Eesti turismi pikk vaade 2025-2035

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Teie: 20.11.2024 nr 1-9/2928-1 Meie: 23.12.2024 nr 8-3/24/5176-2

HTMi tagasiside dokumendile

Eesti turismi pikk vaade 2025-2035

Austatud härra Keldo

Edastame Haridus- ja Teadusministeeriumi kommentaarid ja ettepanekud kooskõlastusele

saadetud dokumendile. Soovimata seada kahtluse alla turismivaldkonna olulisust Eesti majanduses ning vajalikkust poliitikat kavandades strateegilisi sihte seada, kutsume üles

lähtuma arendudokumentidele seatud õiguslikust raamistikust ning kokkulepitud

korraldusest Eestis. Palume konsulteerida Riigikantseleiga, et leida koostatud

dokumendile õige tasand, kuna hetkel väljapakutuna läheb see selgelt vastuollu Eestis

seatud raamistikuga. Kuna dokumendis käsitletakse ka hariduse ja tööjõu ning teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ja turismiettevõtluse seoseid, esitame alljärgnevalt oma kommentaarid ja ettepanekud dokumendi sisu osas:

• Meie hinnangul tuleb turismihariduses tasakaalu nihutada selles suunas, et vähem

seataks ootusi turismisektori töötajate koolitusele tasemeõppes ja enam tähelepanu

läheks täiendus- ja ümberõppele. Palume lisada vastav täiendus Lisasse 7: Turismiharidus ja tööjõud, kus on viidatud OSKA uuringu järeldustele seoses

koolituspakkumisega (lisamaterjali lk 41).

• Dokumenti tuleks täiendada välisõppurite ja -teadlaste majandusliku mõju

aspektiga. Välisõppurite majandusmõju käsitlevad majanduse ja turismi vaatest mitmed riigid1 ning see teema vajaks ka Eesti puhul pikemas perspektiivis kirjeldamist

ning ootuste sõnastamist. Statistikaametilt tellitud uuring „Välistudengite majanduslik

mõju Eesti tööturul" https://www.stat.ee/sites/default/files/2024- 03/valistudengid_2023_v5_0.pdf on selleks heaks lähtekohaks.

• Lisasse 1 (tegevussammas 4, punkt 13, lk 21) peaks lisama, et välistööjõu suuremas mahus kaasamiseks tuleb alustada juba varasemast etapist ehk välisüliõpilaste tasandist, lähtudes nö elukaare värbamisest. Nimelt on mitmed uuringud välja toonud, et tõhusaim

viis välismaalaste värbamiseks on neid siduda Eestiga kogu nende elukaare akadeemiliselt ja majanduslikult aktiivsel perioodil („Eesti kõrghariduse rahvusvahelise

1 Näiteks New South Wales: https://www.nsw.gov.au/sites/default/files/noindex/2024-10/visitor-economy-

strategy-review-summary.pdf

2 (2)

tutvustamise strateegia 2015–2020 täitmise tagasiside raport“ 2024: 28). Välistalentide

värbamise tõhusus algab väikestest ja soodsatest kontaktidest, nagu õpilasvahetus ja muud koostööprojektid Erasmus+ või teiste programmide raames. Need aitavad tekitada

huvi ja ette valmistada võimalikeks magistri- ja doktoriõpinguteks. Kuigi kogenud välistalentide värbamine on kasulikum, on Eestis õppinud magistri- ja doktoriõppe lõpetajatel madalam kohanemisvajadus. Eurograduate uuring näitab, et iga järgneva

haridusastmega kasvab välistudengi kvalifikatsioon ja valmisolek end Eestiga pikaajaliselt siduda. Seega on järkjärguline kaasamine ühiskonna jaoks kõige

valutum viis välistalentide värbamiseks.

• Oluline on välja tuua ka teised nn akadeemilise turismi nähud, nt Eesti kui PISA tippriigi vastu huvi tundvad arvukad rahvusvahelised delegatsioonid, külalisõppejõud,

teadusprojektide raames lühiajaliselt siin viibivad uurijad, doktoritööde kaitsmistele tulevad oponendid jne ehk üldises mõttes akadeemiline turism.

• Märkimata on ka kõrgharidusasutuste ja teadus-arendusasutuste võimalik roll

konverentsiturismi arendamisel, seosed akadeemilise karjääri korralduse ja akadeemilise tegevuse väljundi määratlemisega nii institutsionaalsel kui uurimisrühma juhtide tasemel. Näiteks Eesti Konverentsibüroo on oma uuringutes öelnud, et

konverentsi välisdelegaadi külastusega Eestisse jõudev majanduslik tulu on ca 890 eurot inimese kohta. Praegu käimasoleva uuringu numbrid näitavad, et see on kerkinud ca

1100-1200 euroni. EASi ja ECB viimast uuringut vaadates selgub ka, et mida kaugemal Tallinnast konverentse korraldada, seda rohkem väliskülaline kulutab ja seda suurem on kaasnev rahaline kasu Eestile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Vinter-Nemvalts kantsler

Koopia: [email protected]

Meelis Aunap 735 0105

[email protected]