Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 23.12.2024 Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231753186

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3; KarS § 120 lg 1

Kahtlustatava nimi, isikukood: XXX

Kuriteo toimepanemise aeg: 03.08.2022, 20.06.2023, 31.08.2024, 09.09.2024

Kahtlustatavale XXX on kriminaalasjas 24231753186 esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3

(teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on

toimepandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt) ja KarS § 120 lg 1 (tervisekahjustuse

tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust

karta ähvarduse täideviimist) järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega ja analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid, on jõudnud järeldusele, et 03.08.2022, 31.08.2024 vägivalla kasutamisega seotud

kuriteoepisoodides puudub kuriteokoosseis, 09.09.2024 kahtlustatava käitumisaktis on

ähvardamine hõlmatud vägivallateoga ning 20.06.2023 kuriteoepisoodis ei tuvastanud prokurör

kuriteokoosseisu. Tuginedes eeltoodule ja arvestades kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi,

süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on prokuröri hinnangul võimalik ja põhjendatud

lõpetada kriminaalmenetlus 03.08.2022, 31.08.2024 ja 09.09.2024 kuriteoepisoodide osas KrMS §

202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS

§ 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). xxx teod

kvalifitseeruvad KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või

kuni viieaastane vangistus, samuti KarS § 120 lg 1 järgi, mille eest on ette nähtud karistusena

rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg

3).

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja

teo iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja

just selle järele on tungiv vajadus.

Lisaks kohtueelses menetluses antud ütlustele lisas kannatanu xxx prokuröriga 17.12.2024

telefonivestluses, et hetkel elavad menetlusosalised eraldi. Lastega suhtlevad mõlemad

lapsevanemad. Kannatanu ei tea, kui palju aega võtab tal taastumine vägivaldsest suhtest, aga

mõlemad nii kannatanu kui ka kahtlustatav käivad teraapias, kus on võimalik saada vajalikku

nõustamist ja tuge. Xxx ei taotle kahtlustatava karistamist kriminaalkorras, on nõus kohtuvälise

lahendamisega.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest selgub, et kahtlustataval xxx ei ole kehtivaid karistusi.

Prokuratuuris 23.12.2024 toimunud kohtumisel kinnitas kahtlustatav xxx et ta kahetseb juhtunut,

on käinud üle aasta teraapias ning nõustub temale määratud kohustusega. Ta kinnitas, et mõistab,

et verbaalseid konflikte tuleb lahendada rahumeelselt.

Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine xxx suhtes

käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval juhul

puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning xxx suhtes ei ole eri- ega

üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri

hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse

KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi ning antakse võimalus teha oma tegudest järeldusi ning

hakata õiguskuulekaks.

Xxx on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7

alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 abiprokurör

määras:

1) Lõpetada kriminaalasjas nr 24231753186 menetlus xxx suhtes:

a) 03.08.2022 ja 31.08.2024 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 kuriteoepisoodise osas;

b) 20.06.2023 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja KarS § 120 lg 1 kuriteoepisoodise osas.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231753186 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: xxx on kohustatud KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma 500

eurot sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides Helge Kool MTÜ-le (registrikood

80114427) hiljemalt 31.01.2025.

3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendeid ei kohaldatud.

KrMS § 217 alusel oli kinni peetud 11.09.2024 kuni 12.09.2024.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 CD-plaat ja 2 DVD-plaati

jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

6. ABIS-i ja RSBR-i registritesse edastatud andmeid ei kustutata.

7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale ja tema

lepingulisele kaitsjale . Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanule.

9. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda

kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

10. Kannatanul on õigus:

- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates

kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS §

206 lg 3);

- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle

teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;

- esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).

Mulle on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise aluseid, olen nendest aru saanud, olen nõus

kriminaalmenetluse lõpetamise ja minule määratud kohustusega. Määruse olen kätte saanud.

_______________________________________________________________________________