejõuetuse teenistuse kogu pädevuse) ei sätesta, et

teenistusel on ülesanne st õigus või kohustus enda ja/või riigi eelarvelistest vahenditest võtta

kohustusi ja välja maksta pankrotihaldurite esialgseid töötasusid. Paragrahv räägib vaid

haldurile suuniste andmisest. Avalikus õiguses kehtib (haldusorganile) reegel, et kõik, mis

pole (õigusaktis) õigusena kirjas, on (haldusorganile) keelatud. Seadusega antud volitusnorm,

millega teenistusele ja/või teenistuse juhatajale kui eraldiseisvale sõltumatule haldusorganile

antakse õigus või kohustus välja maksta mistahes kohtute poolt määratud mistahes

pankrotihaldurite tasusid, kehtivas õiguskorras hetkel puudub. Seega ei saa teenistus ega

teenistuse juhataja pankrotihalduritele esialgseid tasusid välja maksta (isegi juhul, kui kohus

neid määraks). PankrS § 1921 lg 4 kohaselt on teenistus on oma tegevuses sõltumatu.

Vastavalt PankrS § 1923 lg 3 on teenistuse juhataja oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning

PankrS § 1925 lg 3 kohaselt on teenistuse juhataja sõltumatu teenistuse ülesannete

täideviimiseks ettenähtud eelarve osa käsutamises. Teenistuse eelarvet ei käsuta seaduse

kohaselt mitte ükski teine isik ega asutus, sh kohus.

Teenistus on jätkuvalt seisukohal, et juhul kui avalik-õiguslikku funktsiooni täitva

pankrotihalduri esialgne tasu tuleb finantseerida riikliku järelevalvena ehk avaliku uurimisena

läbiviidavas pankrotimenetluses riigi eelarvest, siis peab õiguslikult olema reguleeritud ka

selle töötasu piirmäärad, töötasu taotlemisprotsess, otsustamisprotsess koos kaalutlusõiguse

piiridega ja tasu väljamaksmise protsess ning kõigi riigieelarvest finantseerimise otsustajate ja

reaalsete väljamaksjate õiguslik pädevus vastavates protsessides erinevates etappides.

2 (2)

Teenistuse arvates on need teemad tänaseni õigusaktides detailselt reguleerimata tekitades

praktikas nüüdseks arusaadavalt rahulolematust avalik-õiguslike ülesannete täitjates ja kohati

ületamatuid probleeme praktikas õigusnormide puudumise tõttu.

Hea haldusega kooskõlas pidavaks ning kiireks ja efektiivseks mistahes menetlemiseks

kaudselt võlausaldajate ja võlgnike arvel ei saa pidada näiteks olukorda, kus Maksejõuetuse

teenistus kui mistahes pankrotimenetluste kulude otstarbekuse eest monopoolses seisundis

olev haldusjärelevalveorgan (ja samaaegselt avalikus uurimises riiklik järelevalveorgan ning

riigi eelarve vahendite eest vastutaja) ei nõustu kohtu poolt esialgse tasu väljamaksmise

kohtumäärusega teatud juhtudel (näiteks teenistust ega haldurit ei ole kohus kaasanud tasu

määramise menetlusse, ei ole küsinud seisukohta menetlustoimingute aja, kestvuse ja

tunnihinna osas) ning praktikas ühtse õigusliku selguse loomiseks peab Maksejõuetuse

teenistus esitama iga kord määruskaebuse ringkonnakohtusse. Juhime Teie tähelepanu

taaskord asjaolule, et tegemist on riigi haldusesisese teemaga (üks haldusorgan otsustab ja

maksab teisele ainuisikulisele ametiseisundit omavale isikule ehk haldusorganile nimetusega

pankrotihaldur töötasu riigi eelarvest), mida ei peaks iga kord kohtuvõimu kaudu lahendama

praktika ühtlustamiseks, vaid küsimus on ennekõike valdkonna eest vastutava ministeeriumi

õigusloome kvaliteedis ning regulatsiooni kiires muutmises mõistlikkuse suunas.

Teie antud selgituste tõttu on Maksejõuetuse teenistus paraku pidanud esitama 13.09.2024.a.

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse halduri esialgse tasu küsimuses kohtuasjas nr 2-

22-17271 (pankrotihaldur Toomas Saarma esialgse töötasu taotlus ja menetlemine Stemwood

OÜ avaliku uurimisena läbiviidavas pankrotimenetluses) ning 16.12.2024.a määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtusse halduri esialgse tasu küsimuses kohtuasjas nr 2-22-13080

(pankrotihaldur Katrin Prüki esialgse tasu taotlus ja menetlemine Osaühing Promantes

avaliku uurimisena läbiviidavas pankrotimenetluses). Käesolevas õiguslikult ebaselges

olukorras on teenistuse arvates olemuslikult tegemist riigi nimel avalik-õiguslikku funktsiooni

täitva pankrotihalduri (HMS § 8 lg 1 mõistes haldusorgani) töötasu taotlemisega ja kindlaks

määramisega teiselt riigiasutuselt (Maksejõuetuse teenistus) ehk riikliku järelevalve organilt

(samuti HMS § 8 lg 1 mõistes haldusorganilt). Seega on tegemist riigi haldusesiseses

õigussuhtes tekkinud võimaliku finantseerimise küsimusega (riigi eelarvest), millise

probleemi lahendamine võib kuuluda ringkonnakohtus halduskolleegiumi pädevusse.

Pankrotiseaduse § 1921 lg 4 kohaselt on teenistus on oma tegevuses sõltumatu. Pakutav

lahendus, mida me oleme ka suuliselt Teile väljendanud, on üldjoontes selline, et avalik-

õiguslikku funktsiooni täitev pankrotihaldur esitab riikliku järelevalvena ehk avaliku

uurimisena läbiviidavas pankrotimenetluses oma töötasu taotluse koos lisadega

Maksejõuetuse teenistusele, kelle sõltumatu juhataja teeb kaalutlusõiguse alusel otsustuse

ning positiivse stsenaariumi korral edastab otsustuse koos algselt esitatud töötasu taotlusega

Riigi Tugiteenuste Keskusele välja maksmiseks pankrotihaldurile. Kohtuvõimu (st

pankrotiasja menetlevat tsiviilkohut) ei ole vaja kaasata.

Maksejõuetuse teenistus leiab, et avalik-õiguslike ülesannete täitmise eest on ka riikliku

järelevalvena ehk avaliku uurimisena läbiviidavas pankrotimenetluses pankrotihalduril õigus

töötasu regulaarselt saada selleks, et riiklikku järelevalvet oleks üldse võimalik teostada.

Lõpetuseks soovib Maksejõuetuse teenistuse väike kollektiiv Teile rahulikke jõulupühi!

Lugupidamisega

Maksejõuetuse teenistuse nimel

(digiallkirjastatud)

Signe Viimsalu

juhataja