(EIS) algatatud kooskõlastamine

EELNÕU

31.10.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2023. a määruse nr 22

„Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse maa hindamise seaduse § 8 lõike 2, riigivaraseaduse § 181 lõike 4 ja § 46

lõike 5 ja looduskaitseseaduse § 20 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2023. a määruses nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vahetatavate kinnisasjade väärtus hinnatakse sama kuupäeva seisuga ja ühetaoliste varade

puhul samadel alustel.“;

2) paragrahvi 23 lõike 6 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse esimese lausega järgmises

sõnastuses:

„Turupõhine kasutustasu määratakse ühe euro täpsusega.“;

3) paragrahvi 23 lõike 6 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) lühemaks kui kümneks aastaks kasutada andmise korral on ühekordseks kasutustasuks

kinnisasja kasutusperioodile vastav osa, kuid mitte vähem kui kümme eurot.“;

4) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Lühemaks kui aastaks kasutada andmise korral määratakse ühekordseks kasutustasuks

kinnisasja kasutusperioodile vastav osa, kuid mitte vähem kui kümme eurot.“

5) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) kasvava metsa hariliku väärtuse määramisel kasutatakse võrdluseks nii suuremate

kokkuostjate puiduturu hinnaülevaates esitatud puidusortimentide keskmisi lõpplaohindu,

millest on maha arvatud transpordikulu, kui ka Riigimetsa Majandamise Keskuse viimases

avaldatud metsamaterjali müügistatistikas kajastatud kinnisasja hindamisele eelnenud viimase

kuu vastavate sortimentide vahelaohindu, välja arvatud hakkepuit, mille puhul arvatakse

müügistatistikas avaldatud hinnast maha hakkimis- ja transpordikulu;“;

6) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„31) transpordikulude arvutamisel lähtutakse Riigimetsa Majandamise Keskuse avaldatud

veotariifidest;

32) kui suuremate kokkuostjate puiduturu hinnaülevaatuses mõne sortimendi hind puudub,

kasutatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse müügistatistikas avaldatud vastava sortimendi

vahelaohinda, välja arvatud hakkepuidu puhul, mille hinna puudumise korral kasutatakse

suuremate kokkuostjate küttepuidu hinda;“;

7) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) hindamisel hüvitamise eesmärgil kõikidele sortimentidele ühikuhinna määramisel

Riigimetsa Majandamise Keskuse viimases avaldatud metsamaterjali müügistatistikas

kajastatud kinnisasja hindamisele eelnenud 12 kalendrikuu seast valitud kolme kõrgema

kaalutud keskmise hinnaga kuu vastavate sortimentide aritmeetilisi keskmisi vahelaohindu,

võttes arvesse punktide 5 ja 6 alusel asendatud hindu;“;

8) paragrahvi 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 34 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kasvava metsa ülestöötamise kulude hindamiseks kasutatakse Riigimetsa Majandamise

Keskuse raieliigile, tüvemahule ja kokkuveokaugusele vastavaid ülestöötamis- ja

kokkuveokulusid 1 m³ kohta ning arvestuslikku keskmist kokkuveokaugust, mis leitakse

metsaeraldiste pindaladega kaalutud teekondade keskmisena ning teekond on iga hinnatava

metsaeraldise keskpunktist leitud kaugus lähima metsaveoautoga ligipääsetava

pealelaadimiseks sobiva alani.“;

10) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Üldjuhul lähtutakse Riigimetsa Majandamise Keskuse avaldatud metsamaterjali

müügistatistikast. Kui § 34 lõike 1 punktis 3 nimetatud suuremate kokkuostjate puiduturu

hinnaülevaate alusel hinnatud ja Riigimetsa Majandamise Keskuse müügistatistika alusel

hinnatud väärtused erinevad rohkem kui 20 protsenti, lähtutakse suuremate kokkuostjate

hindadest.“;

11) paragrahvi 36 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „kulu“ sõnaga „regiooniti;“;

12) määruse lisad 2, 3, 5 ja 7 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Kristen Michal

Peaminister

Vladimir Svet

Taristuminister

Yoko Alender

Kliimaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa 2. Metsa väärtuse arvutamise käik; Lisa 3. Metsa kasvatamise algoritmid; Lisa 5. Arvestuslik sortimenteerimine; Lisa 7. Likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulude arvutamine.

Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2023. a määruse nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise

kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2023. aasta määrust nr 22 „Kinnisasja

erakorralise hindamise kord“ (edaspidi määrus).

Muudatused on vajalikud, et kõrvaldada kasvava metsa hindamise arvutusmetoodikast metsa

hindamise infosüsteemi (MEHIS) arendamise käigus ilmnenud puudused. Muudatustega

täpsustatakse kasvava metsa väärtuse arvutamise käiku ning täiendatakse kasutustasu

määramise reegleid, et tagada täpsem ja õiglasem hindamine.

Esimese olulise muudatusena täpsustatakse kokkuveokauguse arvutamist, et arvestada

metsamassiivide tegelikku paiknemist ja kaugust ligipääsetavatest teedest. Varasemalt arvutati

kokkuveokaugus metsamassiivi keskpunktist kuni laoplatsini, kuid täpsustatud metoodika järgi

leitakse kokkuveokaugus iga eraldise tsentrist kuni määratud ühe või mitme laoplatsini.

Koondkaugus arvutatakse kaalutud keskmisena, kus kaaluks on eraldise pindala. See muudatus

võimaldab täpsemaid tulemusi kokkuveokauguse määramisel. Teiseks asendatakse

metsauuendustööde aritmeetiline keskmine regioonipõhise kuluga, kuna piirkonniti erinevad

kulud mõjutavad metsamajandamise tegelikke vajadusi ning selle kaudu metsa väärtust. Lisaks

on määruses täpsustatud hakkepuidu hindamist. Hakkepuidu hinna arvutamisel lahutatakse

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) statistikas toodud hinnast hakkimis- ja veokulu, mis

eristab seda teistest RMK hinnastatistikas esitatavatest puidusortimentidest, kuna teised

sortimentide hinnad on vahelao hinnad, aga hakke hind on lõplik. Samuti kohandatakse

sortimentide tabel vastavaks turu hinnastatistikates kajastatavaga, et hindamismetoodika oleks

turu tegeliku olukorraga paremini kooskõlas. Täiendavalt on tehtud parandusi ja täpsustusi

valemites ning sõnastustes, et vähendada eksimisvõimalusi ja tagada paremat arusaadavust

metoodikast.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maa-amet koostöös Kliimaministeeriumi ja

Keskkonnaametiga. Õigusliku ekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik

Marko Lelov. Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Merike Koppel.

Määruse on ette valmistanud Maa-ameti järgmised spetsialistid:

1) maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal ([email protected]);

2) maakorralduse osakonna peaspetsialist Tiiu Vaus ([email protected]);

3) maakorralduse osakonna jurist Hellis Võsu ([email protected]);

4) maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind ([email protected]);

5) kasutusõiguste ja maade arvestuse büroo juhataja Tea Faber ([email protected]);

6) kinnisvara hindamise osakonna juhataja Marje Kolmar-Grüner (marje.kolmar-

[email protected];

7) õigusosakonna jurist Kadri Vainomäe ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Maa hindamise seaduse § 8 lõike 2 ja looduskaitseseaduse § 20 lõike 3 kohaselt kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega kinnisasja erakorralise hindamise korra, sealhulgas kasvava

metsa hindamise metoodika. Riigivaraseaduse (RVS) § 181 lõike 4 ja § 46 lõike 5 kohaselt

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kinnisasja kasutustasu ja kinnisasja hariliku väärtuse

hindamise korra ning nõuded hindamisaruandele ja selle tellimisele. Looduskaitseseaduse § 20

lõike 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kaitstavat loodusobjekti sisaldava

kinnisasja riigipoolse omandamise ja ettepanekute menetlemise korra ning kriteeriumid, mille

alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, samuti

kinnisasja väärtuse määramise korra ja alused.

Eelnõu koosneb 13 punktist.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 17 lõiget 2 põhimõttega, mille alusel tuleb lisaks

kinnisasjade väärtuse määramisele sama kuupäeva seisuga teha seda ühetaoliste varade puhul

ka samadel alustel.

Paragrahviga 17 reguleeritakse väärtuse hindamist kinnisasjade vahetamise korral. Lõikes 1

sätestatud üldpõhimõttena koostab vahetatavate kinnisasjade hindamisaruanded sama kutseline

hindaja, sama menetleja või Maa-amet. Erandeid on lubatud teha põhjendatud juhul. Selliselt

on võimalik tagada, et hindamisel lähtutakse samadest kriteeriumitest ja varade väärtuste vahe

ei tulene varade erinevast hindamisviisist. Oluline on siiski ka hinnata ühetaolisi varasid

sarnasel viisil. Näiteks ei saa omavahel võrrelda turuväärtust ning määruse § 12 lõikes 5

märgitud bilansilisel jääkmaksumusel põhinevat väärtust, samuti ei pruugi olla võrreldavad

turuväärtus ja maa maksustamishind, sest masshindamise meetodil maa maksustamishinna

määramisel ei arvestata kolmandate isikute õiguste, kasvava metsa, parenduste, teatud juhtudel

planeeringute jms omaduste mõju väärtusele. Kaks turuväärtust seevastu on omavahel

võrreldavad juhul, kui need on saadud ilma üksteisest eristuvate eelduste või piiravate

tingimusteta, sest turuväärtust hinnates tuleb kõik sisendid tuletada kinnisvaraturult ning

teoreetiliselt peaks näiteks võrdlusmeetodil ja tulumeetodil hinnatud turuväärtused olema

sarnased. Samuti võivad olla omavahel võrreldavad menetleja või Maa-ameti määratud harilik

väärtus ja kutselise hindaja hinnatud turuväärtus juhul, kui menetleja või Maa-amet on järginud

samamoodi nagu kutseline hindajagi hindamise häid tavasid, st arvestanud nii parima kasutuse

kui ka turuanalüüsi tulemustega ning selgitanud piisavalt hindamiskäiku, sealhulgas

võrdlustehingute valikut.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 23 lõiget 6 esimese lausega, mille kohaselt

määratakse turupõhine kasutustasu ühe euro täpsusega. Määruse § 10 lõige 3 reguleerib

hindamistulemuse hindamisaruandes esitamise täpsust. Viidatud sätte viimase lause kohaselt ei

esitata hindamistulemust täpsemalt kui ühe euro täpsusega, pindalaühikule taandatud

hindamistulemus ühe sendi täpsusega. Paragrahv 23 reguleerib aga hindamisaruandes märgitud

hindamistulemuse määramist kasutustasuna ehk hindaja leitud turupõhise kasutustasu

ümardamist menetleja poolt. Enamikel juhtudel on hindamisaruandes kajastatud

hindamistulemus ka määratavaks kasutustasuks, paragrahv 23 teeb aga erandi ning reguleerib

olukordi, kus alla 10 euro suurune aastane turupõhine kasutustasu ümardatakse kümneks

euroks.

Praktikas on aga ette tulnud ka olukordi, kus hindamisaruandes märgitud üle 10 euro suurune

aastane turupõhine kasutustasu tuleb jagada mitme kasutaja vahel (nt riigi kinnisasjal asuv tee,

mida soovivad kasutada mitme kinnisasja omanikud). Näiteks kui hindamisaruandes on

kasutustasuks leitud 47 eurot, aga sama ala soovivad kasutada kolm kasutajat, siis peaks igaüks

tasuma aastas 15,66 eurot. Sellises olukorras oleks otstarbekas samamoodi nagu

hindamisaruandes hindamistulemuse ümardamise korral võimaldada ka kasutustasu määrata

ühe euro täpsusega. Lisanduv ümardamisreegel kehtib juhtudel, kus kasutustasu on suurem kui

10 eurot. Kui jagamise tulemusena on aastane kasutustasu alla 10 euro, siis rakendatakse

paragrahvi 23 teist lauset ning kasutustasuks määratakse igale kasutajale 10 eurot. Kasutustasu

ümardamisel ühe euro täpsusega lähtutakse tavapärastest matemaatilistest ümardamisreeglitest.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse § 23 lõike 6 punkti 2 selliselt, et kinnisasja lühiajalisel

kasutada andmisel on kasutustasu vähemalt 10 eurot. Riigivara antakse kasutada muu hulgas

ka RVS-i § 19 lõike 4 punkti 1 ja § 181 lõike 2 punktide 1–3 alusel (nn lihtsustatud korras

kasutada andmine). Tegemist on olukordadega, kus riigivara soovitakse kasutada lühiajaliselt

või väikeses ulatuses (nt kinnisasja kasutatakse kuni üks aasta või tunnipõhise kasutamise korral

kuni 1000 tundi kalendriaastas, kasutatav pind on kuni 100 ruutmeetrit või eeldatav kasutustasu

koos käibemaksuga on kuni 1000 eurot kalendriaastas). Praktikas on eelviidatud alustel

kasutada andmise korral ette tulnud olukordi, kus kasutusperioodile vastav ühekordne tasu

kujuneb väiksemaks kui kümme eurot või isegi väiksemaks kui üks euro. Näiteks soovitakse

paigaldada kolmeks aastaks mesitarud ja aastane kasutustasu on 2 eurot (kasutusperioodile

vastav tasu on seega 2 × 3 ehk 6 eurot). Selleks, et ka sellistel juhtudel oleks võimalik rakendada

ühekordset tasu, mis ei ole väiksem kui 10 eurot, on vaja täiendada paragrahvi 23 lõike 6

punkti 2.

Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 23 uue lõikega 7. Lisatav lõige on vajalik, et nn

lihtsustatud korras kasutada andmise juhtude puhul (RVS-i § 181 lõike 2 punktid 1–3) oleks

võimalik määrata ühekordseks kasutustasuks 10 eurot ka juhul, kui aastaseks kasutustasuks

kujuneb üle 10 euro. Näiteks kui aastane kasutustasu on 11 eurot, siis ei ole võimalik paragrahvi

23 rakendada ning näiteks pooleaastase kasutuse puhul tuleks kehtiva korra järgi kasutustasuks

määrata 5,50 eurot. See ei ole õiglane, sest näiteks juhul, kui aastane kasutustasu on 9 eurot,

tuleks kehtiva korra kohaselt pooleaastase kasutuse puhul määrata vastavalt paragrahvi 23 lõike

6 punktile 2 kasutustasuks 10 eurot. See tekitaks olukorra, kus vähem väärtusliku maa eest

tuleks kasutajal maksta rohkem kasutustasu kui väärtuslikuma maa eest. Seega on vajalik

reguleerida ka olukorda, kus aastane kasutustasu on küll üle kümne euro, aga kasutusperioodi

lühiajalisuse tõttu kujuneb kasutusperioodile vastav tasu väiksemaks kui 10 eurot.

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 34 lõike 1 punkti 3 selliselt, et arvutused tehakse

nii Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsamaterjali müügistatistikas avaldatud

sortimentide hindade kui ka suuremate kokkuostjate puiduturu hinnaülevaatuses esitatud

puidusortimentide keskmiste lõpplaohindade alusel, millest arvatakse maha transpordikulu ehk

taandatakse lõpplaohinnad vahelaohindadeks, mis võimaldab arvutuse lõpptulemusi omavahel

võrrelda. Teise muudatusena täiendatakse sätet, välistades selle kohaldamise hakkepuidu

suhtes. Erand on vajalik, kuna RMK müügistatistikas avaldatud hind ei ole vahelaohind ning

selle saamiseks tuleb müügistatistikas avaldatud hinnast lahutada hakkepuidu hakkimis- ja

veokulu.

Tavaliselt on arvutuse tegemise ajal kättesaadav RMK üle-eelmise kuu hinnastatistika. Juhul,

kui värskema statistika avaldamine viibib, võib RMK hindade puhul kasutada ka viimast

kättesaadavat statistikat. Tavapäraselt on arvutuse tegemise ajal kättesaadav suuremate

kokkuostjate eelmise kuu puiduturu hinnaülevaade, mis on kättesaadav MTÜ Eesti

Erametsaliidu kodulehel, samuti Maalehes.

Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määruse § 34 lõiget 1 punktidega 31 ja 32. Tegemist on

formaalse muudatusega, millega viiakse seni lõikes 4 asunud kord selguse huvides punktidesse

31 ja 32 ning § 35 lõikesse 11, kuna need seonduvad lõike 1 punktis 3 tehtavate muudatustega

ning lisatava § 35 lõikega 11. Punktiga 32 lisatakse erand, mida kohaldatakse hakkepuidu hinna

asendamisel, vältimaks olukorda, kus asendamiseks kasutatav RMK hakkepuidu vahelaohind

on kõrgem suuremate kokkuostjate küttepuidu lõpplaohinnast.

Eelnõu punktiga 7 täpsustatakse määruse § 34 lõike 1 punkti 4 sõnastust selliselt, et 12

kalendrikuu seast valitakse välja kolm RMK avaldatud kaalutud keskmiste kõrgemate

hindadega kuud, näiteks jaanuar, märts ja november. Teise muudatusena lisatakse sättesse

täiendus, mille kohaselt tuleb võtta arvesse punktide 5 ja 6 järgi asendatud hindu. Konkreetse

sortimendi ühikuhinna leidmiseks kasutatakse väljavalitud kolme kuu aritmeetilist keskmist

ühikuhinda. RMK igakuises statistikas puuduva või kõrgema/madalama klassi sortimendi

ühikuhinna korral tehakse asendused enne kolme kuu aritmeetilise keskmise sortimendi

ühikuhinna arvutamist, et saada objektiivsem tulemus.

Eelnõu punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks § 34 lõige 4, kuna vastav kord on selguse huvides

paigutatud ümber § 34 lõike 1 punktidesse 31 ja 32 ning § 35 lõikesse 11.

Eelnõu punktiga 9 muudetakse määruse § 34 lõiget 5. Edaspidi tuleb arvesse võtta

metsaeraldise pindala alusel kaalutud keskmist teekonna pikkust metsaeraldise keskpunktist

kuni lähima metsaveoautoga ligipääsetava pealelaadimiseks sobiva alani. Suurtel maaüksustel

võib valida ka mitu sobivat laoplatsi. Iga hinnatava metsaeraldise puhul mõõdetakse kaugus

tsentrist laoplatsini ja seda kaalutakse hinnatava eraldise pindalaga. Muudatus annab

varasemast õigema tulemuse kokkuveokauguse määramisel. Kaalutud teekondade pikkuste

alusel arvutatakse aritmeetiline keskmine kokkuveokaugus. Ühtlasi võimaldab see arvestada

kinnisasja eri osade metsa väärtuse hindamisel kõigi lahustükkide kokkuveokaugust eraldi ja

anda kaalumise teel täpsema lõpliku tulemuse.

Eelnõu punktiga 10 täiendatakse määruse § 35 lõikega 11. MEHISe arendus võimaldab teha

erinevate lähteandmetega arvutusi automaatselt. RMK müügistatistika kajastab umbes 1/3 kogu

puidu müügimahust ja lähtub tegelikest müügitehingutest. Seetõttu on RMK müügistatistika

kõige usaldusväärsem ja stabiilsem kättesaadav andmestik ning üldjuhul määratakse kasvava

metsa väärtuse hindamisel just sellest. Kui kokkuostjate puiduturu ülevaate alusel tehtud

arvutused erinevad RMK hindadega tehtud arvutustest rohkem kui 20%, kajastab see turul

toimuvaid kiireid muutusi ning suurte muutuste korral on põhjendatud lähtuda hetkel aktiivsest

turust.

Eelnõu punktiga 11 täiendatakse määruse § 36 lõike 3 esimest lauset sõnadega „regiooniti“.

Täiendus tuleb teha, kuna RMK edastatav metsauuendustööde kulu on regiooniti erinev ja

regioonide aritmeetilise keskmise kasutamine on liigselt üldistav. Seetõttu on õigem kasutada

maatüki asukoha regiooni metsauuendustööde kulusid.

Eelnõu punktiga 12 kehtestatakse määruse lisad nr 2, 3, 5 ja 7 uues sõnastuses. Lisades on

täpsustatud tehnilist kirjeldust ning parandatud ebatäpsusi.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse muudatused on pigem redaktsioonilised ja nendega ei kehtestata uusi metsa hindamise

põhimõtteid, vaid täpsustatakse kehtivaid, mistõttu on määruse mõjud väheolulised.

MEHIS võimaldab riigiasutustel lihtsamalt hinnata kasvava metsa väärtust kinnisasjade

avalikes huvides ja looduskaitseseaduse alusel omandamise ning riigimaade otsustuskorras

võõrandamise menetlustes.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks ei ole vajalikud kulutused riigieelarvest. Määruse rakendamisega ei

teki lisatulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõigile

ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidu MTÜ-le, Eesti

Kinnisvara Hindajate Ühingu MTÜ-le, Eesti Omanike Keskliidu MTÜ-le, MTÜ-le Eesti

Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja MTÜ-le, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse

Liidu MTÜ-le, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele.

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kinnisasja erakorralise hindamise kord“

Lisa 2

Metsa väärtuse arvutamise käik

Igale metsaeraldisele leitakse kaks väärtust: harilik väärtus ja hüvitamise eesmärgil hinnatud

väärtus. Hariliku väärtuse arvutamisel kasutatakse punktides 2.4 ja 2.5 kirjeldatud tulude ja

kulude arvutamise metoodikat. Nooremate kui keskealiste metsade puhul leitakse lisaks

uuenenud metsa väärtus punktis 1.1 kirjeldatud viisil. Tulemust võrreldakse punktide 2.4 ja 2.5

järgi esimesele ja alusmetsa rindele leitud väärtusega. Kasutatakse eelnimetatud variantidest

suuremat väärtust, millele liidetakse üksikpuude ning kütteväärtusega surnud ja lamapuidu

väärtus.

Metsa hüvitamise eesmärgil hinnatava väärtuse arvutamine sõltub metsa arenguklassist ja

diameetrist. Kui metsa arenguklass on lage ala, selguseta ala, noorendik või latimets ja puistu

enamuspuuliigi diameeter on alla 12 cm, siis leitakse üksikpuude rinde väärtus punktide 2.4 ja

2.5 alusel ning saadud väärtusele liidetakse uuenenud metsa väärtus, kasutades metsa väärtuse

arvutamiseks punktides 1.1 kuni 1.6 kirjeldatud metoodikat. Kui puistu arenguklass on

keskealine või vanem või enamuspuuliigi diameeter on vähemalt 12 cm, siis kasutatakse metsa

väärtuse arvutamisel punktides 2.1 kuni 2.9 esitatud metoodikat.

1. Metsa väärtuse hindamine, kui enamuspuuliigi diameeter on alla 12 cm või mets on

noorem kui keskealine

1.1. Leitakse metsa uuenduskulu, mis saadakse RMK-lt eelmise aasta metsauuendustööde (kõik

tööd kuni metsa uuenenuks arvestamiseni) keskmise kulu (baaskultiveerimiskulu) ja

puuliigipõhise koefitsiendi korrutisena. Arvutus on koefitsiendipõhine ja arvestab 1500 puuga

hektaril. Seega kui koefitsiendiga 1 puid on hektari kohta 1500 või rohkem, siis edasised

arvutused tehakse koefitsiendiga 1 puude koosseisu järgi. Kui koefitsiendiga 1 puid on hektaril

alla 1500, siis kaasatakse arvutustesse koefitsiendiga 0,2 puid ja vajaduse korral koefitsiendiga

0,1 puid nii, et puude arv hektaril on 1500. Kui kõikide noorte puude arv hektaril jääb alla 1500,

siis arvutatakse summa olemasolevate puude koosseisu järgi ning puidu lõplik hüvitusväärtus

arvutatakse punkti 1.6 alusel.

Tabel 1.1. Metoodikas kasutatavad puuliikide koodid

Kood Nimetus Kood Nimetus

MA Mänd VA Vaher

KU Kuusk JA Jalakas

NU Nulg KP Künnapuu

LH Lehis KS Kask

SD Seedermänd HB Haab

TS Ebatsuuga LM Sanglepp

JP Jugapuu LV Hall lepp

TA Tamm PN Pärn

SA Saar PP Pappel

RE Remmelgas

Puuliigipõhised koefitsiendid:

A. Kultiveeritud MA, SD, LH, KU, NU, TS, TO, TA, SA, JA, VA, KP, PN, KS, HB, LM

– 1 ja LV – 0,1.

B. Looduslik uuendus MA, KU, TA, SA, JA, VA, KP – 0,2; PN, KS, HB, LM ja LV – 0,1.

1.2. Arvutatakse hind, kui puistu oleks diameetriga alla 12 cm või vanusega alla 0,5

küpsusvanusest.

1.2.1. Arvutatakse teoreetilised tulevikus lageraielt ja harvendusraietelt saadavate sortimentide

mahud (palk, peenpalk, paberipuit ja küttepuit) valemiga (konstandid a ja b on tabelis 1.2):

= × ( 100

100 + 1 )

1.2.2. Arvutatakse teoreetilised keskmised tüvemahud harvendus- ja lageraie korral ning

raieteni kuluv aeg (konstandid a ja b on tabelis 1.3):

, = × ( 100

100 + 1 )

1.2.3. Punkti 1.2.1 järgi leitud sortimentide mahud korrutatakse sortimentide vahelaohindadega

(kui kasutatakse lõpplaohindasid, siis vahelaohinna saamiseks arvatakse lõpplaohinnast maha

transpordikulu – lisa 7 punkt 4) ning liidetakse kokku. Saadud summast arvatakse maha

ülestöötamiskulud, asjaomane valem on esitatud lisas 7. Keskmine tüvemaht arvutatakse

punktis 1.2.2 esitatud valemiga. Eraldi harvendusraie ja lageraie kulud ja tulud diskonteeritakse.

Selleks kasutatakse punkti 1.2.2 järgi leitud raieni kuluvat aega ja intressi, mille arvutamist on

kirjeldatud punktis 2.7. Kui harvendusraiest saadav puhastulu (tulud – kulud) on negatiivne,

siis võrdsustatakse see nulliga.

Tabel 1.2. Sortimendi tulevikuhindade arvutusvalemite konstandid sõltuvalt puu- ja raieliigist

Puu-

liik

Kons-

tant

Lageraie Harvendusraie

Palk Peen-

palk

Paberi-

puit

Kütte-

puit Palk

Peen-

palk

Paberi-

puit

Kütte-

puit

MA,

SD,

LH

a 559,5 71,6 33,3 25,9 286,9 143,6 44,1 20,6

b 27,43 21,66 −2,86 17,8 44,54 34,12 8,98 19,36

KU,

NU,

TS

a 508,4 61,8 114,1 102,4 95 32,8 20,1 14,5

b 23,36 10,73 23,61 22,66 22,54 6,04 6,2 5,82

KS a 40054,6 907,1 233 67,9 2086 3307,7 91,2 10,9

b 184,58 114,08 22,46 20,75 172,99 174,65 27,31 6,58

HB a 22359,4 0 557 31,5 0 0 282,6 23,6

b 204,2 0 34,9 11,92 0 0 64,08 45,06

LM a 111859,6 0 0 423,3 167209 0 0 268,9

b 225,52 0 0 27,21 300,2 0 0 41,35

LV* a 71111,2 0 0 1019,4 0 0 0 13322,4

b 221,26 0 0 59,28 0 0 0 195,92

*Kõikide tabelis nimetamata puuliikidele kohaldatakse LV konstante.

Tabel 1.3. Keskmise tüvemahu ja keskmise aja arvutamise valemite konstandid

Puu-

liik

Kons-

tant

Keskmine tüvemaht Aeg

Harvendusraiel Lageraiel Harvendusraieni Lageraieni

MA,

SD, LH

a 0,53 1,26 25,58 42,94

b 20,80 13,99 7,29 −8,05

KU,

NU, TS

a 0,53 1,33 12,93 32,18

b 21,23 21,47 −8,37 −5,76

KS a 0,77 3,51 5,26 40,94

b 47,22 57,22 −13,80 2,56

HB a 0,37 1,66 0,67 13,36

b 54,21 52,34 −26,89 −10,24

LM a 1,13 4,35 3,71 45,69

b 56,91 65,78 −11,96 7,01

LV* a 0,21 1,47 0,36 15,00

b 68,43 73,32 87,82 0,00

*Kõikide tabelis nimetamata puuliikidele kohaldatakse LV konstante.

1.3. Kui punkti 1.2 järgi arvutatud hind (HindL) on väiksem kui punkti 1.1 kohaselt leitud hind

(HindA), siis võrdsustatakse punkti 1.2 järgi saadud hind punkti 1.1 järgi leitud hinnaga.

1.4. Arvutatakse teoreetiline latimetsa ja keskealise piiril oleva puistu kõrgus (valemi

konstandid c, d ja f on esitatud tabelis 1.4):

,,, = + × ln(100);

,, = + × 100 + × 100 2 ;

, = × × 100.

Tabel 1.4. Latimetsa ja keskealise piiril oleva puistu kõrguse arvutamise konstandid

Puuliik c D f

MA, SD,

LH −0,4373 3,2674

KU, NU,

TS −10,018 6,4518

KS −8,349 1,3114 −0,0176

HB −1,0615 0,4291 0

LM −22,228 10,607

LV* 0,8909 0,0802

*Kõikide tabelis nimetamata puuliikidele kohaldatakse LV konstante.

1.5. Arvutatakse metsa hind (H – puistu kõrgus, m)

= + ( − ) × ( − 0,3)

( − 0,3)

1.6. Kui puistus on hektari kohta alla 1500 elujõulise puu (arenguklass selguseta ja lage ala),

siis punkti 1.5 järgi leitud hind korrutatakse läbi elujõuliste puude arvuga hektaril ja jagatakse

1500-ga.

2. Metsa väärtuse hindamine, kui enamuspuuliigi diameeter on vähemalt 12 cm või metsa

arenguklass on keskealine või vanem

2.1. Kontrollitakse, kas mets on küps. Selleks võrreldakse esimese rinde puuliikide kaalutud

vanust, enamuspuuliigi diameetrit või täiust küpsusnormatiivides sätestatud normidega

(keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 3). Kui

mets on küps, tehakse arvestuslik lageraie. Selleks antakse muutujale Rok väärtuseks 1

(Rok = 1) ning suundutakse punkti 2.4 juurde. Kui mets ei ole küps, suundutakse punkti 2.2 juurde.

2.2. Kontrollitakse, kas mets vajab harvendusraiet. Selleks kasutatakse määruse lisades 4 ja 6

esitatud algoritme. Kui mets ei vaja harvendusraiet, suundutakse punkti 2.3 juurde. Kui mets

vajab harvendusraiet, kasutatakse lisa 4 alusel raiemahtude hindamiseks arvutatud abisuurust

Rok ning suundutakse punkti 2.4 juurde. Harvendusraiet ei tehta, kui küpsusvanuseni on jäänud

kümme või vähem aastat.

2.3. Kasvatatakse metsade andmeid ühe aasta võrra. Selleks kasutatakse määruse lisas 3 esitatud

algoritmi. Pärast andmete suurendamist suundutakse uuesti punkti 2.1 juurde.

2.4. Selgitatakse välja raiest saadavad sortimendid. Sortimentide kindlakstegemiseks

kasutatakse lisa 5, mis omakorda lähtub sama määruse lisast 6. Leitakse raietulud, korrutades

sortimentide kogused sortimentide ühikuhindadega (kui kasutatakse lõpplaohindasid, siis

vahelaohinna saamiseks arvatakse lõpplaohinnast maha transpordikulu – lisa 7).

2.4.1. Kui esineb surnud puid või lamapuitu ja puistu ei ole küps, arvatakse see 80% ulatuses

metsainventeerimise andmetes esitatud tagavarast küttepuidu sortimenti.

2.4.2. Kui esineb alusmetsa rinne, siis arvutatakse ka alusmetsa rinde tagavara. Alusmetsa rinde

tagavara (MA) arvutamise valem:

= 3,88 × 1,41 ×

100 ×

100 ,

kus

MA – alusmetsa rinde tagavara, tm/ha;

H – alusmetsa rinde kõrgus, m;

LA – alusmetsa rinde liitus, %;

Kf – koosseisu koefitsient mitmeliigilise alusmetsa rinde korral.

Arvutus tehakse elementide kaupa ja tulemused liidetakse.

2.4.3. Hüvitusväärtuse hindamisel arvutatakse alusmetsa eest saadav ühekordne tulu (tagavara

korrutatakse hakkepuidu ühikuhinnaga) ilma kasvatamiseta ja diskonteerimiseta. Kui

alusmetsast saadav puhastulu on negatiivne, siis võrdsustatakse see nulliga. Alusmetsa ja lisa 5

põhjal leitud raidmete väärtuse hindamisel arvestatakse 70%-ga nende kogutagavarast.

Leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo, kanarbiku ja sambliku metsakasvukohatüüpides KL, KN,

LL, LU ja SM raidmete ja alusmetsa tagavaraga ei arvestata. Suundutakse järgmise punkti

juurde.

2.4.4. Kui esineb järelkasvu rinne, siis arvutatakse järelkasvu rinde tagavara valemiga:

= 0,0000785 × 2 × × ( +

) × ,

kus

M – tagavara, tm/ha;

D – keskmine rinnasläbimõõt, cm;

H – keskmine kõrgus, m;

N – puude arv, tk/ha;

a, b ja c – kordajad vastavalt tabelile:

Tabel 1.5. Järelkasvu rinde mahu arvutusvalemi konstandid

* Teised lehtpuuliigid

Kui järelkasvu rinde keskmine kõrgus on alla 1,3 m, loetakse diameeter võrdseks nulliga. Kui

üle 1,3 m kõrguse järelkasvu rindel inventeerimise andmetes diameeter puudub, arvutatakse see

valemiga:

= 0,75 × ,

kus

H – keskmine kõrgus, m.

Järelkasvu arvestatakse ainult hariliku väärtuse arvutamisel. Hüvitusväärtuse arvutamisel

toimub metsa kasvatamine raieküpseks ja seejärel lageraie, mille käigus tuleks järelkasv säilida.

2.5. Raiekulud arvutatakse määruse lisa 7 põhjal.

2.6. Leitakse kõikide sortimentide ning raidmete tulude ja kulude nüüdisväärtus. Selleks

korrutatakse raietest saadavad tulud ja nendega seoses tehtud kulud läbi diskonteerimisteguriga.

2.7. Diskonteerimistegur leitakse valemiga:

( )AEG INTR

DK 1001

1

+ = ,

kus

DK – diskonteerimistegur;

INTR – intressimäär, mis on arvutatud määruse § 37 lõike 1 alusel;

AEG – aeg käesolevast aastast kuni teoreetilise raieaastani, aastates.

2.8. Kui oli tegemist harvendusraiega, jätkatakse arvutusi, suundudes tagasi punkti 2.3 juurde.

Lageraie korral suundutakse punkti 2.9 juurde.

2.9. Metsa väärtuse leidmiseks liidetakse kõikidest raietest saadud tulude ja nendega seoses

tehtud kulude nüüdisväärtused (mis on arvutatud käesoleva lisa alusel). Punkti 2.9 täitmisega

lõpeb eraldisel kasvava metsa väärtuse arvutamine.

Kordaja

Puuliik

MA, LH,

SD

KU, NU,

TS

KS, PN HB, LM, LV, PP,

RE

TA, SA, VA,

TL*

a 0,6321 0,6819 0,5922 0,5964 0,5922

b 13,4558 55,1416 46,7815 28,1186 46,7815

c 3,3642 4,7457 4,1932 3,7832 4,1932

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kinnisasja erakorralise hindamise kord”

Lisa 3

Metsa kasvatamise algoritmid

1. Summeeritakse puude arv esimeses rindes (Nsum). Selleks liidetakse esimese rinde kõikide

puistuelementide puude arv ha-l.

2. Leitakse puistu esimese rinde hõredus:

L = 10 000 / Nsum 0,5,

kus L – puistu esimese rinde hõredus, cm;

Nsum – puude arv esimeses rindes, tk/ha.

3. Kasvatatakse kõikide puistuelementide kõrgust, kasutades järgmisi A. Kiviste moodpuistute

mudeleid. Kõrguse juurdekasvu arvutamiseks kasutatakse nelja valemit järgmises järjekorras:

betH = c4 – 493 × Log(OHOR + 1) + 1355 × k × kP;

dH = betH / 50c1;

rH = SQRT((H – dH)2 + 4 × betH × H / Ac1);

zH = (H + dH + rH) / (2 + 4 × betH × (A + 1)(–c1) / (H – dH + rH)) – H,

kus zH – kõrguse juurdekasv, m;

betH, dH, rH – abimuutujad;

c1, c4, kP – tabelis 2.1 esitatud valemi parameetrid;

Log – logaritm;

OHOR – kõduhorisondi tüsedus, cm;

k – kui kultuur, siis 1, muul juhul 0;

SQRT – ruutjuur;

A – puistuelemendi vanus, a;

H – puistuelemendi kõrgus, m.

Tabel 2.1. Metsa kasvatamise valemite kasutamiseks vajalikud parameetrid

Puuliik c1 c4 kP

MA, LH, SD 1,58 8319 1

KU, NU, TS, TO 1,71 12867 1

KS, PN 1,48 4990 0

HB, PP 1,30 3882 0

LM 1,41 4228 0

LV 1,38 2749 0

TA 1,61 6742 0

SA 1,35 3732 0

Muud 1,48 4990 0

Kui mulla organogeense horisondi tüsedus (OHOR) ei ole takseerandmetes kirjeldatud,

võetakse see näitaja kasvukoha tüübist, lähtudes tabelist 2.2.

Tabel 2.2. Kasvukohatüübile vastav organogeense horisondi tüsedus

KKT OHOR, cm

KL, ND, SL, LP, SP, MP, SP 1

LL, LU 2

SM, PH, JP, JK 4

KN 5

JM 6

MS, AN 10

KM 13

SJ, TA 15

SN, OS, TR, KR 20

RB, SS, MD, LD, MO, JO, TP 50

4. Leitakse esimesele rindele kasvatatud puude arv, arvestades loomulikku väljalangevust:

Nuus = Nsum × 0,997;

KN = Nuus / Nsum,

kus Nuus – kasvatatud metsa puude arv esimeses rindes;

KN – puude arvu muutumise koefitsient;

Nsum – esimese rinde puude arv.

5. Leitakse igale puistuelemendile tagavara juurdekasv zM.

5.1. Leitakse enamuspuuliigi puistuelemendile boniteediklass, kasutades keskkonnaministri 16.

jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ (edaspidi määrus nr 2) lisas 2

esitatud valemit. Kui kõrgusindeks inventeerimise andmetes puudub, siis arvutatakse see

valemiga:

100 = 33,5 − 4 × ,

kus B – boniteediklass.

5.2. Leitakse igale puistuelemendile täius, kasutades määruse nr 2 lisa 11 punktis 2 esitatud

valemit. Samuti liidetakse kokku esimese rinde puistuelementide täiused.

5.3. Leitakse igale puistuelemendile tagavara juurdekasv, kasutades määruse nr 2 lisas 12

esitatud valemit.

6. Arvutatakse igale puistuelemendile diameetri juurdekasv zD.

6.1. Leitakse igale puistuelemendile normaalpuistu tagavara Mn, kasutades kõrguse sisendiks

kasvatatud kõrgust H + zH ning määruse nr 2 lisa 11 punktis 1.2 esitatud valemit.

6.2. Leitakse igale puistuelemendile täius peale kasvatamist:

T = (M + zM) × 100 / Mn,

kus T – puistuelemendi täius, %;

M – puistuelemendi tagavara enne kasvatamist, m3;

zM – puistuelemendi juurdekasv, m3 (vt punkt 5);

Mn – normaalpuistu tagavara peale kasvatamist, m3 (vt punkt 6.1).

6.3. Leitakse puistuelemendi ristlõikepindala G peale kasvatamist, kasutades punkti 6.2 järgi

arvutatud täiust ning määruse nr 2 lisa 11 punktis 2 esitatud valemit, tuletades ristlõikepindala

G täiuse arvutamise valemist ning kasutades normaalpuistu rinnaspindalade summa Gn valemis

punktis 3 kasvatatud kõrgust H.

6.4. Arvutatakse igale puistuelemendile diameeter peale kasvatamist:

D = SQRT(40000 × G / π / Nuus),

kus D – puistuelemendi diameeter peale kasvatamist, cm;

SQRT – ruutjuur;

G – puistuelemendi ristlõikepindala, m2(vt punkt 6.3);

Nuus – puistuelemendi puude arv peale kasvatamist (vt punkt 4).

7. Omistatakse igale puistuelemendile uued tunnuste väärtused: vanus (A = A + 1),

kõrgus (H = H + zH), diameeter (D) ja puude arv (N = Nuus).

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kinnisasja erakorralise hindamise kord“

Lisa 5

Arvestuslik sortimenteerimine

1. Arvestuslik sortimenteerimine tehakse puistuelementide kaupa. Arvestusliku

sortimenteerimise lõpptulemusena liidetakse kõikide puistuelementide sortimenteerimisel

saadud tulemused. Puistuelemendi arvestuslikul sortimenteerimisel kasutatakse

takseertunnuseid: puuliik, diameeter – d (cm), kõrgus – h (m), tagavara – M (m3), kahjustatud

puude osakaal – k (%).

2. Puud jagatakse diameetriklassidesse. Diameetriklassidesse jagamine on esitatud tabelis 4.1.

Ülemisel real on diameetriklassi suhtelised suurused võrrelduna keskmise diameetriga ning

alumisel real puude arv vastavas diameetriklassis. Jaotus on esitatud 1000 puu kohta.

Tabel 4.1. Puude jagamine suhtelistesse diameetriklassidesse

ds 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7

n" 7 35 95 161 184 181 131 89 63 33 15 5 1

3. Leitakse kõrgusekõvera parameeter kh:

kh = h' / (1,3 + c1 × (d' / (d' + c2))^c3),

kus kh – kõrgusekõvera parameeter;

h' – puistuelemendi arvutatavale vanusele kasvatatud kõrgus, m;

d' – puistuelemendi arvutatavale vanusele kasvatatud diameeter, cm;

c1, c2, c3 – tabelis 4.2 esitatud kõrgusekõvera parameetrid.

Tabel 4.2. Kõrgusekõvera parameetrid

Puuliik c1 c2 c3

MA, SD, LH, TO 32,7621 1,1 9,9241

KU, NU, TS 37,2351 1,3 10,858

LM, HB, PP, TL 31,6953 4,3 2,4979

TA, SA, JA, VA, KP 35,8659 1,6 8,2934

KS, LV, PN, RE, PA, eespool nimetamata

puuliigid 31,9851 8 1,4625

4. Leitakse diameetriklassides olevatele puudele sortimendid. Arvutus on vaja teha kõikide

tabelis 4.1 esitatud diameetriklasside kohta. Alljärgnevalt on kirjeldatud arvutust ühe

diameetriklassi kohta (kõikide diameetriklasside puhul toimub arvutamine analoogselt).

4.1. Leitakse diameetriklassi suurus D (ds – suhteline diameeter tabelist 4.1, d' – puistuelemendi

arvutatavale vanusele kasvatatud diameeter):

D = ds × d'

4.2. Leitakse diameetriklassile vastav kõrgus H (kh – punktis 3 leitud parameeter; c1, c2 ja c3

– tabelis 4.2 esitatud valemi parameetrid):

H = kh × (1,3 + c1 × (D / (D + c2))^c3)

4.3. Arvutatakse diameetriklassi ühe puu sortimendid. Sisendid on puuliik, D ja H. Tabelis 4.3

on esitatud puuliikide kaupa erinevate sortimentide mõõdud. Sortimendid, millel müügihind

puudub, sortimenteeritakse madalamasse klassi.

Tabel 4.3. Sortimentide loend kooreta diameetrite ja pikkustega

Puuliik Sortiment Diameeter, cm Pikkus, m Ülemõõt, mis

lahutatakse mahust min. maks. min. samm maks.

MA, SD, LH

Jämepalk 18 99 3,1 0,3 6,1 0,1

Peenpalk 10 18 3,1 0,3 6,1 0,1

Paberipuit 5 99 3,0 0 3,0

Küttepuit 3 99 3,0 0 3,0

KU, NU, TS

Jämepalk 18 99 3,1 0,3 6,1 0,1

Peenpalk 10 18 3,1 0,3 6,1 0,1

Paberipuit 5 99 3,0 0 3,0

Küttepuit 3 99 3,0 0 3,0

KS

Spoonipakk 24 99 2,8 0,1 3,4 0,1

Palk 16 99 2,8 0,1 3,4 0,1

Peenpalk 12 16 2,8 0,1 3,4 0,1

Paberipuit 5 99 3,0 0 3,0

Küttepuit 3 99 3,0 0 3,0

HB

Palk 16 99 2,5 0,3 3,4 0,1

Peenpalk 12 16 2,5 0,3 3,4 0,1

Paberipuit 5 99 3,0 0 3,0

Küttepuit 3 99 3,0 0 3,0

LM

Palk 16 99 2,5 0,3 3,4 0,1

12 16 2,5 0,3 3,4 0,1

Küttepuit 3 99 3,0 0 3,0

LV

Palk 16 99 2,5 0,3 3,1 0,1

12 16 2,5 0,3 3,1

Küttepuit 3 99 3,0 0 3,0

TA Palk 16 99 3,1 0 3,1 0,1

Küttepuit 3 99 3,0 0 3,0

SA Palk 16 99 3,1 0 3,1 0,1

Küttepuit 3 99 3,0 0 3,0

Eespool

nimetamata

puuliigid

Küttepuit 3 99 3,0 0 3,0

Arvutamise käik, mille tulemusena saadakse ühe puu maht (mpu) ning sellest saadavate

sortimentide kogused. Arvutuskäik on alljärgnev:

4.3.1. Kui puu on väike – diameetriga alla 8 cm või kõrgusega alla 5 m –, arvutatakse vaid

terve puu maht mpu ja sortimentide kogused on 0. Puu maht arvutatakse järgmise valemiga:

mpu = 0,000019 + 0,00001142 × (D + 2)^2,61614 × H^0,76489

4.3.2. Muudel juhtudel sortimenteeritakse puu järgmiselt.

4.3.2.1. Arvutatakse terve puu maht (vastavalt lisas 6 esitatud mudelile, kusjuures sortimendi

alguseks on 0 ja lõpuks puu kõrgus) (mpu).

4.3.2.2. Leitakse koore osamaht KOOR (a1, a2 ja a3 on valemis kasutatavad parameetrid, mis

on esitatud tabelis 4.4):

KOOR = a1 × ((D + a2) / (D + a2 + 1))^a3 / 100.

Tabel 4.4. Koore suhtelise mahu arvutamise valemi parameetrid

Puuliik a1 a2 a3

MA, SD, TO 6,0 10 −17,5

KU, LH, NU, TS 8,0 2 −4,9

KS, PN 11,1 3 −4,9

HB, PP, TA, SA, VA, JA, KP, TL 12,0 2 −3,2

LM, LV, RE, eespool nimetamata puuliigid 10,8 2 −4,0

4.3.2.3. Arvutatakse kännu kõrgus koos saetee paksustega. Kui D ≤ 30 cm, siis kännu kõrgus

on HS = 0,1. Kui D > 30, siis kännu kõrgus on HS = D / 300.

4.3.2.4. Sortimentide leidmist alustatakse suurima minimaalse diameetriga sortimendist, mis

erineb puuliikide sortimentide kaupa. Iga sortimendi eemaldamise järel saadakse uus

sortimendi alguse kõrgus HS. Esmalt kontrollitakse, kas seda sortimenti on võimalik saada.

Selleks arvutatakse tüve diameeter kõrgusel HS + 0,01 + Lmin (sortimendi minimaalne pikkus).

Kui diameeter on suurem sortimendi minimaalsest diameetrist või võrdne, jätkatakse arvutamist

selle sortimendiga. Vastasel korral valitakse järgmine sortiment ning alustatakse selle punktiga

algusest. Sortimendi pikkuse leidmiseks kasutatakse minimaalset (Lmin) ja maksimaalset

pikkust (Lmaks) ning pikkuse sammu (Lsamm). Leitakse puu diameetrid kõrgustel HS + 0,01

+ Hmin kuni kõrguseni HS + 0,01 + Hmaks, muutes kõrgust pikkuse sammu (Lsamm) võrra.

Iga uue kõrguse juures arvutatakse kooreta diameeter ning kontrollitakse, kas see on suurem

vastava sortimendi minimaalsest kooreta diameetrist. Kui diameeter on väiksem kui viimati

arvutatud tüve diameeter, kasutatakse sortimendi pikkusena eelmist pikkust, kus diameeter oli

suurem sortimendi minimaalsest diameetrist või sellega võrdne. Kui tüve diameeter kõrgusel

HS + 0,01 + Hmaks on suurem minimaalsest sortimendi diameetrist, tehakse arvutus uuesti

kõrgustel HS + 0,02 + 2 × Hmin kuni kõrguseni HS + 0,02 + 2 × Hmaks, vajaduse korral

kõrgustel HS + 0,03 + 3 × Hmin kuni kõrguseni HS + 0,03 + 3 × Hmaks jne. Diameetri leidmisel

on lähtetunnusteks puuliik, puu kõrgus – H (m), puu diameeter – D (cm) ja soovitud diameetri

kõrgus – HS (m). Diameetri leidmiseks kasutatakse järgmisi valemeid, mis annavad diameetri

DS (cm):

abi1 = 1,3 / H;

abi2 = (((((a6 × abi1 + a5) × abi1 + a4) × abi1 + a3) × abi1 + a2) × abi1 + a1) × abi1 + a0;

abi3 = HS / H;

abi4 = (((((a6 × abi3 + a5) × abi3 + a4) × abi3 + a3) × abi3 + a2) × abi3 + a1) × abi3 + a0;

abi5 = p × (H – h0) + q × (D – d0);

DS = D × (1 + (abi3 × abi3 – 0,01) × abi5) × abi4 / ((1 +(abi1 × abi1 – 0,01) × abi5) × abi2),

kus DS – leitud diameeter kõrgusel HS, cm;

abi1, abi2, abi3, abi4, abi5 – abimuutujad;

a0, a1, a2, a3, a4, a5, a6, p, q, h0, d0 – tabelis 5.1 (lisas 6) esitatud valemi parameetrid.

Koore paksusega korrigeerides saadakse kooreta diameeter:

DS = DS / (1 + KOOR)^0,5

4.3.2.5. Kui sortimendi maht arvestatakse ülemõõduta, arvutatakse iga sortimendi

tüükapoolsest otsast maha ülemõõdu pikkusega tüvelõigu maht.

4.3.2.6. Valitakse sortimentide tabelist järgmine sortiment ning siirdutakse uuesti punkti 4.3.2.4

juurde, kuni tabeli kõikide sortimentide kogused on leitud.

4.3.2.7. Sortimenteerimise käigus kontrollitakse pidevalt, kas puu kõrgus H on väiksem juba

sortimentidesse järgatud puutüve pikkuse ja järgmise sortimendi pikkuse summast. Kui on,

arvutatakse ladva maht lisas 6 kirjeldatud viisil, kus sortimendi alguseks on eelmise sortimendi

lõpp tüvel ning lõpuks on puu kõrgus.

4.3.2.8. Kõigi sortimentide mahud on koos koorega mahud. Kuna jämepalkide, palkide,

peenpalkide ja paberipuidu arvestus käib ilma kooreta mahtudega, on vaja enne

sortimenteerimise lõpetamist arvutada vastavatele sortimentidele ilma kooreta mahud. Selleks

korrutatakse vastavate sortimentide kogused läbi avaldisega 1 – KOOR.

4.4. Korrutatakse saadud sortimentide kogused puude arvuga diameetriklassis (tabel 4.1) ning

jätkatakse arvutamist järgmise diameetriklassiga.

5. Igas diameetriklassis saadud puude mahud (mpu) ja sortimentide mahud liidetakse kokku

ning korrutatakse tegeliku mahu (M') ja 1000 puu mahu suhtega. Lisaks leitakse raidmete maht,

mis saadakse eespool leitud ladvamahtude ning okste mahu summana. Okste mahud

arvutatakse tagavara korrutamisel puuliigipõhise koefitsiendiga 0,07 (MA, SD, LH), 0,08 (KU,

TS, NU, TO, HB, PP, LM, LV), 0,1 (TA, SA) või 0,06 (kõik teised puuliigid).

6. Kui puistuelemendi kahjustust metsas ei ole määratud, korrigeeritakse sortimentide koguseid

vastavate mudelitega (punkt 8). Kui on kahjustuse osakaal metsas hinnatud, arvutatakse

kahjustatud puude tõttu sortimentide koguste korrigeerimised punktis 7 toodud metoodika

alusel. Kui ühel puistuelemendil esinevad erinevad kahjustused, arvutatakse sortimentide

koguste muutused selle kahjustuse alusel, mida esineb kõige rohkem. Kui puistuelemendil on

määratud üks kahjustus kahjustuse määraga 1%, siis loetakse puistuelement sortimenteerimisel

riketeta elemendiks.

7. Korrigeeritakse sortimentide koguseid kahjustustega alljärgnevalt.

7.1. Kahjustatud puudest saadavast tarbepuidu (palgid ja paberipuit) dimensioonidega

sortimentidest küttesse mineva puidu osakaal võetakse tabelist 4.5.

7.2. Kahjustatud puudest saadava tarbepuidu palgi fraktsioonist paberipuiduks mineva puidu

osakaal võetakse tabelist 4.5.

Tabel 4.5. Sortimentide koguste muutmiseks vajalikud näitajad

Kood Kahjustaja Puuliik

Kahjustatud puude

tarbepuidu

jämedusega

sortimentidest

küttepuiduks

mineva puidu

osakaal, %

Kahjustatud

puudest saadava

tarbepuidu palgi

fraktsioonist

paberipuiduks

mineva puidu

osakaal, %

1 Tuli MA 50 50

KU 50 75

Teised okaspuud 75 0

KS, HB 50 100

Teised lehtpuud 100 0

2 Üleujutus MA 50 50

KU 50 75

Teised okaspuud 75 0

Lehtpuud 100 0

3 Torm MA 0 50

KU 0 75

Teised okaspuud 0 0

KS, HB 0 100

Teised lehtpuud 100 0

6 Külm MA 0 50

KU 0 75

Teised okaspuud 0 0

KS, HB 0 100

Teised lehtpuud 100 0

7 Lumi MA 0 50

KU 0 75

Teised okaspuud 0 0

KS, HB 0 100

Teised lehtpuud 100 0

10 Ulukid MA 0 50

KU 50 75

Teised okaspuud 75 0

KS, HB 50 100

Teised lehtpuud 100 0

38 Tüve putukkahjurid MA 50 50

KU 50 75

Teised okaspuud 75 0

KS, HB 50 100

Teised lehtpuud 100 0

39 Võra putukkahjurid MA 50 50

KU 50 75

Teised okaspuud 75 0

KS, HB 50 100

Teised lehtpuud 100 0

40 Juurepess MA 50 50

KU 50 75

Teised okaspuud 75 0

KS, HB 50 100

Teised lehtpuud 100 0

49 Teised

tüvemädanikud

(seened)

MA 50 50

KU 50 75

Teised okaspuud 75 0

KS, HB 50 100

Teised lehtpuud 100 0

43 Männi-koorepõletik MA 50 50

44 Haavataelik HB 50 100

48 Viirushaigused

(vähid)

MA 50 50

KU 50 75

Teised okaspuud 75 0

KS, HB 50 100

Teised lehtpuud 100 0

50 Muul põhjusel

tekkinud kahjustused

MA 50 50

KU 50 75

Teised okaspuud 75 0

KS, HB 50 100

Teised lehtpuud 100 0

52 Langala

(põlevkivikaevandus

ed)

MA 50 50

KU 50 75

Teised okaspuud 75 0

KS, HB 50 100

Teised lehtpuud 100 0

53 Mehaanilised

vigastused

MA 50 50

KU 50 75

Teised okaspuud 75 0

KS, HB 50 100

Teised lehtpuud 100 0

54 Saaresurm SA 100 0

8. Kui inventeerimisandmetes puuduvad kahjustuse kohta kirjed, korrigeeritakse sortimentide

koguseid kahjustustega alljärgnevalt.

8.1. Leitakse suhtarv, mis saadakse, kui jagatakse arv 1 puistuelemendi sortimentide summaga:

1 / (palgid + paberipuit + küttepuit).

8.2. Punktis 8.1 saadud suhtarvuga korrutatakse kõik sortimendid ja tüvemahud (mpu).

8.3. Arvutatakse palkide mahu vähenemine:

∆ = + × ln(

+1 ) + × [ln(

+1 )]

,

kus Δm – mahu erinevus, A – puistuelemendi vanus (aasta), n – astendaja (tabel 4.6), a, b, c –

kordajad, mis arvutatakse valemiga:

, , = + × + × 2,

kus a, b, c – valemi kordajad, Bn – puistu boniteedi klass, mis arvutatakse kõrgusindeksi H100

järgi (33,5 – H100) / 4, k, l, m – kordajad (tabel 4.6).

Tabel 4.6. Mahu muutmisvalemite astendajad ja kordajate a, b ja c arvutamisvalemi kordajad

Puuliik Valem Kons-

tant

Valemi kordajad

k l m n

Mänd, lehis,

seedermänd

Palgi

vähendamine

a −2.259 0.24693 −0.01345

3 b 11.35752 −2.10076 0.1712

c 894.235 −304.766 28.869

Küttepuidu

suurendamine

a −3.3503 0.0159 −0.0013

2 b 1.5375 −0.0271 0.0022

c 1.5328 −0.0261 0.0021

Kuusk,

ebatsuuga,

nulg, teised

okaspuud

Palgi

vähendamine

a −0.89371 −0.13886 0.01049

4 b 29.4603 4.36432 −0.33114

c −366800 −228124 −4093

Küttepuidu

suurendamine

a −1.66542 −0.06081 0.0012

4 b 29.59224 0.27817 0.09189

c −115756 −24063 89.533

Kask

Palgi

vähendamine

a −0.39607 0.06595 −0.0032

5 b 28.784 −1.088 0.042

c 3829316 885112 80082

Küttepuidu

suurendamine

a −1.67591 0.01012 −0.00097

4 b 25.21899 −0.21777 0.02076

c −211985 7782.9 −749.88

Spoonipaku

väljatulek

a −2.7282 −0.2457 −0.0683

4 b 30.281 12.921 −1.639

c 12.655 0.8226 0.2254

Haab

Palgi

vähendamine

a 0.09015 0.01429 −0.00061

4 b 27.49482 −0.06593 −0.01049

c −150369 7285 −387

Küttepuidu

suurendamine

a −1.34789 −0.01386 0.0011

5 b 46.31225 0.04688 −0.00447

c 10507971 920148 −82200

Sanglepp Küttepuidu

suurendamine

a −0.1908 0.02548 −0.00134

6 b 40.93382 0.00426 −0.0413

c −450926217 59320849 −4532195

Hall-lepp ja

teised

puuliigid

Küttepuidu

suurendamine

a −0.82187 −0.30129 0.00434

7 b 58.03680 −0.13325 5.87003

c 304822294488 −288718369031 4241642454977

8.4. Analoogselt punktis 8.3 kirjeldatuga arvutatakse küttepuidu suurendamise suhtarv.

8.5. Küttepuidu suhtarvule liidetakse eelmise punkti järgi leitud suhtarv.

8.6. Kuna erinevaid palgisortimente võib olla mitu, siis leitakse palkide mahu korrigeerimiseks

abimuutuja. Viimase arvutamiseks jagatakse punkti 8.3 järgi leitu palgisortimentide suhtarvude

(punkti 8.2 järgi arvutatud) summaga. Kui saadud tulemus on suurem kui 1, antakse

abimuutujale väärtuseks 1.

8.7. Kõikide palgisortimentide puhul korrutatakse punkti 8.2 järgi leitud palgisortimentide

suhtarvud avaldisega 1 miinus punkti 8.6 järgi leitud abimuutuja.

8.8. Leitakse paberipuidu suhtarv, mille saamiseks lahutatakse 1-st palgisortimentide suhtarvud

(punkti 8.7 järgi saadud tulemused) ja küttepuidu suhtarv (punkti 8.5 järgi arvutatud).

8.9. Tegelikud sortimentide kogused saadakse, kui punktide 8.5, 8.7 ja 8.8 järgi saadud

suhtarvud korrutatakse puistuelemendi tagavara ja kogupuu suhtarvu (punkt 8.2) jagatisega.

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kinnisasja erakorralise hindamise kord“

Lisa 7

Likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulude arvutamine

1. Raiekulu arvutamise valem

(1) Likviidset metsamaterjali andvate metsaraiete raiekulu arvutatakse järgmise valemiga:

= +

+ + × + × ,

kus RK – raiekulu, €/m3;

v – keskmine raiutav tüvemaht, m3 (= 1, kui keskmine tüvemaht on suurem kui 1 m3);

KVK – keskmine kokkuveokaugus, m;

a0, a1, a2, a3, a4, a5 – konstandid, mis sõltuvad raieviisist.

(2) Raidmete ja alusmetsa puhul kasutatakse vaid kokkuveokulu, mis arvutatakse järgmise

valemiga:

, = + × + × ,

kus RKRaidmed, alusmets – raidmete ja alusmetsa kokkuveokulu, €/m3;

KVK – keskmine kokkuveokaugus, m;

b0, b1, b2 – konstandid.

2. Metsamaterjali ülestöötamise kulu arvutamine

Metsamaterjali ülestöötamise kulu leitakse raiekulu (eurot/m3) ja määruse lisas 5 kirjeldatud

viisil sooritatud arvestusliku sortimenteerimise tulemusena leitud likviidsete sortimentide

mahtude summeerimisel saadud kogumahu korrutisena. Raidmete kulu arvutatakse, korrutades

kokkuveokulu raidmete kogusega.

3. Kulude arvutamiseks vajalike muutujate leidmine

Keskmine raiutav tüvemaht (v) määratakse määruse lisade 3–5 parameetrite ja valemite abil.

Lähima võimaliku esmase vahelaoplatsi asukoha andmed määratakse metsa inventeerimisel,

paikvaatlusega või kaardimaterjali alusel ja näidatakse punktina inventeerimisandmetes

sisalduval digitaalsel metsakaardil. Kokkuveokaugus (KVK) määratakse meetrites hinnatava

metsamassiivi keskpunktist lähima võimaliku esmase laoplatsi asukoha punktini. Raie- ja

kokkuveokulu valemite konstantide a0, a1, a2, a3, a4, a5, b0, b1 ja b2 väärtused leitakse

regressioonanalüüsiga RMK väljastatud vastavate andmete järgi (raiekulu jaoks tabel, milles

on esitatud raiekulud keskmise tüvemahu ja raieliigi kaupa, ning kokkuveokulu jaoks tabel,

milles on esitatud kokkuveokulud erinevate kokkuveokauguste kaupa).

4. Transpordikulu arvutamine lõpplaohindade puhul

Lõpplaohindade puhul lahutatakse hinnast transpordikulu, milleks kasutatakse RMK-s

kasutusel olevaid transpordikulusid. Transpordikulu sõltub veokaugusest, mis arvutatakse

alljärgnevalt:

= 0,00125 × √(1 − 2)2 + (1 − 2)2,

kus veokaugus – veokaugus, km;

x1, y1 – vahelao koordinaadid, m;

x2, y2 – lõpplao koordinaadid, m.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ministeeriumid

20.12.2024 nr 1-4/24/6174

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse

09.03.2023 määruse nr 22 „Kinnisasja erakorralise

hindamise kord“ muutmise“ eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse

09.03.2023 määruse nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ muutmise“ eelnõu ja seletuskirja koos

lisadega. Eelnõu on kättesaadav ka eelnõude infosüsteemis aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume

kooskõlastust või arvamust viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1) Kinnisasja erakorralise hindamise korra muutmise eelnõu;

2) Kinnisasja erakorralise hindamise korra muutmise seletuskiri;

3) Lisa 2. Metsa väärtuse arvutamise käik;

4) Lisa 3. Metsa kasvatamise algoritmid;

5) Lisa 5. Arvestuslik sortimenteerimine;

6) Lisa 7. Likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulude arvutamine.

Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing MTÜ, Eesti Omanike Keskliit

MTÜ, MTÜ Eesti Erametsaliit; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda MTÜ, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse

Liit MTÜ, Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Epp Kikas, 600 0149

[email protected]