SoM valitsemisala 2025. a prioriteetsed projektid (kinnitatud)

Lisa " Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2025. aasta tööplaani prioriteetsed projektid "

1. Rehabilitatsioonisüsteemi reform 02.01.2024–30.11.2027

Reformi eesmärk on luua erivajadusega inimestele tugisüsteem, mis võimaldab abivajaduse kiirelt tuvastada, lihtsustab vajadustele vastava abi saamist ja tagab vajalikud tervishoiu- ja sotsiaalteenused. Visioon on integreerida erivajadustega inimestele rehabiliteerivate sekkumiste pakkumine tervisevaldkonnaga, pakkudes funktsioonide taastamisele ning säilitamisele suunatud integreeritud teenuseid.

Pikaajaline tulemus: Erivajadusega inimestele on vajalik abi ja tugi tagatud võimalikult lihtsalt, tõhusalt ja lõimitult, ennetades abivajaduse süvenemist. Rehabiliteerivate teenuste pakkumine on integreeritud sotsiaal- ja tervisevaldkonda, tagades inimesele loogiline teekond abini. Kaotatud on dubleeriv teenuste pakkumine eraldiseisvalt erinevate süsteemide kaudu.

Tulemus 2025. aastal:

• Vabariigi Valitsusele on esitatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõu õiguslike aluste loomiseks tervishoiuteenuste kõrval taastusabi teenuste osutamiseks tervishoiuvaldkonnas.

• Koostatud on rehabilitatsiooniteenuse sihtrühmadele terviseseisundist tulenevalt vajalike ja tervisevaldkonnas rahastatavate ning osutatavate teenuste analüüs.

• Koostatud on tervise-, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas pakutavate täiendavate teenuste osutamise (sisu, korraldus, sh rahastus ja mõju eelarvele) ning integreeritud korralduse ettepanekud.

Vastutaja: laste ja

perede osakonna

juhataja Liisa-Lotta

Raag

Projektijuht: laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste; alaprojektijuht (TTKS): Vootele Veldre

Kaasvastutajad:

Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa, Terviseamet

Ootused kaasvastutajatele:

Sotsiaalkindlustusamet pakub analüütilist tuge, osaleb rehabilitatsioonisüsteemi muudatusi käsitlevates aruteludes, analüüsib muudatustega seotud riske, osaleb õigusloome protsessis, teeb ettepanekuid lahenduste väljatöötamiseks ning viib ellu muudatust ettevalmistavaid tegevused. Tervisekassa osaleb õigusloome protsessis ja teeb ettevalmistusi taastusabi teenuse integreerimiseks tervishoiuteenustega, kaardistab ühe haigusseisundi sotsiaalse rehabilitatsiooni tervishoiuteenused vastu WHO rehabilitatsiooni standardit, esitab kättesaadavuse parandamise ettepanekud ja muudatuse mõju Tervisekassa eelarvele. Terviseamet osaleb õigusloome protsessis, pakub analüütilist tuge, osaleb muudatusi käsitlevates aruteludes ja teeb ettevalmistusi taastusabi ja ennetusteenuste tegevuslubade menetlemiseks.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse H. Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

2. Abivahendite ja meditsiiniseadmete reform 06.01.2025–03.12.2029

Abivajadusega inimese jaoks on meditsiiniseadmed ja abivahendid jaotatud eesmärgi ja korraldusasutuse (Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet) järgi, kuigi sisult ja olemuselt on tegu sarnaste või üksteist täiendavate toodetega. Samuti on arstide, tervishoiuspetsialistide ja ettevõtete jaoks süsteem killustatud. Reformi eesmärk on parandada abivahendite ja meditsiiniseadmete kättesaadavust inimestele ning muuta nende hüvitamise korraldus efektiivsemaks.

Pikaajaline tulemus: Abivahendid ja meditsiiniseadmed on integreeritud üheks tervikuks, nende hüvitamistingimused on inimese jaoks ühtlustatud ning rahastussüsteem on arstide, tervishoiuspetsialistide, ettevõtete ja riigi jaoks senisest terviklikum. Muudatus parandab ja kiirendab abivahendi või meditsiiniseadme saamist.

Tulemus 2025. aastal:

• Valminud on sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus.

• Kokku on lepitud täpsem edasine reformi aja- ja tegevuskava.

Vastutaja: Hoolekande osakonna

juhataja Kersti Suun-Deket

Kaasvastutaja:

Tervishoiukorralduse osakonna

juhataja Ebe Sarapuu

Projektijuht: puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets

Alaprojektijuht: ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika juht Kärt Veliste

Kaasvastutajad:

Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa, Ravimiamet, TEHIK

Ootused kaasvastutajatele: Sotsiaalkindlustusamet panustab tänase abivahendite süsteemi analüüsiga. Tervisekassa ja Ravimiamet toetavad omapoolsete hinnangute, analüüsi ja andmevajadusega. TEHIK toetab uue meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu arendusküsimustes. Koostöös lepitakse kokku reformi rakendamise aja- ja tegevuskava ning viiakse see ellu.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt, G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi ja H. Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

3. Teenuste ostmise ja rahastamise mudelid tervishoius 01.01.2025 – 20.12.2030

Praegune tervishoiusüsteemi rahastamine pole jätkusuutlik, teenuste mudel on vananenud ning vajab kaasajastamist, et lahendada teenuste kättesaadavuse ebaühtlus, dubleerivate teenuste osutamine ja ressursside ebaefektiivne kasutamine, mis piirab võimalusi tulevikus kasvava nõudluse rahuldamiseks.

Eesmärk on ajakohastada haiglates osutatavad erialapõhised tervishoiuteenused ning töötada välja rahastamise mudel, mis määratleb haiglate selged vastutusvaldkonnad ja rakendab strateegilist ostmist, vähendades teenuste dubleerimist ja ressursside ebaefektiivset kasutamist. See toetab haiglavõrgu arengusuundade elluviimist ja tagab parema teenuste kättesaadavuse vastavalt piirkondlikele vajadustele.

