Seisukoha edastamine

Sotsiaalministeerium Teie: 29.11.2024 nr 1.2-2/121-1

[email protected] Meie: 20.12.2024 nr 81

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus patsiendi elulõpu tahteavalduse eelnõule

Toetame Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse

eelnõuga reguleeritavaid muudatusi, mille kese on patsiendi enesemääramise, vaba

eneseteostuse, isiku- ja eraelu puutumatuse põhimõtete tagamine tervishoiuteenuste osutamisel

elulõpuga seonduva tahte avaldamisel. Patsiendil on õigus ise otsustada enda ravi üle ning

lähtuda põhimõttest, et tervishoiuteenuse osutamisel arvestatakse tema tahet ja vaateid, viidatud

õigused peavad hõlmama ka elulõpu perioodi. Elulõpu tahteavaldus on Eestis senini

määratlemata ja reguleerimata valdkond. Tegemist on põhimõtteliste ja suurt kaalu omavate

väärtuspõhiste muudatustega, mis vajavad hoolikat kaalumist, sisustamist ning detailset

regulatsiooni. Elu, surm ja tervis on valdkonnad, millesse tuleb väärikalt suhtuda ning millesse

sekkumist, sh riiklikus korras reguleerides ülima hoolikusega kaaluda.

Arvestades eeltoodut leiame, et planeeritavad muudatused vajavad järgnevas osas täpsustamist:

1. Eelnõus ja seletuskirjas viidatakse läbivalt mõistele „arst“ (nt ükskõik mis eriala

lõpetanud arst, et tagada patsiendi teadlikkus oma otsustest ja nende võimalikest

tagajärgedest. Arst saab nõustamise kaudu hinnata patsiendi otsustusvõimet, selgitada

patsiendile, millistest ravivõimalustest on võimalik loobuda ning millised on sellise

otsuse tagajärjed, aidates seeläbi tagada, et elulõpu tahteavaldus on tehtud teadlikult).

EPIKoja hinnangul tuleb patsiendi/inimese kui nõrgema osapoole rolli arvestades

täpsustada viidatud arstide ringi selliselt, et kinnituse tahteavalduse kohta saab teha vaid

patsiendi raviarst, kes on patsiendi terviseseisundiga, arusaamisvõimega, haiguse kuluga

ning eeldatavalt ka vaadete ning väärtustega enim kursis. Ka on nõustamisel oluline

tagada turvaline ja avatud suhtlus, mida saab enim eeldada raviarst-patsient suhtelt.

Eelneva pinnal teeme ettepaneku täpsustada eelnõud selliselt, et vastava tahteavalduse

kande saab kinnitada üksnes patsiendi raviarst, kelleks võib olla ka perearst.

2. Planeeritavate muudatuste pinnal on olulised uued määratlused/mõisted „ajutine/püsiv

kriitiline terviseseisund“, „talumatu/soovimatu elukvaliteet“, „pärast elustamist

prognoositav terviseseisund“.

EPIKoja hinnangul on viidatud määratlused hetkel toodu pinnal väga suure

kaalutlusruumiga ning eelneva tõttu ebaselged. Puudub selgus, kas ja kuidas viidatud

määratlusi on senini praktikas käsitletud ja kuidas võiksid need muudatuste pinnal

rakenduda. Arvestades otsuse aluseks olevaid väärtusi, so elu, surm, tervis tuleb EPIKoja

hinnangul luua selged kriteeriumid, mida tõlgendada/määratleda nt „ajutise/pikaajalise“,

„kriitilise/mittekriitilise seisundina“, „talutava/talumatu seisundina,“, „elukvaliteet“,

kuidas hinnatakse võimalikku „prognoositavat terviseseisundit“. Lubatav ei ole olukord,

mil arst saab üksnes subjektiivse vaba tahte ja subjektiivsete väärtuste ning kaalutluse

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

alusel viidatud asjaolusid hinnata. Arsti roll isiku nõustamisel on väga suur, mistõttu

peavad ka vastavad nõustamise aluseks olevad väärtuspõhised/kliinilised jms sisuga

mõisted olema selgelt määratletud kõikide osapoolte jaoks.

Teeme ettepaneku määratleda juhistes/metoodikas/määruses vms dokumendis kõik

seaduses olulist kaalu omavad senini määratlemata või üksnes kliiniliselt määratletud

mõisted.

3. Eelnõu tugineb kesksena otsusevõime hindamisele. Täiendavate selgitustena on toodud,

et arstide igapäevatöö osas on patsiendi otsusevõime hindamine. Arst saab keelduda

elulõpu tahteavalduse tegemisest, kui tegemist on otsusevõimetu patsiendiga, kes ei ole

võimeline vastutustundeliselt kaaluma elulõpu tahteavalduse tegemise poolt- ja

vastuväiteid. Arst saab keelduda tahteavalduse tegemisest, kui tegemist on otsusevõimetu

patsiendiga, kes ei ole võimeline vastutustundeliselt kaaluma tahteavalduse tegemise

poolt- ja vastuväiteid.

Samas puuduvad Eestis otsusevõime hindamise alused, mistõttu leiame, et ka viidatud

valdkond vajab reguleerimist või vähemalt soovituslike juhiste/metoodika loomist.

Otsusevõimetuse seisundit on ilmselt lihtne tuvastada juhtudel, mil patsient on koomas.

Planeeritavad muudatused hakkavad aga reguleerima paljusid mitte nii ilmselgeid

olukordasid ja seisundeid ning arvestades tahteavalduse ulatust ja mõju tuleb luua ka

vastav otsusevõime hindamise metoodika või alused. Lisame, et eelnõus puuduvad

selgitused, kuidas hetkel otsusevõime hindamine toimub, üksnes viide selle igapäevasele

praktikale ei loo patsiendi vaatest piisavat selgust. EPIKoja hinnangul ei ole vastavate

kõikide osapoolte jaoks arusaadavate otsusevõime hindamise kriteeriumiteta võimalik

otsusevõime hindamist seaduse tasandil reguleerida.

Teeme ettepaneku reguleerida/töötada välja otsusevõime hindamise alusused.

4. Eelnõus ja seletuskirjas kasutatakse mõisteid „omaksed/lähedased“.

Teeme ettepaneku kasutada läbivalt sama mõistet ning luua mõiste osas ka konkreetne

loetelu isikute ringist, keda mõiste käsitleb.

5. Muudatusetega planeeritakse luua „tervishoiuteenuste ja raviprotseduuride loetelu,

millest saab pöördumatute seisundite puhul keelduda“.

Ebaselge on, kuidas ja mille alusel hinnatakse seisund pöördumatuks ning mis saab

olukorras, mil patsient on tahet avaldanud, aga arsti hinnangul vastav alus puudub ning

arst keeldub patsiendi tahtega arvestamast. Viidatud olukorras tekib vastuolu eelnõu algse

mõttega, sh patsiendi enesemääratluse ja autonoomiaga, mistõttu on planeeritavad

muudatused ja eelnõu eesmärk tervikuna kahtluse all.

6. Isik saab elulõpu tahteavalduse ilma arsti nõustamiseta igal ajal tühistada kas tervise

infosüsteemis või muul selgelt väljendatud viisil, mis on kolmandale isikule arusaadav

ning mis jõuab arstini.

Kuna tahteavaldust on muuta ja tühistada nii suulises kui elektroonilises vormis ning arst

peab reageerima igale vastavale teabele, siis on ebaselge, kuidas arst veendub helistaja

isikus ning milline teave on iga vastav teave.

7. Oluline roll on ka vähemalt 18-aastasel teo- ja otsusevõimelisel usaldusisikul, kelle

ülesanne on kaitsta isiku, kes on sattunud pärast elulõpu tahteavalduse koostamist

otsustusvõimetusse seisundisse, huve. Ebaselgeks jääb, kas ja kuidas selgitatakse välja

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

usaldusisiku otsusevõimelisus ning kuidas toimub (kes teavitab ning millises ulatuses)

usaldusisikule tema rolli ja kohustuste selgitamine.

Leiame kokkuvõttes, et valdkond on väga tundlik ja oluline, mistõttu on vaja tagada elanikkonna

ehk patsientide/inimeste selge ja üheselt arusaadav teavitamine ning arstide koolitamine

nõustamise sisuliseks ja toetavaks läbiviimiseks. Lisaks tuleb tagada nii arstlikul nõustamisel kui

ka tervise infosüsteemis olevate dokumentide puhul ligipääsetavus erinevatele

funktsioonipiirangutega/erivajadustega inimestele, sh peab olema teave ka lihtsas ja selges

keeles. Oleme EPIKoja poolt valmis vastama täiendavatele küsimustele ning panustama

edasistesse võimalikesse aruteludesse.

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Rekand 6715909

[email protected]

Saatja: Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]>

Saadetud: 20.12.2024 23:41

Adressaat: <[email protected]>

Koopia: Kristi Rekand <[email protected]>

Teema: Seisukoha edastamine

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.Tähelepanu! Tegemist on

välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja korral palume linke ja

faile mitte avada.Tere

Edastan Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamuse patsiendi elulõpu

tahteavalduse eelnõule.

Head

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht | Eesti Puuetega Inimeste Koda

Managing Director | Estonian Chamber of People with Disabilities

&#43;372 54010441