Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Anželika Kovešnikov

angelika.kovesnikova@valgamaaarstikesku

s.ee

Teie 16.12.2024 nr Meie 23.12.2024 nr 2.2-9/24/3207-2

Vastus selgitustaotlusele

Küsite, kas perearstil on õigus esitada PPA-le seoses kriminaalasja eeluurimisega andmeid

alaealise patsiendi tervisliku seisundi kohta, milleks ema nõusolek on olemas.

Lapse isikuandmete töötlemisel lähtutakse üldjuhul vanema nõusolekust, kuigi töötlemine kaasneb

mõnikord ka nendes olukordades, kus seadus muus osas noorele iseseisvalt otsustamise õiguse

annab.1 Selgitame, et terviseandmete kui eriliigiliste isikuandmete avaldamine on lubatud ainult

isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 9 lõikes 2 toodud asjaolude esinemisel, sh patsiendi

selgesõnalise nõusoleku alusel. Isikuandmete avaldamisel vastutab seadusliku aluse olemasolu

eest isikuandmete avaldaja (antud juhul tervishoiuteenuse osutaja).

Kuigi uurimisasutuse nõuded on kõigile täitmiseks kohustuslikud,2 peab isiku terviseandmete

väljastaja tagama, et järgitaks isikuandmete töötlemise seaduslikkuse, minimaalsuse ja

läbipaistvuse põhimõtet.3 See tähendab, et andmete saamise taotlusest peab selguma, milliseid

andmeid, mis mahus ja missuguse seaduses sätestatud kohustuse täitmiseks vajatakse ning isik,

kelle andmeid antakse, peab aru saama, mis andmeid, kellele ja miks edastatakse.

Riigikohus on lahendi nr 1-20-5071 punktis 24 leidnud, et nõusolek oma terviseandmete

avaldamiseks kuulub patsiendi autonoomia hulka. Seega ei saa välistada võimalust, et patsient

võib anda konfidentsiaalsuskohustust tühistava nõusoleku oma terviseandmete kolmandatele

isikutele (antud juhul PPA-le) avaldamiseks. Seejuures on kohus rõhutanud, et just

tervishoiuteenuse osutaja kohustuseks on selgitada patsiendile arusaadaval ja lihtsal kujul andmete

avaldamise ulatust (st millised konkreetsed terviseandmed), eesmärke (sh kellele andmed

avaldatakse) ning tagajärgi, tagades nii, et nõusolek on antud kõiki asjaolusid arvestades

(teavitatud nõusolek).

IKÜM art 7 lg 1 näeb ette, et kui töötlemine põhineb nõusolekul, peab vastutaval töötlejal olema

võimalik tõendada, et andmesubjekt on nõustunud oma isikuandmete töötlemisega. Seega

konfidentsiaalsuskohustusega kaetud isikuandmete (sh terviseandmete) avaldamine patsiendi

selgesõnalisel nõusolekul eeldab, et isikuandmete avaldaja (tervishoiuteenuse osutaja) on ise

veendunud, et patsiendi nõusolek vastab IKÜM nõuetele ehk on vabatahtlik, konkreetne, teadlik

ning üheselt mõistetav (vt IKÜM preambuli p 32 ja art 4 p 11). Juhul, kui tervishoiuteenuse

osutajale esitatakse patsiendi nõusolek kolmanda isiku poolt, puudub tervishoiuteenuse osutajal

1 https://www.err.ee/1609327389/oiguskantsler-soovitab-vanusepiirid-seadustes-ule-vaadata

2 Kriminaalmenetluse seadustik § 215 lg 1 3 IKÜM art 5

2 (2)

võimalus kontrollida (ning vajaduse korral ka tõendada) ülal viidatud põhimõtete järgimist

nõusoleku võtmisel.

Tervishoiuteenuse osutaja ei ole kriminaalmenetluse osaline, seega puudub tal võimalus ja ka

pädevus hinnata, millised andmed ja mis mahus on kriminaalmenetluse aspektist vajalikud

eesmärgi saavutamiseks. Küll aga juhul kui tervishoiuteenuse osutaja on nõusoleku saanud, peab

ta lähtuvalt minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttest väljastama ainult need andmed, mis on

nõusolekuga hõlmatud, seejuures veendudes selles, et patsient on teavitatud sellest, millised

konkreetsed andmed edastatakse (nt kui edastatakse haiguslugu, siis peaks patsiendile tutvustama

haigusloos sisalduvaid andmeid, et ta suudaks hinnata konkreetsete andemete avaldamisega seotud

riskid) ning mõistab terviseandmete PPA-le avaldamise tagajärgi.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Biin

jurist

peadirektori volitusel