Pikaajaline tulemus: Vajaduspõhine ja kestlikult toimiv haiglavõrk, kus on tagatud kvaliteetsed tervishoiuteenused, optimaalne ressursikasutus ja paremad tervisetulemused igas piirkonnas, kooskõlas haiglavõrgu arengusuundade 2040 põhimõtetega.

Tulemus 2025. aastal: • Koostatud on tervishoiu jätkusuutliku

rahastamise ja seda toetavate tegevuste ettepanekud.

• Koostatud on haiglavõrgu haiglate teenuspakettide üldised põhimõtted ja raamistik, mis tuginevad teeninduspiirkondade vajadustele ning mida kasutatakse lähiaastatel strateegilise ostmise põhimõtete täpsustamiseks ja teenuspakettide määratlemiseks.

• Koostatud on integratsiooni toetavate ja tulemuspõhiste rahastamisviiside ettepanekud, sh esmatasandil, hinnatud on seoseid rehabilitatsioonisüsteemi reformi ja tervishoiuteenuste strateegilise ostmise muudatustega.

Vastutaja:

Tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin

Projektijuht:

Tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin (kuni spetsialiseeritud abi poliitikajuhi tööle asumiseni)

Kaasvastutajad: Tervisekassa, Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalkindlustusamet Ootused kaasvastutajatele:

Kaasvastutajad tagavad vajaliku sisendi tegevuste elluviimiseks. Tervisekassa annab sisendit tervishoiusüsteemi rahastamisega ja teenuspakettidega seotud ettepanekute, põhimõtete ja raamistiku väljatöötamisse ning panustab peamise partnerina projekti tegevustesse ja õnnestumisesse. Tervise Arengu Instituut annab vajalikku sisendit dokumendi „Eesti tervishoiusüsteemi arengusuunad 2040“ valmimisse. Sotsiaalkindlustusamet pakub sisendit sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni toetavate rahastamiseviiside põhimõtete väljatöötamiseks.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt ja G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

4. Tervishoiu tööjõu tegevusplaan 03.02.2025-18.12.2026

Järgmised 20 aastat pidurdab Eesti tervishoiusüsteemi arengut parimas tööeas arstide puudujääk. Uute arstide arvukas ettevalmistamine suudab probleemi leevendada viivitusega ja vaid osaliselt. Õdede defitsiit on olnud Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse ja arengu pidur juba aastakümneid. Projekti eesmärk on kujundada kompleksne visioon võimalikest ja vajalikest tegevussuundadest piisava hulga kvalifitseeritud tööjõu tagamiseks tervishoius, sealhulgas kujundada ja juurutada tööjõu planeerimissüsteem, soodustada süsteemselt ülesannete üleandmist madalama või lühema kvalifikatsiooniga spetsialistidele, juurutada järjepidevalt nutikaid digitaalseid lahendusi, parandada tasemeharidusjärgse spetsialiseerumise korraldust (sh residentuur), ühtlustada üle kutselade praktikajuhendamise põhimõtteid, soodustada võõrtööjõu tõhusamat rakendamist ja tervishoiutöötajate tagasitoomist.

Pikaajaline tulemus: Tegevusplaani elluviimise kaudu tagatakse Eestis optimaalne hulk tervishoiuteenuste osutamiseks vajalikku kvalifitseeritud tööjõudu. Loodud ja rakendatud on planeerimissüsteem, mis võimaldab piisavalt täpselt prognoosida tervishoiu tööjõuvajadust ja kujundada tellimust koolitusasutustele (sh täiendkoolituseks). Sidusrühmadega lepitakse kokku lähituleviku tööjõupoliitika arengusuunad, räägitakse läbi poliitikavalikud kokkulepitu saavutamiseks ja viiakse kokku lepitu ellu.

Tulemus 2025. aastal:

• Residentuuri rahastamismudel on välja töötatud, koostatud on väljatöötamiskavatsus ja eelnõu.

• Esmatasandi tervishoiu tööjõu prognoosimudelit on testitud perearstide kontekstis.

• Korraldatud on WHO Euroopa regiooni tööjõu seminar Tallinnas.

Vastutaja:

Tervishoiukorralduse

osakonna juhataja

Ebe Sarapuu

Projektijuht:

Tervishoiukorralduse

osakonna juhataja

Ebe Sarapuu (kuni

tööjõupoliitika juhi

tööle asumiseni)

Kaasvastutaja: Terviseamet, Tervisekassa

Ootused kaasvastutajatele:

Terviseamet toetab

tegevusplaani koostamist

omapoolsete hinnangute,

analüüsi ja andmevajadusega.

Tervisekassa toetab

tegevusplaani koostamist,

eelkõige residentuuri ja

tööpraktika rahastamist

puudutavas osas, omapoolsete

hinnangute, analüüsi ja

andmevajadusega.

Projekti raames tehakse

koostööd HTM-i, Tartu Ülikooli,

tervishoiukõrgkoolide, kutsekoja

ja kutseühendustega.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse B. Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist ja G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

5. Nakkushaiguste ennetamise võimekuse tõstmine 05.02.2024-26.02.2027

Eesti sai COVID-19 pandeemiaga hakkama, kuid kriis tõi esile mitmeid probleeme nii kehtivas õigusruumis kui ka praktikas, mis vajavad lahendamist. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse terviklik ülevaatamine on võtmetähtsusega, et suurendada valmisolekut ja operatiivset reageerimisvõimet tulevaste nakkushaiguste puhangute, epideemiate ja pandeemiate korral ning paremini ennetada võimalikke terviseohte. Projekti eesmärk on luua ajakohane õiguslik raamistik, mis tõhustab Eesti vastupanuvõimet ja valmisolekut terviseohtudele.

Pikaajaline tulemus:

Loodud on tänapäevane raamistik nakkushaiguste leviku

tõkestamiseks ja terviseohutuse tagamiseks, arvestades

kaasaegseid riske ja tehnoloogilisi lahendusi,

inimkeskset lähenemist ning tervisesüsteemi võimalusi ja

vajadusi.

Tulemus 2025. aastal:

• Laiapõhjalise kaasamisega on loodud nakkushaiguste

ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsus

ning see on kooskõlastatud.

• Valminud on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

seaduse eelnõu, mis on esitatud kooskõlastusringile.

Vastutaja:

Rahvatervishoiu osakonna

juhataja Heli Laarmann

Projektijuht:

nakkushaiguste

ennetamise poliitika juht

Kerli Reintamm-Guţan

Kaasvastutajad: Terviseamet, Tervisekassa, Tervise Arengu Instituut

Ootused kaasvastutajatele:

Terviseamet, Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituut pakuvad omapoolset ekspertteadmist, osalevad eelnõu sisulistel aruteludel, teevad ettepanekuid lahenduste väljatöötamiseks, aitavad kaasata eriala eksperte.

Lisaks tehakse tihedat koostööd Ravimiametiga, TEHIK-uga, erialaorganisatsioonidega ja teiste ministeeriumitega, kes annavad sisendi oma asutuste vaatest ning tagavad kooskõla oma valdkondades käimasolevate ja tulevaste plaanide, tegevuste ja arendustega.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku

muutusesse B. Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda

hoidvaks ning vähendame riskikäitumist.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

6. Tasakaalustatud toitumise soodustamine 01.01.2025-15.12.2025

Eesti õpilaste kasvuseire tulemused näitavad, et üha enam Eesti õpilasi on liigse kehakaaluga. Kolmandik esimese kuni seitsmenda klassi õpilastest on ülemäärase kehakaaluga. Rohkem kui pooled Eesti täiskasvanutest on liigse kehakaaluga. Probleem on nii laste kui ka täiskasvanute seas aastatega süvenemas. Liigne kehakaal on paljude terviseprobleemide, sh krooniliste haiguste, otsene või kaudne põhjus. Rohkem kui pooled Eesti enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest tulenevad riskiteguritest, mille eesotsas on toitumisega seonduv. See mõjutab nii tervishoidu, majandust, haridust kui ka sotsiaalvaldkonda.

Pikaajaline tulemus: Eesti elanike seas väheneb ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osakaal, vähenevad ennetatavad enneaegsed surmad, mida mõjutab tasakaalustamata toitumine, ning kasvab tervena elada jäänud aastate arv.

Tulemus 2025. aastal:

• Kinnitatud on toitumise ja liikumise arengusuunad, mis

sõnastab eesmärgid, kirjeldab valdkondade ülesed

tegevussuunad ja prioriteetsed tegevused.

• Sõlmitud on vabatahtlik koostöölepe ettevõtjatega

lisatud suhkrute, soola ja küllastunud rasvhapete

vähendamiseks toiduainetes.

• On tehtud ettevalmistused toitumisnõustamise

katsetamiseks integreeritult tervishoiusüsteemi

esmatasandiga.

• Rahvastiku toitumisuuringuga ja uute tasakaalustatud

toitumist toetavate sekkumiste katsetamistega on

alustatud.

• Haridus- ja sotsiaalasutuste ning haiglate

toitumisnõuete määrused on kehtestatud.

Vastutaja: Rahvatervishoiu osakonna

juhataja Heli Laarmann

Projektijuht: tervisekäitumise poliitika juht

Brigitta Õunmaa

Kaasvastutajad: Tervise Arengu Instituut, Tervisekassa

Ootused kaasvastutajatele: Tervisekassa kaasub toitumisnõustamise mudeli valmimisse. Tervise Arengu Instituut toetab valdkonna tõenduspõhist poliitikakujundamist ja viib ellu ESF tegevusi. Lisaks tehakse tihedat koostööd Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja teiste toitumise ja liikumise valdkonna osapooltega.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse B. Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

7. Andmed otsustamiseks 02.01.2024–15.12.2025

Läbi aastate on kogutud väga palju digitaalseid andmeid, aga nende kasutamine otsuste tegemiseks on minimaalne ning andmete kasutamiseks tuleb läbi teha pikk ja kohmakas protsess. See ei vasta kasutajate ootustele ega “Digiühiskonna arengukava 2030” ühele strateegilisele eesmärgile „Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus“. Samuti on see andmeesitajatele koormav, kuna tihti küsitakse andmeid mitu korda, erineval moel ja erinevatesse kanalitesse.

Pikaajaline tulemus: SoMi valitsemisala üleselt on võimalik kasutada erinevate andmekogude andmeid vajalike poliitilise otsuste ja juhtimisotsuste tegemiseks ning toetatud on kiire operatiivinfo väljastamine kiireloomuliste otsuste tegemiseks. Andmete väljastamise protsess on optimeeritud. Andmete omamise ja töötlemise juriidiline korraldus on viidud mõistlikule, väikseima bürokraatia tasemele.

Tulemused 2025. aastal: • Loodud on reeglistik, mis võimaldab ennetada uusi

dubleerivaid ja/või peamiste kasutajagruppide vajadustega mittearvestavaid andmekogumisi.

• Loodud on valmidus SoM valitsemisala andmeladude ületoomiseks TEHIK Vertica platvormile (sh andmelaadimiste konteinerlahenduste võimekus ning andmelao tegevuste monitooringulahendus). Uusi andmelao teenuseid arendatakse alates 2026. aastast ainult ühel platvormil (Vertica).

• Analüütikaplatvorm WebFocus on 2025.a lõpuks suletud ja selle aruanded on tehtud kättesaadavaks Tableau või muu analüütikaplatvormi kaudu.

Vastutaja:

TEHIKu direktor

Margus Arm

Projektijuht: andmete programmijuht

Epp Immato (TEHIK)

Kaasvastutajad: Sotsiaalministeerium, Tervisekassa, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet Ootused kaasvastutajatele: Sotsiaalministeerium valmistab ette õigusmuudatused ning teeb ettepanekud, kuidas muuta andmeväljastusprotsessi lihtsamaks ja kiiremaks.

Teised rakendusasutused 1) uuendavad RIHA seisud 2025a I kv lõpuks; 2) kirjeldavad oma andmekogude andmete metaandmed uue andmekirjelduse standardi kohaselt vastavalt MKM-i poolt etteantud tähtaegadele; 3) juurutavad andmekvaliteedi tagamise tegevused vastavalt kokkulepitud reeglitele.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

8. Säästva innovatsiooni projekt 01.04.2023–15.12.2025

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas osutavate teenuste (sh toetuste) struktuur ja pakkumine on killustunud ning vajab uuendamist, ühtlustamist ja tänapäevastele alustele toomist. Sotsiaalministeerium ja rakendusasutused on võtnud eesmärgiks liikuda üle teenuspõhisele juhtimisele. Vabariigi Valitsuse üheks prioriteediks on eelarveliste vahendite tõhusam ja tulemuslikum kasutamine ning riigi kulubaasi vähendamine, mis nõuab riigieelarves kärbete tegemist ning teenuste ümberkorraldamist.

Pikaajaline tulemus: Riigi efektiivseks ja tulemuslikuks toimimiseks rakendatakse Sotsiaalministeeriumis ja valitsemisala asutustes teenuspõhist juhtimist (sh on vajadusel korrastatud ka pakutavate teenuste ja rakendusasutuste struktuurid). Riigireformi eesmärkide saavutamiseks on valitsemisala loastamise ja järelvalve süsteem tõhustatud. Riigieelarvet kasutatakse kulutõhusamalt.

Tulemus 2025. aastal:

• Järelevalve projekti praeguse ja soovitud olukorra (AS-IS ja TO-BE) analüüsid on valmis, võimalikud õigusmuudatused on kaardistatud ning edasine tegevuskava on kokku lepitud.

• Poliitikajuhid ja tuumiktiimide liikmed on vastavalt teenuspõhise juhtimise koolituskavale koolitused läbinud, tegevuspõhise eelarve (TERE) struktuur on 2026- 2029 eelarveprotsessiks korrastatud.

• Teenuste uus kulu- ja prognoosimudel on vähemalt kahe sotsiaalvaldkonna teenuse osas piloteeritud.

• Sotsiaalkindlustusameti reorganiseerimine on vastavalt tegevuskavale lõpuni viidud.

Vastutaja:

innovatsiooni

vastutusvaldkonna

asekantsler Nele Labi

Projektijuht:

innovatsiooni vastutusvaldkonna asekantsler Nele Labi

Kaasvastutajad: Terviseamet,

Ravimiamet, Tervisekassa, Tervise Arengu Instituut, TEHIK,

Sotsiaalkindlustusamet

Ootused kaasvastutajatele:

Kõik asutused korraldavad koostöövõrgustikus vajaliku infovahetuse, annavad vajaliku sisendinfo erinevates projekti alategevustes ning rakendavad tehtud otsuseid oma asutuses.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

9. E-tervise õigusruum 27.11.2024-15.12.2026

Tänane tervishoiukorralduse seadus ja sellega seotud terviseministri määrused (nr 53 ja nr 56) ei võimalda piisavalt paindlikult arendada uusi digitaalseid tervishoiuteenuseid ja teha kättesaadavaks erinevaid terviseandmeid nii patsientidele kui tervishoius töötavatele spetsialistidele. Samuti on kohustus dubleerida dokumente nii paberil kui digitaalselt, mis on täiendav koormus meditsiinitöötajatele.

Projekti eesmärk on teha e- tervise õigusruum kiiremalt ja paindlikumalt innovatsiooni toetavaks, kaotades samas ära dubleerivad dokumenteerimisnõuded.

Pikaajaline tulemus: Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise nõuded on ühtlustatud, vähendades sellega meditsiinitöötajate dokumenteerimiskoormust.

Uute tervishoiuteenuste patsientideni jõudmise protsess kiireneb tänu liigsete regulatsioonide vähendamisele. Tervishoius- ja sotsiaalvaldkonnas töötavatel spetsialistidel tekkib õiguslik alus juurdepääsuks terviseandmetele, tagades parima ravi ja hoolduse. Uusi tervishoiuteenuseid on võimalik kiiremini kättesaadavaks teha tänu liigsete regulatsioonibarjääride eemaldamisele.

Tulemus 2025. aastal:

• Valminud on tervishoiukorralduse seaduse e- tervise muudatustega seotud väljatöötamiskavatsus.

• Koostatud on juurdepääsuõiguste rollide ja vajaduste kaardistus ning dokumenteerimisloogika analüüs.

• Koostatud on detailne projektiplaan ja kokku on lepitud tiim terviseandmete dokumenteerimise nõuete määruse ja tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisude määruse ühendamiseks.

Vastutaja:

Arendusosakonna

juhataja Juta Urbalu

Projektijuht: digilahenduste poliitikajuht Jaanika Merilo

Kaasvastutajad: Tervisekassa, TEHIK, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet

Ootus kaasvastutajatele:

Tervisekassa annab sisendi vajalikeks õigusruumi muudatusteks.

Sotsiaalkindlustusamet annab sisendi õigusruumi muudatusteks seoses juurdepääsuõiguste vajadustega ning annab hinnanguid andmete saamiseks sotsiaalkindlustusameti infosüsteemidest. Tervise Arengu Instituut annab sisendi õigusruumi muudatusteks seoses juurdepääsuõiguste vajadustega Terviseamet annab sisendi õigusruumi muudatusteks, kaasa arvatud tegevuslubade, järelvalve ning tervishoiuteenuse kvaliteedi osas.

TEHIK panustab juurdepääsuõiguste TO-BE analüüsi ja dokumenteerimisloogika analüüsi valmimisse ning annab sisendit vajalike õigusruumi muudatuste tegemisse.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse F. Lõimime personaalmeditsiini lahendused tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

Lisa " Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2025. aasta tööplaani prioriteetsed projektid "

1. Rehabilitatsioonisüsteemi reform 02.01.2024–30.11.2027

Reformi eesmärk on luua erivajadusega inimestele tugisüsteem, mis võimaldab abivajaduse kiirelt tuvastada, lihtsustab vajadustele vastava abi saamist ja tagab vajalikud tervishoiu- ja sotsiaalteenused. Visioon on integreerida erivajadustega inimestele rehabiliteerivate sekkumiste pakkumine tervisevaldkonnaga, pakkudes funktsioonide taastamisele ning säilitamisele suunatud integreeritud teenuseid.

Pikaajaline tulemus: Erivajadusega inimestele on vajalik abi ja tugi tagatud võimalikult lihtsalt, tõhusalt ja lõimitult, ennetades abivajaduse süvenemist. Rehabiliteerivate teenuste pakkumine on integreeritud sotsiaal- ja tervisevaldkonda, tagades inimesele loogiline teekond abini. Kaotatud on dubleeriv teenuste pakkumine eraldiseisvalt erinevate süsteemide kaudu.

Tulemus 2025. aastal:

• Vabariigi Valitsusele on esitatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõu õiguslike aluste loomiseks tervishoiuteenuste kõrval taastusabi teenuste osutamiseks tervishoiuvaldkonnas.

• Koostatud on rehabilitatsiooniteenuse sihtrühmadele terviseseisundist tulenevalt vajalike ja tervisevaldkonnas rahastatavate ning osutatavate teenuste analüüs.

• Koostatud on tervise-, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas pakutavate täiendavate teenuste osutamise (sisu, korraldus, sh rahastus ja mõju eelarvele) ning integreeritud korralduse ettepanekud.

Vastutaja: laste ja

perede osakonna

juhataja Liisa-Lotta

Raag

Projektijuht: laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste; alaprojektijuht (TTKS): Vootele Veldre

Kaasvastutajad:

Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa, Terviseamet

Ootused kaasvastutajatele:

Sotsiaalkindlustusamet pakub analüütilist tuge, osaleb rehabilitatsioonisüsteemi muudatusi käsitlevates aruteludes, analüüsib muudatustega seotud riske, osaleb õigusloome protsessis, teeb ettepanekuid lahenduste väljatöötamiseks ning viib ellu muudatust ettevalmistavaid tegevused. Tervisekassa osaleb õigusloome protsessis ja teeb ettevalmistusi taastusabi teenuse integreerimiseks tervishoiuteenustega, kaardistab ühe haigusseisundi sotsiaalse rehabilitatsiooni tervishoiuteenused vastu WHO rehabilitatsiooni standardit, esitab kättesaadavuse parandamise ettepanekud ja muudatuse mõju Tervisekassa eelarvele. Terviseamet osaleb õigusloome protsessis, pakub analüütilist tuge, osaleb muudatusi käsitlevates aruteludes ja teeb ettevalmistusi taastusabi ja ennetusteenuste tegevuslubade menetlemiseks.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse H. Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

2. Abivahendite ja meditsiiniseadmete reform 06.01.2025–03.12.2029

Abivajadusega inimese jaoks on meditsiiniseadmed ja abivahendid jaotatud eesmärgi ja korraldusasutuse (Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet) järgi, kuigi sisult ja olemuselt on tegu sarnaste või üksteist täiendavate toodetega. Samuti on arstide, tervishoiuspetsialistide ja ettevõtete jaoks süsteem killustatud. Reformi eesmärk on parandada abivahendite ja meditsiiniseadmete kättesaadavust inimestele ning muuta nende hüvitamise korraldus efektiivsemaks.

Pikaajaline tulemus: Abivahendid ja meditsiiniseadmed on integreeritud üheks tervikuks, nende hüvitamistingimused on inimese jaoks ühtlustatud ning rahastussüsteem on arstide, tervishoiuspetsialistide, ettevõtete ja riigi jaoks senisest terviklikum. Muudatus parandab ja kiirendab abivahendi või meditsiiniseadme saamist.

Tulemus 2025. aastal:

• Valminud on sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus.

• Kokku on lepitud täpsem edasine reformi aja- ja tegevuskava.

Vastutaja: Hoolekande osakonna

juhataja Kersti Suun-Deket

Kaasvastutaja:

Tervishoiukorralduse osakonna

juhataja Ebe Sarapuu

Projektijuht: puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets

Alaprojektijuht: ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika juht Kärt Veliste

Kaasvastutajad:

Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa, Ravimiamet, TEHIK

Ootused kaasvastutajatele: Sotsiaalkindlustusamet panustab tänase abivahendite süsteemi analüüsiga. Tervisekassa ja Ravimiamet toetavad omapoolsete hinnangute, analüüsi ja andmevajadusega. TEHIK toetab uue meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu arendusküsimustes. Koostöös lepitakse kokku reformi rakendamise aja- ja tegevuskava ning viiakse see ellu.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt, G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi ja H. Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

3. Teenuste ostmise ja rahastamise mudelid tervishoius 01.01.2025 – 20.12.2030

Praegune tervishoiusüsteemi rahastamine pole jätkusuutlik, teenuste mudel on vananenud ning vajab kaasajastamist, et lahendada teenuste kättesaadavuse ebaühtlus, dubleerivate teenuste osutamine ja ressursside ebaefektiivne kasutamine, mis piirab võimalusi tulevikus kasvava nõudluse rahuldamiseks.

Eesmärk on ajakohastada haiglates osutatavad erialapõhised tervishoiuteenused ning töötada välja rahastamise mudel, mis määratleb haiglate selged vastutusvaldkonnad ja rakendab strateegilist ostmist, vähendades teenuste dubleerimist ja ressursside ebaefektiivset kasutamist. See toetab haiglavõrgu arengusuundade elluviimist ja tagab parema teenuste kättesaadavuse vastavalt piirkondlikele vajadustele.

Pikaajaline tulemus: Vajaduspõhine ja kestlikult toimiv haiglavõrk, kus on tagatud kvaliteetsed tervishoiuteenused, optimaalne ressursikasutus ja paremad tervisetulemused igas piirkonnas, kooskõlas haiglavõrgu arengusuundade 2040 põhimõtetega.

Tulemus 2025. aastal: • Koostatud on tervishoiu jätkusuutliku

rahastamise ja seda toetavate tegevuste ettepanekud.

• Koostatud on haiglavõrgu haiglate teenuspakettide üldised põhimõtted ja raamistik, mis tuginevad teeninduspiirkondade vajadustele ning mida kasutatakse lähiaastatel strateegilise ostmise põhimõtete täpsustamiseks ja teenuspakettide määratlemiseks.

• Koostatud on integratsiooni toetavate ja tulemuspõhiste rahastamisviiside ettepanekud, sh esmatasandil, hinnatud on seoseid rehabilitatsioonisüsteemi reformi ja tervishoiuteenuste strateegilise ostmise muudatustega.

Vastutaja:

Tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin

Projektijuht:

Tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin (kuni spetsialiseeritud abi poliitikajuhi tööle asumiseni)

Kaasvastutajad: Tervisekassa, Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalkindlustusamet Ootused kaasvastutajatele:

Kaasvastutajad tagavad vajaliku sisendi tegevuste elluviimiseks. Tervisekassa annab sisendit tervishoiusüsteemi rahastamisega ja teenuspakettidega seotud ettepanekute, põhimõtete ja raamistiku väljatöötamisse ning panustab peamise partnerina projekti tegevustesse ja õnnestumisesse. Tervise Arengu Instituut annab vajalikku sisendit dokumendi „Eesti tervishoiusüsteemi arengusuunad 2040“ valmimisse. Sotsiaalkindlustusamet pakub sisendit sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni toetavate rahastamiseviiside põhimõtete väljatöötamiseks.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt ja G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

4. Tervishoiu tööjõu tegevusplaan 03.02.2025-18.12.2026

Järgmised 20 aastat pidurdab Eesti tervishoiusüsteemi arengut parimas tööeas arstide puudujääk. Uute arstide arvukas ettevalmistamine suudab probleemi leevendada viivitusega ja vaid osaliselt. Õdede defitsiit on olnud Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse ja arengu pidur juba aastakümneid. Projekti eesmärk on kujundada kompleksne visioon võimalikest ja vajalikest tegevussuundadest piisava hulga kvalifitseeritud tööjõu tagamiseks tervishoius, sealhulgas kujundada ja juurutada tööjõu planeerimissüsteem, soodustada süsteemselt ülesannete üleandmist madalama või lühema kvalifikatsiooniga spetsialistidele, juurutada järjepidevalt nutikaid digitaalseid lahendusi, parandada tasemeharidusjärgse spetsialiseerumise korraldust (sh residentuur), ühtlustada üle kutselade praktikajuhendamise põhimõtteid, soodustada võõrtööjõu tõhusamat rakendamist ja tervishoiutöötajate tagasitoomist.

Pikaajaline tulemus: Tegevusplaani elluviimise kaudu tagatakse Eestis optimaalne hulk tervishoiuteenuste osutamiseks vajalikku kvalifitseeritud tööjõudu. Loodud ja rakendatud on planeerimissüsteem, mis võimaldab piisavalt täpselt prognoosida tervishoiu tööjõuvajadust ja kujundada tellimust koolitusasutustele (sh täiendkoolituseks). Sidusrühmadega lepitakse kokku lähituleviku tööjõupoliitika arengusuunad, räägitakse läbi poliitikavalikud kokkulepitu saavutamiseks ja viiakse kokku lepitu ellu.

Tulemus 2025. aastal:

• Residentuuri rahastamismudel on välja töötatud, koostatud on väljatöötamiskavatsus ja eelnõu.

• Esmatasandi tervishoiu tööjõu prognoosimudelit on testitud perearstide kontekstis.

• Korraldatud on WHO Euroopa regiooni tööjõu seminar Tallinnas.

Vastutaja:

Tervishoiukorralduse

osakonna juhataja

Ebe Sarapuu

Projektijuht:

Tervishoiukorralduse

osakonna juhataja

Ebe Sarapuu (kuni

tööjõupoliitika juhi

tööle asumiseni)

Kaasvastutaja: Terviseamet, Tervisekassa

Ootused kaasvastutajatele:

Terviseamet toetab

tegevusplaani koostamist

omapoolsete hinnangute,

analüüsi ja andmevajadusega.

Tervisekassa toetab

tegevusplaani koostamist,

eelkõige residentuuri ja

tööpraktika rahastamist

puudutavas osas, omapoolsete

hinnangute, analüüsi ja

andmevajadusega.

Projekti raames tehakse

koostööd HTM-i, Tartu Ülikooli,

tervishoiukõrgkoolide, kutsekoja

ja kutseühendustega.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse B. Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist ja G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

5. Nakkushaiguste ennetamise võimekuse tõstmine 05.02.2024-26.02.2027

Eesti sai COVID-19 pandeemiaga hakkama, kuid kriis tõi esile mitmeid probleeme nii kehtivas õigusruumis kui ka praktikas, mis vajavad lahendamist. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse terviklik ülevaatamine on võtmetähtsusega, et suurendada valmisolekut ja operatiivset reageerimisvõimet tulevaste nakkushaiguste puhangute, epideemiate ja pandeemiate korral ning paremini ennetada võimalikke terviseohte. Projekti eesmärk on luua ajakohane õiguslik raamistik, mis tõhustab Eesti vastupanuvõimet ja valmisolekut terviseohtudele.

Pikaajaline tulemus:

Loodud on tänapäevane raamistik nakkushaiguste leviku

tõkestamiseks ja terviseohutuse tagamiseks, arvestades

kaasaegseid riske ja tehnoloogilisi lahendusi,

inimkeskset lähenemist ning tervisesüsteemi võimalusi ja

vajadusi.

Tulemus 2025. aastal:

• Laiapõhjalise kaasamisega on loodud nakkushaiguste

ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsus

ning see on kooskõlastatud.

• Valminud on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

seaduse eelnõu, mis on esitatud kooskõlastusringile.

Vastutaja:

Rahvatervishoiu osakonna

juhataja Heli Laarmann

Projektijuht:

nakkushaiguste

ennetamise poliitika juht

Kerli Reintamm-Guţan

Kaasvastutajad: Terviseamet, Tervisekassa, Tervise Arengu Instituut

Ootused kaasvastutajatele:

Terviseamet, Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituut pakuvad omapoolset ekspertteadmist, osalevad eelnõu sisulistel aruteludel, teevad ettepanekuid lahenduste väljatöötamiseks, aitavad kaasata eriala eksperte.

Lisaks tehakse tihedat koostööd Ravimiametiga, TEHIK-uga, erialaorganisatsioonidega ja teiste ministeeriumitega, kes annavad sisendi oma asutuste vaatest ning tagavad kooskõla oma valdkondades käimasolevate ja tulevaste plaanide, tegevuste ja arendustega.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku

muutusesse B. Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda

hoidvaks ning vähendame riskikäitumist.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

6. Tasakaalustatud toitumise soodustamine 01.01.2025-15.12.2025

Eesti õpilaste kasvuseire tulemused näitavad, et üha enam Eesti õpilasi on liigse kehakaaluga. Kolmandik esimese kuni seitsmenda klassi õpilastest on ülemäärase kehakaaluga. Rohkem kui pooled Eesti täiskasvanutest on liigse kehakaaluga. Probleem on nii laste kui ka täiskasvanute seas aastatega süvenemas. Liigne kehakaal on paljude terviseprobleemide, sh krooniliste haiguste, otsene või kaudne põhjus. Rohkem kui pooled Eesti enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest tulenevad riskiteguritest, mille eesotsas on toitumisega seonduv. See mõjutab nii tervishoidu, majandust, haridust kui ka sotsiaalvaldkonda.

Pikaajaline tulemus: Eesti elanike seas väheneb ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osakaal, vähenevad ennetatavad enneaegsed surmad, mida mõjutab tasakaalustamata toitumine, ning kasvab tervena elada jäänud aastate arv.

Tulemus 2025. aastal:

• Kinnitatud on toitumise ja liikumise arengusuunad, mis

sõnastab eesmärgid, kirjeldab valdkondade ülesed

tegevussuunad ja prioriteetsed tegevused.

• Sõlmitud on vabatahtlik koostöölepe ettevõtjatega

lisatud suhkrute, soola ja küllastunud rasvhapete

vähendamiseks toiduainetes.

• On tehtud ettevalmistused toitumisnõustamise

katsetamiseks integreeritult tervishoiusüsteemi

esmatasandiga.

• Rahvastiku toitumisuuringuga ja uute tasakaalustatud

toitumist toetavate sekkumiste katsetamistega on

alustatud.

• Haridus- ja sotsiaalasutuste ning haiglate

toitumisnõuete määrused on kehtestatud.

Vastutaja: Rahvatervishoiu osakonna

juhataja Heli Laarmann

Projektijuht: tervisekäitumise poliitika juht

Brigitta Õunmaa

Kaasvastutajad: Tervise Arengu Instituut, Tervisekassa

Ootused kaasvastutajatele: Tervisekassa kaasub toitumisnõustamise mudeli valmimisse. Tervise Arengu Instituut toetab valdkonna tõenduspõhist poliitikakujundamist ja viib ellu ESF tegevusi. Lisaks tehakse tihedat koostööd Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja teiste toitumise ja liikumise valdkonna osapooltega.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse B. Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

7. Andmed otsustamiseks 02.01.2024–15.12.2025

Läbi aastate on kogutud väga palju digitaalseid andmeid, aga nende kasutamine otsuste tegemiseks on minimaalne ning andmete kasutamiseks tuleb läbi teha pikk ja kohmakas protsess. See ei vasta kasutajate ootustele ega “Digiühiskonna arengukava 2030” ühele strateegilisele eesmärgile „Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus“. Samuti on see andmeesitajatele koormav, kuna tihti küsitakse andmeid mitu korda, erineval moel ja erinevatesse kanalitesse.

Pikaajaline tulemus: SoMi valitsemisala üleselt on võimalik kasutada erinevate andmekogude andmeid vajalike poliitilise otsuste ja juhtimisotsuste tegemiseks ning toetatud on kiire operatiivinfo väljastamine kiireloomuliste otsuste tegemiseks. Andmete väljastamise protsess on optimeeritud. Andmete omamise ja töötlemise juriidiline korraldus on viidud mõistlikule, väikseima bürokraatia tasemele.

Tulemused 2025. aastal: • Loodud on reeglistik, mis võimaldab ennetada uusi

dubleerivaid ja/või peamiste kasutajagruppide vajadustega mittearvestavaid andmekogumisi.

• Loodud on valmidus SoM valitsemisala andmeladude ületoomiseks TEHIK Vertica platvormile (sh andmelaadimiste konteinerlahenduste võimekus ning andmelao tegevuste monitooringulahendus). Uusi andmelao teenuseid arendatakse alates 2026. aastast ainult ühel platvormil (Vertica).

• Analüütikaplatvorm WebFocus on 2025.a lõpuks suletud ja selle aruanded on tehtud kättesaadavaks Tableau või muu analüütikaplatvormi kaudu.

Vastutaja:

TEHIKu direktor

Margus Arm

Projektijuht: andmete programmijuht

Epp Immato (TEHIK)

Kaasvastutajad: Sotsiaalministeerium, Tervisekassa, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet Ootused kaasvastutajatele: Sotsiaalministeerium valmistab ette õigusmuudatused ning teeb ettepanekud, kuidas muuta andmeväljastusprotsessi lihtsamaks ja kiiremaks.

