Nõusolek Natura erandi kohaldamiseks Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha määramine“ kehtestamiseks tühistatud trassilõikudes 3A, 4A ja 4H piirkonnas

EELNÕU

16.12.2024

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Nõusolek Natura erandi kohaldamiseks Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic

raudteetrassi koridori asukoha määramine“ kehtestamiseks tühistatud trassilõikudes 3A, 4A

ja 4H piirkonnas

Korraldus kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi

KeHJS) § 45 lõike 3 alusel (KeHJSi redaktsioon RT I, 21.12.2011, 151).

1. Asjaolud ja menetluse käik

1.1. Rail Baltic (edaspidi RB) raudtee trassi koridori Pärnu maakonnaplaneering algatati Vabariigi

Valitsuse 12.04.2012. a korraldusega nr 173 „Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail

Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks”. Sama korraldusega algatas Vabariigi Valitsus

maakonnaplaneeringute koostamise ka Harju ja Rapla maakonnas. Pärnu maavanem algatas

maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) 23.04.2012. a

korraldusega nr 267. Sarnased menetlustoimingud viisid läbi ka Harju ja Rapla maavanemad.

Riigihalduse minister kehtestas koostatud maakonnaplaneeringud. Pärnu maakonnas kehtestati

planeering 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine.“ Nimetatud kehtestamise otsus tühistati osaliselt aga Riigikohtu 19.05.2020 otsusega

kohtuasjas nr 3-18-5292. Otsusega tühistati Pärnu maakonnaplaneering trassilõikude 3A, 4A ja 4H

osas, s.o ligikaudu 45 kilomeetril Pärnu linna ja Ikla vahelisel maa-alal, kuna kohtu hinnangul tulnuks

Luitemaa linnualale läbi viia Natura asjakohane hindamine ning arvestada selle tulemustega RB

raudtee trassi asukoha valimisel.

1.2. Tühistatud trassilõikude piirkonnas uuendas riigihalduse minister 3 planeeringu menetluse.

Maakonnaplaneeringu uuendamist alustati võimalike realistlike trassialternatiivide visandamisest

ning KSH protsessi raames viidi muuhulgas läbi Natura eel- ja asjakohane hindamine vastavatele

trassialternatiividele. Kokku hinnati kuut realistlikku trassialternatiivi.

1 Vastavalt HMS § 5 lõikele 5 kohaldatakse haldusmenetlusele menetluse alguses kehtinud õigusnorme.

Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas maakonnaplaneeringute koostamine Rail Balticu raudtee trassi koridori

asukoha määramiseks algatati Vabariigi Valitsuse 12.04.2012 korraldusega nr 173 „Maakonnaplaneeringu

koostamise algatamine Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks“. Pärnu maavanem algatas

maakonnaplaneeringu KSH 23.04.2012 korraldusega nr 267. Sarnased menetlustoimingud viisid läbi ka

Harju ja Rapla maavanemad. Sellest tulenevalt tuleb KSH aruande uuenduste heakskiitmisel lähtuda KeHJS

31.12.2011–22.03.2014 kehtinud redaktsioonist . 2 RKHKo 3-18-529, leitav lingilt https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=268872407 3 01.07.2023 jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega liikus Rahandusministeeriumist ruumilise

planeerimise korraldamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse.

2

1.3. Natura asjakohane hindamine jõudis kõigi kuue trassialternatiivi puhul järeldusele, et

ebasoodsad mõjud ei ole täielikult välistatud Luitemaa linnuala (Natura 2000 ala kood EE0040351)

kaitse-eesmärgiks oleva metsise osas, seda ka leevendavate meetmete rakendamisel.

1.4. Luitemaa linnuala kuulub Natura 2000 võrgustikku, mis on Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a

korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“4 esitatud

Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Riigisiseselt on Luitemaa linnuala kaitstud Luitemaa

looduskaitsealana5 ja Luitemaa hoiualana6.

1.5. Luitemaa linnuala kaitse-eesmärkideks on järgmiste linnuliikide elupaikade kaitse: rästas-

roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), soopart e pahlsaba-part

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-

laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur

(Ardea cinerea), laanepüü (Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala

clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike-kärbsenäpp (Ficedula

parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija

(Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), nõmmelõoke

(Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus

merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja

(Numenius phaeopus), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt

(Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana

parva), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-

tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

1.6. Natura asjakohane hindamise tulemusena selgus, et Luitemaa linnuala metsise asurkonna

terviklikkuse ja sidususe tagamiseks tuleb jätkata Natura hindamist erandi seadmise etapiga ning

kaaluda hüvitusmeetmeid.

1.7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta7

artikkel 12 aruande alusel oli metsise arvukus aastatel 2013–2017 Eestis 1300 – 1600 kukke ja trend

on langev. Kogu Eesti metsisepopulatsioon moodustab Euroopa Liidu asurkonnast 0,2–0,23% (EL

554 000–819 000 mängivat kukke). Keskkonnaagentuuri poolt on aastatel 2019–2024 metsise

arvukuse hinnanguks antud 990 – 1550 kukke ning nii pikaajaline (1980-2024) kui lühiajaline

(2013-2024) arvukuse trend on mõõdukalt langevad. Aastatel 1980–2024 hinnati asurkonna arvukuse

trendiks keskmiselt -1,7% aastas ja perioodil 2013–2024 keskmiselt -1,6% aastas.

4 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri“, RT III, 04.04.2017, 6. 5 Vabariigi Valitsuse 26.10.2006 määrus nr 223 „Luitemaa looduskaitseala kaitse -eeskiri“, RT I,

05.07.2023, 98. 6 Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“, RT I,

22.03.2023, 30. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009 , loodusliku linnustiku kaitse

kohta (kodifitseeritud versioon), ELT L 20, 26.1.2010, p. 7–25.

3

1.8. Kliimaministeerium kiitis RB 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande uuendused ning täpsustused heaks 19.12.2024

kirjaga nr 7-15/24/4325-7/4325-7.

1.9. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oli planeeringu ja KSH uuendamise menetluse

läbiviimisel seisukohal, et RB on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel

põhjustel, mistõttu oli Natura erandi rakendamise etappi liikumine põhjendatud. Natura erandi etapis

töötati välja negatiivsete mõjude kompenseerimiseks hüvitusmeetmed. Planeeringu saab kehtestada

Vabariigi Valitsuse nõusolekul (KeHJS § 45 lõige 3), mille järel Kliimaministeerium peab

informeerima Euroopa Komisjoni vastuvõetud hüvitusmeetmetest Hüvitusmeetmete elluviimise

kulud katab arendaja ehk Rail Baltic Estonia OÜ ning need tuleb rakendada enne planeeringuga

kavandatud tegevuste elluviimist.

2. Natura erandi kohaldamine

Direktiivi 92/43/EMÜ8 artikli 6 lõike 4 alusel on tegevuse elluviimine hoolimata ebasoodsast mõjust

Natura 2000 võrgustiku terviklikkusele võimalik siis, kui:

a) puuduvad alternatiivsed lahendused;

b) ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused on põhjendatud;

c) Natura 2000 võrgustiku ala üldise sidususe kaitsmiseks on sobivad asendusmeetmed.

KeHJS § 45 lõike 3 alusel on Vabariigi Valitsus pädev asutus hindamaks, kas tegevus on

alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt

tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel. Erandi tegemisel tuleb

rakendada hüvitusmeetmeid, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldine sidusus.

2.1 Alternatiivsete lahenduste puudumine

RB raudtee Riigikohtu otsusega tühistatud lõikude osas kavandati alternatiivsed lahendused ja nende

kaalumine viidi läbi KSH koostamise raames. Täpsemalt kajastavad alternatiivide kaalumist KSH

lisa 3 Natura hindamine ning planeeringu lisa 1 trassikoridoride võrdlusmaatriksi ja lisa 2

trassikoridoride võrdlustulemuste töö.

Trassialternatiivide võrdluse aluseks võeti 2021. aastal teostatud täiendavate trassialternatiivide

visandamine, mille seast töötati välja trassialternatiivid täiendavaks võrdluseks ja hindamiseks

tühistatud RB raudtee trassilõikudes. Trassialternatiivide visandamisel tuli lähtuda RB Pärnu

maakonnaplaneeringu lähteseisukohtadest, sh baaskriteeriumitest, trassi geomeetrianõuetest,

lühimast võimalikust teekonnast ja majanduslikust tasuvusest. Välja pakutavad trassialternatiivid

pidid arvestama kehtivate RB maakonnaplaneeringutega.

Trassialternatiivide võrdlemise käigus jäeti esialgselt visandatud trassivariantidest kõrvale

alternatiivid, millel oli üheaegselt konflikt nii looduskeskkonnaga kui ka inimasustusega. Lähtuvalt

alternatiivide visandamisest ning selle käigus kaalutud kriteeriumitest, jõuti esialgu järeldusele, et

realistlikke trassialternatiive on kuus.

8 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta, EÜT L 206, 22.7.1992, p. 7–50.

4

Kuuele eelnimetatud trassialternatiivile viidi läbi Natura eel- ja asjakohane hindamine. Natura

asjakohase hindamise tulemusel selgus, et kõigi alternatiivide puhul ei ole olulist ebasoodsat mõju

võimalik vältida ühele linnuliigile – metsisele Luitemaa linnualal. Trassikoridor tekitab barjääri

Luitemaa ja sellest väljaspool asuvate asurkondade vahel, mis ohustab elupaikade sidusust ja

populatsioonide elujõulisust Natura 2000 Luitemaa linnualal, mis omakorda avaldab mõju väljapoole

seda jäävatele teistele Natura linnualadele, aga ka nende vahelisele sidususele. Lisaks maastiku

muutusele panustavad barjääri tekkesse või võimendavad ebasoodsat mõju metsise asurkondadele

häiringud, sh mürahäiring sigimisperioodil mängupaikades. Metsise asurkonna terviklikkuse ja

sidususe tagamiseks tuleb jätkata Natura hindamist erandi seadmise etapiga ning kaaluda

hüvitusmeetmeid.

Järgnevalt viidi läbi trassialternatiivide võrdlus Natura hindamise kriteeriumite alusel.

Võrdlusanalüüsi eesmärk oli leida Natura elupaikasid, liike ja Natura 2000 alade terviklikkust kõige

vähem kahjustav RB trassialternatiiv või trassialternatiivid. Võrdlusanalüüsi tulemusel selgus, et

teistest paremuselt eelistatumaks ehk Natura alade terviklikkust ja sidusust vähim mõjutavateks,

alternatiivideks on roosa, sinine-kollane-roosa ja roosa-kollane-sinine. Nendel alternatiividel on

kõige väiksem metsisele sobiva elupaiga kadu, mis on oluline liigi asurkonna terviklikkuse

tagamiseks sidususe seisukohast.

Natura erandi seadmisel tuleb valida alternatiiv, mis kahjustab Natura 2000 alade kaitse-eesmärke ja

terviklikkust kõige vähem. Kuna Natura seisukohast oli roosa, sinine-kollane-roosa ja roosa-kollane-

sinine trassialternatiivid sarnase mõjuga, siis neist parima trassialternatiivi leidmiseks hinnati ja

võrreldi neid alternatiive omavahel lisaks teistele kriteeriumitele ka sotsiaalsete ja majanduslike

kriteeriumite alusel trassikoridoride võrdlustulemuste töös.

Kolmest variandist eelistatud trassi valimine oli kaalutlusotsus, mis võttis arvesse võrdlustulemusi

ruumiliste, sotsiaalmajanduslike, looduskeskkonna, tehnilise teostatavuse ning ehitusmaksumuse

kriteeriumite alusel. Kokku töötati välja üle 50 erineva kriteeriumi, mille abil võrdlemine toimus.

Eelistuse kujundamise olulisimaks aluseks on eesmärgipärasus – analüüsitava trassikoridori sobivus

kiire rongiühenduse loomiseks. Seetõttu on oluline arvestada, et raudtee rajamine on võimalik ainult

siis, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult tasuv.

Põhjaliku analüüsi tulemusel sai võrdluses eelistuse trassikoridor sinine-kollane-roosa (SKR).

2.2 Avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused

Balti riikide praegune raudteesüsteem on Mandri-Euroopa standarditega ühildamatu. Nimelt on

olemasolev raudtee 1520 mm rööpmelaiusega, kuid Mandri-Euroopa kasutab 1435 mm

rööpmelaiust. RB raudteed kavandatakse Mandri-Euroopa rööpmelaiusega ning see võimaldab Eestil

olla pikaajaliselt kulu- ja ajatõhusas transpordiühenduses Lääne-Euroopaga. 1435mm raudtee

rajamise vajaduse näeb ette ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2024/1679 9 , milles

käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta (TEN-T määrus).

Raudtee rajamise on heaks kiitnud ka Riigikogu, ratifitseerides 19.06.2017 Eesti Vabariigi valitsuse,

Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica

raudteeühenduse arendamise kokkuleppe10.

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1679, 13. juuni 2024, mi lles käsitletakse liidu suuniseid

üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1153 ja (EL)

nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013, ELT L, 2024/1679, 28.6.2024. 10 Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail

Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus, RT II, 04.07.2017, 1.

5

Lisaks tsiviilkasutusele omab RB pikaajalist tähtsust ka riigikaitselises vaates. RB rajamisel on

kavandatud ka rambid militaarse tehnika kiireks ja suuremahuliseks peale- ja mahalaadimiseks

vagunkoosseisule, luues seeläbi täiendava ühenduse ning toetades ja hõlbustades sellega ka

liitlasüksuste ja nende varustuse liikumist Eestisse.

RB rajamine toob kaasa ka riigisiseste pikaajaliste liikumisvõimaluste parenemise. Reisijate

vaatevinklist ühendub uus raudtee tulevikus kesksete ettevõtluspiirkondade ja rahvusvaheliste

lennujaamadega, kindlustades mugava ühenduvuse sujuvateks ärireisideks. Puhkusereiside ja turismi

valdkonnad saavad samuti suurel määral kasu sellisest Balti riikide ühenduvusest.

RB on üheks parimaks võimaluseks, kuidas edendada pikaajaliselt riigisiseselt

keskkonnahoidlikumat transpordisüsteemi. RB vähendab inimeste mobiilsusest tulenevat

ökoloogilist jalajälge ka Balti riikides. Raudtee on ainus suur transpordiliik, mis ei põhine pea

täielikult fossiilkütusel, ja selle osakaal Euroopa transpordi energiakasutusest on vähem kui 2%

vaatamata rohkem kui 8,5% suurusele turuosale. Suunates nii reisijate- kui ka kaubaveod teedelt

raudteele, aitab RB mastaabisäästu kaudu oluliselt vähendada ka kliimamuutustest tulenevaid

majanduslikke mõjusid, teehoolduskulusid ja mürasaastet.

RB projektil on oluline roll Balti riikide majanduse arengu kiirendajana, sest projekti ehitusfaasis

luuakse sadu uusi töökohti ning projekt panustab riigi sisemajanduse koguprodukti erinevate otseste,

kaudsete ja infrastruktuuri investeeringutest tulenevate tegurite kaudu.

RB kavandatakse osana kahest Euroopa Liidu TEN-T koridorist: Põhjamere–Balti koridorist, mis

seob Euroopa suurimaid sadamaid Rotterdami, Hamburgi ja Antwerpenit läbi Hollandi, Belgia,

Saksamaa ja Poola kolme Balti riigiga, ulatudes edasi Soome lahe kaubateede kaudu Soome. Lisaks

on RB osa Läänemere – Musta mere – Egeuse mere koridorist, võimaldab paremat kaubavahetust

Musta ja Vahemeremaadesse palju mugavamal viisil.

Kavandamise ja ehituse faasis RB aitab hoida ja luua töökohti, eriti taristuehituse valdkonnas, aidates

seeläbi konjunktuuritsükli sujuvamaks muuta, elavdades praegu keerulist tööhõivemaastikku.

RB on üks olulisemaid infrastruktuuri projekte Eestis ja Balti riikides koos Soome ja Poolaga, mille

rajamine täidab mitmeid Eesti riigi jaoks avalikes huvides seatud pikaajalisi eesmärke. Sellest

tulenevalt esinevad avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused RB

kavandamiseks. RB rajamine on suure pikaajalise avaliku huviga, kuna sellega kaasneb

keskkonnahoid ning inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ja seeläbi nii Eesti kui kogu siinse

regiooni konkurentsivõime kasv ja majandusareng. Samuti kaasneb pikaajaline positiivne mõju

inimese tervisele ja üldine turvalisuse kasv.

2.3 Hüvitusmeetmete rakendamine

Hüvitusmeetmete eesmärk on hüvitada kahju, mida projekt tekitab Natura 2000 ala terviklikkusele.

Natura asjakohane hindamine jõudis järeldusele, et RB raudtee projekti elluviimisega kaasneb

leevendamatu mõju ühele Luitemaa linnuala liigile ehk metsisele, mis on ala kaitse-eesmärgiks.

Täpsemalt toimub valitud trassile (SKR) rajatava raudtee tõttu metsise elupaikade killustamine ja

läbi selle võimalik asurkonna leviala vähenemine, mis võib viia Luitemaa metsise asurkonna

hääbumiseni. Hüvitusmeetmete eesmärgiks on korvata elupaikade killustamisest tulenev oluline

ebasoodne mõju Luitemaa linnuala kaitse-eesmärgiks seatud metsisele ja seeläbi ka ala

terviklikkusele.

6

RB tulekuga mõjutatakse kavandatava raudtee lähedasi metsiste elupaiku eelkõige avalduva häiringu

näol ning halvendatakse sidusust teiste metsiste asurkondadega. Hüvitusmeetmete väljatöötamisel

võeti aluseks, et kompenseeritav kukkede arv peab võrduma Luitemaa linnuala asurkonna viimasel

neljateistkümnel aastal ala mängudes loendatud maksimaalse kukkede arvuga, mistõttu tuleb tagada

uutel kompensatsioonialadel elupaigad 24-le kukele.

Ebasoodsa mõju hüvitamiseks rakendatavad meetmed:

• Uute metsise püsielupaikade moodustamine liigi elupaikade kaitseks.

Kaitse alla tuleb võtta Rabaküla, Mõtuse, Maarjapeaksi, Venemurru, Saki, Nepste, Kotisoo-

Marina, Reiu, Kaugoja, Kurgoja, Marana metsise elupaigad, kokku 11 uut metsise

püsielupaika pindalaga 4811 ha. Uute kavandatud püsielupaikade piires leidub metsisele

sobivat elupaika kokku ca 3067 ha ning selle kaudu kompenseeritakse kuni 13 metsisekuke

elupaigad. Moodustatavad metsise püsielupaigad tuleb liita Natura 2000 võrgustikuga.

• Olemasolevatel metsise kaitsega seotud aladel kaitsekorra muutmine (tsoneeringu

muutmine).

Kaitsekorda tuleb muuta kahes metsise olemasolevas püsielupaigas. Lodja ja Jaamaküla

metsise püsielupaikades tuleb hõlmata sihtkaitsevöödi kaitsekorraga kõik metsise olulised ja

sobivaid elupaigad (kokku 945 ha). Ettepaneku rakendumisel on mõlemad püsielupaigad

valdavas ulatuses sihtkaitsevöödisse tsoneeritud ja metsise elupaigad saavad tõhusama kaitse

ja väheneb metsa killustatus. See annab võimaluse teostada nendel aladel taastamistöid.

Metsisekukkede kompenseerimine toimub läbi taastamistegevuse ja on kajastatud järgmise

tegevuse all.

• Metsise elupaikade taastamine (kraavide sulgemine, teede likvideerimine jm).

Taastamistööd tuleb ellu viia 11 alal: Rabaküla, Mõtuse, Venemurru, Saki metsavahe, Nepste,

Kotisoo-Marina, Reiu, Kaugoja, Marana, Lodja, Jaamaküla kokku 3454 ha ulatuses.

Taastamistööde sisuks on kõikidel juhtudel kraavide likvideerimine, kahel alal (Venemurru

ja Nepste) tuleb ka olemasolevaid teid likvideerida. Lisaks tuleb ühes asukohas (Venemurru)

suunata looduslikku sängi Mustjõe osa, mis taastamisalale jääb. Tööde elluviimisega

taastatakse looduslik veerežiim ja paraneb elupaikade seisund, mille tulemusel suureneb

elupaikade mahutavus, st eeldatavalt metsisekukkede arv mängus tõuseb. Taastamistööde

elluviimise järgselt mahutavad erinevad mängupaigad eeldatavalt kokku kuni 11

metsisekukke enam.

Kõik hüvitusmeetmete elluviimiseks vajalikud tegevused algatab projekti elluviijana Rail Baltic

Estonia OÜ koostöös erinevate osapooltega, s.t Rail Baltic Estonia OÜ ülesanne on hüvitusmeetmete

kava elluviimine, protsessi etappide juhtimine ning erinevate osapoolte töö koordineerimine. Uute

alade kaitse alla võtmise, sh arvamine Natura 2000 võrgustiku osaks ja kaitsekorra muutmise eest

koos kaasnevate menetlustoimingutega vastutavad Keskkonnaamet ja Kliimaministeerium.

Kavandatud tegevusega ehk raudtee rajamiseks vajaminevate töödega ei tohi alustada enne

hüvitusmeetmete rakendamist. Uute kaitsealade moodustamise ettepanekute puhul peab olema

algatatud metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise ja/või kaitsekorra muutmise menetlus.

Kliimaminister algatas 22.07.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/30611 nimetatud metsise püsielupaikade

kaitse alla võtmise ja kaitsekorra muutmise.

Hüvitusmeetmete tõhususe kontrolliks tuleb hüvitusmeetmetena ette nähtud hüvitusaladel teostada

iga-aastaselt metsise seiret üks aasta enne hüvitusmeetmete rakendamist (ehk enne elupaikade

11 Kliimaministri 22.07.2024 käskkiri nr 1-2/24/306 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kahe

olemasoleva püsielupaiga piiride muutmise, Selja metsise püsielupaiga kaitsekorra muutmise ning Natura

2000 võrgustikku kuuluvate metsise püsielupaikade kaitse -eesmärkide muutmise menetluse algatamine“.

7

taastamist) ja kuni 10 aastasel perioodil pärast hüvitusmeetmete ellu viimist. Tulemuslikkuse

hindamist tuleb läbi viia kahel korral pärast hüvitusmeetmete rakendamist ehk 5 aastal ja 10 aastal.

Tulemusi (metsise arvukust) hinnatakse 10 aastat pärast hüvitusmeetmete rakendamist.

Hüvitusmeetmeid saab lugeda tulemuslikuks, kui Luitemaa linnualal mängib 10 aastat pärast

hüvitusmeetmete rakendamist 20 kukke.

Kliimaministeerium teavitab Euroopa Komisjoni rakendatud Natura erandist ja vastuvõetud

hüvitusmeetmetest.

3. Kokkuvõte

Vabariigi Valitsus kaalus eespool esitatud argumente ja asjaolusid, hindas erinevate alternatiivide

mõju Natura 2000 võrgustikule ning võrdles keskkonnakaitselisi huvisid ja avalikkuse jaoks

esmatähtsaid ja erakordselt tungivaid põhjuseid. Võimalikest alternatiividest on välja valitud

realistlikest alternatiividest kõige vähem Natura 2000 võrgustiku ala ebasoodsalt mõjutav

trassikoridor. Vabariigi Valitsus on seisukohal, et hoolimata tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust

Natura 2000 võrgustiku alale on RB trassi ehitamine alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik

avalikkuse jaoks esmatähtsal ja erakordselt tungival põhjusel. Erandi tegemisel on võimalik

rakendada hüvitusmeetmeid tagamaks Natura 2000 võrgustiku sidususe säilimine.

4. Otsus

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 45 lõike 3 alusel, arvestades

direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõiget 4 ning tuginedes asjaolule, et hoolimata tegevuse eeldatavalt

ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel

vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, nõustub Vabariigi Valitsus

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

kehtestamisega.

RB maakonnaplaneeringu kehtestab ja seab sealhulgas hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium12.

Kliimaministeerium teavitab Euroopa Komisjoni Natura erandi rakendamise alustest ja vastuvõetud

hüvitusmeetmetest.

5. Vaidlustamisviide

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva

jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

6. Korralduse teatavaks tegemine

Korraldus tehakse üldiselt teatavaks Riigi Teatajas avaldamisega.

12 Peaministri 12.08.2024 korralduse „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite

vastutusvaldkonnad“ nr 88 punkti 6 kohaselt kuulub majandus - ja tööstusministri vastutusvaldkonda muu

hulgas ruumilise planeerimise korraldamine ning Regionaal - ja Põllumajandusministeeriumi vastavate

struktuuriüksuste tegevuse juhtimine.

8

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Nõusolek Natura erandi kohaldamiseks Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee

trassi koridori asukoha määramine“ kehtestamiseks tühistatud trassilõikudes 3A, 4A ja 4H

piirkonnas“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse korraldusega „Nõusolek Natura erandi kohaldamiseks Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramisel“ annab Vabariigi

Valitsus nõusoleku Pärnu maakonnaplaneeringu kehtestamiseks tühistatud trassilõikudes 3A, 4A ja

4H piirkonnas“ Rail Baltic raudtee trassile uue koridori asukoha määramiseks.

Korraldus kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 45 lõike 3 (KeHJSi redaktsioon RT I, 21.12.2011, 151) alusel. Selle kohaselt,

kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale

on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks

esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel,

võib strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik Kadri

Möller (tel 628 876, e-post [email protected]) ning õigusosakonna jurist Kaili

Kuusk(tel 626 2905, e-post [email protected]).

2. Eelnõu koostamise eesmärk

Rail Baltic (edaspidi RB) raudtee trassi koridori Pärnu maakonnaplaneering algatati Vabariigi

Valitsuse 12.04.2012. a korraldusega nr 173 „Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail

Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks”. Sama korraldusega algatas Vabariigi Valitsus

maakonnaplaneeringute koostamise ka Harju ja Rapla maakonnas. Pärnu maavanem algatas

maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) 23.04.2012. a

korraldusega nr 267. Sarnased menetlustoimingud viisid läbi ka Harju ja Rapla maavanemad.

Riigihalduse minister kehtestas koostatud maakonnaplaneeringud. Pärnu maakonnas kehtestati

planeering 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine.“ Nimetatud kehtestamise otsus tühistati osaliselt aga Riigikohtu 19.05.2020 otsusega

kohtuasjas nr 3-18-529. Otsusega tühistati Pärnu maakonnaplaneering trassilõikude 3A, 4A ja 4H

osas, s.o ligikaudu 45 kilomeetril Pärnu linna ja Ikla vahelisel maa-alal, kuna kohtu hinnangul

tulnuks Luitemaa linnualale läbi viia Natura asjakohane hindamine ning arvestada selle tulemustega

RB raudtee trassi asukoha valimisel.

1 Vastavalt HMS § 5 lõikele 5 kohaldatakse haldusmenetlusele menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Harju, Rapla ja

Pärnu maakonnas maakonnaplaneeringute koostamine Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks algatati

Vabariigi Valitsuse 12.04.2012 korraldusega nr 173 „Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail Balticu raudtee

trassi koridori asukoha määramiseks“. Pärnu maavanem algatas maakonnaplaneeringu KSH 23.04.2012 korraldusega nr

267. Sarnased menetlustoimingud viisid läbi ka Harju ja Rapla maavanemad. Sellest tulenevalt tuleb Natura erandi

kohaldamise lähtuda KeHJS 31.12.2011–22.03.2014 kehtinud redaktsioonist

2

Tühistatud trassilõikude piirkonnas otsustas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium2 uuendada

planeeringu menetlust.

KSH aruande koostamise raames viidi kõikidele kaalutavatele alternatiivsetele RB trassidele läbi

Natura eel- ja asjakohane hindamine. Natura asjakohane hindamine jõudis järeldusele, et Natura

2000 Luitemaa linnuala kaitse-eesmärgile (metsisele) ei saa ebasoodsate mõjude ilmnemist täielikult

välistada ühegi kaalutava trassialternatiivi puhul ja seda ka leevendavate meetmete rakendamisel.

Natura hindamine jõudis järeldusele, et liigi asurkonna terviklikkuse ja sidususe tagamiseks tuleb

jätkata Natura hindamist erandi seadmise etapiga ning kaaluda hüvitusmeetmeid.

Luitemaa linnuala (EE0040351) on esitatud Natura 2000 võrgustikku vastavalt korraldusele

„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5.

augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Linnuala pindala on ca 130 km2 ning see on loodud 48

linnudirektiivi3 liigi elupaikade ning rändliikide elupaikade kaitseks.

Ebasoodne mõju, mille teket ei ole võimalik välistada ega leevendada kõigi trassialternatiivide puhul

esineb Natura asjakohase hindamise alusel kavandatava tegevuse elluviimisel Luitemaa linnuala

kaitse-eesmärkidest ühele liigile ehk metsisele. Ülejäänud liikidele avalduv ebasoodne mõju on

võimalik vältivate või leevendavate meetmetega vähendada selliselt, et meetmete rakendamise

tulemusena on ebasoodne mõju välditud. Meetmed on seatud KSH aruande 3. lisas olevas Natura

asjakohase hindamise aruandes4.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oli planeeringu ja KSH uuendamise menetluse

läbiviimisel seisukohal, et RB on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel

põhjustel, mistõttu oli Natura erandi rakendamise etappi liikumine põhjendatud. Natura erandi etapis

töötati välja ebasoodsate mõjude kompenseerimiseks hüvitusmeetmed. Planeeringu on vajalik

Vabariigi Valitsuse nõusolek (KeHJS § 45 lg 3), misjärel Kliimaministeerium peab informeerima

Euroopa Komisjoni vastuvõetud hüvitusmeetmetest. Hüvitusmeetmete elluviimise kulud katab

projekti arendaja ehk Rail Baltic Estonia OÜ ning need tuleb rakendada enne projektiga kavandatud

tegevuste elluviimist.

3. Eelnõu sisu

Esmalt antakse ülevaade teemaga seotud asjaoludest.

Seejärel selgitatakse Natura erandi kohaldumise asjaolusid ehk selliste alternatiivsete lahenduste

puudumist, millel ei oleks ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele. Samuti

tegevuste elluviimisega seotud ülekaalukaid avalikkuse jaoks esmatähtsaid ja erakordselt tungivaid

põhjuseid ning Natura 2000 ala terviklikkusele ebasoodsa mõju kompenseerimist hüvitusmeetmete

rakendamise näol. Hüvitusmeetmed tuleb ellu viia enne tegevusega alustamist. Põhjalikumalt on

alternatiivsete lahenduste kaalumist, avalikkuse jaoks esmatähtsaid ja erakordselt tungivaid

2 01.07.2023 jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega liikus Rahandusministeeriumist ruumilise

planeerimise korraldamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009 , loodusliku linnustiku kaitse kohta

(kodifitseeritud versioon) ELT L 20, 26.1.2010, p. 7–25. 4 https://www.agri.ee/parnu-maakonnaplaneeringu-rail-baltic-raudtee-trassi-koridori-asukoha-maaramine-ja-

keskkonnamoju#avalikustamine

3

põhjuseid ning Luitemaa metsise kompenseerimiseks vajaminevaid hüvitusmeetmeid käsitletud

KSH aruande 11. lisas toodud hüvitusmeetmete kavas5.

KeHJS § 45 lõike 3 alusel on Vabariigi Valitsus riigisiseselt pädev asutus hindamaks, kas tegevus

on alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt

tungivatel põhjustel, sealhulgas elanikkonna ohutuse huvides. Sama lõike alusel seatakse

strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel hüvitusmeetmete rakendamise kohustus

tegevusloa andmisel. Vabariigi Valitsus peab nõusoleku andmisel olema veendunud, et

hüvitusmeetmete rakendamine kahjustatavate kaitseväärtustega samas või suuremas mahus on

võimalik.

Järgnevalt kirjeldatakse Luitemaa linnuala kaitse-eesmärki, millele ei ole võimalik ebasoodsat mõju

välistada ja antakse ülevaade metsise seisundist Eestis.

Edasi kirjeldatakse alternatiivsete lahenduste puudumist ja avalikkuse jaoks esmatähtsad ja

erakordselt tungivad põhjuseid. Korralduse eelnõus tuuakse välja kaalutlused otsuse tegemisel.

Kaalumise tulemusel selgub, et Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“ kehtestamiseks puuduvad alternatiivsed lahendused, olemas on avalikkuse

jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused. Erandi tegemisel on võimalik rakendada

hüvitusmeetmeid tagamaks Natura 2000 võrgustiku sidusus läbi Luitemaa metsise asurkonna

elujõulisuse säilimise.

Järgneb korralduse resolutiivosa, millega otsustatakse anda Vabariigi Valitsuse nõusolek Vabariigi

Valitsus Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

kehtestamiseks. Rail Balticu Maakonnaplaneeringu kehtestab ja seab sealhulgas hüvitusmeetmete

rakendamise kohustuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Euroopa Komisjoni teavitab

erandi rakendamise põhjustest ja rakendatavatest hüvitusmeetmetest Kliimaministeerium.

Seejärel esitatakse vaidlustamisviide ning korralduse avaldamine.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Korraldus on kooskõlas Euroopa Nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta6 artikli 6 lõigetega 3 ja 4.

Direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõige 3 kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt

seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale

olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses

tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad

kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete

kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala

terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist.

Erandi tegemisel peab liikmesriik rakendama hüvitusmeetmeid, et tagada Natura 2000 võrgustiku

üldise sidususe kaitse. Liikmesriik peab teavitama komisjoni erandi rakendamise põhjustest ja

vastuvõetud hüvitusmeetmetest.

5 https://www.agri.ee/parnu-maakonnaplaneeringu-rail-baltic-raudtee-trassi-koridori-asukoha-maaramine-ja-

keskkonnamoju#avalikustamine 6 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse

kohta, EÜT L 206, 22.7.1992, p. 7–50.

4

5. Korralduse mõju ja selle rakendamiseks vajalikud kulutused

Korralduse vastuvõtmisel saab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium7 kehtestada

maakonnaplaneeringu ning seada ettenähtud hüvitusmeetmed. Korraldusega kaasnevad kulud

sõltuvad hüvitusmeetmetest. KSH aruande 11. lisas toodud hüvitusmeetmete kava alusel on metsise

elupaikade taastamise kulud 2 miljonit eurot, püsielupaikade kaitse alla võtmise kulud ja

olemasolevate püsielupaikade kaitsekorra muutmise kulud 20 000 eurot, seirekulud kuni 7800 eurot

aastas ehk kokku kuni 75 000 eurot. Natura erandi tegemise eelduseks on, et hüvitusmeetmed peavad

tagama kahjustatud elupaiga samaväärse toimivuse, kui oli algse Natura 2000 ala puhul.

6. Korralduse kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastatakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga eelnõude

infosüsteemi kaudu.

7. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

7 Peaministri 12.08.2024 korralduse „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ nr

88 punkti 6 kohaselt kuulub majandus- ja tööstusministri vastutusvaldkonda muu hulgas ruumilise planeerimise

korraldamine ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastavate struktuuriüksuste tegevuse juhtimine.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

20.12.2024 nr 1-4/24/6173

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek Natura

erandi kohaldamiseks Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha

määramine“ kehtestamiseks tühistatud trassilõikudes 3A, 4A ja 4H piirkonnas“ eelnõu koos

seletuskirjaga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu

2. Seletuskiri

Kadri Möller, 626 2876

[email protected]