(EIS) algatatud kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtuhaldusmudel) edastamine Esitame kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudile, TalTech Majandusteaduskonnale ja Eesti Kohtunike Ühingule. Eelnõu esitatakse teadmiseks Riigikogule. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 20. jaanuariks 2025. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Seletuskirja lisa 1 Lisaadressaadid: Tartu Maakohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Viru Maakohus Pärnu Maakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Tartu Ülikooli õigusteaduskond

Meie 20.12.2024 nr 8-1/8962-1

Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut TalTech Majandusteaduskond Riigikohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Riigikogu Mari-Liis Mikli 5861 8982 [email protected]

1

EELNÕU

19.12.2024

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus (kohtuhaldusmudel)

§ 1. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „määrab valdkonna eest vastutav

minister“ tekstiosaga „otsustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

2) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtu esimees. Struktuuri ja

kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.“;

3) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtu tööpiirkonna kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

4) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Maakohtu kohtunike arvu ja jagunemise maakohtute vahel kehtestab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu, kuulanud ära maakohtu esimeeste ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse,

kelle tööpiirkonda kohus kuulub.“;

5) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks.

Kohtu esimehe nimetab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära selle kohtu üldkogu

arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse. Kohtu esimehe konkursi korraldamiseks

moodustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu konkursikomisjoni. Kohtu esimehele esitatavad

täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra kehtestab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu.“;

6) paragrahvi 12 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „oma pädevuse piires“;

7) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) korraldab kohtuasutuse haldamist koostöös Kohtuhaldusteenistusega ulatuses, mis ei ole

Kohtuhaldusteenistuse pädevuses;“;

8) paragrahvi 12 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „kohtudirektori“ sõnadega

„Kohtuhaldusteenistuse direktori“;

2

9) paragrahvi 12 lõigetes 4, 5 ja lõike 12 teises lauses, § 24 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas ja

lõikes 5, § 36 punktis 2, § 45 lõikes 2 ja § 57 lõikes 1 asendatakse sõnad „valdkonna eest

vastutav minister“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ vastavas käändes;

10) paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Maakohtu rahvakohtunike arvu määrab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära

maakohtu üldkogu arvamuse.“;

11) paragrahvi 15 lõikes 4, § 16 lõikes 4 ja § 161 lõikes 3 asendatakse sõna „kohtudirektor“

sõnadega „kohtu esimees“ vastavas käändes;

12) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas, mille kehtestab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu. Kohtumajade täpsed asukohad otsustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.

Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.“;

13) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtu esimees. Struktuuri

ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.“;

14) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Halduskohtu kohtunike arvu ja jagunemise halduskohtute vahel kehtestab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu, kuulanud ära halduskohtu esimeeste ja selle ringkonnakohtu esimehe

arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub.“;

15) paragrahvi 22 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „määrab valdkonna eest vastutav minister“

tekstiosaga „otsustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

16) paragrahvi 22 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtu esimees.

Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43

sätestatust.“;

17) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ringkonnakohtu kohtunike arvu kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära

ringkonnakohtu esimehe arvamuse.“;

18) paragrahvi 34 lõikes 3, § 37 lõikes 41 ja § 991 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad

„kohtute haldamise nõukoda“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ vastavas

käändes;

19) paragrahvi 30 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3

„(5) Riigikohtu esimees võib üldkogule kutsuda ka teisi isikuid, kellele üldkogu võib anda

sõnaõiguse.“;

20) paragrahvi 37 lõiget 12 täiendatakse pärast tekstiosa „kuuel kuul“ tekstiosaga „mitte rohkem

kui “;

21) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

(13) Kohtu esimees võib käskkirjaga vähendada:

1) osakonnajuhatajate või kolleegiumi esimeeste töökoormust õigusemõistmisel korralduslike

ülesannete täitmiseks vajalikus määras;

2) kohtunike töökoormust seoses kohtuhalduse ülesannete täitmisega või osalusega kohtunike

omavalitsusorganite või Vabariigi Valimiskomisjoni töös.“;

22) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 41 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 371 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) muul mõjuval põhjusel, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust.“;

24) paragrahvi 371 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 38 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „valdkonna eest vastutav

minister või“;

26) paragrahvi 38 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) valib kohtute haldus- ja arendusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed kooskõlas

käesoleva seaduse § 401 lõigetega 1-5;“;

27) paragrahv 383 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 383. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu ülesannete üleandmine Riigikohtu esimehele

Kui kohtute haldus- ja arendusnõukogu ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla,

võib edasilükkamatute vajaduste korral täita kohtute haldus- ja arendusnõukogu ülesandeid

Riigikohtu esimees.“;

28) paragrahvis 387 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega „kohtute

haldus- ja arendusnõukogu“;

29) paragrahvi 39 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu.

(2) Seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiitsministeerium. Valdkonna

eest vastutav minister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle kohtute

haldus- ja arendusnõukogule.

4

(3) Valdkonna eest vastutaval ministril ja kohtute haldus- ja arendusnõukogul ei ole käsu- ega

distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes.“;

30) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks;

31) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

„§ 401. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu koosseis ja töökorraldus

(1) Kohtute haldus- ja arendusnõukokku kuuluvad Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtu

kohtunikku, kolm esimese astme kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse

nimetatud vandeadvokaat, õiguskantsler või tema nimetatud esindaja ning justiits-ja

digiminister või tema nimetatud esindaja.

(2) Nõukogu kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe, valib kohtunike täiskogu

kolmeks aastaks. Üks esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna maakohtunik,

üks süüteovaldkonna maakohtunik ja üks halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa nõukokku

kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu esimees ei või nõukokku kuuluda.

(3) Nõukogu kohtunikust liikme volitused lõpevad, kui ta vabastatakse kohtunikuametist või

kui ta nimetatakse kohtu esimeheks.

(4) Nõukogu kohtunikust liikme äraolekul asendab teda kohtunike täiskogu valitud

asendusliige. Asendamise korral ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõike 2 teises ja

kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab nõukogu.

(5) Nõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab kohtunike

täiskogu.

(6) Esimese ja teise astme kohtute esimehed võivad nõukogu töös osaleda sõnaõigusega.

(7) Nõukogu juhib ja esindab nõukogu esimees, kelleks on Riigikohtu esimees. Esimehe

asendamise kord määratakse kindlaks nõukogu kodukorras.

(8) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu võtab otsuseid

vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Nõukogu täpsem töökorraldus nähakse ette kodukorras,

mille nõukogu kinnitab oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.

(9) Nõukogu vähendab oma kohtunikust liikme töökoormust, välja arvatud Riigikohtu esimehe

töökoormust, õigusemõistmisel nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikus määras.

Nõukogu liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud.“;

(10) Nõukogu tegevuseks vajalikud rahalised vahendid nähakse ette Kohtuhaldusteenistuse

eelarves.

32) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;

33) seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:

„§ 411. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu pädevus

5

(1) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu:

1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist;

2) kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengueesmärgid ning kontrollib arengueesmärkide

saavutamist;

3) teeb Justiitsministeeriumile ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi

puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi;

4) kinnitab Kohtuhaldusteenistuse ja kohtu esimeeste koostatud Kohtuhaldusteenistuse eelarve

eelnõu ning kinnitab eelarve jaotuse esimese ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse

vahel;

5) korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist;

6) otsustab maakohtute ja halduskohtute tööpiirkonnad;

7) otsustab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ning ringkonnakohtute

täpsed asukohad;

8) otsustab kohtunike arvu kohtutes;

9) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe ning teostab tema üle järelevalvet;

10) määrab kindlaks Kohtuhaldusteenistuse ülesanded ja struktuuri ning teostab

Kohtuhaldusteenistuse üle teenistuslikku järelevalvet;

11) nimetab ametisse ja vabastab ametist Kohtuhaldusteenistuse direktori;

12) kinnitab kohtute ja Kohtuhaldusteenistuse töökorralduse ja omavahelise koostöö

põhimõtted;

13) arutab läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse,

õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta;

15) täidab teisi seaduses sätestatud ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise

seisukohalt olulisi küsimusi.

(2) Nõukogu võib seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud

kohtuhaldusülesande anda üle kohtuhaldusteenistusele.

(3) Nõukogu võib teha otsuseid ja anda juhiseid. Nõukogu otsused ja juhised ning koosolekute

protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel.

34) Seadust täiendatakse §-ga 412 järgmises sõnastuses:

㤠412. Kohtuhaldusteenistus

(1) Kohtuhaldusteenistus on kohtuid ning kohtute haldus- ja arendusnõukogu teenindav

õigusemõistmise volitusteta kohtuasutus, mis täidab käesolevas seaduses sätestatud ning

kohtute haldus- ja arendusnõukogu antud ülesandeid. Kohtuhaldusteenistus osutab kohtutele

keskseid tugiteenuseid kohtute haldus- ja arendusnõukogu määratud ulatuses, sealhulgas vara

haldamine, finantsjuhtimine, personalijuhtimine ja personaliarvestus, kommunikatsioon,

turvalisus, tõlketeenused, dokumendihaldus ja kantseleiteenused.

(2) Kohtuhaldusteenistus on aruandekohustuslik kohtute haldus- ja arendusnõukogu ees.

Nõukogu võib anda kohtuhaldusteenistusele juhiseid.

(3) Kohtuhaldusteenistust juhib Kohtuhaldusteenistuse direktor, kelle nimetab ametisse ja

vabastab ametist kohtute haldus- ja arendusnõukogu.

(4) Kohtuhaldusteenistuse direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte rohkem

kui kaheks ametiajaks järjest.

6

(5) Kohtuhaldusteenistuse direktor:

1) korraldab kohtuasutuste asjaajamist ja vara kasutamist;

2) käsutab kohtuasutuste eelarvevahendeid;

3) vastutab kohtuasutuste raamatupidamise korralduse eest;

4) kinnitab kohtuhaldusteenistujate koosseisu;

5) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuhaldusteenistuse koosseisu kuuluvad ametnikud

või sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepingu;

6) annab Kohtuhaldusteenistuse töö korraldamiseks teenistusalaseid akte;

7) otsustab või volitab Kohtuhaldusteenistuse koosseisu kuuluvaid teenistujaid otsustama

kohtuhaldusteenistuse ülesannete täitmiseks vajalikke küsimusi;

8) täidab muid kohtute haldus-ja arendusnõukogu poolt antud ülesandeid.“;

35) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse :

„(1) Esimese ja teise astme kohtu töökorraldus nähakse ette kohtu kodukorras. Kodukorra

kehtestab kohtu esimees, kuulates eelnevalt ära kohtu üldkogu arvamuse. Maakohtu

kinnistusosakonna, registriosakonna ja maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra

kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

36) paragrahvi 42 lõikest 21 jäetakse välja tekstiosa „kohtuteenistujate ülesanded,“;

37) paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtuhaldusteenistuse eelarve ja Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses

sätestatud korras.

(2) Kohtuhaldusteenistuse eelarve koosneb esimese ja teise astme kohtute ning

Kohtuhaldusteenistuse eelarvetest.

(3) Kohtuhaldusteenistuse eelarve eelnõu rahaliste vahendite riigieelarvest taotlemiseks ning

riigieelarvega eraldatud vahendite jaotamiseks valmistab ette Kohtuhaldusteenistuse direktor

koostöös kohtute esimeestega ning esitab kinnitamiseks kohtute haldus- ja arendusnõukogule.

(4) Esimese ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse eelarved kinnitab kohtute

haldus- ja arendusnõukogu riigieelarve seadusena jõustumisest alates kahe kuu jooksul.

(5) Eelarveaasta jooksul võib kohtute haldus- ja arendusnõukogu esimese ja teise astme kohtute

ning Kohtuhaldusteenistuse eelarvekulusid muuta üksnes mõjuval põhjusel, kuulanud ära kohtu

esimehe ja Kohtuhaldusteenistuse direktori arvamuse.

38) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtuteenistujate üle teostab järelevalvet kohtu esimees. Kohtuhaldusteenistujate üle

teostab järelevalvet Kohtuhaldusteenistuse direktor. Kohtuhaldusteenistuse direktori üle

teostab järelevalvet kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

39) paragrahv 46 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 53 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

7

„(2) Avaliku konkursi esimese ja teise astme kohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab

välja kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

41) paragrahvi 55 lõikes 4 asendatakse sõnad „kohtute haldamise nõukoja“ tekstiosaga „kohtute

haldus- ja arendusnõukogu“;

42) paragrahvi 584 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „viia“ sõnadega

„Kohtuhaldusteenistusse või“;

43) paragrahvi 584 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „õiguskantsleriks või

riigikontrolöriks“ tekstiosaga „õiguskantsleriks, riigikontrolöriks või Kohtuhaldusteenistuse

direktoriks“;

44) paragrahvi 76 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga

valdkonna eest vastutav minister määrusega“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

45) paragrahvi 85 lõikes 3 ja §-s 1271 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“

tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

46) paragrahvi 991 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtunik vabastatakse ametist 68-aastaseks saamisel, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatud korras ei tõsteta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära.

(2) Riigikohtu üldkogu võib kohtute haldus- ja arendusnõukogu ning kohtuniku nõusolekul ja

kohtu esimehe ettepanekul tõsta õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamise huvides

kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära kuni kahe aasta kaupa, kuid mitte rohkem kui kokku neli

aastat.“;

47) paragrahvi 991 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

48) paragrahvi 991 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise korral loetakse kohtunik ametist

vabastatuks tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel.“.

49) paragrahvi 112 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

(1) Rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu.“;

50) paragrahv 1141 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtunikuabide arvu kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära maakohtu

esimehe arvamuse.“;

51) paragrahvi 119 lõike 1 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

52) paragrahvi 1221 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8

„(1) Kohtunikuabi suhtes võib distsiplinaarmenetluse algatada kohtu esimees.“;

53) paragrahv 125 tunnistatakse kehtetuks;

54) paragrahv 126 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

55) seadust täiendatakse §-ga 1303 järgmises sõnastuses:

„§ 1303. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu moodustamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 401 sätestatud kohtute haldus- ja arendusnõukogu alustab tööd 2025.

aasta 1. juulil.

(2) Enne 2025. aasta 1. juulit kehtestab käesoleva seaduse § 401 lõikes 5 sätestatud kohtute

haldus- ja arendusnõukogu liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute haldamise

nõukoda.“;

56) seadust täiendatakse §-dega 1304 ja 1305 järgmises sõnastuses:

„1304. Kohtuhaldusteenistuse moodustamine

Käesoleva seaduse §-s 412 sätestatud Kohtuhaldusteenistus alustab tööd 2025. aasta 1.

septembril.

§ 1305. Kohtuhaldusteenistuse direktori nimetamine

Käesoleva seaduse § 412 lõike 4 alusel nimetatakse Kohtuhaldusteenistuse direktor ametisse

hiljemalt 2025. aasta 1. septembriks. Kohtuhaldusteenistuse direktori ametisse nimetamiseni

täidavad käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 sätestatud Kohtuhaldusteenistuse direktori ülesannet

kohtudirektorid.“;

57) seadust täiendatakse §-dega 1316 ja 1317 järgmises sõnastuses:

„§ 1316. Kohtudirektori volituste lõppemine

Enne 2025. aasta 1. septembrit nimetatud kohtudirektorite volitused kehtivad kuni 2025. aasta

31. augustini.

§ 1317. Kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemine

Enne 2025. aasta 1. juulit kehtinud kohtute haldamise nõukoja volitused kehtivad kuni 2025.

aasta 30. juunini.“.

§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

9

1) paragrahvi 11 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Riigikogu Kantselei teenistuskohtade koosseisu kehtestab ja teenistuskohtade liigituse

teenistusgruppideks võib kehtestada Riigikogu juhatus, riigi valimisteenistuse teenistuskohtade

koosseisu kehtestab Riigikogu Kantselei direktor riigi valimisteenistuse juhi ettepanekul.

Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu ja

Kohtuhaldusteenistuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab ja teenistuskohtade liigituse

teenistusgruppideks võib kehtestada vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute

teenistuskohtade koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade klassifikaatori ja

teenistuskohtade liigitamise korra võib kehtestada kohtute haldus-ja arendusnõukogu.“;

2) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri

Kantselei, Riigikohtu ja Kohtuhaldusteenistuse ametnike haridusele, töökogemusele,

teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks,

kehtestab vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate

haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud

teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu. Kohaliku

omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja

oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab

kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu.“;

3) paragrahvi 18 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri

Kantselei, Riigikohtu ja Kohtuhaldusteenistuse ametnike värbamise ja valiku korra kehtestab

vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate värbamise ja valiku

korra võib kehtestada kohtute haldus- ja arendusnõukogu. Kohaliku omavalitsuse üksuse

ametiasutuse ametnike värbamise ja valiku korra kehtestab valla- või linnavalitsus.“;

4) paragrahvi 31 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri

Kantselei, Riigikohtu ja Kohtuhaldusteenistuse koolituse korra kehtestab vastava ametiasutuse

juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate koolituse korra võib kehtestada

Kohtuhaldusteenistus. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnike koolituse korra

kehtestab valla- või linnavalitsus.“;

5) paragrahvi 63 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riigikogu Kantselei palgajuhendi kehtestab Riigikogu juhatus, riigi valimisteenistuse

palgajuhendi kehtestab Riigikogu Kantselei direktor riigi valimisteenistuse juhi ettepanekul.

Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu ja

Kohtuhaldusteenistuse palgajuhendi kehtestab ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme

kohtute kohtuteenistujate palgajuhendi kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu. Kohaliku

omavalitsuse üksuse ametiasutuse palgajuhendi kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse

volikogu.“.

10

§ 3. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduse § 39 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „kohtute haldamise

nõukoda“ tekstiosaga „kohtute haldus-ja arendusnõukogu“.

§ 4. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustiku § 1562 lõiget 2 ja § 165 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa

„võib määrusega“ tekstiosaga „või kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kantselei kodukorraga“.

§ 5. Riigieelarve seaduse muutmine

Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) valitsusasutus ja valitsusasutuse hallatav riigiasutus (edaspidi riigiasutused);

2) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri

Kantselei, Riigikohus ning esimese ja teiste astme kohtud koos Kohtuhaldusteenistusega

(edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ning nende haldusala asutused;“;

2) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „Kantselei, Riigikohtu“ tekstiosaga

„,Kohtuhaldusteenistuse“;

3) paragrahvi 35 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 37 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduse § 3 lõike 1 punktis 10 asendatakse tekstiosa „ ja Riigikohus“ tekstiosaga „,

Riigikohus ning esimese ja teise astme kohtud koos Kohtuhaldusteenistusega“.

§ 7. Riigivastutuse seaduse muutmine

Riigivastutuse seaduse § 17 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „Justiitsministeeriumile“

tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogule“.

§ 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3111 lõiget 8 täiendatakse pärast tekstiosa „võib määrusega“ tekstiosaga „või

kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukorraga“;

2) paragrahvi 313 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

11

„(4) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukorraga kehtestada väljastusteate vormi.“;

3) paragrahv 315 lõike 5 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukorraga võib kehtestada kättetoimetamisteatise vormi.“;

4) paragrahvi 344 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtukutse ühtse vormi kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kantselei kodukorraga.“;

5) paragrahvi 458 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib elektroonilise jõustumismärke vormi, selle

väljastamise ja jõustumismärgete arvestuse kohta kehtestada maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

kantselei kodukorraga täpsemaid nõudeid.“.

§ 9. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 59 lõikes 1 jäetakse välja tekstiosa „esimese ja teise astme

kohtute,“.

§ 10. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustiku § 41 lõiget 10 ja 471 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „võib

määrusega“ tekstiosaga „või kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kantselei kodukorraga“.

§ 11. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 26, 31, 32, 34, 53,55–57 jõustuvad 2025. aasta 1. aprillil.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5, 9, 18, 27–30, punktis 33 esitatud kohtute seaduse § 411

lõike 1 punktid 1–5 ja 10–15 ning lõige 3, punktid 37, 41–43, §-d 3 ja 5–7 jõustuvad 2025. aasta

1. juulil.

(4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 6–8, 11, 13, 16, 38, 51, 52 ning § 2 jõustuvad 2025. aasta

1. septembril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025. a

12

Algatab Vabariigi Valitsus 2025. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Valitsuse nõunik

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 (rakendusaktide kavandid)

KAVAND

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319

„Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi

põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimääruse“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse

kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimääruses“ tehakse järgmised muudatused:

1) punkti 12 alapunkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

2) punkti 18 alapunkt 15 sõnastatakse järgmiselt:

„15) täidab esimese ja teise astme kohtute haldamisega seotud ülesandeid seaduses ettenähtud

alustel ja korras;“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

KAVAND

Justiitsministri 15.veebruari 2006. a määruse nr 5

„Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 34 lõigete 1 ja 3 alusel.

§ 1. Justiitsministri 15.veebruari 2006.a. määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi

põhimäärus“ muutmine

Justiitsministri 15.veebruari 2006.a. määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ § 13

lõiget 1 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:

„91) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. aprillil 2025. a.

Liisa-Ly Pakosta

Minister

Tõnis Saar

Kantsler

1

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

22.07.2024 saadeti kooskõlastamisele kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus1, millega planeeriti muuta esimese ja teise astme kohtute

kohtuhaldusmudelit. Praegu tegelevad kohtuhaldusega esimeses ja teises kohtuastmes

Justiitsministeerium, kohtute haldamise nõukoda (kooskõlastava ja nõuandva organina),

kohtute esimehed ja kohtudirektorid. Kohtute personali ja kohtunike ning kohtujuristide

koolituse valdkonnas tegeleb kohtuhaldusega ka Riigikohus. Kohtuhalduses osalejate rohkus ja

pädevuse killustatus ei loo seejuures soodsat pinnast tõhusaks halduseks, mille eesmärk on

tuvastada probleemid, leppida kokku lahendused ja viia need tulemuslikult ellu. Nende

probleemide lahendamiseks planeeriti järgmised tähtsamad muudatused.

1. Kohtuhaldusega seotud pädevused antakse valdavas osas Justiitsministeeriumilt üle

kohtusüsteemile ehk kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule. Seaduses

sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiitsministeerium.

2. Kohtuhalduse- ja arenduse korraldamiseks kohtusüsteemis luuakse senise kohtute

haldamise nõukoja ümberkujundamise teel uus kohtute haldus- ja arendusnõukogu

(KHAN). Senisest nõuandvast ja kooskõlastavast organist saab kohtuhalduse strateegilise

tasandi otsustuskogu. KHAN on kohtuhalduse juhtimise kõrgeim organ, kes suunab kohtute

arendamist ja haldamist ning teeb kõige olulisemad kohtuhaldust puudutavad otsused.

Seeläbi suureneb oluliselt kohtunike otsustusõigus kohtute arendamise ja tugiteenuste

korraldamise üle.

3. Luuakse kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja

KHAN-ile tuge kohtute arendamisel. KHT alla koondatakse senised Justiitsministeeriumi

kohtuhalduse ülesanded, kohtute tsentraliseeritud tugiteenused (näiteks tõlketeenistus,

arhiiviteenistus) ning kohtudirektori täidetavad ülesanded (näiteks finants- ja varahaldus).

Kohtuhalduse paindlikkuse tagamiseks hakkab haldusülesannete täpsemat jaotust kohtute

ja KHT vahel otsustama KHAN. KHT-d juhib viieks aastaks ametisse nimetatud

kohtudirektor, kelle üle teeb järelevalvet KHAN.

Muudatustega seoses planeeriti muuta avaliku teenistuse seadust, kus asendatakse

kohtuhaldusülesannete ülemineku tõttu valdkonna eest vastutav minister KHAN-iga.

Riigieelarve seaduses planeeriti asendada kohtute haldamise nõukoda KHAN-iga kuna kohtute

haldamise nõukoja volitused lõppevad. Kaitseväeteenistuse seaduses nähti ette kohtute

haldamise nõukoja asendamine KHAN-iga kui kohtuniku ajateenistuseks vabastamise

ettepaneku esitaja.

Kohtute haldamise nõukoda toetas oma 20.09.2024 istungil ettepanekut lisaks kohtuhalduse

muutmisele eelnevalt kirjeldatud viisil käsitada esimese ja teise astme kohtuid põhiseadusliku

institutsioonina, mh riigieelarve koostamise protsessis. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt ei

saa kohtusüsteem olemuslikult kuuluda mitte ühegi ministri valitsemisalasse. Õigusemõistmine

1Eelnõu on kättesaadav eelnõude infosüsteemis https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ef505412-9612-

4bd0-b430-df13ccd74a5c

2

on iga riigi põhifunktsioon ja selle toimimine ei saa sõltuda konkreetse ministri või erakonna

poliitilistest eelistustest ega hetkevajadustest. Õigusemõistmise usaldusväärsuse ja kohtuvõimu

autonoomsuse tagamiseks on vaja senist kohtute haldusmudelit muuta ning käsitada esimese ja

teise astme kohtuid läbivalt õigusaktides põhiseadusliku institutsioonina nagu on ette näinud

põhiseadus. Samal istungil kinnitas kohtute haldamise nõukoda kohtute uue arengukava 2024-

20302. Arengukava kohaselt selleks, et kohus, selle kolm astet ja kolm haru oleksid

vastutustundlikult juhitud terviklik kaasaegne organisatsioon, mis täidab oma ülesandeid

efektiivselt ja kvaliteetselt, on vajalik, et riigieelarve koostamise protsessis käsitatakse esimese

ja teise astme kohtuid tervikuna põhiseaduslikku institutsioonina.

Justiitsministeerium esitas 10.10.2024 Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisele

memorandumi, mis käsitles lisaks kohtuhaldusmudeli muutmisele ka vajadust käsitada kohtute

sõltumatuse tagamiseks esimese ja teise astme kohtuid terves õigusruumis analoogselt

Riigikohtuga põhiseadusliku institutsioonina.

10.10.2024 Vabariigi Valitsuse kabinetiotsuse kohaselt tuleb vastavalt muuta

Justiitsministeeriumi 22.07.2024 kooskõlastusringile esitatud ja kooskõlastatud kohtute

seaduse muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõud ning esitada see uuesti

kooskõlastamiseks. Vastavalt kabinetiotsusele ja arvestades varasemale eelnõule laekunud

tagasisidet, on käesolevas eelnõus tehtud võrreldes 22.07.2024 kooskõlastamisele esitatud

eelnõuga järgmised olulisemad muudatused:

1. KHAN-i koosseis. Algse eelnõu kohaselt kuulub KHAN-i lisaks kohtunikest liikmetele

Riigikogu liige ja 2 kohtunikest liikmete poolt valitud välisliiget. Käesoleva eelnõu kohaselt

kuuluvad KHAN-i Riigikohtu esimees, 2 ringkonnakohtu kohtunikku, 3 esimese astme

kohtunikku, justiits- ja digiminister või tema määratud esindaja, 2 Riigikogu liiget, Eesti

Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat ja õiguskantsler või tema nimetatud esindaja.

Kohtute esimehed võivad nõukogu töös osaleda sõnaõigusega.

2. Kohtute tööpiirkonna määramine on edaspidi valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN-i pädevuses. Tegemist on kohtuorganisatsiooni ja selle territoriaalset struktuuri

puudutava otsusega, mis sõltub ka eelarvest. Kohtute käsitamisel põhiseadusliku

institutsioonina vastutab selle eest edaspidi KHAN.

3. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arvu ning jagunemise kohtute vahel, maakohtu

rahvakohtunike arvu ja tasu määramise tingimused ning kohtunikuabide arvu kehtestab

edaspidi valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Tegemist on samuti

kohtuorganisatsiooni puudutavate otsustega, mis sõltub eelarvest ning kohtute käsitamisel

põhiseadusliku institutsioonina vastutab selle eest edaspidi KHAN.

4. Esimese ja teise astme kohtute käsitamiseks põhiseadusliku institutsioonina korrigeeritakse

asjassepuudutavaid sätteid, mh registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus

registris (RKOARR) KHT, mis käsutab kohtuasutuste eelarvevahendeid. Vastutus esimese ja

teise astme kohtute eelarvevahendite eest läheb Justiitsministeeriumilt üle kohtusüsteemile, kes

kaitseb iseseisvalt oma eelarvet Riigikogu rahanduskomisjonis. Muudatuse tulemusel

korrigeeritakse vastavalt ka riigieelarve seadust ja Vabariigi Valitsuse seadust.

2 Kohtu arengukava 2024-2030. Kättesaadav: https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/esimese-ja-teise-

astme-kohtute-arengukava (13.12.2024)

3

5. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra ning kohtu kinnistusosakonna ja

registriosakonna kodukorrad kehtestab edaspidi valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN, millega seoses muudetakse kriminaalkohtumenetluse seadustikku,

tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja väärteomenetluse seadustikku. Taotlus kohtu poolt

tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse edaspidi Justiitsministeeriumi asemel KHAN-ile,

millega seoses muudetakse riigivastutuse seadust.

Lisaks on eelnõud täiendatud kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemise ja

kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise lihtsustamiseks, kuna praegu kehtiv kord on

liialt keerukas ja aeganõudev. Muudatuse eesmärk on vähendada ülereguleerimist ja kohtu

halduskoormust kohtuniku taotluse läbivaatamisel ning suurendada kohtunikuameti

atraktiivsust võimalike uute kohtuniku kandidaatide seas. Muudatus toetab haldusmudeli

muutmise eesmärki vähendada täiendavad bürokraatiat ja ajakulu. Vastavatele muudatustele on

eelnenud väljatöötamiskavatsus3 ning vastavaid muudatusi on arutatud kohtute haldamise

nõukoja 05.10.-06.10.2023 ja 08.12.2023 istungitel, samuti kohtute esimeestega ja Eesti

Kohtunike Ühinguga.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler

Mari-Liis Mikli (5861 8982, [email protected]) ja kohtute talituse nõunikud Marilin

Reintamm (680 3116, [email protected]) ja Mari Kirs (5429 0114, [email protected]).

Eelnõu aluseks on olulises osas 22.07.2024 kooskõlastamisele saadetud kohtute seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, mille töötas välja töörühm

koosseisus Riigikohtu kohtunik Heiki Loot, Tartu Ringkonnakohtu direktor Tiina Ereb, Viru

Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Tartu Maakohtu kohtunik Rutt Teeveer, Tallinna

Ringkonnakohtu kohtunik Villem Lapimaa ja Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika

asekantsler Mari-Liis Mikli.

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:

1) kohtute seadus (KS), RT I, 04.01.2024, 4;

2) avaliku teenistuse seadus (ATS), RT I, 27.09.2024, 3;

3) kaitseväeteenistuse seadus (KVTS), RT I, 27.09.2024, 6;

4) kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), RT 12.12.2024, 7;

5) riigieelarve seadus (RES), RT I, 28.11.2024, 4;

6) riigivaraseadus (RVS), RT I, 04.12.2024, 25;

7) riigivastutuse seadus (RVastS), RT I, 11.03.2023, 86;

8) tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS), RT I, 22.03.2024,8;

9) Vabariigi Valitsuse seadus (VVS), RT I, 04.12.2024,2;

10) väärteomenetluse seadustik (VTMS), RT I, 29.06.2024,8.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi 2023–2027 punkt 11.2 näeb ette järgmise ülesande: analüüs ja ettepanekud

kohtureformi elluviimiseks. Vabariigi Valituse tegevusprogrammi 2024–2027 projekt näeb ette

3 Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Kättesaadav eelnõude infosüsteemis:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f8d74b9-62f3-4611-91ed-50e4f557a629 (14.12.2024)

4

järgmise ülesande: esimese ja teise astme kohtute haldusmudeli muutmine ning kohtute

käsitamine põhiseadusliku institutsioonina.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, sest

muudetakse kohtukorralduse seadust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 14).

2. Seaduse eesmärk

Esiteks on seaduse oluline eesmärk suurendada kohtute vastutust ja otsustusõigust kohtute

arendamisel ja haldamisel. Eesmärk märgib ühelt poolt Justiitsministeeriumi rolli muutumist –

fookuse ümbertõstmist kohtuhalduse juhtimiselt õiguspoliitika kujundamisele – ning vastab

teiselt poolt kohtute valmisolekule võtta rohkem vastutust kohtute haldamise ja arendamise

eest4.

Teiseks on seaduse eesmärk suurendada kohtuvõimu sõltumatust täitevvõimust. Kuigi

29.07.2002 jõustunud kohtute seaduse ettevalmistamisel oli üheks oluliseks eesmärgiks kaasata

kohtud kohtusüsteemi haldamisse ning suurendada kohtunike ja kohtuvõimu sõltumatust,

milleks loodi kohtute haldamise nõukoda kui kooskõlastav organ oluliste kohtuhaldust

puudutavate küsimuste otsustamisel, oli tegemist siiski pooliku lahendusega. Õigusemõistmise

toimimise korrakohasus5 on tõhusalt võimalik tagada üksnes juhul, kui kogu kohtusüsteem

toimib ja seda arendatakse edasi ühtsete põhimõtete ning ühtse korra alusel ning arvestades

kohast rollijaotust. Sellisel juhul on süsteemisisesed kitsaskohad paremini tuvastatavad ja

kõrvaldatavad.

Kolmandaks on seaduse eesmärk vähendada vastutuse hajumist kohtute haldamisel ning

laiendada kohtuteülest vaadet kohtute arendamisele ja haldamisele. Praegu on kohtuhaldus

killustunud mitme osapoole vahel, mis tähendab, et killustunud on ka vastutus nende ülesannete

täitmise eest. Samuti ei taga ülesannete killustatus piisavalt kohtuteülest vaadet kohtute

arendamisel ja haldamisel, st praegu puudub üks otsustusvõimeline keskne institutsioon, millel

on terviklik tulevikuvaade kogu kohtusüsteemist lähtudes. Täitevvõimu ning esimese ja teise

astme kohtute omavahelise pädevuse jaotust ja ka haldusülesannete killustumist

iseloomustavad tabelid 1–4.

Tabel 1. Kohtute seaduse alusel justiits- ja digiministri pädevusse kuuluvad ülesanded

4 Kohtute aastaraamat. 2023. 15 aastat hiljem: uus katse muuta kohtuhaldust. Heiki Loot, Mait Laaring.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/15-aastat-hiljem-uus-katse-muuta-kohtuhaldust/. 5 Vt ka ajakirjas Õiguskeel (2009/4) avaldatud Virgo Saarmetsa artikkel „Mis on korrakohane õigusemõistmine

ja kuidas seda tagada?“.

5

Tabel 2. Kohtute seaduse alusel kohtu esimehe pädevusse kuuluvad ülesanded

Tabel 3. Kohtute seaduse alusel kohtudirektori pädevusse kuuluvad ülesanded

Tabel 4. Kohtute seaduse alusel kohtute haldamise nõukoja pädevusse kuuluvad ülesanded

Seaduse neljas eesmärk on tagada ühtne ja ühtlase kvaliteediga kohtuhaldusteenus kõigi kohtute

jaoks. See tähendab, et tugiteenuste kättesaadavus ja tase peab olema kohtute jaoks ühetaoliselt

kvaliteetne. Viimastel aastatel on tugiteenuste ühtlustamisega küll juba tegeletud, kuid selline

ühtlustamine peab jätkuma ja toimima kõigi tugiteenuste puhul.

Viiendaks on seaduse eesmärgiks lahendada kohtu kui põhiseadusliku institutsiooni

sõltumatuse küsimus. Kuigi esimese ja teise astme kohtud on Eesti Vabariigi põhiseaduse

kohaselt analoogselt Riigikohtuga põhiseaduslik institutsioon, ei käsitata neid seni sellena

6

teistes õigusaktides, s.o kohtute seaduses, riigieelarve seaduses, riigivaraseaduses ja Vabariigi

Valitsuse seaduses.

Esimese ja teise astme kohtute andmine Justiitsministeeriumi hallatavateks otsustati Vabariigi

Valitsuse seadusega 1995. aastal. Samal ajal jäi Riigikohus jätkuvalt isehaldavaks. Sellise

otsuse tegemisel tugineti eelkõige sellele, et sama haldusmudel oli kasutusel Eestis ka enne

1940. aastat, kus eksisteeris kohtuministeerium. 2000. aastal kohtute seaduse eelnõule 607 SE

I lisatud tolleaegse Riigikohtu esimehe Uno Lõhmuse eriarvamuse kohaselt tulenes see

põhiseaduse ekslikust tõlgendamisest. Et 2000. aasta kohtute seaduse väljatöötamise käigus

seda küsimust eraldi ei käsitletud, jäi selline regulatsioon siiski seadusesse ekslikult alles.

Arvestades senise süsteemi ebaefektiivsust ja selle suhtes aastaid esitatud kriitikat on

põhjendamatu senise praktika jätkamine. Põhiseadus käsitleb kohut ühtse tervikliku kehana,

kelle ülesanne on õigust mõista. Põhiseaduse kohaselt on sõltumatu institutsioon kogu kohus:

maakohtud, halduskohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Ehk kohtusüsteem on üks

põhiseaduslik tervik, mida tuleb finantseerida funktsiooni-, mitte haldusalapõhiselt. Vaatamata

sellele käsitatakse erinevates õigusaktides põhiseadusliku institutsioonina jätkuvalt vaid

Riigikohut ning maa-, haldus- ja ringkonnakohtud on osa riigiasutustest. Selline vahetegemine

ei ole põhjendatud ning eriti suurt mõju avaldab see riigi eelarvestrateegia kujunemise

protsessis. Kohtute sõltumatuse tagamiseks on oluline, et ka esimese ja teise astme kohtuid

käsitletakse riigieelarve seaduses ja riigieelarve koostamise protsessis analoogselt Riigikohtuga

põhiseadusliku institutsioonina nagu näeb ja on alati ette näinud põhiseadus. Seega peavad ka

esimese ja teise astme kohtud saama oma eelarvet ise koostada ja kujundada ning kaitsta

Riigikogus iseseisvalt, ilma täitevvõimu vahele sekkumiseta. Vähemtähtis ei ole ka see, et

otsustuspädevus oma eelarve kujundamise ja kaitsmise üle annab kohtutele võimaluse

tööprotsesse optimeerida ja efektiivistada, mis tulemusena toob menetlusosalistele kaasa

kiirema kohtumenetluse. Seega tuleb esimese ja teise astme kohtuid käsitada Riigikohtu kõrval

eraldiseisva põhiseadusliku institutsioonina. Eelnevalt on selgitatud, et Riigikohus on

konstitutsioonikohus, kes lahendab tekkinud vaidlusi lõplikult, st igasugust võimalikku huvide

konflikti tuleb ennetada. See toetab ka juba Eesti taasiseseisvumisel leitud lahendust, et

Riigikohus peab olema isehaldav. Analoogselt hoitakse ka teistes lähiriikides kõrgeima kohtute

haldus- ja juhtimismudelit eraldiseisvana alama astme kohtutest.

Eesmärgi täitmiseks on esiteks vaja muuta kohtuhalduse senist korraldust ning anda

Justiitsministeeriumilt kohtuhaldust puudutavad pädevused üle kohtusüsteemile. Teiseks tuleb

luua kohtusüsteemi sees organid, mis täidavad kohtuhaldusülesandeid, st luua õigusemõistmise

toimimiseks vajalikud organisatsioonilised tingimused. Seejuures on kohtuhaldusmudeli

ümbervaatamise vajadus pikaajaline. Kohtuhalduse eraldamise täitevvõimust nägi ette juba

2009. a kohtute seaduse eelnõu 649 SE6, mille oluline plaanitud muudatus oligi

Justiitsministeeriumilt esimese ja teise astme kohtute haldamise ülesande ülevõtmine ja kõigi

kohtuastmete haldamise ülesannete jagamine loodavate kohtute nõukogu ja

Kohtuhalduskeskuse vahel. Kavandatud muudatusi ei rakendatud, kuna eelnõu kritiseeriti

Riigikohtu esimehele antava liigse võimu ja täitevvõimule omaste subordinatsiooniliste suhete

kehtestamise tõttu. Eelnõu väljatöötamisel on muuhulgas arvestatud eelnõule 649 SE esitatud

kriitikat ja leitud optimaalseim lahendus. Kolmandaks tuleb viia õigusaktid vastavusse

põhiseadusega, st käsitada esimese ja teise astme kohtuid põhiseadusliku institutsioonina,

milleks on vajalik luua eraldi asutusena Kohtuhaldusteenistus.

6 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b05e68b5-7f81-a11a-485a-85fdff01f55c/kohtute-seadus.

7

Oluliseks toeks eelnõu väljatöötamisel on olnud Soome kogemus kohtuhalduse reformimisel

2020. a, arvestades seejuures Eesti kohtusüsteemi eripära ning eelnõu väljatöötamise käigus

tehtud ettepanekuid. Soome kohtuhaldusreformiga anti suur osa kohtuhaldusülesandeid

Justiitsministeeriumilt üle kohtute ametile (Tuomioistuinvirasto). Samamoodi on planeeritud

eelnõus. Reformi üks peamisi eesmärke oli suurendada kohtute ja kohtunike vastutust

kohtusüsteemi tulemuste eest. Soome kohtute ameti ülesanne on tagada kohtute tööks vajalikud

tingimused ning arendada, planeerida ja toetada kohtute tööd. Kuigi Soome kohtute amet on

iseseisev riigiasutus Justiitsministeeriumi haldusalas, on selle ülesanded paljuski samad, nagu

on kavandatud eelnõus KHAN-il ja KHT-l. Nii näiteks teeb amet ministeeriumile ettepanekud

kohtute eelarve kohta ja otsustab eelarve jaotuse kohtute vahel. Samuti vastutab amet kohtute

tööruumide, infosüsteemide, kohtunike ja kohtutöötajate koolituse, koosseisude ja

teenistussuhete, kommunikatsiooni ja kohtute arendusprojektide eest. Samuti toetab ta

kohtunike valikukomisjoni ja koolitusnõukogu tööd. Kohtute ameti kõrgeim otsustusorgan on

kaheksaliikmeline nõukogu, mille nimetab viieks aastaks ametisse valitsus. Nõukokku

kuuluvad kuus kohtunikku eri kohtuastmetest ja -harudest, üks kohtuteenistujate esindaja ja üks

avaliku halduse juhtimise ekspert. Nõukogu määrab kindlaks kohtute ameti peamised

eesmärgid, strateegia ja juhtimispõhimõtted ning otsustab Justiitsministeeriumile esitatavad

kohtute ja kohtute ameti eelarveettepanekud, eelarve kohtutevahelise jaotuse, kohtunike (v.a

kõrgeimate kohtute kohtunike) ametikohtade loomise, kaotamise ja ümberpaigutamise ning

muud ameti tegevuse seisukohast olulised küsimused. Soome kohtute ameti igapäevane

juhtimine on peadirektori ülesanne, kelle nimetab viieks aastaks ametisse nõukogu. Kohtute

ametis on kolm osakonda ja selles töötab umbes 60 inimest.7

Käesoleva seaduseelnõu aluseks on kohtuhaldusmudeli muutmist käsitlev

väljatöötamiskavatsus8 (edaspidi VTK) ja eelnõu9, millele andis põhimõttelise toetuse kohtute

haldamise nõukoda oma 24. mai 2024. aasta istungil nr 129. Kohtute haldamise nõukoda toetas

oma 130. istungil 20.09.2024 ettepanekut lisaks kohtuhalduse muutmisele käsitada esimese ja

teise astme kohtuid põhiseadusliku institutsioonina, mh riigieelarve koostamise protsessis.

Vabariigi Valitsuse 10.10.2024 kabinetiotsuse kohaselt tuleb vastavalt muuta

Justiitsministeeriumi 22.07.2024 kooskõlastusringile esitatud ja kooskõlastatud eelnõud ja

esitada see uuesti kooskõlastamisele. Lisaks on eelnõud täiendatud kohtuniku osalise

töökoormusega töötamise taotlemise ja kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise

lihtsustamiseks, mille aluseks on vastav väljatöötamiskavatsus10 ning millele laekunud

tagasisidet on arvestatud kehtiva regulatsiooni täpsustamisel.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Kohtute seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 1 muudetakse kohtute seadust.

7 Kohtute aastaraamat. 2023. 15 aastat hiljem: uus katse muuta kohtuhaldust. Heiki Loot, Mait Laaring.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/15-aastat-hiljem-uus-katse-muuta-kohtuhaldust/ 8 Väljatöötamiskavatsus on kättesaadav eelnõude infosüsteemis

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/deddcb65-b8ba-472d-aaa4-b9b2cba868b5 9Eelnõu on kättesaadav eelnõude infosüsteemis https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ef505412-9612-

4bd0-b430-df13ccd74a5c. 10 Väljatöötamise kavatsus on kättesaadav eelnõude infosüsteemis:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f8d74b9-62f3-4611-91ed-50e4f557a629.

Väljatöötamiskavatsusele esitatud arvamustega on võimalik tutvuda Justiitsministeeriumi avalikus

dokumendiregistris https://adr.rik.ee/jm/dokument/14833457

8

Eelnõu § 1 punkt 1. KS-i § 9 lõige 3. KS-i § 9 lõiget 3 muudetakse selliselt, et edaspidi otsustab

maakohtu kohtumajade täpsed asukohad valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN.

Arvestades kohtuhalduse üleminekut Justiitsministeeriumilt kohtutele ning esimese ja teise

astme kohtute käsitamist põhiseadusliku institutsioonina, ei ole kohtumajade asukohtade

määramine ministri poolt edaspidi põhjendatud. Seejuures, kuna KHAN-i liikmeteks on ka

täitevvõimu ja seadusandliku võimu esindajad, on tagatud, et kohtumajade asukohtade

määramisel võetakse aluseks ka laiem riigiülene vaade. Muudatusega seoses tunnistatakse

kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning

ringkonnakohtute asukohad“.

Eelnõu § 1 punkt 2. KS-i § 9 lõige 4. KS-i § 9 lõige 4 reguleerib maakohtu struktuuri ja

kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust. Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja

koosseisu kinnitamise õigust sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmisega seotud

struktuuri ja koosseisuga või mitte. Üldjuhul kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu direktor,

välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni korral, mil struktuuri ja koosseisu kinnitab kohtu

esimees. Kuivõrd eelnõuga kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust korraldab

kohtute üleselt KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, kinnitab

maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu esimees. Struktuuri

kinnitamisel lähtutakse kohtute seaduse §-s 43 sätestatust, st eelarvest.

Eelnõu § 1 punkt 3. KS-i § 10 lõige 1. KS-i § 10 lõike 1 kohaselt määrab maakohtu

tööpiirkonna valdkonna eest vastutav minister. Muudatuse tulemusel kehtestab maakohtu

tööpiirkonna KHAN. Arvestades kohtuhalduse üleminekut Justiitsministeeriumilt kohtutele

ning esimese ja teise astme kohtute käsitamist põhiseadusliku institutsioonina, ei ole

tööpiirkonna määramine ministri poolt edaspidi põhjendatud ning strateegilise otsustusorganina

peab vastav pädevus olema KHAN-il. Seejuures, kuna KHAN-i liikmeteks on ka täitevvõimu

ja seadusandliku võimu esindajad, on tagatud, et tööpiirkondade määramisel võetakse aluseks

ka laiem riigiülene vaade.

Eelnõu § 1 punkt 4. KS-i § 11. KS-i § 11 reguleerib maakohtu kohtunike arvu. Kehtiva seaduse

kohaselt määrab maakohtute kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel valdkonna eest

vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse,

kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Muudatuse tulemusel sätestatakse paragrahvis, et maakohtu

kohtunike arvu ja jagunemise maakohtute vahel kehtestab KHAN, kuulanud ära maakohtu

esimehe ja selle ringkonnakohtu esimese arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Selline

lahendus toetab tasakaalu kohtunike sõltumatuse tagamise ja kohtunike ametikohtadega

kaasnevate kulude kontrolli vahel. Tegemist on eelkõige töökorraldusliku küsimusega, mille

peaks ministri asemel kindlaks määrama KHAN. Kuigi kehtiv kord justkui viitab, et kohtunike

jagunemise määramisel kuulatakse ära vaid ühe maakohtu esimehe ja ringkonnakohtu esimehe

arvamus, kelle tööpiirkonda kohus kuulub, arvestatakse praktikas kõikide seotud kohtute

esimeeste arvamusega. Ühese arusaadavuse huvides on eelnõuga korrigeeritud, et kuulatakse

ära esimeeste, st kõikide seotud kohtute esimeeste arvamus.

Kohtunike jagunemise kohtumajade vahel otsustab edaspidi ministri asemel kohtu esimees,

arvestades, et kohtu esimehel on juba praegu KS-i § 9 lõike 4 alusel õigus kinnitada maakohtu

struktuur ja kohtuteenistujate koosseis. Kohtunike kohtumajadesse jagunemise otsustusõiguse

andmine esimehele on põhjendatud, kuna tegemist on kohtu koosseisu küsimusega ning

esimehel kui kohtu juhil on parim teadmine, millisesse kohtumajja kohtunikku vaja on.

Seejuures, kohtuniku konkursi kuulutab edaspidi välja KHAN koostöös kohtu esimehega, st

9

kuigi KHAN-il on pädevus konkurss välja kuulutada (varasema valdkonna eest vastutava

ministri asemel), on väljakuulutamise eelduseks kohtu esimehe sisend, millisesse kohtumajja

konkurss välja kuulutatakse.

Selline lahendus tagab, et kohtunike koguarvu muudetakse läbimõeldult ja arvestades laiemalt

õigusemõistmisele juurdepääsu vajadusega, kuid samas tagades piisava paindlikkuse

kohtusüsteemis töö korraldamiseks kohtunike jaotamise kaudu kohtute ja kohtumajade vahel.

Muudatusega seoses tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-,

haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade

vahel“.

Eelnõu § 1 punkt 5. KS-i § 12 lõige 1. KS-i § 12 lõike 1 kohaselt nimetatakse maakohtu

esimees esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab

valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks

kohtunik nimetatakse. Muudatuse tulemusel nimetab edaspidi esimehe valdkonna eest

vastutava ministri asemel ametisse KHAN. Arvestades KHAN-i rolli kohtute haldamisel ja

arendamisel, on põhjendatud, et just KHAN-il on õigus teha lõplik otsus, kes on sobivaim

esimees. Ka kehtiva seaduse kohaselt on esimehe valikul vaja kohtute haldamise nõukoja

nõusolekut (KS § 41 lõige 1 punkt 5), st ka juba praegu on antud kohtusüsteemile oluline roll

esimehe valikul. Muudatuse tulemusel see roll põhjendatult veelgi tugevneb.

Samuti sätestatakse, et maakohtu esimehe konkursiks moodustab KHAN konkursikomisjoni.

Ka praegu moodustatakse esimehe konkursi korraldamiseks komisjon, mistõttu on tegemist

senise praktika õigusliku fikseerimisega. Muudatuse kohaselt kehtestab esimehele esitatavad

täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra KHAN. Seega määrab KHAN kindlaks

esiteks selle, millised on esimehele esitatavad nõuded töökogemuse (näiteks ka varasem

juhtimiskogemus) või isiksuseomaduste kohta. Seejuures on KHAN-il võimalik

valikukriteeriumite kujundamisel lähtuda ka juba väljatöötatud kompetentsimudelitest, näiteks

Riigikantseleis väljatöötatud avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelist11. Samuti on

KHAN-i reguleerida see, kuidas konkurss on üles ehitatud, näiteks kandidaatide läbitavad

voorud ning konkursikomisjoni kohustus esitada KHAN-ile otsustamiseks valiku

kandidaatidest, keda tutvustatakse ka üldkogule arvamuse andmiseks. Seega tuleb KHAN-il

kujundada kogu esimehe valikuprotsess. Protsessi paindlikkuse tagamiseks ei ole põhjendatud

ega vajalik selle täpsem reguleerimine seaduse tasandil. Sama muudatus kehtib ka haldus-ja

ringkonnakohtu esimeeste valikul (KS-i § 20 lõige 1 ja § 24 lõige 1).

Eelnõu § 1 punkt 6. KS-i § 12 lõige 2. KS-i § 12 lõike 2 esimese lause kohaselt esindab ja

juhib maakohtu esimees kohtuasutust oma pädevuse piires. Lause sõnastust muudetakse

selliselt, et jäetakse ära sõnad „oma pädevuse“ piires. Tegemist on ebavajaliku täiendusega: kui

seni jagunes kohtuasutuse juhtimine kohtu esimehe ja kohtudirektori vahel, siis muudatuse

jõustumisel lõpevad ka kohtudirektori sellised volitused. Seega esimehele sätestatakse ühene

õigus esindada ja juhtida kohtuasutust. Esimehe konkreetsed ülesanded on seaduses juba eraldi

reguleeritud.

Eelnõu § 1 punkt 7. KS-i § 12 lõike 3 punkt 11. KS-i § 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11,

millega lisatakse maakohtu esimehe ülesannete hulka korraldada kohtuasutuse haldamist

11 Riigikantselei. Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel. https://www.riigikantselei.ee/et/tippjuhtide-

kompetentsimudel.

10

koostöös KHT-ga ulatuses, mis ei ole KHT pädevuses. Kuivõrd KHT on kohtuid teenindav

struktuuriüksus, st ta täidab oma ülesandeid lähtuvalt kohtute vajadustest ja koostöös

esimeestega, on põhjendatud see ülesanne sätestada ka esimehe ülesannete hulgas. Pärast

kohtudirektori volituste lõppemist vastutab kohtu esimees oma kohtuasutuse haldamise eest

täielikult. KHAN võib tema vastutuse ulatust vähendada, andes osa kohtuhalduse ülesandeid

üle KHT-le. Samas võib KHAN jätta vastutuse teatud ülesannete täitmise eest küll kohtu

esimehele, kuid selleks vajaliku ressursi (näiteks tööjõu) koondada KHT-sse. Sellisel juhul peab

kohtu esimees täitma ülesannet KHT-ga koostöös, st kohtu esimehel oleva ülesande täitmisel

vajamineva ressursi tagab KHT. Seega seisneb esimehe vastutus ühelt poolt kohtuasutuse kui

süsteemi ühe osa haldamises, kuid teisalt peab toimuma koostöös KHT-ga ja teiste kohtute

esimeestega ehk arvestades kogu kohtusüsteemi huve. Vaid sellisel juhul on võimalik tagada

kohtusüsteemi kui terviku efektiivne eesmärgipärane toimimine.

Eelnõu § 1 punkt 8. KS-i § 12 lõike 3 punktis 2 täpsustatakse, et esimees kooskõlastab KHT

direktori koostatud kohtu eelarve eelnõu. Kehtiva seaduse kohaselt kooskõlastab esimees kohtu

direktori koostatud kohtu eelarve eelnõu, aga muudatuse tulemusel koostab eelnõu edaspidi

KHT direktor. Muudatus on eelkõige tehniline, kuna eelarve eelnõu kooskõlastaja muutub, kuid

samas tagab esimehe kooskõlastus ka eelarve vastavuse kohtu vajadustele.

Eelnõu § 1 punkt 9. Punktiga 9 asendatakse KS-i § 12 lõigetes 4, 5 ja lõike 12 teises lauses, §

24 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas, § 24 lõikes 5, § 36 punktis 2, § 45 lõike 2 esimeses ja teises

lauses, § 57 lõikes 1, § 85 lõikes 3 ja §-s 1271 sõnad „valdkonna eest vastutav minister“

sõnadega „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ vastavas käändes.

KS-i § 12 lõike 4 muudatuse tulemusel võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist ametist

vabastada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Arvestades, et eelnõu kohaselt on

KHAN-il õigus esimees ametisse nimetada ja järelevalvet teha, on põhjendatud, et KHAN-il on

õigus esimees enne tähtaja lõppemist ka ametist vabastada. Kuna KHAN-il on õigus esimees

ametist vabastada, täpsustatakse lõikes 5, et esimehe vabastamisel KS-i § 12 lõike 4 punktis 2

nimetatud juhul (kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata), kuulab

kohtu üldkogu ja ringkonnakohtu arvamuse ära KHAN. Lõike 12 muudatuse järgi tuleb

esimehel ametiaja lõppemisel tähtaja saabumise tõttu esitada tagasipöördumise avaldus KHAN-

ile, mitte enam valdkonna eest vastutavale ministrile.

KS-i § 24 lõike 4 muudatuse tulemusel võib analoogselt maa- ja halduskohtuga esimehe enne

tähtaja lõppemist vabastada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Samuti kuulab

lõike 5 muudatuse tulemusel ringkonnakohtu esimehe vabastamisel § 24 lõike 4 punktis 2

nimetatud juhul (kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata) üldkogu

arvamuse ära valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN.

KS-i § 36 punkti 2 muudatuse kohaselt annab kohtu üldkogu arvamuse kohtu esimehe ametisse

nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta edaspidi valdkonna eest

vastutava ministri asemel KHAN-ile. Muudatus on vajalik, kuna esimehe nimetamine ja

vabastamine on edaspidi KHAN-i pädevuses. Seega tuleb ka üldkogu arvamus esitada

valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN-ile.

KS-i § 45 lõike 2 muudatusena teostab edaspidi esimese ja teise astme esimehe kohustuste

täitmise üle järelevalvet valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Samuti võib lõike 2

teise lause kohaselt just KHAN nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase

11

toimimise kohta kohtus. Arvestades, et edaspidi kuulub kohtu esimehe ametisse nimetamine ja

ametist vabastamine KHAN-i pädevusse, peab ka järelevalveõigus olema just KHAN-il.

KS-i § 57 lõike 1 esimese lause muudatusena võib Riigikohtu üldkogu kohtuniku tema

nõusolekul ja KHAN-i ettepanekul määrata kohtunikuametisse teise sama astme või madalama

astme kohtusse. Kehtiva seaduse järgi on selleks vajalik valdkonna eest vastutava ministri

ettepanek, aga KHAN-i rolli arvestades on kohane KHAN-i sellekohane ettepanek.

Eelnõu § 1 punkt 10. KS § 14 reguleerib rahvakohtunike arvu. Kehtiva regulatsiooni kohaselt

määrab maakohtu rahvakohtunike arvu valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult

kohtute haldamise nõukojaga, kuulanud ära maakohtu üldkogu arvamuse. Muudatuse tulemusel

määrab maakohtu rahvakohtunike arvu KHAN, kuulanud ära maakohtu üldkogu arvamuse.

Rahvakohtunikud on osa õigusemõistmisest ja analoogselt maakohtu kohtunike arvu

määramisega on tegemist eelkõige töökorraldusliku küsimusega. Lisaks tuleb arvestada, et

rahvakohtunike arv sõltub otseselt eelarvest, mille eest vastutab eelnõu kohaselt KHAN,

mistõttu ei ole põhjendatud, et rahvakohtunike arvu saab otsustada valdkonna eest vastutav

minister. Muudatusega seoses tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 14.04.2015 määrus nr 15

„Maakohtute rahvakohtunike arvu määramine“.

Eelnõu § 1 punkt 11. KS-i § 15 lõige 4, § 16 lõige 4, § 161 lõige 3. KS-i § 15 lõiget 4

muudetakse selliselt, et kinnistusosakonna juhataja määrab kinnistusosakonna kohtunikuabide

seast edaspidi kohtu direktori asemel kohtu esimees. Muudatus on vajalik, kuivõrd senised

kohtu direktori ülesanded lähevad suures ulatuses üle KHT-sse. Seejuures ei saa kohtu

põhitegevuse hulka kuuluvaid ülesandeid KHT-le üle anda ning need jäävad kohtusse. Kuna

kohtunikuabide töö on seotud õigusmõistmisega, peab ka osakonna juhataja määramine ja

kohtunikuabide üle järelevalve tegemine (eelnõukohane § 45 lõige 3) olema esimehe

ülesandeks. Samal põhjusel muudetakse ka KS-i § 16 lõiget 4 ja § 161 lõiget 3 ning antakse

kohtu esimehele õigus määrata kohtu direktori asemel registriosakonna juhataja ja

maksekäsuosakonna juhataja.

Eelnõu § 1 punkt 12. KS-i § 18 lõige 3. KS-i § 18 lõiget 3 muudetakse selliselt, et halduskohtu

tööpiirkonnad kehtestab edaspidi valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Ka

kohtumajade täpsed asukohad otsustab edaspidi valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN. Iga kohtumaja asukoht on jätkuvalt ka halduskohtu asukohaks. Tegemist on analoogse

muudatusega maakohtutega KS-i § 9 lõikes 3 ja §-s 10. Muudatusega seoses tunnistatakse

kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning

ringkonnakohtute asukohad“.

Eelnõu § 1 punkt 13. KS-i § 18 lõige 4. Lõige 4 reguleerib halduskohtu struktuuri ja

kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust, mida muudetakse analoogselt maakohtutega

KS-i § 9 lõikes 4. Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja koosseisu kinnitamise õigust

sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmisega seotud struktuuri ja koosseisuga või mitte

– üldjuhul kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu direktor, välja arvatud õigusemõistmise

funktsiooni korral, mille puhul kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu esimees. Kuivõrd

eelnõuga kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust korraldab kohtute üleselt

KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, kinnitab halduskohtu

struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate

koosseisu kinnitamisel lähtutakse KS-i §-s 43 sätestatust, st eelarvest.

12

Eelnõu § 1 punkt 14. KS-i § 19. KS-i § 19 reguleerib halduskohtunike arvu, mida muudetakse

analoogselt maakohtutega (KS-i § 11). Kehtiva seaduse kohaselt määrab halduskohtunike arvu

ja jagunemise kohtumajade vahel valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära halduskohtu

esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub.

Muudatuse tulemusel kehtestab halduskohtu kohtunike arvu ja jagunemise halduskohtute vahel

KHAN, kuulanud ära halduskohtute esimeeste ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.

Sarnaselt maakohtutega jääb muudatuse tulemusel esimehe otsustada kohtunike jagunemine

kohtumajade vahel, kuna tegemist on esimehe pädevusse kuuluva konkreetse kohtu koosseisu

küsimusega.

Eelnõu § 1 punkt 15. KS-i § 22 lõige 6. Tegemist on volitusnormiga, mis annab valdkonna

eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega ringkonnakohtu täpne asukoht.

Muudatuse tulemusel seda volitusnormi ei ole enam vaja. KS-i § 22 lõiget 6 muudetakse

selliselt, et edaspidi otsustab ringkonnakohtu täpse asukoha valdkonna eest vastutava ministri

asemel KHAN. Eelnõuga ei muudeta seni kehtivat erisust, et kui maa- ja halduskohtu

tööpiirkonnad määrab valdkonna eest vastutav minister (eelnõukohaselt KHAN), siis

ringkonnakohtute tööpiirkonnad on kehtestatud seaduses (§ 22 lõiked 3 ja 4). Muudatus on

aluseks ka justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning

ringkonnakohtute asukohad“ kehtetuks tunnistamiseks.

Eelnõu § 1 punkt 16. KS-i § 22 lõige 7. KS-i § 22 lõige 7 reguleerib ringkonnakohtu struktuuri

ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust, mida muudetakse analoogselt maa- ja

halduskohtutega (§ 9 lõige 4, § 18 lõige 4). Muudatusega sätestatakse üheselt, et

ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab edaspidi kohtu esimees.

Kuivõrd eelnõuga kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust korraldab kohtute

üleselt KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, ei ole vajadust

eristada kohtu direktori ja kohtu esimehe pädevust ringkonnakohtu struktuuri ja

kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmise

funktsiooniga või mitte. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse KS

§-s 43 sätestatust, st eelarvest.

Eelnõu § 1 punkt 17. KS-i § 23. KS-i § 23 reguleerib ringkonnakohtunike arvu, mida

muudetakse analoogselt maa- ja halduskohtute asjakohaste sätetega (KS-i §-d 11 ja 19).

Muudatuse tulemusel sätestatakse et ringkonnakohtu kohtunike arvu kehtestab valdkonna eest

vastutava ministri asemel KHAN, kuulanud ära ringkonnakohtu esimeeste arvamuse. Muudatus

on aluseks justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtunike ja

kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“.

Eelnõu § 1 punkt 18. Punktiga 18 asendatakse KS-i §-s 34 lõikes 3, § 37 lõikes 41 ja § 991

lõikes 2 sõnad „kohtute haldamise nõukoda“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“

vastavas käändes.

KS-i § 34 lõige 3 reguleerib kohtute infosüsteemi andmete koosseisu, esitamise korda ja

juurdepääsuõiguse taotlemist. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab täpsema korra valdkonna

eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga. Muudatuse tulemusel

kehtestab minister selle kooskõlastatult KHAN-iga. Eelnõukohase seaduse põhjal muudetakse

justiitsministri 15.02.2006 määrust nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“.

KS-i § 37 lõike 41 muudatuse tulemusel kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise

täpsemad alused edaspidi kohtute haldamise nõukoja asemel KHAN ning kohtud lähtuvad

13

tööjaotusplaani kinnitades kohtute seadusest ja KHAN-i kehtestatud alustest. Tegemist on

tehnilise muudatusega, kuivõrd nõuandva kohtute haldamise nõukoja asemel tekib strateegilise

otsustusorganina KHAN, kelle ülesanne kohtusüsteemi arendajana ja haldajana peab olema ka

tööplaani aluste kehtestamine, samuti vajalike ressursside jagamine.

KS-i § 991 lõike 2 muudatuse tulemusel on Riigikohtu üldkogul kohtuniku teenistusvanuse

ülemmäära tõstmiseks vajalik kohtute haldamise nõukoja nõusoleku asemel KHAN-i nõusolek.

Tegemist on tehnilise täpsustusega, kuivõrd kohtute haldamise nõukoja volitused lõpevad ning

selle ülesanded lähevad üle KHAN-ile.

Eelnõu § 1 punkt 19. KS § 30 lõike 5 esimene ja teine lause sätestab valdkonna eest vastutava

ministri õiguse võtta osa Riigikohtu üldkogust kui seal ei vaadata läbi kohtulahendeid ning

ministri sõnaõiguse üldkogul. Laused jäetakse välja seoses kohtuhalduse üleminekuga

kohtutele, mistõttu ei ole põhjendatud justiits- ja digiministri absoluutne õigus osaleda

Riigikohtu üldkogul, vaid Riigikohtu esimees saab seda eelnõukohase sättega igakordselt

otsustada nagu ka teiste isikute puhul.

Eelnõu § 1 punkt 20. KS § 37 lõige 12 reguleerib esimese astme kohtuniku töökoormust

ametisse astumisel esimesel kuuel kuul selliselt, et töökoormus on 90%. Lõiget täiendatakse

selliselt, et töökoormus ei saa olla rohkem kui 90%. Muudatus tagab suurema paindlikkuse

tegeliku töökoormuse kehtestamisel, st esimehel on võimalik kehtestada esimesel kuuel kuul

ka väiksem töökoormus.

Eelnõu § 1 punkt 21. KS § 37 täiendatakse lõikega 13, mille punkti 1 kohaselt võib kohtu

esimees käskkirjaga vähendada osakonnajuhatajate või kolleegiumi esimeeste töökoormust

õigusemõistmisel korralduslike ülesannete täitmiseks vajalikus määras või punkti 2 kohaselt

vähendada kohtunike töökoormust seoses kohtuhalduse ülesannete täitmisega või osalusega

kohtunike omavalitsusorganite või Vabariigi Valimiskomisjoni töös. Muudatus on vajalik, et

luua enam paindlikkust kohtuniku töökoormuse vähendamisel kui kohtunik soovib panustada

kohtusüsteemi arengusse või valimiste korrakohasesse toimimisse ka muul viisil kui vaid

õigusemõistmine, eeldusel, et kohtu esimees sellega nõus on.

Eelnõu § 1 punkt 22. KS § 37 lõike 2 punkt 41 tunnistatakse kehtetuks kuna selles sisalduv

regulatsioon kohtu esimehe, kolleegiumi esimehe ja osakonnajuhatajale töökoormuse

vähendamise osas tõstetakse ühese arusaadavuse huvides uude § 37 lõikesse 13.

Eelnõu § 1 punktid 23 ja 24. KS § 371 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3, millega luuakse kohtu

esimehele alus võimaldada kohtunikul töötada osalise töökoormusega, sätestamata

osakoormusega töötamisele konkreetset tähtaega. Avaliku teenistuse seaduse § 35 lõike 2

kohaselt on ametniku tööaeg 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Üldjuhul on tööaeg

kaheksa tundi päevas. Kohtuniku tööaega reguleerib KS § 6. Kohtunik korraldab oma tööaja

iseseisvalt (KS § 6 lõige 1). Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul,

arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu. Kohtunikele ei ole kehtestatud normtööaega,

kuigi kohtunikelt ei saa nõuda ka töötamist ilma mõistliku puhkeajata, sh pidevalt töötamist üle

40 tunni nädalas12. Kohtunik võib töötada kohtu esimehe loal osalise töökoormusega alla

kolmeaastase lapse kasvatamisega või osalise töövõime korral. Kui kohtunik soovib muul

põhjusel töötada osalise töökoormusega, siis ta saab teha vaid kuni üks aasta. Nimetatud

12 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018. § 371 komm. 2 (I. Pilving).

14

üheaastast tähtaega võib kohtu esimees pikendada kohtuniku põhjendatud taotluse alusel

korraga ühe aasta võrra (kehtiv KS § 371 lõige 2). Kohtu esimees peab kohtuniku pikendamise

soovi igakord esitama üldkogule arvamuse andmiseks. Tegemist on kohtu esimehe jaoks

mittesiduva arvamusega. Selline ühe aasta kaupa avalduse läbivaatamine koormab nii kohtu

esimeest kui üldkogul osalevaid kohtunikke. Avaliku teenistuse seadus ja töölepingu seadus

ajalist piirangut osalise koormusega töötamisel ette ei näe.

Muudatuse kohaselt on esimehel õigus võimaldada osalise töökoormusega töötamist ka muul

mõjuval põhjusel, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust. Niisugune

lahendus võimaldab osakoormust mõistlikult ja paindlikult vähendada ka näiteks seoses

kohtuniku tervisemuredega, õpingute jätkamisega doktoriõppes, töötamisega rahvusvahelises

kohtus või vanema hooldamisega. Sellega seoses tunnistatakse kehtetuks KS § 371 lõige 2,

millega kaotatakse töökoormuse võimaldamisel tähtajaline piirang. Muudatus võimaldab kohtu

esimehel senisest paindlikumalt kohtunike vajadusi arvestada, mis loob omakorda

kohtusüsteemist kaasaegsema töökeskkonna. Kuna kohtunikuamet on eluaegne ja kohtuniku

ajutise äraoleku korral ei saa talle määrata asendajat, on mõistlik pakkuda töötamiseks

paindlikke võimalusi.

Eelnõu § 1 punkt 25. KS-i § 38 lõige 2 reguleerib kohtunike täiskogu kokkukutsumist. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt on erakorralise täiskogu kokkukutsumise õigus nii valdkonna eest

vastutaval ministril kui Riigikohtu esimehel. Kohtuhalduse ülevõtmisel ei peaks ministril enam

vastavat õigus olema. Edaspidi on erakorralise täiskogu kokkukutsumise õigus vaid Riigikohtu

esimehel, kes on ka kohtunike täiskogu juhatajaks.

Eelnõu § 1 punkt 26. KS § 38 lõike 3 punkti 3 muudatuse kohaselt valib kohtunike täiskogu

edaspidi kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmete ja asendusliikmete asemel KHAN-i

kohtunikest liikmed ja asendusliikmed. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuivõrd nõuandva

kohtute haldamise nõukoja asemel tekib strateegilise otsustusorganina KHAN, mille

kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise õigus peaks jääma samuti kohtunike

täiskogule kui kõiki Eesti kohtunikke ühendavale kogule.

Eelnõu § 1 punkt 27. KS-i § 383. KS-i kehtiv § 383 reguleerib kohtute haldamise nõukoja

ülesannete osalist üleandmist Riigikohtu esimehele. Kehtiva sätte kohaselt annab erakorralise

või sõjaseisukorra ajal KS-i § 41 lõike 1 punktides 1 (kohtu tööpiirkond), 4 (kohtu ja

kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arv) ja 5 (kohtu esimehe nimetamine ja

vabastamine) nimetatud nõusoleku ja lõikes 2 nimetatud seisukoha (kohtute aastaeelarvete

kujundamise ning muutmise põhimõtted) kohtute haldamise nõukoja asemel Riigikohtu

esimees. Muudatusega asendatakse esiteks kohtute haldamise nõukoda KHAN-iga. Teiseks

korrigeeritakse sätet selliselt, et kui KHAN ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku

tulla, võib edasilükkamatute vajaduste korral täita KHAN-i ülesandeid Riigikohtu esimees.

Muudatus on vajalik, tagamaks KHAN-i ülesannete täitmine erakorralise või sõjaseisukorra

ajal olenemata sellest, millise ülesandega on tegemist, kui selle ülesande täitmiseks on

edasilükkamatu vajadus. Seega ei ole põhjendatud ka konkreetsete ülesannete loetlemine

seaduses, vaid muudatuse tulemusel on ülesannete üleandmine võimalik, kui on täidetud kolm

tingimust: 1) erakorraline või sõjaseisukord; 2) KHAN ei saa kokku tulla ja 3) edasilükkamatu

vajadus. Vastavalt korrigeeritakse ka paragrahvi pealkirja.

Eelnõu § 1 punkt 28. KS § 387 reguleerib kohtu esimehe ametiaja pikendamist. Muudatuse

kohaselt on erakorralise või sõjaseisukorra ajal valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN-il õigus pikendada kohtu esimehe ametiaega kui kohtu esimehe ametiaeg peaks sellel

15

ajal lõppema. Jätkuvalt on selleks vaja kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolek.

Muudatus on vajalik, kuna esimeeste nimetamine ja järelevalve läheb eelnõu kohaselt

valdkonna eest vastutavalt ministrilt üle KHAN-ile, mistõttu peab ka esimehe ametiaja

pikendamine olema KHAN-i pädevuses.

Eelnõu § 1 punkt 29. KS-i § 39. KS-i § 39 sätestab kohtuhalduse üldised põhimõtted ning

eelnõuga muudetakse lõikeid 1–3. Kehtiva lõike 1 kohaselt hallatakse esimese ja teise astme

kohtuasutusi kohtute haldamise nõukoja ja Justiitsministeeriumi koostöös. Kohtud täidavad

kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest. Tuginedes kohtuhalduse korraldamise

valdavale üleandmisele KHAN-ile, sätestatakse muudatusega lõikes 1 üheselt, et esimese ja

teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab KHAN.

Lõikes 2 sätestatakse, et seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid

Justiitsministeerium. Selliseks ülesandeks on näiteks Justiitsministeeriumi kui kohtute

infosüsteemi vastutava kasutajaga seotud ülesanded. Lisaks tehakse tehniline muudatus, mille

kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande

anda üle KHAN-ile. Kuivõrd kohtuhaldust korraldab valdavalt edaspidi KHAN, on sellise

olukorra tekkimise võimalus vähetõenäoline, kuid sellise võimaluse jätmine on mõistlik. Lõikes

3 täpsustatakse, et lisaks valdkonna eest vastutavale ministrile ei ole kohtunike suhtes käsu- ega

distsiplinaarvõimu ka KHAN-il.

Eelnõu § 1 punkt 30. KS-i § 40, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja koosseisu ja

töökorraldust, tunnistatakse kehtetuks. Kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uus

kohtuhaldusorgan KHAN. KHAN-i koosseisu ja töökorralduse reguleerimiseks on täiendatud

seadust §-ga 401.

Eelnõu § 1 punkt 31. KS-i § 401. KS § 401 reguleerib KHAN-i koosseisu ja töökorraldust.

Lõikes 1 sätestatakse KHAN-i koosseis, kuhu kuuluvad Riigikohtu esimees, kaks

ringkonnakohtu kohtunikku, kolm esimese astme kohtunikku, justiits- ja digiminister, kaks

Riigikogu liiget, Eesti Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat ja õiguskantsler või

tema nimetatud esindaja. Seega võrreldes praeguse kohtute haldamise nõukoja koosseisuga

jäetakse KHAN-i koosseisust välja riigi peaprokurör või tema nimetatud prokurör ning lisatakse

justiits- ja digiminister või tema esindaja.

Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (Consultative Council of European Judges – CCJE)

arvamuse nr 1013 punktides 18, 21 ja 32 on rõhutatud, et kui nõukogul on segakoosseis, peab

suurem osa14 selle liikmetest olema kohtunikud. Sõltumata sellest peaksid kõik liikmed olema

ametisse nimetatud lähtudes muuhulgas nende kompetentsusest, kogemustest ja iseseisvast

mõtlemisvõimest. Kohtunikest liikmeid peaksid valima nende kolleegid. Seejuures peaks

nõukogu välja andma reeglid, kuidas neid liikmeid valitakse. Mittekohtunikest liikmete

13 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamus nr 10.

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/ccje-arvamus-10-2007.pdf (02.07.2024). 14 CCJE arvamuses nr 24 (punkt 29) järgi peaks „enamik“ nõukogu liikmetest olema kohtunikud.

https://rm.coe.int/opinion-no-24-2021-of-the-ccje/1680a47604 (02.07.2024).

16

kaasamine15 on vajalik, et tagada ühiskonna mitmekülgne esindatus. CCJE arvamuse nr 2416

järelduste ja soovituste (osa B-IV) punktis 10 on kokkuvõtlikult selgitatud, et nõukogu liikmeid

tuleb valida läbipaistvate protseduurireeglite alusel. Järelduste ja soovituste punktis 14 on

rõhutatud, et kõik kohtuastmed- ja harud peaksid olema esindatud. Punkti 12 järgi peaks

nõukogu juht olema erapooletu isik ning nõukogu õigus esimees valida sõltub sellest, milline

on riiklik süsteem.

Arvestades, et eelnõu muudatuse kohaselt 11-liikmelise KHAN-i koosseisu kuulub viis

kohtunike valitud liiget, kohtunike täiskogu pädevuses on valimise korra kehtestamine,

esindatud on kõik kohtuastmed ja -harud, vastab loodava KHAN-i koosseis suures osas

rahvusvahelistele soovitustele. Parlamendi liikmete nimetamist KHAN-i liikmeks on

soovitatud võimalusel küll vältida, kuid arvestades võimudevahelise koostöö vajadust on

põhjendatud ka kahe Riigikogu liikme nimetamine KHAN-i. Samuti on põhjendatud justiits-

ja digiministri nimetamine KHAN-i liikmeks, et tagada seos ja koostöö kohtuvõimu ja

täitevvõimu vahel ka siis, kui kohtutele on antud oluliselt rohkem otsustusõigust ja vastutust

kohtute haldamisel ja arendamisel. KHAN-i sellise koosseisu kiitis heaks kohtute haldamise

nõukoda oma 19-20. septembril 2024 toimunud istungil.

Lõige 2 reguleerib KHAN-i liikmete valimist. Lõike kohaselt valib kohtunike täiskogu kolmeks

aastaks KHAN kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe. Üks esimese astme

kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna kohtunik ja üks

halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa KHAN-i kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu

esimees ei või KHAN-i kuuluda. Taolised üsnagi detailsed kohtuharude ja regionaalse

esindatuse nõuded on vajalikud, et tagada kohtusüsteemi eri osade huvide tasakaal ja otsuste

laiapõhjalisus. On oluline silmas pidada, et kohtunikust KHAN-i liige ei tohi esindada vaid

enda kohut, vaid peab seisma laiemalt kohtusüsteemi huvide ja hea toimimise eest. Tegemist

on põhimõttega, mida peab väljendama KHAN-i kodukord ja arvestama KHAN-i valimiskord.

Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka kohtunikest liikmete ametiaja, välja arvatud Riigikohtu

esimehe17 ametiaja, piiramise võimalusi. Kohtute haldamise nõukojale tehti eelnõu koostamise

käigus ettepanek piirata KHAN-i kohtunikest liikmete volitusi selliselt, et ükski kohtunik ei

tohi olla KHAN-i liikmeks valitud üle ühe korra järjest. Kuivõrd kohtute haldamise nõukoda ei

toetanud sellise piirangu seadmist, ei piira eelnõu ametiaja pikendamist. Seega tuleb optimaalne

tasakaal koosseisu järjepidevuse ja uuenemise vahel leida kohtunike täiskogul KHAN-i

kohtunikest liikmete valimise teel.

Lõige 3 sätestab KHAN-i kohtunikust liikme volituste lõppemise, mille kohaselt volitused

lõpevad, kui liige vabastatakse kohtunikuametist või ta nimetatakse kohtu esimeheks. Volituste

lõppemine ametist vabastamise tõttu on põhjendatud, kuna kohtunike täiskogu valitud

kohtunikust liige ei saa esindada kohtusüsteemi, kui ta ei ole enam selle osa. Samuti tekiks

15 Euroopa kohtunõukogude võrgustiku standardi järgi peavad kohtuvälised liikmed moodustama nõukogu

koosseisust vähemalt kolmandiku. Vt Euroopa kohtunõukogude võrgustiku (European Network of Councils for

the Judiciary, ENCJ) standard VI kohtuväliste liikmete kohta, punkt 1.3. Standard VI: Non-judicial Members in

Judicial Governance. ENCJ Report 2015–2016. –

https://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/encj_standards_vi_2015_2016_adopted_ga_warsaw.docx

.pdf (02.07.2024). 16 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 24. https://rm.coe.int/opinion-no-24-2021-of-the-

ccje/1680a47604 (02.07.2024). 17 Kuivõrd Riigikohtu esimees on KHAN-i esimeheks ametikoha järgi, on tema ametiaeg juba piiratud KS-i § 27

lõikes 1 üheksa aastaga.

17

kohtunikust liikme esimeheks nimetamisel kohustuste ühildamatus. Volituste lõppemise

aluseks ei ole KHAN-i kohtunikust liikme nimetamine teise kohtu või valdkonna kohtunikuks.

Analoogselt asendusliikmetega võib sellisel juhul tekkida olukord, kus KHAN-i kohtunikust

liikmed ei vasta eelnõukohase KS-i § 401 lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõuetele.

Sellele vaatamata leiti arutelude tulemusel, et lisapiirangute kehtestamine oleks ebamõistlik

ülereguleerimine. KHAN-i kohtunikust liige peab esindama kogu kohtusüsteemi huve ning

arvestades, et kohtunikest liikmete volitused kehtivad ainult kolm aastat, on vähetõenäoline, et

üksiku kohtunikust liikme liikumine kohtute või valdkondade vahel takistab KHAN-i

tasakaalukat ja efektiivset toimimist.

Lõige 4 reguleerib asendusliikme valimist. KHAN-i kohtunikust liikme äraolekul asendab teda

kohtunike täiskogu valitud asendusliige. Asendusliikmed valitakse täiskogu poolt samaaegselt

kohtunikest põhiliikmetega. Asendamise korral ei pea järgima sama paragrahvi lõike 2 teises ja

kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab KHAN. Kuivõrd kõikide

kohtuharude ja regionaalse esindatuse tagamine KHAN-is on oluline, kaaluti eelnõu

väljatöötamise käigus lahendust, et ka asendusliikmetele oleksid kohustuslikud lõike 2 teises ja

kolmandas lauses sätestatud nõuded ehk esindatud peavad olema kõik kohtuharud ja et ühest

kohtust ei saaks KHAN-i kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Siiski leiti arutelude tulemusel, et

teatud juhtudel võib viidatud nõuete kohustuslikkus takistada asendusliikmete efektiivset

valimist ning peab jääma võimalus nõuete täitmist mitte järgida. Seetõttu võib tekkida olukord,

kus põhiliikme väljalangemisel asendab põhiliiget asendusliikmena kohtunik, kelle kohtust või

valdkonnast on juba teine KHAN-i põhiliige olemas. Kuivõrd aga asendusliikme volitused

kehtivad sama kaua kui tema asendatava põhiliikme volitused, st kuni kolm aastat, ei takista

nimetatud fakt tõenäoliselt KHAN-i efektiivset toimimist. Võrreldes kehtiva praktikaga, kus

asendusliikmetel on kohtute haldamise nõukojas sõnaõigus, ei ole KHAN-is sellise õiguse

andmine asendusliikmetele põhjendatud. Täpsemad tingimused, millest asendusliikmete

valimisel lähtuda, kehtestab KHAN.

Lõige 5 sätestab, et KHAN-i kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab

kohtunike täiskogu. Kuivõrd eelnõuga loodav KHAN on organ, mis hakkab vastutama

kohtusüsteemi toimimise ja arengu eest, on äärmiselt oluline, kuidas selle liikmed valitakse.

Seejuures on oluline, et valimise korras nähakse ette täpsemad reeglid kandidaatide

ülesseadmise ja tutvustamise kohta. Näiteks selliselt, et kandidaadi ülesseadmiseks on vaja

vähemalt kümne kohtuniku toetust. Samuti peavad kandidaadid olema aegsasti enne täiskogu

teada ning neile tuleb anda võimalus ennast ja oma seisukohti tutvustada. Ehk valimiskorra

eesmärk peab olema võimaldada kohtunikel valida parimaid kohtute ühiste huvide eest seisjaid.

Lõige 6 sätestab, et esimese ja teise astme kohtute esimehed võivad KHAN-i töös osaleda

sõnaõigusega. Arvestades, et KHAN-il on otsustusõigus küsimustes, mis oluliselt mõjutavad

esimese ja teise astme kohtute tööd, on oluline, et esimeestele on vastav sõnaõigus tagatud.

Esimeestele sõnaõiguse andmist toetas ka kohtute haldamise nõukoda oma 19-20. septembri

2024. aasta istungil.

Lõikes 7 sätestatakse, et KHAN-i juhib ja esindab KHAN-i esimees, kes on Riigikohtu esimees.

Ehkki väljatöötatava mudeli kaudu ei hallata Riigikohut, on Riigikohtu esindatuse tagamine

KHAN-is vajalik, sest KHAN teeb otsuseid, mis mõjutavad kohtusüsteemi toimimist tervikuna.

Seetõttu peaks nõukogu esimeheks olema ametikoha järgi Riigikohtu esimees, arvestades tema

väljakujunenud rolli kohtusüsteemi kui terviku esindamisel avalikkuse ja parlamendi ees.

KHAN-i esimehe asendamise kord määratakse kindlaks KHAN-i kodukorras.

18

Lõike 8 kohaselt on KHAN otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu

võtab otsuseid vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Nõukogu kinnitab oma kodukorra.

Lõike 9 kohaselt vähendab KHAN oma kohtunikust liikme töökoormust, välja arvatud

Riigikohtu esimehe töökoormust, õigusemõistmisel nõukogu liikme kohustuste täitmiseks

vajalikus määras. Vastav regulatsioon on vajalik, sest kuigi esimehel on õigus kohtunikust

liikme töökoormust ka ise vähendada, ei ole tagatud, et esimees seda siiski teeb. Seeõttu on

põhjendatud KHAN-ile endale ka vastava õiguse andmine. Nõukogu liikmele hüvitatakse

nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud, milleks võib olla eelkõige transport ja majutus.

Lõige 10 täpsustab, et KHAN-i tegevuseks vajalikud rahalised vahendid nähakse ette KHT

eelarves. Tegemist on tehnilise täpsustusega, mis on vajalik vajalik eelarve koostamise selguse

tagamiseks.

Eelnõu § 1 punkt 32. KS-i § 41, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja pädevusi,

tunnistatakse kehtetuks, sest kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uue üksusena KHAN.

KHAN-i pädevuse reguleerimiseks on täiendatud seadust §-ga 411.

Eelnõu § 1 punkt 33. KS-i § 411. KS-i § 411 reguleerib KHAN-i pädevust.

Lõike 1 kohaselt KHAN:

 suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist. Tegemist on üldise

põhimõttega, millest lähtuvalt on KHAN-ile antud pädevus teha kohtusüsteemi haldamiseks

ja arendamiseks vajalikke otsuseid. Mh võib see tähendada ka võimalike vaidluste

lahendamisi KHT ja kohtu esimeeste vahel struktuuris, personali-ja eelarvelistes küsimustes

jm.

 Kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengueesmärgid. Teadlikult on jäetud

reguleerimata, millises vormis KHAN arengueesmärgid sätestab. See võib olla nii

pikaajalise arengukava koostamine kui ka iga-aastaste eesmärkide seadmine (näiteks

menetluste kiiruse või lahendatavate asjade hulga kohta). Samuti on KHAN-il võimalik teha

kitsamaid valdkondlikke plaane (näiteks personali-, kommunikatsiooni- või

digitaliseerimisstrateegiad või tegevuskavad). Koos eesmärkide kinnitamisega kaasneb

KHAN-ile ka kohustus kontrollida nende eesmärkide täitmist, tehes vajaduse korral

korrektuure uueks perioodiks.

 teeb Justiitsministeeriumile ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi

puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi.

Oluline on rõhutada, et KHAN-i selline õigus ei ole piiratud Justiitsministeeriumiga, st

KHAN-il on õigus sellekohaseid ettepanekuid teha ja arvamusi anda ka teistele

ministeeriumitele;

 kinnitab Kohtuhaldusteenistuse ja kohtu esimeeste koostatud Kohtuhaldusteenistuse

eelarve (st esimese ja teise astme kohtute ja KHT eelarved) eelnõu ning kinnitab eelarve

jaotuse kohtute ja KHT vahel. Mõeldud on, et KHAN vaatab eelnõu projekti üle, annab oma

kinnitusega sellele heakskiidu, KHT esitab selle Riigikogu rahanduskomisjonile ja pärast

seaduse jõustumist ja lõpliku eelarve teadasaamist kinnitab KHAN lõpliku jagunemise

esimese ja teise astme kohtute ning KHT vahel.

 korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist.

Mõeldud on, et KHAN teeb peamised otsused kohtute ja KHT eelarve täitmise ja

raamatupidamise korralduse kohta. Seejuures peaks just KHT olema see, kes kohtuasutuse

eelarvevahendeid iga päev haldab ja nende üle arvestust peab. Muuhulgas kuulub arvestuse

pidamise hulka ka kuluarvestuse infosüsteemi KAIS täitmine;

 otsustab maakohtute ja halduskohtute tööpiirkonnad (§ 10 lõige 1, § 18 lõige 3);

19

 otsustab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad (§ 9 lõige 3, § 18 lg 3)

ning ringkonnakohtute täpsed asukohad (§ 22 lõige 6);

 otsustab kohtunike arvu kohtutes (§ 11, § 19, § 23);

 nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe (§ 12 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2, § 20,

§ 24 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2) ning teostab tema üle järelevalvet;

 määrab kindlaks KHT ülesanded ja struktuuri ning teostab tema üle teenistuslikku

järelevalvet (§ 412);

 nimetab ametisse ja vabastab ametist Kohtuhaldusteenistuse direktori (§ 412 lõige 4);

 kinnitab kohtute ja KHT töökorralduse ja omavahelise koostöö põhimõtted. Mõeldud on, et

KHAN-i pädevuses on kinnitada nt KHT dokumendiplangid, tehnilised kokkulepped, kohtu

esimeeste ja KHT omavahelised töökorralduslikud kokkulepped jm. Vastavate

koostööpõhimõtete kinnitamine on oluline, loomaks kõigile arusaadav ühtne käitumisjuhis

eelkõige valdkondades, mis võivad kohtu esimeeste ja KHT vahel jaguneda, näiteks

personaliotsuste tegemine. Arvestades, et KHAN-i pädevuses on nii töökorralduslike

põhimõtete kinnitamine kui ka kohtuasutuste haldamise ja arendamise suunamine ning

koordineerimine, on just KHAN-i pädevuses lahendada ka võimalikud erimeelsused KHT

ja kohtu esimehe vahel, kui nende omavaheline koostöö tulemust ei too. Seega on KHT-l ja

esimeestel võimalus viimases etapis pöörduda erimeelsuste osas lõpliku otsuse saamiseks just

KHAN-i poole.

 arutab läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse,

õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta (§ 27 lõige 3);

 täidab teisi seaduses sätestatud ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise

seisukohalt olulisi küsimusi.

Lõike 2 kohaselt võib KHAN seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud

kohtuhaldusülesande anda üle KHT-le. On oluline rõhutada, et silmas on peetud mis tahes kohtu

ja kohtu esimehele pandud haldusülesandeid, mitte KHAN-i kohtuhaldusülesandeid. Selliseks

ülesandeks võib olla näiteks riigivara haldamise või töötervishoiu tagamisega seotud ülesanded.

Seega võimaldab säte KHAN-il otsustada, milline ülesanne kuulub KHT-l täitmisele.

Ebamõistlik on konkreetsete üleantavate ülesannete loetlemine seaduses, kuna see ei ole

piisavalt ettenähtav ega taga süsteemi paindlikkust. Ülesande üleandmisega läheb KHT-le üle

ka vastutus konkreetse ülesande täitmise eest.

Lõikega 3 reguleeritakse KHAN-i õigust teha otsuseid ja anda juhiseid. KHAN-i otsused ja

juhised ning koosolekute protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel. See on vajalik, et tagada

kohtuhaldussüsteemi läbipaistvus ja selgus kogu avalikkusele. Seda eriti olukorras, kus

kohtusüsteem saab varasemast enam otsustuspädevust. Teabe avalikustamist on rõhutatud ka

rahvusvahelistes soovitustes.

Eelnõu § 1 punkt 34. KS-i § 412. KS-i lisatakse § 412, millega reguleeritakse KHT olemust,

struktuuri ja juhtimist. Lõikes 1 sätestatakse KHT olemus, st KHT on kohtuid teenindav

õigusemõistmise volitusteta kohtuasutus, mis täidab seaduses sätestatud ning KHAN-i antud

ülesandeid. KHT on vajalik kohtute igapäevaseks arendamiseks ja tugiteenuste pakkumiseks,

et pakkuda ühetaolist kõrgel tasemel kohtuhaldusteenust kõigile kohtutele. KHT on

põhiseaduslikuks institutsiooniks RES mõttes, st KHT registreeritakse riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutuste riiklikus registris. KHT-sse koonduksid kõik kohtuhaldusülesanded,

mille keskne täitmine on mõistlik ja otstarbekas, sealhulgas:

1) seni Justiitsministeeriumi täidetud ja eelnõuga kohtusüsteemile üleantavad ülesanded, mida

ei anta üle KHAN-ile (näiteks KHAN-i sisuline ja tehniline teenindamine);

20

2) praegused kohtute üleselt täidetavad haldusülesanded (näiteks kohtuametnike koolitus,

tõlke- ja arhiiviteenus);

3) seni kohtudirektorite täidetud (näiteks finants- ja varahaldus) ning mõned kohtu esimehe (nt

kommunikatsioon) haldusülesanded.

Kohtusüsteemil on juba praegu arvestatav kogemus tugiteenuste konsolideerimisest. I ja II

astme kohtud on juba varasemalt konsolideerinud arhiivi-, tõlke-, ja infotelefoniteenused, 2025.

aasta alguses käivitatakse kohtute ühine personaliteenistus ning 2025. aasta jooksul luuakse

kohtute turvateenistus. Kohtute pressiesindajad tegutsevad mitteformaalse võrgustikuna. KHT

loomisel on eesmärk viia KHT-sse üle kõik vajalike tugiteenuste osutamisega seotud ameti- ja

töökohad (ATS § 98 lg 1 p 1 ). Lisaks on planeeritud KHT koosseisu ametikohad, mida kohtute

koosseisudes seni ei olnud, kuid mis on KHT toimimiseks vajalikud. Pärast KHT loomist

kuuluvad kohtute koosseisu kohtunike ja kohtujuristide ametikohad ning kohtu esimehe abi jms

õigusemõistmisega seotud teenistuskohad. Samuti kuuluvad kohtute koosseisu kinnistus- ja

registriosakonna, maksekäsuosakonna ja eestkoste järelevalveosakonna kohtunikuabide

ametikohad ning nimetatud osakondade muude kohtuteenistujate teenistuskohad selles

ulatuses, mis on seotud õigusemõistmisega.

Kohtute kinnisvarahaldust, raamatupidamisteenust ning IT-haldust jääksid pakkuma Riigi

Kinnisvara AS, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus. IT arendamisel jääb kohtute infosüsteemi vastutavaks kasutajaks küll

Justiitsministeerium, kuid KHT peab kujunema kohtuid esindavaks sisuliseks tellijaks, kes

oleks kvaliteetseks partneriks nii Justiitsministeeriumile kui ka Registrite ja Infosüsteemide

Keskusele.

Haldusülesannete jaotus teenistuse ja kohtute vahel ning teenistuse täpsemate ülesannete

määramine on otstarbekas jätta KHAN-i pädevusse, sest tugiteenustega seotud ootused ja

vajadused võivad aja jooksul muutuda. Pikemas ajavaates võib teenistusele üle anda ka

kohtunike omavalitsusorganite (näiteks koolitusnõukogu, kohtunikueksamikomisjon)

teenindamise ja tööga seotud ülesanded, mida praegu täidab Riigikohus. KHT- sse koonduvate

tugiteenuste valdkondade ja nende teenuste osutamisega kohtutes seotud teenistuskohtade

võimalik kirjeldus on näitlikustatud alljärgneval joonisel.

Joonis 1. KHT võimalik ülesehitus.

21

Lõikes 2 sätestatakse, et KHT on aruandekohustuslik KHAN-i ees. KHAN võib anda KHT-le

juhiseid. Vastavalt eelnõukohase KS § 411 lõike 1 punktile 10 määrab KHAN kindlaks KHT

ülesanded ja struktuuri ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet ehk tervikuna

koordineerib ja suunab KHT tegevust.

Lõikes 3 sätestatakse, et KHT-d juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist

KHAN. Direktoril on kohustus teha tihedat koostööd kõigi esimese ja teise astme kohtute

esimeestega. Koostöö tagamiseks peaksid sünkroonselt kohtuhaldusnõukogu koosolekutega

toimuma kohtujuhtide nõupäevad, mis võimaldavad kohtute esimeestel ja direktoril olulisemad

küsimused enne nõukogu läbi arutada. Selline koostöövorm ja kohtu esimeeste osalemine

KHAN-i töös sõnaõigusega peavad tagama, et KHT ei kaugene kohtute igapäevastest muredest

ja töötab kohtute jaoks. KHT direktor on kõige olulisem koostööpartner kohtute haldamisel ja

arendamisel. Ta peab tagama, et kohtute tugiteenused on üle riigi ühtlaselt kõrgel tasemel. KHT

direktori ja kohtute esimeeste koostöö paremaks tagamiseks võib KHAN otsustada jaotada ka

KHT arendusvaldkonnad kohtu esimeeste vahel ära, st konkreetne kohtu esimees on

konkreetses valdkonnas (näiteks IT) KHT direktori või valdkonnajuhi peamine koostööpartner.

Selline arendusvaldkondade jagamine tähendab loomulikult seda, et kohtu esimees esindab

selles valdkonnas kõikide kohtute huve, mitte vaid enda kohtuasutuse oma.

Direktori haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on

vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab KHAN. Eelnõuga luuakse võimalus (KS-i

§ 584 lõige 1), et KHT direktoriks võib olla ka kohtunik, eeldusel, et ta vastab KHAN-i seatud

nõuetele ja läbib konkursi edukalt.

22

Lõikes 4 sätestatakse, et KHT direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte

rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Ametiaja ajaline piirang on vajalik, et tagada

kohtusüsteemi pidev areng, milles mängib olulist osa ka KHT direktor.

Lõikega 5 sätestatakse KHT direktori pädevus. Punktid 1-3 on analoogsed juba praegu

kohtudirektoril olevate ülesannetega, st korraldada kohtuasutuste asjaajamist ja vara

kasutamist, käsutada kohtuasutuste eelarvevahendeid ja vastutada kohtuasutuste

raamatupidamise korralduse eest. Kuna KHT-l on omaette, KHAN-i poolt kindlaksmääratud

pädevus, on oluline, et KHT direktoril oleksid osaliselt ATS-is sätestatud ametiasutuse juhi

õigused. Nii näiteks annab ATS-i § 11 lõige 3 ametiasutuse juhile õiguse kinnitada

teenistuskohtade koosseis. Selline õigus on antud ka KHT juhile eelnõukohase KS-i § 412 lõike

5 punktiga 4. Seega on KHAN-il pädevus määrata kindlaks KHT ülesanded ja struktuur, kuid

konkreetse koosseisu määramine on direktori pädevuses. Punktis 5 sätestatud õigus nimetada

ametisse ja vabastada ametist teenistujaid vastab ATS-i § 22 lõike 1 kohasele ametikohale

nimetamise õigusele, mida on täiendatud õigusega sõlmida või lõpetada töötajatega

töölepinguid. Nimetatud õiguste andmine on põhjendatud, kuna KHT direktor vastutab talle

määratud ülesannete täitmise eest ning isikukoosseisu määramine on seejuures määrava

tähtsusega. Punkt 6 vastab omakorda ATS-i § 67 lõikega 1 ametiasutuse juhile antud õigusele

anda ametiasutuse töö korraldamiseks teenistusalaseid akte. Punktiga 7 antaks KHT direktorile

pädevus volitada KHT teenistujatel otsustama või volitama KHT ülesannete täitmisel vajalikke

küsimusi. Vastav pädevus on vajalik, võimaldamaks KHT direktoril delegeerida

vähemtähtsamaid haldusküsimusi allapoole. Punkti 8 kohaselt täidab KHT direktor ka muid

KHAN-i antud ülesandeid.

Eelnõu § 1 punkt 35. KS-i § 42 lõige 1. KS-i § 42 reguleerib kohtu kodukorda. KS-i § 42 lõike

1 teist lauset muudetakse selliselt, et kohtu kodukorra kehtestamisel ei pea esimees seda enam

üldkoguga kooskõlastama, kuid peab eelnevalt üldkogu arvamuse ära kuulama. Selliselt

suureneb kohtu esimehe otsustusvabadus, aga ka vastutus kohtu toimimise eest. Lõike 1

kolmandas lauses sätestatakse, et valdkonna eest vastutava ministri asemel kehtestab edaspidi

maakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna ning maa-, haldus ja ringkonnakohtu kantselei

kodukorra KHAN. Muudatus on vajalik, sest kohtuhalduse üleminekul ei ole põhjendatud ega

vajalik, et minister peaks kehtestama eelkõige kohtute sisemist töökorraldust reguleerivaid

kordasid. Muudatusega seoses tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 08.02.2018 määrus nr 7

„Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“. Muudatusega seoses tehakse vastavad

täpsustused kriminaalmenetluse seadustikku, tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja

väärteomenetluse seadustikku. 19.12.2012. a määrust nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“

ja 30.06.2010. a määrust nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ muudetakse selliselt, et

võetakse välja osakondade töökorraldust puudutavad sätted, mis peaksid olema kehtestatud

KHAN-i poolt vastavad kodukorras. Vastavalt korrastatakse ka määruste pealkirjasid.

Eelnõu § 1 punkt 36. KS-i § 42 lõige 21. Kehtiva lõike 21 kohaselt nähakse kohtu kantselei

kodukorras ette kohtuteenistujate ülesanded, kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus.

Lõikest 21 võetakse välja sõnad „kohtuteenistujate ülesanded“, kuivõrd kohtuteenistujate

ülesanded määravad tulevikus kohtu esimees ja KHT direktor.

Eelnõu § 1 punkt 37. KS-i § 43. KS-i § 43 reguleerib kohtu eelarvet. Kehtiva KS § 43 lõige 1

reguleerib esimese ja teise astme kohtute eelarvete kinnitamist, lõige 2 täpsustab kulude

eristamist eelarves, lõige 3 eelarvekulude muutmist eelarveaasta jooksul ja lõige 4 Riigikohtu

eelarve vastuvõtmist.

23

Muudatusega sätestatakse lõikes 1 üldine põhimõte, et Kohtuhaldusteenistuse eelarve ja

Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud korras. Lõigetes 2-5

selgitatakse esimese ja teise astme kohtute ning KHT eelarvet puudutavat. Lõike 2 kohaselt

koosneb Kohtuhaldusteenistuse eelarve esimese ja teise astme kohtute eelarvetest ning KHT

eelarvest. Seega Kohtuhaldusteenistuse eelarve koosneb nii kohtute kui KHT enda eelarvest,

aga RES protsessis on KHT põhiseaduslikuks institutsiooniks RES mõttes ning riigieelarve

strateegias kajastatakse raha saajana ette KHT-d, kellele antud vahendid jaotatakse vastavalt

KHAN-i otsusele kohtute ja KHT vahel laiali.

Lõige 3 selgitab eelarve eelnõu koostamise protsessi. Kehtivas seaduses ei ole eelarve

koostamise protsessi eraldi välja toodud, mistõttu on ühise arusaadavuse huvides see mõistlik

ja vajalik. Praegu ei esinda eelarve läbirääkimistel kohtuid mitte üks isik, vaid tegemist on

juhusliku ja killustatud esindatusega. On oluline, et senine killustatud ja tasakaalustamata

eelarveprotsess muutub eesmärgipäraselt juhituks. Läbi KHT-le põhiseadusliku institutsiooni

pädevuse andmise see ka selliseks muutub. Lõike kohaselt valmistab esimese ja teise astme

kohtute ja KHT eelarvete eelnõu (ehk Kohtuhaldusteenistuse eelarve) ette KHT direktor

koostöös kohtute esimeestega ning esitab kinnitamiseks KHAN-ile. Seega esinevad kohtud

eelarve koostamisel ühe institutsioonina ja eelarve kohtutevaheline prioriseerimine on KHAN-

il. Kohtuhaldusteenistuse eelarve kujunemise allikad on:

 esimese ja teise astme kohtute eelarved mahus, mis vastab kohtute eelarvetest üle

antavate koosseisuliste teenistuskohtade kuludele üle andmise kuupäeval;

 Justiitsministeeriumi eelarve kokkulepitud mahus.

Teenistuskohtade üle viimisega kohtutest KHT-sse tõstetakse kohtute eelarvetest ümber

koosseisuliste kohtadega seotud kulud:

 tööjõukulud (liik 20, art 50, kohtuametnike tööjõukulud);

 majandamiskulud (liik 20, art 55, majandamiskulud)

Üle viidavate koosseisuliste teenistuskohtade tööjõukulud vastavad teenistuskohtade aastasele

palgafondile koos tööjõumaksudega. Üle viidavate teenistuskohtadega seotud

majandamiskulud määratakse kohtute majandamiskuludest (nt lähetus- ja koolituskulud,

tervisekulud ja -hüvitised) proportsionaalselt kohtu koosseisuliste teenistuskohtade arvule.

Lisaks teenistuskohtadega seotud majandamiskuludele tõstetakse kohtute eelarvetest ümber

KHT eelarvesse ka need majandamiskulud, mis on seotud teenustega, mida KHT osutab

kohtutele:

 ametiautodega seotud kulud;

 bürootarvete, paberi jms töövahendite kulud;

 trükiste ja õigusalaste veebikeskkondade kulud;

 sidekulud;

 muud tegevuskulud.

Kohtute eelarvetesse jäävad:

 kohtunike tööjõukulud, kohtujuristide ja kohtunikuabide tööjõukulud ning kohtu

koosseisu jäävate kohtuametnike tööjõukulud;

 kohtukulud, so menetluses osalevatele kolmandatele isikutele makstavad tasud ning

postikulud, kuna need on seotud õigusemõistmisega.

 kinnisvarakulud ehk Riigi Kinnisvara AS-ile makstavad üürikulud, need on seotud

kohtutega sõlmitud lepingutega.

24

02.01.2024 kinnitatud esimese ja teise astme kohtute eelarve näitel on tabelis 5 välja toodud

kulude tinglik jagunemine kohtute ja KHT vahel. Tegemist ei ole eelarvega, vaid näitega kulude

võimaliku jagunemise kohta.

Tabel 5. Kohtuhaldusteenistuse eelarve võimalik jaotus 2024.a eelarve näitel.

Kohtutest tegelikult KHT-sse ümber tõstetavate tegevuskulude maht selgub siis, kui on

kindlaks määratud ümber tõstetavad teenistuskohad ning koosseisude ja kulude ümber tõstmise

kuupäev. Kohtute eelarvetest ümber tõstetavatele tööjõu- ja majandamiskuludele lisaks

liiguvad Justiitsministeeriumi eelarvest KHT eelarvesse tegevuskulud, mis on seotud seniste

Justiitsministeeriumi ülesannete üle andmisega KHT-le.

KHT struktuuriga määratakse asutuse juhtimisvaldkonnad ning juhtimistasandite arv.

Juhtimistasandite ja sellest tulenev juhtide arv valdkonnas sõltub valdkonna suurusest. Kui

näiteks finants- ja varahalduse valdkondades piisab valdkonna juhist, siis kantseleis on seevastu

vaja erineva tasandi juhte ülesannete paljususe kui ametikohtade arvu ja territoriaalse

paiknemise tõttu. Eelnevalt on selgitatud, et mitmed tegevusvaldkonnad on kohtutes juba

konsolideeritud juhtimisvaldkondadeks või lähiajal konsolideerimisel. Need valdkonnad on

välja kujundanud kohtute ülese teenuse osutamiseks vajaliku ja optimaalse struktuuri,

juhtimismudeli ning koosseisu ning nad on varustatud oma eelarvetega. Kohtutel on lisaks

teenistustele olemas kohtute ülesed valdkondlikud spetsialistid: kohtute IKT koordinaator,

kohtute andmekvaliteedi juht, kohtute koolitusjuht ja kohtute andmekaitsespetsialist, kelle

tööjõukulud sisalduvad kohtute eelarvetes. Samuti on kohtud, eriti viimastel aastatel, üle

vaadanud kantselei ja kohtuistungisekretäride valdkonna juhtimisstruktuure ning loonud ja

rahastanud vajalikke juhtide ametikohti. Kohtute senine praktika tugiteenuste konsolideerimisel

kinnitab, et teenuste kohtuteülene osutamine toob kaasa töökorralduse ja -töökoormus

ühtlustumise. Tugiteenuste konsolideerimisega kaasnev tõhususe suurenemine juhtimises ja

töökorralduses vabastab ressurssi KHT kui asutuse toimimiseks vajalike lisanduvate

ametikohtade katteks.

Pärast KHAN-ilt vastavalt eelarve eelnõule kinnituse saamist esitab KHT eelarvetaotluse

Riigikogu rahanduskomisjonile. Enne eelarve lõplikku kinnitamist peavad vastavad andmed

olema KHT poolt kantud kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS), sest läbi infosüsteemi avatakse

uue aasta eelarve ning vastasel juhul ei ole eelarve ka uueks aastaks tagatud. Tänase praktika

kohaselt kantakse andmed KAIS keskkonda detsembri alguses.

EA2024 Tallinna

RKK Tartu RKK Harju MK Tartu MK Viru MK Pärnu MK

Tallinna

HK Tartu HK KORO KHT

Kohtunike tööjõukulud 3 110 276 1 658 814 6 828 783 3 414 391 2 515 868 1 886 901 1 527 491 718 819 590 305

Kohtujuristide/kohtuniku

abide tööjõukulud 1 355 893 723 143 3 254 144 1 717 465 1 265 500 1 204 711 768 339 406 768 3 037 653

Maksekäsuosakonna

ametnike tööjõukulud 809 405

Eestkosteosakonna

ametnike tööjõuklud 368 485

Ametnike tööjõukulud 40 140 40 140 40 140 40 140 40 140 40 140 40 140 40 140 11 514 233

Majandamiskulud 59 780 49 096 168 534 53 649 37 742 69 783 18 352 10 201 92 125 633 531

Kinnisvarakulud RKAS 562 883 1 132 452 2 487 544 469 589 944 503 1 276 820 53 161 40 201

Kolmandate isikute ja

postikulud 45 255 8 481 530 806 210 763 172 736 559 108 45 719 13 741 53 391

Käibemaks 138 550 260 576 649 088 153 817 247 223 422 145 21 754 14 327 26 246 39233

Amortisatsioon 14 900 8 100 6 100 8 400

Kokku 5 312 777 3 887 602 13 967 139 6 059 814 5 229 812 6 645 898 2 474 956 1 244 197 3 209 415 12 777 302

60 808 911

25

Lõike 4 kohaselt kinnitab eelarved KHAN riigieelarve seadusena jõustumisest alates kahe kuu

jooksul. Kui KHAN ei ole andnud teistsugust suunist, teevad esimese ja teise astme kohtud ning

KHT kuni eelarve kinnitamiseni kulutusi vastavalt eelneva kalendriaasta jaotusele. Lõige 5

täpsustab et KHAN-il on õigus eelarve jaotust mõjuval põhjusel muuta, kuulanud ära kohtu

esimehe ja KHT direktori arvamuse.

Eelnõu § 1 punkt 38. KS-i § 45 lõige 3. KS-i § 45 reguleerib järelevalve teostamist. Lõike 3

kehtiva sõnastuse kohaselt teeb kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna

tegevusvaldkonnas järelevalvet kohtudirektor. Tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste

järelevalve osakonna kohtunikuabi üle teeb järelevalvet kohtu esimees. Muudatusega

sätestatakse, et kohtuhaldusteenistujate üle teeb järelevalvet kohtu esimees.

Kohtuhaldusteenistuse teenistujate üle teeb järelevalvet KHT direktor. KHT direktori üle teeb

järelevalvet KHAN. Muudatus on vajalik, kuna kohtu direktorite volitused lõpevad 31.08.2025.

Arvestades, et muudatuse tulemusel on kohtutes vaid õigusemõistmisega seotud

kohtuteenistujad, peab vastav järelevalveõigus olema just kohtu esimehel. Järelevalveõiguse

üleandmine kohtu esimehele võib tuua kaasa kohtu esimehe töökoormuse suurenemise. Selle

tasakaalustamiseks võimaldab juba kehtiv seadus kohtu esimehel käskkirjaga vähendada oma

töökoormust õigusemõistmisel esimehe ülesannete täitmiseks vajalikus määras.

Kohtuhaldusteenistusse liikuvate tugiteenuseid pakkuvate kohtuteenistujate üle (näiteks

personalikonsultandid ja analüütikud) on järelevalve õigus omakorda KHT direktoril. Samuti

sätestatakse, et KHT direktori üle teeb järelevalvet KHAN kuivõrd KHAN-il on õigus KHT

direktor ametisse nimetada ja ametist vabastada, samuti määrata kindlaks ülesanded.

Eelnõu § 1 punkt 39. KS-i § 46. KS-i § 46 reguleerib kohtute aruandlust ning sätestab, et

esimese ja teise astme kohtud esitavad valdkonna eest vastutavale ministrile kohtuasjade kohta

statistilise aruande. Aruande vormi kinnitab ja esitamise tähtaja määrab valdkonna eest vastutav

minister. Muudatusega tunnistatakse säte kehtetuks, kuivõrd sellel pole praktilist väärtust.

Justiitsministeeriumil on ligipääs andmetele juba praegu kohtute infosüsteemi kaudu olemas, st

eraldiseisva aruande tegemise kohustus pole mõistlik ega vajalik.

Eelnõu § 1 punkt 40. KS-i § 53 lõige 2. KS-i § 53 reguleerib avaliku konkursi väljakuulutamist

kohtunikukohale. Kehtiva korra kohaselt sätestab lõige 1, et kohtunikud nimetatakse ametisse

avaliku konkursi alusel. Lõige 2 loetleb konkreetsed kohtunikukohad ning sätestab, et konkursi

esimese ja teise astme kohtu kohtunike kohtadele kuulutab välja valdkonna eest vastutav

minister ja Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks Riigikohtu esimees. Eelnõuga

muudetakse lõike 2 esimest lauset selliselt, et avaliku konkursi esimese ja teise astme kohtuniku

vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Konkursi

Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab jätkuvalt välja Riigikohtu esimees. Eelnõu

koostamise käigus arutati ka seda, kas Riigikohtu esimees võiks ka esimese ja teise astme

kohtuniku konkursi välja kuulutada. Leiti, et kuivõrd edaspidi on just KHAN-i ülesanne

esimese ja teise astme kohtute eelarve jaotamine ning otsustada ka kohtunike jagunemise

maakohtute vahel, on just KHAN kõige pädevam hindamaks konkursi väljakuulutamise

vajadust konkreetse esimese või teise astme kohtu kohtunikukoha korral. See ei välista

seejuures, et kohtunike konkursside väljakuulutamiseks ettevalmistamine toimub jätkuvalt

Riigikohtus. Sellist lahendust toetas ka kohtute haldamise nõukoda oma 24. mai 2023. aasta

istungil. Tuleb silmas pidada, et konkursid kuulutatakse välja ka edaspidi koostöös kohtu

esimeestega, st neil on parim teadmine kohtunikukohtade vabanemisest.

26

Eelnõu § 1 punkt 41. KS-i § 55 lõige 4. KS-i § lõikes 4 tehakse tehniline täpsustus, et enne

Riigikohtu kohtuniku ametisse nimetamist kuulab Riigikohtu esimees muuhulgas ära KHAN-i

arvamuse, mitte enam kohtute haldamise nõukoja arvamuse.

Eelnõu § 1 punktid 42 ja 43. KS-i § 584 lõige 1. KS-i § 584 reguleerib kohtuniku töötamist

väljaspool kohut. Lõike 1 esimest lauset täiendatakse selliselt, et kohtunikku võib tema soovil

ja esimehe nõusolekul viia lisaks juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku

ülikooli õigusteaduse õppejõuks tähtajaliselt üle ka KHT-sse. Täiendus on vajalik, et

võimaldada ka kohtunikel KHT töös täiskohaga osaleda. Analoogselt töötab ka Soome kohtute

ametis tähtajaliselt (kolm aastat) kuni kuus roteerunud kohtunikku. Esimehe nõusolek on

seejuures roteerumiseks vajalik, kuna kohtute seaduse kohaselt vastutab kohtu esimees

õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtus. Kui kohtu esimehe hinnangul võib

kohtuniku eemalolek seada õigusemõistmise korrakohase tagamise ohtu, peab tal olema

võimalus nõusoleku andmisest keelduda. Seega on nõusoleku andmisest keeldumise eelduseks

mõjuv põhjus ning probleemide korral tuleb olukord lahendada kohtu esimehe ja KHT direktori

koostöös. Lõike 1 teist lauset täiendatakse selliselt, et kohtuniku võib lisaks riigi peaprokurörile,

õiguskantslerile või riigikontrolörile nimetada ka KHT direktoriks. Erinevalt lõike esimesest

lausest ei eelda see kohtu esimehe nõusolekut.

Eelnõu § 1 punkt 44. KS-i § 76 lõige 8. KS-i § 76 lõiget 8 muudetakse selliselt, et valveaja

eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja eest lisatasu maksmiseks ette nähtud

kohtunike arvu kehtestab valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN oma otsusega (KS-

i § 411 lõige 3). KHAN-i pädevuses on tulevikus muuhulgas suunata ja koordineerida kohtute

haldamist ja arendamist ning otsustada kohtunike arv ja jaotus kohtutesse, mistõttu ei saa ka

lisatasu arvutamine olla enam ministri pädevuses. Muudatuse tõttu tunnistatakse kehtetuks

justiitsministri 19.12.2019 määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“.

Eelnõu § 1 punkt 45. KS-i § 85 lõige 3 ja § 1271. KS-i § 85 lõiget 3 muudetakse selliselt, et

edaspidi kinnitab valdkonna eest vastutava ministri asemel talaari kirjelduse KHAN. Tegemist

on praktilist kohtukorraldust puudutava haldusküsimusega, mida ei pea reguleerima täitevvõim.

KS-i § 1271 esimese lause kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada

kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Muudatusega asendatakse

vastutav minister KHAN-iga, kuivõrd tegemist on praktilist kohtukorraldust puudutava

haldusküsimusega, mida ei saa enam reguleerida täitevvõim. Muudatuste tõttu tunnistatakse

kehtetuks justiitsministri 29.07.2009 määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse

kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“.

Eelnõu § 1 punktid 46-48. KS §-i 991 muudatusega lihtsustakse kohtuniku teenistusvanuse

tõstmise korda. Arvestades PS § 147 lõike 1 järgset kohtunikuameti eluaegsuse nõuet ei ole

põhjendatud seada piirvanusest kauem töötada sooviva kohtuniku volituste pikendamisele liiga

kõrgeid nõudmisi. Esmajoones tuleks hinnata, kas kohtuniku võimed ja oskused on jätkuvalt

kohtunikuametiks piisavad ning teisalt, et kohtuniku jätkamine on ka õigusemõistmise huvides,

seda eriti olukorras, kus kohtuniku kohad on täitmata.

Lõikes 1 tehakse tehniline täpsustus, jättes välja viite lõikele 3, mis tunnistatakse käesoleva

eelnõuga kehtetuks. Lõikes 2 on teenistusvanuse tõstmiseks vajalik kohtute haldamise nõukoja

tegevuse lõppemise tõttu vajalik asemele KHAN-i nõusolekut ning enam ei ole tegemist

erandjuhuga, vaid juhul kui teenistusvanuse tõstmine on vajalik õigusemõistmise

korrakohaseks tagamiseks. Välja jäetakse nõue, mille kohaselt võetakse Riigikohtu üldkogu

27

otsus vastu kohalolevate riigikohtunike kahekolmandikulise häälteenamusega. Vastava otsuse

saab Riigikohus vastu võtta ka üldises korras lihthäälteenamusega.

Lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna lõike 3 sisu lisatakse lõikesse 2 ja lõige 4 on

ebavajalik säte, kuna kehtestab ilmselge ja arusaadava põhimõtte, et teenistusvanuse

ülemmäära tõstmine kehtib üksnes selle kohtuniku suhtes, kelle teenistusvanuse ülemmäära

tõsteti.

Lõike 5 muudatuse kohaselt ei ole tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel vajalik

eraldiseisev ametist vabastamine, vaid kohtunik loetakse ametist vabastatuks vastava

ülemmäära saabumisel. Muudatuse tulemusel jääb ära ebavajalik bürokraatia vabastamise

eraldisesval vormistamisel.

Eelnõu § 1 punkt 49. KS-i § 112 lõige 1. KS-i § 112 lõiget 1 muudetakse selliselt, et

rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutava

ministri asemel KHAN. Arvestades, et rahvakohtunikud osalevad õigusemõistmises

võrdväärselt kohtunikega ning KHAN-il on muudatuste kohaselt pädevus rahvakohtunike arvu

kehtestada ja eelarvet kinnitada, peab ka rahvakohtunike tasu suurus ja maksmise kord olema

kehtestatud KHAN-i poolt. Muudatusega seoses tunnistatakse kehtetuks justiitsministri

19.12.2006 määrus nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“.

Eelnõu § 1 punkt 50. KS-i § 1141. Kehtiva KS-i § 1141 kohaselt määrab kohtunikuabide arvu

valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse. Sätet muudetakse

analoogselt kohtunike arvu määramisega (eelnõukohased KS § 11 lõige 1, 19 lõige 1 ja 23 lõige

1), sätestades, et kohtunikuabide arvu otsustab KHAN, kuulanud ära maakohtu esimehe

arvamuse. Muudatus on seotud kohtuhaldusülesannete üleminekuga ning eelarveprotsessi

muutusega, st edaspidi vastutab selle eest KHAN ja pole põhjendatud kohtunikuabide arvu

otsustamine jätta valdkonna eest vastutava ministri pädevusse.

Eelnõu § 1 punkt 51. KS-i § 119 lõike 1 punktid 4 ja 5. KS-i § 119 lõike 1 punkti 4 kohaselt

kuulub kohtunikuabi konkursi komisjoni kohtudirektor. See on olnud ka mõistlik ja vajalik,

kuivõrd kohtudirektor teeb kehtiva § 45 lõike 3 kohaselt kinnistusosakonna, registriosakonna

ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet. Arvestades, et kohtudirektori

ametikoht kaotatakse ning eelnõu kohaselt on ainult kohtu esimehel kohtunikuabi üle

järelevalveõigus (eelnõukohane KS-i § 45 lõige 3), pole vajadust kohtudirektori asemel

komisjoni määrata ka näiteks KHT direktorit või teenistujat. Seetõttu tunnistatakse punkt 4

kehtetuks. Samuti tunnistatakse kehtetuks lõike 1 punkt 5, mille kohaselt kuulub komisjoni

Justiitsministeeriumi esindaja. Arvestades kohtunikuabide nimetamise õiguse üleminekut

Justiitsministeeriumilt kohtutele ei ole Justiitsministeeriumi esindaja osavõtt komisjonis enam

vajalik.

Eelnõu § 1 punkt 52. KS-i § 1221 lõige 1. KS-i § 1221 lõike 1 muudatus on seotud KS-i § 45

lõike 3 muutmisega. Kuna eelnõu kohaselt on edaspidi järelevalveõigus kõikide kohtunikuabide

nimetamisel kohtu esimehel, mitte enam jagatud kohtu esimehe ja kohtu direktori vahel, antakse

kohtu esimehele ka õigus algatada distsiplinaarmenetlus kõikide kohtunikuabide suhtes.

Eelnõu § 1 punkt 53. KS-i § 125 reguleerib kohtudirektori ametisse nimetamist, kohtudirektori

ülesandeid, kohtudirektori konkursi tingimusi jms. Kuivõrd kohtudirektori ametikoht

kaotatakse ning tema ülesanded jaotatakse laiali KHT ja esimeeste vahel, tunnistatakse § 125

tervikuna kehtetuks.

28

Eelnõu § 1 punkt 54. KS § 126 lõige 2 reguleerib kordnikule lisatasu maksmist kutsete ja

teadete kättetoimetamise eest. Lõige tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd seda praktikas ei

rakendata, sealhulgas ei ole kehtestatud ka lisatasu määrasid.

Eelnõu § 1 punkt 55. Punktiga täiendatakse seadust §-ga 1303. Paragrahvi 1303 lõike 1 kohaselt

alustab KHAN tööd 2025. aasta 1. juulil. Selleks peavad olema valitud nii KHAN-i kohtunikest

liikmed, kui esitatud mittekohtunikest liikmed. KHAN-i kohtunikest liikmed tuleb valida

kohtunike täiskogul, st 2025. aasta juunis. Pärast täiskogu otsust saavad KHAN-i kohtunikest

liikmed paluda mittekohtunikest liikmetelt vajadusel nende esindaja määramist. Eelnõukohase

KS-i § 401 lõike 5 kohaselt kehtestab KHAN-i kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise

korra kohtunike täiskogu. Selleks, et täiskogul oleks võimalik 2025. aasta juunis KHAN-i

liikmeid valida, sätestatakse § 1303 lõikes 2 erisusena, et enne 2025. a 1. juulit kehtestab

KHAN-i liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute haldamise nõukoda. Edaspidi on

täiskogul võimalik vajaduse korral kehtestatud valimiskorda oma äranägemise järgi muuta või

kehtestada uue.

Eelnõu § 1 punkt 56. Punktiga täiendatakse seadust §-dega 1304 ja 1305. Paragrahv 1304

reguleerib KHT moodustamist. Sätte kohaselt alustab KS-i §-s 412 sätestatud KHT tööd 2025.

aasta 1. septembril. KHT töö alustamine nii varakult on vajalik Kohtuhaldusteenistuse eelarve

(mis koosneb esimese ja teise astme kohtute ja KHT eelarvetest) esitamiseks ja menetlemiseks

Riigikogu rahanduskomisjonis. Paragrahv 1305 reguleerib KHT direktori nimetamist.

Paragrahvi esimese lause kohaselt nimetatakse KHT direktor hiljemalt 2025. aasta 1.

septembriks. Arvestades, et riigieelarve koostamise protsessis võib olla kohtute sisend vajalik

siiski juba enne KHT direktori ametisse nimetamist, on antud teise lausega kohtudirektoritele

kuni selle ajani pädevus KHT direktori vastavat ülesannet täita, st eelarvet koos kohtute

esimeestega koostada.

Eelnõu § 1 punkt 57. Punktiga täiendatakse seadust rakendussätetega: §-dega 1316 ja 1317.

Paragrahvi 1316 kohaselt kehtivad enne 2025. aasta 1. septembrit nimetatud kohtudirektorite

volitused kuni 2025. aaasta 31. augustini. Kui KHT direktorit ei ole selleks ajaks, st 1.

septembriks ametisse nimetatud, on KHAN-il võimalik anda vastavad ajutised volitused ka

olemasoleva(te)le kohtudirektoritele. Konkreetne volituste kehtimise aeg on vaja sätestada

muudatuste efektiivseks ja optimaalseks elluviimiseks.

3.2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 2 muudetakse avaliku teenistuse seadust.

ATS-i § 11 lõike 6 kolmandas lauses, § 14 lõike 3 teises lauses, § 18 lõike 7 teises lauses, § 31

lõike 7 teises lauses ja § 63 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „valdkonna eest

vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse“ tekstiosaga „kohtute

haldus- ja arendusnõukogu“.

ATS-i § 11 lõike 6 muudatuse tulemusel võib KHT teenistuskohtade koosseisu ja

teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestada KHT juht, st direktor. Samuti,

valdkonna eest vastutava ministri asemel võib esimese ja teise astme kohtute teenistuskohtade

koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade klassifikaatori ja teenistuskohtade liigitamise

korra kehtestada KHAN. Muudatus on seotud kohtute haldusmudeli muutmisega ja eraldiseisva

põhiseadusliku institutsioonina käsitlemisega.

29

ATS-i § 14 lõike 3 muudatuse tulemusel kehtestab esimese ja teise astme kohtute

kohtuteenistujate haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis

on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN

ja KHT puhul KHT juht, st direktor. Muudatus on põhjendatud ja vajalik, kuna kohtuhaldusega

seotud ülesanded lähevad valdavas osas KHAN-ile üle. Muuhulgas lähevad kohtudirektorite

kohtu personalijuhtimisega seotud ülesanded üle kohtute esimeestele. Ei ole põhjendatud, et

valdkonna eest vastutav minister kehtestab sellises olukorras vastavad nõuded.

ATS-i § 18 lõike 7 muudatuse tulemusel võib teise lause kohaselt esimese ja teise astme kohtute

kohtuteenistujate värbamise ja valiku korra kehtestada valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN ja KHT puhul KHT just, st direktor. Kuna edaspidi vastutab kohtuteenistujate värbamise

ja valiku eest kohtusüsteem ise, ei ole põhjendatud sellise õiguse jätmine ministrile.

ATS-i § 31 lõike 7 muudatuse tulemusel võib esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate

koolituse korra kehtestada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN, KHT puhul KHT

juht, st direktor. Muudatus on vajalik, kuna tegemist kohtute siseküsimusega.

ATS-i § 63 lõike 3 muudatuse tulemusel kehtestab esimese ja teise astme kohtute

kohtuteenistujate palgajuhendi valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN, KHT puhul

juht, st direktor. Kuna edaspidi vastutab kohtuteenistujate värbamise ning eelarve eest

kohtusüsteem ise, ei ole põhjendatud sellise ülesande jätmine ministrile.

3.3. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 3 muudetakse kaitseväeteenistuse seadust.

KTS-i § 39 lõike 1 punkt 7. Muudatusega asendatakse kohtute haldamise nõukoda KHAN-iga

kui kohtuniku ajateenistuseks vabastamise ettepaneku esitajaga.

3.4. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu §-ga 4 muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 1562 lõiget 2 ja § 165 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa

„võib määrusega“ tekstiosaga „või kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kantselei kodukorraga“. Muudatus on seotud sellega, et edaspidi kehtestab

maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN. Muudatuse tulemusel võib lisaks valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada

täpsemad nõuded menetlusdokumentide infosüsteemi ja e-toimiku kaudu kättesaadavaks

tegemisele ka KHAN maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga. KrMS § 1562

lõike 2 puhul jäävad valdkonna eest vastutava ministri rakendusaktideks 06.07.2022 määrus nr

18 „Kättetoimetamisportaali teenuse nõuded“ ja 18.12.2017 määrus nr 26 „Kohtuistungite

helisalvestamise ja digitaalse protokolli vormistamise kord“. KrMS § 165 lõike 6 puhul jääb

valdkonna eest vastutava ministri rakendusaktiks 06.07.2022 määrus nr 18

„Kättetoimetamisportaali teenuse nõuded“.

3.5. Riigieelarve seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 5 muudetakse riigieelarve seadust.

30

Eelnõu § 5 punkt 1. RES § 2 lõiked 1 ja 2 reguleerivad riigieelarve protsessis osalevate

asutuste jagunemist riigiasutusteks ja põhiseaduslikeks institutsioonideks. Kuna eelnõuga

muudetakse kohtute seaduses esimese ja teise astme kohtute eelarveprotsessi, on vajalik

vastavalt korrigeerida ka RES-i. Lõike 2 punktist 1 jäetakse välja maakohus, halduskohus ja

ringkonnakohus, kuna arvestades põhiseaduses sätestatut ei ole tegemist riigiasutustega vaid

põhiseaduslike institutsioonidega. Lõike 2 punktis 2 olevat põhiseaduslike institutsioonide

loetelu täiendatakse selliselt, et nende hulka kuuluvad ka esimese ja teise astme kohtud koos

Kohtuhaldusteenistusega.

Eelnõu § 5 punkt 2. RES § 26 lõiget 2 täiendatakse selliselt, et riigieelarves liigendatakse

vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt lisaks teistele põhiseaduslikele

institutsioonidele ka Kohtuhaldusteenistuse vahel.

Eelnõu § 5 punkt 3. RES § 35 lõike 3 kehtiva sõnastuse kohaselt lisatakse

Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele,

halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute

aastaeelarve kujundamise põhimõtetele. Lõige tunnistatakse kehtetuks kuna see ei ole edaspidi

vajalik. Kohtuhaldusteenistuse eelarve esitatakse otse Riigikogu rahanduskomisjonile, ilma

täitevvõimu vahele sekkumiseta, mistõttu eraldi arvamuse lisamine eelnõule ei ole vajalik.

Eelnõu § 5 punkt 4. RES § 37 lõige 3 reguleerib kohtutele riigieelarve eelnõus ettenähtud

vahendite mahtute muutmist. Kuna kohtud haldavad oma eelarvet edaspidi iseseisvalt, ei ole

põhjendatud neile kui põhiseaduslikule institutsioonile erandi tegemist võrreldes teiste

põhiseaduslike institutsioonidega kellel vastavat regulatsiooni ei ole.

3.6. Riigivaraseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 6 muudetakse riigivaraseadust.

RVS § 3 lõike 1 punkti 10 muutmise eesmärk on esimese ja teise astme kohtute (koos KHT-

ga) käsitamine põhiseadusliku institutsioonina ja täitevvõimust lahutatuna lisaks riigieelarvele

ka riigivaraseaduse tähenduses.

3.7. Riigivastutuse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 7 muudetakse riigivastutuse seadust.

RVastS § 17 lõike 1 muudatuse kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, esitada vastava kahju hüvitamise

taotluse kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks edaspidi Justiitsministeeriumi asemel KHAN-

ile. Muudatus on vajalik, kuna kohtuhalduse üleminekuga kohtusüsteemile endale ning esimese

ja teise astme kohtute käsitamisega põhiseadusliku institutsioonina ei saa Justiitsministeeriumil

vastavat taotluse menetlemise õigust olla. Vastav taotlus tuleb edaspidi esitada KHAN-ile kui

kohtute strateegilise tasandi otsustusorganile.

3.8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu §-ga 8 muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku.

31

Eelnõu § 8 punkt 1. TsMS § 3111 lõiget 8 täiendatakse selliselt et menetlusdokumendi

elektrooniline kättetoimetamine võib olla kehtestatud nii valdkonna eest vastutava ministri

määrusega kui KHAN-i maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga.

Eelnõu § 8 punkt 2. TsMS § 313 lõige 4 muudetakse selliselt et menetlusdokumendi

kättetoimetamisel tähitud kirjaga võib väljastusteate vormi kehtestada valdkonna eest vastutava

ministri asemel KHAN maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga.

Eelnõu § 8 punkt 3. TsMS § 315 lõike 5 kolmas lause muudetakse selliselt, et valdkonna eest

vastutava ministri asemel võib KHAN kehtestada maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukorraga kättetoimetamisteatise vormi menetlusdokumendi kättetoimetamisel kohtutäituri,

kohtuametniku, muu isiku ja asutuse vahendusel.

Eelnõu § 8 punkt 4. TsMS § 344 lõige 6 muudetakse selliselt, et kohtukutse ühtse vormi

kehtestab valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

kantselei kodukorraga.

Eelnõu § 8 punkt 5. TsMS § 458 lõige 4 muudetakse selliselt, et otsuse jõustumismärke osas

võib täpsemaid nõudeid kehtestada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN maa-,

haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga.

3.9. Vabariigi Valitsuse seadus

Eelnõu §-ga 9 muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 59 reguleerib Justiitsministeeriumi haldusala. Kuna esimese ja

teise astme kohtute kohtuhaldusülesanded lähevad valdavalt üle kohtutele ning esimese ja teise

astme kohtuid käsitatakse edaspidi läbivalt põhiseadusliku institutsioonina, jäetakse lõikes 1

välja tekstiosa „esimese ja teise astme kohtute,“.

3.10. Väärteomenetluse seadustik

Eelnõu §-ga 10 muudetakse väärteomenetluse seadustikku.

Väärteomenetluse seadustiku § 41 lõiget 10 ja § 471 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „võib

määrusega“ tekstiosaga „või kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kantselei kodukorraga“. Muudatus on seotud sellega, et edaspidi kehtestab

maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN. Muudatuse tulemusel võib lisaks valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada

täpsemad nõuded menetlusdokumentide infosüsteemi ja e-toimiku kaudu kättesaadavaks

tegemisele ka KHAN maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga. Muudatuse

tulemusel jääb ministri poolt vastavalt kinnitatud määruseks 06.07.2022 määrus nr 18

„Kättetoimetamisportaali teenuse nõuded“.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kohtute seaduses kasutusele uued terminid „kohtute haldus- ja

arendusnõukogu“ ja „Kohtuhaldusteenistus“. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu korraldab

32

esimese ja teiste astme kohtute haldamist ja arendamist. Kohtuhaldusteenistus on kohtutele

tugiteenuseid pakkuv õigusemõistmise volitusteta kohtuasutus, mis täidab kohtute seaduses

sätestatud ning KHAN-i antud ülesandeid. Eelnõu ei sisalda muid uusi, vähetuntud ega

võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Kohtute seaduse ja teiste seaduste muudatused avaldavad HÕNTE18 § 46 tähenduses mõju

riigiasutustele. Sihtrühmade lõikes on muudatustest puudutatud Justiitsministeerium, maa-,

haldus-, ja ringkonnakohtunikud, kohtuteenistujad ning menetlusosalised.

I ja II kohtuastmes on 13.06.2024. aasta seisuga kokku 240 kohtuniku ametikohta19, millest

sama aja seisuga20 on täidetud 231 ametikohta. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtutes on

13.06.2024. aasta seisuga täidetud 228 kohtujuristi, 55 kohtunikuabi ja 17 konsultandi

ametikohta. Kokku on kohtutes 1027 ametikohta, millest on täidetud 1012.

Menetlusosalistena peetakse mõju hindamise seisukohalt silmas konkreetses kohtuasjas

osalevaid isikuid, kelleks on hageja, kostja, avaldaja, vastustaja ja kolmandad isikud, samuti

menetlusosaliste seaduslikke esindajaid. Kohtute infosüsteemi andmetel osales 2023. aastal

tsiviilkohtumenetluses 93 414 füüsilist isikut ja 38 015 juriidilist isikut. Tavaliselt ei pöördu

inimene aasta jooksul kohtusse, seega enamikku inimesi eelnõus toodud muudatused ei mõjuta.

Lisaks puudutavad muudatused lepingulisi esindajaid. Eesti Advokatuuris on 31.12.2023. aasta

seisuga 779 vandeadvokaati ja 353 vandeadvokaadi abi. Professionaalsed esindajad osalevad

kohtumenetluses regulaarselt.

6.1. Kavandatav muudatus: Kohtuhaldusmudeli muutmine

6.1.1. Mõju Justiitsministeeriumile

Muudatuse tulemusel antakse valdav osa kohtuhaldusega seotud pädevustest

Justiitsministeeriumilt üle kohtusüsteemile. Sellised ülesanded on näiteks õigus määrata

kohtumajade asukohad, kohtunike, rahvakohtunike ja kohtunikuabide arv, nimetada ametisse

ja vabastada ametist esimese ja teise astme kohtute esimehed ning teha nende üle järelevalvet,

koostada esimese ja teise astme kohtute eelarve eelnõu ja kinnitada eelarve jaotus kohtute vahel.

Seega kaasneb muudatusega mõju ministeeriumi töökoormuse vähenemisele ja töö

ümberkorraldamisele. Seaduses sätestatud juhul täidab Justiitsministeerium

kohtuhaldusülesandeid ka edaspidi. Selliseks ülesandeks on näiteks kohtute infosüsteemi

vastutava kasutajana seotud ülesanded.

Mõju ulatus on keskmine, kuivõrd Justiitsministeeriumi kohtuhaldusega seotud inimeste

töökorralduses kaasnevad muutused, kuid nendega ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi.

18 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228. 19 Justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv

ning jagunemine kohtumajade vahel“ https://www.riigiteataja.ee/akt/124102023004?leiaKehtiv. 20 Kohtute 2023.a. aastaraamat. https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtunikkond-2024-aasta-alguses/.

33

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd kohtusüsteemile üleantavate ülesannete

täitmine on küll regulaarne, aga mitte igapäevane.

Sihtrühma suurus on väike, arvestades kohtuhaldusega seotud inimeste hulka.

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda Justiitsministeeriumil teatud ümberkohanemise vajadus,

kuid tervikuna on muudatusel positiivne mõju, kuna ülesannete killustatuse vähendamine tagab

kokkuvõttes ka aja kokkuhoiu ja bürokraatia vähendamise.

Seega on muudatuse mõju Justiitsministeeriumile suur.

6.1.2. Mõju kohtutele

Muudatuse tulemusel tekib kohtusüsteemile juurde uusi pädevusi ja organisatoorseid

ülesandeid. Seejuures on tervikuna tegemist põhimõttelise muudatusega, kus kohtusüsteem

võtab endale teadlikult suurema vastutuse kohtusüsteemi kujundamisel ja arendamisel.

Laiemalt loob esimese ja teise astme kohtute haldamise lahutamine täitevvõimust eeldused

terviklikuma sõltumatuma ja efektiivsema kohtusüsteemi väljaarendamiseks.

Muudatuse tulemusel luuakse kohtuhalduse- ja arenduse korraldamiseks kohtusüsteemis senise

kohtute haldamise nõukoja ümberkujundamise teel uus kohtute haldus-ja arendusnõukogu

(KHAN). KHAN on kohtuhalduse juhtimise kõrgeim organ, kes suunab kohtute arendamist ja

haldamist ning teeb kõige olulisemad kohtuhaldust puudutavad otsused. Lisaks luuakse

kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja KHAN-ile tuge

kohtute arendamisel. KHT struktuuri ja täpsemad ülesanded kehtestab KHAN. Muudatuse

tulemusel saab KHAN-i vastava otsuse alusel esimeses etapis viia KHT koosseisu juba praegu

tsentraliseeritud ülesandeid täitvad ametikohad ja praegu kohtutes laiali jaotatud tugiteenuste

osutamisega seotud ametikohad. Töö efektiivsuse tagamiseks on põhjendatud, et samaliigilised

ametikohad koondatakse KHT eraldiseisvatesse valdkondadesse, näiteks IT, turvalisus,

kantselei, finants- ja varahaldus, personal, kommunikatsioon jms. Valdkondade konkreetne

jaotus on KHAN-i otsustada, millesse tuleks kaasata ka KHT direktor. Võimalike uute inimeste

palkamine sõltub konkreetsest väljaselgitatud vajadusest ja eelarveressurssidest.

Mõju ulatus on suur, kuna kohtusüsteemi senine haldus- ja arendustegevus muutub oluliselt

ning see eeldab kohtusüsteemilt sihiteadlikku kohanemist. Arvestades, et mingi hulk

haldusülesandeid on juba Justiitsministeeriumilt kohtusüsteemile üle antud, samuti on osa

teenuseid kohtute üleselt konsolideeritud, on kohtusüsteemil juba praegu kogemused oma

ülesannete ümberkorraldamisel. Seejuures tuleb arvestada, et lisaks konkreetsete ülesannete

ülevõtmisele kaasnevad seadusega ka olulised organisatoorsed muudatused uute kohtusiseste

organite loomisel, mistõttu võib mõju ulatust tervikuna pidada suureks. KHAN-i loomisega

tekib kohtusüsteemil strateegiline otsustusorgan, kelle ülesanne on kohtusüsteemi arengut

juhtida. KHT loomine toob omakorda kaasa tugiteenuste koondumise ja tsentraliseerimise.

Seega kohtusüsteemi senine haldus- ja arendustegevus muutub oluliselt ning see eeldab

kohtusüsteemilt sihiteadlikku kohanemist. Kohtuhalduse ja teenuste konsolideerimisel KHT-

sse on oluline positiivne mõju, kuivõrd tagab tugiteenuste ühetaolise pakkumise kohtusüsteemi

üleselt ning loob paremad eeldused nende kvaliteedi parandamiseks ja kohtute eripäraga

arvestamiseks. Lisaks, kuivõrd muudatuse tulemusena kaob mitmel juhul ministeerium

protsessides vahelt ära, on tõenäoline, et haldustegevus muutub seetõttu optimaalsemaks,

paindlikumaks ja kiiremaks. Kohtusüsteemil tekib endal võimalus tegevuste optimeerimiseks

ja ressursside ümberpaigutamiseks vastavalt enda seatud prioriteetidele.

34

Eelnõu koostamisel on hinnatud ka ümberkorralduse võimalikku rahalist mõju ja leitud, et

muudatus on võimalik planeeritud kujul läbi viia selliselt, et kohtutele osutatavate tugiteenuste

maht ja kvaliteet ei lange ning KHAN-i teenindamisega seotud ülesanded saavad täidetud:

 KHT direktori ja valdkondade juhtide palgakulud on kaetud olemasolevate teenistuste

juhtide ja seniste kohtudirektorite palgakuludega kohtute eelarvetes ning

Justiitsministeeriumi eelarvest üle antava eelarvega eelnevatest puudujäävas osas.

 Uute ametikohtade loomise ja KHAN-i teenindamisega seotud kulude allikaks on

Justiitsministeeriumi eelarvest üle antav eelarve.

 Vahejuhtide palgakulude katteallikaks on senised tööjõukulud ja töökorralduse

muutmisest vabanev ressurss.

Mõju avaldumise sagedus on suur, arvestades, et loodavad organid hakkavad kohtute toimimist

iga päev mõjutama. Eriti oluline igapäevane mõju on KHT-l, kelle kätte koonduvad lisaks

Justiitsministeeriumi teatud ülesannetele ka kohtudirektorite ülesanded (näiteks finants- ja

varahaldus) ja juba tsentraliseeritud teenused (näiteks tõlketeenistus ja arhiiviteenistus). Ehk

oluline mõju kohtute igapäevasele tegevusele on tugiteenuste ühtlustamine kogu

kohtusüsteemis. Samas positiivse mõjuna võib väheneda kohtute esimeeste töökoormus, kuna

KHAN-il on võimalik tugiteenused esimeestelt KHT-sse üle anda.

Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna muudatus puudutab kogu kohtupersonali, s.o ca 1000

inimest, sh ka neid, keda vahetult KHT-sse üle ei viida, kuid kelle igapäevane harjumuspärane

töökorraldus muutub.

Ebasoovitava mõjuna kaasneb kohtutel ümberkohanemise vajadus, muuhulgas praktiline

vajadus asendada mitmeid kohtute seaduse alusel antud justiitsministri määruseid KHAN-i

otsuste või juhistega. Siiski on tegemist ühekordse suurema töömahuga. Kohtusüsteemipoolse

riskina on välja toodud seda, kas kohtuhaldusest huvitatud kohtunikke on piisavalt (näiteks

KHAN-i liikmeks kandideerimisel). Arvestades kohtunike senist toetust uuele

kohtuhaldusmudelile, on vähese huvi risk pigem väike. Samuti on tekkinud küsimus, kas

kohtute suurem omavalitsus aitab saada ka rohkem ressursse või mõjub sellele hoopis

negatiivselt. Tõenäoliselt võib mõju olla siiski positiivne, kuna kohtusüsteemil on võimalik

ennast näidata varasemast strateegilisema planeerijana ja arengueesmärkide seadjana. Samuti

on toodud ebasoovitava mõjuna välja võimalik bürokraatia kasv. Arvestades, et muudatusega

antakse olulises osas otsustusõigust ministeeriumilt kohtusüsteemile, tooks see pigem

kokkuvõttes kaasa bürokraatia vähenemise. Kohtusüsteemi sisemise töökorralduse efektiivsuse

tagamine on KHAN-i korraldada. Seega kaasneb ebasoovitava mõjuna ümberkohanemise

vajadus, kuid tervikuna on muudatusel positiivne mõju, kuna ülesannete killustatuse

vähendamine ja suurem omavastutus tagavad kokkuvõttes ka kohtusüsteemi efektiivsema

arendamise ja haldamise.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju kohtutele suur.

6.2. Kavandatav muudatus: esimese ja teise astme kohtute käsitamine põhiseadusliku

institutsioonina

6.2.1. Mõju Justiitsministeeriumile

Muudatuse tulemusel jäetakse Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega Justiitsministeeriumi

valitsemisalast välja esimese ja teise astme kohtute korraldamine.

35

Mõju ulatus on keskmine, kuivõrd Justiitsministeeriumi kohtuhaldusega seotud inimeste

töökorralduses kaasnevad muutused, kuid nendega ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd kohtusüsteemile üleantavate ülesannete

täitmine on küll regulaarne, aga mitte igapäevane.

Sihtrühma suurus on väike, arvestades kohtuhaldusega seotud inimeste hulka.

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda Justiitsministeeriumil teatud ümberkohanemise vajadus,

kuid tervikuna on muudatusel positiivne mõju, kuna ülesannete killustatuse vähendamine tagab

kokkuvõttes ka aja kokkuhoiu ja bürokraatia vähendamise.

Seega on muudatuse mõju Justiitsministeeriumile suur.

6.2.1. Mõju kohtutele

Muudatusega viiakse õigusaktid vastavusse põhiseadusega, st käsitatakse esimese ja teise astme

kohtuid põhiseadusliku institutsioonina, milleks on vajalik luua eraldi asutusena

Kohtuhaldusteenistus.

Mõju ulatus on suur. Esimese ja teise astme kohtute käsitamine Riigikohtu kõrval eraldiseisva

põhiseadusliku institutsioonina mõjutab praktikas eelkõige kohtute eelarve protsessi. Iseseisva

eelarve kujundamine ja kaitsmine Riigikogus tagab terve kohtusüsteemi rahastuse ühetaolise

läbipaistvuse. Muudatuse läbiviimisega on võimalik kohtutel endal olemasolevat süsteemi

optimeerida ja efektiivistada. Seega on kohtusüsteemil endal võimalik paindlikumalt otsida

võimalusi tegevuste optimeerimiseks ja paigutada ressursse ümber kohtuvõimu enda seatud

prioriteetide järgi. Samuti on muudatuse tulemusel sisuliselt kõikide kohtusüsteemi

puudutavate otsuste tegemise pädevus edaspidi KHAN-il, st ministeerium kaob protsessidest

senisel kujul vahelt ära, mis võimaldab muuta senist haldustegevust optimaalsemaks,

paindlikumaks ja kiiremaks. Väga vähesel määral avaldab muudatus mõju teistes

valdkondades, nt riigivaraseaduses on sätestatud konkreetselt põhiseaduslike institutsioonide

jaoks teatud erisused, kuid vastavate muudatusega ei kaasne ebasoovitavat mõju või on see

marginaalne.

Mõju avaldumise sagedus on pigem keskmine, arvestades, et muudatus mõjutab peamiselt

eelarve esitamist ja kaitsmist Riigikogu rahanduskomisjonis iga-aastase eelarveprotsessi

käigus, st ei ole igapäevane.

Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna tegemist on põhimõttelise käsituse muutusega, mis puudutab

kogu kohtupersonali, s.o ca 1000 inimest.

Ebasoovitava mõjuna kaasneb kohtutele teatud ümberkohanemise vajadus, kuid tervikuna on

muudatusel positiivne mõju, kuna esimese ja teise astme kohtud saavad oluliselt suurema

otsustusõiguse kohtusüsteemi puuduvate valikute tegemisel ning eelarve kujundamisel.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju kohtutele suur.

6.3. Kavandatav muudatus: kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemise ja

kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise lihtsustamine

6.3.1. Mõju kohtutele

36

Mõju ulatus on keskmine. Muudatuse eesmärk on vähendada ülereguleerimist ja kohtu

halduskoormust kohtuniku taotluse läbivaatamisel ning suurendada kohtunikuameti

atraktiivsust võimalike uute kohtuniku kandidaatide seas. Kohtuniku osakoormusega töötamise

muudatus võimaldab kohtu esimehel senisest paindlikumalt kohtunike vajadusi arvestada, mis

loob omakorda kohtusüsteemist kaasaegsema töökeskkonna. Kuna kohtunikuamet on eluaegne

ja kohtuniku ajutise äraoleku korral ei saa talle määrata asendajat, on mõistlik pakkuda

töötamiseks paindlikke võimalusi. Teenistusvanuse ülemmäära tõstmise lihtsustamine on

vajalik, kuna arvestades PS § 147 lõike 1 järgset kohtunikuameti eluaegsuse nõuet ei ole

põhjendatud seada piirvanusest kauem töötada sooviva kohtuniku volituste pikendamisele liiga

kõrgeid nõudmisi. Muudatus toetab haldusmudeli muutmise eesmärki vähendada täiendavad

bürokraatiat ja ajakulu.

Mõju avaldumise sagedus on pigem keskmine, arvestades, et kohtuniku osalise töökoormusega

töötamise taotlusi või kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise taotluste menetlemine ei

ole igapäevane.

Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna võib puudutada kõiki kohtunikke.

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda näiteks kohtuniku osalise töökoormusega töötamise

taotluste mõningane kasv, kuid kuna muudatuse eesmärk on aidata kaasa kohtunikuameti

atraktiivsusele ja hea töökeskkonna tagamisele, on muudatus positiivne.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju kohtutele suur.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Peamised tegevused puudutavad muudatusi kohtute sisemises töökorralduses. Muudatused on

planeeritud kuluneutraalselt. Kulud, mis on seotud Justiitsministeeriumilt kohtusüsteemile

üleantavate ülesannete täitmisega, antakse üle kohtute ja KHT eelarvesse. Lisaks tekib

kohtusüsteemil õigus oma eelarvet ise kujundada ja jagada ressursse paindlikumalt

kohtusüsteemi arendamiseks prioriteetsetesse valdkondadesse.

Eelnõuga ei kaasne riigile otseseid tulusid, küll aga võimaldab eelnõu alusel loodav

kohtuhaldusmudel efektiivsemalt tegeleda kohtusüsteemi arendamise ja tugiteenuste

tsentraliseerimisega. See võimaldab kohtutel omakorda luua efektiivsemad protsessid ja hoida

kokku haldustegevusega seotud tööaega.

Kohaliku omavalitsuse tegevusi seaduse rakendamine ei mõjuta.

8. Rakendusaktid

Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Seadusemuudatuse

tõttu tuleb muuta:

1) Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määrust nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse

kinnitamine“;

2) justiitsministri 15.02.2006. a määrus nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“;

4) justiitsministri 12.07.2010. a määrus nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“;

4) justiitsministri 19.12.2012. a määrus nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“.

37

Kehtetuks tuleb tunnistada:

1)justiitsministri 27.10.2005. a määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning

ringkonnakohtute asukohad“;

2) justiitsministri 27.10.2005. a määrust nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja

kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“;

3) justiitsministri 19.12.2006. a määrus nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“;

4) justiitsministri 29.07.2009. a määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse

kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“;

5) justiistministri 14.04.2015.a määrus nr 15 „Maakohtute rahvakohtunike arvu määramine“;

6) justiitsministri 08.02.2018. a määrus nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukord“;

7) justiitsministri 19.12.2019. a määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. a 1. jaanuaril, arvestades järgmiseid erisusi:

1) käesoleva seaduse § 1 punktid 26, 31, 32, 34, 53,55–57 jõustuvad 2025. aasta 1. aprillil.

2) käesoleva seaduse § 1 punktid 5, 9, 18, 27–30, punktis 33 esitatud kohtute seaduse §

411 lõike 1 punktid 1–5 ja 10–15 ning lõige 3, punktid 37, 41–43, §-d 3 ja 5–7 jõustuvad

2025. aasta 1. juulil.

3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 6–8, 11, 13, 16, 38, 51, 52 ning § 2 jõustuvad 2025.

aasta 1. septembril.

Nimetatud sätete selline jõustumine on vajalik, kuna uuele haldus-ja arendusmudelile üleminek

toimub etapiviisi, sealhulgas arvestades vajalikku ettevalmistus- ja kohanemisaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks

Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri

Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale,

Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudile, TalTech Majandusteaduskonnale ja

Riigikogule.

Eelnõu aluseks olnud 22.07.2024 kooskõlastamisele saadetud eelnõu koostamisse olid kaasatud

Riigikohtu ning esimese ja teise astme kohtute esindajad, samuti arutati eelnõus planeeritud

muudatusi kohtute haldamise nõukojaga, kohtute esimeestega ning Eesti Kohtunike Ühinguga.

22.07.2024 kooskõlastamisele esitatud eelnõu täiendamist esimese ja teise astme kohtute kui

põhiseadusliku institutsiooni käsitamise küsimust arutati kohtute haldamise nõukoja

20.09.2024 ja 06.12.2024 istungitel, samuti Vabariigi Valitsuse kabinetiarutelul 10.10.2024.

Kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemise ja kohtuniku teenistusvanuse

ülemmäära tõstmise lihtsustamist puudutava väljatöötamiskavatsusega jätkamist toetas kohtute

haldamise nõukoda oma 05-06.10.2023 istungil.