Teised rakendusasutused 1) uuendavad RIHA seisud 2025a I kv lõpuks; 2) kirjeldavad oma andmekogude andmete metaandmed uue andmekirjelduse standardi kohaselt vastavalt MKM-i poolt etteantud tähtaegadele; 3) juurutavad andmekvaliteedi tagamise tegevused vastavalt kokkulepitud reeglitele.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

8. Säästva innovatsiooni projekt 01.04.2023–15.12.2025

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas osutavate teenuste (sh toetuste) struktuur ja pakkumine on killustunud ning vajab uuendamist, ühtlustamist ja tänapäevastele alustele toomist. Sotsiaalministeerium ja rakendusasutused on võtnud eesmärgiks liikuda üle teenuspõhisele juhtimisele. Vabariigi Valitsuse üheks prioriteediks on eelarveliste vahendite tõhusam ja tulemuslikum kasutamine ning riigi kulubaasi vähendamine, mis nõuab riigieelarves kärbete tegemist ning teenuste ümberkorraldamist.

Pikaajaline tulemus: Riigi efektiivseks ja tulemuslikuks toimimiseks rakendatakse Sotsiaalministeeriumis ja valitsemisala asutustes teenuspõhist juhtimist (sh on vajadusel korrastatud ka pakutavate teenuste ja rakendusasutuste struktuurid). Riigireformi eesmärkide saavutamiseks on valitsemisala loastamise ja järelvalve süsteem tõhustatud. Riigieelarvet kasutatakse kulutõhusamalt.

Tulemus 2025. aastal:

• Järelevalve projekti praeguse ja soovitud olukorra (AS-IS ja TO-BE) analüüsid on valmis, võimalikud õigusmuudatused on kaardistatud ning edasine tegevuskava on kokku lepitud.

• Poliitikajuhid ja tuumiktiimide liikmed on vastavalt teenuspõhise juhtimise koolituskavale koolitused läbinud, tegevuspõhise eelarve (TERE) struktuur on 2026- 2029 eelarveprotsessiks korrastatud.

• Teenuste uus kulu- ja prognoosimudel on vähemalt kahe sotsiaalvaldkonna teenuse osas piloteeritud.

• Sotsiaalkindlustusameti reorganiseerimine on vastavalt tegevuskavale lõpuni viidud.

Vastutaja:

innovatsiooni

vastutusvaldkonna

asekantsler Nele Labi

Projektijuht:

innovatsiooni vastutusvaldkonna asekantsler Nele Labi

Kaasvastutajad: Terviseamet,

Ravimiamet, Tervisekassa, Tervise Arengu Instituut, TEHIK,

Sotsiaalkindlustusamet

Ootused kaasvastutajatele:

Kõik asutused korraldavad koostöövõrgustikus vajaliku infovahetuse, annavad vajaliku sisendinfo erinevates projekti alategevustes ning rakendavad tehtud otsuseid oma asutuses.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

9. E-tervise õigusruum 27.11.2024-15.12.2026

Tänane tervishoiukorralduse seadus ja sellega seotud terviseministri määrused (nr 53 ja nr 56) ei võimalda piisavalt paindlikult arendada uusi digitaalseid tervishoiuteenuseid ja teha kättesaadavaks erinevaid terviseandmeid nii patsientidele kui tervishoius töötavatele spetsialistidele. Samuti on kohustus dubleerida dokumente nii paberil kui digitaalselt, mis on täiendav koormus meditsiinitöötajatele.

Projekti eesmärk on teha e- tervise õigusruum kiiremalt ja paindlikumalt innovatsiooni toetavaks, kaotades samas ära dubleerivad dokumenteerimisnõuded.

Pikaajaline tulemus: Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise nõuded on ühtlustatud, vähendades sellega meditsiinitöötajate dokumenteerimiskoormust.

Uute tervishoiuteenuste patsientideni jõudmise protsess kiireneb tänu liigsete regulatsioonide vähendamisele. Tervishoius- ja sotsiaalvaldkonnas töötavatel spetsialistidel tekkib õiguslik alus juurdepääsuks terviseandmetele, tagades parima ravi ja hoolduse. Uusi tervishoiuteenuseid on võimalik kiiremini kättesaadavaks teha tänu liigsete regulatsioonibarjääride eemaldamisele.

Tulemus 2025. aastal:

• Valminud on tervishoiukorralduse seaduse e- tervise muudatustega seotud väljatöötamiskavatsus.

• Koostatud on juurdepääsuõiguste rollide ja vajaduste kaardistus ning dokumenteerimisloogika analüüs.

• Koostatud on detailne projektiplaan ja kokku on lepitud tiim terviseandmete dokumenteerimise nõuete määruse ja tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisude määruse ühendamiseks.

Vastutaja:

Arendusosakonna

juhataja Juta Urbalu

Projektijuht: digilahenduste poliitikajuht Jaanika Merilo

Kaasvastutajad: Tervisekassa, TEHIK, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet

Ootus kaasvastutajatele:

Tervisekassa annab sisendi vajalikeks õigusruumi muudatusteks.

Sotsiaalkindlustusamet annab sisendi õigusruumi muudatusteks seoses juurdepääsuõiguste vajadustega ning annab hinnanguid andmete saamiseks sotsiaalkindlustusameti infosüsteemidest. Tervise Arengu Instituut annab sisendi õigusruumi muudatusteks seoses juurdepääsuõiguste vajadustega Terviseamet annab sisendi õigusruumi muudatusteks, kaasa arvatud tegevuslubade, järelvalve ning tervishoiuteenuse kvaliteedi osas.

TEHIK panustab juurdepääsuõiguste TO-BE analüüsi ja dokumenteerimisloogika analüüsi valmimisse ning annab sisendit vajalike õigusruumi muudatuste tegemisse.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse F. Lõimime personaalmeditsiini lahendused tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega: