Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 20.12.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231751867

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX

Prokuratuur võib menetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata (KrMS § 202), kui

I. menetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest KarS ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,

II. kahtlustatava süü ei ole suur

III. kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju

IV. kahtlustatav on tasunud või võtnud kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud

V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi

Käesoleval juhul ongi kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Täpsemalt on

esemeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ehk korduv kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Sellise teo

toimepanemise eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega.

Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur

kuritegude puhul, kus, arvestades süü suurust mõjutavaid asjaolusid, on süüd kergendavad

asjaolud sisulises ülekaalus. Käesoleval juhul tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta, et

• seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära.

• kahtlustatav on nõustunud kannatanu kõikide kulude ja tekitatud kahju hüvitamisega

• kannatanu ei soovi kahtlustatava karistamist, vaid soovib talle psühholoogilist abi

Kannatanule tekitatud kahju hüvitab kahtlustatav (III).

Kannatanu on esitanud tsiviilhagi, milles hindab varaliseks kahjuks 430,80 eurot (ravikulud

ja vahetatud ukselukud). Varalise kahju hüvitise suurusega prokuratuur nõustub.

Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada rikkumise laadi, ulatust ja

raskust, kahju tekitaja süüd ning selle astet, kahju tekitaja laiemat käitumist ning suhtumist

kahjustatud isikusse, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt

asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.

Kahtlustuse kohaselt kahtlustatav 2023. a hammustas kannatanut rinnas, kõhust ja rindkerest,

pigistas kannatanut rinnast, surus vastu rindkeret, tekitades kannatanule valu ja hematoomi

rinnale, ning 2024. a pigistas kannatanu vasakut kätt, hammustas paremat reit ja säärt, tekitades

kannatanule selliselt valu ja hematoome kätele, reitele ja säärele.

Kohtupraktikas on KarS §-e 121 koosseisule vastava teo toimepanemisega tekitatud

hematoomide mittevaralise kahju hüvitisena mõistetud välja nt 250 eurot (1-18-3822), 150

eurot (1-18-816), 800 eurot (1-18-9338), 700 eurot (1-18-7276) ja 500 eurot (1-19-3405).

Arvestades nii kohtupraktikat kui arutluse all oleva juhtumi asjaolusid (sh süü suurust, vt

käesoleva määruse vastav osa) hindab prokuratuur käesolevas asjas mittevaralise kahju

suuruseks 769.20 eurot.

Kannatanu on tsiviilhagis hinnanud mittevaraliseks kahjuks 3678 eurot, kuid selline hüvitis on

disproportsioonis kohtupraktika ja vaidlusaluse kuriteoepisoodi tehioludega st tegelikult

tekitatud mittevaralise kahjuga. Kohtupraktikas on 4000 euro suurusjärgus hüvitist välja

mõistetud nt juhul, kus kannatanule löödi noaga mitu korda rinna, kaela ja näo piirkonda ja talle

jäi näole arm (1-18-1204), kannatanu suunas tulistati ja talle tekitati peksmisega lahtised haavad

ja hiljem diagnoositi posttraumaatiline stressihäire ja afekti somatisatsioon (1-19-81) ja

kannatanule oli löödud vähemalt 15 korda kõva tömbi esemega näkku ja pähe, millega

kaasnesid näo- ja koljuluude hulgimurd, rohked põrutushaavad näol ja peas, verevalumid

peaaju kelmete all, sh kannatanul puudus pärast sündmust kõnefunktsioon ja see oli

kohtumenetluse ajaks vaid osaliselt taastunud (1-19-3785). Käesoleval juhul ei ole menetlusega

tuvastatud ligilähedaseltki sarnases suuruses kahju kannatanule.

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 kasutavad mõistet kuriteoga tekitatud kahju, mis võib erineda

sellest, mis on kannatanu tsiviilhagiga esitatud nõue. Seega KrMS § 202 sõnastus ei sea

menetluse lõpetamisel eelduseks selle, et kannatanu tsiviilhagi peaks saama tervikuna

rahuldatud. Kahtlustatav ja prokurör on nõus, et kuriteoga tekitatud kahju hüvitatakse

väiksemas ulatuses kui tsiviilhagiga nõutud. Kuna kahju hüvitatakse tsiviilhagis toodust

väiksemas ulatuses, siis käesolevalt teavitab prokurör kannatanut, et täitmata nõude osas on

võimalik kannatanul kahtlustatava suhtes tsiviilkohtusse pöörduda.

Kokkuvõttes: kahtlustatav on võtnud endale kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju

summas 1200 eurot.

Menetluskulud summas 1370 eurot kuuluvad hüvitamisele kahtlustatava poolt (IV).

Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus

kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest

loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt:

• temal puuduvad igasugused kehtivad kriminaal- ning väärteokaristused,

• sh pole teda viimase 10 aasta jooksul kriminaalkorras karistatud

• tema suhtes pole pea 20 aasta jooksul KrMS §-e 202, 203 või 2031 kohaldatud st

menetlust oportuniteedi korras lõpetatud

Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul isikule asetatud kohustused. Sellisele

seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga

vahetult suheldes ning lähtuvalt asjaolust, et pärast kriminaalmenetluse esemeks olnud episoodi

st 6 kuu jooksul pärast konflikti ei ole kahtlustatava suhtes uusi kriminaalmenetlusi alustatud.

Puudub alus arvata, et kahtlustatav kui kehtivate kriminaalkaristusteta isik, kellel arutlusalusele

intsidendile järgnevalt pole uusi konflikte olnud, paneb toime uusi kuritegusid. Avalik huvi

käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav

avalikkuse eriline usaldus.

Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel

eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse

kehtivusse, kuna isik kuulati üle, ta on võtnud vabatahtlikult vastu kohustused kannatanule

tekitatud kahju hüvitada, pöörduda vägivallast loobumise nõustaja poole ning hüvitada

menetluskulud. Teisisõnu on isik vabatahtlikult võtnud eripreventiivse ning teatavas mõttes

karistusliku mõjuga kohustused. Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning

üheseltmõistetavalt reageerinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine

ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.

Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise (nr RP-1-2/22/1) p 3.2.2. kohaselt on avalik menetlushuvi

olemas KarS §-dele 120-121 vastava jätkuva perevägivalla puhul.

Seadus võimaldab aga menetlust siiski ka sellisel juhul KrMS § 202 lg 7 alusel lõpetada ning

käesoleval juhul leiab prokurör - irdudes peaprokuröri juhisest – et avalik menetlushuvi siiski

siinses asjas puudub, ülaltoodud põhjustel.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle

järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör

veendunud, et selline vajadus puudub.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi

puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231751867 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on

a) mitte toime panna uusi isikuvastaseid kuritegusid

Tähtajaks määrata 12 kuud alates menetluse lõpetamisest s.o 20.12.2025 (k.a).

b) hüvitada

a. süüteoga tekitatud kahju summas 1200 eurot, kandes selle summa

Prokuratuuri deposiitkontole, selgitusega „kahju hüvitis, 24231751867“

b. menetluskulud summas 1370 eurot, kandes selle summa Prokuratuuri

deposiitkontole, selgitusega „menetluskulud, 24231751867“

Tähtajaks määrata 6 kuud alates menetluse lõpetamisest s.o 20.06.2025 (k.a).

Saaja nimi: Rahandusministeerium

Saaja konto: EE891010220034796011 SEB (SWIFT/BIC: EEUHEE2X)

EE932200221023778606 Swedbank (SWIFT/BIC: HABAEE2X)

EE701700017001577198 Luminor (SWIFT/BIC: RIKOEE22)

EE777700771003813400 LHV (SWIFT/BIC: LHVBEE22)

Viitenumber: 3100057361

Kriminaalmenetluse lõpetamise kaebemenetluse ammendumisel kannab Prokuratuur

deposiitkontole laekunud summad edasi kannatanu osundatud kontole.

Kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamisel kannab Prokuratuur laekunud summad tagasi

kande tegijale.

c) võtta nõustamisaja broneerimiseks ühendust vägivallast loobumise tugiliiniga

numbril 6606077 (tugiliin@sotsiaalkindlustusamet.ee), osaleda 1 kuu jooksul (st

hiljemalt 20.01.2025) esmasel nõustamisel ning seejärel edasistel nõustamistel

nõustaja ette nähtud mahus (kokku mitte vähem kui 5 korda) ning vajaduse

ilmnemisel läbida nõustaja poolt suunatud sotsiaalprogramm.

связаться для бронирования времени консультации с линией поддержки

отказа от применения насилия по номеру 6606077

(tugiliin@sotsiaalkindlustusamet.ee), в течение 1 месяца (то есть не позднее

20.01.2025) принять участие в первичной консультации и затем принимать

участие в дальнейшем консультировании в объёме, предусмотренном

консультантом (не менее 5 раз), и, при появлении необходимости, пройти

социальную программу, на которую направит консультант.

Nõustamiste läbimise tähtajaks määrata 6 kuud alates menetluse lõpetamisest s.o

20.06.2025 (k.a).

3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad

5. Kriminaalmenetluse kulud: hüvitada kahtlustatava poolt

6. Käesolev määrus saata:

• kannatanule: xxx (KrMS § 206 lg 2)

• kannatanu esindajale: xxxx (KrMS § 206 lg 2)

• teadmiseks DELTA kaudu info@sotsiaalkindlustusamet.ee

7. Anda luba kriminaalasja materjalidega tutvumiseks määruse p-s 2 toodud programmi

korraldajal (KrMS § 214 lg 1 ja § 2032 lg 6)

8. Kuna kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Tervisekassat, kellel on õigus

kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

9. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest

• tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3)

• vaidlustada menetluse lõpetamine Riigiprokuratuuris (KrMS § 207 lg 3)

• taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema

kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1

Kaspar Urmas Oja

prokurör

1 Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания

содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать

ходатайство о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет.

If a victim is not proficient in the Estonian language, they have the right to request the translation of the order on the termination

of criminal proceedings into their native language or a language in which they are proficient within 10 days.

Kui isik ei täida talle käesoleva määruse p 2 toodud kohustusi tähtaegselt, siis prokurör

uuendab kriminaalmenetluse.

Kinnitan, et olen nõus kriminaalasja lõpetamisega, olen nõus minule asetatud kohustusega,

mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia kätte saanud.

Nimi: Allkiri: Kuupäev: