Arvamus

Sotsiaalministeerium

23.12.2024

Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025-2035 Täname võimaluse eest arvamust avaldada väljatöötamisel olevate alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade 2025-2035 (edaspidi Arengusuunad) kohta. Alkoholitootjate- ja Maaletoojate Liidu eesmärgiks on edendada vastutustundlikku ja teadlikku alkoholi tarbimiskultuuri ning toetame meetmeid suurendamaks teadlikkust alkoholi liigtarbimisega seonduda võivatest ohtudest.

Käesolevaga esitame Alkoholitootjate- ja Maaletoojate Liidu arvamuse.

1. Riigieelarve seaduse kohaselt on strateegilised arengudokumendid järgmised: riigi pikaajaline arengustrateegia, poliitika põhialused, valdkonna arengukava ja programm. Ebaselge on Arengusuundade koostamise juriidiline alus.

2. Vabariigi Valitsus kiitis 29. aprillil 2021 heaks hetkel kehtiva Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, mis oli mõeldud seadma visiooni ja eesmärgid, mille suunas liigutakse järgmise kümnendi jooksul ehk aastaks 2030.

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Rahvastiku tervise arengukava kohaselt on mittenakkushaiguste riskiteguriks alkoholi liigtarvitamine, mitte alkoholi tarvitamine sõltumata kogusest ning strateegia prioriteediks alkoholi liigtarvitamise ja kuritarvitamise varajase märkamise ja ennetamise tegevuste rakendamine; samuti ka kehtivate piirangute tõhusam rakendamine, mitte uute piirangute loomine. Arengukava asjakohaste prioriteetide väljavõtte leiate käesoleva kirja Lisas. Arengusuundades esitatu väljendab põhimõttelist muutust Rahvastiku tervise arengukavas kirjeldatud poliitikaga võrreldes. Kui kehtivat Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutlusel olnud valdkonna arengukava ei pea Sotsiaalministeerium enam kehtivaks ja asjakohaseks on mõistlik esitada ettepanek kava muutmiseks, mitte toota täiendav kehtiva arengukavaga vastuolus olev uus dokument.

3. Kehtiva koalitsioonileppe kohaselt on Vabariigi Valitsus lubanud vähendada reguleerimist ja kehtestada reegli, et iga uue ettevõtetele halduskoormust toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest kehtetuks tunnistada. Arengusuunad on vastuolus kehtiva koalitsioonileppega ning arusaamatuks jääb kuidas kavandatakse vähendada ettevõtetele kohalduvat halduskoormust, riigi kulusid olemasolevate ja uute seatavate regulatsioonide järelevalvele eelarvedefitsiidi tingimustes ning millistest kehtivatest regulatsioonidest on kavas loobuda. Regulatiivse koormuse vähendamine on ka äsja ametisse asunud Euroopa Komisjoni üks prioriteete Euroopa strateegilise konkurentsivõime kasvatamisel. Arengusuundade kohaselt hetkel halduskoormus ettevõtjatele vaid kasvaks.

4. Keerulises rahanduslikus olukorras tuleb koalitsioonileppe kohaselt üle vaadata riigi ülesanded ja kulukohad ning tõhustada riigivalitsemist, milleks Eestil on olemas suurepärased tööriistad digiriigi ja andmete näol. Andmepõhine otsustamine ja tehisaru kiire areng annab kehtiva koalitsioonileppe järgi Eestile võimaluse kujundada personaalset riiki, vähendada dubleerimist, kiirendada suhtlust ametiasutustega ja hoida nii kokku maksumaksja raha.

Lähtudes kehtivast Rahvastiku tervise arengukavast ja tsiteerides Rein Langi (29. mail 2024 Postimehele antud intervjuu), tuleks riiklikud alkoholipoliitika strateegiad suunata sellele osale elanikkonnast, kes joob liiga palju ning mitte tegema elu põrguks sellel 80 protsendil, kellel tõenäoliselt alkoholiga probleemi ei ole. Eesti on aastaid rajanud digiriiki ning 15 aasta jooksul on üles ehitatud andmekogud, mille kvaliteet on üsna kõrge. Peame otstarbekaks kasutada kaasaegse tehnoloogia ja riigi andmekogude poolt loodud võimalusi sihistatud ja liigtarbijale suunatud alkoholipoliitika ellu viimisel ning vältida tarbetuid ühiskondlikult kulukaid regulatsioone, millest vabanev ressurss oleks võimalik riigil suunata riskikäitumise ennetuseks. Üldiste piirangute reaalne mõju rahvatervise eesmärkidele on vähene kui mitte öelda olematu ja kohati isegi vastupidine (iga piirang kasvatab varumist, mis omakorda loob eelduse liigtarbimise kasvuks) ning teisalt kahjustades Eesti ettevõtete (turismisektorist jaekaubanduse ja platvormideni) konkurentsivõimet, pidurdab majandusarengut ja hoogustab inflatsiooni. Alkoholipoliitika olgu kaasaegseid poliitikakujundamise võimalusi kasutav, tuginedes digiriigile väärilisele andmekasutusele otsustamisel ning personaalse riigi põhimõttele, mida on käsitletud näiteks äsja esitletud Riigikogu arenguseire keskuse uuringus: „Personaalriigi tulevik Eestis. Stsenaariumid aastani 2040” (raport) ning mille kohaselt ootavad Eesti elanikud riigilt senisest suuremat panust just tervise- ja sotsiaalprobleemide ennetamisel.

5. Tuginedes Sotsiaalministeeriumi tellitud ja rahastatud „alkoholipoliitika aastaraamatule 2024“ ei toeta elanikkond ühiskondlikult kulukaid piiranguid, vaid kultuuri muutust. Tõhusate meetmetena nähakse suhtumise muutmist alkoholi, noortele alkoholitarbimise tagajärgede selgitamist ja noortele rohkem vaba aja veetmise võimaluste pakkumist, samas kui alkoholi müügiaegade lühendamise ja alkoholiaktsiisi tõstmise meetmete toetus on pea 4x madalam ehk viiendikul vastanutest. Ka alkoholi müügikohtade vähendamise meetme tulemuslikkust ei peeta kõrgeks. Soovitame allkirjeldatud küsitluse tulemusi kasutada alkoholipoliitika kujundamiseks ja elluviimisel.

Masina 11 Telefon + 372 550 3904 Swedbank kood 767 10144 Tallinn [email protected] IBAN: EE072200221016907219 Registrikood 80080251

Allikas: „Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis“

6. Kehtiv koalitsioonilepe lubab asjaajamise kiirendamiseks vähendada

tegevuslubade arvu ning lihtsustada lubade ja registreeringute väljastamist.

Sotsiaalministeeriumi poolt arvamuse avaldamiseks esitatud Arengusuunad teevad

ettepaneku uueks tasuliste ja tähtajaliste müügilubade süsteemiks. Arengusuunad

ei arvesta kehtiva koalitsioonileppega.

7. Koalitsioonilepe seab ambitsiooni võimestada kultuuri- ja spordivaldkonnana

suutlikkust panustada rahvusvaheliste suurprojektide ja suursündmuste kaudu

Eesti majanduse arengusse. Arengusuunad osundavad kavatsusele vähendada

alkoholi reklaami sh sponsorteateid spordis – peame vajalikuks analüüsida

nimetatud kavatsuse mõju koalitsioonileppes seatud eesmärgile ning laiemalt

kultuuri ja spordivaldkonna rahastamisele. Ühtlasi on ilmselt asjakohane kaasata

vastavasisulistesse aruteludesse ka Kultuuriministeerium (kellele eelnõude

infosüsteemi järgi Arengusuunad arvamuse avaldamiseks ei ole esitatud).

8. Arengusuunad teevad ettepanekuid aktsiisipoliitikaks. Tuginedes rahvusvahelisele

statistikale, puudub otsene seos aktsiisimäära ja tarbimistaseme vahel – alkoholi

kõrgema aktsiisimääraga maksustavates riikides ei ole tarbimine tingimata

madalam. Riigi laekumised ei suurene ega tarbimine vähene pelgalt maksutõusu

tõttu kui on võimalik piirikaubanduse teke.

Sellele osundab ka kehtiv Rahvastiku tervise arengukava: „Samuti on tervist

toetavate valikute alaeesmärgi elluviimisel oluline ELi siseturu kontekstis silmas

pidada piiriüleseid aspekte. Näiteks alkoholist tingitud kahjude vähendamise puhul

on piiriülesed mõjud maksumeetmete rakendamisel, reklaami ja turunduse

valdkonnas ja alkohoolsete toodete märgistamisel“.

Võrreldes alkoholiaktsiisi laekumisi 10-aasta taguse ajaga tuleb tõdeda, et

aktsiisilaekumine on samal tasemel:

- 2014 aasta reaalne laekumine oli 235 mln eurot,

- Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos näeb käesoleva aasta

laekumiseks 240 mln.

Aktsiisimäärad on 2024. aastal keskmiselt 75% kõrgemad kui kümme aastat tagasi,

aga eestlaste keskmine tarbimine on identne – 2014 aastal 11,09 ja 2023. aastal

10,9 l täiskasvanud (15+) elaniku kohta. 10 aastaga on aktsiisimäära tõus (tõsi

osaliselt koosmõjus ka muude kaupade ja teenuste hindade kasvuga) suutnud

eemale peletada turistid ja turistide poolt tehtud ostud ning suunanud eestlased

ostlema Lätti ja jätma maksud Läti riigieelarvesse, kuid mõju eestlaste

alkoholitarbimisele on olnud olematu.

9. Samuti ei ole põhjendatud ainsa näitajana aktsiisitaseme määratlemisel võrrelda

alkoholi hinda sissetulekutega. Näiteks aastal 2023, mil alkoholiaktsiis ei tõusnud,

küll alkoholi hind sissetulekute suhtes langes (kättesaadavus kasvas), kuid samas

reaalne alkoholitarbimine langes ehk majanduslangus ja inimeste üldine ostujõud

omasid olulisemat mõju, lisaks tarbimiskultuuri ja -eelistuste tõenäolisele

muutumisele.

Riina Sikkut (6.6.2024, delfi.ee): „Kui vaatame viimast kümmet aastat, siis saab

inimene keskmise palga eest varasema 60 liitri viina asemel 90 liitrit.“ Elatustaseme

tõus toob paratamatult kaasa keskmise palga eest võimalikult osta saavate

tarbekaupade koguste kasvu, mistõttu soovitame antud indikaatorist

alkoholipoliitika kujundamisel loobuda. Eurostati andmetel on näiteks Šveitsi

keskmine aastane netotöötasu 2023. aastal 85 582 eurot, mis teeb kuupalgaks

7132 eurot, peaks liiter viina Šveitsi poes maksma 120 eurot (juhul, kui viina

ostujõud peaks olema Eesti kunagisel tasemel ehk 60 liitrit keskmise palga eest)

samas on tarbimine Šveitsis madalam Arengusuundade kohasest eesmärgist

Eestile.

Kokkuvõttes, Eestis on kehtiv alkoholipoliitika äsja kokku lepitud aastani 2030 Vabariigi

Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Riigikogus arutatud Rahvastikutervise arengukavaga. Hetkel

on asjakohane tegeleda kehtiva arengukava elluviimisega ja vajadusel anda Vabariigi

Valitsusele ülevaade arengukavas seatu elluviimisest või siis teha ettepanek arengukava

muutmiseks. Kehtiva arengukavaga vastuolus oleva ja selles fikseeritud poliitikast mitte

lähtuva täiendava dokumendi loomine muudab kogu riigi strateegilise planeerimise süsteemi

mõttetuks.

Masina 11 Telefon + 372 550 3904 Swedbank kood 767 10144 Tallinn [email protected] IBAN: EE072200221016907219 Registrikood 80080251

Lugupidamisega

Janek Kalvi

Juhatuse esimees

Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit

Lisa 1. Rahvastikutervise arengukava väljavõte.

• Tõenduspõhise ja järjepideva sektorite ja valdkondade ülese alkoholipoliitika

arendamine ja rakendamine

• Elanikkonna sihtrühmapõhine ja järjepidev teadlikkuse ning alkoholi tarvitamisega

kaasnevate riskide tõsiduse tajumise suurendamine, hoiakute kujundamine ja oskuste

arendamine

• Alaealiste alkoholitarvitamise ennetamine, tõkestamine ja vähendamine kodu,

haridusasutuste ja paikkonna koostöös

• Alkoholi liigtarvitamise ja kuritarvitamise varajase märkamise ja ennetamise tegevuste

rakendamine

• Alkoholisõltuvuse ravi ja nõustamise teenuste kättesaadavuse parandamine ning

inimkeskseks muutmine

• Alkoholisõltlase lähedastele nõustamise kättesaadavuse parandamine

• Alkohoolsete jookide müügiedenduse mõju vähendamine kehtivate piirangute

tõhusama rakendamise abil ja riskirühmade kaitsmine uudsete müügivõtete eest

• Selliste tegevuste soodustamine, mis aitavad luua turvalist keskkonda, vähendada

alkoholist tingitud kuritegevust, sotsiaalseid probleeme ja tervisekahjusid

Saatja: Kadri Maasik <[email protected]>

Saadetud: 23.12.2024 13:00

Adressaat: <[email protected]>; <=?windows-1257?Q?Brigitta_=D5unmaa?=>

Koopia: Janek Kalvi <[email protected]>; <[email protected]>

Teema: arvamus alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundadele

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.Tähelepanu! Tegemist on

välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja korral palume linke ja

faile mitte avada.

Käesolevaga esitame Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu seisukoha

alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundadele (2025-2035) ning täname

võimaluse eest dokumendile arvamust avaldada.

Lugupidamisega,

Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit